Kiruvere loodusala kaitsekorralduskava kinnitamine

K O R R A L D U S

02. november 2023 nr 1-3/23/614

Kiruvere loodusala kaitsekorralduskava

kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan Kiruvere loodusala (hoiuala) kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada tegevuskava avaldamine

Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Anna Krete Kangur

spetsialist looduskaitse planeerimise osakond

„Vaade Kiruvere järvele” Anna Krete Kangur.

Kiruvere loodusala (hoiuala)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 2.11.2023 korraldusega nr 1-3/23/614

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus .................................................................................................................... 4 1.1. Uuritus ja seire ................................................................................................................... 5

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ....................................................................................... 6

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused....................................................................... 9 3.1. Tähised ............................................................................................................................ 10 3.2. Külastuskorraldus ............................................................................................................. 10

Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 11

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

KE – kaitse-eeskiri

KeA – Keskkonnaamet

LKS ‒ looduskaitseseadus

KA – kaitseala

LKA – looduskaitseala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

4

1. ALA ISELOOMUSTUS

Hoiuala eesmärk on Kiruvere järve loodusliku arengu kaitse

Loodusala nimi ja kood Kiruvere loodusala (EE0010141) (Joonis 1)

Loodusalale jäävad

kaitstavad loodusobjektid

Kiruvere hoiuala (KLO2000002)

Pindala 21,1 ha

Asukoht ja piirid Harju maakond, Kose vald, Kiruvere küla Joonis 1, leitav Keskkonnaportaalist

Kaitsekord Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määrus nr 144

„Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas” Looduskaitseseadus

Koostaja nimi Anna Krete Kangur

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava

koostamise kord

Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a määrus nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise

parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele. Kiruvere loodusala (Kiruvere hoiuala) kaitsekorralduskava on koostatud tähtajatult. Kava

vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

Joonis 1. Kiruvere loodusala ja loodusalal inventeeritud elupaigatüüp looduslikult

rohketoitelised järved (3150) (piirid: EELIS, juuli 2023; aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti

WMS kaardirakendus, juuli 2023).

5

1.1. Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Natura pilootprojekti raames kaardistati Kiruvere järv 2000ndate alguses elupaigatüübina looduslikult rohketoitelised järved (3150)1. Hiljem on Kiruvere järve elupaika inventeeritud

2017. aastal Margit Berg-Jürgensi poolt „Loodusdirektiivi järve-elupaikade inventuuri 2016‒ 2018” raames. Inventuuri käigus selgus elupaiga väga kõrge väärtus. Kaitsealustest

taimeliikidest leidub alal väikest vesiroosi (Nymphaea candida). Loodusala kaitse-eesmärgiks oleva liigi (harilik hink) kohta on viimane kinnitatud vaatlus pärit aastast 2002. Hilisemal ajal liigi inventuure läbi viidud ei ole. (EELIS 2023)

2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on hingu arvukuse trend Eestis aastatel 2007–2018

olnud stabiilne ning populatsioon ja elupaikade seisund soodne. Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajalik on alal läbi viia kaitse-eesmärgiks oleva liigi (hingu) inventuur, et täpsustada praegu

teadaolevaid andmeid, mis pärinevad rohkem kui 20 aasta tagusest ajast. Liigi info on oluline ka elupaigatüübi seisundi hindamiseks (indikaatorina).

1 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale.

6

2. KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID

Loodusala kaitse-eesmärkideks olevad väärtused on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2002. aasta

korraldusega2 ja hoiuala omad Vabariigi Valitsuse 2005 aasta määrusega3. Kiruvere loodusala ja hoiuala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüp looduslikult

rohketoitelised järved (3150). Lisaks on loodusala kaitse-eesmärgiks loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigi harilik hingu (Cobitis taenia) ja tema elupaikade kaitse.

Pärast andmete täpsustamist tuleb Kiruvere hoiuala kaitse-eesmärkidesse lisada III kaitsekategooria liigi hariliku hingu (Cobitis taneia) elupaikade kaitse.

Kiruvere loodusala väärtusi võivad negatiivselt mõjutada järve kaldale püstitatud ehitised. Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lõikele 1 on üle kümne hektari suurusel järvel kalda

ehituskeeluvööndi laius metsamaal 100 m ja väljaspool metsamaad 50 m. Ehituskeeluvööndisse võib ehitisi püstitada ainult looduskaitseseaduse §-s 38 loetletud erijuhtudel. Ehitiste

püstitamise lubamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kiruvere järve kaldavööndisse ehitamise kohta otsuste tegemisel on oluline hinnata, kas tegevus mõjutab negatiivselt loodusala väärtusi. Kaldaäärne ehitustegevus võib kahjustada elupaiga soodsat seisundit,

mistõttu on pidevalt vajalik teostada järelevalvet, et järve äärde ei püstitataks ebaseaduslikke rajatisi. Järelevalve on tuvastanud alal ebaseaduslike ehitiste olemasolu.

Kiruvere loodusala elupaigatüübi väärtus sõltub kaudselt ka järve kalda erosioonikindlusest. Pinnase vette kandumine võib omakorda mõjutada järves eluneva III kaitsekategooria liigi

hariliku hingu elu- või kudealade seisundit. Sellest tulenevalt on soovitatav jätta kaldatsoonis looduslikuks veeseaduse § 118 kohase veekogu kalda või ranna veekaitsevööndisse jääv ala, mis antud juhul on 10 meetrit4.

Tabelis 1 ja 2 võetakse kokku Kiruvere loodusala kaitseväärtuse hoidmisega seotud kaitse-

eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad

tulemused.

2 Vabariigi Valitsuse 05.08.2002 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri” 3 Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrus nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas” 4 Veeseadus–Riigi Teataja

7

Tabel 1. Kiruvere loodusala (hoiuala) kaitseväärtuste koondtabel

Kaitseväärtus5 Seisund (pindala

(ha)/esinduslikkus6) Kaitse eesmärk7 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus Märkused Panus

üldpindalasse

/SDFi (%)8

Looduslikult

rohketoitelised

järved (3150)

LoA ‒ ja, KE ‒

ja, LoD ‒ I

20,7/A Elupaigatüübi

säilitamine 20,7

ha

Ehitustegevus

kaldal, kallaste

intensiivne

kasutamine

Looduslikule arengule jätmine

Ehitiste likvideerimine/seadusta mine

Järelvalve

Heas seisus

järveelupaika

on säilinud

20,7 ha

Veekogu

pindalalised

erinevused

0,07/0,07

5 KE (ja/ei) – on või ei ole hoiuala kaitse-eesmärk; LoA (ja/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; LoD – loodusdirektiivi lisa number 6 Elupaigatüübi pindala hektarites ja esinduslikkus EELISesse kantud inventuuride alusel 2023. a seisuga. Esinduslikkus A – väga hea, B – hea, C – arvestatav 7 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 8 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala elupaigatüüpide

osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

8

Tabel 2. Kiruvere loodusala (hoiuala) kaitseväärtuste koondtabel (liigid)

Kaitseväärtus9 Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Harilik hink

(Cobitis taenia) LKS – III, KE – ei, LoA – ja, LoD – II

Esineb alal, kuid andmed on aegunud ja puudulikud

Liik esineb alal ja tema elupaik on säilinud soodsas seisundis

Aegunud andmed Inventuur

Hoiuala kaitse- eesmärgiks lisamine

Liik esineb alal ja tema elupaik on säilinud soodsas seisundis

Liik on lisatud hoiuala kaitse- eesmärgiks

9 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel; KE (ja/ei) – on või ei ole hoiuala kaitse-eesmärk; LoA (ja/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; LoD (ja/ei) –

loodusdirektiivi lisa number

3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud tabelites 1 ja 2 seatud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse: 1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste

säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Kaitse-eesmärgiks oleva liigi (hingu) inventuur Inventuur KeA I 2024

Kavad, eeskirjad

2 Kaitsekorralduskava andmete ülevaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

3 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

4 Hoiuala kaitse-eesmärgi muutmine Kaitsekorra muutmine KeA I 2025

Taristu, tehnika ja loomad

5 Hoiuala tähiste hooldamine 1 tähis Kaitsealuste objektide tähistamine, tähiste hooldamine

RMK II Vastavalt vajadusele

Muu

6 Illegaalsete rajatiste likvideerimine/seadustamine

Muu kaitseväärtustega seotud töö

KOV I 2025

3.1. Tähised

Hoiuala on tähistatud ühe tähisega, mis on nähtav külastustaristu virtuaalkontoris

(haldusalasisene töökeskkond). Rohkem tähiseid loodusalale selle kaitsekorralduskavaga ei planeerita.

3.2. Külastuskorraldus

Kiruvere loodusala puhul on tegu avalikult kasutatava järvega, kuid otsene ligipääs sinna puudub. Järvele ligipääsetav kaldaala asub eramaadel. Käesoleva kavaga külastustaristut alale

ei rajata.

11

KASUTATUD ALLIKAD

Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS). Keskkonnaagentuur.

Looduskaitseseadus (2004).

Natura Standardandmebaas

Vabariigi Valitsuse 05.08.2002 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiriˮ.

Vabariigi Valitsuse 16.06.2005. a määrus nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju

maakonnas”.