Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 30.10.2023 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 29.10.2028

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 8 Teabevaldaja: Keskkonnaamet

Bert Holm

Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]

Teie 11.09.2023

Meie 30.10.2023 nr 7-11/23/18383-3

Kooskõlastus tingimustega- LK tööd nr 1996

(Käina lahe-Kassari MKA)

Pöördusite Keskkonnaameti poole taotlusega kooskõlastada Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Jõekülas looduskaitsetöö lähteülesanne nr 1996, Õunaku tee kandevõime parendamine. Kirja

kaasas olevalt asukoha plaanilt nähtub, et kavandate parendustöid teha 3 meetri laiusel ja ligi 800 m pikkusel teel, mis saab alguse kruuskattega Õunaku tee1 ja Õunaku tee2 liitumise kurvist

ja suundub Maie3 katastriüksusel Õunaku lahe suunas. Tööde käigus soovite parandada juurdepääsutee kandevõimet hooldatavate poollooduslike

koosluste (edaspidi PLK) massiivi ja tõsta tee ümbritsevast maapinnast kõrgemaks, et PLK alale saaks liikuda tehnikaga (traktor, loomaveok, muud PLK majandamiseks kasutatavad sõidukid).

Parendamise käigus soovite muuta tee parameetreid: katta praegune 3 m laiune tee geotekstiiliga, mis omakorda katta 40 cm paksuse killustiku kihiga (fraktsioon 0-63 mm), seejärel killustik tihendada (kasutades rulli või pinnasetihendajat) ja profileerida nõva suunas

nii, et kindlustatud katendi pealtlaiuseks tuleb 3,5 m.

Ettevalmistustöö käigus on kavas teostada puude ja põõsaste raie olemasoleva tee läänepoolsest servast ja voolunõva pealt tee parendamist võimaldavas mahus kogu kavandatava trassi pikkuses. Üle 20 cm läbimõõduga raiutud puud soovite jätta voolunõva kõrvale metsa alla

lamapuiduks. Tee mulde säilimise tagamiseks soovite tee lääneküljel paikneva voolunõva setetest ja juurtest puhastada.

Lisaks eeltoodule soovite tagada parendatavalt teelt pääsu rannaniidule, milleks on vaja rajada teelt mahasõit ida poole Süllaotsa4 kinnistule kohas, kust algab sellel kinnistul kulgev lääne-

idasuunaline pinnasetee. Selleks et liikumine parendatavalt teelt maastikku oleks võimalikult sujuv, soovite niidule mahasõidu kujundada laugena. Parendatava tee lõunatipus kavandate teega lõikuvale kraavile paigaldada sobivate mõõtmete (Ø kuni 800 mm, pikkus kuni 9 m) ja

kandevõimega truubi, mille alus ja kraavilõik tuleb eelnevalt kuni ca 15 m ulatuses puhastada võsast ja orgaanilistest setetest.

Üleskerkimise vältimiseks peate vajalikuks tihendada truup tagasitäitega ja kindlustada truubi otsad erosiooni vastu. Ülepääsu katendis soovite kasutada killustikku fraktsiooniga 0-63 ja

truubi peale paigutada katendi paksusega 40 cm. Ülepääsu katendi pealtlaiuseks on kavandatud 3,5 meetrit. Tööde käigus tekkiva pinnase materjali planeerite alalt eemaldada.

1 katastritunnus 36801:001:0916 2 katastritunnus 36801:001:0374 3 katastritunnus 36803: 001:1240, maatulundusmaa 100% 4 katastritunnus 36802:001:0068, maatulundusmaa 100%

2 (5)

Tööde mahuks olete hinnanud: looduskaitselise taristu rajamine kraavide kaevamine rekonstrueerimine (töö 1111506) 775 meetrit, looduskaitselise taristu rajamine truupide ehitus

(töö 1111502) 1 tk ja looduskaitselise taristu rajamine teede ehitus (töö 1111501) 805 m. Oma taotluses olete ära toonud piirangud (ajaline piirang, muinsuskaitsenõuded, infrastruktuuri

kaitsevöönd jm): Töid mitte teostada linnurahu ajal (01.04-15.07). Siinkohal juhime Teie tähelepanu sellele, et Süllaotsa kinnistul paikneb I kategooria kaitsealuse linnuliigi merikotkas

(Haliaeetus albicilla) elupaik. Merikotkas vajab pesametsaks metsamassiivi kuni 500 m kauguseni pesapuust, selles ulatuses on ta enne pesitsemist ja pesitsusajal häirimistundlik, mistõttu on merikotka elupaik tulenevalt biotoobi eripärast piiritletud ligikaudu 500 m

kauguseni pesapuust ja kantud keskkonnaregistrisse. Kaitsealuse linnuliigi elupaigas kehtivad erinevad piirangud, sõltuvalt selle asukohast:

- pesapaiga minimaalseks kaitseks ja pesitsusaegse häirimise vältimiseks ümbritseb merikotka pesapuud 200 meetri raadiuses kaitsetsoon (püsielupaiga sihtkaitsevöönd), kus on keelatud metsaraie teostamine ja pesitsusajal inimeste viibimine;

- hoiualal asuvas elupaiga osas ei ole keelatud inimeste viibimine (tee on osa RMK matkarajast) ja looduskaitseseadusega kooskõlas olevad raiedväljaspool pesitsusaega;

- raieid, mida looduskaitseseadus võimaldab teha, ja muid häirivaid tegevusi ei tohi

teha merikotka elupaigas liigi pesitsusajal (15. veebruarist kuni 31. juulini).

Pinnastee on üks teede alamkategooria, oma olemuselt pealiskihita tee, mis enamasti on selleks kujunenud sõidukite liikumise tulemusena. Selliseid teid rajatakse enamasti madala

liiklussagedusega kohtadesse või ajutise teena ja neile kehtivad kruusatee rajamise nõuded. Maie kinnistul olev tee ei ole meie hinnangul kujunenud sõidukite liikumise tulemusena, vaid

see on sinna koos aluspinnasega ja teeäärsete kraavidega/nõvadega rajatud.

Tee jääb osaliselt kaitstavale alale: ca 30 m pikkuselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala5 (edaspidi kaitseala) Vaemla sihtkaitsevööndisse ja ca 345 m ulatuses Väinamere hoiualale. Lisaks piirneb tee ja selle ääres olevad kraavid/nõvad läänes kaitseala Õunaku

sihtkaitsevööndiga.

Kaitseala kaitse-eesmärgid on sätestatud kaitseala kaitse-eeskirjas ja kaitseala kaitsekorralduskavas6. Kaitseala ja hoiuala kuuluvad ühtlasi Natura 2000 võrgustikku7 Väinamere loodusalana ja Väinamere linnualana.

Kaitseala kaitse-eesmärk8 on kaitstaKassari saare ja Käina lahe äärseid poollooduslikke

kooslusi ning Käina lahte ja muid olulisi lindude rändepeatus- ning pesitsuspaiku; elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Liike, keda nõukogu direktiiv

79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas. Taimeliiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, samuti II lisast puuduvat I kaitsekategooria liiki ja tema

elupaiku. Maastikukaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate

looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks9. Sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk ja selle saavutamise viis on kirjeldatud kaitse-eeskirja § 8 lg 1 ja lg 2.

5 Vabariigi Valitsuse 17.05.2007 määrus nr 148 „Käina lahe–Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-

eeskiri). Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kood KLO1000508 6 „Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015–2024“ (edaspidi kaitsekorralduskava), leitav:

https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?fail=-33648617 7 VV 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” 8 kaitse-eeskiri § 1 lg 1- lg 4 9 kaitse-eeskiri § 7 lg 1

3 (5)

Õunaku sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on vanade metsakoosluste loodusliku arengu tagamine, mis saavutatakse selles sihtkaitsevööndis üksnes loodusliku protsessina. Vaemla

sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on rannaniitude, kadastike, loopealsete ja kaitsealuste liikide elupaikade säilitamine ning taastamine, endistel puisniitudel ja puiskarjamaadel kasvavate metsakoosluste kaitse ja kujundamine ning vanade loodusmetsade ja madalaveeliste

rannikuelupaikade kaitse. Vaemla sihtkaitsevööndis tagatakse kaitse-eesmärgi saavutamine hooldustöödega. Selleks et neid töid läbi viia, on vaja olemasolevat teed parendada.

Kaitse-eeskirja § 10 lg 2sätestab, etsihtkaitsevööndis on keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja10nõusolekul: 1) tee ja tehnovõrgu rajatiste rajamine või

tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks ning olemasolevate ehitiste hooldustööd; 2) Vaemla ja Õunaku sihtkaitsevööndites tee rajamine kinnistu tarbeks.

Väinamere hoiuala11 kaitse-eesmärk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade

kaitse; nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide ning II lisas nimetatud liikide elupaikade kaitse.

Loodusobjekti valitseja12 ei kooskõlasta LKS § 14 lg-s 1 nimetatud tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib

kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit13. Kaitstava loodusobjekti valitseja võib LKS § 14 lg-s 3 nimetatud tegevuste ja

muude tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.

Nii kaitsekorralduskava kui ka EELIS-e andmetel on Maie kinnistul tuvastatud

loodusdirektiivis14 kirjeldatud metsaelupaigatüüpidest vanad loodusmetsad (Natura kood 9010*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*).Mõlemad nimetatud elupaigatüübid on nii kaitseala, Õunaku sihtkaitsevööndi kui ka Väinamere loodusala eesmärgiks.

Elupaigatüübi vanad loodusmetsadpuhul on tegemist teisese palumännikuga, mitte

põlismetsaga.Looduslikule arengule jäetuna saab männikust aja jooksul esinduslik ja paiguti liigirikas vana loodusmets. Sellistes loodusmetsades leiavad elupaiga paljud ohustatud liigid. See elupaigatüüp esineb ainult Õunaku sihtkaitsevööndis. Vanade loodusmetsade

looduskaitseline seisund on kõrge väärtusega (B). Ohuteguriteks on tulekahjud ja ebaseaduslik raie.

Elupaigatüübi soostuvad ja soo-lehtmetsadlooduskaitseline seisund on kaitsealal valdavalt kõrge väärtusega.Negatiivse mõjutegurina on kaitsekorralduskavas ära toodud

kuivendustööd15. Kuivenduskraavide rajamine ja olemasolevate kraavide süvendamine või puhastamine ohustab metsaelupaigatüüpi soostuvad ja soo-lehtmetsad. Vajalik meede:

olemasolevate kraavide sulgemine või hooldamata jätmine, uute kraavide rajamise keelamine. Eeltoodu tõttu on keelatud tegevus, mis võib kahjustada nende elupaigatüüpide soodsat

seisundit.

10 kaitse-eeskiri § 3 11 VV määrus nr 233, 08.09.2005 Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas¹ § 1 lg 17 12 LKS § 21 lg 1 13 LKS § 14 lg 2 14 nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta 15 kaitsekorralduskava ptk 2.2.5.4. Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)

4 (5)

Loodusliku elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik

oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka

prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus16. Nii Maie kinnistule kui ka Süllaotsa kinnistule ulatub III kategooria kaitsealuse liigi harilik

ungrukold (Hupezia selago) kasvukoht, mis piirneb ca 70 m ulatuses teetrassi äärsete nõvadega. Lisaks sellele on Maie kinnistul inventeeritud III kategooria kaitsealuste liikide musträhn

(Dryocopus martius) ja väike-kirjurähn (Dryobates minor) elupaigad. Süllaotsa kinnistul on inventeeritud I kategooria liigi merikotkas (Haliaeetus albicilla) elupaik

ja III kategooria kaitsealuste liikide harilik valvik (Leucobryum glaucum) kasvukoht, mis piirneb teetrassi idapoolse nõvaga umbes 70 m pikkuselt, rohekas käokeel (Platanthera

chlorantha) ja harilik porss (Myrica gale) kasvukohad. LKS § 55 lõike 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest

korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Kaitsealuste liikide esinemisalale ei tohi kavandada tegevusi, mille realiseerimine võib elupaigas või kasvukohas

ohustada liigi säilimist. Parendatava tee trassil, trassi ääres, Maie ning Süllaotsa kinnistutel asuvad allpool toodud

kitsenduste objektid.

Õunaku sihtkaitsevööndis: Maie kinnistu lõunaosas kaitseala hooldatav sihtkaitsevöönd; kaitseala looduslik sihtkaitsevöönd, mille ca 760 m pikkune serv jääb tee trassi läänepoolsest nõvast 1-6 m

kaugusele; Väinamere hoiuala, mis kattub parendatava tee trassiga; korduv üleujutusala, ranna ehituskeeluvöönd, ranna veekaitsevöönd ja ranna piiranguvöönd.

Vaemla sihtkaitsevööndis: Süllaotsa kinnistu lõunaosas kaitseala hooldatav sihtkaitsevöönd; Väinamere hoiuala; korduv

üleujutuse ala; ranna ehituskeeluvöönd, ranna veekaitsevöönd ja ranna piiranguvöönd. Ehitatav tee jääb sihtkaitsevööndisse u 30 m pikkusel lõigul.

Kõnealune tee jääb väljapoole kaitstavaid elupaigatüüpe ja osaliselt ka väljapoole ranna ehituskeeluvööndit. Tee on olnud aastaid hooldamata, läbitav küll kuival ajal, kuid sadude

korral on see raskendatud nii pinnase, rööbaste, aukude kui ka tee äärtesse kasvanud ja teele langenud puude tõttu. Tee on kasutuses tee kõrval asuvate kinnistute ja kaitseala tarbeks, PLK-

de hooldamiseks, loomade karjamaale viimiseks ja ära toomiseks, RMK Heltermaa-Ristna- Sarve matkatee osana.

Paikvaatlusel17 18.10.2023 selgus, et teele on kunagi viidud üksikutesse kohtadesse vähesel määral kruusa. Teeäärsed nõvad/kraavid on pikemat aega hooldamata. Nõvadele/kraavidele ja

tee servadesse on kasvanud hinnanguliselt enam kui kümnekonna aastaga eri liiki lehtpuud ja - põõsad, mistõttu ei ole nõvad pikki aastaid oma funktsiooni saanud täita ja vajavad puujuurtest, lehtedest jm varisest tekkinud orgaanikast puhastamist. Tee on kuival ajal läbitav autodele ja

traktoritele. Paikvaatlusel 29.10.2023 oli teel ohtralt veelompe, teeäärses läänepoolses nõvas/kraavis vett ei olnud, kuid teest ida ja lääne suunas olevates süvendites oli vett ohtralt.

Ehitusseadustik (EhS) § 3 lg 1 sätestab, et ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise

viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. EhS § 3 lg 2 märgib, et ehitis on hoone

16 LKS § 3 lg 1 17 vaatluse teostas looduskasutuse osakonna spetsialist L. V. Lundin. Olemas fotomaterjal.

5 (5)

või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga

ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud

liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised18. Tee põhjapoolne osa pikkusega 530 m jääb väljapoole ehituskeeluvööndit, lõunapoolne osa

pikkusega 245 m jääb ehituskeeluvööndisse. LKS kohaselt on ehituskeeluvööndis uue tee ehitamine keelatud, v.a. kehtestatud planeeringu alusel avalikuks kasutamiseks määratud teede

puhul (LKS § 38 lg 3; § 38 lg 5 p 10). Antud juhul ei ole tegemist uue tee ehitamisega, vaid olemasoleva tee remondi/parendamisega.

Keskkonnaamet käsitleb kõnealust teed alusehitise ja tee püstitamise ajal selle äärtesse vee ärajuhtimiseks kaevatud nõvadega teena, mis on rajatud inimeste, loomade ja masinatega

liikumiseks. Alusehitisega teele katte paigaldamist ei loeta uue tee ehitamiseks. Kõnealuse tee parendamine on kooskõlas LKS nõuetega. Ehituskeeluvööndisse jäävas osas on lubatud teed parendada, raiuda tee äärde ja nõvasse/teekraavi kasvanud puud ja põõsad, koristada tuulemurd

ja taastada tee ääres olev läänepoolne nõva/kraav. Lähtuvalt kaitsealast ja selle kaitse- eesmärkidest on Maie kinnistul võimalik teed remontida väljaspool kaitstavaid elupaigatüüpe

ja kaitsealuste liikide elupaiku. Teeäärse läänepoolse nõva/kraavi puhastamisel mitte kahjustada nõva/kraavi ääres ja lähedal

asuva III kategooria kaitsealuse liigi hariliku ungrukolla kasvukohta, mitte muuta elupaigatüübi soostuvad ja soo-lehtmetsad veerežiimi. Lumesulamise perioodil ja suurte sadude ajal kraavi

koguneda võiv vesi juhtida Õunaku maaparandussüsteemi19 edelanurgas asuvasse kraavi. Keskkonnaamet kooskõlastab looduskaitsetöö lähteülesande nr 1996, mille eesmärgiks on

Õunaku tee kandevõime parendamine, järgmistel tingimustel:

- raieid ja muid mürarikkaid tegevusi ei ole merikotka elupaigaga piirneval alal

(Väinamere hoiualal) lubatud teha 15. veebruarist kuni 31. juulini. Ajalise

piiranguga peab arvestama tee läänepoolse nõva/kraavi puhastamisel, tee

killustikuga katmisel ja tihendamisel, truubi paigaldamiseks pinnase kaevamisel,

pinnase teisaldamisel ja truubi paigaldamisel;

- nõva/kraavi puhastamisel ei tohi kahjustada kaitsealuse liigi hariliku ungrukolla

kasvukohta ega halvendada elupaigatüübi soostuvad ja soo-lehtmetsad veerežiimi; - tee läänepoolse nõva/kraavi kallastelt ja teemaalt raiutavad puud, põõsad ja seal

asuv tuulemurd jätta tee lähedale metsa lamapuiduks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kesküla

juhtivspetsialist looduskasutuse osakond

Lea Vaher Lundin 5647 3781 [email protected]

18 EhS § 92 lg 1 19 Õunaku maaparandussüsteem, MPS kood 7033050300010