| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.12/6820 |
| Registreeritud | 03.11.2023 |
| Sünkroonitud | 31.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.12 |
| Sari | Loodus- ja muinsuskaitse dokumendid |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Toomas Haas |
| Originaal | Ava uues aknas |
KOR R A L D U S
02. november 2023 nr 1-3/23/615
Meeri kanakulli püsielupaiga (Keeri-Karijärve
loodusala) kaitsekorralduskava kinnitamine
Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja
määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:
1. kinnitan „Meeri kanakulli püsielupaiga (Keeri-Karijärve loodusala) kaitsekorralduskava”;
2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;
3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava
avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.
(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk
peadirektori asetäitja
Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, Kliimaministeerium
Jaotuskava: Maris Taul
Kaidi Erik
spetsialist looduskaitse planeerimise osakond
Keskkonnaamet 2023
Meeri kanakulli püsielupaiga
(Keeri-Karijärve loodusala) kaitsekorralduskava
KINNITATUD Keskkonnaameti 2.11.2023 korraldusega nr 1-3/23/615
2
Sisukord
1. Ala iseloomustus ........................................................................................................................ 4 1.1 Uuritus ja seire .................................................................................................................... 5
2. Väärtused ja kaitse eesmärgid ................................................................................................. 6
3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 9 3.1 Külastuskorraldus ja tähistamine ................................................................................... 10
3
Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused
KE – kaitse-eeskiri Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)
Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund KeA – Keskkonnaamet KAUR – Keskkonnaagentuur
KKK – kaitsekorralduskava LKS - looduskaitseseadus
LKA – looduskaitseala PEP – püsielupaik LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitsepõhimõtteid) LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks
asutatud ala) RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus EELIS – Eesti looduse infosüsteem
SKV – sihtkaitsevöönd Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei
tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng) Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)
4
1. ALA ISELOOMUSTUS
Püsielupaiga peamiseks väärtuseks on vanad loodusmetsad, kus on ka kanakulli pesa. Vanade metsade range kaitsega tagatakse ohustatud metsaliikidele vajalik kaitse.
Kaitstava ala nimi Meeri kanakulli püsielupaik (KLO3000706)
Loodusala nimi Keeri-Karijärve loodusala (EE0080316)
Pindala 15,6 ha
Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953235
Kaitsekord „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” https://www.riigiteataja.ee/akt/12763219?leiaKehtiv
Koostaja nimi Kaidi Erik
Koostamise aasta 2023
Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja
määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001
Keeri-Karijärve loodusalal asuvad siseriiklikult kaitstavad alad Keeri-Karijärve looduskaitseala ja Meeri kanakulli püsielupaik. Keeri-
Karijärve looduskaitsealal olemas kehtiv kaitsekorralduskava1. Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega
kohustusi kolmandatele isikutele.
Meeri kanakulli püsielupaiga (Keeri-Karijärve loodusala) kaitsekorralduskava on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.
1 Keeri-Karijärve looduskaitseala kaitsekorralduskava
https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=-1592645661
5
1.1 Uuritus ja seire
Inventuurid
Meeri kanakulli püsielupaigas toimus esmane elupaigatüüpide inventuur Natura pilootprojekti raames aastal 2000. Pärast seda pole püsielupaigas elupaigatüüpide andmeid täpsustatud. Inventuuri andmetel leidub alal elupaigatüüp vanad loodusmetsad (9010*) esinduslikkusega A.
Riiklik seire
Esimesed Meeri kanakulli pesaandmed pärinevad 2008. aastast ja riiklik seire toimus viimati 2018. aastal2. Mõlemal korral oli pesa asustamata.
Inventuuride ja uuringute vajadus
Vajalik on täpsustada elupaigatüübi vanad loodusmetsad (9010*) paiknemist ja esinduslikkust.
2 Kanakulli pesitsusedukuse seire 2018.a. Eesti Ornitoloogiaühing
6
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID
Loodusala looduskaitseline väärtus on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslus. Tabelis 1 ja 2 võetakse kokku Meeri kanakulli püsielupaiga (Keeri-Karijärve loodusala)
kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Liigi
soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad meetmed on seatud vastavalt kanakulli tegevuskavale, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kava on leitav Keskkonnaameti kodulehel ja
viide on lisatud. Kanakulli eesmärgi määramisel on arvestatud riikliku seire, kanakulli tegevuskava ja
elupaigatüüpide inventuuri andmetega. Asustamata pesade korral ei määrata eesmärgiks pesitsevate paaride arvu. Eesmärgiks on kanakullile sobivate pesapaikade säilimine.
7
Tabel 1. Meeri kanakulli püsielupaiga (Keeri-Karijärve loodusala) kaitseväärtuste koondtabel (kooslused)
Kaitseväärtus3
Seisund4
(pindala/
esinduslikkus)
Kaitse eesmärk5 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus6 Märkused
Panus
üldpindalasse /
SDF-i (%)7
Loodusala eesmärgid Vanad
loodusmetsad
(9010*)
KE – ei, LoD – I, LoA – jah
• 14,7 ha / A Andmed vanad, vajavad täpsustamist
• Elupaigatüübi säilitamine 14,7 ha
• Andmete täpsustamine 14,7 ha8
• - • Püsielupaik liita looduskaitse- alaga.
• Looduslikule arengule jätmine 14,7 ha
• Inventuur 14,7 ha.
• Heas seisus elupaiku on säilinud 14,7 ha
• Andmed on täpsustunud 14,7 ha-l
Vajalik tüübi muutmine, et väärtus oleks lisatud kaitse- eesmärkide hulka.
0,021/0,025
3 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;
KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;
LoD – loodusdirektiivi lisa number;
LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; 4 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 5 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 6 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 7 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal Numbrid näitavad, milline on selle loodusala elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i
kantud elupaigatüüpide pindalast. 8 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030
8
Tabel 2. Meeri kanakulli püsielupaiga (Keeri-Karijärve loodusala) kaitseväärtuste koondtabel (liigid)
Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused
Siseriiklikud eesmärgid
Kanakull
(Accipiter
gentilis) LKS – II, KE – jah, LoA – ei
Pesa asustamata9 Liik pesitses 2022. aastal Keeri-Karijärve LKA Kõia SKV-s.
Kanakullile sobiv pesitsusala on säilinud vähemalt 15,6 ha-l.
Pesitsusaegne häirimine10.
Järelevalve, külastuse mittesuunamine kanakulli püsielupaika.
Kanakullile sobiv pesitsusala on säilinud vähemalt 15,6 ha-l.
9 Kanakulli pesitsusedukuse seire 2018.a. Eesti Ornitoloogiaühing 10 Kanakulli tegevuskava
https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse#linnud
9
3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED
Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus
täiendada.
Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);
2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite
kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).
Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033
Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik
Inventuurid, seired, uuringud
1 Kanakulli riiklik seire Seire KAUR I Vastavalt seirekavale
2 Elupaigatüübi 9010* andmete täpsustamine
14,7 ha Inventuur KeA I 203011
Kavad, eeskirjad
3 Kaitseala tüübi muutmine looduskaitsealaks
Kaitsekorra muutmine KeA I 2028
4 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel uuendamine
Tegevuskava KeA I 2031
5 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine
Tegevuskava KeA I 2031
11 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030
3.1 Külastuskorraldus ja tähistamine
Püsielupaika külastust ei suunata ja ala piire looduses ei tähistata, sest alal paikneb ohustatud liigi elupaik. Ühtlasi paikneb alal vana loodusmets (9010*), mida
intensiivsem külastus võib kahjustada (tallamine, häirimine, vajalikud raietööd hoolduseks, ohutuse tagamiseks jne).