Saaremaa - Isikliku kasutusõiguse seadmise leping ning asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus Tarna

1

TALLINNA NOTAR TARVO PURI

Notaribüroo Tallinn Rävala pst 3 / Kuke tn 2

Tel 6996 300

www.notarnet.ee

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU

NUMBER

1742

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING

NING

ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Tarvo Puri Eesti Vabariigis teisel juulil kahe tuhande kahekümne esimesel aastal (02.07.2021.a) ning selles notariaalaktis osalejad on

Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, tegutsedes Keskkonnaministeeriumi, mis on

registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodiga 70001231,

aadress Narva mnt 7a, Tallinn 15172, e-posti aadress [email protected], kui riigivara

valitseja, kaudu, mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Annika Arro, isikukood 49103174910, kes on tõestajale tuntud isik, ning kes kinnitab, et tema volitused

esindatava nimel käesoleva lepingu sõlmimiseks on piisavad ja kehtivad, neid ei ole tagasi võetud

ega tühistatud,

Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Veskiposti 2, Tallinn, Harju maakond, Tallinn,

e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Kasutaja, mille esindajana tegutseb

notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Kairit Hein, isikukood 48012130213, kes on

tõestajale tuntud isik, ning kes kinnitab, et tema volitused esindatava nimel käesoleva lepingu

sõlmimiseks on piisavad ja kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud.

kes sõlmivad käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas:

1. LEPINGU ESE

1.1. Lepingu esemeks on kinnistu asukohaga Tarna, Pahapilli küla, Saaremaa vald, Saare maakond koos selle oluliste osadega ja päraldistega (edaspidi nimetatud Lepingu Ese).

Lepingu Eseme koosseisu kuuluv maaüksus on registreeritud riigi kinnisvararegistris

koodiga KV64942 ning nimetatud riigivara valitsejana on riigi kinnisvararegistrisse kantud

Keskkonnaministeerium.

2

1.2. Lepingu Ese on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr

4438050 all.

1.2.1. Maa koosseisus on katastritunnus 48301:001:0663, pindala 16648 m², aadress Tarna,

Pahapilli küla, Saaremaa vald, Saare maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%).

1.2.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.2.3. Kolmandasse jakku on kande nr. 2 all sisse kantud järgmine kanne: Reaalservituut

kinnistu nr 3474234 igakordse omaniku kasuks. Tähtajatu ja tasuline reaalservituut

vastavalt

07.11.2016.a lepingu punktidele 3.1 kuni 3.13 ning vastavalt lepingu lisaks nr kaks (2)

olevale plaanile. 7.11.2016 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 11.11.2016.

Kohtunikuabi Pille Zäär. 1.2.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

1.3. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi (www.ehr.ee) kohaselt ei ole

registreeritud maaüksusel, mis kuulub Lepingu Eseme koosseisu, ehitisi (Lepingu Ese on

hoonestamata).

1.4. Maa-ameti Maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) kohaselt on maaüksuse, mis

kuulub Lepingu Eseme koosseisu, kasutamisega seotud kitsendused järgmised:

Katastriüksuse 48301:001:0663 kitsendused:

Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 343 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin

(Kesk?¼la);

Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 3054 m²; nähtus: maantee

(Orissaare - Leisi - Mustjala).

1.5. Käesoleva lepingu punktis 1 toodud andmed on notariaalakti tõestaja eelnimetatud

elektroonilistes andmebaasides kontrollinud käesoleva lepingu tõestamise päeval

(02.07.2021) infosüsteemi e-notar kaudu (kinnistusraamat, ehitisregister, maakataster) või

internetiaadressil (ülejäänud andmebaasid).

2. OSALEJATE KINNITUSED

2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et:

2.1.1. Käesolev leping sõlmitakse Maa-ameti peadirektori 25. mai 2021.a korralduse nr 1-

17/21/1360 „Isikliku kasutusõiguse seadmine Tarna kinnisasjale“ alusel.

2.1.2. Lepingu Ese on Omaniku ainuomand ja Omanik ei ole Lepingu Eset kuni Lepingu

sõlmimiseni kellelegi võõrandanud ning Lepingu Ese ei ole arestitud, selle suhtes ei kehti

käsutamiskeelde, selle suhtes ei ole vaidlusi, s.h kohtulikke vaidlusi, Lepingu Ese ei ole

koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas

kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu

näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud.

2.1.3. Lepingu Eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.

2.1.4. Omanik on kontrollinud kitsendusi ja piiranguid põhjustavate objektide andmeid

maakatastri kitsenduste kaardilt ja Omanikule ei ole teada Lepingu Eseme valdamise,

kasutamise ja käsutamise suhtes lepingu sõlmimise ajal kehtivaid kitsenduste kaardil

kajastamata käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ja

muid seadusest tulenevaid piiranguid. Kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ning kaardil kajastatud kitsendusi võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Kitsenduste kaardil kajastuvad andmed, mis katastripidaja on maakatastriseaduse § 12

3

alusel kitsenduste kaardile kandnud vastavalt maakatastriseaduse § 191 lõikele 2. Omanik ei vastuta talle mitte teadaolevate kitsenduste ja piiranguid põhjustavate objektide

olemasolu eest.

2.1.5. Ta omab kõiki vajalikke esindatava isiku nõusolekuid ja kooskõlastusi ning kõiki õigusi

Lepingu sõlmimiseks.

2.2. Kasutaja esindaja avaldab ja kinnitab, et:

2.2.1. Kasutaja on Lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse ala põhjalikult üle vaadanud

ning on teadlik maatüki suurusest ja piiridest ning kasutusõiguse ala suurusest,

seisukorrast ja piiridest ega oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone.

2.2.2. Kasutaja on teadlik Lepingu Eseme suhtes kehtivatest seadusjärgsetest kitsendustest ja

nende sisust ning kinnitab, et need ei takista käesoleva lepingu alusel seatava isikliku

kasutusõiguse teostamist.

2.2.3. Ta omab kõiki vajalikke esindatava isiku nõusolekuid ja kooskõlastusi ning kõiki õigusi

Lepingu sõlmimiseks.

2.3. Omaniku esindaja ja Kasutaja esindaja avaldavad ja kinnitavad, et:

2.3.1. Nad on tutvunud käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleva plaaniga, selle sisu on neile

teada ning nad nõustuvad sellega.

2.3.2. Lepingu punktis 2.1.1 nimetatud haldusakti sisu on neile teada, nad loobuvad nimetatud

dokumendi ettelugemisest ning käesolevale notariaalaktile lisamisest.

3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE LEPINGU ESEMELE

3.1. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku seada Kasutaja kasuks Lepingu Esemele tähtajatu isiklik kasutusõigus olemasoleva 0,4 kV maakaabelliini trassi (edaspidi nimetatud tehnorajatis) omamiseks ja valdamiseks alal (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala), mille asukoht on

näidatud Lepingu lisaks nr 1 oleval plaanil punase värviga (ala pindala 395,81 m2).

3.2. Isikliku kasutusõiguse sisuks on Lepingu punktis 1 nimetatud kinnisasja kasutamine

kasutusõiguse ala ulatuses tehnorajatise omamiseks, valdamiseks, kasutamiseks,

hooldamiseks ja kõikide tööde teostamiseks, mis on seotud tehnorajatise majandamise,

remontimise, korrashoiu ja hooldamisega Lepingus sätestatud tingimustel.

3.3. Isiklik kasutusõigus seatakse Kasutaja kasuks järgmistel tingimustel:

3.3.1. isiklik kasutusõigus seatakse tähtajatult, jättes riigile õiguse lõpetada leping

ennetähtaegselt olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu

teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. Lepingu lõpetamine toimub asjaõigusseaduses

sätestatud korras;

3.3.2. riik seab isikliku kasutusõiguse tasuta. Lepingu Eseme igakordsel omanikul on õigus

nõuda tasu vastavalt sellel ajal kehtivale seadusele;

3.3.3. tehnorajatisega seotud tööde teostamisel isikliku kasutusõiguse alal kohustub Kasutaja

kandma kõik ehitamisega seotud kulud ning arvestama Lepingu Esemeks oleva kinnistu

kehtivate kitsendustega;

3.3.4. Kasutaja kohustub kasutusõiguse kehtivusaja jooksul tehnorajatisega seotud tööde järgselt

tagama Lepingu Esemeks oleva kinnistu heakorra taastamise omal kulul;

3.3.5. Kasutaja kohustub andma tagasivõetamatu nõusoleku Lepingu Esemeks oleva kinnistu

jagamise korral isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks selliselt, et isiklik kasutusõigus jääb

koormama vaid kinnistut, kus asub lepingule lisatud plaanil näidatud tehnorajatis ja

teistele kinnisasjadele isiklikku kasutusõigust üle ei kanta;

3.3.6. Kasutaja kohustub Omanikuga sõlmima kokkuleppe, mille kohaselt võib Omanik

4

vajadusel koormata sama kasutusõiguse ala teiste piiratud asjaõigustega, kui see ei takista

käesoleva isikliku kasutusõiguse teostamist;

4. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS

4.1. Lepinguosalised on isikliku kasutusõiguse seadmises kokku leppinud. Omanik lubab ja Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 4438050 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus tehnorajatise (0,4 kV maakaabelliini trassi) omamiseks ja valdamiseks Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks vastavalt 02.07.2021.a sõlmitud lepingu punktile 3 ja lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile.

5. KASUTAJA NÕUSOLEK NING KASUTAJA JA OMANIKU KOKKULEPE

5.1. Kasutaja annab käesolevaga tagasivõetamatu nõusoleku Lepingu Esemeks oleva kinnistu

jagamise korral isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks selliselt, et isiklik kasutusõigus jääb

koormama vaid kinnistut, kus asub isikliku kasutusõiguse esemeks olev tehnorajatis ja

teistele kinnisasjadele isiklikku kasutusõigust üle ei kanta.

5.2. Kasutaja ja Omanik lepivad kokku, et Omanik võib vajadusel koormata sama kasutusõiguse

ala teiste piiratud asjaõigustega, kui see ei takista käesoleva isikliku kasutusõiguse

teostamist.

6. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT ANTUD SELGITUSED

6.1. Isiklik kasutusõigus tekib vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte lepingu

sõlmimisega ning lõpeb vastava kande kustutamisega kinnistusraamatust.

6.2. Asjaõigusseaduse §-de 225, 226 ja 228 sisu ja õiguslikku tähendust, sealhulgas seda, et

isiklik kasutusõigus, mille esemeks on tehnovõrk või -rajatis, on üleantav, ning et isikliku

kasutusõiguse üleandmiseks on vajalik kokkulepe isikliku kasutusõiguse üleandmise kohta

(asjaõigusleping) vana ja uue õigustatud isiku vahel. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on

tehnovõrk või –rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks

kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.

6.3. Isiklik kasutusõigus kehtib kinnistu igakordse omaniku suhtes ja koormab kinnisaja selliselt,

et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või

teostama kinnisasja suhtes teatud õigust.

6.4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema

kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-,

veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-,

küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke

ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks

vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises

kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.

6.5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma

kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -

rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam

võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks

tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -

rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub

5

isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65

lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja

maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev

võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb,

siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele

pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud

talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse

seadmisega. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul,

kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem

kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi

tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et

teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. (3) Käesolevas

paragrahvis sätestatu ei välista talumiskohustuse tekkimist käesoleva seaduse §-s 158

sätestatud korras.

6.6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1582 (1) Kinnisasja omanikul on õigus nõuda tasu käesoleva

seaduse § 1581 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise eest. Riigile kuuluvale

maale ehitatud § 1581 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise eest tasu ei

maksta. (2) Tehnovõrgu või -rajatise talumise eest tasu saamiseks käesoleva paragrahvi

lõikes 1 sätestatud alustel esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu või -rajatise

omanikule. Taotluse vormi ja esitamise korra kehtestab majandus- ja

kommunikatsiooniminister. (3) Jooksva aasta eest on tasu saamise õigus isikul, kes oli

vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. märtsi seisuga, juhul kui ta esitab käesoleva

paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse jooksva aasta 1. juuliks. (4) Käesoleva paragrahvi

lõikes 2 sätestatud taotluse alusel makstakse tasu ka järgmistel aastatel kuni uue taotluse

esitamiseni. Tasu saamise aluseks olevate asjaolude muutumisel tekib õigus suuremale tasule

pärast täiendava taotluse esitamist lõikes 3 sätestatud korras. Kinnisasja omaniku

vahetumisel tekib uuel omanikul tasu saamise õigus pärast lõikes 2 sätestatud taotluse

esitamist lõikes 3 sätestatud tähtaegadest lähtudes. (5) Tasu jooksva aasta eest makstakse

välja hiljemalt sama aasta 1. detsembriks. (6) Korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul

võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse esitada korteriühistu või

korteriomandite valitseja. Sellisel juhul makstakse hüvitis korteriühistule või korteriomandite

valitsejale, kes on kohustatud vastava hüvitise maksma korteriomanikele või tasaarvestama

selle majandamiskulude nõudega. (7) Tasu saamise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

Aegumistähtaeg algab iga aasta 1. juulist.

6.7. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 (1) Kinnisasja omanik on kohustatud

taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist,

kui esmakinnistamine toimus enne 1999. aasta 1. aprilli. Kinnisasja omanik peab taluma

tehnovõrku või -rajatist ka juhul, kui esinevad asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 sätestatud

eeldused või muu talumiskohustus. (2) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka

tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud

talumiskohustust, kui see tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1

nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli

ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides.

6.8. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 (1) Kui tehnovõrgu või -rajatise

talumise kohustus tuleneb seadusest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise

omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustuse eest

makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus taotleda tasu tehnovõrgu või -

rajatise talumise eest asjaõigusseaduse § 1582 lõikes 2 sätestatud korras. Tasu tehnovõrgu või

6

-rajatise talumise eest hakatakse arvestama tagasiulatuvalt alates 2004. aasta 1. novembrist

eeldusel, et vastav taotlus esitatakse hiljemalt 2010. aasta 1. juuliks.

6.9. Vastavalt ehitusseadustiku § 77 (1) Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks

olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja

kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2) Elektripaigaldise

kaitsevööndis on keelatud:

1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-,

lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid;

2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega,

paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud

elektripaigaldise kaitsevööndis;

3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma

selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis;

4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi –

kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis;

5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui

0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi –

õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites.

Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus on kehtestatud majandus- ja taristuministri

01.07.2015.a. määrusega nr 73 (§ 10).

6.10. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad

kokkulepped. Kokkulepped, mida kinnistusraamatusse ei kanta või mille kohta märget

kinnistusraamatusse ei tehta, on võlaõiguslikud kokkulepped ja ei kehti kolmandate isikute

suhtes. Võlaõiguslikud kokkulepped lähevad kinnisasja võõrandamise korral uuele

omanikule üle vaid juhul kui kinnisasja omanik ja uus omandaja on selles kokku leppinud.

7. LEPINGU EDASTAMINE

7.1. Osalejad paluvad notaril esitada lepingu kinnistusosakonnale kannete tegemiseks. Notar

esitab lepingu kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul infosüsteemi e-notar kaudu.

8. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD

8.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Kasutaja.

8.2. Osaleja tasub notari tasu sularahas või maksekaardiga notaribüroos või kolme (3) tööpäeva

jooksul ülekandega notari arvelduskontole. Vastavalt notari tasu seaduse § 38 lg 2 vastutavad

osalejad notari ees notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. 8.3. Osaleja tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul Rahandusministeeriumi kontole ja esitab

riigilõivu tasumist tõendava maksedokumendi notaribüroosse. Riigilõivu tasumata jätmisel

on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi vaatamata.

Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tõestamisel 38,30 eurot

(tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 10, 22, 23 p 2).

Kaugtõestamise notaritasu 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2 1).

Notari tasu kokku 58,30 eurot

Käibemaks 11,66 eurot

Kokku 69,96 eurot

7

Isikliku kasutusõiguse seadmise riigilõiv 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot:

riigilõivuseadus § 354 lg 1). KS

Kaugtõestamise korral on kasutusel digitaalne originaaldokument, mis on osalejatele tasuta

kättesaadav www.eesti.ee ja www.notar.ee.

Notar teeb käesolevast digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb

notari arhiivi hoiule. Kui osaleja soovib, on tal võimalik notaribüroost saada paberkandjal

kinnitatud ärakiri (maksumus 0.23 EUR / lk).

Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud,

ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt

heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud.

Käesolevas notariaalaktis viidatud ning aktile lisatud plaan on osalejatele notariaalakti tõestaja

poolt videosilla vahendusel esitatud enne heakskiitmist läbivaatamiseks ning seejärel osalejate

poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud.

Osalejate digitaalallkirjad:

Asukoht kaugtõestamisel (tema enda ütluste kohaselt)

Eesti Vabariik, tegutsedes Keskkonnaministeeriumi kaudu esindaja Annika Arro

Tallinnas, oma elukohas

Elektrilevi OÜ esindaja Kairit Hein

Keila linnas, oma kodus

Notariaalakti tõestaja digitaalallkiri

Isikliku kasutusõigusega koormatava ala plaan

KÜ 48301:001:0663 Saare maakond Saaremaa vald Pahapilli küla Tarna

Kasutusõiguse ala on 0,4 kV maakaabelliinil piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmisest kaablist 1 m kaugusel paiknevad mõttelised veritaaktasandid.

Koormatava ala pindala ca 395,81 m2

__________ kinnistu piiri tähistus _________ isikliku kasutusõiguse ala tähistus

Lisa Maa-ameti peadirektori korraldusele "Isikliku kasutusõiguse seadmine Tarna kinnisasjale"