Vastuskiri - Vändra

Paikuse prügila ladestusala I etapi

sulgemine

Keskkonnamõju hindamise aruanne

Nõuetele vastavuse kontrollimiseks ja nõuetele vastavaks tunnistamiseks

Töö nr 20003783 Tartu 2023

V e

rs io

o n

6 .1

0 .2

0 2

3 /// T

Ö Ö

N R

2 0

0 0

3 7

8 3

Juhan Ruut

Juhtiv ekspert, KMH litsents KMH0155

Katri Järvekülg

Keskkonnakorralduse spetsialist

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 2

SISUKORD

SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 4

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA EESMÄRK .......................................... 6

1.1. Kavandatava tegevuse asukoht .............................................................................. 6

1.2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ............................................................. 6

1.3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ...................... 7

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS ..................................................................................................... 9

2.1. Olemasolev olukord .............................................................................................. 9

2.2. Ladestusala gaasisüsteemi rekonstrueerimine ...................................................... 10

2.3. Alternatiivsed võimalused .................................................................................... 10

2.4. I ladestusala katmisel tehtavate tööde kirjeldus ..................................................... 12

2.5. Perspektiivsete tegevuste kirjeldus ...................................................................... 13

2.5.1. Biofiltri rajamine ............................................................................................ 13

2.5.2. Päikeseelektrijaama rajamine ........................................................................ 15

3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................. 16

4. MÕJU HINDAMISEST ......................................................................................... 18

5. PAIKUSE PRÜGILA LADESTUSALA I ETAPI SULGEMISEGA EELDATAVALT KAASNEVATE OLULISTE MÕJUDE HINDAMINE ............................................. 20

5.1. Mõju välisõhu seisundile ja kliimale, sh lõhnaainete levik ning selle võimalik mõju

inimese tervisele, heolule ja varale ............................................................................... 20

5.1.1. Prügilagaasi teke ja keskkonda sattumine ....................................................... 20

5.1.2. Prügilagaasi käitlemise mõju .......................................................................... 23

5.1.3. Katendi konstruktsiooni ja ehitamise mõjud ..................................................... 26

5.1.4. Avariiliste juhtumite mõju ............................................................................... 27

5.2. Kavandatava tegevusega kaasneva müra- ja vibratsiooni mõju inimese tervisele,

heaolule ja varale ........................................................................................................ 27

5.3. Mõju pinnasele ning pinna-ja põhjavee kvaliteedile................................................ 31

5.3.1. Nõrgvee juhtimine Pärnu linna reoveepuhastisse ............................................. 31

5.3.2. Mõju pinnavee kvaliteedile ............................................................................. 33

5.3.3. Mõju pinnasele ja põhjaveele ......................................................................... 38

5.4. Loodusvarade kasutamise ja jäätmete taaskasutusega kaasneda võiv mõju ............ 39

5.4.1. Kattekonstruktsioonis kasutatavad materjalid .................................................. 40

5.4.2. Loodusliku materjali kasutuse vähendamise võimalused .................................. 42

5.4.3. Materjalikasutuse edasise vähendamise võimalused ........................................ 45

5.5. Tegevusega kaasnevate õnnetus- ja avariijuhtumite riskid (sh tulekahju) ja nende

mõju 46

5.6. Visuaalne mõju ja mõju maastikule ....................................................................... 48

6. ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE ........................................................................ 50

7. LEEVENDAVAD MEETMED JA SEIRE ................................................................. 54

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 3

7.1. Mõjude leevendamine ......................................................................................... 54

7.2. Soovitused seire teostamiseks ............................................................................. 54

8. MENETLUSOSALISTE JA AVALIKKUSE KAASAMINE......................................... 58

8.1. Ametitelt, asutustelt ja huvitatud isikutelt saadud ettepanekud ning nendega

arvestamine/ küsimustele vastamine ............................................................................. 58

8.2. KMH aruande avalik väljapanek ja arutelu ............................................................ 78

8.3. Keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine ..................... 78

9. KOKKUVÕTE, JÄRELDUSED ............................................................................. 79

KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................... 82

LISAD ...................................................................................................................... 84

LISA 1. NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTATUD KMH PROGRAMM

LISA 2. KMH PROGRAMMI NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTAMISE OTSUS

LISA 3. PAIKUSE PRÜGILA I LADESTUSALA SULGEMISPROJEKT (KOBRAS OÜ, TÖÖ NR 2023-004)

LISA 4. PAIKUSE PRÜGILA I LADESTUSALA SULGEMISKAVA (KOBRAS OÜ, TÖÖ NR 2023-019)

LISA 5. LADESTUSALA TEOSTUSMÕÕDISTUS 2022

LISA 6. ALTERNATIIVIDE TEHNILINE KIRJELDUS

LISA 7. PRÜGILA KATTEKIHIS LOODUSLIKKE MATERJALE ASENDAVAD JÄÄTMELIIGID NING VASTAVUSTINGIMUSED

LISA 8. ASJAOMASTE ASUTUSTE ETTEPANEKUD JA MÄRKUSED

LISA 9. KMH ARUANDE AVALIKUSTAMISE JA AVALIKU ARUTELU TÕENDUSDOKUMENDID

4 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

SISSEJUHATUS

Pärnu linnas Põlendmaa külas asub 2006. aasta suvel valminud Paikuse prügila (ka

Põlendmaa prügila või Paikre prügila, keskkonnaregistrikood JKK6700017), mille käitajaks

keskkonnakompleksloa nr KKL/317465 alusel on osaühing Paikre (registrikood 10836969,

edaspidi ka ettevõte). Prügila projekt-dokumentatsiooni kohaselt on prügila ladestusalade

rajamine jagatud kolme etappi. Käesoleval ajal on rajatud ja kasutusel ladestusala I e tapp

suurusega 5,6 ha.

Paikuse Vallavalitsus kehtestas 03.10.2016 korraldusega nr 231 Põlendmaa prügila ala

detailplaneeringu (edaspidi Prügila DP), mille koostamise põhiülesandeks oli maaüksuse

ümberplaneerimine, sh planeeringuala erinevate osade ehitusõ iguste kindlaks määramine.

Prügila DP kohaselt võib rekonstrueeritava jäätmete ladestusala tihendatud jäätmete

nõlvakalde suurus olla 1:3 ja jäätmelasundi pealispinna absoluutkõrgus (Balti süsteemis) H =

38.00 m. OÜ Pärnu Maamõõduteenistus 27.07.2022 teostatud ladestusala teostusmõõdistuse

kohaselt mõõdeti ladestusala maksimaalseks absoluutkõrguseks 32,21 m. 2022. aasta lõpu

seisuga oli ladestusalale jäätmearuannete järgi vastava toimingukoodiga ladestatud 443 495

tonni jäätmeid ning ladestamiseks vaba maht märgitud ajahetkel oli arvestuslikult 101 154 m3.

Prügilate sulgemist reguleerib Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrus nr 38 „Prügila

rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ 1 (edaspidi ka prügilamäärus või määrus nr 38).

Prügilamääruse § 31 lg 2 punkti 1 kohaselt suletakse prügila osa kui ladestamisala on täidetud

projektkõrguseni. Lähtuvalt ladestusala kõrgusest, ladestatud jäätmete kogusest , lähiaastate

ladestatava jäätmevoo perspektiivist ning arvestades prügila sulgemisel rajatava kattekihi

hinnangulist paksust (~1,3-2,3 m), on osaühing Paikre alustanud ladestusala I etapi

sulgemise ettevalmistustöödega.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS 2) § 6 lg

1 p 24 alusel on olulise keskkonnamõjuga tegevus vähemalt 1,5 hektari suuruse alaga prügila

sulgemine. Määruse nr 38 § 33 lõike 1 alusel tuleb prügila sulgemiseks käitaja taotlusel või

projektikohase mahu saavutamisel käitajal esitada Keskkonnaametile prügila sulgemiskava

koos kirjaliku taotlusega. Enne sulgemiskava koostamist tehakse prügila käitaja korraldamisel

suletava prügila keskkonnamõju hindamine (KMH).

Osaühing Paikre esitas 19.05.2021 Keskkonnaametile taotluse Paikuse prügila ladestusala I

etapi sulgemiseks ja KMH algatamiseks. Keskkonnaamet algatas 28.06.2021 kirjaga nr DM -

115844-2 Paikuse prügila sulgemise KMH. 04.10.2022 kirjaga nr 6-3/22/8436-6 tunnistas

Keskkonnaamet Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programmi nõuetele

vastavaks. Nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programm on esitatud käesoleva aruande

Lisas 1, nõuetele vastavaks tunnistamise otsus on toodud aruande Lisas 2.

Prügila sulgemise tingimused on väljatöötatud vastavasisulises sulgemisdokumentatsioonis

– Paikuse prügila I ladestusala sulgemisprojekt, Töö nr 2023-004, OÜ Kobras (edaspidi

sulgemisprojekt, toodud KMH aruande lisas 3) ning Paikuse prügila I ladestusala

sulgemiskava (Kobras OÜ, TÖÖ NR 2023-019, edaspidi sulgemiskava, esitatud lisas 4). KMH

eesmärk on hinnata ladestusala sulgemislahendusega kaasnevaid keskkonnamõjusid.

Osaühing Paikre on sõlminud lepingu ladestusala I etapi sulgemisprojekti ja sulgemiskava

koostamiseks OÜ-ga Kobras ning keskkonnamõju hindamiseks OÜ-ga Hendrikson & Ko

(juhtekspert Juhan Ruut, litsents nr KMH0155). Keskkonnamõju hindamise osapoolte andmed

on esitatud Lisa 1 KMH programmi 8. peatükis.

1 Keskkonnaministr i 29.04.2004 määrus nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ 2 KeHJS

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 5

Käesolevas töös kasutatud terminite selgitus

▪ Katend – erinevate omaduste ja otstarbega kihtidest koosnev jäätmelademe

kattekonstruktsioon

▪ Nõrgvesi – Määrus nr 38 § lg 1 määratlus: nõrgvesi on igasugune ladestatud

jäätmetest läbi nõrguv vedelik, mis jääb prügilasse või voolab prügilast välja. Nõrgvesi

moodustub jäätmetes sisalduvast niiskusest, jäätmete orgaanilise aine lagunemisel

tekkivast veest ja läbi jäätmelademe nõrguvast sademeveest. Nõrgvesi sisaldab

saasteaineid, mis on algselt jäätmete koostises või tek ivad orgaanilise aine,

lämmastiku ja väävli ühendite transformeerumisel. Nõrgvee kogus ja saasteainete

kontsentratsioon nõrgvees on ajas muutuvad.

▪ Prügilagaas – Määrus nr 38 § lg 1 määratlus: prügilagaas on igasugune gaas, mis

tekkib prügilasse ladestatud jäätmetest. Peamiseks probleemiks on jäätmetes

sisalduva orgaanilise aine anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas, mis sisaldab

olulises koguses metaani ja süsihappegaasi ning võib sisaldada ka ebameeldivalt

lõhnavaid redutseeritud väävliühendeid (eelkõige vesiniksulfiidi). Aeroobsel

lagunemisel tekkiv gaas sisaldab peamiselt süsihappegaasi.

▪ Prügilagaasi tekke oluline maht / aktiivne periood – prügilagaasi teke ladestus

väheneb ajas vastavalt jäätmetes sisalduva orgaanilise aine lagundamisele , samuti

hakkab pikemas perspektiivis vähenema gaasi koostises metaani sisaldus. Kuna gaasi

teke sõltub mitmetest erinevatest teguritest, ei ole võimalik välja tuua konkreetset

aega, millal aktiivne periood lõpeb. Seetõttu on KMH aruandes see määratlus seotud

prügilagaasi metaanisisalduse langemisega tasemele, mis süütamiseks ja

põletamiseks eeldab lisakütuse, nt propaani kasutamist. Kirjanduse andmetel on see

ligikaudu 20% (siinkohal on ka oluline silmas pidada, et see sõltub kasutatava põleti

ehitusest, lisaõhu juurde andmisest jm näitajatest) 3 . Aktiivse perioodi lõppu on

võimalik määrata ladestu eri piirkondade kohta, selleks seiratakse gaasiteket

vertikaalsetes kogumistorudes.

▪ Sademevesi – sademetena langev saastumata vesi (ka sadevesi).

▪ Vajum – jäätmelademes jäätmete tihenemise ja orgaanilise materjali lagunemise

tõttu aja jooksul tekkivad kattekihi vajumised (lohud) .

3 Guidance on Landfill Gas Flaring, 2002; ptk 4.9.4

6 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA EESMÄRK

1.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT

Keskkonnamõju hindamise objektiks on Paikuse prügila (keskkonnaregistri kood

JKK6700017) ladestusala koos seotud taristuga.

Paikuse prügila asub Põlendmaa prügila maaüksusel (katastritunnus 56801:005:0284,

registriosa nr 2593806) Põlendmaa külas Paikuse osavallas 4 Pärnu linnas. Prügila

territoorium on ümbritsetud metsa- ja põllumaaga ning kinnistu on 100% jäätmehoidla maa

suurusega 41,20 ha. Kinnistusraamatu kohaselt kuulub maaüksus OÜ-le Paikre. Kinnistu

kaugus Pärnu linnast on 15 km, Paikuse alevist 5,5 km ja Seljametsa külast 3 km. Paiknemine

haldusüksuses on toodud Joonisel 1.1.

Joonis 1.1 Paikuse prügila paiknemine (aluskaart Maa-ameti X-GIS kaardiserver 2022)

Paikuse prügila situatsiooniskeem on esitatud KMH programmi Lisas 2. Ülevaade prügila

taristust ja tegevustest on esitatud KMH programmi Lisas 4.

1.2. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS

Kavandatava tegevuse eesmärk on Paikuse prügila ladestusala I etapi (nimetatud ka I

ladestusala) keskkonnaohutu sulgemine vastavalt sulgemise tehnilise lahendusele

(Sulgemisprojekt, Kobras OÜ, Töö nr 2023-004) ja keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr

38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ nõuetele. Prügila või selle osa

sulgemistööde elluviimise eelduseks on sulgemiskava koostamine. Enne sulgemiskava

koostamist viiakse läbi suletava prügila keskkonnamõju hindamine, kuid KMH aruanne

esitatakse koos sulgemiskavaga (määruse nr 38 § 33 lg 2). KMH järeldused ja

keskkonnameetmed integreeritakse prügila sulgemiskavasse.

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on KeHJS § 31 kohaselt anda tegevusloa andjale teavet

kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva

keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks,

4 1. novembril 2017 jõustus Paikuse valla, Audru valla, Pärnu linna ja Tõstamaa valla ühinemine ning

moodustus uus omavalitsusüksus Pärnu linn.

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 7

millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada

säästvat arengut.

Prügila I osa sulgemise vajadus tuleneb Paikuse prügila I ladestusala projektkõrguse ja

arvestusliku mahu saavutamisest, sh võttes arvesse Põlendmaa prügila ala

detailplaneeringus toodud täpsustusi (detailsem ülevaade KMH programmis ptk 4.2).

Prügilaosa sulgemise näitajate saavutamise arvestuse aluseks on ladestusala

teostusmõõdistuse andmed (OÜ Pärnumaa Maamõõdistusteenistus, KMH aruande Lisas 5),

ladestatud jäätmete kogus vastavalt jäätmearuannetele, lähiaastate ladestamisele suunatava

jäätmevoo prognoos ning prügila sulgemisel rajatava kattekihi sulgemisprojekti järgne

paksus.

2022 a mõõdistusaruande järgi tegi sulgemisprojekti koostaja (Kobras OÜ) vaba mahu

arvestuse ning 2022 a juuni seisuga oli Paikuse prügila I etapi ladestusala vaba maht

116 000 m3. Võttes arvesse 2022. a ladestatud jäätmete massi (26 722 t/a, arvestatud 50%)

ning lähtudes minimaalsest nõuetekohasest tihedusest (900 kg/m3) on 01.01.2023 seisuga

ladestusala vaba maht 101 154 m3. Keskmine aastane jäätmete ladestamise kogus viimase

5a trendi järgi Paikuse prügilas on 28 861 t (32 068 m 3, täpsem info pt 5.4). Seega saavutab

prügila I ladestusala arvestusliku mahu (seejuures ka kõrguse) 3 - 3,5 aasta pärast.

1.3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Paikuse prügila on rajatud ja tegutseb vastavalt õigusaktidega sätestatud nõuetele, sh

arvestati rajamisel strateegiliste planeerimisdokumentidega. KMH programmi peatükis 4

esitati detailne ülevaade kavandatava tegevuse seostest eri tasandi arengut suunavate

dokumentidega. Vastavust hinnati järgmiste dokumentidega:

▪ Riigi jäätmekava 2014-2020 (kehtib kuni uue Riigi jäätmekava 2022-2028

kehtestamiseni)

▪ Maakonnaplaneering

▪ Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava

▪ Paikuse valla üldplaneering

▪ Pärnu linna ja Tori valla tuuleenergeetika eriplaneering

▪ Põlendmaa prügila ala detailplaneering

Programmis toodud üksikasjalikku vastavushinnangut siinkohal ei korrata.

Riigi jäätmekava 2022-2028

KMH aruande koostamise etapi ajal on pikendatud Riigi jäätmekava 2014-2020 kehtivust kuni

uue Riigi jäätmekava 2022-2028 kehtestamiseni.

Käesolevas etapis on valminud Riigi jäätmekava 2022-2028 (Riigi jäätmekava) eelnõu

Kliimaministeerium5 tunnistas 18.07.2023 kirjaga nr 9-2/23/2193-15 Riigi jäätmekava 2022-

2028 KSH aruande nõuetele vastavaks 6.

5 Kuni 30. juunini 2023 kandis ministeerium nime Keskkonnaministeerium. 1. j uulil 2023 jõustunud

seadusemuudatusega korraldati ümber osa Eesti Vabariigi ministeeriumide töö: senine Keskkonnaministeerium

hakkas kandma Kli imaministeeriumi nime. 6 Riigi jäätmekava 2022-2028

8 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

Riigi jäätmekavas on Paikuse prügilale viidatud kui ühele viiest 2022. a alguse seisuga Eestis

töötavast tavajäätmeprügilast. Lisaks on välja toodud, et kui hetkel kasutusel olevad

tavajäätmeprügilad olid rajamise hetkel mõeldud ennekõike jäätmete ladestamiseks, siis

hetkel on käitiste näol tegemist jäätmekäitluskeskustega, kus lisaks jäätmete ladestamisele

käideldakse erinevaid jäätmeliike. Viidatud on Riigikontroll 2021. aastal läbi viidud auditile

„Jäätmete taaskasutustoimingud prügilates ja järelevalve ladestamise üle“, milles

probleemkohana on toodud prügilate jäätmete ladestamise ja taaskasutuse nõuetekohasust.

Riigi jäätmekava rakenduskava eelnõu järgi on III samba eesmärgina esitatud, et kõikides

aktiivselt kasutusel olevates prügilates toimuv tegevus vastab õigusaktides ja

keskkonnakaitselubades sätestatud tingimustele ning vajalik on teostada korrastatud

prügilate osas järelevalvet, et tuvastada võimalikud probleemid prügila katendis või nõrgvee-

ja gaasiväljutussüsteemis. Ennetada tuleb võimalike probleemide tekkimist ja vältida

keskkonnaohtu. Prügilates, millele on määratud järelhooldus, tuleb jälgida

järelhooldustingimuste täitmist.

Paikuse prügila tegutseb vastavalt õigusaktide nõuetele ja käitisele väljastatud

keskkonnakaitseloa KKL/317465 tingimuste kohaselt. Prügila sulgemise tehnilised tingimused

töötatakse välja vastavalt prügilamääruse nõuetele ning arvestades KMH tulemusi, seejuures

on KMH ja sulgemisprojekt üksteisest lähtuvad. Ladestusala I etapi sulgemise järelhooldus

seatakse keskkonnakaitseloa muudatusega ning järelevalvet järelhoolduse teostamise üle

jätkab Keskkonnaamet.

Kokkuvõtvalt jääb kehtima KMH programmis esitatud järeldus, et kavandatav tegevus

on kooskõlas kehtivate strateegiliste planeerimisdokumentidega, nende muutmin e või

täiendamine kavandatava tegevuse lubamiseks ei ole vajalik.

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 9

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS

Kavandatavaks tegevuseks on Paikuse prügila ladestusala I etapi keskkonnaohutu sulgemine

vastavalt sulgemisprojektile ja keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 „Prügila

rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ nõuetele.

2.1. OLEMASOLEV OLUKORD

Paikuse prügila projektdokumentatsiooni „Pärnu linna ja maakonna jäätmekäitluskeskus

Paikuse vallas“ (2000. a) kohaselt kavandati prügila kogumahtuvusega 1,56 miljonit tonni

jäätmeid. Kõrvaldatavate jäätmete koguhulgaks prognoositi keskmiselt 40 000 t/a. Prügila

rajamine nähti ette kolmes etapis. Käesoleval ajal on välja ehitatud ladestusala esimene etapp

suurusega 5,6 ha (ladestusala ligikaudsed mõõtmed 330x170 m), millel alustati jäätmete

ladestamist 2006. a juunis.

Paikuse Vallavalitsuse 03.10.2016 korraldusega nr 231 kehtestati Põlendmaa prügila ala

detailplaneering, mille kohaselt võib tihendatud jäätmete nõlvakalde suurus olla ladestusalal

1:3 ja jäätmelasundi pealispinna absoluutkõrgus (Balti süsteemis) H = 38.00 m. Vastavalt

Toomas Ideon’i (keskkonnaekspert, litsents nr KMH0015) poolt 2014. a koostatud

ekspertarvamusele „Paikre prügilas ladestatavate jäätmete võimalik maksimaalne kogus“

(KMH programmi lisas 5), on selliselt ümberkujundatavate ladestusala nõlvade stabiilsus

tagatud ja ladestusala põhjakonstruktsioonile lisanduvate jäätmete kaalust tekkiv ad

lisavajumised on niivõrd väikesed, et ei ohusta ladestusala põhjakonstruktsioone.

Ehituslikult on prügila ladestusala määratud rajatisena, mille ehitusalune pind on 50 976 m2

(ehitisregistrikood 220283611). 2022 a teostusmõõdistuse järgi on kogu ladestusala suurus

53 608,5 m2, mis iseloomustab ladestusala nn kausikujulisust (põhja pindala on väiksem kui

ladestusala välisvallidest lähtuv pindala). Prügila asub loodusliku geoloogilise barjääriga alal

– ladestusala alla jääb vähemalt 1 m paksune savikiht, mille filtratsioonimoodul on väiksem

kui 1,0 x 10-9 m/s. Looduslikule kihile paigaldati bentoniitmatt ja 2 mm paksune HDPE

membraan, millel paikneb täiendavalt 100 mm paksune liivast kaitsekiht. Selle peale

paigaldati 700...800 mm paksune purustatud rehvitükkidest (tüki suurus on keskmiselt 100 x

300 mm) nõrgvee drenaažikiht, mille sisse graniitkillustiku patja on paigaldatud suure

tihedusega polüetüleenist nõrgvee kogumistorud De160. Tekkiv nõrgvesi ja prügila -ala

saastunud sademevesi koguneb settebasseini ja pumbatakse sealt Pärnu linna

reoveepuhastile.

Ladestusalale suunatud jäätmed laotatakse tööpinnale umbes 50-60 cm paksuste kihtidena

ning pressitakse kokku ja tihendatakse kompaktoriga, et saavutada tihedusaste vähemalt

900 kg/m³. Prügila I etapi ladestusalast ca 1 ha on kaetud prügilagaasi kogumissüsteemiga,

mis rajati 2010. aastal. Ladestusala vastavasse piirkonda paigaldati ca 0,6 m sügavusele

(tollase ladestusala pealispinnast) horisontaalsed perforeeritud plastiktorud, mille abil

kogutud gaas suunati ühendustorude kaudu kogumis-reguleerimisjaama. 2020. a

gaasisüsteemi ülevaatusel ja prügilagaasi seirel tuvastati, et kompressorjaam ning põleti pole

töökorras ning seadmed on amortiseerunud.

Seoses Paikuse prügila prügilagaasi seire projektiga rajati prügilale täiendavad viis

puurauku/gaasikogumiskaevu oktoobris 2020, mille tulemusel valminud eksperthinnang

(„Paikuse prügila prügilagaasi teke ja kogumissüsteemi vajadus“, OÜ Hendrikson & Ko, töö

nr 20003783) koos seirepuuraukude kaardi ja puuraukude sügavustega esitati

Keskkonnaametile 25.01.2021 (registreeritud infosüsteemis KOTKAS dokumendinumbriga

10 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

DM-107396-34). Puuraugud rajas OÜ Puurkaevumeistrid. Puuraugud rajati sügavusega 9-12

m ning toru läbimõõduga 115 mm. Kompressorjaam koos põletiga ühendati 2021. a 2. augustil

süsteemist lahti ja teisaldati rekonstrueerimiseks prügila pealt alla. Detailsem ülevaade

prügila taristust ja tegevustest on esitatud KMH programmi Lisas 4.

Juulis 2022 mõõdeti ladestusala maksimaalseks absoluutkõrguseks 32,21 m ning 2022. aasta

lõpu seisuga oli ladestusalale jäätmearuannete järgi ladestatud 443 495 tonni jäätmeid. OÜ

Paikre keskkonnakompleksloa varasemate versioonide järgi oli lubatud prügila vahekihtide ja

ligipääsuteede rajamisel kasutada teatud jäätmeliike, mida ei käsitletud jäätmete

ladestamisena, vaid taaskasutamisena. Märgitud tegevustes kasutatud materjale, sh jäätmeid

ei kuvata ladestusalale ladestatud jäätmete bilansis ja need kogused ei kajastu

jäätmearuandes vastava toimingu all. Sellest tulenevalt erinevad ladestatud jäätmete kogus

ja ladestusala mõõdistamise mahu teisendus massiühikusse.

2.2. LADESTUSALA GAASISÜSTEEMI REKONSTRUEERIMINE

Osaühing PAIKRE esitas 19.12.2022 Kobras OÜ poolt koostatud Paikuse prügila I ladestusala

gaasisüsteemi rekonstrueerimise kava (edaspidi rekonstrueerimise kava, töö nr 2022-318,

registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 20.12.2022 menetluse nr M -122523

all, parandused registreeritud 30.01.2023). Rekonstrueerimise kava kohaselt rajatakse

hiljemalt 31.12.2023 prügila I etapi ladestusala gaasikogumissüsteemiga katmata alale

täiendav gaasikogumise süsteem, mis ühendatakse olemasoleva kogumistorustikuga.

Rekonstrueerimise kava kohaselt rajatakse prügilademe peale täiendavalt 6 vertikaalset kuni

12 m sügavust gaasikogumiskaevu. Prügilademe sisse puuritakse kuus auku läbimõõduga

145 mm, millesse paigaldatakse pilutatud plastiktoru läbimõõduga De 90 mm. Toru

perforeeritakse alates 1 m toru otsast. Kuni Paikuse prügila ei ole saavutanud oma lõplikku

kõrgust, tuleb rajatud gaasikogumiskaeve vastavalt prügilademe täitmisele pikendada.

Kompressorjaam rajatakse lõunapoolsele prügilademele suunduva tee äärde. Olemasoleva

kompressorjaama sisu rekonstrueeritakse. Kompressorjaama alusena kasutatakse

olemasolevat kompressorjaama alusplaati, mille alla rajatakse 300-450 mm paksune aluskiht.

Vastavalt projektile võib kandekihis kasutada segu nr 4 fraktsiooniga 0 -63 mm või sama

fraktsiooniga mittereostunud (vajadusel purustatud) jäätmeid (betoon, tellis, purustatud kivi

vms). Komperssorjaama kõrvale rajatakse kondensaatveekaev. Gaasikogumiskaevud,

horistontaalne gaasikogumistorustik ja kondensaatveekaev ühendatakse

gaasitransporttorustikuga. Rekonstrueeritavale kompressorjaamale ja kondensaatveekaevule

on vajalik rajada uus elektriühendus olemasolevat prügila elektrisüsteemist. Peale

kompressorjaama rekonstrueerimist, kondensaatveekaevu ja torustike rajamist tuleb

kompressorjaam seadistada ning kontrollida kõikide süsteemide korrasolekut.

2.3. ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED

Prügila või selle osa sulgemisel ei saa käsitleda alternatiivina null -alternatiivi ehk

kavandatava tegevuse mitte rakendamist (tavaliselt on see keskkonnamõju hindamise

metoodika osaks), sest selline olukord oleks vastuolus Keskkonnaministri 29.04.2004

määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ § -ga 31, mis sätestab

tingimused, millal prügila suletakse. Kui prügila vastab mõnele nendest tingimustest, tuleb

prügila sulgeda, seejuures arvestades määruse nr 38 tingimusi ja võimalikke alte rnatiivseid

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 11

lahendusi nende tingimuste täitmiseks. Seega on 0-alternatiiv ebareaalne ning seda

käesolevas KMHs ei käsitleta.

KMH programmis toodi välja alternatiivid ladestusala kattelahenduse osas. Kavandatava

tegevuse põhialternatiividena käsitletakse kahte tehniliselt erinevat lahendust I ladestusala

katendile, milleks on alternatiiv 1 ja alternatiiv 2. Alternatiiv 1 hõlmab kattelahendust, mis on

välja toodud prügila sulgemist käsitlevas määruses ning alternatiiv 2 on selle modifikatsioon

vastavalt määruses antud võimalustele.

▪ Alternatiiv 1 – keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 „Prügila rajamise,

kasutamise ja sulgemise nõuded“ § 35 lg 1 kohane tavajäätmete prügila sulgemine,

kus katendi kihtideks on gaasi kogumise kiht, vettpidav mineraalkiht, vähemalt 0,5 m

paksune dreenikiht ja vähemalt 1 m paksune kattepinnase kiht.

▪ Alternatiiv 2 – alternatiivne sulgemislahendus vastavalt määruse nr 38 § 35 lõikele 2

ja 3, mille kohaselt on võimalik muuta prügila kattekonstruktsiooni, kui lahendus tagab

samaväärse tulemuse, mida tagab alternatiiv 1. Katendi tõenäoline lahendus on

järgmine: vettpidav mineraalkiht asendatakse HDPE kilega, 0,5 m paksune dreenikiht

asendatakse drenaažimatiga, 1 m paksune kattepinnasekiht. Gaasikogumiskihina

toimib HDPE kile all olev tasanduskiht keskmise paksusega 300 mm.

KMH programmis toodi välja, et KMH käigus võib tekkida täiendavaid alternatiivseid

lahendusi. Sulgemisprojekti koostamisel ja selle mõju hindamisel jõuti prügila erinevat e

ladestusalade koos toimimise alternatiivideni. Õigusaktides, Paikuse prügila rajamise

projektis, detailplaneeringus ning kehtivas kompleksloa taotluses ei ole sätestatud, kuidas

jõutakse kogu prügila mahu täitumisel tervikliku ladestuni. Selleks on erinevaid võimalusi ja

sellest hakkab sõltuma, millal ja kui suures mahus saab ladestu maa-ala hakata kasutama

täiendavateks tegevusteks.

Selleks on erinevaid võimalusi ja sellest hakkab sõltuma, millal ja kui suures mahus saab

ladestu maa-ala hakata kasutama täiendavateks tegevusteks. Järgnevates kirjeldustes on

toodud kontseptsioonlahendus, milles ei anta II ladestusala tehnilisi detaile (nt kuidas

ühendatakse ladestusalade põhjakonstruktsioonid, kuidas lahendatakse II ladestusala

nõrgvee kogumine enne juhtimist Pärnu linna reoveepuhastile, kuidas ühendatakse II

ladestusala ja järgnevate ladestusetappide prügilagaasi kogumissüsteem reguleer -

kompressorjaamaga) - need esitatakse II ladestusala rajamise projektdokumentatsioonis.

▪ Alternatiiv A – I ladestusala täituma hakkamisel valmistatakse ette II ladestusala põhi,

seejärel suletakse I ladestusala jäätmete vastuvõtuks, kaetakse see kõikidelt

külgedelt ja pealt katendiga. II ladestusala täidetakse järk -järgult jäätmetega kuni

projektkõrguse saavutamiseni. Seejärel lõpetatakse jäätmete vastuvõtt II

ladestusalale ja alustatakse I ja II ladestusala vahele jääva tühimiku täitmist, eelnevalt

ühendades I ja II ladestusala põhjakonstruktsiooni. Samal ajal kaetakse II ladestusala

katendiga.

▪ Alternatiiv B – I ladestusala täituma hakkamisel valmistatakse ette II ladestusala põhi,

seejuures ühendatakse koheselt I ja II ladestusala põhjakonstruktsioonid. I

ladestusala suletakse jäätmete vastuvõtuks ja kaetakse pealt ning põhja, lõuna ja

lääneküljelt, kuid idakülg jääb avatuks. Ladestusala idakülg kasvatatakse kokku II

ladestusalaga sujuvalt, st järk-järgult jõutakse idaküljel projektkõrguseni ja

alustatakse uuesti ladestuala põhjalt (selliseks täitmiseks sobiva ee laius määratakse

II ladestusala projektdokumentatsioonis). Järk-järgult ehitatakse välja ka uue

ladestusala prügilagaasi kogumissüsteem (teostatakse vastavalt II ladestusala

projektdokumentatsioonile), seda seni kuni jätkub biolagunevate jäätmete

12 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

ladestamine (määrus nr 38 § 15 lg 1). Selline lähenemine võimaldab ka II ladestusala

järk-järgulist sulgemist, kusjuures pidevalt uuenev idakülg jääkski avatuks kuni prügila

täieliku sulgemiseni jäätmete vastuvõtuks.

Alternatiivsete lahenduste võrdlev kirjeldus on esitatud KMH aruande Lisas 6. Kattekihi

konstruktsioonis, hooldustee rajamisel jms on võimalik asendada looduslikke materjale

kasutades prügilasse toodud sobivaid jäätmeid (nende loetelu koos kasutuskohtadega on

esitatud Lisas 7), kuid nende kasutamine on võimalik nii Alt 1 ja 2 kui ka Alt A ja B puhul, st

nendest ei kujune eraldi alternatiive. Ladestusala sulgemistel kasutatavate jäätmete liigid ja

kogused on vaja kajastada ka keskkonnakompleksloas (st vastavad andmed esitatakse Paikre

OÜ kompleksloa muudatustaotluses).

Lisaks on alternatiividena käsitletavad ptk 2.5. kirjeldatud perspektiivsed tegevused – suletud

ladestu pinnale biolfiltrite rajamine ja päikeseelektrijaama rajamine. Nende puhul on valikuid

kaks: rajada või mitte (st nende tegevuste puhul on võimalik ka 0-alternatiivi sissetoomine).

Pärast I ladestusala sulgemist ala taaskasutamine näiteks päikeseelektrijaama rajamiseks on

eraldi ehitustegevus ning selle keskkonnamõju hindamise vajadust kaalutakse eraldi,

sõltumatult I ladeala sulgemise KHM menetlusest, sest planeeritav tegevus toimub teadmata

ajal tulevikus.

Alternatiivide hindamisel KMH aruande ptk 6 on kirjeldatud alternatiivid jagatud eraldi

rühmadesse. Tulenevalt rühma olemusest rakenduvad neile mõnevõrra erinevad kriteeriumid.

2.4. I LADESTUSALA KATMISEL TEHTAVATE TÖÖDE KIRJELDUS

Paikuse prügila I ladestusala sulgemisprojektiga antakse lahendus prügila I ladestusala

sulgemiseks. Prügila katmine toimub vastavalt keskkonnaministri määruses nr 38 „Prügila

rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ sätestatule sulgemisprojekti kohaselt (vt KMH

aruande lisa 3). Sulgemisprojekt on omakorda osaks sulgemiskavast (vt KMH aruande lisa 4).

Järgnevalt esitatakse kokkuvõtvalt sulgemistööde põhilised etapid ning järjekord:

Alternatiividega 1 ja 2 seotud erisused on üksikutes punktides ja nad on järgnevas kirjelduses

välja toodud. Alternatiivi A ja B vaheline erinevus seisneb selles, et Alternatiiv B korral jääb

katmata I ladestusala idanõlv, st mõnevõrra on erinev tehtavate tööde maht, kuid tööde

iseloom ega katendi kihtide järjestus ei muutu; alternatiiv A puhul rajatakse idanõlvale

drenaažitorud, mida alternatiiv B puhul vaja ei ole.

▪ eeltööd

▪ gaasisüsteemi rekonstrueerimine vastavalt Kobras OÜ tööle nr 2022-318 „Paikuse

prügila I ladestusala gaasisüsteemi rekonstrueerimise kava“:

▪ prügilademe profileerimine;

▪ gaasikogumiskihi rajamine (Alt 1) / tasanduskihi rajamine (Alt 2);

▪ pumpla ümber nupiplokkidest tugiseinte rajamine;

▪ geotekstiili paigaldamine;

▪ vettpidava mineraalsest materjalist kihi paigaldamine (Alt 1) / HDPE kile paigaldamine

(Alt 2);

▪ geovõrgu paigaldamine;

▪ dreeniva mineraalse kihi paigaldamine (Alt 1) / drenaažimati paigaldamine (Alt 2);

▪ drenaažitorustiku rajamine prügilademe idakül jele (Alt A);

▪ drenaaži äravoolutorustiku rajamine (Alt A);

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 13

▪ kattekihi rajamine koos hooldustee rajamisega;

▪ vajumisreeperite paigaldamine;

▪ hooldustee nõva rajamine;

▪ kasvupinnase paigaldamine;

▪ heakorratööd.

Peale aktiivse gaasikogumise lõppemist planeeritud tööde järjekord:

▪ eeltööd;

▪ gaasikogumiskaevude likvideerimine;

▪ biofiltrite alalt kattepinnase likvideerimine;

▪ biofiltrite rajamine koos gaasijaotustorustikuga;

▪ heakorratööd.

Enne sulgemistööde algust tuleb olemasolev olukord fotodel fikseerida, sh tuleb varasemalt

rajatud gaasiseirekaevud looduses tähistada. 2022. aasta detsembris koostati Kobras OÜ

poolt töö nr 2022-318 „Paikuse prügila I ladestusala gaasisüsteemi rekonstrueerimise kava“.

Prügila I ladestusala sulgemisprojekt on tihedalt seotud gaasisüsteemi rekonstrueerimisega,

mistõttu kajastatakse gaasisüsteemi rekonstrueerimise kava lahendust ka sulgemisprojektis

(gaasisüsteemi rekonstrueerimist on kirjeldatud aruande ptk 2.2).

Paikuse prügilasse on prügi ladestatud suhteliselt korrapärasel t. Kattekihtide jaoks piisava

tasasusega aluskihi saavutamiseks on vajalik prügilademe profileerimine. Ühtlase kuju

andmine on vajalik selleks, et tagada katendile sattuva sademevee äravool prügilademe

pinnalt, mis peab olema tagatud ka peale hilisemaid prügilademes aset leidvaid vajumisi.

Vajumite vähendamiseks tuleb prügilademe teisaldamisel kasutada prügilademe

tihendamiseks nii buldooserit kui ka vibrorulli. Tihendamist tuleb teha koos prügiladestu

kujundamisega. Kõige parema tulemuse saab, kui jäätmete teisaldamine ja tihendamine

toimuvad samal ajal ning kihtide kaupa tihendades.

Paikuse prügila I ladestusalal on prügilade vajalik katta kattekihtidega. Kattekonstruktsiooni

läbilõige eri alternatiivide korral on esitatud Lisa 6 joonistel. Mõlema alternatiivi puhul

nähakse ette sulgemisjärgse gaasikogumise süsteemi rajamine ja ühendamine olemasoleva

(sh 2023. a lõpuks rajatava) gaasisüsteemiga. Katmisjärgselt võib prügiladestu

kattepinnasele külvata muru jm. taimi, mille juurestik ei kahjusta vettpidava kihi omadusi, kuid

aitab vältida erosiooni ja katendi liigset kuivamist.

2.5. PERSPEKTIIVSETE TEGEVUSTE KIRJELDUS

Sulgemisprojektis on arvestatud perspektiivsete tegevustega, mis võivad toimuda prügila

I ladestusala katmise järgselt. Nende realiseerimise vajadus / realiseeritavus sõltub

kirjeldustes toodud tingimuste täitumisest.

2.5.1. Biofiltri rajamine

Peale aktiivse gaasikogumise lõpetamist tuleb osaliselt aktiivne gaasikogumissüsteem

lammutada ja lahti ühendada (st vertikaalsed kogumistorud, milles seire näitab olulises mahus

14 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

gaasi tekke lõppemist, suletakse ning suletud torud hiljem likvideeritakse , täpne lahenduse

kirjeldus on toodud sulgemisprojektis) ning rajatakse passiivsed biofiltrid (nimetatakse ka

bioaken). Biofilter on passiivne gaasikogumissüsteem, mille metaanilagunduskihis toimub

metaani oksüdeerimine CO2-ks. Biofilter ei vaja peale rajamist hooldamist ja täiendavaid

kulutusi.

Paikuse prügila I ladestusala peale on projektikohaselt arvestatud 11 biofiltrit mõõtudega

20x20m pindalaga ~ 400 m2 (biofiltrite asukohad on toodud sulgemisprojekti joonisel „Maa-

ala plaan II“). Idapoolseid biofiltreid ei saa rajada enne rajatava II ladestusala katmist

biofiltrite projekteeritud asukohas. Esmalt tuleb biofiltri alalt kattepinnase kiht likvideerida.

Samuti likvideeritakse biofiltri alalt varasemalt rajatud gaasikogumiskaevud. Vettpidava kihi

peale rajatakse gaasijaotuskiht koos gaasijaotustorustikuga. Gaasijaotustorustik

ühendatakse olemasolevate gaasikogumistorudega. Torude ühendamiseks tuleb kasutada

kolmikuid ja painduvaid käänikuid. Peale gaasijaotustorustiku rajamist jätkatakse ülejäänud

gaasijaotuskihi rajamisega. Gaasijaotuskihis on võimalik kasutada purustatud

betoonijäätmeid (või muid mineraalseid jäätmeid või materjali mõõduga 32/64), millest on

eemaldatud tolmne osa või graniitkivi läbimõõduga 32/64 mm.

Gaasijaotuskihi peale rajatakse metaanilagunduskiht. Metaanilagunduskihi paksus peab

olema vähemalt 1,5 m. Minimaalselt 1,5 m paksune metaanilagunduskiht on optimaalne

paksus, mille korral on tagatud kihi aeroobsus ning samas välditakse läbikülmumist. Rajatav

metaanilagunduskiht on 1 m kõrgemal olemasolevast kattekihist, mistõttu tuleb

metaanilagunduskiht ühendada sujuvalt nõlvusega 1:3 olemasoleva kattekihiga. Selle täiteks

saab kasutada varasemalt väljakaevatud kattekihi materjali või sarnaste omaduste

jäätmematerjali. Biofiltri konstruktsioon alternatiiv 2 kihtide korral on esitatud joonisel 2.1.

Biofiltrite alale rajatakse 4 gaasiseirekaevu, seejuures on oluline, et gaasiseirekaevu ei

paigaldata gaasijaotustorustikule liiga lähedale.

Joonis 2.1 Paikuse prügila ladestusala I etapi biofiltri konstruktsioon (Sulgemisprojekt, joonis

„Biofilter“).

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 15

2.5.2. Päikeseelektrijaama rajamine

Pärast I ladestusala katmist, kui olulises mahus gaasi teke on lõppenud ja ei ole tuvastatud

ladestus ebaühtlasi vajumeid, võib kaaluda selle ala kasutamist taastuvenergia tootmiseks,

näiteks kaetud ladestusalale päikeseelektri jaama rajamist. Päikeseelektrijaam tuleb rajada

eraldi projektiga ning selle projekteerimisel tuleb arvestada projekteeritud biofiltrite

asukohtadega. Samuti ei tohi päikeseelektrijaam takistada uute ladestusalade rajamist,

aktiivse ladestusala eesmärgipärast kasutamist ja katmist .

Prügilademe eeldatav vajumine on ühtlane ning ei teki lokaalseid ebaühtlasi vajumeid

(arvestades ptk 2.4 kirjeldatud meetmete rakendamist lades tu kujundamisel, mis tagavad

prügiladestu ühtluse). Maapinnale paigaldatava päikseelektrijaama päikesepaneelid

kinnitatakse üldjuhul tehase toodetud metallraamistikule. Metallkarkass kinnitatakse

katendisse kolmikharuliste postide abil, mis ulatuvad 50-70 cm sügavusele ning hinnanguliselt

on sellise konstruktsiooni mass eeldatavalt vahemikus 15-20 kg/m2. Teine võimalus on

kasutada metallkarkassi kinnitamiseks maapealset paigaldust koos betoonplokkidega ning

sellise konstruktsiooni hinnanguline mass on eeldatavalt vahemikus 70-90 kg/m2.

Päikeseelektrijaama rajamine ei ole sulgemisprojekti koosseisus, st see on eraldi loa alusel

toimuv ehitustegevus. Selle keskkonnamõju hindamise vajadust kaalutakse eraldi, sõltumatult

I ladeala sulgemise KHM menetlusest.

16 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

Täpsemalt on antud peatükk lahti kirjutatud KHM programmi peatükis 3 (Lisa 1 Nõuetele

vastavaks tunnistatud KHM programm). Järgnevalt on esitatud kokkuvõte.

Asustus ja maakasutus

Põlendmaa prügila kinnistu külgneb lääne poolt Siimu ja Taali metskond 5 kinnistutega, põhja

poolt Taali metskond 5 kinnistu ja Taali metskond 135 katastriüksusega, ida poolt Uuetoa

kinnistuga ning lõuna poolt riigimaantee T-19276 (Taali – Põlendmaa – Seljametsa tee,

sihtotstarve transpordimaa) katastriüksusega. Taali – Põlendmaa – Seljametsa teest

põhjapoolne piirkond on soine, valdavalt kaetud rabametsaga. Lõunas, üle maantee asuvad

Nimmi, Kubja, Karjalauda ja Ojamaa kinnistud, mida kasutatakse põllumajanduslikul

eesmärgil. Kõikide nimetatud kinnistute sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Lähim

hoonestatud, sh elamiseks kasutatav kinnistu, milleks on Seljametsa külas paiknev 5,1 ha

suurune Püüoja kinnistu (kat. nr 56801:001:0074), jääb Põlendmaa prügila ki nnistu

läänepoolsest piirist ca 575 m kaugusele. Prügila lähipiirkond ja maakasutus on näidatud

Joonisel 3.1.

Joonis 3.1 Paikuse prügila lähipiirkonna maakasutus (aluskaart Maa-ameti X-GIS

kaardiserver 2021)

Veekogud

Prügila asub Pärnu jõkke suubuva Reiu jõe valgalas. Prügilale lähim pinnaveekogu on 0,6 km

kaugusel asuv Vaskjõgi (VEE1147600). Pinnaveed prügila ala ümbrusest voolavad mööda

väikseid kraave ja ojasid Vaskjõe kaudu Reiu jõkke (VEE1145400AK), mis omakorda suubub

Pärnu jõkke (VEE1123500), täpsemalt on kraavisüsteemi kirjeldus esitatud ptk 5.3.2.

Geoloogia

Paikuse prügila all olev pinnas koosneb keskmise Devoni ajastu Narva ladejärgu

aluspõhjakivimist, mis on kaetud 4-5 m paksuse Kvaternaari ajastu kattega. Vastavalt prügila

detailplaneeringule/AS GIB poolt teostatud pinnaseuuringutele võib prügila alla jääva pinnase

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 17

jagada seitsmeks kihiks (I-VII): pealispinnas, liivane aleuriit, savi, aleuriitne moreen,

aleuriitne moreen, aluspõhjakivim.

Hüdrogeoloogia

Paikuse prügila ala asub Reiu jõe valgalas, Vaskrääma veehaarde III sanitaarvööndis.

Paikuse prügila kinnistul asub puurkaev nr PRK0021565 olmevee saamiseks (Siluri -

Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas). Puurkaevu

sanitaarkaitsevööndi ulatus on 10 m. Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardikihi andmetel on

piirkonna põhjavesi suhteliselt kaitstud.

Paikuse prügila tegevusajal on põhja- ja pinnavee kvaliteedi kontrollimise sagedus määratud

keskkonnakaitseloaga.

Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 alad ja rohevõrgustik

Paikuse prügila ei asu looduskaitsealal, kaitstava loodusobjekti kaitsetsooni või Natura 2000

alal. Samuti ei jää käitis rohevõrgustiku alale. II kaitsekategooriasse kuuluva metsise (Tetrao

urogallos) leiukoha piir asub prügila kinnistust ca 600 m kaugusel loodes. Lisaks asuvad

kaitstavad loodusobjektid (III kategooria kaitsealuse fauna elupaik) prügila põhjapiirist ca

1 km kaugusel. Ligikaudu 2 km kaugusel prügila lõunapiirist kagu suunas asub hooaja lise

liikumispiiranguga ala (püsielupaik), ca 2,4 km kaugusel edelas asub Vaskjõe looduskaitseala

(KLO1000567).

Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid

Maa-ameti kultuurimälestiste kaardi andmetel puuduvad piirkonnas 5 km raadiuses

registreeritud kultuurimälestised. Lähim pärandkultuuri objekt - Sindi (Püüoja) metsavahikoht

(568:VKK:007) asub käitisest ca 600 m kaugusel läänes.

18 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

4. MÕJU HINDAMISEST

Käesoleva KMH aruande mõju hindamise aluseks on Keskkonnameti 04.10.2022 kirjaga nr 6-

3/22/8436-6 nõuetele vastavaks tunnistatud KHM programm (Lisa 1) ning KeHJS § 20 toodud

nõuded KMH aruande sisule.

Keskkonnamõju hindamise läbiviimise aluseks on KeHJS, mis annab üldised nõuded

keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks. Keskkonnaministri 01.09.2017 määrus nr 34

„Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavate täpsustatud nõuded“ 7 § 6 lg 1

sätestab, et KHM aruandes esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete

võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju prognoosimise meetodite

kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral nõutava teabe kogumisel tekkinud raskused ning

selgitused juhteksperdi või eksperdirühma hinnangute määramatuse kohta .

Mõju hindamise metoodilised alused on esitatud KHM programmi peatükkides 5 ja 6. Siinkohal

on esitatud kokkuvõttev ülevaade koos täpsustavate selgitustega.

Prügila sulgemisprojektiga tuleb tagada vastavus õigusaktide nõuetele. Oluliste ebasoodsate

mõjude avaldumist ei ole põhjust eeldada mõjuvaldkondades, mida KMH aruandes

detailsemalt ei käsitleta (selgitused toodud KMH programmi ptk 5):

Eeldatav mõjuala ehk-piirkond on prügila territoorium ja selle lähiümbrus. Üldistatult võib välja

tuua, et mõjuala on kuni 300 m prügila piiridest (lähtudes keskkonnaministri 29.04.2004

määruse nr 38 § 9 lg 2 toodud keskkonnahäiringute mõjutsoonist), välja arvatud juhtudel, kui

mõju avaldub globaalsel tasandil (nt mõju kliimale), regionaalsel tasandil (nt üldisemad

sotsiaal-majanduslikud mõjud) või mõjutsoon määratakse lähtuvalt mõjuteguriga seotud

ehitise või rajatise parameetritest lähtuvalt (nt õhusaasteallika mõjuala ulatuseks võetakse

üldjuhul ring, mille raadius võrdub 50-kordse allika kõrgusega).

KMH käigus hinnatakse järgmisi mõjuvaldkondi (st mõjuallikate mõju

keskkonnaelementidele):

▪ Mõju välisõhu seisundile ja kliimale, sh lõhnaainete levik ning selle võimalik mõju

inimese tervisele, heaolule ja varale – hinnatakse võimalikku lõhnaainete levikut,

heidet välisõhku ning heite mõju inimese tervisele, heaolule ja varale. Mõju sõltub

prügilagaasi tekkest ja selle kogumisest-käitlemisest, samuti hinnatakse võimalikku

mõju prügilagaasi tekkele seoses jäätmeladestu ümberpaigutamise ning nõlvade

kujundamisega. Mõju puhul kliimale on tegemist on globaalse skaala mõjuga, mis

sõltub eelkõige kasvuhoonegaaside heitest ladestusalal (sõltub prügilagaasi tekkest

ja selle kogumisest-käitlemisest). Samuti prügiladestu sulgemiseks vajavate

materjalide transpordil tekib kasvuhoonegaase.

▪ Müra- ja vibratsiooni mõju inimese tervisele, heaolule ja varale – hinnatakse prügila I

ladestusala sulgemisega seotud mürarikaste tegevuste (sh materjalide transport) mõju

väljapoole käitist jäävatele müratasemetele, samuti ehitustööde võimalikku mõju.

Hinnatakse vibratsiooni allikate olemasolu ja vibratsiooni levikut.

▪ Mõju pinnasele ning pinna- ja põhjavee kvaliteedile sademevee suublasse juhtimisel

ning nõrgvee Pärnu linna puhastisse suunamisel – hinnatakse kavandatava

veekäitluse sobivust sademe- ja nõrgvee käitlemiseks, sh koguse muutusi (k.a

jäätmeladestu ümberpaigutamise ja nõlvade kujundamise võimalikku mõju nõrgvee

liikumisele ladestusala siseselt), ohtlike ainete vette sattumise riski ja nende

aspektidega seotud mõjusid sademevee suublale ja nõrgvee puhastile ning

7 Keskkonnaministr i 01.09.2017 määrus nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavate

täpsustatud nõuded“

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 19

veekäitluse vastavust parimale võimalikult tehnikale. Hinnatakse mõju nõrgvee

koostisele kui jäätmelademe katmisel asendatakse looduslikke materjale

samaväärsete jäätmematerjalidega. Lähtutakse varasematest käitise väljalaskude,

suubla ja põhjavee seireandmetest ning tulemuste vastavustest keskkonnakvaliteedi

piirväärtustele võttes sh arvesse nõrg- ja sademevee käitluse tehnoloogilisi muudatusi

käitluskohas.

▪ Loodusvarade kasutamise ja jäätmeliikide käitlusega kaasneda võiv mõju – hinnatakse

kattekihtide rajamisel vajaminevaid ressursse ning analüüsitakse nende asendamise

võimalusi samaväärsete omadustega jäätmetega (sh prügila tegevuse käigus kogutud

ehitus-lammutusjäätmetega, kompostimisprotsessi läbinud materjaliga jms) ning

võimalike leevendusmeetmete rakendamise vajadust. Arvestatakse ka erinevate

materjalide maksumust ja transpordi maksumust. Mõjuala sõltub sulgemiseks

kasutatavate looduslike materjalide hankimise kohast, eeldatavalt avaldub

regionaalsel tasandil.

▪ Tegevusega kaasnevate õnnetus- ja avariijuhtumite riskid ja nende mõju (sh

prügilakehandi põleng) – õnnetus- ja avariijuhtumite riskide (sh tulekahju) ning mõju

ulatuse hindamine. Täiendavalt hinnatakse tulekahju korral tekkiva kustutusvee

mahte ja mõjusid. Analüüsitakse tormide ja erosiooninähtude ilmnemist j a riskide

maandamiseks kasutusele võetavaid meetmeid. Hinnatakse, kas ümberkorralduste

tõttu muutub käitise ohtlikkuse kategooria.

▪ Visuaalne mõju ja mõju maastikule – hinnatakse, millisel määral muudab kavandatav

tegevus oluliselt senist maastikulist keskkonda ja ilmet, sh kas teatud

vaatluspunktides võivad tekkida täiendavad visuaalsed dominandid .

Käesoleva hindamise eesmärki silmas pidades ei ole mõne mõjuvaldkonna hindamisel

otseselt vaja teada mõjuteguri tegelikku väärtust (nt milline on prügilagaasi, sh lõhnaainete

heide ladestu pinnalt või nõrgvee teke), vaid määratleda, millistest parameetritest sõltub

selles valdkonnas mõjuteguri väärtus ning millised neist parameetritest on erinevate katmis -

lahenduse alternatiivide korral erinevad.

Kavandatava tegevuse puhul kirjeldatakse KMH aruandes alternatiividega kaasnevaid

sarnaseid mõjusid nii eksperthinnangu vormis kui kasutatakse mõju olulisuse skaalat. Mõju

olulisuse skaala ja nendele vastavad alternatiivide-variantide hindamisel kasutatavad

hindepunktid on järgmised: piirväärtusi või keskkonnataluvust ületav oluli ne mõju (-3), oluline

negatiivne mõju (-2), väheoluline negatiivne mõju (-1), neutraalne mõju või mõju puudub (0),

väheoluline positiivne mõju (+1), oluline positiivne mõju (+2), väga oluline positiivne mõju

(+3). Vajadusel võib anda ka ’poolitatud’ hindepunkte (nt -1,5). Mõju olulisuse määramisel

arvestatakse ka juba olemasoleva tegevuste avaldatava mõju taset ja selle muutuse määra

tingituna kavandatavast tegevusest.

Alternatiivide võrdlusse kaasatakse kriteeriumitena eeldatavalt olulised mõjud.

Keskkonnamõjud rühmitatakse – mõju inimese tervisele, mõju looduskeskkonnale, sotsiaal -

majanduslikud mõjud. Iga rühma kohta antakse koondhinnang mõju olulisuse kohta, kuid

üksikute teemade hindepunkte ei summeerita (näiteks kui mõju keskkonnale koosneb kolmest

komponendist ja sisuline alternatiiv saaksid iga komponendi eest -1 hindepunkti, on tegemist

ikkagi väheolulise negatiivse mõjuga, st koondhinne on endiselt -1).

20 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

5. PAIKUSE PRÜGILA LADESTUSALA I ETAPI SULGEMISEGA EELDATAVALT KAASNEVATE OLULISTE MÕJUDE HINDAMINE

5.1. MÕJU VÄLISÕHU SEISUNDILE JA KLIIMALE, SH LÕHNAAINETE LEVIK NING SELLE VÕIMALIK MÕJU INIMESE TERVISELE, HEOLULE JA VARALE

Prügila katmise mõju välisõhu seisundile ja kliimale sõltub eelkõige prügilagaasi tekkest, selle

kogumisest ja käitlemisest. Prügilagaasi teke on põhiosas määratud ladestatavate jäätmete

omadustega ja klimaatiliste tingimustega, kuid valitud katmislahendus võib mõjutada ladestu

niiskusrežiimi ja seekaudu prügilagaasi teket. Ladestu katmise üheks eesmärgiks on

vähendada prügilagaasi heidet keskkonda ladestu pinnalt, kuid katmata ladestult prügilagaasi

pihkumise määr sõltub pindkihi omadustest, eelkõige selle bioaktiivsusest. Prügilagaasi tekke

ja keskkonda sattumisega seotud teemasid on analüüsitud ptk 5.1.1.

Prügilagaasi käitlemisel on tavapäraseks lahenduseks gaasikogumise süsteemiga saadud

gaasi põletamine, mis jätkub ka ladestu katmise järgselt. Põletamine toimib, kui kogutud gaasi

koostises on piisavalt põlevosa, st metaani. Pikemas ajaperspektiivis, prügila sulgemisel

jäätmete vastuvõtuks, hakkab metaani osakaal langema ja „lahja“ gaasi põletamine ei ole

enam otstarbekas (selleks läheb vaja lisakütust; kirjanduse andmetel1 siis, kui metaani

sisaldus langeb alla 20%). Seetõttu on käesolevas projektis ette nähtud lahendus olukorraks,

kui olulises koguses gaasi teke on lõppenud – rajatakse biofilter. Prügilagaasi käitlemisega

seotud mõjusid on analüüsitud ptk 5.1.2.

Saasteainete heide õhku on seotud ka katendi rajamisega, eelkõige materjalide transpordi ja

liikurmehhanismide töö käigus tekkiva heitega, kui kasutatakse fossiilseid kütuseid (sh tekib

kasvuhoonegaaside heide) ning puistematerjalide kasutamisega ehitustööde käigus

(osakeste hajusheide materjalide teisaldamisel ja paigaldamisel). Ehitusaegseid mõjusid on

analüüsitud ptk 5.1.3. Selles alapeatükis on antud hinnang ka perspektiivsete tegevuste

(biofiltri rajamine, päikeseelektrijaama rajamine)

Ptk 5.1.4 on hinnatud avariiliste juhtumitega kaasneva õhuheite mõju olulisust.

Märgime, et 2021. aastal laekus Keskkonnaametile 14 lõhnasündmuse kaebust. Arvestades

selle mõju hindamise olemust, ei ole nende sügavam analüüs asjakohane. Isegi juhul, kui

need oleksid seotud jäätmete ladestamisega, siis I ladestusala katmine ei põhjusta

lõhnasündmuste arvu suurenemist, samas jätkatakse jäätmete ladestamine II ladestusalal ja

muid tegevusi, nt biolagunevate jäätmete kompostimine (LHK projekti järgi on kõige

intensiivsema lõhna tekkega reoveesette kompostimine) . Alljärgnevates peatükkides antakse

hinnangud lõhnaainete tekkele ja levikule, mis on seotud kavandatava tegevusega (st I

ladestusala sulgemisega).

5.1.1. Prügilagaasi teke ja keskkonda sattumine

Prügilagaas tekib prügilasundis mikroorganismide tegevuse tulemusena. Mikroorgani smid

lagundavad jäätmetes sisalduvate orgaanilist ainet lihtsamateks ühenditeks. Aeroobsed

protsessid saavad toimuda piiratud ulatuses, hõlmates kuni 0,9 m sügavuse pindkihi.

Sügavamates kihtides peatud aeroobne protsess ligikaudu kahe kuu jooksul jäätmemassi

ladustamisest prügilasse. Põhimõtteliselt on aeroobse protsessi tulemuseks süsihappegaasi

(CO2) teke. Mikrobioloogilised anaeroobsed protsessid toimuvad prügiladestu sees, nende

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 21

olemus on samane biogaasi tootmisprotsessiga, kuid prügilas ei ole võimalik oluliselt

reguleerida anaerobioosi toimumistingimusi. Selle tulemusena kestab prügilasundi

orgaanilise aine anaeroobne lagunemine aastakümneid. Anaeroobse protsessi tulemusena

tekib metaan (CH4) ja CO2.

Jäätmemassiivis tekkiva gaasi põhikomponentideks ongi CO 2 ja CH4. Mõlemad on

kasvuhoonegaasid. Samuti sisaldab prügilagaas vähemal määral H2S ja jälgedena

mitmesuguseid lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Prügilagaasi keskkonda sattumise

vähendamiseks rajatakse gaasi kogumis- ja püüdesüsteem, kui prügilasse ladestatakse

biolagunevaid jäätmeid (Keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38 § 15).

Paikuse prügilas alustati jäätmete ladestamisega 2006. aastal. Algusaastatel suunati

ladestamisele segaolmejäätmeid jms, mis eeldatavalt sisaldasid olulises koguses prügila-

gaasi teket põhjustavat biolagunevat orgaanilist ainet (st ei rakendatud spetsiaalseid

meetmeid ladestatavate jäätmete biolaguneva osa vähenemiseks, mistõttu biolaguneva

materjali osakaal võib hinnanguliselt olla 45-55%). 2010. aastal rajati ladestusala enim

täidetud piirkonda ca 1 ha ulatuses prügilagaasi kogumissüsteem. Selleks paigaldati jäätme-

lademe ülemisse kihti, ca 0,6 m sügavusele, horisontaalsed perforeeritud plastiktorud, millega

kogutud gaas suunati ühendustorudega kogumis-reguleerimisjaama ja põletati tõrvikpõletis.

Alates 2008. a suunatakse biolagunevad jäätmed ladestamise asemel kompostimisele ja

2016. aasta mais alustas prügila territooriumil tööd jäätmete sorteerimistehas, millisesse

suunatakse sorteerimiseks peamiselt segaolmejäätmeid ning kus eraldatakse sisendvoost

erinevaid taaskasutatavaid materjale. Sorteerimisel tekkiv peenfraktsioon suunatakse

kompostimisele. Arvestades neid meetmeid, ei rajatud ülejäänud I ladestusalale prügilagaasi

kogumistorustikku. Gaasikogumistorustik tuleb rajada hiljemalt 31.12.2023 ja ühendada

olemasoleva kogumissüsteemiga.

Kogumissüsteemiga varustatud ladestu osa gaasiteke (seireandmete alusel) ja selle

käitlemine kuni 2016. aastani on kokku võetud OÜ Paikre keskkonnakompleksloa KKL/317465

aluseks olevas LHK projekti 2017. a koostatud versioonis 8, 2010. aastast mõõdeti kogumis-

reguleerjaama läbinud gaasi kogust ning korrapäraste ajavahemike tagant gaasi koostist.

Gaasi teke oli suhteliselt madal, jäädes aastas umbes 30 000 m3 piiresse, seejuures põlevosa

(st metaani sisaldus) oli keskmiselt 42 %. Tõrvikpõleti nimisoojusvõimsusega sisseantava

kütuse järgi 1,709 MW töötas keskmiselt iga 2 nädala järel ca 2 tundi.

Kui eeldada, et pärast horisontaalsete kogumistorude paigaldamist sellesse ladestusala ossa

enam jäätmeid ei ladestatud, siis mõõdetud gaasiteke on oluliselt madalam teoreetiliselt

tekkida võivast prügilagaasi kogusest. Kui kasutada mudeli LandGem9 metaani tekkekiiruse

k (määrab ära, kui suur osa kogu metaanitekkest tekib aasta vältel) ja metaani

tekkepotentsiaali L0 (tonni jäätmete kohta tekkiva metaani ruumala) vaikeväärtusi, vastavalt

k = 0,05 ja Lo = 170 m3/t, siis järeldub, et ca 153 000 tonnisest jäätmeladestust peaks tekkima

metaani maksimaalselt 1,156 mln nm3 ja see maksimum tekkinuks 2011. aastal. 50 %-lise

metaani sisaldus korral oleks summaarne prügilagaasi teke 2,312 mln nm 3. Selle gaasi

koostises oleks 771.1 t metaani, 776,5 t CO2 ja 33.14 t mittemetaanset lenduvat orgaanilist

süsinikku (NMOC). 2022. aastal oleks tekkinud 1,33 mln nm3 prügilagaasi, olulises koguses

gaasi tekiks veel 20-30 aastat. Seiratud gaasitekke viitab, et ladestatud jäätmed lagundatakse

kiiresti ja biolaguneva süsiniku sisaldus jäätmetes oli juba 2010. aastal madal. Kui kasutada

LandGem maksimaalset metaani tekkekiirust 0,7 (nn märg prügila, olulisemas koguses gaasi

8 Paikre prügila heiteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste projekt. Hendrikson & Ko

OÜ töö nr 2810/17. Vers ioon 05.06.2017 9 US EPA Landfil l Gas Emissions model (LandGem) vers ioon 3.02 (vabavara).

https://www3.epa.gov/ttncatc1/dir1/landgem-v302-guide.pdf

22 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

teke lõpeb ca 10 aastaga) ja hinnata metaani tekkepotentsiaaliks L0 = 10 m3/t ning metaani

sisaldus prügilagaasis on 42 %, oleks maksimaalne prügilagaasi kogus 748 600 nm 3/a, sellest

metaani 209,7 t/a, CO2 794,7 t/a ja NMOC 10,73 t/a. Järeldub, et mõõdetud ja teoreetilise

gaasitekke vahel on ikkagi väga suur vahe. Ilmselt on põhjus selles, et prügila pindmine kiht

on bioaktiivne ning horisontaalsesse kogumistorustikku valdav osa tekkinud gaasi ei jõudnud .

Eesti Maaülikool ja Tartu Ülikool on uurinud Eesti prügilates metaani teket ja heidet prügilate

pinnalt 1011 ning jõudnud järeldusele, et prügilademe ülemises kihis toimub intensiivne

oksüdeerumine, prügilagaas on tuvastatav sügavamal kui 1-1,5 m pinnast. Prügilagaas tekib

peamiselt ladestu värskes osas. Uuemates uuringutes on hinnatud ladestu pinnalt tekkiva

metaani heidet nii bioaktiivse kihiga kaetud kui avatud ladestusalalt 12. Jõelähtme prügila näitel

järeldati, et metaani sisaldus biokattega alal on palju väiksem kui avatud ladestult.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus teostas 2018. aastal Paikre OÜ Põlendmaa prügila I lade-

alal tekkiva prügilagaasi koguste mõõtmised 13. Uuringu raames teostati O, CO, CO2, CH4 ja

H2S mõõtmine aktiivselt ladestusalalt viies erinevas mõõtepunktis, millest kaks olid

ladestusala pinnalt ja kolm kaevisest. Ühes mõõtepunktist tuvastati väheldane ammoniaagi

heide (0,00000038 g/s), teisest CO heide (0,00000017 g/s) ning proovides esines 0,1 -0,4 %

süsinikdioksiidi, kuid metaani ja väävelvesiniku heidet üheski proovivõtukohas ei tuvastatud.

Kuigi Keskkonnaamet ei hinnanud metoodikat piisavaks, viitavad erinevad uuringud, et

prügilagaasi heide keskkonda, sh lõhnaainete heide, katmata ladestu bioaktiivselt pinnalt võ ib

olla praktiliselt olematu. Samas on Eesti prügilates tehtud hiljutisi uuringuid, mis viitavad et

avatud ladestu pinnalt võib hajusalt keskkonda sattuda olulises koguses metaani. Siinkohal

on asjakohane järeldada, et kuna prügilaid käi tavad erinevad operaatorid, eri prügilatesse

ladestatakse erinevaid jäätmeid ja ka ladestu moodustamise võtted võivad olla erinevad, siis

ei ole võimalik ühes prügilas tehtud mõõtmisi otseselt üle kanda teise prügilasse. Käesoleva

hindamise eesmärki silmas pidades ei ole otseselt vaja teada tegelikku heidet, vaid avatud

ladestusala pindala erinevate alternatiivide korral (eeldades et keskmine heide pindalaühiku

kohta on sama, on suurema avatud pinna puhul ka heide suurem) ja milline on gaasikogumise

mõju pinnalt tekkivale heitele.

2023. aasta lõpuks toimima hakkava vertikaalsete kogumistorudega prügilagaasi kogumis -

süsteemi sattuva gaasi koguse ennustamine ei ole prügila sulgemislahenduse mõjude

hindamise seisukohast vajalik. Prügila tõrvikpõleti võimsus on dimensioneeritud pr ügilagaasi

kogustele, mis tekiksid I ladestusalalt, kui kogu ladestatavate jäätmete kogus kuni ladestusala

sulgemiseni oleks kõrge biolaguneva orgaanilise aine sisaldusega. Teadmine prügilagaasi,

sh metaani tegelikest kogusest tekib kogumis-reguleerjaama arvesti näidu põhjal ja

regulaarselt tehtavatest prügilagaasi koostise andmetest. Ptk 5.1.2 on hinnatud prügilagaasi

käitlemise mõju, kui tõrvikpõleti töötaks pidevalt nominaalsel koormusel.

Mõju avaldumine eri sulgemislahenduse alternatiivide korral

Prügilagaasi teke, käitlemine ja keskkonda sattuva prügilagaasi kogus ei sõltu katendi

konstruktsiooni lahendusest (st Alt 1 ja Alt 2 vahel erinevus puudub).

10 Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool, Gaasiseire Laguja prügilas. Tartu 2006. 11 M. Kriipsalu et al. Closing of small dumpsites in Estonia – focus on leachate, gas and aftercare requirements.

Environmental Engineering conference proceedings. Vilnius 2008.

https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/7b710148-e39e-4eb3-8e84-9e55017fdbef 12 L. Lutsberg. Metaanilagunduskatte uuring Jõelähtme prügilas. Magstritöö. Eesti Maaülikool, Põllumajandus -

ja keskkonnainstituut, 2021. https://dspace.emu.ee/bits tream/handle/10492/6626/Lutsberg_Lisett_MA2021_taistekst.pdf?sequence=1 13 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Paikre OÜ ladestusalalt heitgaaside mõõtmine 12.09.2018. Töö

aruanne 19.10.2018.

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 23

Alternatiiv A (kaetakse kogu I ladestusala, jätkatakse ladestamist II ladestusalal ja alles selle

täitumisel ühendatakse I ja II ladestuala kokku) ja alternatiiv B (I ladestusala idakülg jäetakse

avatuks, II ladestusala ühendatakse koheselt I ladestualaga, st avatud idakülg on pidevas

uuenemises) vahel ei ole erinevust prügilagaasi tekkes. Prügilagaasi keskkonda jõuda võiv

kogus on samuti sarnane – kuna prügilagaasi kogumiseks tekitatakse ladestus alarõhk, siis

liigub gaas nii alternatiiv A kui B puhul kompressorjaama suunas. Alternatiiv B puhul võidakse

ladestusse avatud küljelt alarõhuga imeda teatud kogus õhku (mis võib teatud määral

suurendada lagunemisprotsessi aeroobsust avatud külje piirkonnas ja seetõttu on

prügilagaasi koostises veidi vähem metaani), kuid külje avatuks jätmine ei põhjusta täiendava

koguse prügilagaasi, sh lõhnaainete, keskkonda sattumist. Põhjuseks on II ladestusalal

jäätmete ladestamise jätkumine – sõltumata alternatiivist ladestatakse sama kogus jäätmeid,

millel on ka sama koostis, sh biolaguneva orgaanilise aine sisaldus ja olemuselt on uus

jäätmelade avatud. Pikemat perspektiivi analüüsides võiks jõuda järeldusele, et Alternatiiv B

puhul on keskkonda sattuva prügilagaasi kogus väiksem, kuna on võimalik II ladestusala

etapiviisiline katmine (alternatiiv A korral toimuks see alles siis, kui kogu ladestu sala on

täitunud). Samas sõltub see sellest, kas uue ladestu jäätmete pindkiht on jätkuvalt ja

samaväärselt bioaktiivne kui 2018. aastal tuvastatud olukord (prügila pinnalt ei toimu

prügilagaasi pihkumist keskkonda). Kui jah, siis on alternatiiv A ja B samaväärsed. Kui ei, siis

on alternatiiv B prügilagaasi keskkonda sattumist silmas pidades eelistatud laheduseks.

5.1.2. Prügilagaasi käitlemise mõju

Ptk 5.1.1 selgus, et prügilagaasi teke ei sõltu prügila sulgemislahenduses t ja praegu ei ole

andmeid, et piisava täpsusega ennustada, milline on vertikaalsete kogumistorudega süsteemi

siseneva prügilagaasi kogus ja koostis. Horisontaalsete kogumistorudega koguti ja

tõrvikpõletisse suunati oluliselt väiksem kogus gaasi, kui tuleneks mudelarvutustest

(põhjuseks prügila pindmise kihi bioaktiivsus), sisuliselt oleks kogutud gaasi saanud põletada

tõrvikpõleti nimivõimsusel töötamisel kahe ööpäevaga.

Olemuselt ei ole tõrvikpõletamise vajadus sõltuv I ladestusala sulgemisest jäätmete

vastuvõtuks ja katmisest, kuid varasemalt ei ole hinnatud, kas tõrvikpõleti ümberpaigutamine

ladestusala pealt selle jalamile võib olla olulise keskkonnamõju allikaks.

Õhusaaste keskkonnamõju olulisuse hindamise aluseks on mõjutatava välisõhu vastavus

kvaliteedinormidele (väljendatuna saasteaine lubatava kogusena välisõhu ruumalaühikus).

Inimese tervisele ja keskkonnale avaldatava mõju hindamisel lähtutakse õhukvaliteedi

piirväärtusest 14 , mille ületamisel väljapool tootmisterritooriumi eeldatakse olulise

keskkonnahäiringu tekkimist. Õhukvaliteedi piirväärtus tähendab seda, et arvestades inimese

eluiga, ei tekita piirväärtuseni saastunud välisõhus elamine ei inimese tervisele (ega

keskkonnale) vastuvõetamatuid riske. Seega, kui saasteaine(te) modelleeritud või mõõdetud

tase jääb allapoole kehtestatud piirväär tust (Ci/ÕPV ≤ 1,0), ei teki sellest terviseriski või

olulist keskkonnahäiringut ka juhul, kui kavandatava tegevuse tulemusena saastetase

võrreldes lähteolukorraga suureneks. Heite mõju õhukvaliteedile hinnatakse hajumisarvutuste

kaudu lähtudes saasteainete maksimaalsest hetkheitest g/s ja heitallika töö dünaamikast.

1. aprillist 2023 jõustus atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) muudatus 15 , millega

täiendatakse seadust §-ga 191, võttes kasutusele väheolulise mõjuga tegevuse mõiste –

käitise tegevus põhjustab väheolulist mõju juhul, kui selle kõikidest heiteallikatest

14 Kehtestatud Keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid “, kohaldatavad piirväärtused määruse lisas 1. 15 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, vastu võetud 22.02.2023

24 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

väljutatavate kõikide saasteainete sisaldus jääb igas punktis väljaspool tootmisterritooriumi

alla 50% saasteainele kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtusest.

Hinnangu andmisel on lähtutud halvimast stsenaariumist, st eeldades et prügilagaasi kogus

on selline, mis tingib tõrvikpõleti pideva töötamise projekteeritud koormusel. Tõrviku prügila-

gaasi läbilaskevõime on 400 nm3/h ja soojusvõimsus sisseantava kütuse järgi 1,709 MW th.

Põletusprotsessides tekkivate saasteainete heitkoguste leidmise arvutuslik metoodika on

kinnitatud õigusaktiga 16 ja selle kohaselt arvestatakse heide kütuse soojusühikutes

väljendatud koguse B1 (GJ) ja vastava saasteaine eriheite q i (g/GJ) järgi. Prügilagaasi kohta

ei ole eraldi eriheite väärtusi, kuid kasutades prügila LHK projektis toodud eeldusi

(prügilagaasi kütteväärtuse määrab ära metaanisisaldus ja lihtsustatult on prügilagaasi

kütteväärtus leitav maagaasi kütteväärtuse põhja l, arvestades, et see on lineaarselt sõltuv

metaani sisaldusest prügilagaasis), saab rakendada määruse lisas 3 toodud maagaasi

eriheite väärtusi.

Tõrvikpõleti projektandmetest tuleneb, et tunnis saab põletada ca 6,15 GJ prügilagaasi (1,709

MWth x 1 h x 3,6 = 6,1524 GJ), mille kütteväärtus on 15,38 MJ/nm3 (6152,4 MJ/h / 400 nm3/h

=15,381 MJ/nm3). Kui maagaasi alumiseks kütteväärtuseks võtta 34,2 MJ/nm3 (Eestis

tarnitava maagaasi eeldatavalt maksimaalne väärtus), oleks põletatava prügilagaasi metaani

sisaldus 45% (15,381 MJ/nm3 / 34,2 MJ/nm3 = 0,4497). Seniste seireandmete puhul võib

eeldada, et kogumis-reguleerjaamas ei ületa prügilagaasi metaanisisaldus 42-45% (üksikutes

kogumistorudes on metaanisisaldus varieeruv, kogumis-reguleerjaama jõuab keskmistatud

voog; juhul kui keskmine metaanisisaldus osutub kõrgemaks kui 45%, vähendatakse gaasi

etteande kiirust põletile, st soojusühikutes väljendatud gaasi kogus ei muutu).

Nende andmete põhjal arvutatud hetkheited on toodud tabelis 5.1 (näidatud on ainult

saasteained, millele on kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtused ja arvestades täiendavalt, kas

selle heide võib põhjustada olulist mõju, st jättes tabelist välja saasteained, mille hetkheide

on oluliselt alla 0,001 g/s ja Ci/ÕPV suhe väike; seetõttu on raskmetallidest ja metalloididest

esitatud tabelis näitena ainult arseen kui selle rühma suurima eriheitega saasteaine).

Tabelis on toodud ka võrdlus olemasoleva loa aluseks oleva 2017. a LHK projekti andmetega

nii tõrviku heite kui koosmõju kõikide teiste allikatega. Kuna vahepeal on muutunud

põletusseadmete heite arvutamisel saasteainete eriheite väärtused, on saasteainete

heitkogused mõnevõrra erinevad; samuti on täpsustunud hajumisarvutuste tegemise

põhimõtted – varasemalt hinnati eelkõige tunnikeskmist heidet, nüüd arvutatakse ka

pikematel keskmistamisperioodidel tekkivaid kontsentratsioone.

Lisaks on muutunud ka hajumisarvutuste mudel. 2017. a LHK projektis kasutati programmi

Aeropol, kuid alates 01.01.2020 tehti KOTKAS süsteemis kättesaadavaks AirViro

hajumisarvutuste moodul ja keskkonnakaitselubade taotlusmaterjalide õhuosa koostamisel

tuleb eelistada selle mooduli kasutamist. KOTKAS Airviro moodulit on kasutatud ka

käesolevas mõju hindamises (st hajumisarvutuste pakett on sama, mida kasutat akse

kompleksloa taotlusmaterjalide õhuosa täiendamisel).

Tabelis 5.1 toodud andmete võrdlemisel järeldub, et tõrvikpõleti asukoha muudatustes ei teki

olulist muudatust käitise piiridel tekkivate saastetasemete osas.

16 Keskkonnaministr i 24.11.2016 määrus nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest

välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ (Keskkonnaministri 20.03.2019 määruse nr 7 sõnastuses)

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 25

Tabel 5.1 Prügilagaasi põletustõrviku arvutuslikud hetkheited ja maksimaalne hajumiskontsentratsioon käitise territooriumi piiril Saasteaine nimetus

Eri- heide, g/GJ

Hetk- heide,

g/s

ÕPV, µg/m3 Maksimaalne tase territooriumi piiril, µg/m3

Perspektiivne Olemasolev luba

tõrvik koosmõju tõrvik koosmõju

Peened osakesed (PM10)

0,45 0,00077 50 (24 h) 0,0087 12,36 - 8,0

40 (aasta) 0,0025 4,14 - -

Eriti peened osakesed (PM2,5)

0,45 0,00077 25 (aasta) 0,0025 2,79 - -

Süsinikoksiid (CO)

30 0,051

(0,103*) 10 000 (8 h)

10,07 10.07 16,78 16,78

Lämmastik- oksiidid (NOx)

42,8 0,073

(0,103*)

200 (1 h) 10,67 10,67 16,78 16,78

40 (aasta) 0,236 0,236 - -

Lenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC)

2 0,0034 5000 (1 h) 0,594 188,4 - 52,64

2000 (24 h) 0,475 62,65 - -

Vääveldioksiid 0.00061

g/s H2S * 0,0011

(0,021*)

350 (1 h) 0,142 0,142 2.591 2,591

125 (24 h) 0,072 0,072 - -

Arseen (As) 0,12

mg/GJ 0,00021

mg/s 0,006 (aasta) 0,00068 0,00068 - -

Benso(a)- püreen

0,56 µg/GJ

0,00096 µg/s

0,001 (aasta) 0,00002 0,00002 - -

Tõrvikus põlemata jäänud osa, kui efektiivsus näidatud saasteainete osas on 90 %)

NMVOC - 0,174 (0,376*)

5000 (1 h) 30,41 188,4 47,08 52,64

2000 (24 h) 24,30 62,75 - -

Väävelvesinik - 0.000061 (0,0004*)

8 (1 h) 0,011 0,011 0,097 0,097

* kehtiva loa heitkogus; loa aluseks olevas LHK projektis on hetkheite kogused leitud varasema arvutusliku

metoodikaga, reaalset heitkoguse muutust ei ole toimunud

** Leitud prügilagaasi väävlisisalduse põhjal - H2S moodustab kuni 0,0036 mahu%, tunnis 1,44 l iitrit , gaasi

molaarruumala 22,4 l/mol = 0,0643 mol/h, molaarmass on 34 kg/kmol = 2,1857 g/h = 0,0144 nm3/s;

Gaasilistest saasteainetest on kõige suurema suhtelise saastetasemega lämmastikoksiidid:

1 tunni keskmine moodustab 5,3% ÕPV1 (2017. a LHK projektis 8,4% ÕPV1, kuid vähenemine

on eelkõige tingitud kaasajastatud eriheite väärtustest; kui kasutada 2017. a LHK hetkheidet

oleks maksimaalne saastetase 14,2 µg/m3 ehk 7,1% ÕPV1).

Aerosoolidest, sh osakesed ja metalloidid, on suurima suhtelise saastetasemega arseen,

mille aastakeskmine tase moodustab 11% ÕPVa. Tulemustest järeldub, et OÜ Paikre prügila

kõikide heiteallikat koosmõju on väheolulise mõjuga AÕKS § 191 mõistes.

26 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

Biofiltri kasutamisest keskkonda sattuv kogus

Bioaktiivse pindkihi, sh biofiltrite metaaniagunduskihi metaaniheidet on uurinud Eesti

Maaülikooli teadlased, näiteks Uikala prügilas 17 . Biofiltris kasutatav metaanilagunduskihi

materjal ei ole ise metaani allikaks ja võib järeldada, et hästi toimiva pindkihi korral on metaani

päevane heide pinnaühiku kohta vahemikus 0-10 g/m2 (ladestutes, mis ei ole jäätmete

vastuvõtuks suletud). Kui eeldada, et heide on 1 g/m2/d, siis 20 m x 20 m biofiltrist satub

keskkonda 0,146 t/a metaani, 11 biofiltrist 1,606 t/a. Tegelik heitetegur selgub biofiltri

rajamise järgsest seirest.

Biofiltrist keskkonda sattuv kogus ei ole sõltuv katendi konstruktsiooni lahendusest ega ka

sellest, kuidas jätkatakse prügi ladestamist (st Alt 1 ja Alt 2, samuti Alt A ja Alt B vahel

erinevusi ei ole).

5.1.3. Katendi konstruktsiooni ja ehitamise mõjud

Saasteainete heide õhku on seotud ka katendi rajamisega, eelkõige materjalide transpordi ja

liikurmehhanismide töö käigus tekkiva heitega, kui kasutatakse fossiilseid kütuseid (sh tekib

kasvuhoonegaaside heide) ning puistematerjalide kasutamisega ehitustööde käigus

(osakeste hajusheide materjalide teisaldamisel ja paigaldamisel).

Arvestades, et transpordivahendid ja liikurmehhanismid ning katendi ehitustööd ei ole

käsitletavad paiksete heiteallikatena ning avaldatakse ajutist mõju, ei ole oluline heite

kvantitatiivne väljatootmine ega hajumisarvutuste tegemine. Võib prognoosida, et katendi

ehitustööde käigus tekkiva osakeste heite hajumine on sarnane jäätmekäitlustegevustes

tekkiva osakeste heitega (ehitus-lammutusjäätmete sortimisel ja puidu purustamisel tekkiv

saastetase tootmisterritooriumi piiril on välja toodud tabelis 5.1). Seega juhul, kui sama-

aegselt toimub katendi ehitamine ja osakeste heidet tekitavate jäätmete käitlus, on käitise

piiril saastetase 24,7 µg/m3 (0,494 ÕPV24) ja lähima elamu juures (ca 6700 m kaugusel

läänes) 0,04 ÕPV24. Materjalide transpordil avalduda võiva mõju olulisust saab hinnata

tekitava müra kaudu (vt ptk 5.2) – helilained kanduvad oluliselt kaugemale kui saasteained.

Heite jm mõjutegurite suurus sõltub antud juhul eri alternatiividega seotud

transpordimahtudest ja puistematerjali käitlusmahtudest. Alternatiiv 1 korral on kattekihi

paksus 2,3 m, alternatiiv 2 korral ca 1,3 m, katendiga kaetava ala pindala on ligikaudu sama.

Seega on Alt 2 korral transpordi- ja käitlusmahud 2,3 / 1,3 = 1,769 korda väiksemad kui Alt 1

korral. See tähendab, et Alt 2 on selle mõjuvaldkonna järgi eelistatud.

Alternatiiv A ja alternatiiv B korral on katendi rajamise materjalimahukuse erinevus ca 1/3, st

Alt B materjalivajadus moodustab ca 67,7 % Alt A materjalivajadusest. Järeldub, et Alt B on

selle mõjuvaldkonna järgi eelistatud.

I ladestusala perspektiivsete tegevuste mõju

Prügilagaasi tekke ja keskkonda sattumise seisukohast ei ole olulise mõjuga biofilter ega

päikeseelektrijaama rajamine. Kumbki tegevus ei mõjuta katendi vettpidavat kihti. Biofilter

rajatakse prügiladestu osale, milles olulises mahus gaasi teke on lõppenud. Biofiltrisse sattuv

metaan tarbitakse mikroorganismide poolt ära. Ainuke võimalus prügilagaasi keskkonda

sattumiseks on ehituse ajal, kui biofiltri gaasijaotustorustik ühendatakse olemasolevate

17 K-K. Prangli . Metaanilagunduskatte efekti ivsuse uuring Uikala prügilas. Magstritöö. Eesti Maaülikool,

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, 2020. https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/5816/Prangli_Kati - Karolin_KKP_mag_2020.pdf?sequence=1&isAllowed=y

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 27

gaasikogumistorudega. Eeldatavalt ei ole selle käigus keskkonda sattuva gaasi kogus suur ja

seda ei ole ka võimalik objektiivselt kvantifitseerida.

5.1.4. Avariiliste juhtumite mõju

I ladestuala katmise järgselt on avariiliseks juhtumiks, mis võib mõjutada välisõhu seisundit,

katendi rebenemine kogu ristlõikes - ladestus toimub lihe või kokkuvarisemine, mis põhjustab

katendis pingeid, millele katend vastu ei pea. Rebendi tulemusena võib keskkonda sattuda

selles piirkonnas katendi alla kogunenud prügilagaas, kuid selle eelduseks on gaasi kogumis -

süsteemi mittetoimimine selles piirkonnas (ladestusse peaks moodustuma gaasitihe kapsel).

Kuna nii rebendi teke kui gaasi kogunemine rebendi piirkonda on mõlemad väga väikese tõe-

näosusega (täpsemad selgitused ptk 5.5), ei ole otstarbekas kvantifitseerida gaasi kogust

(seda ei ole võimalik ka objektiivselt teha, sest tuleb püstitada mitmeid eeldusi, mis ei ole

kuidagi kontrollitavad). Rebenemise tulemusena keskkonda sattuva gaasi kogus on ühe-

kordne sündmus, mis võib prügilagaasi suure lõhnaainete sisalduse korral tekitada piirkonnas

lühiajalise lõhnaaistingu. Samas ei teki sellest olulist mõju ei keskkonnale ega tervisele.

Pelgalt teoreetiliseks võimaluseks on ka prügilagaasi kogunemine kaetud ladestu teatud piir -

konda ja ülerõhu tõttu serva alt lekkima hakkamine. Ka siin on eelduseks gaasitiheda kapsli

moodustumine. Selliste kontrollimatute gaasilekete mõju oleks oluline, kui prügila vahetus

läheduses oleks hooneid, kuhu lekkinud gaas koguneks sellises kontsentratsioonis, et lõpuks

toimub juhusliku süüteallika tõttu (nt keldris elektrilülitist tekkiv säde) gaasi koostises oleva

metaani plahvatus. Paikuse prügila läheduses selliseid hooneid ei ole.

Avariilise juhtumi tõttu keskkonda sattuda võivate saasteainete kogus ei ole sõltuv katendi

konstruktsiooni lahendusest ega ka sellest, kuidas jätkatakse prügi ladestamist (st Alt 1 ja

Alt 2, samuti Alt A ja Alt B vahel erinevusi ei ole).

5.2. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA MÜRA- JA VIBRATSIOONI MÕJU INIMESE TERVISELE, HEAOLULE JA VARALE

Kavandatav tegevus (prügila sulgemine) ei too endaga kaasa olulisi mürahäiringuid või

vibratsiooni levikut lähiümbruses. Jäätmekäitluskoha puhul võib peamisteks müraallikateks

lugeda alale sisenevaid ja väljuvaid veokeid ning ekskavaatorite ja/või buldooserite tööd

ladestusalal (jäätmete tihendamise ajal ka pinnasetihendaja kasutamine) . Kuigi prügila

sulgemistööde ajal võib tegevus olla mõnevõrra aktiivsem kui tavapärasel jäätmete

ladestamise perioodil, on mõju iseloom (müraaspektist lähtuvalt) siiski suhteliselt sarnane.

Lähim müratundlik ala jääb prügila ladestusalast ca 700 m kaugusele (läänesuunas). Teised

eluhooned ning lähim mõnevõrra tihedamalt asustatud piirkond (Tammuru küla prügilast

lõunasuunas) jäävad juba enam kui 1,2 km kaugusele prügilast.

Kavandatava tegevuse iseloomust lähtuvalt võib küll piirkonnas teatud päevadel suuren eda

raskeveokite liikluskoormus (ca 20 veokit päevas), kuid liiklusmõjudest lähtuvalt (nt võrreldes

põhimaanteega, kus kohati liikleb ca 10 000 sõidukit ööpäevas, sh 1 000 raskeveokit) on

tegemist siiski pigem tagasihoidliku liikluskoormusega. Kogu tegevus (transport ja tööd

ladestusalal) viiakse läbi päevasel tööajal, mis juba eos toob kaasa väiksemad häiringud

(võrreldes nt ööpäevaringse tegevusega), kuna päevased müra normtasemed on leebemad

28 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

(päevasel ajal on lubatud tekitada mõnevõrra suuremat mürataset kui öisel inimeste

puhkeajal).

Jäätmekäitlusalal läbi viidavate töödega kaasnevad müratasemed peavad ümbritsevatel

aladel vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1

kehtestatud müra normtasemetele. Määruse nõudeid tuleb täita planeerimisel ja

ehitusprojektide koostamisel, samuti müratundlikel aladel olemasoleva müraolukorra

hindamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole

püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad

nõuded.

Eraldi müraalased normatiivid on kehtestatud liiklus- ja tööstusmürale. Tööstusmüra eespool

nimetatud määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad (nt erinevad

tööstuslikud seadmed). Antud juhul võib ladestusala siseselt töötavate masinate (nt 1 -2

buldooserit, 1-2 ekskavaatorit, pinnasetihendaja (kompaktor) poolt tekitatava müra liigitada

tööstusliku müra alla.

Liiklusmüra on müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning

veesõidukite liiklus. Liiklusmüra alla tuleb liigitada saabuvate ja lahkuvate veokite müra.

Tööstusmüra normid on üldjuhul rangemad kui vastavad liiklusmüra normtasemed, kuna

tehnoseadmete müra spektraalseid omadusi (näiteks võimalik tonaalne ja/või ebaühtlase

tekkega müra) peetakse mõnevõrra häirivamaks kui tavapärast sõiduvahendite müraspektrit.

Kuigi seadusandluse järgi ei tohi erinevate müraallikate poolt tekitatav summaarne müratase

normtaset ületada, ei ole erinevat liiki (tööstusmüra ja liiklusmüra) mürale summaarset

müranormi kehtestatud. Seetõttu võrreldakse tööstus- ja liiklusmüra reeglina asjakohase

normväärtusega eraldi.

Eesti seadusandluses kasutatakse müra kriteeriumitena peamiselt kaht näitajat: päevane

(7.00–23.00) ja öine (23.00–7.00) müra hinnatud tase:

▪ müra hinnatud tase päeval – Ld (7.00-23.00), sh lisatakse õhtusel ajavahemikul

(19.00-23.00) tekitatud mürale parandus +5 dB,

▪ müra hinnatud tase öösel – Ln (23.00-7.00).

Müra normtasemed on kehtestatud päeva (7-23) ja öö (23-7) keskmistatud väärtustena

(energeetiliselt keskmistatud tulemused ehk müra hinnatud tase kogu päeva ulatuses, mis

kujuneb mürarikaste ja vaiksemate hetkede summas). Müra normtasemetega võrdlemisel

arvestatakse mürarikka tegevuse kestust kogu päeva lõikes ning nt konkreetse tegevuse

hetkel esinevad eriti lühiajalised mürasündmused ei lähe seega vastuollu müraalase

seadusandlusega (eeldusel, et kogu päeva lõikes sätestatud norm on tagat ud).

Prügila territooriumi siseselt, seda nii jäätmete käitlemisel kui I ladestusala katmistöödel, ei

ole oluline välisõhu müra normväärtuste range järgimine, tootmis- või tööstusalal peab

eelkõige jälgima töökeskkonnale esitatavate tingimuste (Vabariigi Valitsuse 12.04.2007

määrus nr 108, „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale,

töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord”) täitmist . Kuid võimaluste piires tuleb

vältida ülemäärase müra teket, et vähendada selle levikut t undlikele aladele. Müratundlike

alade kategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele

järgmiselt:

▪ I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad,

▪ II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu

maa-alad, rohealad,

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 29

▪ III kategooria – keskuse maa-alad,

▪ IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad.

Antud juhul on jäätmekäitlusala ümbruse lähimate müratundlike alade (peamiselt väikeelamud

ja eramajad) puhul asjakohane II kategooria normide rakendamine. Lähima 700 m tsooni

eluhooneid ei jää.

Lisaks eespool kirjeldatud müratundlike alade erinevatele kategooriatele kasutatakse

planeeringutes ja projekteerimisel järgmisi müra normtasemete liigitusi, mis kehtivad kõigi

müratundlike alade kategooriate (I…IV) kohta:

▪ müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid,

▪ müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel.

Planeeringust huvitatud isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata.

Antud juhul on tegemist olemasoleva tööstuspiirkonnaga, kus tegevuse iseloom

märkimisväärselt ei muutu (sulgemistööde ja jäätmete käitlusel tekitatakse müra üldjoontes

samade tegevuste tulemusena, lisaks jätkatakse I ladestuala jäätmete vastuvõtuks sulgemise

järgselt jäätmete käitlemist II ladestusalal) , seega on asjakohane müra piirväärtuse

rakendamine.

Tootmisalal töötavate masinate tööga kaasnevad müratasemed peavad ala ümbrussesse

jäävatel lähimatel müratundlikel aladel vastama eespool nimetatud keskkonnaministri

määruse nr 71 lisa 1 kohaselt kehtestatud piirväärtustele ( tabel 5.2).

Tabel 5.2. Tööstus- ja liiklusmüra piirväärtused

(müra hinnatud tase päeval (Ld) ja öösel (Ln), dB)

Ala kategooria

üldplaneeringu alusel

I

virgestusrajatiste maa-alad

ehk vaiksed alad

II

haridusasutuste, tervishoiu-

ja sotsiaalhoolekande-

asutuste ning elamu maa-

alad, rohealad

III

keskuse maa-alad

IV

ühiskondlike hoonete maa-

alad

Tööstusmüra

piirväärtus 55/40 60/45 65/50

Liiklusmüra

piirväärtus 55/50

60/55

651/601

65/55

701/601 1 lubatud müratundlike hoonete teepoolsel küljel

Tööstusliku müra puhul tuleb lähimate eluhoonete juures tagada II kategooria alade müra

piirväärtusele vastavad tingimused ehk 60 dB päeval ja 45 dB öösel. Kuna I ladestuala

katmisega kaasnevad tegevused on planeeritud ainult päevasele ajavahemikule (müra

normtasemete kontekstis ajavahemik 7.00-23.00, töö iseloomu arvestades on aga eeldatav

tavapärane tööaeg vahemikus 8.00-17.00), siis on oluline ainult võrdlus päevaste

normtasemetega.

Kuna ladestusalale lähima 500 m tsooni eluhooneid ei jää (lähim eluhoone asub 700 m

kaugusel, lähim asula enam kui 1,2 km kaugusel) võib eeldada, et päevasel ajal ladestusalal

läbi viidavate tegevuste korral märkimisväärset mõju lähimatele elamupiirkondadele ei esine.

Toodud vahemaad (700…1200 m) on kindlasti piisavad päevasel ajal (ajavahemikus 7.00-

23.00) erinevate tegevuste läbiviimise käigus müra normtasemete tagamiseks.

Transpordimüra. Jäätmekäitlusalale juurdepääsuks kasutatakse peamiselt järgmist

marsruuti: Taali-Põlendmaa-Seljametsa tee (riigi kõrvalmaantee nr 19276) suunaga lääne-

30 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

ehk Seljametsa küla suunas (asulapiirkonnas on kehtestatud kiiruspiirang 50 km/h, mis

vähendab võimalikku mürahäiringut); aasta keskmine ööpäevane liiklustihedus Maa-ameti

GIS portaali teeregistri kaardirakenduse kohaselt on 321 sõidukit, millest 12% ehk 38 sõidukit

on bussid ja veoautod (2021. a andmed). Seljametsa külas sulandub liiklus juba mõnevõrra

suurema liikluskoormusega tee ehk Paikuse – Tammuru tee (riigi kõrvalmaantee nr 19277)

üldisesse liiklusfooni - peamine liikumissuund on tõenäoliselt põhja- ehk Paikuse alevi

suunaline, sellel teelõigul on keskmine ööpäevane liiklustihedus 1534 sõidukit, millest bussid

ja veoautod moodustavad 6% ehk 92 sõidukit (2021. a andmed). Tammuru poole suunduval

lõigul on keskmine ööpäevane liiklustihedus madalam: 793 sõidukit, millest 6% ehk 47

sõidukit moodustavad veoautod (2021. a andmed).

Ladestusala katmisega seotud transpordikoormus on tõenäoliselt kuni paarkümmend

veoautot päevas, mis ei too eeldatavalt kaasa liiklusmüra normtasemete ületamist teeäärsetel

aladel, kuid sõltuvalt kasutatavast marsruudist (st ressursside hankimise kohast) , võib

põhjustada väiksema liikluskoormusega teede äärsetel hoonestatud alade l mürahäiringu

suurenemise. Seetõttu on eelistatud alternatiivsed lahendused, millega kaasneb väiksem

transpordikoormus.

Vibratsiooni mõju

Pinnase kaudu leviva vibratsiooni piirväärtused lähimates elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“

kehtestatud piirväärtustele (määruse nõuded peavad silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete

kaitset).

Arvestades jäätmekäitlusala ning tundlikke piirkondade paiknemist ning vahemaid, ei ole

põhjust eeldada, et vibratsioon (sh pinnasetihendaja poolt tekitatavad maapinna võnked)

lähimate eluhoonete juures oleks norme ületav ega ohtlik inimestele või naaberhoonete

seisukorrale, tõenäoliselt ei ole vibratsioon lähimate eluhoonete juures tajutav.

Jäätmekäitlusalale lähima 700 m tsooni ei jää ühtegi tundlikku eluhoonet.

Teoreetiliselt võib vibratsioon, mis territooriumilt välja ulatub, olla seotud peamiselt

jäätmekäitlusalaga seotud liiklusega (sh sulgemistööde aegse raskeveokite liiklusega), kuid

mõju olemus on sarnane praegusele olukorrale. Raskeveokid kasutatavad liikluseks

olemasolevat teedevõrku (samu juurdepääsuteid) ja mõju olemus ei muutu võrreldes

praeguse olukorraga. Antud kontekstis on vibratsioonimõjude vältimiseks oluline eelkõige

teede korrashoid, mis vähendab liiklusest tingitud vibratsiooni teket ja levikut.

Mõju eri alternatiivide ja perspektiivsete tegevuste korral

Heite jm mõjutegurite suurus sõltub antud juhul eri alternatiividega seotud

transpordimahtudest ja puistematerjali käitlusmahtudest. Alternatiiv 1 korral on kattekihi

paksus 2,3 m, alternatiiv 2 korral ca 1,3 m, katendiga kaetava ala pindala on ligikaudu sama.

Seega on Alt 2 korral transpordi- ja käitlusmahud 2,3 / 1,3 = 1,769 korda väiksemad kui Alt 1

korral. See tähendab, et Alt 2 on selle mõjuvaldkonna järgi eelistatud.

Alternatiiv A ja alternatiiv B korral on katendi rajamise materjalimahukuse erinevus ca 1/3, st

Alt B materjalivajadus moodustab ca 67,7% Alt A materjalivajadusest. Järeldub, et Alt B on

selle mõjuvaldkonna järgi eelistatud.

Hilisemal päikesepargi ekspluatatsiooni ajal ei ole ette näha keskkonnamõju müra ja

vibratsiooni osas.

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 31

5.3. MÕJU PINNASELE NING PINNA-JA PÕHJAVEE KVALITEEDILE

Jäätmete vastuvõtuks suletava prügila mõju pinna- ja põhjaveele määrab eelkõige ära

ladestusala aluse ja külgede (st põhja) konstruktsioon. Paikuse prügila ehitati 2004-2006. a,

prügila põhja konstruktsioon vastab keskkonnaministri määruse nr 38 sätestatud nõuetele –

lisaks geoloogilisele savibarjäärile ehitati määrusekohane tehisbarjäär . Seega on suletava

ladestusala mõju pinnasele ja põhjaveele minimeeritud õigusaktide nõuetele vastava

konstruktsiooniga.

Mõju pinnaveele sõltub nõrgvee ja sademevee käitluslahendusest. Jäätmekäitlusaladelt ja

kõvakattega platsidelt kogutud sademevesi käideldakse koos nõrgveega. I ladestusala

katmise järgselt katendilt mahavoolav reostumata sademevesi juhitakse ümbritsevatesse

kraavidesse. Mõju olulisus sõltub nii tekkiva nõrgvee ja sademevee kogustest kui ka

saasteainete sisaldusest.

5.3.1. Nõrgvee juhtimine Pärnu linna reoveepuhastisse

Paikuse prügilas tekkiv nõrgvesi kogutakse ja juhitakse koos olmereovee ja

jäätmekäitlusalade ning kõvakattega platsidelt kogutud sademeveega Pärnu linna

reoveepuhastile.

Tabelis 5.3 on võrreldud Paikuse prügilas viimastel aastatel tekkinud nõrgvee koostist Pärnu

ühiskanalisatsiooni juhitavale reoveele kehtestatud reostusnäitajate piirväärtustega 18.

Tabel 5.3. Paikuse prügila nõrgvee koostise võrdlus Pärnu ÜVK eeskirja piirväärtustega

Reostusnäitaja /

saasteaine sisaldus Tähis

Mõõte-

ühik

Piir-

väärtus

OÜ PAIKRE nõrgvee koostis

2017 2018 2019 2020 2021

Heljum - mg/l 1300 300 230 240 240 270

Biokeemilise

hapnikutarve BHT7 mg/l 1600 240 750 1200 1200 400

Keemiline

hapnikutarve KHT mg/l 2500 560 1000 2700 2700 1300

Naftasaadused - mg/l 5 Ei

seiratud <0,02 0,085 0,085 0,12

Üldlämmastik Nüld mg/l 90 36 75 130 130 590

Siinkohal tuleb arvestada, et vastavalt loa tingimustele määratakse nõrgvee kvaliteet enne

kui nõrgvesi seguneb olmereoveega. Seega ei ole õige järeldada tabelis esitatud andmetest,

et heitvee puhastisse oleks juhitud piirväärtusi ületavat reovett.

Ladestusala I etapi sulgemise järgselt jätkuvad Paikuse prügilas jäätmekäitlustegevused.

Jätkuvalt tekib nõrgvett kompostimisel, samuti tekib nõrgvett kaetud ladestusalast ning uuelt ,

järgnevas etapis rajatavalt ladestusalalt. Teatud mõju kanalisatsiooni suunatava vee

kogusele on ka enne I ladestusala sulgemist rajataval prügilagaasi kogumissüsteemil –

kompressorjaama kõrvale rajatakse kondensaatvee kaev, mille eesmärgiks on koguda kokku

gaasitransporttorustikus tekkiv kondensaatvesi (mis ei ole reostunud ega kokku puutunud

jäätmetega) ning juhtida see nõrgvee basseini.

Ladestusala I etapi sulgemisega olemasolevat nõrgvee kogumise ja ärajuhtimise lahendust

ei muudeta, st jätkub prügila kehandist kokku kogutava nõrgvee juhtimine Pärnu linna

18 Pärnu Linnavolikogu 17.12.2015 määrus nr 34 „Pärnu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskir i“,

https://www.riigiteataja.ee/akt/428122015006

32 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

reoveepuhastisse. Küll aga võivad toimuda muutused prügila nõrgvee kogustes ning

koostises. Ladestusala I etapi sulgemisega väheneb sellelt ladestusalalt tekkiva nõrgvee

kogus, kuna ladestatud jäätmed on aja jooksul lagunenud ja prügila kehandisse läbi katendi

vettpidava kihi sademevett praktiliselt enam ei jõua. Samas jätkub jäätmete ladestamine II

ladestusalal, st pidevalt lisandub värskeid jäätmeid ja seega tekib ka nõrgvett. Tekkiva

nõrgvee kogus sõltub ka sellest, kas I etapi ladestu kaetakse vettpidava kihiga osali selt ja

millal tekib erinevatest ladestusaladest terviklik ladestu – hinnang alternatiivsetele

lahendustele on esitatud allpool peatüki lõpus.

Nõrgvee koostis sõltub ladestus toimuvatest bioloogilistest ja keemilistest reaktsioonidest,

mis jätkuvad ka pärast prügilaosa sulgemist. Jäätmetes sisalduva orgaanilise aine lagunemist

ja sellega seotud nõrgvee protsesse on jagatud vähemalt nelja faasi: algseks aeroobseks,

anaeroobseks happeliseks, algseks metaankäärimiseks ning stabiliseerivaks

metaankäärimiseks 19 . Kõrgeimad BHT, KHT jt reoainete kontsentratsioonid esinevad

anaeroobses happelises faasis. Metaankäärimise faas nõrgvee kontsentratsioon lahjeneb.

Olmejäätmete ladestu elutsükli võib nõrgvee koostise järgi jagada kolmeks: 1) ladestamise

algusperiood ehk viis esimest aastat; perioodi iseloomustab nõrgvee kõrge KHT > 10 000

mg/l ja BHT/KHT > 0,5; 2) keskmine periood ehk 5-10 aasta ladestamise algusest; KHT on

500-10 000 mg/l, BHT/KHT 0,1-0,5; 3) vana ehk üle 10 aasta ladestamise algusest ; KHT on

madal, ˂ 500 mg/l, BHT/KHT ˂ 0,1 20.

PAIKRE OÜ kehtiva keskkonnakompleksloa nr KKL/317465 tingimused näevad ette, et

jäätmetega täitunud ladestusalad tuleb katta nii, et oleks tagatud ladestusalade ja prügila kui

terviku võimalikult kiire üleminek aktiivsest nõrgvee tekke faasist passiivsesse. Kuna jätkub

II ladestusalal jäätmete käitlemine, jätkub ka nõrgvee tekke aktiivne faas, mis ei võimalda

täpselt prognoosida nõrgvee teket ja koostist. Lähtuvalt käesolev mõjude hindamise

eesmärgist on oluline määratleda, milliste parameetrite abil saab välja tuua erinevused

alternatiivsete katmislahenduste nõrgvee tekkes.

Kirjanduses15 tuuakse välja, et nõrgvee teke sõltub jäätmetega sissetulevast niiskusest,

ladestamisel kasutatavates vahekattematerjalides sisalduvast niiskusest ja sademete

kogusest; vähendavateks tegurites on prügilagaasi moodustumiseks kuluv vesi, väljakanne

prügilagaasiga ja aurustumiskaod.

Antud olukorras on katmislahendusest sõltuvaks parameetriks sademevee juurdepääs

ladestusse ja sattumine nõrgvee kogumissüsteemi. Siin on peamisteks määravateks

teguriteks katendi filtratsiooniomadused ja prügilas katmata jäätmeladestu jm ala pindala,

millelt sattuv sademevesi jõuab nõrgvee kogumissüsteemi.

Alternatiiv 1 korral on kattekihi põhiosa paksus 2,3 m, alternatiiv 2 korral ca 1,3 m, sellise

katendiga kaetava ala suurus on ligikaudu sama. Ladestu idaosa kaetakse mõlema alternatiivi

korral õhema katendiga, kuid selle konstruktsioonis on vettpidav kiht. Kokkuvõttes on katendi

alternatiivide filtratsiooniomadused samaväärsed ja seetõttu ei ole nende kahe alternatiivi

vahel erinevust nõrgvee tekke järgi.

Alternatiiv B korral on I ladestusala idaosa katmata, st võrreldes alternatiiviga A on I

ladestusala prügila katendi pindala ca 1/3 võrra väiksem ehk sademevett satub 1,87 ha

põhjapinnaga alale. Sellest tulenevalt on Alt B nõrgvee kogus I ladestusalalt suurem kui Alt

A korral, kuid saasteainete kontsentratsioonid mõnevõrra madalamad. Võrreldes praegu

19 Peet, K. “Prügila nõrgvee koostisest ja looduslikust isepuhastusvõimest Pääsküla prügila näitel“. Tartu Ülikooli

Füüsika-Keemia teaduskonna magistr itöö. Tartu 2004. 20 SWANA. Leachate generation, collection and treatment at municipal solid waste disposal facil it ies. August

1996 .

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 33

ärajuhitava nõrgvee kogusega, väheneb I ladestusalalt tekkiva nõrgvee kogus mõlema

alternatiivi korral.

Samas sõltub nõrgveesüsteemi sattuva sademevee kogus ka II ladestusalast. Juhul kui

rakendatakse Eestis tavapärast praktikat, st uuel ladestusalal ei eraldata ladestatud

jäätmetele sattuvat sademevett kasutamata ladestusala puhtast sademeveest (vältimaks

riske, et kasutama osa sademevesi saastub), on II ladestusala algusperioodil nõrgvesi

oluliselt lahjem, kuid kogus sedavõrd suurem15. Pikemat perspektiivi analüüsides võib jõuda

järeldusele, et Alternatiiv B puhul on avatud ladestule sattuva nõrgvee kogus väiksem, kuna

on võimalik II ladestusala etapiviisiline katmine (alternatiiv A korral toimuks see al les siis, kui

kogu ladestusala on täitunud). Pärnu linna reoveepuhastile suunatavas reostuskoormuses

(saasteainete kogus tonnides) ei ole alternatiivide vahel olulist erinevust - suurem sademevee

kogus lahjendab saasteainete kontsentratsiooni ja vastupidi , kuid reostuskoormus sõltub

eelkõige ladestatavate jäätmete koostisest ja jäätmeladestute vanusest.

Järeldub, et kui piiravaks teguriks on Pärnu linna reoveepuhastile juhitav nõrgvee kogus, on

lühemas perspektiivis eelistatud Alt A, pikemas perspektiivis Alt B. Reostuskoormuse järgi

alternatiividel sisulist erinevust ei ole.

I ladestusala jäätmete vastuvõtmise lõpetamise ning katmise järgselt jätkatakse nõrgvee

tekke ja koostise seiret vastavalt kompleksloa tingimustele (vt KMH aruande ptk 7.2).

5.3.2. Mõju pinnavee kvaliteedile

Paikuse prügila piirneb läänest Kunsu kraaviga (VEE1147603), mis ca 800 m pärast suubub

Vaskjõkke (VEE1147600). Vaskjõe pinnaveekogumi 1147600_1 (Vaskjõgi) koondseisund on

2021. aasta seisuga loetud heaks. Vaskjõgi on avalikult kasutatav veekogu, mis ca 14 km

kaugusel prügilast suubub Reiu jõkke, mille suudmeks omakorda on Pärnu jõgi. Pärnu jõe

pinnaveekogum Pärnu Käru jõest suudmeni (Pärnu_3) jääb prügilast niivõrd kaugele, et

jäätmekäitlustegevus ei oma mõju nimetatud kogumi seisundile.

Paikuse prügila territooriumi ümbritsevad ning territooriumile on rajatud maa-ala kasutamist

võimaldavad liigniiskuse tekkimise vältimiseks vajalikud kuivenduskraavid, kuhu

käitlusplatside sadevett ei juhita. Käitise kõigilt jäätmekäitlusaladelt, sh ladestusalalt ja

kõvakattega platsidelt tekkiv sademevesi suunatakse prügila sadevee- ja nõrgvee kogumise

süsteemi ja sealt AS Pärnu Vesi kanalisatsioonitorustikku. Territooriumi muruplatsidelt (alad,

kus on välistatud sademevee reostumise oht) ja II -III ladestusala territooriumilt valgub

sadevesi isevoolselt kraavi ning suundub sealt Taali -Põlendmaa-Seljametsa tee ääres

paiknevasse kraavi (näidatud lisas 6 olemasoleva olukorra joonisel). Nii I ja II ladestusala

vahel paiknev kraav kui prügila territooriumi lõuna- põhja- ja lääne suunas paiknevad kraavid

(sh Kunsu kraav) funktsioneerivad kuivenduskraavidena, mis aitavad tagada käitise alal

liigvee teket ning on puhvriks ümbritsevatelt aladelt sadevee valgumise vältimiseks.

Keskkonnakompleksloa nr KKL/317465 tingimuste kohaselt seiratakse regulaarselt Paikuse

prügila mõju pinnaveele. Pinnavee omaduste määramiseks võetakse veeproove s uurvee

perioodil (märts-aprill, september-oktoober) üks kord kuus, madalvee perioodil üks kord

kvartalis. Pinnavee seirepunktid on kujutatud joonisel 5.1.

Pinnavee seireandmeid on regulaarselt kogutud prügila tegevuse algusest saadik, kuid kõigi

andmete esitamine käesolevas dokumendis oleks väga mahukas ning viiks fookuse töö

tegelikult eesmärgilt. Seepärast on tabelis 5.3 esitatud ainult 2022. a pinnavee seireandmed,

kuna tegemist on kõige värskema infoga. Tabelis on võrdluseks toodud sademeveele

34 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

sätestatud piirväärtused21. Veeproove oli 2022. a võimalik võtta ainult I ja II kvartalis, III ja IV

kvartalis olid kraavid kuivad ning veeproove võtta ei õnnestunud.

Kavandatava tegevuse mõju

Sulgemistööde käigus antakse prügilademele ühtlane kuju, et tagada sademevee äravool

prügilademe pinnalt. Pinnale sattuva vee äravool peab olema tagatud ka peale hilisemaid

prügilademes aset leidvaid vajumisi. Prügila kattekonstruktsiooni üheks osaks on vettpidav

(mineraal)kiht, mis peab takistama sademevee imbumist prügikehasse. Vettpidavalt ki hilt

kogutakse sademevesi kokku drenaažikihi- või -matiga.

Suletava ladestusala lõuna, lääne ja põhja suunas on nõlva alla projekteeritud

drenaažitorustik ehitusdrenaažitorust, mis aitab ladestult sademevett juhtida prügila nõlva all

paiknevatesse valgveekraavidesse. Suletava ladestusala idapoolse nõlva sulgemislahendus

erineb ülejäänud külgedest, kuna idapoolne külg liidetakse perspektiivis II ladestusalaga.

Joonis 5.1. Paikuse prügila olemasolevate pinnavee seirepunktide paiknemine suletava

ladestusala suhtes (aluskaart: Maa-ameti ortofoto 2023, EELIS wfs 2023).

Idapoolsele nõlvale rajatakse alternatiiv A korral drenaažitorustike süsteem, mis ehitatakse

arvestusega, et II ladestusala täitmisel mattuvad drenaažitorustikud prügi alla . Kuna II

ladestusala kasvades võib prügila nõrgvesi sattuda drenaažitorustikku, on vajalik prügi alla

mattuvate drenaažitorustike järkjärguline lahtiühendamine puhta drenaaživee

äravoolutorustikust ning ümberühendamine reostunud drenaaživee äravoolutorustikku.

Lahtiühendamine toimub järgmise põhimõtte alusel: prügilademe idapoolne piirdekraav

likvideeritakse II ladestusala rajamise käigus, mistõttu jäätmelademe idapoolse külje

sademevee kogumine erineb teistest külgedest . Idapoolsele küljele rajatakse drenaažitorustik

21 Keskkonnaministr i 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit -, sademe-, kaevandus-,

karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ , https://www.riigiteataja.ee/akt/122092021002

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 35

risti nõlvaga ning kõrguslikult iga 4 m järel. Kokku rajatakse erinevatele kõrgustele kuus

paralleelset drenaažitorustikku. Drenaažitorustikud rajatakse keskelt kaldega äärte suunas

0,3% languga. Kirde- ja kagunurgast rajatakse kõige kõrgemast drenaažito rustikust kuni

prügila jalamini kaks paralleelset torustikku. Üks on puhta drenaaživee (sadevesi)

äravoolutoru piirdekraavi või tiiki ning teine on reostunud drenaaživee (nõrgvesi) äravoolutoru

nõrgvee drenaažipumplasse. Drenaažipumplasse juhitava reostunud drenaaživee

äravoolutoru lang täpsustatakse ehitustööde käigus. Kui äravoolutoru rajamise hetkeks on

alustatud uue ladestusala rajamisega, tuleb otsustada, kas reostunud drenaaži vee

äravoolutoru on võimalik juhtida otse uue ladestusala nõrgvee drenaažisüsteemi või on

otstarbekam see juhtida I ladestusala nõrgveepumplasse. Torustike ümberühendamist vt lisa

6 jooniselt. Puhta drenaaživee äravoolutoru tuleb sulgeda veekindlalt. Äravoolutorudena tuleb

kasutada perforeerimata sademeveetorusid. Drenaažitorustike hooldamiseks rajatakse

drenaažikaevud. Torustike asukoht vt joonistelt lisas 6. Idapoolse nõlva drenaažitorustike

rajamiseks tuleb juba tasanduskihi sisse rajada väikene „hammas“ torustiku paigaldamiseks.

Idapoolse drenaažitorustiku ümber rajatakse killustikust kiht kuni ajutise kattekihi pinnani.

Killustikust kiht aitab paremini juhtida nõlvalt sademevett drenaažitorustikku. Alternatiiv B

puhul idanõlvale drenaažitorustikke vaja rajada ei ole.

Sademevee käitluslahendus ei sõltu katendi alternatiividest (st Alt 1 ja Alt 2 vahel erinevust

ei ole). Käideldava sademevee kogus on väiksem alternatiiv B korral, aga sedavõrd suurem

on tekkiva nõrgvee kogus (nõrgvee-sademevee bilanssi ja selle ajalisi muutusi on täpsemalt

analüüsitud ptk 5.3.1). Alternatiiv A korral on idanõlval pikemas perspektiivis suurem risk

kogutava sademevee reostumiseks, kui selle nõlva drenaažitorustikku peaks sattuma

jäätmeid või nõrgvett, alternatiiv B korral see risk puudub. Seetõttu on vähese eelistusega

alternatiiv B.

Kuna biofiltrid paiknevad ladeala tipus, siis biofiltrile langeva sademevee osas toimub

põhiosas pindmine äravool – sademevesi juhitakse pinnalt sadevee kogumise torustiku kaudu

kraavi. Teatud osa aurustub pinnalt. Biofiltrisse infiltreeruv sademevesi kasutatakse ära

biofiltri metanotroofide elutegevuses.

Suletud ladestusalale päikesepaneelide paigaldamisel on oluline tagada, et ei rikuta prügila

vettpidavat katendikihti. Prügila sulgemisprojektis on arvestatud, et jäätmelademele lisanduv

koormus ei mõjuta prügilademe püsivust. Päikeseelektrijaama rajamine Paikuse prügila I

ladestusala peale ei avalda mõju pinnaveerežiimile. Vähesel määral võib päikesepaneelide

paigaldamine vähendada sademeveega drenaažisüsteemi juhitava vee kogust, kuna

päikesepaneelide pinnale langenud vihmavesi võib sobivate ilmastikuting imuste korral

kiiremini aurustuda, kui maapinnale langenud vesi.

I ladestusala katmise järgne sademevee käitluslahendus oleks sõltumata katmislahenduse

alternatiividest ja perspektiivsetest tegevustest sama. Jäätmekäitlusaladelt ja kõvakattega

platsidelt kogutud sademevesi käideldakse koos nõrgveega. Suletud ladestusalalt ärajuhitav

reostumata sademevesi suunatakse kirdesuunas olevasse tuletõrjetiiki, osa lõunasuunas

paiknevasse nimetusse kraavi ning läänesuunas asuvasse Kunsu kraavi. Asjakohane on

jätkata kehtivas keskkonnakompleksloas sätestatud jäätmekäitluskoha seirenõuetega.

Ladestusala sulgemisjärgsed pinnavee seirenõuded on toodud prügila sulgemiskavas ning

käesoleva aruande ptk-s 7.2.

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 36

Tabel 5.4. Paikuse prügila 2022. a pinnavee seireandmed

Näitaja Ühik ▪ Sademevee

piirväärtused

▪ (KKM määrus nr 61)

MW6

(prügilast ülesvoolu)

MW8

(prügila territooriumil)

MW11

(prügilast allavoolu)

23.02.2022 11.04.2022 23.02.2022 11.04.2022 23.02.2022 11.04.2022

Ammoonium (NH4 + -N) mgN/l - 0,017 < 0,01 1 1,5 0,58 1,1

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)

mgO2/l 15 1,4 0,5 2,2 2,3 2,4 0,5

Lahustunud hapnik (O2) (proovivõtu)

% - 74 81 64 75 75 84

Üldfosfor (Püld) mg/l 1 0,059 0,053 0,2 0,23 0,12 0,11

Üldlämmastik (Nüld) mg/l 45 1,9 1,6 6,5 7,1 3 3

Kaadmium (Cd) filtreeritud

µg/l 5 0,02 0,03 0,04 0,05 0,02 0,03

Kroom (Cr) filtreeritud µg/l 50 0,96 0,71 1,7 2 1,2 1,1

Nikkel (Ni) filtreeritud µg/l 34 0,72 0,63 1,9 2,1 1,1 1,2

Plii (Pb) filtreeritud µg/l 14 0,46 0,43 0,8 0,67 0,42 0,43

Tsink (Zn) filtreeritud µg/l 50 1,7 2,1 3,1 3,8 1,6 2

Vask (Cu) filtreeritud µg/l 15 1,3 2,3 3,7 4,8 2,2 3,1

Elavhõbe (Hg) filtreeritud µg/l 5 < 0,015 < 0,015 0,02 <0,015 <0,015 <0,015

Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

µg/l - < 20 < 20 < 20 <20 <20 <20

Fenool µg/l 100 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3

o-kresool (2- metüülfenool)

µg/l 100 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 37

Näitaja Ühik

▪ Sademevee

piirväärtused

▪ (KKM määrus nr 61)

MW6

(prügilast ülesvoolu)

MW8

(prügila territooriumil)

MW11

(prügilast allavoolu)

23.02.2022 11.04.2022 23.02.2022 11.04.2022 23.02.2022 11.04.2022

p,m-kresool (4 ja 3- metüülfenool)

µg/l 100 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3

2,3-Dimetüülfenool µg/l 100 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3

2,6-Dimetüülfenool µg/l 100 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3

3,4-Dimetüülfenool µg/l 100 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3

3,5-Dimetüülfenool µg/l 100 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3

5-Metüülresortsiin µg/l 15000 < 1 < 1 < 1 < 1 < 1 < 1

2,5-Dimetüülresortsiin µg/l 15000 < 1 < 1 < 1 < 1 < 1 < 1

Resortsiin µg/l 15000 < 1 < 1 < 1 < 1 < 1 < 1

Elektrijuhtivus (proovivõtul)

µS/cm - 167 246 396 357 302 245

Lahustunud hapnik (O2) (proovivõtul)

mg/l - 9,7 10,1 8,7 9,6 10 10,5

pH (proovivõtul) 6 kuni 9 7,6 6,9 7,7 7 7,6 7,1

Veetemperatuur (proovivõtul)

°C - 2,7 4,3 2,9 4,3 2,7 4,3

38 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

5.3.3. Mõju pinnasele ja põhjaveele

Paikuse prügila ehitati 2004-2006. a, prügila põhja konstruktsioon vastab keskkonnaministri

määruse nr 38 sätestatud nõuetele – lisaks geoloogilisele savibarjäärile ehitati

määrusekohane tehisbarjäär. Prügila asukohas on Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardikihi

järgi maapinnalt 1. aluspõhjaline põhjaveekiht, milleks on Kesk-Devoni veekompleks,

suhteliselt kaitstud. Geoloogilist kaitstust iseloomustab prügila territooriumil paiknev Paikuse

prügila puurkaev nr PRK002156522, mida kasutatakse olmevee võtuks. Puurkaevu andmed ja

geoloogiline läbilõige on esitatud tabelis 5.5, asukoht joonisel 5.2.

Ladestusala mõjude tuvastamiseks teostatakse prügilas regulaarset põhjavee seiret , mis

ühtlasi iseloomustab võimalikku mõju pinnasele. Proove võetakse kolmest seirepuurkaevust

(MW2, MW3, MW4) üks kord aastas, eelnevalt määratakse puurkaevudes veetase.

Põhjaveeseire andmetele tuginedes jäävad seiratud ohtlike ainete sisaldused valdavalt alla

põhjavee kvaliteedi piirväärtuse künnisarvu, mistõttu saab öelda, et prügila ei avalda mõju

piirkonna pinnase ega põhjavee kvaliteedile.

Prügila avaldab pinnasele ja põhjaveele mõju eelkõige ladestusala põhjakonstruktsiooni

kaudu. Kuna Paikuse prügila ehitamisel arvestati pinnase ja põhjavee kaitsenõuetega ja sama

tehakse II ladestusala rajamisel, siis võib öelda, et prügila ladestusala I sulgemine ei mõjuta

pinnase ja põhjavee kaitstust. Katmislahenduse alternatiivide (Alt 1 ja Alt 2) võimalik mõju

põhjaveele on samaväärne. Samuti ei ole erinevust I ja II ladestusala ühendamise

alternatiivides (Alt A ja Alt B) – mõlemal juhul tuleb ette näha meetmed pinnase ja põhjavee

kaitseks ladestusalade aluspõhja ühenduskohtades. Alt B puhul tehakse vajalikud tööd II

ladestusala ehitamise osana, Alt A puhul siis, kui II ladestusala hakkab täituma. See ajaline

erinevus ei põhjusta erinevust keskkonnamõjus.

I ladestusala sulgemisjärgsed põhjavee seirenõuded on toodud prügila sulgemiskavas ning

käesoleva aruande ptk-s 7.2.

Tabel 5.5. Paikuse prügila puurkaevu andmed

Näitaja

Puurkaevu tüüp Tarbepuurkaev olmevee saamiseks

Põhjaveekogum Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas

Koordinaadid X: 6469650 ; Y: 541706

Ehitusaasta 2006

Sügavus, m 47

Maapinna absoluutkõrgus, m 12,5

Puurkaevu läbilõige (kihi tüsedus, m) saviliiv – 6 m;

savi ja liivsavimoreen veeristega – 25 m;

liivakivi savi vahekihtidega– 9,5 m;

lubjakivi üksikute mergli vahekihtidega – 6 m

Staatiline veetase, m 1,35

22 https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-1259558154

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 39

Joonis 5.2. Puurkaevu ja põhjavee seirekaevude paiknemine (aluskaart: Maa-amet ortofoto

2023, EELIS wfs teenus 2023)

Kaetud ladestusalal toimuvad perspektiivsed tegevused (päikeseelektrijaama rajamine,

biofiltrite rajamine) ei mõjuta ala põhjaveerežiimi.

Prügila sulgemisel kattekihtides jäätmematerjali kasutamine (vt ptk 5.4) aitab säästlikult

kasutada ehitusmaavarasid. Seega tekib kaudne positiivne mõju pinnasele, kuna väheneb

vajadus eemaldada looduslikust seisundist pinnaseid nt karjääride avamise tõttu . Kaudne

positiivne mõju pinnasele on ka päikesepargi rajamisel suletud prügila pinnale, sest selle

võrra väheneb surve paigaldada paikesepaneele looduslikele aladele, nt põllumaadele.

5.4. LOODUSVARADE KASUTAMISE JA JÄÄTMETE TAASKASUTUSEGA KAASNEDA VÕIV MÕJU

Prügila tuleb sulgeda võimalikult keskkonnaohutult. Jäätmelademe katmise nõuded on toodud

keskkonnaministri määruses nr 38. „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“.

Prügila sulgemisel kasutatakse erinevaid looduslikke materjale (pinnas, liiv, kruus, hilisemalt

puidukoor), kui ka tehismaterjale. Arvestades õigusaktide nõudeid, on materjalide kasutust

planeeritud optimaalselt ning eesmärk on hoiduda materjalide ülemäärasest

ekspluateerimisest.

Paikuse prügila ladestusala I osa on rajatud Põlendmaa prügila (KÜ 56801:005:0284)

kinnistule, mis on 100% jäätmehoidla maa. Ladestusala I etapi sulgemisega ei hõivata

täiendavaid maa-alasid, samuti ei mõjutata looduslikku mitmekesisust, näiteks loomastikku ja

taimestikku käitise piirkonnas.

40 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

5.4.1. Kattekonstruktsioonis kasutatavad materjalid

Prügilamääruse § 35 lg 1 kohane katend koosneb gaasi kogumise kihist, vettpidavast

mineraalkihist, vähemalt 0,5 m paksusest dreenikiht ja vähemalt 1 m paksusest kattepinnase

kihist (alternatiiv 1). Modifitseeritud kattelahendus (alternatiiv 2) koosneb HDPE kilest,

drenaažimatist, 1 m paksusest kattepinnasekihist. Mõlema alternatiivi korral rajatakse

täiendavalt biofiltritid, kui lõpetatakse aktiivne gaasikogumine. Joonisel 5.3 on toodud

alternatiiv 1 ja alternatiiv 2 kattekonstruktsiooni võrdlus. Alternatiiv 1 korral on kattekihi

paksus 2300 mm, alternatiiv 2 korral ca 1300 mm (sh sünteetiliste materjalide kokku ca 1 cm

paksune kiht).

Joonis 5.3 Paikuse prügila kattekonstruktsiooni alternatiivsed lahendused.

Alternatiiv 2 korral annab õhem kattekiht täiendava võimaluse ca 10 000 m3 jäätmete

ladestamiseks, kuna jäätmeid on võimalik ladestada kõrgusesse ca 1 m võrra rohkem. Tabelis

5.6 on toodud viimase 5a ladestusalale ladestatud jäätmete kogused.

Tabel 5.6. Paikuse prügila ladestusalale ladestatud jäätmed perioodil 2018-2022

Aasta Kogus (t/a)

2018 23 410

2019 23 303

2020 30 533

2021 30 338

2022 26 722

Keskmiselt aastas 26 861

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 41

Arvestades viimase 5a keskmist jäätmete aastast ladestuskogust (26 861 t/a) on võimalik

sõltuvalt jäätmete ladestustihedusest (min 900 kg/m3) pikendada alternatiiv 2 korral I

ladestusala kasutusiga ca 4-6 kuu võrra.

Tabelis 5.7 on toodud alternatiiv 1 ja 2 rakendamisel vajalike ehitustööde ja materjalide

mahtude võrdlus. Alternatiiv 1 korral on prügila katmiseks vajalik täiendavalt kasutada ca

59 000 m3 mineraalset materjali võrreldes alternatiiviga 2 (drenaažimati, geovõrgu ja HDPE

kile maht on kokku ca 800 m3). See täiendav materjalikogus põhjustab ka täiendava

veovajaduse. Kui ühe veoki koorma mahuks arvestada 20 m 3, tuleb sünteetiliste materjalide

40 veoga läbida kokku ca 12 560 km (arvestatud ka tagasisõiduga, ühe suuna pikkus 40 x

157 km = 6 280 km). Alternatiiv 1 korral on drenaažikihi ning vettpidava mineraalkihi , kokku

59 850 m3 veoks vajalik 2993 kallurvedu. Kui arvestada keskmiseks maardla kauguseks

30 km, teeb see koos tühisõiduga 179 580 km. Vahe on ca 167 000 veokilomeetrit, mis

arvestades ptk 5.2 toodud hinnanguid, avaldub kohalikel väikese liiklussagedusega teedel

täiendava mürahäiringuna. Lisaks sellele sõltub veokilomeetritest kütusekulu, st alternatiiv 2

korral väheneb oluliselt fossiilsete kütuste kasutamine, liiklussaaste ning mõju kliimale.

Kütust kulub ka katendi paigaldamisel kasutatavates ekskavaatorites-buldooserites ja ka siin

on alternatiiv 2 korral fossiilse kütuse kasutamisest tulenevad mõjud väiksemad

(pinnasetööde maht on 59 000 m3 võrra väiksem).

Tabel 5.7. Sulgemisel kasutatavate materjalide mahud ja võimalikud allikad

kattekonstruktsiooni alternatiivide võrdluses

Vajalikud materjalid Kogus

Saadavuse asukoht Veokaugus Alternatiiv 1 Alternatiiv 2

Kasvupinnas, h=100 mm 4 190 m3 Lähim ehitusobjekt 30 km

Kattekiht (pinnas), h=300-

900 mm 41 575 m3 Lähim ehitusobjekt 30 km

Drenaažimatt - 59 850 m2- Viacon Tallinn 157 km

Drenaažikiht (pinnas,

killustik) (500 mm) 29 925 m3 -

Kuiaru karjäär, Soomra

kruus 21-47 km

Geovõrk 31 255 m2 Viacon Tallinn 157 km

HDPE 2.0 mm kile 59 880 m2 Viacon Tallinn 157 km

Geotekstiil (NGS 2) 59 880 m2 Viacon Tallinn 157 km

Vettpidav mineraalkiht (500

mm) (savi) 29 925 m3 -

Kivimäe karjäär

Soomra kruus 42-47 km

Tasanduskiht või

gaasikogumiskiht (liiv,

kruus vms)

16 770 m3 Kuiaru karjäär, Soomra

kruus 21-47 km

Hooldustee kattekiht (fr 0-

32 mm) 55 m3

Kuiaru karjäär, Soomra

kruus 21-47 km

Hooldustee kandekiht (fr

32-125 mm) 470 m3

Kuiaru karjäär, Soomra

kruus 21-47 km

Hooldustee tasanduskiht

(liiv vms) 280 m3

Kuiaru karjäär, Soomra

kruus 21-47 km

Ptk 5.4.2 on toodud ülevaade võimalustest looduslike materjalide kulu vähendamiseks. Lisaks

on teise ladestusala rajamisel eemaldatavat kasvupinnast võimalik kasutada I ladestusala

katmisel katte- ja kasvupinnasekihis. Samuti on võimalik, et osa eemaldatavat materjali on

42 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

kasutatav ka mineraalsete kihtidena, kuid seni kui ei ole koostatud II ladestusala

ehitusprojekti ja ka vastavat materjali eemaldatud, st et ei ole täpselt teada kui palju sobivat

materjali ja millistes kihtides kasutamiseks tekib. Lisaks on vajalik osa II etapil eemaldatavast

mineraalsest materjalist kasutada II etapi rajamisel (vallide rajamine).

Olemasolevatest andmetest võib järeldada, et II ladestusala rajamisel saadavad mineraalsed

materjalid kataksid I ladestusala sulgemisel vajaminevate materjalide mahu osaliselt - prügila

algse ehitusprojekti andmetel on II ladestusala suurus 3 ha ja pealispinnase kiht on 0,2 – 0,3

m paks (AS GIB geotehnika aruande järgi). 3 hektarilt tuleb kooritud pinnast 6000 -9000 m3;

Sulgemislahenduses on vaja kasvupinnast (kattekiht + kasvupinnas) ligikaudu 46 000 m3. II

ladestusala pinnakattekihi moodustab liivane aleuriit – kihti esindab püsiv kiht piirkonna

lõunaosas, mis on veega küllastunud ja lahtine. Vastavalt osakeste suuruse jaotuvusele on

liivaosakeste sisaldus 75-82%, aleuriidiosakeste sisaldus 11-12% ning saviosakeste sisaldus

7-14%. Praegu ei ole teada, kas see pinnas eemaldatakse aluskihist ja mil määral. III ja IV

kiht on savi, mis moodustab geoloogilise alusbarjääri, st neid pinnasekihte ei eemaldata.

Järeldub, et II ladestusala rajamisel saadavaid mineraalseid materjale on võimalik kasutada

I ladestusala katmisel, kuid see moodustab suhteliselt väikese osa vajamineva mineraalse

materjali kogusest ning esineb võimalus, et kogu materjal kasutatakse ära II etapi rajamisel.

Arvestades et võimalused looduslike materjalide asendamiseks katavad ainult osaliselt nende

vajaduse ja kogused sõltuvad mh II ladestusala ehitusprojektist, lähtutakse võrdluste

tegemisel tabel 5.7 arvestuslikest kogustest (loodusliku materjali vähendamise võimaluste

mõju arvestatakse alternatiivide võrdlemiseks hindepunktide andmisel ptk 6).

Täiendava koguse mineraalsete materjalide maksumus on alternatiiv 1 korral 776 000 €

(ehituskruusa/savi hind 6 €/t), millele lisandub transpordikulu 233 454 € (1,3 €/km).

Sünteetiliste materjalide maksumus selgub hanke tulemusena, kuid varasemates

prügilaprojektides antud hinnangutest on ilmnenud, et materjalide maksumuse ja veokulude

summa on mineraalsete ja sünteetilise materjalide võrdluses ligikaudu sama. Seega on

loodusliku savi asendamine HDPE kilega ning drenaažikihi asendamine drenaažimatiga ka

majanduslikult põhjendatud.

Kokkuvõtvalt võib järeldada, et eelistatud katmiskonstruktsiooni lahendus materjalikasutuse

seisukohast on alternatiiv 2. Võimalusel kasutatakse I ladestusala katmisel II ladestusala

ettevalmistamisel saadavat kasvupinnast jm looduslikku mineraalset materjali.

5.4.2. Loodusliku materjali kasutuse vähendamise võimalused

Jäätmevaldkonnas tegutseva ettevõttena on OÜ Paikre seadnud eesmärgiks nii palju kui

võimalik käideldavatest jäätmetest taaskasutada, sh korduskasutada, ringlusse võtta ja

suunata võimalikult vähe jäätmeid ladestamisele, et negatiivne mõju keskkonnale oleks

minimaalne. Üheks taaskasutamise võimaluseks on sobivate jäätmete kasutamine

prügiladestu sulgemise katendis ja ladestusalale rajatavate sõiduteede ja platside

konstruktsioonides looduslike materjalide asemel. Prügilasse vastuvõetud jäätmetega

looduslike materjalide asendamise tulemusena vähendatakse ka ehitusperioodil veokite

liikluskoormusest tekitatud häiringuid (need jäätmed on prügila territooriumile eelnevalt

toodud, nõuetekohaselt vastu võetud ja käideldud ning ladustatud).

Prügila DP (2016) seletuskirja ptk 5.3.3.1 käsitletakse jäätmete ladestusala vahe- ja

lõppsulgemist, milles on ette nähtud ka looduslike materjalide asendamine prügila sulgemisel:

Prügila sulgemisel võib kasutada pinnase, tuha ja komposteeritud lõpp-produktide platsile

(detailplaneeringu põhijoonisel on see rajatis tähistatud positsiooni numbriga 27) kogutavaid

mineraalseid materjale.

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 43

Kattekihtides looduslike materjalide asendamisel jäätmetega peavad jäätmed täitma teatud

ülesandeid ja vastavusi, et tagada prügilademe stabiilsus. Vastavalt projektile peavad kihid

täitma järgmiseid ülesandeid:

Tasanduskihis kasutatav materjal peab olema tükisuurusega kuni 200 mm. Tasanduskihis ei

tohi olla teravaid esemeid, kuna järgmiseks kihiks kattekonstruktsioonis on veetõke ning selle

paigaldamisel ja ka võimalike hilisemate vajumiste tõttu ei tohi veetõke altpoolt vigastada

saada. Materjali koostis peab vastama tavajäätmete prügilasse ladestavate jäätmete

koostisele. Kuna kiht asub allpool veetõket, moodustab see nõrgvee ja gaasitekke

seisukohast muu jäätmelademega ühe osa ning seega ei pea kasutatav materjal koostiselt

olema „puhtam“ ladestatud jäätmetest. Olulised on kihis kasutatava materjali füüsikalised

omadused, eelkõige kandevõime, stabiilsus, dreenivõime.

Looduslikest materjalidest vastab neile nõuetele kõige paremini ehitusliiv, looduslik kruus ja

killustik. Jäätmematerjalide kasutamisel vettpidava kihi all asuvas tasanduskihis võib

keskkonnakaitse seisukohalt kasutada kõiki jäätmematerjale, mida võib ladestada

tavajäätmete prügilasse, mis vastavad etteantud tükisuurusele ega põhjusta ohtu vettpidavale

kihile. Võimalikud samaväärsete omadustega jäätmematerjalid on mehaanilise-bioloogilise

töötlemise jäätmed (MBT), mineraalsed jäätmed (fr <200 mm), sh setted. MBT materjal on

peamiselt ehitus- ja segaolmejäätmete sorteerimisprotsessi jääkmaterjal, mis koosneb

peamiselt mehhaanilistest protsessides (purustamine, sõelumine, separeerimine) eemaldatud

mittesobivatest materjalidest (kivid, klaas, tekstiil jne). Kuna materjal on mitmeid kordi

mehhaaniliselt töödeldud, on tema koostis ühtlane ja sõmer ning materjalil on hea

kandevõime.

Veetõkkekihi peal (kattekihis, tee konstruktsioonis) võib kasutada ainult materjale, mis ei

saasta prügila pinnalt kogutavat sademevett. Veetõkke peal kasutatav materjal ei tohi muuta

kattekihi omadusi selliseks, et seda läbiv sadevesi muutuks sarnaseks nõrgveega ning vajak s

seetõttu kogu mahus kokku kogumist ning puhastamist Pärnu linna reoveepuhastis. Sellisel

juhul ei tagaks korrastamine oma peamist eesmärki, milleks on vähendada puhastamist

vajava nõrgvee teket.

Lisaks looduslikele materjalidele (kruus, liiv, pinnas) on võimalik kattekihis ja tee

konstruktsioonis kasutada püsijäätmetest saadud materjale või jäätmeliike, mis ei lahustu,

põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega

mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks

keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Kattekiht tekitab kaetud ladestusalale

stabiilsuse ja vastupidavuse. Kattekihis on võimalik lisaks püsijäätmetele kasutada nt

põletusseadmetes tekkinud tuhka, mis on läbinud vanandamisprotsessi.

Tuha töötlemiseks sulgemismaterjaliks piisab tema aunades hoidmisest ja aunade

läbisegamisest avaväljakul ehk vanandamisest. Vanandamiseks hoitakse tuhka lahtistes

aunades või laotatuna, ning vajadusel niisutatakse ja segatakse perioodiliselt. Töötlemiskohta

(vanandamisele) tuuakse juba niiske tuhk (eelduslik niiskus 15%), mis ei tolma. Vanandamise

alal jälgitakse tuha niiskust jooksvalt ja vajadusel niisutatakse tuhka, et vältida lendumist.

Kuna tuhk hoitakse kogu vanandamisprotsessi vältel niiskena, siis tuha lendumist käitluse

käigus olulisel määral ei toimu.

Vanandamise protsessis tuha omaduse muutuvad sedavõrd, et aluselised mineraalid jõuavad

ligikaudu 90 päevaga karboniseeruda, põletusprotsessis tekkinud mineraalid transformeeruda

stabiilseteks uusmineraalideks, tuha enda pH oluliselt langeda ja leovee pH liikuda vahemikku

7-9, tagades selle raskmetallide soolade leostuvuse olulise languse. Kui vanandatud

koldetuhk vastab andmete alusel Keskkonnaministri 28.06.2019 nr 26 „Ohtlike ainete

44 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

sisalduse piirväärtused pinnases“ tööstusmaale kehtestatud nõuetele, võib piirväärtustele

vastavat vanandatud tuhka käsitleda samaväärselt mineraalpinnasega.

Kuna vanandatud koldetuhk vastab jäätmelademe sulgemisel materjalile esi tatavatele

nõuetele ning selle kasutamisega ei ohustata inimese tervist ega keskkonda, võib seda

taaskasutada jäätmena. Tuha kasutamine kattekihis aitaks vähendada olulises mahus

loodusressursside tarvet ning ei põhjustaks eelnevalt teostatud mõjuhinnangut e alusel olulist

negatiivset keskkonnamõju.

Tuhka tuleb segada mineraalse materjaliga vahekorras max 1:10, mis on teadaolevalt

optimaalne vahekord ja tagab segu stabiilsuse. Tuha osakaal sõltub sellest, millises kihis on

kavas seda kasutada, millised on tuha omadused (sh kas tegemist on värske või vanandatud

tuhaga) ja ka sellest, milline on tuha koostis (sh keskkonnaohtlike ainete sisaldus). Tuha

segamine mineraalse materjaliga vahekorras 1:10 osutus sobivaimaks 2011. aastal Viljandi

prügila katmisel, kus kasutati biokütuste tuhka, kuid lähtuvalt kasutusotstarbest ja koostisest

ei ole välistatud suuremad osakaalud. Käesoleval ajal on Eestis tuhkade kasutamist hinnatud

detailsemalt nt Uikala prügila sulgemise keskkonnamõju hindamise aruandes 23 ja

alusuuringutes ning jõutud järeldusele, et kasutada saaks kuni 25% tuhka sisaldavaid

mineraalseid materjale. Vahekord maks 1:10 on konservatiivne hinnang, mis ei eelda

mahukamate uuringute tegemist.

Kasvupinnasena kasutatakse taimestiku kasvu soodustavat materjali – muld või

samaväärsete omadustega kompost, sh jäätmekompost. Võimalikud kasutatavad

jäätmematerjalid on pinnased (17 05, 20 02), praakkompost jne jäätmete aeroobsel

töötlemisel tekkinud jäätmed (19 05).

Sulgemisprojektis on perspektiivse tegevusena ette nähtud 11 biofiltri rajamine ladestusala

pinnale peale aktiivse gaasikogumise lõpetamist. Biofilter koosneb gaasijaotuskihist ja

metaanilagunduskihist (täpsemalt kirjeldatud ptk 2.5.1). Metaanilagunduskiht koosneb

järgnevatest materjalidest (nende kasutustingimusi on täpsustatud Lisas 7) :

▪ puukoor kuni 20% (looduslik materjal või muu samalaadne jääde, nt jäätmed koodiga 03 03 01);

▪ reoveesette muda kuni 10% (nt jäätmed koodiga 19 08 05);

▪ pargijäätmete kompost/kompostimisprotsessi läbinud toode kuni 20%;

▪ kooritud huumuspinnas kuni 10% (nt jäätmed koodiga 17 05 04, 20 02 02);

▪ praakkompost kuni 50% (nt jäätmed koodiga 19 05 03);

▪ kraavide/tiikide puhastamise muda (ei tohi sisaldada saviosa ning peab olema kuivanud) kuni 10% (jäätmed koodiga 17 05 06);

▪ struktuuri andev ehitusjääde (segunenud kivipuru jms, kuni 10%, nt jäätmed koodiga 17 01 01, 17 01 02, 20 02 02).

Erinevad materjalid tuleb trummelsõelaga kohapeal kokku segada. Materjali ja koostise valiku

ning ehituse töögruppi peab kuuluma isik, kellel on varasem kogemus samalaadse

(jäätmelademetele bioaktiivse kihi vms) materjali paigaldamisega.

Lisas 7 on toodud jäätmeliikide kaupa prügila kattekihis looduslikke materjale asendavad

jäätmeliigid ning konkreetsele liigile seatud vastavustingimused, mis tagavad prügilademe ja

kattekihtide stabiilsuse ning nõuetekohasel kasutamisel ei põhjusta keskkonna saastumist või

kahju inimese tervisele. Võimalike keskkonna- ja tervisemõjude poolest on tegemist niiskete

23 Uikala prügila sulgemise keskkonnamõju hindamise aruanne (versioon 21.06.2023)

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 45

puistematerjalide käitlemisega ja ladustamisega, st mõjud on eelnevalt kirjeldatud tingimuste

täitmisel sarnased mineraalsete materjalide ja kasvupinnase käitlemisel tekkivate mõjudega.

Järeldub, et looduslikke materjale kasutamise vähendamisega kaasneb ka sulgemistööde, sh

transpordi keskkonnamõju vähenemine, seetõttu on soovitav looduslikud materjalid

võimalikult suures ulatuses asendada prügilasse vastuvõetud/võetavate jäätmetega.

Ladestusala sulgemistel kasutatavate jäätmete liigid ja kogused on vaja kajastada ka

kompleksloas (st vastavad andmed esitatakse Paikre OÜ kompleksloa muudatustaotluses).

5.4.3. Materjalikasutuse edasise vähendamise võimalused

I ladestusala sulgemisprojekti koostamise käigus oli vaja hinnata, kuidas suletud ladestusala

hakkab järgmiste ladestusaladega koos toimima, st kuidas jõutakse kogu prügila mahu

täitumisel tervikliku ladestuni. Jõuti järeldusele, et selleks on kaks erinevat võimalust: 1) täita

jäätmetega üksikud ladestusalad, need täielikult katta ning lõpuks nende vahele jäävad

tühimikud täita (alternatiiv A), või 2) jätta I ladestusala idapoolne külg avatuks ning ühendada

see võimalikult kiiresti II ladestusalaga, st prügila edasisel kasutamisel avatud külg teatud aja

tagant uueneb ning võimalik on järgnevate ladestute etapikaupa katmine (alternatiiv B).

Tabelis 5.8 on täiendavalt võrreldud alternatiive A ja B I ladestusala sulgemisel, kui mõlemal

juhul kasutatakse katendis alternatiiv 2 järgset lahendust . Üldistatult on alternatiivi B

materjalimahukus 1/3 võrra väiksem (kuid tabelis 5.8 ei avaldu see ühtlaselt kõikide

materjaliliikide osas – alternatiiv A materjalikasutus on esitatud sulgemisprojekti vahevariandi

materjalikasutuse põhjal, alternatiiv B koostamisel on arvestatud sisse ka biofiltrite rajamise

materjalikulu, seetõttu on kasvupinnase ja kattekihi vajadus alternatiiv B puhul veidi suurem).

Tabel 5.8. I ladestuala sulgemisel kasutatavate materjalide mahud alternatiivide A ja B

võrdluses

Vajalikud materjalid Kogus

Alternatiiv A Alternatiiv B

Kasvupinnas, h=100 mm 4 190 m3 4150 m3

Kattekiht (pinnas), h=300-900 mm 41 575 m3 36 400 m3

Drenaažimatt 59 850 m2- 42 315 m2

Geovõrk 31 255 m2 30 195 m2

HDPE 2.0 mm kile 59 880 m2 40 570 m2

Geotekstiil (NGS 2) 59 880 m2 40 570 m2

Tasanduskiht (liiv, kruus vms) 16 770 m3 11 350 m3

Hooldustee kattekiht (fr 0-32 mm) 55 m3

Hooldustee kandekiht (fr 32-125 mm) 470 m3

Hooldustee tasanduskiht (liiv vms) 280 m3

Ptk 5.4.1 hinnangutele tuginedes kaasneb ka siin väiksem transpordi - ja ehitustööde vajadus

ja nendega kaasnevad mõjud-häiringud on vastavalt väiksemad. Samuti kaasneb

sulgemiskulude vähenemine. Väiksema materjalikasutuse tõttu väheneb alternatiiv B korral

jäätmete taaskasutamise võimalus lademe katmisel, kuid see ei ole omaette eesmärgiks.

Kogu prügila eluiga arvestades on alternatiiv B rakendamise positiivne mõju ressursi -

kasutusele oluliselt suurem kui I ladestusala puhul. Ära jääb kolme ladestusala vahenõlvade

46 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

rajamise vajadus (kokku on neid 4), st sisuliselt on tegemist materjali kogusega, mis kuluks

ühe Paikuse prügila ladestusala katmiseks alternatiiv A järgi.

Jäätmetega katmata II ladestusala (perspektiivis ka III ladestusala) on perspektiivselt

võimalik kasutada katmisel kasutatavate materjalide vahelaona, kui see tuleneb prügila

ladestusala-väliste platside optimaalsema kasutamise vajadusest . Kompleksloa

muudatustaotluses tuleb mh esitada ladustamise kohad ja kogused, mida käesoleval juhul on

tehtud. Siiski võib tekkida vajadus leida täiendavaid kohti ladustamiseks, kui ladestusala -

välistel platsidel toimub kompostimine vms kompleksloaga lubatud tegevus. Võimalus oleks

ettevalmistatud ladestusala kasutamine, kuna see tegevus ei ole õigusaktiga keelatud, kuid

tuleb tagada, et ladustamisel ei kahjustata ettevalmistatud põhja terviklikkust. Selleks tuleks

laona kasutatavale osale panna liivast vm sarnasest materjalist aluskiht paksusega 20…30

cm. Nende materjalide ladustamine kasutamata ladestusalal ei mõjuta märkimisväärselt

nõrgvee kogust ega koostist.

5.5. TEGEVUSEGA KAASNEVATE ÕNNETUS- JA AVARIIJUHTUMITE RISKID (SH TULEKAHJU) JA NENDE MÕJU

Prügila sulgemisel suurimaks ohuks on vajumised ja sellega kaasnev mõju, samuti on

võimalikud prügilagaasi kontrollimatust kogunemisest tekkinud põlengud.

Vajumid tekivad jäätmelademes jäätmete tihendamise ja orgaanilise materjali lagunemise

tõttu aja jooksul. Probleeme tekitab vajumine juhul, kui erinevad jäätmelademe osad ei ole

ühtlase koostisega ja vajumine toimub erineva kiirusega. Ladestu ühtlase tiheduse

tagamiseks, st vajumite vältimiseks on oluline ladestu kasutusperioodil pidev ladestatud

jäätmete tihendamine. Kui pärast ladestusala katmist peaksid toimuma ebaühtlased

vajumised, võib see põhjustada katendialuseid tühimikke. Nende piisava suuruse korral võib

katend rebeneda. Katendis olevatest avadest saab sisse joosta liigne sademevesi ja väljuda

jäätmelademes tekkiv prügilagaas.

Paikuse prügila tingimustes on rebendite teke väikese tõenäosusega. P rügiladestu ja katendi

stabiilsust mõjutavad järgmised tegurid (lihked, rebendid jms tekivad erinevate tegurite koosmõjul):

1) Jäätmeladestu stabiilsust määravad peamised tegurid (ei sõltu niivõrd katmislahendusest, vaid

prügila tegutsemise ajal tehtust):

▪ ladestu koostises oleva biolaguneva orgaanilise aine osakaal ja selle lagunemise kiirus; (Kui

jäätmelademe koostises on “pesasid”, kus toimub oluliselt kiirem või aeglasem lagunemine kui

ümbritsevas materjalis, võivad tekkida kas tühemikud või tükid);

▪ ladestu ebaühtlane tihendamine;

▪ suurjäätmete jm jäätmete ladestamine, mida ei ole võimalik ühtlaseks tihendada;

▪ ladestu on liiga kõrge ja liiga järskude nõlvadega;

▪ piirkonna geoloogiline ebastabiilsus (maavärinad, looduslike lihete võimalikkus).

Probleemid võivad ilmneda juba prügila tegutsemise ajal, st tühemike kollaps, nõlvade lihked.

Paikuse prügilas ei ole selliseid sündmusi 17 tegutsemisaasta jooksul toimunud. Jäätmelade

on kujundatud koostiselt sarnastest jäätmetest, mis on nõuetekohaselt tihendatud, kasutatud

on mineraalseid vahekihte, mis tagavad täiendava stabiilsuse. Paikuse prügila ei asu

geoloogiliselt ebastabiilses piirkonnas. Seetõttu on kokkuvõttes järeldatud, et kaetud

jäätmeladestu kollaps või lihked ladestus tekkivate probleemide tõttu on väikese

tõenäosusega.

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 47

2) Prügila kattekihtides ja –konstruktsioonides tekkida võivad probleemid:

▪ katendi materjali väljauhtumine sademetega (sh valingvihmadega), sellest tingitud materjali

ümberpaiknemine;

▪ väike hõõrdetegur katendi eri kihtide vahel põhjustab lihkeid.

Siin on peamiseks põhjuseks projekteerimisvead olukorras, kus ei ole asjakohaselt arvestatud

prügila nõlvusega (kui ladestu nõlvad on liiga järsud, projekteeritakse katendi jalamile

täiendavad barjäärid, paigaldatakse nõlvadele lihkeid takistavaid ankruid jms). Kui peaks

toimuma valingvihmadega materjalide ärauhtumine-ümberpaiknemine, tuleb veenduda enne

kihi taastamist, kuhu on materjalid kandunud ja vajadusel kihi taastamisel ette näha

täiendavad meetmed. Praktikas on juhtumeid, kus materjalide ümberpaigutumise tulemusena

on tekkinud lõpuks väga suured erinevused algselt projekteerituga ja see on kokkuvõttes

viinud katendi rebenditeni. Need probleemid on välditavad asjakohase projekteerimise ja

järelhooldusega, mis võimaldab järeldada sündmuste väikest tõenäosust .

Sõltuvalt katendi konstruktsioonist käitub katend vajumite korral erinevalt. Alternatiivi 2 korral,

kui vett mitteläbilaskva katendi rajamisel kaetakse jäätmelade HDPE kilega, võivad vajumite

korral tekkida kilesse rebendid. Kasvupinnase all on rebendeid raske märgata ja nende

parandamine on tehniliselt keeruline (kuid võimalik). Alternatiivi 1 korral kasutatav

poolläbilaskev savikiht on materjali omaduste ja kihi suure paksuse tõttu elastsem kui kile.

Tekkivate pragude parandamiseks kaevatakse purunenud koht välja ja asendatakse uuega.

Arvestades et jäätmete ladestut on nõuetekohaselt tihendatud, ei ole vajumite teke

tõenäoline ja seetõttu võib järeldada, et keskkonnamõju erinevust Alt 1 ja Alt 2 vahel ei ole.

Samas on erinevus rebendite parandamises, mida võib väljendada maksumuse kaudu (st

tekib erinevus sotsiaal-majandusliku mõju osas). Sellest aspektist hinnatuna on mõnevõrra

eelistatud Alt B, sest avatud külje kaudu võib parandamise tehnilise keerukuse aste olla

väiksem (kuid ei tarvitse olla – sõltub parandamist vajava koha paiknemisest).

Paikuse prügila ei ole ohtlik ega suurõnnetusohuga ettevõte, samuti ei klassifitseeru selleks

peale ladestusala I etapi sulgemist. Paikuse prügila kompleksloa kohaselt on võimalikud

inimest ja keskkonda ohustavad avariid: põleng, ohtlike jäätmete leke, gaasi leke, plahvatus.

I ladestusalal ei ole katmise järgselt võimalik seal ladestatud jäätmete süttimine. Gaasiga

seotud avariilisi juhtumeid on analüüsitud ptk 5.1.4, Nende tekkimise tõenäosus on väike ja

tagajärjed jäävad käitise piiridesse.

Jäätmete ladestamise alale on paigaldatud kaks infrapuna termokaamerat. Põlendmaa prügila

kinnistul paikneb maa-alune tuletõrjeveehoidla (mahutavusega V = 54 m 3), kaks erineva

suurusega tuletõrjeveevõtu tiiki (neist suurema mahutavus on ligikaudu V = 400 m 3 ja

väiksema mahutavus umbes V = 150 m3) ning kolm sealsest puurkaev-pumbamajast algavale

veevarustuse torustikule monteeritud hüdranti.

Ladestusala sulgemisega ja katmisega väheneb avariide ja õnnetuste risk, kuna põlengut

põhjustada võivaid jäätmeid täiendavalt ei ladestata ning prügilagaas kogutakse kokku,

mistõttu väheneb ajas isesüttimise võimalus. Alternatiivide vahel selles osas erinevust ei ole.

Perspektiivsete tegevuste mõju

Nii biofiltrite rajamine kui päikesepaneelide paigaldamine tekitab katendile täiendava

koormuse, eelkõige liikurmehhanismide tõttu. Juhul kui kattekihi alla on tekkinud tühimikud,

siis võib liikurmehhanismi väikesele pinnale jaotuv raskus põhjustada katendi rebendi, samu ti

võivad tekkida ladestus lihked.

Vajumite-lihete teke on eelkõige seotud ladestatud aine aktiivse lagunemise perioodiga, mida

iseloomustab kõrgema metaanisisaldusega prügilagaasi teke. Kui aktiivne gaasiteke on

48 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

lakanud, võib eeldada, et ladestu on ühtlaselt alla vajunud ja tihenenud. Gaasi teket

seiratakse regulaarselt kõikidest kaevudest, seetõttu on tuvastatav, millal aktiivne periood on

lõppenud. Võib eeldada, et sulgemisjärgselt võib kuluda selleks vähemalt 5-15 aastat (ladestu

kõige varem moodustatud osal lõpeb aktiivne faas varem kui vahetult sulgemiseelsel perioodil

ladestatud jäätmetes).

Kuigi tühimike-ebaühtlaste vajumite teke on eelnevalt toodud ülevaate valguses väikese

tõenäosusega, on võimalik riski vähendamiseks teha georadariga ladestu ühtluse uuringud

või kasutada rasketehnika liikumiseks ladestu pinnal teisaldatavaid plaate, mis jaotavad

kasutatava tehnika massi ühtlaselt suuremale pinnale.

5.6. VISUAALNE MÕJU JA MÕJU MAASTIKULE

Tajutav-esteetilise keskkonna muutuse oluline komponent on visuaalne mõju. Visuaalne mõju

on subjektiivne ning sõltub vaatleja tajust (tundlikkusest), vaatluspunktile või vaatele

omistatavast kultuurilisest väärtusest ja maastikukvaliteedist, vaate muutuse ulatusest,

eelnevast kogemustest jt faktoritest.

Paikuse prügila asub Põlendmaa prügila maaüksusel, mille pindala on 41,20 ha. Prügila

territoorium on ümbritsetud põhja, ida ja lääne suunast võimsate metsamassiividega,

lõunasuunas paikneb riigimaantee T-19276 (Taali - Põlendmaa - Seljametsa) ja ladestusala

vahel kõrghaljastusriba (v-a sissesõidutee asukoht). Maanteest lõunasse jäävad

põllumassiivid.

Olemasolev maapind on prügila piirkonnas suhteliselt tasane (kuigi sellel on väike kirde-edela

suunaline kalle). Paikuse prügila kinnistu olemasoleva maapinna kõrgusmärgid (Balti

süsteemis) jäävad riigimaantee T-19276 (Taali - Põlendmaa - Seljametsa) vahetus

läheduses vahemikku H = 10.87...11.50 m ning riigimaanteele T -19276 rajatud sõiduteel

vahemikku H = 11.39...12.02 m.

Paikuse prügila ladestusala paikneb metsamassiivide vahel ning vaatama oma kõrgusele ei

paista oluliselt silma ka peale maksimumkõrguse saavutamist. Visuaalselt on prügila osaliselt

tajutav vaid lõunasuunast, paistes käitluskoha sissesõidutee alal. Peale prügila katmist ja

haljastuse rajamist väheneb ladestusala visuaalne eristatavus maastikupildis veelgi. Joonisel

5.4 on näha vaade prügilale 300 m kaugusel prügila sissesõiduteest edelasuunas (1), vahetult

Taali - Põlendmaa - Seljametsa maanteelt prügila kirdenurgast (2) ja kagunurgast (3).

Prügikeha murustatakse/madalhaljastatakse kattekihtide paigaldamise järgselt, samuti

säilitatakse olemasolev kõrghaljastus. Eelnevast tulenevalt ei tekita suletud ja kaetud

ladestusala lähi- ega kaugvaadetes olulist visuaalset dominanti. Sulgemisel on maastikulisest

ja visuaalset aspektist positiivne mõju. Samuti ei kaasne hilisemal päikesepargi rajamisel

kiirgus-, valgus- ega soojusreostust, mis võiks inimeste tervist või heaolu mõjutada.

Alternatiivide vahel erinevused puuduvad.

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 49

Joonis 5.4. Vaated Paikuse prügilale (fotod Katri Järvekülg 27.01.2023, aluskaart Maa-ameti

kaardirakendus 2023)

50 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

6. ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE

Peatükis 2.3 kirjeldati alternatiivseid võimalusi prügiladestu katmiseks. Kõikide alternatiivide

puhul kujundatakse lade sulgemisprojektis ettenähtud nõlvuste ja kujuga, ühendatakse

sulgemise etapiks rajatud gaasikogumise süsteem täiendavalt rajatava süsteemiga, sadevesi

suunatakse olemasolevasse sadeveekogumise trassi. Järgnevalt on alternatiive võrreldud

aruande peatükis 4 toodud kriteeriumite alusel, seejuures arvestades alternatiivi olemust.

Kõigepealt hinnatakse katendi konstruktsiooni alternatiive (Alt 1 ja Alt 2), seejärel I ja II

ladestusala koos toimimise alternatiive (Alt A ja Alt b) ning lõpuks perspektiivsete tegevuste

alternatiive (teha või mitte).

Vastavalt ptk 4 kirjeldatud hindamismetoodikale kaasatakse a lternatiivide võrdlusse

kriteeriumitena eeldatavalt olulised mõjud. Mõju olulisuse määramisel arvestatakse ka juba

olemasoleva tegevuste avaldatava mõju taset ja selle muutuse määra tingituna kavandatavast

tegevusest.

Arvestades mõjude hindamise põhimõtteid, välditakse eraldi kriteeriumitena sõnastamast

mõjusid, mille tase ja olulisus sõltub ühest ja samast mõjutegurist (näiteks kohalikke teid läbiv

liiklus põhjustab häiringuid müra, õhusaaste ja vibratsiooni näol, seetõttu on kriteeriumiks

transpordikoormuse muutus, mitte eraldi müra, õhusaaste ja vibratsioon; kui tegur avaldab

mõju erinevates rühmades – programmis eraldi rühmadeks mõju inimese tervisele, mõju

looduskeskkonnale, sotsiaal-majanduslikud mõjud, siis tuuakse see mõju ikkagi välja igas

rühmas). Samas väldib programmis toodud hindamismetoodika korduva arvestuse kaudu

mõju põhjendamatu võimendumise - iga rühma kohta antakse koondhinnang mõju olulisuse

kohta, kuid üksikute teemade hindepunkte ei summeerita (näiteks kui mõju keskkonnale

koosneb kolmest komponendist ja sisuline alternatiiv saaks iga komponendi eest -1

hindepunkti, on tegemist ikkagi väheolulise negatiivse mõjuga, st koondhinne on endiselt -1).

Mõju olulisust väljendab 7-punktine skaala (-3 kuni +3 ). Skaala väärtused: -3 punkti on oluline

negatiivne keskkonnamõju, mida ei ole võimalik leevendada, 0 mõju puudub või neutraalne,

+3 maksimaalne positiivne mõju. Vajadusel võib anda ka ’poolitatud’ hindepunkte .

Lähtuvalt metoodikast ei ole põhjust hindamisse kaasata kriteeriume, mille järgi alternatiivide

mõjud on sarnased, st nad saavad võrdselt hindepunkte. Seetõttu on võrdlusest välja jäetud

kokku kogutud prügilagaasi käitlemise mõju (kuid on arvestatud, kas keskkonda võib sattuda

prügilagaasi, mis kogumissüsteemi ei jõua), visuaalne mõju, samuti ei ole arvestatud kattekihi

konstruktsioonis looduslike materjal ide asendamise võimalust (see on võimalik kõikide

alternatiivide puhul).

Katendi konstruktsiooni alternatiivid

Prügilamääruse § 35 lg 1 kohane katend koosneb gaasi kogumise kihist, vettpidavast

mineraalkihist, vähemalt 0,5 m paksusest dreenikiht ja vähemalt 1 m paksusest kattepinnase

kihist (alternatiiv 1). Modifitseeritud kattelahendus (alternatiiv 2) koosneb HDPE kilest,

drenaažimatist, 1 m paksusest kattepinnasekihist.

Tabelis 6.1 on esitatud võrdluse tulemused. Kuna prügila lähiümbruses puudub asustus, siis

õhusaaste mõju on paigutatud rühma ’Mõju looduskeskkonnale ’. Materjalide transpordil

tekkivad müra, õhusaaste jm häiringud mõjutavad eelkõige teede ääres elavaid inimesi ja

seda on käsitletud mõjuna inimese tervisele. Kuna katendi konstruktsiooni alternatiividest ei

sõltu prügilagaasi ega nõrgvee teke, samuti puuduvad erinevused nende käitlemisel

tekkivates mõjudes pinnasele, põhjaveele ja pinnaveele, siis ei ole tabelis neid kajastatud.

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 51

Tabel 6.1 Katendi konstruktsiooni alternatiivsete lahenduste võrdlus

Kriteerium Alternatiiv 1 Alternatiiv 2

Mõju looduskeskkonnale

Puistematerjalide käitlemine ehituse ajal (osakeste

hajusheide, liikurmehhanismide saaste ja müra, fossiilsete

kütuste kasutamine ja sellega seotud kasvuhoonegaaside

heide);

-1 -0,5

Loodusvarade kasutamine, sh materjalide transpordil

fossiilsete kütuste kasutamine -1,5 -1

Kokku: -1,5 -1

Mõju inimese tervisele

Sulgemiseks vajalike materjalide transport (müra,

õhusaaste, vibratsioon väikese liiklustihedusega teedel) -1,5 -1

Kokku: -1,5 -1

Sotsiaal-majanduslik mõju

Maksumus (€), sh materjalide transport ligikaudu sama 3 720 000 (sh KM)

I ladestusalale täiendava koguse jäätmete ladestamise

võimalus ja kasutusaja pikenemine 0 +0

Avariiliste juhtumite likvideerimine -0,5 -1

Kokku: -0,5 -1

Koondhinne -3,5 -3

Võrdlusest järeldub, et eelistatud katendi konstruktsiooniline lahendus on alternatiiv 2 ,

mis vähendab oluliselt ressursimahukust ja materjalide käitlemisel, sh transpordil tekki da

võivaid häiringuid.

I ja II ladestusala koos toimimise alternatiivid

Alternatiiv A käsitleb olukorda, kus kõigepealt täidetakse ja pärast kaetakse üksikud ladestus -

alad ja seejärel täidetakse ja kaetakse ladestusalade vaheline osa. Alternatiiv B käsitleb järg-

järgulist täitmist, kus I ladestusala idakülg jäetakse avatuks ja ühendatakse võimalikult kiiresti

II ladestusalaga. Prügila täitub järk-järgult, samuti toimub katmine järk-järgult, Pidevalt

uuenev idakülg jääkski avatuks kuni prügila täieliku sulgemiseni jäätmete vastuvõtuks .

Mõlema alternatiivi korral tehakse katendi konstruktsioon alternatiivi 2 kohaselt (st

kasutatakse sünteetilisi materjale osade kihtide rajamisel),

Tabelis 6.2 on esitatud võrdluse tulemused. Hindamisel on kasutatud samu kaalutlusi mõjude

paigutamisel, mida kasutati kattekonstruktsiooni lahenduse hindamisel. Ptk 4 antud

hinnangute koondamisel ilmneb, et pikemas perspektiivis on Alt B avaldatavad keskkonna -

mõjud mõnevõrra väiksemad kui Alt A puhul. Mõju inimese tervisele sõltub endiselt ainult

materjalide transpordil tekkivatest häiringutest. Erinevalt katendi konstruktsioonide

alternatiividest, on ladestusala osalisel katmisel positiivne majanduslik mõju (kui arvestada

Alt A maksumust baastasemena ehk 0-na) ja see mõju suureneb ajas vastavalt järgmiste

ladestusalade kasutuselevõtule ja täitumisele.

Võrdlusest järeldub, et eelistatud on I ladestusala osaline katmine ja katmata idakülje

kiire liitmine II ladestualaga, st alternatiiv B.

52 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

Tabel 6.2 I ja II ladestusala koostoimimise alternatiivsete lahenduste võrdlus

Kriteerium Alternatiiv A Alternatiiv B

Mõju looduskeskkonnale

Puistematerjalide käitlemine ehituse ajal (osakeste

hajusheide, liikurmehhanismide saaste ja müra, fossiilsete

kütuste kasutamine ja sellega seotud kasvuhoonegaaside

heide);

-1 -0,5

Loodusvarade kasutamine, sh materjalide transpordil

fossiilsete kütuste kasutamine -1 -0,5

Prügilagaasi sattumine keskkonda (metaani kui

kasvuhoonegaasi heide, võimalik lõhnahäiring), mõju

sõltub värske ladestusala pindkihi bioaktiivsusest

(näidatud erinevus tekib, kui pindkiht ei ole samaväärselt

bioaktiivne I ladestusalaga)

-1 -0,5

Nõrgvee kogus (reostuskoormuse järgi alternatiividel

sisulist erinevust ei ole). Hinnang on antud arvestades

pikemas perspektiivis toimuvaid muutusi

-1 -0,5

Risk kogutava ja suublasse juhitava sademevee

saastumiseks -1 0

Kokku: -1 -0,5

Mõju inimese tervisele

Sulgemiseks vajalike materjalide transport (müra,

õhusaaste, vibratsioon väikese liiklustihedusega teedel) -1 -0,5

Kokku: -1 -0,5

Sotsiaal-majanduslik mõju

Maksumus (€), sh materjalide transport 3,72 mln (0) ca 2,5 mln (+1)

Avariiliste juhtumite likvideerimine -0 +0

Kokku: 0 +1

Koondhinne -2 0

Perspektiivsete tegevuste alternatiivid

Ptk 4 antud hinnangutest selgub, et perspektiivsetel tegevustel puudub täiendav keskkonna -

mõju, kui kaetud prügiladestu toimib ootuspäraselt (st ei teki tühimikke ja nendest tingitud

ebaühtlaseid vajumeid).

Kuid olukorras, kus kattekihi alla on tekkinud tühimikud, on peamine probleem seotud liikur-

mehhanismidega. Nii biofiltrite rajamine kui päikesepaneelide paigaldamine tekitab katendile

täiendava koormuse ja tühimiku olemasolul võib liikurmehhanismi väikesele pinnale jaotuv

raskus põhjustada katendi rebendi, samuti võivad tekkida ladestus lihked . Arvestades, et

tühimike ja ebaühtlaste vajumite teke on välditav nõuetekohase jäätmete tihendamisega ning

nii biofiltrite rajamine kui päikeselektrijaama paigaldamine nähakse ette peale aktiivse

gaasitekke faasi lõppemist, ei ole riski realiseerumine tõenäoline.

Seega võib järeldada, et keskkonnamõju hindamisest tulenevalt ei ole takistusi

perspektiivsete tegevuste lubamiseks kaetud ladestusala osadele, kus on lõppenud aktiivne

gaasitekke faas ja ei ole tuvastatud ebaühtlasi vajumisi vms probleeme, mis võivad viidata

tühimike esinemisele.

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 53

Siinkohal tuleb täpsustada, et perspektiivsetest tegevust on päikeseelektrijaam võimalus,

mida ei saa võtta kohustusena. Toimiv sulgemislahendus tagatakse ka päikeseelektrijaama

rajamiseta.

Eelistatud laheduse kirjeldus

I ladestusala katmisel on eelistatud lahendus, kus ladestusala kaetakse kolme lt küljelt ja

pealt, idapoolne külg jäetakse avatuks,

Katmisele kuuluvatel osadel toimuvad järgmised tegevused:

▪ Prügilade profileeritakse;

▪ Lademele rajatakse tasanduskiht, võimalik asendada looduslikke materjale

jäätmetega;

▪ Vettpidava kihina paigaldatakse HDPE kile, geotekstiili ja geovõrgu paigaldamine;

▪ Drenaažimati paigaldamine, drenaažitorustiku rajamine ladestu jalamile (välja

arvatud idapoolne külg);

▪ Kattekihi (1 m) rajamine koos hooldustee rajamisega. Võimalik asendada looduslikke

materjale jäätmetega;

▪ Peale aktiivse gaasikogumise lõpetamist ühendatakse aktiivne gaasikogumise

süsteem lahti ning rajatakse passiivsed biofiltrid. Võimalik asendada looduslikke

materjale jäätmetega.

▪ Soovi korral on võimalik paigaldada kaetud ladestu osale, kus on aktiivne gaasiteke

lõppenud, päikeseelektrijaam, kuid seda tuleb teha viisil, et see ei takista biofiltrite

rajamist.

I ladestusala sulgemisprojekt on koostatud eelistatud lahenduse järgi.

Eelistatud lahenduse järgi hakkab I ladestusala idakülg koos toimima II ladestusalaga.

Idapoolne avatud külg ühendatakse võimalikult kiiresti II ladestusalaga, st prügila edasisel

kasutamisel avatud külg teatud aja tagant uueneb ning võimalik on järgnevate ladestute järk -

järguline katmine. Moodustub terviklik ladestu, mille täitumisel idakülg kaetakse.

I ladestusala projektiga ei lahendata II ladestusala rajamist ega projekteerit a täiendavaid

süsteeme prügilagaasi ja nõrgvee kogumiseks ja käitlemiseks, samuti ei lahendat a II

ladestusala sulgemist ja katmist. I ladestusala sulgemisprojekti koostamise käigus hinnat i,

kuidas kaetav I ladestusala hakkab järgmiste ladestusaladega koos toimima. Kuid II ja

järgnevate ladestusalade rajamine toimub eraldi projekti alusel , millise koosseisus tuleb

lahendada II ladestusala põhja rajamine kui ka selle kohene liitmine I ladestusala põhjaga,

samuti gaasi ja nõrgvee kogumissüsteemid ja asjakohasusel täiendavad käitluslahendused.

Arvestades, et I ladestusala on peatselt saavutamas projektkõrgust, on vaja hakata ette

valmistama II ladestusala rajamist, st tuleb koostada projekt -dokumentatsioon, taotleda

ehitusluba ning taotleda muudatuste tegemist kompleksloas. Paikre OÜ kompleksloa

muudatustaotluses on muuhulgas vaja esitada ladestusala sulgemistöödes looduslike

materjalide asemel kasutatavate jäätmete liigid ja kogused ning andmed nende ladustamise

kohta (mh ladustamise kohad ja kogused).

54 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

7. LEEVENDAVAD MEETMED JA SEIRE

7.1. MÕJUDE LEEVENDAMINE

Iga kavandatava tegevuse puhul, mis võib potentsiaalselt halvendada keskkonda, t uleb

järgida ennetusprintsiipi: mõjust tuleneva keskkonnakahju likvideerimisele keskendumise

asemel tuleb püüda mõju vältida/ennetada.

Prügila töös juhindutakse keskkonnakompleksloas toodud nõuetest ning ettevõte siseselt

koostatud dokumentidest.

Parim võimalik tehnika ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika on

kirjeldatud keskkonnakompleksloa tabelis T2. Lisaks on loas välja toodud tabel T2

keskkonnakaitse lisameetmed.

Rakendatavad keskkonnameetmed tagavad keskkonnaeesmärkide nõuetekohase täitmise.

Meetmete rakendamine tagab selle, et prügila oluline negatiivne keskkonnamõju hoitakse

prügila piir ides.

Oluline on vähendada võimalikke ehitusprotsessist tulenevaid häiringuid. Kuigi ehitusobjekti

asukohta arvestades ei ole põhjust eeldada oluliste ehitusaegsete mõjude teket, on

otstarbekas rakendada üldisi meetmeid võimalike häiringute vähendamiseks. Nii eh itusplatsil

kui ka lähiümbruses rakendatakse tavapäraselt abinõusid, mis piiravad müra teket:

▪ Masinad, mida ei kasutata pidevalt, tuleb vahepeal välja lülitada või vaiksema

töörežiimi peale lülitada;

▪ Vibratsioonimõjude vältimiseks on oluline tagada teede korrashoid, et vähendada

liiklusest tingitud vibratsiooni teket ja levikut .

▪ Loodusvarade säästvaks kasutamiseks on mõistlik kasutada prügila sulgemisel

võimalikult palju jäätmematerjale, kui see on sulgemistööde kvaliteedinõudeid tagades

võimalik. Jäätmematerjalide kasutamisel prügila sulgemistöödel lähtuda KMH aruande

lisas 7 toodud täiendavatest tingimustest ning vastavale jäätmeliigile sobilikust

kasutuskohast, et tagada nõuetele vastav ehituskvaliteet. Ehituskvaliteedi tagamisel

lähtutakse ehitusseadustiku raamistikust, sh rakendatakse asjakohane

ehitusjärelevalve. Ehitusjärelevalve korraldamise tingimused sätestatakse

ehitushankes.

▪ Vältida üksikute mürasündmuste teket materjalide maha- või pealelaadimisel;

▪ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk väli stada korrektsete töömeetoditega.

Ehituse töövõtja peab olema valmis õnnetuste tekkimiseks ja nende puhul vastavalt

teotsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat,

Päästeametit ja Keskkonnaametit.

7.2. SOOVITUSED SEIRE TEOSTAMISEKS

Suletud prügilale tuleb teha regulaarselt seiret selleks, et jälgida prügila seisundit ning

ennetada võimalikke ohte, mida prügila võib tekitada. Seiremeetmed pärinevad

keskkonnaministri 29.04.2004 määrusest nr 38 “Prügila rajamise, kasutamise ja sul gemise

nõuded”. Prügila käitaja peab pidama pinnavee, nõrgvee, prügilagaasi, põhjavee ja

jäätmelademe stabiilsuse seiret ja pidama seiretulemuste arvestust, samuti korraldama

veebilansi koostamiseks vajaliku ilmastikuseire ja pidama selle tulemuste arvestust.

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 55

Paikre OÜ-l on keskkonnakaitseloaga kehtestatud nõuded seire teostamiseks. Seire

programm põhineb „prügilamääruse“ 6. peatükis toodud nõuetele. Prügila järelhooldus ja

seire on toodud sulgemiskava ptk 5.2. Järgnevalt on antud ülevaade.

Meteoroloogilised andmed

OÜ Paikre keskkonnakompleksluba nr KKL/317465 võimaldab meteoroloogiliste andmete

kogumisel toetuda riiklikust ilmajaamade võrgustikust saadud andmetele. Loa kohaselt piisab

tavapärase tegutsemise raames kuukeskmistest (temperatuur , tuule suund ja tugevus,

õhuniiskus) või kalendrikuu summaarsetest väärtustest (sademete ja aurumise puhul).

II ladestusala rajamisel jätkatakse eeldatavalt meteoroloogiliste andmete kogumist endisel

viisil ka II ladestusala kasutusajal. Täiendavalt ei ole I ladestusala järelhooldusperioodiks

meteoroloogiliste andmete kogumise nõude määramine vajalik.

Prügilagaasi seire

Määruse nr 38 järgi peab prügilagaasi seire võimalikult hästi iseloomustama prügila kõigis

osades tekkivaid gaase. Seire raames tehakse kindlaks prügilagaasi heitkogused, koostis ja

rõhk. Prügila kasutusajal tehakse seiret kord kvartalis ja järelhooldusperioodil iga 6 kuu järel.

Kohustuslik on mõõta metaani (CH4), süsinikdioksiidi (CO2) ja hapniku (O2) sisaldust. Lisaks

näeb määruse nr 38 § 46 lg 5 ette, et järelhooldusperioodil kontrollitakse regulaarselt

gaasieemaldussüsteemi tõhusust.

Kompressorjaama jõudev gaas iseloomustab prügila kõigis erinevates osades tekkivaid

gaase, seega on asjakohane määrata seirepunkt kompressorjaamas. Seirepunkt on

kompressorjaama suubuvad kogumistorude otsad, mis on võimalik mõõtmise ajaks ühendada

mõõturiga (kuna jääb sama jaam, 2020.a. mõõdeti nii gaasi). Kuna gaasi kogutakse alarõhu

all, ei ole prügilagaasi rõhu määramine asjakohane.

Praeguses etapis ei ole biofiltritega seotud seiretegevuste määramine vajalik, kuna biofiltrite

rajamine otsustatakse hiljem olenevalt prügilagaasi tekkest ning selle kogumise ja põletamise

otstarbekusest.

Pinnavee seire

Määruse nr 38 § 42 järgi peavad pinnavee proovid võimalikult hästi iseloomustama prügila

mõjupiirkonna pinnavee omadusi, sealhulgas selle keskmist koostist.

I ladestusala pinnaveeseirepunktid MW6 ja MW11 jäävad ka rajatavast II ladestusalast

vastavalt prügilast üles- ja allavoolu. Eeldatavalt jätkatakse pinnavee seiret neis

seirepunktides endisel viisil ka II ladestusala kasutusajal. Täiendavalt ei ole seega I

ladestusala järelhooldusperioodiks neis seirepunktides seirenõuete määramine vajalik.

Seiretegevuste jätkumise vajadus seirepunktis MW8 oleneb II ladestusala

projektlahendusest, kuid arvestades selle asukohta I ja II ladestusala vahelisel likvideeritaval

kraavitusel, on tõenäoline märgitud seirepunkti ümberpaigutamine (uute koordinaatidega

asendamine).

Põhjavee seire

Keskkonnakompleksloa nr KKL/317465 kohaselt on seiresageduseks seirekaevudes MW2,

MW3 ja MW4 üks kord aastas, mis on sobilik ka I ladestusala järelhooldusperioodiks, seega

on asjakohane jätkata seiret endisel viisil. Praeguses etapis ei ole teada, kas II ladestusala

56 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

kasutusele võtmisel on vajalik uute seirekaevude rajamine. Põhjavee seirenõuded mõlema

ladestusala jaoks on asjakohane üle vaadata II ladestusala rajamisel.

Nõrgvee seire

Määruse nr 38 § 44 järgi peavad nõrgvee proovid võimalikult hästi iseloomustama prügi last

lähtuva nõrgvee omadusi, sealhulgas selle keskmist koostist.

Praeguses etapis ei ole teada, kuhu kogutakse II ladestusala rajamisel nõrgvesi. Kui II

ladestusala nõrgvesi juhitakse samuti I ladestusala juures asuvasse kogumisbasseini, siis

jätkatakse eeldatavalt nõrgvee seiret seirepunktis MW7 endisel viisil ning I ladestusala

järelhooldusperioodiks ei ole täiendavalt seirenõuete määramine vajalik (seirepunkti asukoht

on näidatud joonisel 7.1).

Kui I ladestusala juures olevasse kogumisbasseini juhitakse vaid suletud I ladestusala

nõrgvesi, on asjakohane vähendada seiresagedust (iga 6 kuu järel) .

Joonis 7.1. Nõrgvee seire võiks I ladestusala sulgemise järgselt jätkuda

senises asukohas, seirepunktis MW7 (aluskaart: Maa-ameti ortofoto 2023)

Jäätmelademe vajumise seire

Järelhooldusperioodil määratakse jäätmelademe vajumine igal aastal samal ajal tehtava

lugemi alusel. Paikuse prügila vajumise hindamiseks tuleb kaetud prügilale rajada kolm

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 57

reeperit. Reeperite asukohad on näidatud sulgemisprojekti joonisel n r AA-4-01 „Maa-ala

plaan I“. Vajumisreeperite koordinaadid: 1) Vajumisreeper I x=6469281, y=541919;

2) Vajumisreeper II x=6469400 y=541875; 3) Vajumisreeper III x=6469490, y=541875 .

58 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

8. MENETLUSOSALISTE JA AVALIKKUSE KAASAMINE

8.1. AMETITELT, ASUTUSTELT JA HUVITATUD ISIKUTELT SAADUD ETTEPANEKUD NING NENDEGA ARVESTAMINE/ KÜSIMUSTELE VASTAMINE

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 20 1 lõikele 1

küsis Keskkonnaamet kui otsustaja KMH aruande sisu kohta seisukohti kõikidelt asjaomastelt

asutustelt KeHJS § 151 sätestatud korras enne KMH aruande § 16 kohast avalikustamist.

Keskkonnaamet kontrollis KMH aruande eelnõu vastavust KeHJS §-s 20 sätestatud nõuetele

ning edastas aruande eelnõu 20.04.2023 kirjaga nr 6-3/23/6856-3 seisukohtade saamiseks

järgmistele asjaomastele asutustele: Pärnu Linnavalitsus, Riigimetsa Majandamise Keskus,

Transpordiamet, Terviseamet, Päästeamet ja Rahandusministeerium.

Keskkonnaametile andsid tagasisidet Terviseamet, Päästeamet ja Rahandusministeerium.

Keskkonnaamet veendus, et seisukoha küsimise kiri oli jõudnud kohale Pärnu Linnavalitsuse,

Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Transpordiameti dokumendiregistrisse, seega järeldas

Keskkonnaamet, et mainitud asutustel ei olnud KMH aruande kohta vastuväiteid ega

ettepanekuid ning seetõttu jäeti vastamata.

Päästeamet edastas oma 25.04.2023 vastuskirjaga (registreeritud nr 6-3/23/6856-4), et

Päästeameti Lääne päästekeskusel ettepanekud ja vastuväited puuduvad.

Terviseamet esitas oma 08.05.2023 vastuskirjaga (registreeritud nr 6-3/23/6856-5)

kokkuvõtvalt seisukoha, et on tutvunud KMM aruandega ning täiendavaid ettepanekuid või

vastuväiteid aruande kohta lisada ei ole.

Rahandusministeerium esitas 10.05.2023 kirjaga (registreeritud nr 6-3/23/6856-6)

kokkuvõtvalt järgneva seisukoha: „Lähtudes esitatud materjalidest ning vastavalt valdkonna

pädevusele on Rahandusministeerium seisukohal, et Paikuse prügila ladestusala I etapi

sulgemise KMH aruande koostamisel on järgitud Pärnu maakonnaplaneeringus (kehtestatud

29.03.2018) sätestatud põhimõtteid.“

Keskkonnaamet oli seisukohal, et antud seisukohaga ei soovita täiendada KMH aruannet ega

esitatud sellele vastuväiteid.

Kõik eeltoodud kirjad koos omapoolsete ettepanekutega esitas Keskkonnaamet 08.06.2023

kirjaga nr 6-3/23/6856-7. 16.06.2023 esitas arendaja KMH aruande täiendatud versiooni

(registreeritud nr 6-3/23/6856-8) koos aruandele tehtud märkuste ja ettepanekute

arvestamisega (esitatud tabelis 8.1) Keskkonnaametile kontrollimiseks ning avalikustamise

korraldamiseks. Enne KMH aruande avaliku väljapaneku korraldamist peab otsustaja KeHJS

§ 201 lg 2 kohaselt kontrollima KMH aruande vastavust KeHJS § 20 ja selle alusel kehtestatud

nõuetele, aruande asjakohasust ja piisavust ning asjaomaste asutuste seisukohtade

arvestamist või arvestamata jätmist.

7.07.2023 esitas Keskkonnaamet kirjaga nr 6-3/23/6856-9 KMH aruande kohta täiendavad

ettepanekud ja märkused, mis on toodud aruande tabelis 8.2 koos vastuste ja selgitustega

ettepanekutega arvestamise või mittearvestamise osas.

Kõik märgitud kirjad on leitavad KMH aruande lisast 8 ja Keskkonnaameti avalikust

dokumendiregistrist https://adr.envir.ee/ sarja registreerimisnumbri „ 6 -3/23/6856“ alt.

59 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

Tabel 8.1 Ametitelt, asutustelt ja huvitatud isikutelt saadud ettepanekutega arvestamine ning küsimustele vastamine

Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele

Keskkonnaamet (08.06.2023 nr 6-3/23/6856-7)

1. KMH aruande sissejuhatuses (lk 4) ja p-st 2.1 (lk 9-10) ei selgu

ladestatav ja ladestatud jäätmete jäätmelademe maht (kuupmeetrites,

projektikohane maht) ning jäätmete ladestamise vaba maht

(kuupmeetrites), mis on vajalik eelinfo ladestusala I etapi sulgemise

tegevuse puhul. Palume KMH aruandesse nimetatud andmed lisada.

Milline on tänaseks seiratud tegelik olukord (keskkonnaministri

29.04.2004 määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise

nõuded“ (edaspidi määrus nr 38) § 48 lg 1 kohaselt)?

Ettepanekuga arvestatakse osaliselt, aruannet täiendatakse.

Selgitame, et vastavalt prügilamääruse § 31 lõikele 1 suletakse prügila kui (p 1) see on saavutanud projektikohase mahu. Vastavalt lõikele 2 suletakse prügila osa siis, kui ladestamisala on täidetud projektkõrguseni (p 1). Käeoleval juhul suletakse Paikuse prügila ladestusala I etapp (prügila osa), mistõttu tuleneb sulgemise vajadus projektkõrguse saavutamisest ning kogu prügila projektikohane maht ei ole määrav.

Lisame täiendavalt, et Paikuse prügila detailplaneeringus (kehtestatud Paikuse Vallavalitsuse 03.10.2016 korraldusega nr 231) anti ehitustehniline hinnang ladestusala ümberkujundamise kohta: esialgselt oli ladestusalal tihendatud jäätmete nõlvakalde suuruseks valitud 1 : 4 ja jäätmelasundi pealispinna absoluutkõrguseks (Balti süsteemis) H = 32.00 m. DP-ga tehti ettepanek, et edaspidi võib tihendatud jäätmete nõlvakalde suurus olla ladestusalal 1:3 ja jäätmelasundi pealispinna absoluutkõrgus (Balti süsteemis) H = 38.00 m.

2016. a kehtestatud DP seletuskirja ptk 5.3.3.1 käsitleb jäätmete ladestusala vahe- ja lõppsulgemist: OÜ Paikre jäätmete ladestusala tuleb sulgeda siis, kui ladestusala saavutab eelnevalt koostatud projektides ette nähtud kõrguse (38 m Balti süsteemis).

OÜ Pärnumaa Maamõõdistusteenistus 2022 a mõõdistusaruande järgi tegi sulgemisprojekti koostaja (Kobras OÜ) vaba mahu arvestuse ning 2022 a juuni seisuga oli Paikuse prügila I etapi ladestusala vaba maht 116 000 m3. Võttes arvesse 2022. a ladestatud jäätmete massi (26 722 t/a, arvestatud 50%) ning lähtudes minimaalsest vajalikust tihedusest (900 kg/m3) on 2023 a. 1. jaanuari seisuga ladestusala vaba maht 101 154 m3. Keskmine aastane jäätmete ladestamise kogus viimase 5a trendi järgi Paikuse prügilas on 28 861 t (32 068 m3). Seega saavutab prügila osa arvestuse järgi arvestusliku mahu (seejuures ka kõrguse) 3 - 3,5 aasta pärast.

Tegelikku täituvust saab hinnata iga-aastase mõõdistuse alusel. 2023. a juunis on tehtud Pärnu Maamõõduteenistuse poolt uus ladestusala mõõtmine, aga töövõtulepingu järgi laekub mõõdistusaruanne eeldatavalt augustis-septembris 2023. Uue mõõdistusaruande tulemused, sh vastava ajahetke vaba maht, lisatakse võimalusel aruande lõppversiooni (eeldatavalt peale KMH aruande avaliku arutelu läbiviimist) kui need on vastavaks etapiks laekunud. Märgime, et ladestusala vaba maht ei mõjuta KMH järeldusi ning seega ei ole 2023. a mõõdistusandmete lisamine vältimatult vajalik.

60 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele

Täiendasime aruande sissejuhatust ja ptk 5.4 vastavate andmetega.

2. Aruande sissejuhatuses (lk 4) palume täpsustada, millistele andmetele

tuginedes on ladestatud jäätmete kogus 443 496 tonni? Kui 07.06.2022

seisuga OÜ Pärnumaa Maamõõdistusteenistus Paikuse prügila

ladestusala mahu teostusmõõdistuste tulemusel saadi summaarseks

mahuks 577 953,8 m3, mis on ladestatud tihedusega 900 kg/m3, tuleb

ladestatud jäätmete mahuks oluliselt suurem kogus 642 170,9 tonni.

Palume selgitada ja andmeid täpsustada.

Ettepanekuga arvestatakse, täiendasime aruande sissejuhatust ning ptk 1.2 viitega, et kogused pärinevad jäätmearuannetest.

Selgitame, et ladestatud jäätmete kogus – 443 496 t on jäätmearuannete kohane ladestusalale vastava toimingukoodiga D5 ladestatud jäätmete kogus. OÜ Paikre keskkonnakompleksloa varasemate versioonide järgi (enne 04.01.2022 KeA korraldust nr DM-107396-74) oli lubatud prügila vahekihtide rajamisel, lademe katmisel ja ligipääsuteede rajamisel kasutada teatud jäätmeliike, mida ei käsitletud jäätmete ladestamisena, vaid taaskasutamisena. Märgitud tegevustes kasutud materjale, sh jäätmeid ei kuvata ladestusalale ladestatud jäätmete bilansis ja need kogused ei kajastu jäätmearuandes vastava toimingu D5 all. Sellest tulenevalt erinevad ladestatud jäätmete kogus ja ladestusala mõõdistamise mahu teisendus massiühikusse.

3. Aruande p-s 1.3. (lk 7) on kirjas: „…toimuv tegevus vastab õigusaktides

ja keskkonnalubades sätestatud tingimustele…“ Keskkonnaamet juhib

tähelepanu, et prügila tegevus on reguleeritud keskkonnakompleksloaga

(KKL/317465) ning lühiajalisemad tegevused kas keskkonnaloa või

registreeringuga, seetõttu üldistamise korral palume kasutada

keskkonnakaitseloa mõistet (see hõlmab kõiki kolme,

keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) § 40).

Ettepanekuga arvestatakse, mõistete kasutust on korrigeeritud.

3.1 Aruande p-s 1.3. (lk 8) on kirjas „...keskkonnaloa KKL/317465..;…vastatavalt..; järelhooldus seatakse keskkonnaloa muudatusega…“ Aruande p-s 3 (lk 16) on kirjas „Paikuse prügila tegevusajal on põhja-ja pinnavee kvaliteedi kontrollimise sagedus määratud keskkonnaloaga.“ Aruande p-s 5.1.2. (lk 23) on kirjas „...tehti KOTKAS süsteemis kättesaadavaks AirViro hajumisarvutuste moodul ja keskkonnalubade taotlusmaterjalide. Aruande p-s 7.2 (lk 50) on kirjas „Paikre OÜ-l on keskkonnaloaga kehtestatud nõuded seire teostamiseks.“ Juhime tähelepanu, et loa nr KKL/317465 puhul on tegemist keskkonnakompleksloaga. Kõigi aruandest välja toodud lausete puhul palume korrektsuse huvides kasutada „keskkonnakaitseluba“ mõistet üldistamisel. Palume aruandes parandada.

Ettepanekuga arvestatakse, mõistete kasutust on korrigeeritud.

4. Aruande p-s 2.1. (lk 9) on kirjas, et ladestusala ligikaudsed mõõtmed on

330 x 170 m. Palume täpsustada, millisest allikast need andmed

pärinevad? Ehitisregistris on jäätmete ladestusala (EHK kood 220283611)

Selgitame, et OÜ Paikre on varasemalt juhtinud Paikuse osavalla vastava spetsialisti tähelepanu sellele, et ehitisregistris on toodud ebakorrektsed andmed ladestusala mõõtmete kohta. Ei ole täpselt teada, millistele andmetele tuginedes kajastab EHR ladestusala mõõtmetena pikkust 159 m ja laiust 84 m. Projektikohane ladestusala mõõt on 330 x 170 m.

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 61

Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele

pikkus 159 m ja laius 84 m. Palume andmed viia vastavusse registriga ja

selgitada miks on kujunenud nii ja näidatud teist ladestusala suurust? OÜ Paikre esitas 13.06.2023 taas kirja Pärnu LV ehitusjärelevalveteenistusele viitega vajadusele EHR kuvatav info korrigeerida. Seega ei ole käesoleval hetkel võimalik viia andmeid vastavusse EHR-ga, kuna registris kuvatavad andmed on ebakorrektsed.

5. Aruande p-s 2.1 (lk 9) tuuakse välja „Ehituslikult on prügila ladestusala

määratud rajatisena, mille ehitusalune pind on 50 976 m2

(ehitisregistrikood 220283611).“07.06.2022 tegi OÜ Pärnumaa

Maamõõdistusteenistus Paikuse prügila ladestusala mahu

teostusmõõdistused, mille tulemusel on selgunud, et ehitusalune pindala

on kujunenud 53608,5 m2. Palume aruandes lahti kirjutada, miks ja mis

põhjusel on see nii? Kas ladeala ettevalmistatud aluspõhja piire on

ületatud ning selle tulemusel võib avalduda keskkonnamõju?

Selgitame, et ladestusala põhja pindala ja ladestusala välispiiridest lähtuv pindala on erinevad, kuna prügila on rajatud kausikujulisena ning põhja pindala on seetõttu väiksem ladestusala välisvallidest lähtuvast pindalast. Ladestusala teostusmõõdistus näitab 53 608,5 m2 selgitusega „area“, mis on kogu ladestusala suurus.

Tegevusega ei ole ületatud ettevalmistatud aluspõhja piire.

Lisasime täiendava selgituse pt 2.1

6. Aruande punktis 2.1. (lk 9) tuuakse välja „Prügila I etapi ladestusalast

ca 1 ha on kaetud prügilagaasi kogumissüsteemiga, mis rajati 2010.

aastal… 2020. a gaasisüsteemi ülevaatusel ja prügilagaasi seirel

tuvastati, et kompressorjaam ning põleti pole töökorras ning seadmed on

amortiseerunud.“ Palume sealjuures täpsustada ka kuupäeva, mis hetkest

see enam ei töötanud.

Selgitame, et käesoleval ajal ei ole võimalik tagantjärgi täpselt tuvastada kuupäeva, millal kompressorjaam ja põleti lakkasid töötamast. Arendajalt laekunud info kohaselt on vastava teabe eest vastutanud töötajad tänaseks ettevõttest lahkunud. Seetõttu ei ole võimalik aruannet vastavas punktis täiendada.

7. Aruande p-s 2.1. (lk 9) on kirjas „Ladestusala vastavasse piirkonda on

selle tarbeks ca 0,6 m sügavusele paigaldatud horisontaalsed

perforeeritud plastiktorud…“ Palume täpsustada, 0,6 m sügavusele mille

suhtes? Kas siin on mõeldud ladeala põhja või ladeala pealispinda või

midagi muud?

Ettepanekuga arvestatakse.

Selgitame, et horisontaalsed perforeeritud torud paiknevad 0,6 m sügavusel nende rajamise hetke ladestusala pealispinna kõrgusest?

Vastav täiendus lisatud aruande pt 2.1.

8. Aruandep-s 2.1 (lk 9-10) on kirjas „Kompressorjaam koos põletiga

ühendati 2021. a suvel süsteemist lahti ja teisaldati rekonstrueerimiseks

prügila pealt alla.“ Palume sealjuures ära täpsustada ka kuupäeva, millal

see toimus.

Ettepanekuga arvestatakse, täpsustatakse vastavat kuupäeva.

Pt. 2.1 on märgitud, et kompressorjaam koos põletiga ühendati 2021. a 2. augustil süsteemist lahti ja teisaldati rekonstrueerimiseks ladealalt alla.

9. Aruande p-s 2.2 (lk 10) palume selguse huvides välja tuua, kellele

gaasikogumissüsteemi rekonstrueerimise kava esitati.

Osaühing PAIKRE esitas 19.12.2022 Kobras OÜ poolt koostatud Paikuse prügila I ladestusala gaasisüsteemi rekonstrueerimise kava (töö nr 2022-318), mis on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 20.12.2022 menetluse nr M-122523 all. Nn gaasikava projekti parandused on registreeritud sama menetluse all 30.01.2023. Seega märgitud kava esitati Keskkonnaametile.

62 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele

Vastav info oli toodud aruande pt 2.2 esimeses lõigus. Lõiku on täiendatud paranduse esitamise kuupäeva osas.

10. Aruande p-s 2.3. (lk 11) palume alternatiiv 2 puhul täpsustada, kui

paksult (sentimeetrites või meetrites) on planeeritud tasanduskiht?

Ettepanekuga arvestatakse.

Selgitame, et sulgemisprojekti (KMH lisas 3) joonise „Lõige“ järgi on tasanduskihi paksus 200-400 mm (nähtav joonisel vastava värviga) ning kattekihi selgituses (kihtide loetelu joonisel) on toodud keskmine paksus 300 mm. Erinevus kattekihi paksuses tuleneb ebatasasustest ladestusala pinnal ja vajadusest ebatasasused ühtlustada.

Lisasime vastava selgituse tasanduskihi keskmise paksuse kohta ka pt 2.3 alternatiiv 2 selgituse juurde.

11. Aruande p-s 2.3. (lk 10) ei ole alternatiiv A puhul mainitud, et

rekonstrueeritav gaasikogumissüsteem ühendatakse II ladestusala ja

sellevahelise tühimikuga. Palume KMH aruannet täiendada.

Ettepanekuga arvestatakse.

Selgitame, et praeguses etapis ei ole koostatud II ladestusala rajamise projekti, seega ei ole teada tulevikus rajatav lahendus. II ladestusala gaasikogumissüsteemi rajamise lahendus, sh olemasolevaga ühendamine leitakse projekti koostamise käigus.

Parema arusaadavuse huvides lisatakse ptk 2.3 enne alternatiivide A ja B kirjeldust järgmisel kujul selgitus II ladestusala tehnilise lahenduse osas:

Selleks on erinevaid võimalusi ja sellest hakkab sõltuma, millal ja kui suures mahus saab ladestu maa-ala hakata kasutama täiendavateks tegevusteks. Järgnevates kirjeldustes on toodud kontseptsioonlahendus, milles ei anta II ladestusala tehnilisi detaile (nt kuidas ühendatakse ladestusalade põhjakonstruktsioonid, kuidas lahendatakse II ladestusala nõrgvee kogumine enne juhtimist Pärnu linna reoveepuhastile, kuidas ühendatakse II ladestusala ja järgnevate ladestusetappide prügilagaasi kogumissüsteem reguleer-kompressorjaamaga) - need esitatakse II ladestusala rajamise projektdokumentatsioonis.

12. Aruande p 2.3. (lk 11) ja p 5.1.3. (lk 25). Kommentaar – pärast I

ladeala sulgemist ala taaskasutamine näiteks päikeseelektrijaama

rajamiseks on eraldi ehitustegevus ning selle keskkonnamõju hindamise

vajadust kaalutakse eraldi, sõltumatult I ladeala sulgemise KMH

menetlusest, sest planeeritav tegevus toimub teadmata ajal tulevikus.

Teadmiseks võetud. Vastav märkus on selguse huvides lisatud ka aruandesse (ptk 2.3, 2.5.2).

13. Aruande p-s 2.4 (lk 12) on punktina välja toodud „hooldustee nõva

rajamine“. Kas sellega on silmas peetud hooldustee nõlva? Palume

täpsustada, kuhu täpselt on planeeritud hooldustee rajada ning mis

materjale kasutades? Juhime tähelepanu, et juhul kui hooldustee

kavandatakse ehitada jäätmetest, on vajalik keskkonnakaitseluba.

Selgitame, et hooldustee kõrval on nõva (vee voolusäng). Hooldustee kõrval, suletud ja kaetud prügilale rajatud tee kõrval asub nõva, mis juhib ladestusala peal paiknevalt hooldusteelt ära sinna koguneva sadevee.

Hooldustee asukoht on toodud sulgemisprojekti asendiplaanil ja tähistatud rohelisega (projekteeritud hooldustee). Hooldustee rajamisel võimalikud kasutatavad jäätmeliigid on toodud

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 63

Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele

aruande lisas 7 (jäätmekoodid, millel on kasutuskoht/kiht märgitud „Tee konstruktsioon“ / „Tee kattekiht“.)

Keskkonnakaitseloa vajaduse osas oleme lähtunud ladestusala sulgemistöödel kasutatavate kõikide jäätmeliikide osas, et vajalik on keskkonnakaitseluba (antud juhul keskkonnakompleksluba), sõltumata sellest, millises kohas neid kasutatakse. Kõik kasutatavad jäätmeliigid on kavas kajastada kompleksloa muudatustaotluses. Vastav täiendus on selguse huvides lisatud KMH aruande ptk 2.3 ja 5.4.2.

14. Aruande p-s 2.5.1. (lk 13) on välja toodud, et biofiltrisse rajatav

metaanlagunduskiht peab olema vähemalt 1,5 m paksune, kuid ei ole

selgitatud, miks just selline paksus vajalik on. Palume aruannet täiendada.

Ettepanekuga arvestatakse.

Metaanilagunduskihi paksuse (minimaalselt 1,5 m) määramiseni projektis on jõutud konsulteerides valdkonna eksperdi, Maaülikooli professori Mait Kriipsaluga. Minimaalselt 1,5 m paksune metaanilagunduskiht on optimaalne paksus, mille korral on tagatud kihi aeroobsus ning samas välditakse läbikülmumist.

15. Aruande p-s 5.1. (lk 20) esitatud hinnang „Kokkuvõttes jõuavad

ladestamisele vähese biolaguneva orgaanilise aine sisaldusega jäätmed.

Seetõttu ei rajatud ülejäänud I ladestusalale prügilagaasi

kogumistorustikku…“ on vastuolus kehtiva määrusega nr 38 seatud

otsekohalduvate nõuetega ning ettevõtte tegevusetuse otsus on võetud

vastu sellest Keskkonnaametit teavitamata ning Keskkonnaamet leiab, et

ettevõttel oli gaasikogumissüsteemi rajamise kohustus.

KMH aruande sõnastust on täpsustatud.

Selgitame siin ja järgnevaid vastavat teemat puudutavaid küsimusi: gaasikogumissüsteemi rajamise-mitterajamise nüansid, sh ajaloolised põhjendused, miks nii mingi aja teadmiste põhjal otsustati, võib aruandest välja võtta, sest need ei mõjuta I etapi sulgemise KMH tulemusi.

Kuid selles ettepanekus viidatud tekst on osa analüüsist, miks ei näidanud ka prügilagaasi mõõtmised kompressorjaama suubuvates torudest olulist prügilagaasi teket. Eesmärk ei ole tagantjärgi gaasikogumisüsteemi vajadust ümber hinnata. Selles osas on aruandes viidatud lausele järgmine lause: „Gaasikogumissüsteem tuleb välja ehitada hiljemalt 31.12.2023“. Tegemis on nendinguga, et kuna oli rakendatud biolagunevate jäätmete kompostimine jm meetmed, siis otsustas arendaja sel ajahetkel kogumissüsteemi mitte laiendada.

KMH aruandes on välja võetud lause „Kokkuvõttes jõuavad ladestamisele vähese biolaguneva orgaanilise aine sisaldusega jäätmed.“ Muudetakse järgnevat kahte lauset: „Arvestades neid meetmeid, ei rajatud ülejäänud I ladestusalale prügilagaasi kogumistorustikku. Gaasikogumistorustik tuleb rajada hiljemalt 31.12.2023 ja ühendada olemasoleva kogumissüsteemiga.“

16. Aruande p-s 5.1.1. (lk 20) välja toodud hinnangu „…2020. perioodil

hinnati, et gaasiteke on oluliselt langenud.“ osas ei ole täpsustatud, mida

täpselt „olulise langemise“ all silmas on peetud ning kuidas seda mõõdeti?

Kommentaar: Keskkonnaameti andmetel on Paikuse prügilas toimunud

erinevad põlengud läbi aegade, nt. 20.06.2007; 02.11.2007; 15.08.2015;

16.05.2016 (ehitusjäätmed); 21.05.2020; 05.07.2021, mis tähendab seda,

et ennatlik on teha pika perspektiiviga tegevuse juures lühiajaliste

Viidatud lõigu sõnastust on KMH aruandes täpsustatud.

Selgitame, et viidatud lause on viimane osa lõigust, mis iseloomustab ladestusala gaasitekke tegelikku olukorda, mitte arvutuslikku teket. Korrektsuse huvides eemaldame lause aruandest ning aruandesse jääb lõik „Gaasi teke oli suhteliselt madal, jäädes aastas umbes 30 000 m3 piiresse, seejuures põlevosa (st metaani sisaldus) oli keskmiselt 42 %. Tõrvikpõleti nimisoojusvõimsusega sisseantava kütuse järgi 1,709 MW töötas keskmiselt iga 2 nädala järel ca 2 tundi.“

64 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele

tulemuste pinnalt otsuseid, kui need on vastuolus kehtiva

seadusandlusega. Tänaseks on prügila I ladeala u 17 a vanune, mis

tähendab, et gaasiteke ei pruugi vaibuda vaid pigem võib seda tekkida

enam, millest kirjutavad ka M. Kriipsalu, A. Maastik ja J. Truu (2016)

raamatus „Jäätmekäitlus ja pinnase tervendamine“ (joonis 8.15

Prügilagaasi took). Aktiivse ladeala puhul näeb määrus nr 38 (§ 46 lg 2)

ette prügilagaasi seiret, mis tähendab, et korra kvartalis tuleb kindlaks

teha prügilagaasi heitkogused, koostis ja rõhk. Tulenevalt olukorrast, et

Paikuse prügilas ei ole viimastel aastatel nõutud sagedusega prügilagaasi

mõõtmist toimunud, ei saa arvutuslike hinnangute põhjal kindlaid järeldusi

teha. Tuleb arvestada, et ka ladeala põlengute tulemusel vabanevad või

põlevad ladealas tekkinud kasvuhoonegaasid (KHG), mistõttu võibki

tekkida vahepeal olukord, et KHG-d tekib näiliselt vähe.

17. Aruande p-s 5.1.1. (lk 20) on väidetud, et I ladestusala

gaasikogumissüsteemi ei laiendatud kogu ladestusalale seetõttu, et

ladestamisele suunati ainult vähese orgaanilise aine sisaldusega jäätmed.

See väide ei ole õige, sest Osaühing PAIKRE ei ole määranud

ladestatavates jäätmetes biolagunevate jäätmete osakaalu. Õige on, et

gaasikogumissüsteem tuleb välja ehitada hiljemalt 31.12.2023.

Nõustume esitatud väitega. Täiendavad selgitused ja KMH aruandes tehtud muudatuste ülevaade on toodud vastuse nr 15 juures.

18. Aruande p 5.1.1. (lk 21) kohta kommentaar: viidatud 2018. a Eesti

Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) uuringu kohta on Keskkonnaamet

varasemalt andnud tagasisidet, et uuringus kasutatud metoodika ei olnud

piisav ning seetõttu ei ole ka tulemused usaldusväärsed.

Ettepanekuga arvestatakse osaliselt, aruande sõnastust on täpsustatud.

Selgitame, et EKUK uuring on osa terviklikumast analüüsist. Lisatud on viide metoodika mittepiisavusele ning järgneva lause sõnastust on täpsustatud. Esitame siinkohal aruandest tervikteksti, mis annab edasi selle analüüsi mõtte:

“Kuigi Keskkonnaamet ei hinnanud metoodikat piisavaks, viitavad erinevad uuringud, et prügilagaasi heide keskkonda, sh lõhnaainete heide, katmata ladestu bioaktiivselt pinnalt võib olla praktiliselt olematu. Samas on Eesti prügilates tehtud hiljutisi uuringuid, mis viitavad sellele, et avatud ladestu pinnalt võib hajusalt keskkonda sattuda olulises koguses metaani. Siinkohal on asjakohane järeldada, et kuna prügilaid käitavad erinevad operaatorid, eri prügilatesse ladestatakse erinevaid jäätmeid ja ka ladestu moodustamise võtted võivad olla erinevad, siis ei ole võimalik ühes prügilas tehtud mõõtmisi otseselt üle kanda teise prügilasse. Käesoleva hindamise eesmärki silmas pidades ei ole otseselt vaja teada tegelikku heidet, vaid avatud ladestusala pindala erinevate alternatiivide korral (eeldades et keskmine heide pindalaühiku kohta on sama, on suurema avatud pinna puhul ka heide suurem) ja milline on gaasikogumise mõju pinnalt tekkivale heitele.

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 65

Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele

2023. aasta lõpuks toimima hakkava vertikaalsete kogumistorudega prügilagaasi kogumis- süsteemi sattuva gaasi koguse ennustamine ei ole prügila sulgemislahenduse mõjude hindamise seisukohast vajalik.“

19. Aruande p-s 5.1.2. (lk 21-22) on viide atmosfääriõhu kaitse seaduse

(AÕKS) §-le14, mis reguleerib menetluse viisi: „1. aprillist 2023 jõustus

atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) muudatus, millega täiendatakse

seadust §-ga 191, võttes kasutusele väheolulise mõjuga tegevuse mõiste

– käitise tegevus põhjustab väheolulist mõju juhul, kui selle kõikidest

heiteallikatest väljutatavate kõikide saasteainete sisaldus jääb igas

punktis väljaspool tootmisterritooriumi alla 50% saasteainele kehtestatud

õhukvaliteedi piir-või sihtväärtusest.“ KMH aruandes on viide asjakohatu,

sest menetluse avalikustamise või avalikustamata jätmise otsustab

menetleja kogu loa muutmise mahtu arvesse võttes. Palume eksitav viide

eelnõust eemaldada.

Selgitame, et antud juhul ei ole selle viite lisamise mõte menetluslik, sest menetletakse keskkonnakompleksluba tervikuna ja selle välisõhu osa menetlemine ei saa toimuda kiiremini kui muu loa osa. Menetluse kiirendamise osa ei ole ka seaduses tsiteeritud. Eesmärk on välja tuua kriteerium, mille alusel hinnatakse avaldatava keskkonnamõju olulisust. Sellest lähtuvalt oleme seisukohal, et viidatud tsitaat ei ole eksitav.

20. Aruande p-s 5.1.3. (lk 26) antud hinnang „Samas ei ole selle käigus

keskkonda sattuva gaasi kogus suur…“ on ennatlik ning tõendamata.

Palume ümber sõnastada (lähtudes ka käesoleva kirja punktist 16).

Selgitame, et see lause moodustab osa terviklikust lõigust KMH aruandes, mis puudutab biofiltri ehitamist ja täpsemalt on seotud selle ühendamisega: „Prügilagaasi tekke ja keskkonda sattumise seisukohast ei ole olulise mõjuga biofilter ega päikeseelektrijaama rajamine. Kumbki tegevus ei mõjuta katendi vettpidavat kihti. Biofilter rajatakse prügiladestu osale, milles olulises mahus gaasi teke on lõppenud. Biofiltrisse sattuv metaan tarbitakse mikroorganismide poolt ära. Ainuke võimalus prügilagaasi keskkonda sattumiseks on ehituse ajal, kui biofiltri gaasijaotustorustik ühendatakse olemasolevate gaasikogumistorudega. Samas ei ole selle käigus keskkonda sattuva gaasi kogus suur ja seda ei ole ka võimalik objektiivselt kvantifitseerida.“

Tegemist on hinnanguga ja seda ei ole ka kavas tõendama hakata, sest toimiv gaasikogumissüsteem ei lase kogumistorudes tekkida gaasi ülerõhku ja kuna gaasiteke on biofiltri ehitamise ajaks vähene, ei teki torude ühendamise ajal (eeldatavalt 5-10 minutit toru kohta) gaasi olulist väljavoolu. KMH aruandesse lisati sõna „eeldatavalt“, st „Eeldatavalt ei ole selle käigus keskkonda sattuva gaasi kogus suur“.

21. Aruande p-des 5.3. (lk 30) ja 5.3.2. (lk 32) esineb vastuolu sademevee

keskkonda juhtimise osas. P 5.3. viitab, et sademevesi juhitakse

ümbritsevatesse kraavidesse, samas kui p-s 5.3.2. on väidetud, et ei

juhita ümbritsevatesse kraavidesse, vaid suunatakse nõrgveega kokku.

Palume aruandes väiteid täpsustada ja ühtlustada.

Ettepanekuga arvestatakse. Kuna pt 5.3 kirjeldab olemasolevat olukorda, on korrektsuse huvides lauset korrigeeritud järgmiselt: Paikuse prügila nõrgvesi ja käitlusaladelt ning territooriumilt pärinev sademevesi juhitakse Pärnu linna reoveepuhastisse.

Selgitame, et sulgemise järgselt prügila kaetud pinnale langev puhas sademevesi, mis ei puutu kokku jäätmetega, suunatakse ümbritsevasse kraavi. Sademevesi, millel on potentsiaalne reostumisoht, suunatakse koos nõrgveega nõrgveebasseini. Ptk 5.3.2 kirjeldab kavandatava tegevuse mõju, seega on kirjeldatud sulgemise järgne sadeveekogumise lahendus. Ptk 5.3.2 vastavat lõiku on samuti korrigeeritud.

66 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele

22. Aruande p-s 5.3.2. (lk 33) on välja toodud, et biofiltrist läbi imbuv

sademevesi juhitakse drenaažimati kaudu drenaažitorustikku, kust see

liigub koos ülejäänud sademeveega valgvee kraavidesse. Biofilter

sisaldab erinevaid jäätmeid, millest võib sademeveega erinevaid

keskkonnaohtlikke aineid ja ühendeid leostuda. Mille alusel on jõutud

järelduseni, et biofiltrist välja imbunud vesi on piisavalt ohutu, et see koos

sademeveega keskkonda juhtida? Palume selgitada ja aruandes toodud

järelduse sõnastust parandada.

Selgitame, et kuna biofiltrid paiknevad ladeala tipus, siis biofiltrile langeva sadevee osas toimub põhiosas pindmine äravool – sadevesi juhitakse pinnalt sadevee kogumise torustiku kaudu kraavi. Teatud osa aurustub pinnalt. Biofiltrisse infiltreeruv sademevesi kasutatakse ära biofiltri metanotroofide elutegevuses.

KMH aruandes on vastavat lõiku täiendatud.

23. Kehtivas keskkonnakompleksloas on tingimusena kirjas: „sademevett

suublasse juhtida ei ole lubatud.“ – Aruande punktis 5.3.2 (lk 36) on kirjas

aga, et „I ladestusala katmise järgne sademevee käitluslahendus oleks

sõltumata katmislahenduse alternatiividest ja perspektiivsetest

tegevustest sama.“ Suletud ladestusalalt ärajuhitav sademevesi

suunatakse kirdesuunas olevasse tuletõrjetiiki, osa lõunasuunas

paiknevasse nimetusse kraavi ning läänesuunas asuvasse Kunsu kraavi.

Sisuliselt on tegemist sama lahendusega, mis olemasolevas olukorras.

Seetõttu on asjakohane ka jätkata kehtivas keskkonnakompleksloas

sätestatud jäätmekäitluskoha seirenõuetega. Aruande samas punktis (lk

33) on kirjas „Sademevee käitluslahendus ei sõltu katendi alternatiividest

(st Alt 1 ja Alt 2 vahel erinevust ei ole). Käideldava sademevee kogus on

väiksem alternatiiv B korral, aga sedavõrd suurem on tekkiva nõrgvee

kogus (nõrgvee-sademevee bilanssi ja selle ajalisi muutusi on täpsemalt

analüüsitud ptk 5.3.1). Alternatiiv A korral on idanõlval pikemas

perspektiivis suurem risk kogutava sademevee reostumiseks, kui selle

nõlva drenaažitorustikku peaks sattuma jäätmeid või nõrgvett, alternatiiv B

korral see risk puudub. Seetõttu on vähese eelistusega alternatiiv B.“Jääb

arusaamatuks, kas suletud (kaetud) osa pinnalt sademevesi juhitakse

eraldi ära või mitte (kohustus on - määruse nr 38 § 28 lg 1 p 1 näeb ette

ka vajadust nõrgvee kogust vähendada). Milline on seis sademevee

eraldamise ja nõrgvee tekke vähendamisega? Kas eraldi kogumisel on

mõtet kogu prügila sulgemiseni? Palume aruandes täpsustada.

Hetkel juhitakse kogu nö reovesi (nõrgvesi ja sellega kokku juhitud

sademevesi) Pärnu reoveepuhastisse. Jäätmekäitluse parima võimaliku

tehnika PVT-järeldused (https://eur-lex.europa.eu/legal-

Selgitame, et Paikuse prügila keskkonnakompleksluba puudutab ladestusala, kus sademevesi võib jäätmetega kokku puutuda. Katmise järgselt kaetud alalt pärinev sademevesi jäätmetega kokku ei puutu ja seetõttu eeldatavalt sobib suublasse juhtimiseks. See meede vähendab Pärnu reoveepuhasti koormust, Endiselt kehtib tingimus ladestusalale sattuva sademevee osas – see moodustab osa nõrgveest. Vt ka vastus küsimustele nr 21.

Lisame täiendavalt, et I ladestusala katmislahendus arvestabki reostumata ja reostunud sademevee eraldi kogumisega, mis vähendab oluliselt Pärnu linna puhastile suunatava reovee kogust. Olemasoleva ladestuala olukorra ümberkujundamine ega ka järgmise aktiivse ladestusala sademevee käitluse lahenduse väljapakkumine ei ole ladestusala sulgemislahenduse ja seda hindava KMH ülesanne. Analüüs on esitatud KMH aruande ptk 5.3.1 ja olemasolevatele andmetele tuginedes saab öelda, et prügila rajamisel väljapakutud ja senini kompleksloas kajastatud kontseptsioon tagab, et keskkonda ei satu reostunud sademevett ja ei tekita Pärnu linna reoveepuhastile liigset koormust.

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 67

Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele

content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32018D1147&from=ET) sademevee

käitlust ei sisalda, on vaid reovee ja nõrgvee vähendamine. Nõrgvesi saab

aga tekkida eeldatavalt vaid sademevee arvelt (prügila all on veetihe kiht,

külgedelt vesi sisse ei voola, reovett ei ladestata jne). Pealt katmine peab

vähendama jäätmete niiskumist ja minimeerima nõrgvee teket. See

tähendab omakorda, et tuleks vältida sademevee juhtimist nõrgvee

kogumise basseini ning kohtadest, kust on võimalik sademevesi eraldada,

tuleks see suunata pigem (kas läbi kohapealse puhasti vms) keskkonda.

Hetkel ei ole seda üldse kaalutud ei suletud ladestusala puhul ega

territooriumi osas tervikuna. Toimub nõrgvee lahjendamine sademeveega

enne Pärnu reoveepuhastisse suunamist. Veeseaduse § 129 lg 1

kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis

võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides

sademevee reostumist.

24. Aruandep-s 5.4. (lk 38) palume parandada lause „...kui on lõpetatakse

aktiivne gaasikogumine…“ sõnastust.

KMH aruandes lause korrigeeritud.

25. Aruande p-s 5.4.1 (lk 39) palume täpsustada kuidas ja milliste

vahenditega nähakse võimalust suurendada jäätmete ladestamistihedust

kuni 1300 kg/m3? Palume KMH aruannet parandada ja tehniliselt

kirjeldamata teoreetilised optimistlikud väljavaated välja võtta või

täpsemalt lahti kirjutada ja selgitada. Määrus nr 38 seab nõude tagada

vähemalt 900 kg/m3 jäätmete ladestustiheduse ning Keskkonnaametile ei

ole viimaste aastate kohta esitatud piisavaid usaldusväärseid andmeid, et

olla kindel ka selle ladestamistiheduse saavutamises.

KMH aruande sissejuhatavas osas on samuti kirjas, et 2022. a lõpuks on

ladestatud 443 495 tonni jäätmeid. Kas selle sisse on arvestatud ka

jäätmete kogused, mida kasutati vahekihtide rajamiseks? See võib olla

oluline info seonduvalt ladestustiheduse saavutamisega (900 kg/m3).

Selgitame, et suuremale ladestustihedusele viimastel aastatel viitavad ladestusala mõõdistusaruanded. Samas sõltub see ladestatavate jäätmete iseloomust ja seetõttu viide ladestustihedusele 1300 kg/m3 eemaldatakse aruandest. Aruandes lähtutakse eeldusest, et jäätmed tihendatakse prügilamääruses nõutud tiheduseni (900 kg/m3), mis on mõõtmistulemuste alusel ka saavutatud.

Küsimuse teise osa vastus on esitatud küsimuse nr 2 juures.

26. Aruande p-s 5.4.2. (lk 41) on viide prügila nõrgvee

puhastussüsteemile. Märgime, et Paikuse prügilal ei ole nõrgvee

Ettepanekuga arvestatakse. Aruannet korrigeeriti vastavas lõigus. Mõeldud on üldist nõrgvee puhastamise vajadust (Pärnu linna reoveepuhastis)

68 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele

puhastamise süsteemi – nõrgvesi juhitakse Pärnu linna reoveepuhastisse.

Palume aruannet parandada.

27. Aruande p-s 5.4.2. (lk 41) on kirjas, et kattekihi rajamisel on võimalik

kasutada vanandatud tuhka, kui seda segada mineraalse materjaliga

vahekorras max 1:10. Aruandest ei selgu, kuidas on jõutud vahekorrani

1:10 ning millistele omadustele vanandatud tuhk vastama peab, et

võimalikud negatiivsed mõjud oleks välditud. Palume aruannet

täpsustada.

Selgitame, et prügila katmisel tuha ja mineraalse materjali vahekorra määramise (1:10) vahekord on leitud lähtuvalt valdkonna ekspertide hinnangutele. Vastav tuha ja mineraalse materjali vahekord tagab segu stabiilsuse ja on teadaolevalt optimaalne vahekord.

Vastav täpsustus on aruandesse lisatud.

28. Aruande p-s 5.4.2. (lk 41) on välja toodud metaani lagundamise kihis

kasutatavad materjalid. Täpsustamata on, kas kasutatav reoveesette

muda (19 08 05) peab olema eelnevalt töödeldud ja stabiliseeritud või

mitte. Samuti ei ole täpsemalt välja toodud, millised peavad olema

praakkomposti (19 05 03) omadused, et praakkompost toimiks metaani

lagundajana. Palume aruannet täiendada.

Selgitame, et kõigi sulgemisel kasutatavatele jäätmete minimaalsed vajalikud omadused/parameetrid, sh nõutud stabiliseerimisaste ja protsessi läbimise vajadus on toodud aruande lisas 7. „Prügila kattekihis looduslikke materjale asendavad jäätmeliigid ning vastavustingimused“.

Jäätmeliikide 19 08 05 ja 19 05 03 juures on märgitud tingimusena, et lubatud kasutada kompostiprotsessi läbimisel. Korrektsuse mõistes lisasime lisasse 7 märgitud jäätmekoodide juurde tingimuse „stabiliseeritud“.

29. Aruande p-s 5.4.3 (lk 42) on kirjas „...II ladestusala (perspektiivis ka III

ladestusala) kasutamist katmisel kasutatavate materjalide vahelaona.

Sellisel juhul ei ole piiravaks teguriks vaheladustamise aeg…“ Juhime

tähelepanu, et ladealal (sh kasutamata) ladustamine ei ole lubatud ning

selle osas nõutakse sellisel juhul ladestamistasu. Palume KMH aruande

sõnastust parandada.

Samuti on väidetud, et sulgemisel kasutatava materjali ladustamine välja

ehitatud, kuid jäätmete ladestamiseks kasutamata ladeala osal ei sea

piiranguid jäätmete ladustamise kestvusele. Vastav viide ei ole korrektne,

sest jäätmeseaduse (JäätS) § 28 lg 7 ütleb üheselt, et enne

taaskasutamist võib jäätmeid ladustada kuni 3 aastat ning ei tee erandit

jäätmete ladustamisele välja ehitatud prügila ladestusalal. Palume

aruande sõnastust parandada.

KMH aruande sõnastust parandatakse. Jäätmeid ladustatakse selliselt, et prügila rajamise katmistsükkel tagaks jäätmete kasutamise maksimaalselt 3a perioodi jooksul. Täpsustatud on ka ettevalmistatud, kuid kasutamata ladestusala vahelaona kasutamise asjaolusid. Õiguslikult ei ole see keelatud, kuid tegevus peab olema lubatud kompleksloaga. KMH aruande ptk 5.4.3 muudetud sõnastuses:

Ühtse prügilakeha kujundamine võimaldaks lisaks etapikaupa katmisele jäätmetega katmata II ladestusala (perspektiivis ka III ladestusala) kasutamist katmisel kasutatavate materjalide vahelaona, kui see tuleneb prügila ladestusala-väliste platside optimaalsema kasutamise vajadusest. Kompleksloa muudatustaotluses tuleb mh esitada vaheladustamise kohad ja kogused. Kuigi jäätmete vaheladustamine toimub prügila territooriumil, millele sattunud sademevesi kogutakse ja käideldakse nõrgveena (st puudub võimalus, et tahtmatult juhitakse suublasse saastunud sademevett või tekivad mõjud pinnasele ja põhjaveele), tuleb jäätmete taaskasutamisel arvestada jäätmeseaduse § 28 lg 7 nõudega, mille kohaselt võib jäätmeid ladustada enne taaskasutamist kuni kolm aastat. Selle aja ületamisel nõutakse vastavate koguste eest ladestamistasu, sõltumata jäätmete edasisest kasutamisest kattekihi vm materjalina. Siiski võib tekkida vajadus leida täiendavaid kohti ladustamiseks, kui ladestusala-välistel platsidel toimub kompostimine vms kompleksloaga lubatud tegevus. Võimalus oleks ettevalmistatud ladestusala kasutamine. See tegevus ei ole õigusaktiga keelatud, kuid tuleb tagada, et vaheladustamisel ei kahjustata ettevalmistatud põhja terviklikkust. Selleks tuleks laona kasutatavale osale panna liivast vm sarnasest materjalist aluskiht paksusega 20…30 cm. Nende

30. Aruande p-s 5.4.3. (lk 43) on kirjas „Nende materjalide

vaheladustamine kasutamata ladestusalal…“ . Palume lähtuda käesoleva

kirja punktis 29 esitatud märkusest. Palume KMH aruande sõnastust

parandada.

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 69

Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele

materjalide vaheladustamine kasutamata ladestusalal ei mõjuta märkimisväärselt nõrgvee kogust ega koostist.

31. Aruande p-s 6 (lk 49) on kirjas „Arvestades, et I ladestusala on

peatselt, lähima 4-5 aasta jooksul saavutamas projektkõrgust…“, millistele

andmetele tuginedes tehakse selline hinnang (juhindudes käesoleva kirja

punktidest 1 ja 4)? Palume KMH aruannet parandada selgitustega või

hinnang aruandest välja võtta.

Selgitus on toodud vastuse nr 2 juures. KMH aruandesse lisasime tabeli 5.6 viimase 5a jooksul ladestusalale ladestatud jäätmete kogus, mille trendist lähtudes on tehtud arvestused võimaliku kasutusea kohta. Arvestades, et allesjäänud kasutusaeg on muutuv, on aruande tekstist eemaldatud ’lähima 4-5 aasta jooksul’.

32. Aruande p-s 6. (lk 49) on välja toodud, et aktiivne

gaasikogumissüsteem lammutatakse ning rajatakse passiivsed biofiltrid.

Samas on sulgemisprojektis kirjeldatud, et lammutatakse ainult

gaasikaevud ning ülejäänud süsteemi osad-vertikaalne gaasikaevu toru,

kompressorjaam ja kondensveekaev - ühendatakse lahti gaasi

transporttorustikust. Hetkel jätab KMH aruandes toodud sõnastus mulje,

et kogu gaasikogumissüsteem (sh torustikud) eemaldatakse.

Lisaks on sulgemisprojektile lisatud metaanlagunduskihi joonisel

(2023004_PP_AA-6-11_Biofilter.pdf) näidatud, et metaanlagunduskiht

rajatakse HDPE kile peale (gaasi läbi laskvaid avasid ei ole näidatud),

kuid sulgemisprojekti seletuskirjas on toodud, et bioaknad rajatakse

gaasikaevude kohale (gaasikaevude kohal on HDPE kiles avad). Juhul kui

HDPE kilesse avasid ei tekitata, ei ole vajadust metaanlagunduskihi

rajamiseks, sest gaas ei pääse HDPE kihist läbi.

Ettepanekuga arvestatakse, aruandes on sõnastust on parandatud.

Selgitame, et peale aktiivse gaasikogumise lõpetamist tuleb osaliselt aktiivne gaasikogumissüsteem lammutada ja lahti ühendada järgmiselt:

1. betoonist gaasikaevud likvideeritakse;

2. vertikaalne gaasikaevu toru ühendatakse lahti gaasi transporttorustikust;

3. kompressorjaam ja kondensveekaev ühendatakse lahti gaasi transporttorustikust;

4. läbi HDPE kile tuleva vertikaalse gaasikaevu toru külge ühendatakse gaasijaotustorustik.

Biofilter ei vaja peale rajamist hooldamist ja täiendavaid kulutusi.

Selgitame küsimuse teise poole osas, et lisaks HDPE-kile sisse auke ei tehta. Läbi HDPE-kile tuleva vertikaalse gaasikaevu toru külge ühendatakse gaasijaotustorustik.

33. KMH aruande lisadena on edastatud ka koostatud prügila

sulgemiskava koos sulgemisprojekti ja muude määrusest nr 38 § 33 lg-st

3 tulenevate lisadega. Juhime tähelepanu, et KMH aruanne on sisendiks

sulgemiskavale ja -projektile ning nende sisuosa tuleb täiendada lähtuvalt

KMH aruande sisu täienedes kuni selle nõuetele vastavaks

tunnistamiseni. KMH järgselt toimub eraldiseisvalt edasi töö sulgemiskava

ja selles sisalduvaga.

Määruse nr 38 § 33 lg 2 sätestab: (2) Enne sulgemiskava koostamist tehakse prügila käitaja korraldamisel suletava prügila keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamise aruanne esitatakse ametile koos sulgemiskavaga. Määrus ei sätesta sulgemiskava koostamise ega KMH aruande koostamise etappe, kuid sätestab, et KMH aruanne ja sulgemiskava peavad olema üheaegselt esitatavad. Selgitame, et keskkonnamõju hindamist ei ole võimalik läbi viia teadmata, mis on kavandatava tegevuse parameetrid jne. Antud juhul on kavandava tegevuse realiseerimise detailid määratud sulgemiskava ja -projektiga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide kirjeldus on KMH aruande osaks (KeHJS § 20 lg 1: Lähtudes nõuetele vastavaks tunnistatud keskkonnamõju hindamise programmist, koostab juhtekspert või eksperdirühm koostöös arendajaga keskkonnamõju hindamise aruande, mis sisaldab kavandatava tegevuse ja

70 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele

selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldust ja võrdlust,). Samas ei takista KMH aruande lisaks olemine teha vajadusel sulgemiskavas ja -projektis muudatusi, kui selleks on vajadust – olemuselt on tegemist tööversiooniga, mitte lõpliku dokumendiga. See on samamoodi ka teiste KMHde läbiviimisel – KMH tulemusena võib teha taotlusmaterjalides, mille alusel luba väljastatakse, täiendusi peale seda, kui KMH aruanne on nõuetele vastavaks tunnistatud ja selle järeldustes viidatakse vajalikele muudatustele. Lõplik sulgemiskava ja – projekt esitatakse Keskkonnaametile määruse nr 38 § 33 lg 3 koosseisus.

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 71

Tabel 8.2 Keskkonnaameti täiendavate ettepanekutega arvestamine ning küsimustele vastamine

Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele

Keskkonnaamet (07.07.2023 nr 6-3/23/6856-79

1. Lk 31 ptk 5.3 on kirjas, et mõju pinnaveele sõltub nõrgvee ja sademevee käitluslahendusest. Käesoleval hetkel ei tule selgelt välja ja ei ole piisavalt ülevaadet, milline on juba olemasolev I ladeala nõrgvee- ja sadevee käitluslahendus ning milliseks kujuneb lisaks sulgemisega tekkiv täiendav nõrgvee ja sademevee käitluslahendus näiteks alternatiiv 2 ja B puhul.

Palume esitada eraldi sadevee- ja nõrgvee torustike ning vedeliku liikumise skeem/joonis, et oleks selgelt arusaadav, kustkohast tekkiv ja millise päritoluga vesi kuhu täpselt suunatakse. Samuti palume joonisele/skeemile kanda Paikuse prügilast väljuv ja Pärnu linna reoveepuhasti kanalisatsiooni liikuv ühenduspunkt ning märkida ka see, kuhu soovitatakse nõrgvee kvaliteedi seirepunkti paigutada.

Ettepanekuga arvestatakse, selgitame järgnevalt.

Paikuse prügila I ladestusala sademevee kogumine ja käitlus toimub vastavalt kehtivas kompleksloas KKL/317465 toodud tingimustele – käitise kõigilt jäätmekäitlusaladelt, sh ladestusalalt ja kõvakattega platsidelt tekkiv sademevesi suunatakse prügila nõrgvee kogumise süsteemi ja sealt AS Pärnu Vesi kanalisatsioonitorustikku. (Vt ka küsimus nr 1.1 osa vastus.)

Nõrgvee kvaliteedi seirepunkti kohta on varasemalt andmed toodud aruande ptk 7.2, seejuures on nõrgvee seirepunkti (MW7) asukoht esitatud joonisel 7.1 koos selgitusega, et nõrgvee seire võiks I ladestusala sulgemise järgselt jätkuda senises asukohas, seirepunktis MW7. Samas peatükis on ka välja toodud järgmine selgitus:

„Praeguses etapis ei ole teada, kuhu kogutakse II ladestusala rajamisel nõrgvesi. Kui II ladestusala nõrgvesi juhitakse samuti I ladestusala juures asuvasse kogumisbasseini, siis jätkatakse eeldatavalt nõrgvee seiret seirepunktis MW7 endisel viisil ning I ladestusala järelhooldusperioodiks ei ole täiendavalt seirenõuete määramine vajalik (seirepunkti asukoht on näidatud joonisel 7.1).

Kui I ladestusala juures olevasse kogumisbasseini juhitakse vaid suletud I ladestusala nõrgvesi, on asjakohane vähendada seiresagedust (iga 6 kuu järel).”

KMH aruandega ei ole põhjust teha ettepanekut olemasoleva nõrgvee seirepunkti muutmiseks ka peale ladestusala I etapi sulgemist.

Territooriumi muruplatsidelt (alad, kus on välistatud sademevee reostumise oht) ja II-III ladestusala territooriumilt valgub sadevesi isevoolselt kraavi ning suundub sealt Taali-Põlendmaa- Seljametsa tee ääres paiknevasse kraavi (näidatud lisas 6 olemasoleva olukorra joonisel). Nii I ja II ladestusala vahel paiknev kraav kui prügila territooriumi lõuna- põhja- ja lääne suunas paiknevad kraavid (sh Kunsu kraav) funktsioneerivad ka kuivenduskraavidena, mis aitavad tagada käitise alal liigvee teket ning on puhvriks ümbritsevatelt aladelt sadevee valgumise vältimiseks.

Pinnavee seire kehtiva loa järgi toimub punktides MW6 (prügilast ülesvoolu), MW8 (prügila territooriumil) ja MW11 (prügilast allavoolu), asukohad on välja toodud aruande joonisel 5.1. Tabelis 5.4 on esitatud pinnavee seireandmed (andmete suure mahu tõttu on välja toodud 2022. a näitajad). Vastavalt esitatud andmetele, on pinnavesi vastavuses KKM määruse nr 61 nõuetega.

Prügila sulgemisjärgne lahendus näeb ette kaetud prügila pinnalt puhta sadevee lahuskogumise ja selle suunamise ümbritsevasse kraavi/tuletõrjevee tiiki, kuna kaetud pinnalt sadevee reostumise ohtu ei esine (alternatiiv 2 ja B lahendus on näidatud Lisas 6 toodud täiendaval joonisel).

72 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele

Lisas 6 toodud joonisele on märgitud ka Paikuse prügilast väljuv ja Pärnu linna reoveepuhasti kanalisatsiooni liikuva ühenduspunkti asukoht ning nõrgveeseire punkt.

1.1. Nõustume KeA seisukohakirja 21. punktile antud vastusega, kuid palume täpsustada, kuidas vastuses kirjeldatut teha plaanitakse. Ladestusala ümbritsevate kraavide vesi vajab ka edaspidi puhastamist, kuid katte pealt keskkonda suunatav vesi peaks ka kuidagi kraavi ületama, et keskkonda jõuda. Keskkonnaameti hinnangul peab sellise süsteemi jaoks toimuma ümberehitus, mida käsitletud ei ole. Eeldame, et sobilik lahendus on olemas ning selle võiks selguse huvides aruande juurde joonise/skeemina lisada.

Selgitame, et olemasolevas olukorras prügila pinnale sadav ja sealt prügilakehandisse nõrguv vesi kogutakse nõrgvee torustikuga nõrgveebasseini, millest suunatakse edasi Pärnu linna reoveepuhastisse. Nõrgvesi, mis voolab katmata prügila nõlvalt alla, kogutakse samuti nõrgvee basseini. Nõrgvett keskkonda ei juhita, kuna üle prügilat ümbritseva valli sademevesi ei jõua. Sama olukord jätkub ka peale prügilademe (osalist) katmist, kus avatud prügilakehandisse nõrguv vesi kogutakse nõrgveedrenaažiga nõrgveebasseini ja sealt suunatakse edasi Pärnu linna reoveepuhastisse (haldaja AS Pärnu Vesi). Nõrgvesi ei satu praegu ega ka sulgemisalternatiivide korral jäätmeladet ja prügilat ümbritsevatesse kraavidesse.

I etapi sulgemise järgselt kogutakse suletud ladestusalalt ärajuhitav reostumata sademevesi sadeveedranaažiga jäätmeladet ümbritsevasse kraavi ja suunatakse kirdesuunas olevasse tuletõrjetiiki, osa lõunasuunas paiknevasse nimetusse kraavi ning läänesuunas asuvasse Kunsu kraavi (kraavidesse, kuhu praegu valgub muruplatsidelt puhas sademevesi). Prügila ümber asuvad kraavid on rajatud prügila ehitamisel, nende ümberehitamise vajadus puudub (v-a ladestusala I ja II vahel olev kraav, mis likvideeritakse siis kui hakatakse rajama ladestusala II osa).

Prügila projekteerimisel nähti ette eraldi saastumata sademevee juhtimine suublasse ja see oli keskkonnakompleksloas suublana välja toodud kuni 2019. aastani. Ekspertrühm on seisukohal, et I ladestusala sulgemise järgses olukorras tuleb kaetud prügilademele sattunud sademevesi suunata suublasse - kokkupuude reostumist põhjustavate jäätmetega on välistatud.

2. KeA seisukohakirja 27. punktile on vastatud, et prügila katmisel tuha ja mineraalse materjali vahekorra määramise vahekord (1:10) on leitud lähtuvalt valdkonna ekspertide hinnangutele. Lk 42 ptk 5.4.2 palume täpsemalt lahti kirjutada ja selgitada, kelle poolt tehtud ja millistele hinnangutele tuginedes jõuti tuha ja mineraalsete jäätmete 1:10 vahekorrale, mida kirjeldatakse lauses „Tuhka tuleb segada mineraalse materjaliga vahekorras max 1:10, mis on teadaolevalt optimaalne vahekord ja tagab segu stabiilsuse.“

Selgitame, et tuha kasutamine prügila katmisel eri kihtides on küllaltki levinud praktika. Tuha osakaal sõltub sellest, millises kihis on kavas seda kasutada, millised on tuha omadused (sh kas tegemist on värske või vanandatud tuhaga) ja ka sellest, milline on tuha koostis (sh keskkonnaohtlike ainete sisaldus). Tuha segamine mineraalse materjaliga vahekorras 1:10 osutus sobivaimaks 2011. aastal Viljandi prügila katmisel, kus kasutati biokütuste tuhka, kuid lähtuvalt kasutusotstarbest ja koostisest ei ole välistatud suuremad osakaalud. Põhiliselt lähtuti sel ajal avaldatud kirjandusest, sh.

I. Herman. Use of Secondary Construction Material in Landill Cover Lines. Luleå University of Technology. Licentiate thesis, 2006. http://www.diva- portal.org/smash/get/diva2:990956/FULLTEXT01.pdf. Probleemiks võib olla vajaliku hüdraulilise juhtivuse saavutamine (sõltub, millises kihis ja millisel eesmärgil tuhka jms kasutatakse) ja erinevate materjalide kokkusegamisel homogeensuse saavutamine.

Erialases kirjanduses on antud vastavaid ülevaateid ka hiljem:

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 73

Nt

▪ I. Travar et al. Assessing the environmental impact of ashes used in a landfill cover construction. Waste Management. April 2009. Jäätmepõletusest pärit tuhkasid on võimalik kasutada katendist nii vettpidavast kihist allpool kui ülalpool, kuid ülapool vettpidavat kihti on oluline arvestada raskmetallide väljaleostumise võimalusega-akumuleerumisega pinnasesse.

▪ E. Bränvall, J. Kumpiene. Fly ash in landfill top covers – a review. Environmental Science: Processes & Impacts. Issue 1, 2016. Kasutamisel tuleb arvestada, et ei toimuks raskmetallide akumuleerumist (kui kasutatakse jäätmete, sh jäätmekütuste põletamisel saadud tuhka).

Käesoleval ajal on Eestis tuhkade kasutamist hinnatud detailsemalt järgmistes projektides ja jõutud järeldusele, et kasutada saaks kuni 25% tuhka sisaldavaid mineraalseid materjale. Vahekord maks 1:10 on konservatiivne hinnang, mis ei eelda mahukamate uuringute tegemist.

Tuha kasutamist prügila sulgemiseks on hinnatud AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse prügila sulgemislahenduse keskkonnamõju hindamise ja Uikala prügila sulgemise keskkonnamõju hindamise aruandes ja alusuuringutes. Hindamiste ja uuringute käigus on selgunud, et tuhka (Uikala KHM-s on mõeldud jäätmepõletus koldetuhka) on oluliste keskkonnamõjudeta võimalik prügila sulgemislahenduses kasutada. Eelnevalt tuleb koldetuhk vanandada, selle käigus tuhk muutub keemiliselt passiivseks (näiteks Iru jäätmepõletusploki vanandatud koldetuhk on kasutusel Tallinna Prügila sulgemisel).

Uikala prügila sulgemise keskkonnamõju hindamise aruande eelnõus (versioon 21.06.2023) on välja toodud, et värske olmejäätmete põletusel tekkiva kolde põhjatuha vesileotise „koostis” oleneb tuha lõimisest, sõredusest, veega kokkupuute kestvusest, vee-tuha suhtest ning vee pH-st. Olenevalt tuha-vee suhtest, võib vette lahustunud tuhakogus olla vahemikus 1-10%. Tuhaga kestavalt kontaktis olnud vee reaktsioon on aluseline, see omakorda aitab kaasa tuha raskmetallide lahustumisele, mistõttu täheldatakse nende sisalduse kasvu leovees püsival tuha- vee kooslusel. Kolde põhjatuhka loetakse atmosfääri süsihappegaasi suhtes reaktsioonivõimeliseks aineks. Keemiline aktiivsus ja arvestatav eripind annavad eelduse süsihappegaasi sidumiseks ja uusmineraalide moodustamiseks tuhas.

Tuha töötlemiseks sulgemismaterjaliks piisab tema aunades hoidmisest ja aunade läbisegamisest avaväljakul ehk vanandamisest. Vanandamiseks hoitakse tuhka lahtistes aunades, mida vajadusel niisutatakse ja segatakse perioodiliselt. Töötlemiskohta (vanandamisele) tuuakse juba niiske tuhk (eelduslik niisuks 15%), mis ei tolma. Vanandamise alal jälgitakse tuha niiskus jooksvalt ja vajadusel niisutatakse tuhka, et vältida lendumist. Kuna tuhk hoitakse kogu vanandamisprotsessi vältel niiskena, siis tuha lendumist käitluse käigus olulisel määral ei toimu.

Vanandamise protsessis tuha omaduse muutuvad sedavõrd, et aluselised mineraalid jõuavad u 90 päevaga karboniseeruda, põletusprotsessis tekkinud mineraalid transformeeruda stabiilseteks

74 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele

uusmineraalideks, tuha enda pH oluliselt langeda ja leovee pH liikuda vahemikku 7-9, tagades selle raskmetallide soolade leostuvuse olulise languse. Kui vanandatud koldetuhk vastab andmete alusel Keskkonnaministri 28.06.2019 nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ tööstusmaale kehtestatud nõuetele, võib piirväärtustele vastavat vanandatud tuhka käsitleda samaväärselt mineraalpinnasega.

Kuna vanandatud koldetuhk vastab jäätmelademe sulgemisel materjalile esitatavatele nõuetele ning selle kasutamisega ei ohustata inimese tervist ega keskkonda, võib seda taaskasutada jäätmena. Tuha kasutamine kattekihis aitaks vähendada olulises mahus loodusressursside tarvet ning ei põhjustaks eelnevalt teostatud mõjuhinnangute alusel olulist negatiivset keskkonnamõju.

Paikre puhul on kavas kasutada samuti vanandatud tuhka, vahekord on orienteeruv ja täpne lahendus selgub sulgemise käigus. Aruandesse on lisatud märkus, et tuha vahekord võib olla ka suurem, kui see on põhjendatud.

Täiendasime eelnevalt väljatoodud info kokkuvõttega ptk “Loodusliku materjali kasutuse vähendamise võimalused” tuhakäitluse osa.

3. Täiendusena KeA seisukohakirja 29. ja 30. punktidele antud vastusele. Lk 44 ptk 5.4.3 on mainitud justkui võimalust jäätmetega katmata II ladestusala kasutada materjalide vahelaona. Juhime tähelepanu, et Keskkonnaameti praktikas ei lubata ladustamist ladealal. Palume ekslikud viited lk 44 aruande sõnastusest välja võtta või ümber sõnastada vaheladustamise osas. Vaheladustamise mõiste asemel kasutada jäätmeseadusest tulenevat korrektset ladustamise mõistet. Sama kommentaar ka aruande lk 50 kohta, kus on kasutatud terminit „vaheladustamine“

Prügila II (ja III) etapi rajamisel ettevalmistatud ala kasutamise võimalust jäätmete ladustamispaigana selgitame järgnevalt: korrigeerime aruande sõnastust selliselt, et jäätmeid on võimalik ladustada asupaikades, mis on keskkonnaloas määratud ja seega Keskkonnaametiga kooskõlastatud. Arvestades Keskkonnaameti ajas muutuvaid ja kohanduvaid praktikaid, ei ole välistatud tulevikus ladustusalana kasutada ka ettevalmistatud ladeala, seega piirangut KMH aruandes sellele ei seata. Loa väljastajal on võimalus mitte lubada ala kasutamist, aga ekspertide hinnangul see täiendavaid mõjusid kaasa ei too.

Vaheladustamise mõiste asemel kasutame aruandes ladustamise mõistet, parandused on sisse viidud.

4. Lk 43 ptk 5.4.2 viidatakse KMH aruande lisale 7 ning selle lk 5 on välja toodud prügi (segaolmejäätmete) sortimisjäägid (jäätmekood 20 03 98) taaskasutamisvõimalusena tasanduskihis, millest plaanitakse hapniku tarbe väärtust mõõta. Keskkonnaameti hinnangul ei ole võimalik jäätmeliigist 20 03 98 AT4 määrata, mistõttu sellisel kujul täiendava tingimuse seadmisel võib tekkida olukord, kus seda ei saa taaskasutada, kui ei vasta AT4 nõudele.

Ettepanekuga arvestatakse, aruande lisa 7 toodud jäätmekoodile 20 03 98 seatud täiendavaid kasutustingimusi on korrigeeritud.

Täiendaval hindamisel eemaldame vastava jäätmekoodi kasutamise tingimustest hapnikutarbe määramise kohustuse. MBT protsessi jämefraktsiooni sortimisjäägile on kehtivas keskkonnaloas määratud tingimus viia läbi sortimisuuring, mille käigus jäätmetes tuleb vähemalt 4 korda aastas kindlaks teha biolagunevate jäätmete (paber ja papp, puit, looduslikust kiust tekstiil ja biojäätmed (eraldi köögi ehk toidujäätmed, aia ja haljastusjäätmed ning muud biojäätmed) osakaal. Juhul kui sortimisuuringus selgub, et biolagunevaid jäätmeid on sortimisjäägis rohkem kui 20 massiprotsenti, tuleb sortimisjääk täiendavalt sortida, et eemaldada biolagunevate jäätmete osa ning seejärel läbi viia täiendav sortimisuuring. Kui jäätmed sisaldavad biolagunevaid jäätmeid alla 20 massiprotsendi, võib need ladestada.

Arvestades märgitud jäätmete tekkeprotsessi ja nende olemust, määratakse jäätmeliigile 20 03 98 täiendav tingimus, et biolagunevaid jäätmeid ei tohi sisaldada üle 20 massiprotsendi. Samuti jääb

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 75

Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele

tingimus jäätmefraktsioonile (kasutada on lubatud jäätmeid fraktsiooniga 0-200 mm) ning piirang teravatele esemetele.

5. Lk 27 ptk 5.1.4 palume täpsustada ja põhjendada aruandes, mille alusel jõuti sellisele hinnangule katendi võimaliku rebendi ja selle vähese tõenäosuse osas: „Kuna nii rebendi teke kui gaasi kogunemine rebendi piirkonda on mõlemad väga väikese tõenäosusega,…“ Oluline on see selgitus lisaks muudele asjaoludele ka nt tulevikus perspektiivse päikesepargi rajamise osas.

Selgitame, et prügiladestu ja katendi stabiilsust mõjutavad järgmised tegurid (erinevate tegurite koosmõju):

3) Jäätmeladestu stabiilsust määravad peamised tegurid (ei sõltu niivõrd katmislahendusest,

vaid prügila tegutsemise ajal tehtust):

▪ Ladestu koostises oleva biolaguneva orgaanilise aine osakaal ja selle lagunemise kiirus;

(Kui jäätmelademe koostises on “pesasid”, kus toimub oluliselt kiirem või aeglasem

lagunemine kui ümbritsevas materjalis, võivad tekkida kas tühemikud või tükid)

▪ Ladestu ebaühtlane tihendamine

▪ Suurjäätmete jm jäätmete ladestamine, mida ei ole võimalik ühtlaseks tihendada

▪ Ladestu on liiga kõrge ja liiga järskude nõlvadega

▪ Piirkonna geoloogiline ebastabiilsus (maavärinad, looduslike lihete võimalikkus)

Probleemid võivad ilmneda juba prügila tegutsemise ajal, st tühemike kollaps, nõlvade lihked. Paikuse prügilas ei ole selliseid sündmusi toimunud. Jäätmelade on kujundatud koostiselt sarnastest jäätmetest, mis on nõuetekohaselt tihendatud, kasutatud on mineraalseid vahekihte, mis tagavad täiendava stabiilsuse. Paikuse prügila ei asu geoloogiliselt ebastabiilses piirkonnas. Seetõttu on kokkuvõttes järeldatud, et kaetud jäätmeladestu kollaps või lihked ladestus tekkivate probleemide tõttu on väikese tõenäosusega.

4) Prügila kattekihtides ja –konstruktsioonides tekkida võivad probleemid:

▪ Katendi materjali väljauhtumine sademetega (sh valingvihmadega), sellest tingitud

materjali ümberpaiknemine

▪ Väike hõõrdetegur katendi eri kihtide vahel põhjustab lihkeid

Siin on peamiseks põhjuseks projekteerimisvead olukorras, kus ei ole asjakohaselt arvestatud prügila nõlvusega (kui ladestu nõlvad on liiga järsud, projekteeritakse katendi jalamile täiendavad barjäärid, paigaldatakse nõlvadele lihkeid takistavaid ankruid jms). Kui peaks toimuma valingvihmadega materjalide ärauhtumine-ümberpaiknemine, tuleb veenduda enne kihi taastamist, kuhu on materjalid kandunud ja vajadusel kihi taastamisel ette näha täiendavad meetmed. Praktikas on juhtumeid, kus materjalide ümberpaigutumise tulemusena on tekkinud lõpuks väga suured erinevused algselt projekteerituga ja see on kokkuvõttes viinud katendi rebenditeni. Need probleemid on välditavad asjakohase projekteerimise ja järelhooldusega, mis võimaldab järeldada sündmuste väikest tõenäosust (lisaks - teadaolevalt AS Kobras projekteeritud prügilate sulgemislahendusest probleeme ei ole tekkinud).

Mis puutub päikesepaneelide paigaldamist, siis KMH aruandes on ptk 2.5.2 toodud ülevaade, milline on täiendava massi jaotumine katendi pinnaühiku kohta, see moodustab ligikaudu 4-5%

76 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele

katendi massist pinnaühiku kohta. Peamine probleem võib olla rasketehnika liikumine katendil, kuid seda on võimalik lahendada teisaldatavate plaatide kasutamisega, mis jaotab kasutatava tehnika massi ühtlaselt suuremale pinnale.

KMH aruande ptk 5.5 on esitatud ülevaade, mis tingib ebaühtlaste vajumite, lihete jms väikese tõenäosuse, ptk 5.1.4 on lisatud viide ptk 5.5.

6. Lk 34 ptk 5.3.2 on kirjas: „…on vajalik prügi alla mattuvate drenaažitorustike järkjärguline lahtiühendamine puhta drenaaživee äravoolutorustikust ning ümberühendamine reostunud drenaaživee äravoolutorustikku.“ Palume selgitada, kuidas on planeeritud teostada kirjeldatud toiminguid selliselt, et need on võimalikud ja õnnestuksid ning millised eeldused on selleks nõutavad. Palume aruannet täiendada.

Lisame ptk “Mõju pinnavee kvaliteedile” täiendava selgituse nõrg- ja sadevee käitluse lahenduse kohta koos selgitavate joonistega KMH aruande lisas 6.

Prügilademe idapoolne piirdekraav likvideeritakse II ladestusala rajamise käigus, mistõttu jäätmelademe idapoolse külje sademevee kogumine erineb teistest külgedest. Idapoolsele küljele rajatakse drenaažitorustik risti nõlvaga ning kõrguslikult iga 4 m järel. Kokku rajatakse erinevatele kõrgustele kuus paralleelset drenaažitorustikku. Drenaažitorustikud rajatakse keskelt kaldega äärte suunas 0.3% langusega. Kirde- ja kagunurgast rajatakse kõige kõrgemast drenaažitorustikust kuni prügila jalamini kaks paralleelset torustikku. Üks on puhta sademevee äravoolutoru piirdekraavi või tiiki ning teine on reostunud drenaaživee (nõrgvesi) äravoolutoru nõrgvee drenaažipumplasse. Drenaažipumplasse juhitava reovee äravoolutoru lang täpsustatakse ehitustööde käigus. Kui äravoolutoru rajamise hetkeks on alustatud uue ladestusala rajamisega, tuleb otsustada, kas reostunud drenaaživee äravoolutoru on võimalik juhtida otse uue ladestusala nõrgvee drenaažisüsteemi või on otstarbekam see juhtida I ladestusala nõrgveepumplasse. Torustike ümberühendamist vt jooniselt Lisas 6. Puhta drenaaživee äravoolutoru tuleb sulgeda veekindlalt. Äravoolutorudena tuleb kasutada perforeerimata sademeveetorusid. Drenaažitorustike hooldamiseks rajatakse drenaažikaevud. Torustike asukohti vt joonistelt lisas 6. Idapoolse nõlva drenaažitorustike rajamiseks tuleb juba tasanduskihi sisse rajada väikene „hammas“ torustiku paigaldamiseks. Idapoolse drenaažitorustiku ümber rajatakse killustikust kiht kuni ajutise kattekihi pinnani. Killustikust kiht aitab paremini juhtida nõlvalt sademevett drenaažitorustikku.

7. Lk 40 ptk 5.4.1 tabelis 5.7 on välja toodud, et kasvupinnase ja kattekihi materjalide saadavuse asukoht on lähim ehitusobjekt, mis on märgitud u 30 km veokaugusega. Palume täpsustada, kas ökonoomsusest lähtudes kaaluti I ladeala sulgemisel kasvupinnasena kasutamiseks ka II ladeala aluspinna ettevalmistamisel tekkiva pinnase taaskasutamist?

Selgitame, et teise ladestusala rajamisel eemaldatavat kasvupinnast on võimalik kasutada katmisel kattekihis. Lisaks on võimalik, et osa eemaldatavat materjali on kasutatav ka mineraalsete kihtidena, kuid seni kui ei ole koostatud II ladestusala ehitusprojekti ja ka vastavat materjali eemaldatud, st et ei ole täpselt teada kui palju sobivat materjali ja millistes kihtides kasutamiseks tekib. Lisaks on vajalik osa II etapil eemaldatavast mineraalsest materjalist kasutada II etapi rajamisel (vallide rajamine).

Olemasolevatest andmetest võib järeldada, et II ladestusala rajamisel saadavad mineraalsed materjalid kataksid I ladestuala sulgemisel vajaminevate materjalide mahu osaliselt - prügila algse ehitusprojekti andmetel on II ladestusala suurus 3 ha ja pealispinnase kiht on 0,2 – 0,3 m paks (AS GIB geotehnika aruande järgi). 3 hektarilt tuleb kooritud pinnast 6000-9000 m3; Sulgemislahenduses on vaja kasvupinnast (kattekiht + kasvupinnas) ligikaudu 46 000 m3. II ladestusala pinnakattekihi moodustab liivane aleuriit – kihti esindab püsiv kiht piirkonna

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 77

Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele

lõunaosas, mis on veega küllastunud ja lahtine. Vastavalt osakeste suuruse jaotuvusele on liivaosakeste sisaldus 75-82%, aleuriidiosakeste sisaldus 11-12% ning saviosakeste sisaldus 7- 14%. Praegu ei ole teada, kas see pinnas eemaldatakse aluskihist ja mil määral. III ja IV kiht on savi, mis moodustab geoloogilise alusbarjääri, st neid pinnasekihte ei eemaldata.

Kokkuvõttes järeldub, et II ladestusala rajamisel saadavaid mineraalseid materjale on võimalik kasutada I ladestusala katmisel, kuid nende kogus moodustab suhteliselt väikese osa vajamineva mineraalse materjali kogusest. Sellest tulenevalt ei muutu alternatiivide võrdlemisel tehtud järeldused.

KMH aruandesse lisatakse ptk 5.4.1 eeltoodud selgitused ja et võimalusel kasutatakse I ladestusala katmisel II ladestusala ettevalmistamisel saadavat kasvupinnast jm mineraalset materjali.

8. Lk 52 ptk 7.2 palume aruandes täpsustada, kuhu täpsemalt on planeeritud prügilagaasi seirepunkt kompressorjaamas?

Täpsustame, et kompressorjaama suubuvad kogumistorud, mille otsad on ühendatavad mõõturiga. Mõõtepunkt paikneb kompressorjaama konteineri sees nn teenindustsoonis. Kuna kasutusse jääb sama kompressorjaam, siis võrreldes olemasoleva olukorraga muudatust ei toimu. Seirepunkti suubuvatele kogumistorude otstele on paigaldatud ka läbipaistva aknaga vedelikuga täidetud “mullilugeja”, mis võimaldab operatiivselt hinnata, milline on gaasitekke intensiivsus.

KMH aruannet pole põhjust täiendada, sest seirepunkti asukoht ei määra avaldatavat mõju.

9. Lk 14 ptk 2.5.1 palume parandada lause osa sõnastust: „Gaasijaotuskihis tuleb kasutada purustatud betoonijäätmeid…“ – tegemist on loastamisel võimalusega, mitte kohustusega. Palume aruannet täpsustada

Ettepanekuga arvestatakse. Sõnastust on parandatud.

78 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

8.2. KMH ARUANDE AVALIK VÄLJAPANEK JA ARUTELU

Keskkonnaamet otsustajana teavitas Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH

aruande avalikust väljapanekust avalikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 30.08.2023 ja

ajalehes Pärnu Postimees 31.08.2023. Asjaomastele asutustele saadeti vastav teade KMH

aruande avalikustamise kohta 29.08.2023 kirjaga nr 6-3/23/6856-11. Lisaks pandi füüsilised

teated Seljametsa rahvamaja teatetahvlile, Seljametsa bussipeatusesse, Paikuse alevi

bussipeatusse (mõlemas suunas) ja Paikuse keskuse Konsumi teatetahvlile. KMH aruande

avalik väljapanek toimus perioodil 01.09.2023 – 01.10.2023. KMH aruande avalik arutelu

toimus 04.10.2023 Paikuse osavallakeskuse saalis (Pärnade pst 11, Paikuse alev, Pärnu linn)

ja paralleelselt veebikeskkonnas Teams.

KMH aruande avaliku väljapaneku perioodil ettepanekuid-märkuseid ei esitatud. Avalikul

arutelul esitati Paikuse osavallakeskuse esindaja poolt täpsustav küsimus jäätmete

kasutamise kohta kattekihtide rajamisel. Küsimus sai vastuse arutelu käigus.

Avalikustamise tõendusdokumendid ja avaliku arutelu protokoll koos lisadega on esitatud

KMH aruande lisas 9.

8.3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANDE NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTAMINE

Peatükki täiendatakse KHM aruande edasisel menetlemisel .

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 79

9. KOKKUVÕTE, JÄRELDUSED

Käesolev töö on KeHJS kohane keskkonnamõju hinnang Paikuse prügila ladestusala I etapi

sulgemisele.

KMH käigus sõnastati ja võrreldi erinevaid alternatiive.

1) Katendi konstruktsiooni alternatiivid: prügilamäärusest lähtuv kattelahendus (Alt 1), mis

näeb ette prügila katendi kihtideks gaasi kogumise kihi, vettpidava mineraalkihi, vähemalt

0,5 m paksuse dreenikihi ja vähemalt 1 m paksuse kattepinnase kihi. Teiseks alternatiiviks

on modifitseeritud kattelahendus (Alt 2), mille korral vettpidav mineraalkiht asendatakse

HDPE kilega, 0,5 m paksune dreenikiht asendatakse drenaažimatiga.

2) I ja II ladestusala koos toimimise alternatiivid: Alternatiiv A käsitleb olukorda, kus

kõigepealt täidetakse ja pärast kaetakse üksikud ladestusalad ja seejärel täidetakse ja

kaetakse ladestusalade vaheline osa, Alternatiiv B käsitleb järg-järgulist täitmist, kus I

ladestusala idakülg jäetakse avatuks ja ühendatakse võimalikult kiiresti II ladestusalaga.

Prügila täitub järk-järgult, samuti toimub katmine järk-järgult, pidevalt uuenev idakülg jääkski

avatuks kuni prügila täieliku sulgemiseni jäätmete vastuvõtuks .

3) Perspektiivsete tegevuste alternatiivid: kas rajada biofiltrid ja päikeseelektrijaam või mitte

neid rajada.

Kavandatava tegevusega avaldatava mõju hindamise järeldused:

▪ Kogu Põlendmaa prügila kinnistu piirkonnas on looduslik põhjavesi suhteliselt kaitstud

– pinnakatte ühe osana lasub kogu alal paks tiheda savi kiht. Lisaks geoloogilisele

savibarjäärile on prügila varustatud tehisbarjääriga. Kuna Paikuse prügila ehitamisel

arvestati pinnase ja põhjavee kaitsenõuetega, võib järeldada, et prügila I ladestusala

sulgemine ei mõjuta pinnase ja põhjavee kaitstust. Eri alternatiivide võimalik mõju

põhjaveele on samaväärne.

▪ Mõjud pinnaveele on minimaalsed. Ladestusala I etapi sulgemisega olemasolevat

nõrgvee kogumise ja ärajuhtimise lahendust ei muudeta, st jätkub prügila kehandist

kokku kogutava nõrgvee juhtimine Pärnu linna reoveepuhastisse. Kuna jätkub

jäätmete käitlemine II ladestusalal, jätkub ka nõrgvee tekke aktiivne faas. Katendi

laheduse alternatiividel ei ole erinevust nõrgvee tekke osas, kuid koostoimes osalise

sulgemisega ja uue ladestusala avamisega, võib kogutav nõrgvee hulk suureneda,

kuna võrreldes olemasoleva olukorraga kaasatakse nõrgvee koosseisu rohkem

sademevett. Pärnu linna reoveepuhastile suunatavas reostuskoormuses

(saasteainete kogus tonnides) ei ole alternatiivide vahel olulist erinevust - suurem

sademevee kogus lahjendab saasteainete kontsentratsiooni ja vastupidi .

▪ Prügilagaasi teke, käitlemine ja keskkonda sattuva prügilagaasi kogus ei sõltu katendi

konstruktsiooni lahendusest ega ka sellest, kas üks ladestu külg on avatud või mitte

(kuna prügilagaasi kogumiseks tekitatakse ladestus alarõhk, siis liigub gaas nii

alternatiiv A kui B puhul kompressorjaama suunas). Kuna jätkub jäätmete käitlemine

II ladestusalal, jätkub ka prügilagaasi tekke aktiivne faas prügilas ja kogumine

gaasikogumissüsteemiga. Gaasikogumissüsteemiga mitte kogutava ehk prügila

pinnalt keskkonda sattuva gaasi kogus sõltub sellest, kas uue ladestu jäätmete

pindkiht on jätkuvalt ja samaväärselt bioaktiivne kui I ladestusalal (prügila pinnalt ei

toimu prügilagaasi pihkumist keskkonda). Kui jah, siis on alternatiiv A ja B

samaväärsed. Kui ei, siis on alternatiiv B ehk I ladestusala osaline katmine

prügilagaasi keskkonda sattumist silmas pidades eelistatud laheduseks, kuna on

80 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

võimalik II ladestusala järk-järguline sulgemine ootamata kogu ladestusala mahu

täitumist.

▪ Prügilagaasi reguleer-kompressorjaama teisaldamine ladestu jalamile ei põhjusta

märkimisväärseid muutusi õhukvaliteedis tootmisterritooriumist väljapool.

Prügilagaasi teke ei ole märkimisväärne ning prügilagaasi põletamisel tekkivad

saasteainete kontsentratsioonid jäävad oluliselt alla kehtestatud piirnormide.

1.04.2023 jõustunud atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatuse järgi on Paikuse

prügila väheolulise mõjuga tegevus, kuna selle kõikidest heiteallikatest väljutatavate

kõikide saasteainete sisaldus jääb igas punktis väljaspool tootmisterritooriumi alla

50% saasteainele kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtusest.

▪ Prügila katmistööd ei põhjusta müra, vibratsiooni ja õhusaastet, mida tuleks

erimeetmetega leevendada. Prügila läheduses ei ole tundlikke objekte. Tegemist on

olemasoleva tööstuspiirkonnaga, kus tegevuse iseloom märkimisväärselt ei muutu

(I ladestusala jäätmete vastuvõtuks sulgemise järgselt jätkatakse jäätmete käitlemist

II ladestusalal). Sulgemistööde ja jäätmete käitlusel tekitatakse müra jm häiringuid

üldjoontes samalaadsete tegevuste tulemusena, lisaks on sulgemistööd ajutise

iseloomuga.

▪ Ladestusala katmisega seotud transpordikoormus on tõenäoliselt kuni paarkümmend

veoautot päevas, mis ei too eeldatavalt kaasa liiklusmüra ega vibratsiooni

normtasemete ületamist teeäärsetel aladel, kuid sõltuvalt kasutatavast marsruudist (st

ressursside hankimise kohast) võib põhjustada väiksema liikluskoormusega teede

äärsetel hoonestatud aladel müra, vibratsiooni jm häiringu suurenemise (olemuselt

mõju inimeste tervisele). Seetõttu on eelistatud alternatiivsed lahendused, millega

kaasneb väiksem transpordikoormus.

▪ Kui sulgemislahenduses asendada osa mineraalset materjali geosünteetiliste

membraanidega (alternatiiv 2), vähenevad veomahud ca 1,8 korda ja seega alanevad

ka vedudega seotud häiringud ning kaudsed keskkonnamõjud. Kui jätta prügila idanõlv

avatuks ja kasvatada see võimalikult kiiresti kokku II ladestusalaga (alternatiiv B),

väheneb materjalimahukus ca 1/3 võrra. Need mõjud võimenduvad järgmiste

ladestusalade sulgemisel (kui prügila kõik 3 ladestusala täituvad, on säästetud

ressursse mahus, mis kuluks I ladestuala sulgemiseks).

▪ Mineraalse materjali asendamine jäätmetega võimalikult suures ulatuses võimaldab

kokku hoida looduslikke materjale. Võimalusel kasutatakse I ladestusala katmisel II

ladestusala ettevalmistamisel saadavat kasvupinnast jm mineraalset materjali.

Mõlemal juhul on väiksemad mineraalse ressursi kaevandamisega seotud kaudsed

mõjud.

▪ Prügila sulgemistöödel jäätmematerjalide kasutamisel puudub oluline mõju eeldusel,

et tegevuses lähtutakse KMH aruande lisas 7 toodud täiendavatest tingimustest ning

vastavale jäätmeliigile sobilikust kasutuskohast, et tagada nõuetele vastav

ehituskvaliteet. Ehituskvaliteedi tagamisel on oluline lähtuda ehitusseadustiku

raamistikust, sh rakendada asjakohast ehitusjärelevalvet. Ehitusjärelevalve

korraldamise tingimused sätestatakse ehitushankes.

▪ Visuaalne mõju ja mõju maastikuilmele ei ole oluline, kuna juba prügila asukohavalikul

on arvestatud vastavaid aspekte, st prügila on ümbritsetud metsamassiividega ja

avatud vaateid ladestule ei ole.

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 81

▪ Ladestusala sulgemise ja katmisega väheneb avariide ja õnnetuste risk I ladestusalal,

kuna põlengut põhjustada võivaid jäätmeid täiendavalt ei ladestata ning prügilagaas

kogutakse kokku, mistõttu väheneb ajas isesüttimise võimalus.

Alternatiivide võrdlemise tulemus ja eelistatud laheduse ki rjeldus:

I ladestusala katmisel on eelistatud lahendus, kus ladestusala kaetakse kolmelt küljelt ja

pealt, idapoolne külg jäetakse avatuks ja kasvatatakse võimalikult kiiresti kokku II ladestus-

alaga (alternatiiv B),

Katmisele kuuluvatel osadel toimuvad järgmised tegevused:

▪ Prügilade profileeritakse;

▪ Lademele rajatakse tasanduskiht, võimalik asendada looduslikke materjale

jäätmetega;

▪ Vettpidava kihina paigaldatakse HDPE kile, geotekstiili ja geovõrgu paigaldamine (st

alternatiiv 2);

▪ Drenaažimati paigaldamine, drenaažitorustiku rajamine ladestu jalamile (välja

arvatud idapoolne külg);

▪ Kattekihi (1 m) rajamine koos hooldustee rajamisega. Võimalik asendada looduslikke

materjale jäätmetega;

▪ Peale aktiivse gaasikogumise lõpetamist lammutatakse aktiivne gaasikogumise

süsteem ning rajatakse passiivsed biofiltrid. Võimalik asendada looduslikke

materjale jäätmetega.

▪ Soovi korral on võimalik paigaldada päikeseelektrijaam kaetud ladestusala osale,

kus on aktiivne gaasiteke lõppenud. Tegevus ei tohi takistada biofiltrite rajamist.

I ladestusala sulgemisprojekti lahendus on koostatud keskkonnamõju hindamise tulemusena

eelistatud lahenduse järgi.

Eelistatud lahenduse järgi hakkab I ladestusala idakülg koos toimima II ladestusalaga.

Idapoolne avatud külg ühendatakse võimalikult kiiresti II ladestusalaga, st prügila edasisel

kasutamisel avatud külg teatud aja tagant uueneb ning võimalik on järgnevate ladestute järk -

järguline katmine. Moodustub terviklik ladestu, mille täitumisel selle idakülg kaetakse.

I ladestusala sulgemisprojektiga ei lahendata II ladestusala rajamist ega projekteerit a

täiendavaid süsteeme prügilagaasi ja nõrgvee kogumiseks ja käitlemiseks, samuti ei

lahendata II ladestusala sulgemist ja katmist. I ladestusala sulgemisprojekti koostamise

käigus hinnati, kuidas kaetav I ladestusala hakkab järgmiste ladestusaladega koos toimima.

Kuid II ja järgnevate ladestusalade rajamine toimub eraldi projekti alusel , mille koosseisus

tuleb lahendada II ladestusala põhja rajamine kui selle kohene liitmine I ladestusa la põhjaga,

samuti gaasi ja nõrgvee kogumissüsteemid ja asjakohasusel täiendavad käitluslahendused.

Arvestades, et I ladestusala on peatselt, lähima 4-5 aasta jooksul saavutamas projektkõrgust,

on vaja hakata ette valmistama II ladestusala rajamist, st tuleb koostada projekt-

dokumentatsioon, taotleda ehitusluba ning taotleda muudatuste tegemist kompleksloas.

82 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

KASUTATUD KIRJANDUS

Õigusaktid

▪ Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). Vastu

võetud 22.02.2005. https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019015

▪ Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrus nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja

sulgemise nõuded“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/118122020005)

▪ Keskkonnaseadustiku üldosa seadus. Vastu võetud 16.02.2011.

https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020047

▪ Atmosfääriõhu kaitse seadus. Vastu võetud 15.06.2016.

https://www.riigiteataja.ee/akt/105112019005

▪ Jäätmeseadus. 28.01.2004.

▪ https://www.riigiteataja.ee/akt/110122020007

▪

▪ Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

▪ Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir - ja sihtväärtused,

õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”

https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012

▪ Sotsiaalministri 4.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu - ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtm ise meetodid”

https://www.riigiteataja.ee/akt/108022017004

▪ Pärnu Linnavolikogu määrus 17.12.2015 määrus nr 34 „Pärnu ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“

▪ https://www.riigiteataja.ee/akt/428122015006

Riiklikud andmebaasid

▪ Keskkonnaregister (http://register.keskkonnainfo.ee/)

▪

▪ Maa-ameti X-Gis Geoportaali kaardirakendused

▪ http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html

▪

▪ Eesti Looduse Infosüsteemi andmebaas EELIS (http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/ )

▪

▪ Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/)

Muud allikad

▪ T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. 2018.

https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_kasiraamat_tp_2018.pdf

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 83

▪ Paikre prügila heiteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete LHK projekt. OÜ

Hendrikson&Ko, 2017

▪ Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. 2016. Keskkonnaministeerium

(file:///C:/Users/Katri/Downloads/L%C3%A4%C3%A4ne-

Eesti%20vesikonna%20veemajanduskava.pdf)

▪ Paikuse valla üldplaneering. 2009. Erkas Pärnu Instituut OÜ/Paikuse Vallavalitsus.

(https://parnu.ee/OV/PaikuseOV/YP_Paikuse/Paikuse_YP.pdf )

▪ Riigi jäätmekava 2014-2020. Keskkonnaministeerium

▪ Pärnu maakonnaplaneering. 2018. Pärnu maavalitsus.

https://maakonnaplaneering.ee/142

▪ Pärnu linna ja Tori valla tuuleenergeetika eriplaneering

https://polendmaatuulepark.ee/

▪ OÜ E-Konsult, töö nr. E673. Pärnu linna ja maakonna jäätmekäitluskeskus Paikuse

vallas. Detailplaneeringu keskkonnamõjude hinnang. Tallinn, veebruar 2000

▪ Paikre prügila Põlendmaal. Sulgemise eelprojekt ja eksperthinnang. OÜ

Hendrikson&Ko, 2019

▪ Paikuse vallas Põlendmaa külas asuva Põlendmaa prügila kinnistu DP. Arvi Vainula

Projektbüroo OÜ. 2016.

▪ AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus jäätmete ladestusala sulgemislahenduse

muutmise keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Consultare OÜ. 2013

▪ Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse prügila sulgemise keskkonnamõju hindamise

aruanne. Kobras AS. 2018

▪ Väätsa prügila sulgemise keskkonnamõju hindamise aruanne. AS Maves. 2018

▪ Riigi Ilmateenistus https://www.ilmateenistus.ee/

84 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

LISAD

Lisad (v-a sulgemisprojekt) on kättesaadavad lingil:

KMH_aruande_lisad

Lisa 1. Nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programm

Lisa 2. KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsus

Lisa 3. Paikuse prügila I ladestusala sulgemisprojekt (Kobras OÜ, töö nr 2023- 004)

Kättesaadav lingil: https://kobras.sharepoint.com/:f:/s/Projekteerijad/EveB-

za3n9lIjb6FMHA6YxQB7lbkfIbrZHDN3Sh2yomAWg?e=IdxQPj

Lisa 4. Paikuse prügila I ladestusala sulgemiskava (Kobras OÜ, töö nr 2023- 019)

Lisa 5. Ladestusala teostusmõõdistus 2022

Lisa 6. Alternatiivide tehniline kirjeldus

Lisa 7. Prügila kattekihis looduslikke materjale asendavad jäätmeliigid ning vastavustingimused

Lisa 8. Asjaomaste asutuste ettepanekud ja märkused

Lisa 9. KMH aruande avalikustamise ja avaliku arutelu tõendusdokumendid

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Pärnu Linnavalitsus

[email protected]

10.10.2023 nr 6-3/23/6856-13

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise

keskkonnamõju hindamise aruande esitamine

kooskõlastamiseks

Arendaja, Osaühing PAIKRE, esitas Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise

keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande (OÜ Hendrikson & Ko) nõuetele vastavuse

kontrollimiseks (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)

§ 22 lg 1 alusel.

Otsustaja peab edastama KMH aruande asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks KeHJS § 22

lg 2 alusel. Palume aruanne kooskõlastada või jätta kooskõlastamata oma

pädevusvaldkonnast tulenevalt 30 päeva jooksul (KeHJS § 22 lg 3 alusel) aruande

saamisest arvates.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Irma Pakkonen

peaspetsialist juhataja ülesannetes

keskkonnakorralduse büroo

Lisa: Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne (pdf)

Sama: Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected]); Transpordiamet

([email protected]); Päästeamet ([email protected]); Terviseamet

([email protected]); Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ([email protected])

Karl Markus Wahlberg 5885 7049

[email protected]

Vastuskiri

Olete esitanud Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK) Paikuse prügila ladestusala I

etapi sulgemise keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande kooskõlastamiseks või mitte

kooskõlastamiseks lähtuvalt oma pädevusvaldkonnast.

Teatame, et RMK on tutvunud materjalidega ning RMK pädevusse ei kuulu KMH’de

kooskõlastamine. RMK’l täiendavaid küsimusi või ettepanekuid KMH osas ei ole.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Aliis Kevvai

Vändra metsaülem

5303 1010 [email protected]

Keskkonnaamet

[email protected]

Teie 10.10.2023nr 6-3/23/6856-13

Meie 20.10.2023 nr 3-1.1/2021/4142

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX