Lääne-Harjumaa - Isikliku kasutusõiguse seadmise leping, kinnisatamisavaldus ja asjaõigusleping Naaskelnoka

1

RAPLA NOTAR RAUL JOAMETS

NOTARI AMETITOIMINGUTE RAAMATU

REGISTRI NUMBER

1069

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING

KINNISTAMISAVALDUS JA ASJAÕIGUSLEPING

Käesoleva notariaalakti on koostanud Rapla notar Raul Joamets notaribüroos Raplas, Tallinna mnt 12 üheteistkümnendal augustil kahe tuhande kahekümne esimesel aastal (11.08.2021) ning notariaaltoimingus osalejad on

Eesti Vabariik, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud,

Omanik, mille esindajana tegutseb Keskkonnaministeeriumi (registreeritud registrikoodi

70001231 all), kui volitatud asutuse volikirja alusel Tiiu Arula, isikukood 45509020218, e-

posti aadress [email protected], kes on notarile tuntud isik ning kelle esindusõiguse on

notar tuvastanud volikirja alusel,

Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Veskiposti tn 2, Kesklinna linnaosa,

Tallinn, Harju maakond 10138,e-posti aadress [email protected], edaspidi

Kasutaja, esindajana volikirja alusel Peeter Lellsaar, isikukood 36007254912, kes on

notarile tuntud isik ning kelle esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud volikirja

alusel (eeltoodud andmed juriidilise isiku kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud

äriregistri andmete alusel).

Minu poole pöördunud isikud avaldasid:

1. KINNISTUSRAAMATU SEIS JA LEPINGU EESMÄRK

1.1. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr 14517802 on kantud

kinnistu, mis koosneb alljärgnevast katastriüksusest:

- katastritunnusega 29501:010:0775, sihtotstarbelt maatulundusmaa 100%, asukohaga Harju

maakond, Lääne-Harju vald, Nahkjala küla, Naaskelnoka, pindalaga 13,82 ha, riigi

kinnisvararegistri objekti kood KV39381, edaspidi nimetatud kinnistu või lepingu ese.

1.2. Kinnistu kohta avatud registriosa teise (2.), omaniku jakku on kantud Eesti Vabariik.

1.3. Kinnistu kohta avatud registriosa kolmandas jaos on alljärgnevad kehtivad kanded:

2

- kande nr 2 all: Reaalservituut kinnistu nr 12236502 igakordse omaniku kasuks.

Tähtajatu ja tasuline teeservituut vastavalt 13.08.2019.a lepingu punktidele 3.1 kuni

3.12, 13.08.2019.a. lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile ja 07.06.2021.a. lepingu

punktile 4.2;

- kande nr 3 all: Reaalservituut kinnistu nr 10868702 igakordse omaniku kasuks.

Tähtajatu ja tasuline teeservituut vastavalt 07.06.2021.a. lepingu punktis 3.1 kokku

lepitud sisuga ja vastavalt lepingu lisaks olevale plaanile. 7.06.2021

kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 10.06.2021

ja neljandas jaos kanded puuduvad.

1.4. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud

kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval.

1.5. Riikliku ehitisregistri andmetel on Kinnistu hoonestamata.

1.6. E-notari teabesüsteemi andmetel kehtivad lepingu esemel elektripaigaldiste,

sideehitiste, geodeetilise märgi ja avalikult kasutatava teega seotud kitsendused.

1.7. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et:

1.7.1. Lepingu punktis üks (1) toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning

lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.

1.7.2. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole

vaidlusi, et seda ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega, sealhulgas

kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu

näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud.

1.7.3. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis

takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse teostamist.

1.7.4. Kasutusõiguse ala on vabastatud ja Kasutaja saab alates käesoleva lepingu sõlmimise

hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.

1.7.5. Lepingu esemel ei paikne Omanikule teadaolevaid kolmandatele isikutele kuuluvaid

maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.

1.7.6. Omanik on kontrollinud kitsendusi ja piiranguid põhjustavate objektide andmeid

maakatastri kitsenduste kaardilt ja Omanikule ei ole teada lepingu eseme valdamise,

kasutamise ja käsutamise suhtes lepingu sõlmimise ajal kehtivaid kitsenduste kaardil

kajastamata käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid,

looduskaitsealaseid ja muid seadusest tulenevaid piiranguid. Kitsenduste kaardi

andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil

kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ning kaardil kajastatud kitsendusi võib

tegelikkuses mitte eksisteerida. Andmete kandmise eest kitsenduste kaardile vastutab

kitsendusi põhjustava objekti omanik, kes on kohustatud tellima kitsenduste

selgitamise kolme kuu jooksul kitsenduse tekkimisest või kitsendusi põhjustava

objekti asukoha muutumisest arvates (maakatastriseadus § 12 ja 191). Omanik ei

vastuta talle mitte teadaolevate kitsenduste ja piiranguid põhjustavate objektide

olemasolu eest.

1.7.7. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat

lepingut ning et Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima

ühtegi lepingut, ega muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva

lepingu alusel Kasutaja kasuks seatava isikliku kasutusõiguse kandmist

kinnistusraamatusse.

1.7.8. Tema volitused Omaniku esindajana on kehtivad, tema volitusi ei ole kehtetuks

kuulutatud ega tühistatud ning ta omab kõiki õigusi käesoleva lepingu sõlmimiseks.

1.8. Kasutaja esindaja kinnitab, et:

1.8.1. Kasutaja esindaja on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse ja

3

kasutusõiguse ala ning on teadlik kasutusõiguse ala seisukorrast, suurusest ja piiridest

ega oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone.

1.8.2. Kasutaja on teadlik lepingu eseme suhtes kehtivatest seadusjärgsetest kitsendustest ja

nende sisust ning kinnitab, et need ei takista käesoleva lepingu alusel seatava isikliku

kasutusõiguse teostamist.

1.8.3. Tema volitused Kasutaja esindajana on kehtivad, tema volitusi ei ole kehtetuks

kuulutatud ega tühistatud, esindatava suhtes ei ole kehtestatud ärikeeldu ning ta

omab kõiki õigusi käesoleva lepingu sõlmimiseks. 1.9. Osalejad kinnitavad, et: 1.9.1. Nad soovivad lisada käesolevale notariaalaktile plaani (käesoleva lepingu lisa), millel

on näha kasutusõiguse ala. 1.9.2. Nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega

tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.

2. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE

2.1. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku seada Kasutaja kasuks lepingu esemele tähtajatu

isiklik kasutusõigus 0,4 kV maakaabelliini (edaspidi nimetatud kui Elektripaigaldis)

rajamiseks, omamiseks, valdamiseks ja kõikide tööde teostamiseks, mis on seotud

tehnorajatiste ehitamise, majandamise remontimise, korrashoiu ja hooldamisega

(edaspidi kõik nimetatud tegevused koos Elektripaigaldise Majandamine), vastavalt

käesolevale lepingule ja Maa-ameti 23.07.2021 korraldusele nr 1-17/21/1847.

2.2. Kasutajal on õigus kasutada lepingu eset käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust

kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks 453 m2 suurusel kasutusõiguse alal,

milline on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks olevatel plaanidel tähistatud punasega

viirutatud alana (edaspidi nimetatud Elektripaigaldise Kaitsevöönd).

3. OSAPOOLTE KOKKULEPPED

3.1. Elektripaigaldise kaitsevööndi kasutamisel kohustub Omanik:

3.1.1. mitte takistama Kasutaja ja/või Kasutaja töötajate/volitatud isikute Elektripaigaldise

Kaitsevööndi kasutamist Elektripaigaldise Majandamiseks ning samuti kohustub

mitte takistama Elektripaigaldise Kaitsevööndile juurdepääsu nii jalgsi kui igat liiki

sõidukitega;

3.1.2. teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid Elektripaigaldise

Kaitsevööndi olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud

piiranguid oma tegevuses;

3.1.3. Hoiduma tegevusest, mis halvendaks Elektripaigaldise korrashoidu ja/või ohustaks

Elektripaigaldise toimimist.

3.2. Elektripaigaldise Kaitsevööndi kasutamisel kohustub Kasutaja:

3.2.1. teavitama Omanikku Elektripaigaldise plaanilistest hooldus- ja remonttöödest

vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist. Elektripaigaldise avariiremondi

korral alustab Kasutaja vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest

Omanikule. Pärast lepingu esemel teostatud Elektripaigaldise ehitus-, hooldus- ja

remonttööde lõpetamist on Kasutaja kohustatud taastama lepingu esemel tööde

alustamise hetke heakorra, selle võimatuse korral hüvitama Omanikule tekitatud

kahju. Omanik ja Kasutaja loevad mõistlikuks aega, mis töö iseloomu arvestades on

vajalik töö kvaliteetseks ja lepingu tingimustele vastavaks teostamiseks.

3.2.2. kasutama Elektripaigaldise Kaitsevööndit kooskõlas käesoleva lepinguga säästlikult ja

4

heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või

kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil;

3.2.3. kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist

ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;

3.2.4. hoidma Elektripaigaldise oma vahenditega ja omal kulul korras;

3.2.5. kandma Elektripaigaldise kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate isikute ees, mis

on Kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg;

3.2.6. maksma Omanikule tasu Elektripaigaldise talumise eest vastavalt seadusandluses

ettenähtud suurusele ja korrale. Riik seab isikliku kasutusõiguse tasuta. Kinnisasja

igakordsel omanikul on õigus nõuda tasu vastavalt sellel ajal kehtivale seadusele.

3.2.7. registreerima Elektripaigaldise maakatastris kolme kuu jooksul pärast käesoleva

lepingu sõlmimist.

3.2.8. Kasutusõiguse kehtivusaja jooksul tagama pärast Elektripaigaldisega seotud tööde

lõpetamist lepingu eseme heakorra taastamise omal kulul.

3.3 Pooled on kokku leppinud ja Kasutaja annab Omanikule tagasivõetamatu nõusoleku

tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute kasuks ning

elektripaigaldise isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel

selliselt, et isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid kinnistut, kus asub käesoleva

lepingu lisaks oleval plaanil näidatud Elektripaigaldis ja isiklikku kasutusõigust ei kanta

üle kinnistutele/ katastriüksustele, kus käesoleva lepingu lisaks oleval plaanil näidatud

Elektripaigaldist ei asu.

3.4 Isiklik kasutusõigus seatakse tähtajatult, jättes Eesti Vabariigile õiguse lõpetada leping

erakorraliselt olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu

teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. Lepingu lõpetamine toimub

asjaõigusseaduses sätestatud korras.

4 ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE LÕPETAMINE

4.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada Omaniku ja Kasutaja vahelise notariaalselt

tõestatud kokkuleppega või muudel seaduses sätestatud alustel.

4.2. Isikliku kasutusõiguse lõpetamise korral kohustuvad Omanik ja Kasutaja

kolmekümne (30) päeva jooksul, arvates teiselt poolelt vastava nõude saamisest leppima

kokku vastava notariaalse kokkuleppe sõlmimises isikliku kasutusõiguse lõpetamise

kohta, mille alusel tehakse kanne kinnistusraamatusse isikliku kasutusõiguse

kustutamise kohta, ning tegema kõiki muid seaduses ettenähtud toiminguid, mis on

vajalikud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks Kinnistusregistrist.

5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS

5.1. Omanik ja Kasutaja on lepingu eseme isikliku kasutusõigusega koormamises

kokku leppinud. Omanik lubab ning Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu

Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 14517802

kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu isiklik kasutusõigus

Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, asukoht Tallinn, kasuks elektripaigaldise

rajamiseks, omamiseks, majandamiseks, ehitamiseks, remontimiseks,

hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks vastavalt 11.08.2021.a. sõlmitud

lepingu punktile kaks (2), kolm üks kuni kolm kaks (3.1.-3.2.) ja neli (4) ning

lepingu lisaks olevale plaanile.

5.2. Kasutaja annab Omanikule käesolevaga nõusoleku Tartu Maakohtu

5

Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 14517802 kantud kinnistu

koormamiseks kõigi piiratud asjaõigustega tingimustega Omaniku enda

äranägemisel.

6. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD

SELGITUSED

6.1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva

lepingu sõlmimisega. Kinnisturaamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes

lepingupoolte vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised.

6.2. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad

kokkulepped.

6.3. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasjal paiknev

tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes

kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, kinnisasja osa.

6.4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et

isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või

teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele

reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt

õigustatud isiku vajadustele.

6.5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku

nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust.

Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku

kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.

6.6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal

mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle

rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku

nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole

sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks

vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.

6.7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema

kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi

(kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või

elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja

nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade

eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole

kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab

ülemääraseid kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise

kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem

sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui

kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse

kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

6.8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või

hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise

omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud

kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse

tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.

6.9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -

rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval

6

kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu

või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.

6.10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma

kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui

tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning

majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva

isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -

rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle

kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise

side seaduse § 72 lõikes 1 sätestatud kohustus. Kui universaalteenuse osutamise

leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu

kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas

lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses

sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui

tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt

suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija

huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -

rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.

6.11. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1582 on omanikul on õigus nõuda tasu asjaõigusseaduse

§ 1581 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise eest. Tehnovõrgu või -

rajatise talumise eest tasu saamiseks esitab kinnisasja omanik majandus- ja

kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud vormis taotluse tehnovõrgu või -rajatise

omanikule. Jooksva aasta eest on tasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja

omanik sama aasta 1. märtsi seisuga, juhul kui ta esitab taotluse jooksva aasta 1.

juuliks. Taotluse alusel makstakse tasu järgnevatel aastatel kuni uue taotluse

esitamiseni. Tasu saamise aluseks olevate asjaolude muutumisel tekib õigus

suuremale tasule pärast täiendava taotluse esitamist. Kinnisasja omaniku vahetumisel

tekib uuel omanikul tasu saamise õigus pärast taotluse esitamist. Tasu jooksva aasta

eest makstakse välja hiljemalt sama aasta 1. detsembriks. Tasu saamise nõude

aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaeg algab iga aasta 1. juulist.

6.12. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 158 jäävad kinnisasja täitemenetluses müügi

korral püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool

ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused. Enampakkumisel ei

lõpe servituudist tulenevad õigused, kui servituut oli seatud seadusest tuleneva

servituudi seadmise õiguse alusel.

6.13. Vastavalt ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70:

(1) Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on

kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja

kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks.

(2) Kaitsevööndis on keelatud:

1) ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist;

2) ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata

pinnast;

3) takistada ehitisele juurdepääsu;

4) takistada ehitise hooldamist, sealhulgas kaitsevööndiga ehitise asukohast või

ehitisest tulenevast ohust teavitavate tähiste paigaldamist;

5) takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist seisundis, mis ei

ohusta ehitist;

6) muud seaduses sätestatud tegevused.

7

(3) Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise

omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Nõusoleku andmise eest ei

või kaitsevööndiga ehitise omanik võtta tasu ega nõuda selliste lisapiirangute

kehtestamist, mis ei seondu ohutusega. Ehitise omanik ei või nõusoleku andmisest

põhjendamatult keelduda. Kaitsevööndiga ehitise omanikul on õigus nõuda, et

kaitsevööndis tegutsev isik on kaitsevööndiga ehitise omaniku vahetu järelevalve all.

(4) Kaitsevööndiga ehitise omanik annab tasuta andmeid ehitise asukoha kohta

kinnisasja omanikule ja selle õiguspärasele kasutajale.

(5) Kaitsevööndiga ehitise omanikul on kohustus:

1) tegutseda kinnisasja omaniku õigusi vähimal võimalikul viisil riivaval moel;

2) arvestada oma õiguste teostamisel kinnisasja omaniku õigustatud huviga,

sealhulgas teavitada maaomanikku ehitus- ja remonditööde tegemisest mõistliku aja

jooksul enne tööde alustamist;

3) tagada kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks tehtud tööde ajal kinnisasja korrashoid

ning tööde lõppedes taastada kinnisasjal endine olukord, välja arvatud kui endise

olukorra taastamine oleks vastuolus kaitsevööndis kehtivate piirangutega.

(6) Kui samale kinnisasjale ehitatakse mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb võimaluse

korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses ning

kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil. Eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga

ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise.

(7) Andmed kaitsevööndi olemasolu, selle sisu ja ruumilise ulatuse kohta kantakse

maakatastrisse. Andmed maakatastrisse kandmiseks esitab kaitsevööndiga ehitise

omanik. Kui uue ehitise ehitamisel või juba olemasoleva ehitise asukoha muutmisel ei

ole kaitsevööndit puudutavate andmete kandmiseks maakatastrisse esitatud avaldust

30 päeva jooksul pärast ehitise valmimist või selle ümberpaigutamist, ei teki ehitise

talumiskohustust ning kinnisasja omanikul on õigus nõuda selle eemaldamist oma

kinnisasjalt.

(8) Kaitsevööndi ulatuse, kaitsevööndi kaitsmise, tähistamise ja soovitused

kaitsevööndis tegutsemise kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

6.14. Vastavalt EhS §-le 77:

(1) Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse

tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud

elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks.

(2) Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud:

1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-,

lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid;

2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja

võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd –

veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis;

3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või

ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis;

4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi –

kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis;

5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3

m, küntaval maal sügavamal kui 0,45 m, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja

maakaabelliinide kaitsevööndites.

6.15. Vastavalt majandus- ja taristuministri määruse nr 73, 25.06.2015 (edaspidi MkM

määrus), §-le 5:

8

(1) Kaitsevööndiga ehitise hooldus- ja remonditöödest tuleb teavitada kinnisasja

omanikku kaitsevööndiga ehitise omanikule teadaolevate kontaktandmete vahendusel.

(2) Kinnisasja omanikku ei pea teavitama:

1) ettenägematust vajadusest tekkinud vältimatutest ja edasilükkamatutest

kaitsevööndiga ehitise avariitöödest;

2) hooldus- ja remonditöödest, kui neid töid tehakse avalikult ligipääsetaval

kinnisasjal ning nende töödega seonduvalt ei tehta pinnasetöid, ei piirata juurdepääsu

kinnisasjale ega riivata muul viisil kinnisasja omaniku õiguseid;

3) hooldus- ja remonditöödest, kui kinnisasja omanik on kaitsevööndiga ehitise

omanikule sellekohase soovi esitanud.

(3) Kui kaitsevööndis asub ka teine kaitsevööndiga ehitis, peab selle avariid

likvideeriv või plaanilisi töid tegev isik teavitama enne avarii likvideerimisele asumist

või plaanilise töö alustamist kaitsevööndiga ehitise omanikku toimunud avariist.

Kaitsevööndiga ehitise omanik teavitab avariid likvideerivat isikut kaitsevööndiga

ehitise asukohast ning vajadusel saadab avariikohale oma esindaja, kes täpsustab

kohapeal kaitsevööndiga ehitise asukoha.

(4) Kaitsevööndiga ehitise asukohta ei või muuta kaitsevööndiga ehitise omanikku

teavitamata ja viimase nõusolekuta.

(5) Vältimaks kaitsevööndiga ehitise kahjustamist, võib kaitsevööndiga ehitise

omanik nõuda, et kaitsevööndis tegutsev isik on kaitsevööndiga ehitise omaniku

vahetu järelevalve all. Samuti võib maakaabelliinide puhul nõuda maakaabli täpse

asukoha väljaselgitamiseks pinnase käsitsi lahtikaevamist.

6.16. Vastavalt MkM määruse §-le 6:

(1) Kui kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik kaitsevööndiga ehitise omaniku

nõusolek ja kui kaitsevööndiga ehitise omanik peab lisaks nõusoleku andmisele

tegema ka täiendavaid toiminguid, võib ta nõuda nendega seonduva kulu hüvitamist.

(2) Käesolevas paragrahvis käsitletud kulude hüvitamisele kohaldatakse

võlaõigusseadust.

6.17. Vastavalt MkM määruse §-le 7:

(1) Kaitsevööndiga ehitise kahjustamise või kahjustumise ohu korral kaitsevööndis

tegutsev isik:

1) peatab viivitamata oma tegevuse, mis võib kaasa tuua kaitsevööndiga ehitise

edasise või täiendava kahjustumise;

2) teavitab viivitamata kaitsevööndiga ehitise kahjustamisest või kahjustumise ohust

kaitsevööndiga ehitise omanikku;

3) võtab tarvitusele abinõud edasise kahjustuse ärahoidmiseks;

4) kolmandatele isikutele tekkiva ohu korral teavitab neid võimalikust ohuallikast;

5) kõrvaldab kolmandatele isikutele ohu tekkimise võimaluse, näiteks piiritledes

ohutsooni märkelintidega ja korraldades

valve kuni kaitsevööndiga ehitise omaniku esindaja saabumiseni.

(2) Kaitsevööndiga ehitise kahjustuste dokumenteerimist ei või takistada.

6.18. Vastavalt MkM määruse §-le 9:

(1) Kaitsevööndiga ehitise omanikul on õigus raiuda kaitsevööndis kasvav ja

kaitsevööndiga ehitist ohustav puu, põõsas ja oks sellest kinnisasja omanikku

eelnevalt teavitades. Kinnisasja omanik ei tohi takistada kaitsevööndis puu, põõsa ja

oksa raiumist.

(2) Kaitsevööndiga ehitise riket või selleks ohtu põhjustav puu, põõsas ja oks tuleb

eemaldada. Riket või ohtu põhjustava puu, põõsa ja oksa raiumisest ei pea kinnisasja

9

omanikku eelnevalt teavitama. Sellisest tööst teavitatakse kinnisasja omanikku

esimesel võimalusel.

(3) Kaitsevööndis puu, põõsa ja oksa raiumisel peab kaitsevööndiga ehitise omanik

raiutud põõsad ja oksad koguma vallidesse või käitlema muul, kinnisasja omanikuga

kooskõlastatud viisil. Puude raiumisel peab kaitsevööndiga ehitise omanik

kooskõlastatult kinnisasja omanikuga langetatud puud laasima, järkama ja ladustama

kinnisasja omaniku poolt näidatud kohta, kuid mitte kaugemale kui kinnisasja piirile.

Raiutud materjali edasise käitlemise korraldab kinnisasja omanik.

(4) Tiheasustusega aladel või kaitstaval loodusobjektil tuleb puude ja okste raiumisel

arvestada lisaks ka looduskaitseseadusest ja kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast

tulenevaid nõudeid.

(5) Kaitsevööndiga ehitise omanikul on kaitsevööndi korrashoiuks õigus teha

kaitsevööndiga hõlmatud metsamaa raadamist metsaseaduses sätestatud korras.

6.19. Vastavalt MkM määruse §-le 10:

(1) Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge:

1) kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit;

2) 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit;

3) 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinide korral 10 meetrit;

4) 35 kV (kaasa arvatud) kuni 110 kV nimipingega liinide korral 25 meetrit;

5) 220 kV kuni 330 kV nimipingega liinide korral 40 meetrit.

(2) Õhuliini mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi, mis ulatub väljapoole õhuliini

kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi kaitsevöönd 1 meeter

selle projektsioonist.

(3) Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt

piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised

vertikaaltasandid.

(4) Veekaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev veepinnast põhjani ulatuv

veeruum, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest meres ja järvedes

100 meetri kaugusel ning jõgedes 50 meetri kaugusel paiknevad mõttelised

vertikaaltasandid.

(5) Laevatatavate siseveekogude veepinna kohal asuva ohuliini kaitsevöönd on piki

liini kulgev ohuruum, mida mõlemalt poolt liini teljest 100 meetri kaugusel paiknevad

mõttelised vertikaaltasandid.

(6) Alajaamade ja jaotusseadmete umber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele

piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

7. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE

7.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib

notariaalakti tõestaja büroos.

7.2. Käesoleva akti koostamise päeval väljastatakse Omanikule tema soovil notariaalakti

kinnitatud ärakiri. Kasutaja esindaja palub notariaalakti paberkandjal ärakirja mitte

väljastada ja palub lepingu digitaalärakirja edastada e-posti teel aadressile

[email protected].

7.3. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et pärast notariaalakti tõestamist

luuakse tehinguosalistele riigiportaalis www.eesti.ee (e-teenused › kodanikule ›

õigusabi › notariaalsed dokumendid) juurdepääsuõigus käesoleva notariaalakti

digitaalsele ärakirjale. Juurdepääsuõigus luuakse tehinguosalisest juriidilisele või

10

füüsilisele isikule, mitte tema esindajale. Eelnimetatud ärakirja valmistamise eest

notari tasu ei võeta.

7.4. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja

kinnistusosakonnale. Notariaalakti tõestaja esitab ärakirja kinnistusosakonnale kolme

(3) tööpäeva jooksul.

8. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD

8.1. Omanik ja Kasutaja avaldavad, et käesoleva lepingu alusel seatava isikliku

kasutusõiguse väärtus ja aastaväärtus on määramata ning nad ei soovi isikliku kasutusõiguse väärtust ega aastaväärtust määrata ka käesoleva lepinguga.

8.2. Kasutaja tasub notari tasu notaribüroos sularahas või kolme (3) tööpäeva jooksul

arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notaril on õigus

notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari

tasu tasumiseni kinni pidada.

8.3. Kasutaja tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest

Rahandusministeeriumi kontole.

Käesolev notariaalakt on osalejatele akti tõestaja juuresolekul ette loetud, antud enne

heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti

tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Aktile lisatud plaan esitati osalejatele

tutvumiseks, see kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati akti tõestaja juuresolekul

omakäeliselt.

(tehinguväärtus 639 eurot, NTS § 3, 4, 12,13, 22, 23 p 2)

Notari tasu 38,30 eurot

Käibemaks 7,66 eurot.

Kokku 45,96 eurot.

Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 5 eurot (tehinguväärtus 639 eurot),

Riigilõivuseadus § 77 lg 1, § 354 lg 2).

Eelnimetatutele lisandub ärakirjade kinnitamise tasu

_____________________________________________________________

ees- ja perekonnanimi allkiri

_____________________________________________________________

ees- ja perekonnanimi allkiri

ABIJOON 1

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE ALA ASENDISKEEM

Naaskelnoka, 29501:010:0775

Reg 14517802, M1:500

Kasutusala

Proj. 0,4 kV maakaabel

Katastriüksuse piir

TINGMÄRGID

Kasutusala suurus kokku: ~453 m

2

Trassi pikkus: 227 m

Kaitsevööndid:

1. 0,4 kV kaabelliini kaitsevöönd on 1 m äärmisest kaablist

ABIJOON 1

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE ALA ASENDISKEEM

Naaskelnoka, 29501:010:0775

Reg 14517802, M1:500

Kasutusala

Proj. 0,4 kV maakaabel

Katastriüksuse piir

TINGMÄRGID

Kasutusala suurus kokku: ~453 m

2

Trassi pikkus: 227 m

Kaitsevööndid:

1. 0,4 kV kaabelliini kaitsevöönd on 1 m äärmisest kaablist