Õisu ümbruse metsatööde plaan_kinnitamiseks - Viljandimaa

From: Elor Ilmet Sent: 09 August 2023 09:27:57 To: Mulgi Vallavalitsus; [email protected]; [email protected] Cc: Malle Viiburg; Susanna Kuusik; Herkki Kauts; Riho Männik Subject: Kutse Õisu ümbruse metsatööde arutelule

Kutse Õisu ümbruse metsatööde arutelule 09.08.2023. Anname teada, et RMK alustab Viljandimaal Mulgi vallas Õisu ümbruses asuva riigimetsa pikaajalise metsatööde plaani koostamist. Vastavalt Mulgi valla koostatavale üldplaneeringule on väärtuslikuks metsamaaskeks määratud heasustusega alal ja sellest kuni 300 m kaugusel olevad metsa alad. Väärtuslikul metsamaaskul paiknevate metsade raietegevuse planeerimisel tuleb teha koostööd kohaliku omavalitsusega. Oleme hinnanud, et tegemist on metsadega, mida kohalik kogukond kasutab igapäevaste tegemiste ja vajaduste jaoks ning soovime oma plaanid teiega eelnevalt läbi rääkida. Koostasime selle ala piires olevate metsade kaardid ja iseloomustuse. Juhime tähelepanu, et tegemist ei ole konkreetse metsatööde plaaniga, vaid metsaala üldise kirjeldusega. Õisu ümbruse metsade piiride ja seal paiknevate metsade kirjeldusega saab tutvuda RMK kodulehel Viljandimaa_Oisu_ymbruse_riigimetsa_kirjeldus.pdf (rmk.ee) Kutsume kohalikku kogukonda kohtumisele, et arutada üheskoos täpsemalt, millised oleks võimalused metsatööde kõiki osapooli rahuldavaks korraldamiseks neil aladel. Arutame, kuidas viia vajalikke töid läbi selliselt, et need metsad rahuldaks ka kaugemas tulevikus kõiki kalmistut külastavaid inimesi. Kohtume aruteluks Õisu matkaraja parklas 29. augusl 2023 kell 16.00. Juhul, kui Teil ei ole võimalik sel päeval osaleda, kuid soovite siiski teha eepanekuid, millele pöörata tähelepanu Õisu ümbruse metsatööde plaanimisel, siis saatke need palun aadressile [email protected] hiljemalt 09. septembriks 2023. Juhis metsatööde plaani kohta eepanekute esitamiseks ja nendega arvestamiseks kõrgendatud avaliku huviga metsaladel on käesaadav RMK kodulehelt hps://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/korgendatud-avaliku-huviga-alad Et teade võiks jõuda võimalikult paljude metsatöid puudutavate inimesteni, palub RMK neil, kel võimalik, levitada teadet kohaliku kogukonna ja elanike hulgas. Lugupidamisega Elor Ilmet RMK Viljandimaa metsaülem [email protected] 505 3401

Ettepaneku

esitaja Ettepanek-kommentaar RMK vastus

29. augusti

koosolekul

kõlanud

ettepanekud

Farištamo Eller ja Martin Enn leiavad,

et ala tuleks jätta looduslikule

arengule.

Kuna tegemist on majandusmetsaga ja looduslik

uuendus pole meile seni soovitud tulemust

andnud, seetõttu soovime ala uuendada.

29. augusti

koosolekul

kõlanud

ettepanekud

Farištamo Eller palub saata

kategooriad, kuidas metsasid

jagatakse ja täiendavad selgitused,

mida tähendab „selguseta ala“ Selgitused saadetud.

29. augusti

koosolekul

kõlanud

ettepanekud

Anneli Pälsing näeks leppade ja

remmelgate asemel uut kaasikut. Nõus, ka RMK soovib ala uuendada.

Farištamo Eller,

Martin Enn

Koosolekul saime aru, et eesmärk on

saavutada takseerandmetes kirja

pandud olukord (esimesele

boniteedile vastav kaseenamusega

puistu), kuid looduses on olid

teistsugused ja seetõttu soovitaks ala

Uuendame ainult lageda osa ning säilitame

olemasoleva uuenduse. Raiet nimetatud alale ei

planeeri.

Farištamo Eller,

Martin Enn

"Küpseks metsaks" märgitud eraldis:

Lage ala tundub suurem kui 0.1 ha,

mistõttu teeme ettepaneku see

eraldisest välja arvata. Samuti teeme

ettepaneku jätta kogu see väike osa

MKA ja VEPi kõrval looduslikku

arenemisse. Nii majanduslikust vaatest

Uuendame ainult lageda osa ning säilitame

olemasoleva uuenduse. Raiet nimetatud alale ei

planeeri.

Farištamo Eller,

Martin Enn

"Keskealiseks metsaks" märgitud

metsa kohta teeme ettepaneku

kirjutada kirjeldusse ja kavale täpselt, Võtame teadmiseks

Farištamo Eller,

Martin Enn

"Nooreks metsaks" märgitud eraldise

soovitame märkida ka selliselt, et

oleks ka kirjeldust lugedes võimalik aru

saada, millise alaga on tegemist. Alal

on looduslikku uuenemist, need võiks

Nõustume ettepanekuga vältida monokultuurse

puistute väljakasvatamist.

Farištamo Eller,

Martin Enn

Oma eelmises kirjas ei olnud mul ära

nimetatud KeM ministri määrust

16.01.2009 nr 2, lisa 3. Teemaks on

selles sätestatu. KeM määrus nr

2/2009 sätestab metsa arenguklassid:

lage ala, selguseta ala, noorendik,

latimets, keskealine mets, valmiv

mets, küps mets. KAH alade kavades

on sätestamata klassifikatsioon: noor,

keskealine, vana, mis ei vasta

Metsaseadusele ja on eksitav ja olulisi

segadusi tekitav.

Kuna KAH ala kirjeldus on suunatud laiemale

avalikkusele (kohalik kogukond), siis oleme

püüdnud võimalikult lihtsalt ja tavainimesele

arusaadavalt metsaala kirjeldada, vältides

spetsiifilisi metsanduslikke mõisteid. RMK

metsade takseerandmed on avalikud ning

nendega on võimalik kõigil tutvuda

Metsaportaalis.

Ettepanekud Õisu ümbruse metsatööde plaani koostamiseks

Farištamo Eller,

Martin Enn

RMK koostatud nn KAH-alade kavad ei

vasta metsaseadusele ning on seetõttu

õigustühised. Edaspidi võiks riigile

kuuluvates metsades asuvate KAH-

alade kohta kavad koostada sõltumatu

metsakorraldusettevõte. Sisendid KAH-

ala kava koostajale peaksid tulema

KeM-lt, KKA-lt, kohalikelt ja RMK-lt

kirjalikud ning taasesitamist

võimaldavas vormis. Kavade

koostamisel peab

KAH alade kirjeldused ja metsatööde plaanid ei

ole metsakorralduslikud kavad. KAH ala kirjelduse

ja metsatööde plaani koostamisega jagame

kogukonnale KAH ala kohta infot ning selgitame,

millised metsatööd on lähima 10 aasta jooksul

plaanis.

Ettepaneku

esitaja Ettepanek-kommentaar RMK vastus

Farištamo Eller,

Päästame Eesti

Metsad MTÜ;

Riina Georg, MTÜ

Roheline

Pärnumaa

Õisu ümbruse KAH-ala kohta

koostatud kaardil märgitud "noor

mets", "keskealine mets" ja "vana

mets" mõisted on eksitavad. On

arusaadav, et RMK soovib näidata, et

metsi on igas vanuses, kuid

konkreetselt Õisu ümbruses on

mõistete kasutamine eksitav ja

reaalsele olukorrale mittevastav.

Soovme RMK eksitava info esitamisele

selgitavat vastust.

RMK on lähtunud metsatööde plaani

koostamisel, et võimalikult lihtsalt ja

arusaadavalt selgitada kohalikule kogukonnale

KAH alal asuvate metsade olemit, seejuures

vältides kasutamast spetsiifilist metsanduslikku

sõnavara. Sellise lähenemisega on ka kohalikud

kogukonnad ja elanikud rahule jäänud. Kui on

olnud sügavam huvi konkreetsete metsatükkide

andmete kohta, oleme andnud selgitusi

kaasamiskoosolekutel. Lisaks on RMK metsade

takseerandmed avalikult saadaval

Metsaportaalis.

Farištamo Eller,

Päästame Eesti

Metsad MTÜ;

Riina Georg, MTÜ

Roheline

Pärnumaa

Kohal käies ja omavahel vesteldes

veendusime, et ala, mis kaardil oli

märgitud kui NOOR mets, on

lageraieala, kuhu pole puuistikuid veel

istutatud (nö uuendamist pole veel

tehtud) või ehk pole istutatud taimed

kasvama läinud (nö uuendamine pole

õnnestunud). Mõni pisike kuuseke

juba kasvab küll.

Tegemist on 2021. aastal rajatud kuusekultuuriga

pinnaga 1,6 ha, kuhu on istutatud 2900 istikut.

Kultuur on hooldatud selle aasta septembris ning

hooldamise käigus on säilitatud ka sinna

looduslikult kasvanud lehisetaimed. Kultuur on

hästi kasvama läinud ning väide, et uuendamine

pole õnnestunud, ei vasta tõele.

Farištamo Eller,

Päästame Eesti

Metsad MTÜ;

Riina Georg, MTÜ

Roheline

Pärnumaa

Lage ala tundub suurem kui 0.1 ha,

mistõttu teeme ettepaneku see

eraldisest välja arvata. Hea, et

metsaga kaetud väike osa MKA ja VEPi

kõrval on otsustatud jätta looduslikku

arenemisse. Nii majanduslikust vaatest

kui looduslikust kui inimese vaatest on

hea teha kava, kus ka soostuv ala jääb

looduslikku arenemisse ja sinna ei

istutata midagi.

Tegemist ei ole soostunud alaga, vaid esimese

boniteedi naadi kasvukohaga. Looduslik

uuenemine pole seal häid tulemusi andnud,

uuenemine toimunud valdavalt lepa ja

remmelgaga.

Ettepanekud Õisu metsatööde plaani projektile

Farištamo Eller,

Päästame Eesti

Metsad MTÜ;

Riina Georg, MTÜ

Roheline

Pärnumaa

"Keskealiseks metsaks" märgitud

metsa kohta teeme ettepaneku

kirjutada kirjeldusse ja kavale täpselt,

kui vana metsaga on tegemist? Täpsem info saadaval avalikus Metsaportaalis

Farištamo Eller,

Päästame Eesti

Metsad MTÜ;

Riina Georg, MTÜ

Roheline

Pärnumaa

"Nooreks metsaks" märgitud eraldise

soovitame märkida ka selliselt, et

oleks ka kirjeldust lugedes võimalik aru

saada, millise alaga on tegemist. Alal

on looduslikku uuenemist, need võiks

kindlasti alles jätta ja vältida

monokultuurse kuusiku kujundamise.

Tegemist on 2021. aastal rajatud kuusekultuuriga

pinnaga 1,6 ha, kuhu on istutatud 2900 istikut.

Kultuur on hooldatud selle aasta septembris ning

hooldamise käigus on säilitatud ka sinna

looduslikult kasvanud lehisetaimed.

Farištamo Eller,

Päästame Eesti

Metsad MTÜ;

Riina Georg, MTÜ

Roheline

Pärnumaa

Raieid ei saa ega tohi enne aladel

kavandada, kui ei ole teada raiete

mõju tagajärgi konkreetse raieala

loodusväärtustele.

Koostasime metsatööde plaani arvestades

kehtivat seadusandlust ja teisi nõudeid, mis tagab

ka väärtuste säilimise.

Farištamo Eller,

Päästame Eesti

Metsad MTÜ;

Riina Georg, MTÜ

Roheline

Pärnumaa

Arutelul tehti ettepanek majandada

metsa püsimetsana, parkmetsana,

kasutades valikraiet.

Keskkonnaühendused toetavad seda

seisukohta täielikult kõikidel KAH -

alaldel üle Eesti.

Alale ei ole perioodil 2024-2033 plaanitud raiet.

Samuti ei ole alale planeeritud valikraieid.

Farištamo Eller,

Päästame Eesti

Metsad MTÜ;

Riina Georg, MTÜ

Roheline

Pärnumaa

Metsa tuleb majandada metsa

kaitstes, milleks metsaseadus ja

säästva arengu seadus ka kohustuse

loob. KAH-aladel tuleb tagada kohalike

kogukondade huvid, avalik

keskkonnahuvi ja metsad säilitada.

Vaid vajadusel teostada elamutega

piirnevates puistutes püsimetsanduse

raames valikraiet ning hoiduda teistest

raieliikidest ülemäärase kahju tõttu,

mida need metsaökosüsteemile

tekitavad.

Metsatööd on plaanitud arvestades kehtivaid

seaduseid ja kehtivaid piiranguid.

Farištamo Eller,

Päästame Eesti

Metsad MTÜ;

Riina Georg, MTÜ

Roheline

Pärnumaa

RMK-l tuleb hakata täitma EL

loodusdirektiivi sätteid ja RMK poolt

deklareeritud loodus-ja metsahoiu

eesmärke, mis on toodud RMK

kodulehel.

Koostasime metsatööde plaani arvestades

kehtivaid nõudeid ja piiranguid

Farištamo Eller,

Päästame Eesti

Metsad MTÜ;

Riina Georg, MTÜ

Roheline

Pärnumaa

Soovime kõikidele seisukohtadele ja

küsimustele konkreetseid selgitavaid

vastuseid e-posti teel (lisaks

võimalikele RMK kodulehel

avaldatavatele vastuste kokkuvõttele).

Arvestame teie sooviga ja saadame teile vastused

ka e-kirjaga

1

Viljandimaa Mulgi vald

Õisu ümbruse riigimetsa

metsatööde plaan

2024-2033

Koostaja: Elor Ilmet

19. oktoober 2023

2

Sisukord

I Ülevaade Õisu lähiümbruse riigimetsast 4

II Üldised põhimõtted riigimetsade majandamisel 8

III Metsade majandamise plaan Õisu lähiümbruse riigimetsades aastatel 2024–2033 9

IV Mõisted 14

3

Hea lugeja!

Mets on Eesti rikkus. Meile kõigile on oluline, et meie metsad oleks elujõulised, erinevas

vanuses, mitmekesised ja terved. Selline seisund saavutatakse metsa kasvatades, kasutades,

uuendades ja kaitstes. Nõnda tagame, et igal järgmisel põlvkonnal on samaväärselt meiega

noort metsa, keskealist metsa ja raieküpset metsa ning võimalus kasutada nende metsadega

kaasnevaid hüvesid. Erinevas vanuses mets on vajalik ka ökoloogilise mitmekesisuse

tagamiseks, sest eri liigid vajavad erinevaid tingimusi ja elupaiku.

Enamik Eesti metsadest on poollooduslikud, inimene on need kunagi istutanud ning loodus teisi

puuliike lisanud. Elujõulise metsa saamiseks järgnevad istutamisele metsa hooldamise tööd.

Kui mets saab raieküpseks, siis puud raiutakse ja asemele kasvatatakse uus mets.

Metsa kasvatamise võtted on erinevad ja need olenevad kohapealsetest looduslikest

tingimustest. Metsast puude ühekaupa ja aegamööda raiumist pärsib Eestis enamasti metsade

liigiline koosseis ja metsamuldade viljakus. Uue metsa kasvatamine vana metsa varjus on

võimalik vaid väheviljakates männikutes, mida on Eestis vaid 6% metsamaast.

Mujal ei jätku selliselt raiudes noortele puudele kasvamiseks piisavalt valgust ja toitaineid.

Looduslikult asustavad hõredamaks raiutud ala aga kiirekasvulised põõsad ja lehtpuud, mille

varjus kuused ja männid ei saa kasvada.

RMK-l tuleb metsa majandamisel leida tasakaal kahe vastandliku huvi vahel. Ühelt poolt on

vaja uuendada ja hooldada metsa, toota puitu ning teenida riigile tema varalt järjepidevalt tulu.

Teisalt tuleb arvestada kohalike elanike huviga säilitada nende senine elukeskkond võimalikult

puutumatuna.

4

I Ülevaade Õisu lähiümbruse riigimetsast

Oleme kohaliku omavalitsusega hinnanud, et Õisu mets on kõrgendatud avaliku huviga (KAH)

mets. Õisu kõrgendatud avaliku huviga ala pindala on 58,3 ha (tabel 1, kaart 1).

Sellest 68,8% asub looduskaitse rangeimas vööndis, kus metsa majandamist ei toimu. Õisu

alast 13,0% on mittemetsamaad (valdavalt rohumaad, veekogud). Seal metsamajanduslikke

töid ei tehta.

18,2% on majandatavad metsad, kus metsa kasvatamine ja uuendamine toimub seadustega

seatud piirangute ja metsade säästva kasutuse põhimõtete alusel. Metsaeraldiste täpsemate

andmetega saab tutvuda avalikus Metsaportaalis https://register.metsad.ee/#/

Alal asub ka Õisu matkarada, mille hooldamisega tegeleb RMK.

Tabel 1. Riigimetsamaa jagunemine hektarites (ha) majandamiskategooriate järgi Õisu

ümbruses.

Rangelt kaitstav mets 40,1

RMK otsusega mitte majandatav mets -

Mittemetsamaa 7,6

Kokku 47,7

Majandatav mets 10,6

Kõik kokku 58,3

Kavaga hõlmatud metsade pindala on kokku 58,3 ha. Nendest metsadest enamuse moodustavad

kuusikud, järgnevad teised puuliigid (lepp, remmelgas, tamm) ja kaasikud (joonis 2).

5

Joonis 1. Ala metsade jagunemine majandamise kategooriatesse.

Joonis 2. Ala kõigi metsade jagunemine puuliikide kaupa (%).

6

Joonis 3. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus protsentides.

Joonis 4. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus hektarites puuliikide kaupa

7

Joonis 5. Ala majandatavate metsade vanuseline jaotus hektarites puuliikide kaupa.

8

II Üldised põhimõtted riigimetsade majandamisel

Metsi majandatakse viisil, et oleks tagatud metsade uuenemine ja mitmekülgne kasutus ka

tulevikus. Tuleviku metsahoiu mõttes planeerime metsade uuendamist eesmärgiga tagada

puistute ühtlasem jagunemine erinevatesse vanusegruppidesse.

Põhimõtted, millest lähtume:

• Uue metsa paneme lankidele kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet.

• Esmajärjekorras raiume metsad, mis vajavad enim uuendamist või mille tervislik seisund

on halb.

• Raied planeerime selliselt, et raiumist tuleks ette võtta võimalikult harva.

• Raielangid püüame võimaluste piires sobitada maastikku. Raiete puhul püüame vältida

väljakujunenud metsamassiivide tükeldamist ning suurte avatud vaadete tekkimist.

• Lageraie lankidega ei ületa me väljakujunenud metsaradasid ja -teid.

• Lageraie puhul jälgime selle kõrvale jääva ala olukorda. Uuel langil ei alusta me

lageraiega enne, kui kõrvaloleval langil kasvab ca 1 meetri kõrgune noor mets.

• Teede ja radade ääres jätame lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (20–70

tk/ha) või säilikpuude suuremaid gruppe.

• Noortes ja keskealistes metsades teeme hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.

• Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu tekkivatest töödest

teavitab RMK kogukonda eraldi ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.

9

III Metsade majandamise plaan Õisu lähiümbruse

riigimetsades aastatel 2024–2033

Selleks, et tagada Õisu piirkonna metsade püsimine, tuleb siinseid metsi järk-järgult uuendada.

RMK uuendab metsi põhimõttel, et alal kasvaks tulevikus raiutud metsaga vähemalt

samaväärne mets ja kohtades, kus see on võimalik, kasutatakse selleks turberaiet.

Võttes arvesse seadusandluses toodud piiranguid ja ala majandatava metsa vanuselist ja

puuliigilist koosseisu ning kasvutingimusi, pole Õisu ümbruses kasvavate riigimetsade

uuendamiseks plaanitud teha lähema 10 aasta jooksul erinevaid uuendusraieid.

Metsa tervislikust seisundist tingitult võib tekkida vajadus teha sanitarraiet. Tagamaks

inimestele ohutust, võib tekkida vajadus likvideerida ohtlikke puid Õisu matkaraja ümbruses,

samuti vana raudteetammiga piirneval alal, mis on kasutuses matkarajana.

Kõigil eelnevatel aegadel uuendusraietega raiutud aladel tehakse töid, mis tagavad uute puude

kasvamamineku. Momendil uuenemata metsamaale (kunagine osaliselt metsastunud rohumaa

kvartal OI303 er 14) istutame kase, kusjuures olemasoleva uuenduse säilitame (kaart 2).

Noores metsas teeme tuleviku terve metsa kasvatamiseks erinevaid hooldustöid (tõrjume

ulukeid, vabastame noori puid heina alt, vajadusel istutame puid juurde, raiume välja puid ja

põõsaid, mis takistavad tulevikupuude kasvu). Noore metsa hooldust on vaja pidevalt

planeerida ja teha, hooldusvajadus sõltub konkreetsetest oludest (näiteks kasvukoht, puuliigid,

ilmastik). Jooksval kalendriaastal planeeritud noore metsa hooldustööde kohta alal saab

ülevaate avalikust RMK metsatööde kaardirakendusest.

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/rmk

Plaani koostamisel oleme arvestanud kaasamiskoosolekul (29.08.2023) tehtud ettepanekutega

jätta kasvama kvartalil OI303 er 14 olemasolev uuendus ning metsastada uuenemata lagedad

osad kasega.

10

Kaart 1. Ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa.

Kaart 2. Alal planeeritud istutustööd plaani kehtivuse perioodil.

11

Joonis 6. Ala kõigi metsade jagunemine puuliikide kaupa (%) aastal 2033.

Joonis 7. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus aastal 2033 (%).

12

Joonis 8. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus hektarites aastal 2033.

Joonis 9. Ala majandatavate metsade vanuseline jaotus hektarites puuliikide kaupa aastal 2033.

13

Kaart 3. Ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa aastal 2033.

14

IV Mõisted

Uuendusraiet tehakse puidu saamiseks ja uue metsa kasvatamiseks. RMK soovib säilitada

meie metsade liigirikkust ja kasvatada erineva puuliigi puistuid seal, kus nad kasvavad kõige

paremini.

Uuendusraie liigid on lageraie ja turberaie

• Lageraie (LR) korral raiutakse langilt kõik puud, välja arvatud säilik- ja muud

erinevatel põhjustel kasvama jäetavad puud, mis toetavad elurikkust ja ka looduslikku

uuenemist kohapealse seemnega.

• Turberaie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuude, häilude või ribana

pikema aja jooksul. Turberaiete liigid on aegjärkne raie (AR), häilraie (HL) ja veerraie

(VE).

Valikraiet (VR) tehakse erandjuhtudel, kui seda toetavad looduslikud tingimused ja uusi puid

on võimalik raiejärgselt välja kasvatada. Puid raiutakse üksikute puude ja väikeste häiludena.

Hooldusraiet kasutatakse elujõulise metsa kasvatamiseks.

Hooldusraie liigid on valgustusraie (VA), harvendusraie (HR) ja sanitaarraie (SR).

• Nooremates metsades tehakse alale kasvama pandud puude hooldamist ja

valgustusraiet, mille käigus tehakse neile puudele kasvuruumi .

• Vanemates metsades tehakse harvendusraiet, mille käigus tõstetakse metsa väärtust

tiheduse reguleerimise teel. Harvendusraiega raiutakse enamuspuuliigi kasvu segavad

puud.

• Metsa halvenenud tervisliku seisundi parandamiseks tehakse sanitaarraiet.

From: Elor Ilmet Sent: 08 November 2023 12:58:05 To: Mulgi Vallavalitsus; [email protected] Cc: Susanna Kuusik; Malle Viiburg Subject: Õisu ümbruse metsatööde plaan

Tere! Lähtudes Mulgi valla üldplaneeringu eelnõust, saadame kooskõlastamiseks Õisu ümbruse riigimetsa majandamise plaani 2024-2033. Plaani koostamisel on arvestatud kohaliku kogukonna ja Mulgi valla esindaja eepanekuid. Kaasamiskoosolek toimus 29.augusl k.a. Metsatööde plaan on lisatud kirjale ning leitav lingilt hps://media.rmk.ee/files/Oisu_riigimetsa_metsatoode_plaan_2024_2033.pdf Lisan ka saabunud eepanekute ja vastuste tabeli hps://media.rmk.ee/files/Oisu_eepanekud_kokku.pdf Õisu ümbruse väärtuslikule metsamaaskule ei ole plaani kehvuse ajal planeeritud uuendusraiet. Palume tutvuda ja jääme ootama Teie tagasisidet. Lugupidamisega Elor Ilmet RMK Viljandimaa metsaülem 5053401 [email protected]