RMK kooskõlastuse taotlus Kanepi vald - Põlvamaa

Saadame kooskõlastuse saamiseks „ Saverna spordiradade metsatööde plaani aastateks 2024-

2032“ (lisatud). Metsatööde plaani koostamiseks viidi septembrist-novembrini läbi kohaliku

kogukonna kaasamisprotsess, mille käigus tehtud ettepanekud on koondatud lisatud tabelisse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Timberg

Põlvamaa metsaülem

Kanepi Vallavalitsus

e-post: [email protected] Meie 02.11.2023 nr 3-1.1/2023/6797

RMK kooskõlastuse taotlus / Saverna spordiradade

metsatööde plaan

Ettepaneku

esitaja Ettepanek-kommentaar RMK vastus

Saverna

KesKus MTÜ

esindajad 5.

septembri

arutelul

Ettepanek kujundada kogu suusaradade ümbrus ja KAH ala parkmetsaks: raiuda kõik kuused ja

jätta alles kõik männid ja terved kased. Arvestame metsatööde plaani koostamisel.

Saverna

KesKus MTÜ

esindajad 5.

septembri

arutelul Ettepanek teha maapinna ettevalmistus ja istutada esimesel võimalusel männid. Arvestame metsatööde plaani koostamisel.

Saverna

KesKus MTÜ

esindajad 5.

septembri

arutelul Ettepanek koguda alalt raidmed ja võsa. Arvestame metsatööde plaani koostamisel.

Saverna

KesKus MTÜ

esindajad 5.

septembri

arutelul

Ettepanek kavandada raied 2024. aasta augustisse ja teha tööd kuival ajal, et poleks rada de

rikkumist.

Arvestame metsatööde läbiviimisel.

Saverna

KesKus MTÜ

esindajad 5.

septembri

arutelul Ettepanek kasutada kogenud ja oskuslikke masinamehi raietöödel, et töö saaks kvaliteetne. Arvestame metsatööde läbiviimisel.

Saverna

KesKus MTÜ

esindajad 5.

septembri

arutelul Ettepanek raiuda jõe-äärselt heinamaalt võsa ulatuses, mis varjab radade valgustust. Nõustume, kui rentnik seda soovib ja korraldab.

Ettepanekud Saverna terviseradade ümbruse riigimetsa metsatööde plaanimiseks

Saverna

KesKus MTÜ

esindajad 5.

septembri

arutelul Ettepanek jätta raiumata põhja-poolne külg ja teha eraldi eraldis selle tähistamiseks. Nõustume.

Saverna

KesKus MTÜ

esindajad 5.

septembri

arutelul Ettepanek rajada puhkekoht. Nõustume, kui rentnik seda soovib ja korraldab.

Saverna

KesKus MTÜ

esindajad 5.

septembri

arutelul Ettepanek teha suusaradade kõrvale disc-golfi rada. Nõustume, kui rentnik seda korraldab.

Indrek Hoop

5. septembri

arutelul Ettepanek jätta kõik raiumata ja vajadusel raiuda surnud ja radadele ohtlikud puud. Ei nõustu.

Margus

Tammai

Minu ettepane Kanepi vallas Saverna spordiradadel KAH-alal, on et teostatakse maksimaalselt

surnud puude raiet, kuid mitte intensiivsemaid raieid. Ei nõustu.

Silja Mall

Kuulsin plaanitavast raiest sellel alal ja loodan, et soovin maksimaalselt surnud puude raiet

lähema 10 aasta jooksul Saverna spordiradade KAH-alal, kuid mitte intensiivsemaid raieid. Ei nõustu.

Raido Kont

Kuna mina ning minu lapsed on Saverna spordiradade kasutajad, siis esitan siin omapoolse

ettepaneku sealse KAH ala (kvartal SV079, eraldised nr. 1, 2 ja 21) metsa majandamiseks. Minu

peamine sõnum on, et vastavatel eraldistel võiks kindlasti loobuda uuendusraiest. Peamised

põhjendused selleks on järgmised: 1) looduses viibides (näiteks sportides) tunneb vähemalt osa

inimesi ennast oluliselt paremini, kui nad on ümbritsetud vanast metsast; 2) spordirajad asuvad

maantee läheduses ning vana mets aitab oluliselt puhverdada sealt tulevat liiklusmüra; 3) kui

suusarajad on ümbritsetud vana metsaga, siis võib talvine suusaradade hooldus olla lihtsam, sest

lageda alaga võrreldes ei tuiska need nii kiiresti täis; 4) eraldised asuvad Leevi jõe veekaitse

piiranguvööndis. Kuna surnud puid ei ole nendes eraldistes praegu palju, siis ei tundu ka

sanitaarraie kuidagi hädavajalik ning vähemalt 10 a. perspektiivis võiks nende majandamisest

üldse loobuda, jättes need looduslikule arengule.

Arvestame osaliselt. Metsaeraldiste piire ja raie

ulatust on täpsustatud. Raiesse mineva ala

pindala on 1,67 hektarit. Raie käigus säilitatakse

valdav osa mändidest-kaskedest, raiealale jääb

kokku ca 50 säilikpuud. Maantee servas

kujundatakse, võsa väljaraiega, 6-7 meetristest

mändidest-kaskedest servakooslus.

Põhjapoolsesse külge (jõgi) jääb raiest välja 0,53

hektarine ala. Radade alguses, jõe ääres, säilib

0,22 hektarine kooslus.

Farištamo

Eller

Toetame mõtet Saverna spordiradade KAH-alal, mis on 2,4 hektari suurune ja kus kasvab

valdavalt 71-79 aastane kuuse-enamusega segamets ja mis on viimase aja suured tuuled ning

massiivsed üraskilained hästi vastu pidanud, edaspidi samalaadsena edasi hoida. Arvestame osaliselt.

Indrek Hoop

Sealse metsa isenditel-liikidel on kõige suuremad õigused sellele metsale (võrreldes spordiradade

arendajate, metsamajandajate või kohalike inimestega), kuna seal on nende kodu. Kommentaar puudub.

Indrek Hoop

Eestimaa Looduse Fond´i nahkhiirespetsialisti Lauri Lutsari sõnul on suure tõenäosusega antud

metsa sellisena vaja Saverna keskasulas (Pärna kinnistul) paikneva põhja-nahkhiire koloonia

toitumisalana (seda kolooniat ja lähialasid on uuritud alles 2022. aasta suvest saati ning

põhjalikumat infot annaksid pikemaajalised uuringud kuid riske sellele kolooniale pole mõtet

tõsta).

Arvestame osaliselt. Metsaeraldiste piire ja raie

ulatust on täpsustatud. Raiesse mineva ala

pindala on 1,67 hektarit. Raie käigus säilitatakse

valdav osa mändidest-kaskedest, raiealale jääb

kokku ca 50 säilikpuud. Maantee servas

kujundatakse, võsa väljaraiega, 6-7 meetristest

mändidest-kaskedest servakooslus.

Põhjapoolsesse külge (jõgi) jääb raiest välja 0,53

hektarine ala. Radade alguses, jõe ääres, säilib

0,22 hektarine kooslus.

Indrek Hoop

Muu metsaelustiku kaitse - ka näiteks leevikestel on vaja kuskil elada (paljud liigid ei saa elada

lageraielankidel või noores metsas), kuid selline lähenemine nagu valdavalt 08.09.2023 väli-

koosolekul kõlama jäi, lisab "piisa niigi täis karikasse" ehk paljudel liikide isenditel pole varsti

piisavalt elu- ja toitumiskohti.

Arvestame osaliselt. Metsaeraldiste piire ja raie

ulatust on täpsustatud. Raiesse mineva ala

pindala on 1,67 hektarit. Raie käigus säilitatakse

valdav osa mändidest-kaskedest, raiealale jääb

kokku ca 50 säilikpuud. Maantee servas

kujundatakse, võsa väljaraiega, 6-7 meetristest

mändidest-kaskedest servakooslus.

Põhjapoolsesse külge (jõgi) jääb raiest välja 0,53

hektarine ala. Radade alguses, jõe ääres, säilib

0,22 hektarine kooslus.

Indrek Hoop

Saverna terviseraja enamik lõike juba kulgeb selle sajandi vanemate ja värskemate

lageraielankide keskel - las loodusenautlejad saavad ka rekreatsiooni-keskkonnas oma elamuse.

Ja praegu selles metsas pole midagi väga põletavat - kui antud metsas oleks massiline

üraskirüüste või suur tormikahju, siis räägiksime läbi ilmselt teistel alustel. Kommentaar puudub.

Indrek Hoop

Peale Nõukogude aega on Saverna keskasula lähedalt metsi raiutud niigi palju (sealjuures

riigimetsas tehti viimase aastaga negatiivne rekord - mitte kunagi peale Nõukogude aega, pole

Saverna keskasula lähedases riigimetsas nii palju lageraiet tehtud kui viimase aasta jooksul ehk

~10,5 ha suurusel alal, lisaks vähemalt üks valikulise raie ala) - pigem tuleks mõelda, kuidas

olevikus-lähitulevikus võimalikult vähe raiuda (sealhulgas Saverna keskasula lähedases metsas). Arvestame.

Indrek Hoop On oluline kaitsta igasugust looduslikku/ maastikulist mitmekesisust. Arvestame.

Indrek Hoop

Surnud puude raiest intensiivsem raie antud alal süvendaks lähialadel tuule-tormi (muuhulgas

lähialadel rohkem tuule või tormi poolt heidetud elik murtud puid), puude kuivamise ja

üraskiprobleeme.

Arvestame osaliselt. Metsaeraldiste piire ja raie

ulatust on täpsustatud. Raiesse mineva ala

pindala on 1,67 hektarit. Raie käigus säilitatakse

valdav osa mändidest-kaskedest, raiealale jääb

kokku ca 50 säilikpuud. Maantee servas

kujundatakse, võsa väljaraiega, 6-7 meetristest

mändidest-kaskedest servakooslus.

Põhjapoolsesse külge (jõgi) jääb raiest välja 0,53

hektarine ala. Radade alguses, jõe ääres, säilib

0,22 hektarine kooslus.

Indrek Hoop

08.09.2023 KAH-ala väli-koosolekul tõstatatud rajamasina läbimahtuvuse väikse probleemi

(terviseraja starditõusul) palun lahendada liivakallete suurendamise ja geotekstiili abil (nagu

maanteede ääres sageli tehakse). Sealsed elusad puud ankurdavad juurtega sealset pinnast ning

pole mõtet neid kergekäeliselt sel põhjusel raiuda. Kommentaar puudub.

Indrek Hoop Säilib seenemets. Arvestame.

Indrek Hoop

Kuuseokka probleem/ "probleem" suusaradadel suhteliselt lühikest aega suusatamisperioodil

ning soojeneva ilmastiku tingimustes võib suure tõenäosusega kuuse okaste langetamisperiood

langeda aega, kui suusatada enam ei saa. Kommentaar puudub.

Indrek Hoop

On olemas hea alternatiiv - intensiivsemaks spordiraja arenduseks vallamaale Saverna keskasulas -

noortepargi alale ning kõrvale põllule (sealhulgas lõuna poole kasealleed). Seal on olemas

tehiskünkaid ning saab puuliikide ja valgustusega rohkem ning vähem haigettegevalt/

"haigettegevalt" varieerida. Kuna terviseraja arendajatel on olemas ka tulevikuunistus kunstlume

tootmiseks, siis ka selle tegemise võimalused on ilmselt laiemad Saverna keskasulas, kui Saverna

terviseraja piirkonnas. Kommentaar puudub.

Indrek Hoop Sealne loodusõpperada ei kaota isegi osaliselt oma mõtet. Arvestame.

Indrek Hoop

Lasteaia- ja koolilastele oluline õpikeskkond ning oluline potentsiaalne õpikeskkond (isegi kui

antud metsa potentsiaali ei kasutata praegu täiel määral ses vallas) Kommentaar puudub.

Indrek Hoop

Vähemusega tuleks ka konsensust ja kompromisse otsida (ehk minu ning minu mõttekaaslastega

antud teemal) - isegi, kui oleme kohalikus kogukonnas vähemuses oma vaadetega antud metsa

tuleviku osas.

Arvestame. Vajadusel korraldame osapooltele

täiendava metsakoosoleku.

Indrek Hoop

Minu vaadet antud metsa tuleviku osas jagavad vähemalt järgmised inimesed: kohalikust

kogukonnast Ilse Hoop (Saverna külast), Margus Tammai (Saverna külast), Gert Laksberg (Saverna

külast), Saverna Põhikooli endised õpilased Krista ja Merle Keedus (neil on endiselt

emotsionaalne side antud metsaga kunagiste mälestuste põhjal; nad külastavad Lõuna-Eesti

inimestena sageli oma vanematekodu Sulaoja külas), Raido Kont abikaasa ning kahe lapsega

(Prangli külast) ning mujalt Silja Mall (Tal on emotsionaalne side selle metsaga; Tartu linnast), Pille

Rossi (Tal on emotsionaalne side selle metsaga; Tartu linnast), Piret Tammela (Tal on

emotsionaalne side selle metsaga; Kastre vallast , Uniküla külast) ja Lauri Lutsar (Tal on

emotsionaalne side selle metsaga ning Ta on külastanud vähemalt kahel korral antud metsa

nahkhiireuuringute raames; Tartu linnast).

Arvestame. Vajadusel korraldame osapooltele

täiendava metsakoosoleku.

Indrek Hoop

Minu tähtsaimad pühakojad on teatud metsad ning antud mets on üks nendest (eri probleemide

korral aitavad mind erisugused metsad; teatud metsatüüpides on teatud meditatsiooni/ plavete/

"palvete"/ mõtete jaoks ja teatud teistsuguste). Kommentaar puudub.

Ettepaneku

esitaja Ettepanek-kommentaar RMK vastus

Raido Kont

Tänan põhjalikult koostatud Saverna spordiradade projekti ning selle koostamise käigus leitud

võimalike kompromisslahenduste eest. Nagu näha, siis on väga erinevaid arvamusi, kuidas sealset

metsa peaks majandama ning kõigiga samaaegselt arvestamine ei olegi võimalik. Samas saan aru,

et ka vastavad otsused on juba paigas. Siiski, kuna tänaseni olid veel kommentaarid oodatud, siis

saadan lihtsalt mõtete avaldamise eesmärgil veelkord oma arvamuse Saverna spordiradade

alguse metsaeraldiste kohta. Minu peamised seisukohad on: 1) hoolimata raieküpsusest ei vaja

need eraldised praegu tingimata mingil kindlal põhjusel uuendamist (näiteks ei ole need puistud

kuidagi olulisel määral kahjustunud) ning see mets võiksid vabalt kasvada ka näiteks 90 a.

vanuseni, pakkudes kogu selle aja vältel inimestele endiselt meeldivat keskkonda rekreatsiooniks;

2) planeeritav raie tähendab hoolimata suuremast hulgast säilikpuudest siiski senise vana metsa

muutumist sisuliselt männinoorendikuks ning terviseradade keskkond muutub seega oluliselt (sh.

näiteks planeeritaval kitsal noore metsa ribal maantee servas ei pruugi olla sugugi piisavat mõju

müra tõkestamisel). Ehk siis kokkuvõtvalt - kuna tegemist on siiski terviseradadega (inimeste

puhkemetsaga), siis tundub palju inim- ja loodussõbralikum lasta sel metsal seal veel rahus

vananeda, selle asemel, et tekitada sinna lageraielank.

Teeme osapoolte kokkusaamise 2024 juulikuu

lõpus. Vaatame koos üle ja märgime täiendavalt

ette küpsete kuuskede riba, mis kuulub maantee

ja spordiraja vahel säilitamisele. Lisaks veel

maantee äärne noorte mändide riba ja männi-

kase-haava säilikpuud raja ääres.

Indrek Hoop

Minu meelest on parem ja paljudes tahkudes tasakaalustatum see mudel, mida kahe e-kirjaga

17.09.2023 ja 18.09.2023 üldiselt välja tõin (põhiosas failis

"Argumente_Saverna_spordiradade_KAH_metsa_sailitamiseks_samalaadsel_kujul_02_Indrek_Ho

op_15_09_2023.txt" 17-ne punktina). Võin vajaduse ja huvi korral seda mudelit täpsustada ja

argumentatsiooni selle mudeli tugevustest laiendada.

Leiame osapooltele sobiva

kompromisslahenduse.

Indrek Hoop

Ühe võimaliku kompromissvariandina võiks tõsisemalt kaaluda RMK metsatööde plaanis

kirjeldatud mudelit, kui erinevad osapooled (RMK, looduskaitsjad, kohalikud...) suudavad kokku

leppida Saverna keskasula lähedaste riigimetsamaade majandamise pikas perspektiivis (kirjalikult,

allkirjadega kinnitatult) ehk kui suudame kokku leppida piisava hulga püsimetsandusega kaetud

metsamaade osas (, kuhu lageraieid ei planeerita, kui just erakorralised olud - näiteks rängad

kahjurirüüste jäljed või tuulemurd seda ei nõua).

Leiame Saverna spordiradade metsa sobiva

raielahenduse, mis arvestab metsa seisundit,

radade vajadusi ja maantee võimalikke mõjusid.

Ettepanekud Saverna spordiradade metsatööde plaani projektile

Indrek Hoop

Kui punkti all 2 toodud kopromissvariant ei peaks RMK´d ja/ või MTÜ´d "Saverna Kes Kus"

piisavalt rahuldama, siis proovime antud metsatööde plaani projekti osas kõik kompromisse teha

ehk lõpp-lahendusega rohkem "keskpõranda poole liikuda" - näiteks planeeritud metsatööde

intensiivsust mahendades ala lääne- ja lõunaserva piisava loodusliku puhvri (ehk laias laastus

metsa praegusel kujul - välja arvatud ehk surnud puud) jätmist, kus kasvamas suurtele tuultele-

tormidele vastupidavamad puud kui näiteks ala keskosas või pisikest/ pisikesi häilraiet/ häilraieid

tehes, et edaspidi kasvaks seal mitmekesisem mets, kui planeeritav mudel pakuks. Kusjuures ka

ainult sanitaarraiet tehes või natuke intensiivsemat püsimetsandus-mudelit rakendades ehk

valikulist raiet tehes, on tagatud antud metsa looduslik uuendus (näiteks noored kuused, noored

haavapuud, noored pärnapuud). Või näiteks ajaliselt metsatööde plaani projektis kirjeldatud

lahendusmudelit võimalikult hilja (, kui ekstreemsed olud just varem ei nõua) ehk varemalt 2032.-

l või 2033.-l aastal rakendades.

Leiame Saverna spordiradade metsa sobiva

raielahenduse, mis arvestab metsa seisundit,

radade vajadusi ja maantee võimalikke mõjusid.

Indrek Hoop

Kui antud alal peaks suuremal või väiksemal pindalal istutuseks minema, siis võiks

mitmekesistada istutusmaterjali (ehk mitte ainult männid) - näiteks tammedega (selle metsa

kõrval pikki aastaid elanud Relvo Värton on rääkinud sealkandis varem asunud tammikust).

Arvestades jäetavate säilikpuude, metsaribade

suurt mahtu ja paiknemist, on otstarbekas teha

alal osaline männi istutus. Kindlasti lisandub

looduslikku uuendust sh. tamme.

Indrek Hoop

Kindlasti tuleks säilitada ala lõunaserva noored puud Saverna-Põlva maantee ääres võimalikult

tihedana (ehk maksimaalselt remmelgaid eemaldades, kuid võimalikult vähe allesjäävaid puid

vigasatades), et võimaliku raie tagajärgi pehmendada.

Harvendame mõõdukalt ja kasvamajäävaid puid

ei kavatse vigastada.

Indrek Hoop

Ma pole nõus väitega, et sanitaarraie-mudeli korral tuleks seda (sanitaarraiet) teha ajaliselt

tihedasti - kui ei juhtu midagi ekstreemset, siis pole korra kümnendis raiest sagedamat vaja (

nagu näitavad reaalsed näited viimastest kümnenditest kasvõi Saverna kandis).

Niinimetatud sanitaarraie-mudeliga tegutsemine

ei ole kestlik ja ei oleks suunatud metsa

uuenemisele.

Indrek Hoop

Ma rõhutan veelkord 09.2023 enda poolt saadetud faili

"Argumente_Saverna_spordiradade_KAH_metsa_sailitamiseks_samalaadsel_kujul_02_Indrek_Ho

op_15_09_2023.txt" 11.-ndat punkti ehk on olemas hea alternatiiv (vähemalt 2,4 ha suurusel

alal) intensiivsemaks spordiraja arenduseks vallamaale Saverna keskasulas - noortepargi alale

ning kõrvale põllule (sealhulgas lõuna poole kasealleed). Seal on olemas tehiskünkaid ning saab

puuliikide ja valgustusega rohkem ning vähem haigettegevalt/ "haigettegevalt" varieerida. Kuna

terviseraja arendajatel on olemas ka tulevikuunistus kunstlume tootmiseks, siis ka selle tegemise

võimalused on ilmselt laiemad Saverna keskasulas, kui Saverna terviseraja piirkonnas. Ehk

sisuliselt hetkel puudub põletav vajadus nii intensiivseks raieks nagu antud metsatööde plaani

projekt ette paneb.

Saverna spordiradade metsa järgmiseks

kümnendiks kavandatud raie - metsa uuendamine

ei ole intensiivne. Metsatööde plaan ei käsitle

alternatiivse raja, tehislume tootmist jms

teemasid.

Roheline

Pärnumaa

MTÜ/Riina

Georg;

Päästame

Eesti Metsad

MTÜ/Farišta

mo Eller

Soovime RMK vastuseid, kas RMK on kontrollinud ala EELIS-es leitavate andmete põhjal? Palume

peale kontrollimist vastuseid; kas kogu Kauksi KAH-alal on kõik loodusväärtuste ja VEPinventuurid

tehtud, kas RMK on kontrollinud maakonnaplaneeringu põhjal rohevõrgustiku paiknemist ja

lähtub sellest KAH-alal raieid plaanides? Mida näevad ette asjaomase maakonnaplaneeringu ja

valla üldplaneeringu (kehtiva ja võimaliku koostamisel oleva) kaardid; ning kas RMK arvestab

dokumentides toodud rohevõrgustiku tsoneeringuga ja tagab, et kavandatavate raietega jääksid

rohevõrgustikus asuvad metsaökosüsteemid toimima, sh kumulatiivselt koos samas

rohevõrgustikus seni tehtud raiete jm intensiivse majandustegevuse, nt maavara

kaevandamisega? Kas KAH-ala piirid on pandud õigesti?

Metsatööd on plaanitud arvestades kehtivaid

seaduseid ja kehtivaid piiranguid. KAH ala piirid

on Kanepi vallaga kokku lepitud üldplaneeringu

(ÜP) protsessis.

Roheline

Pärnumaa

MTÜ/Riina

Georg;

Päästame

Eesti Metsad

MTÜ/Farišta

mo Eller

Raieid ei saa ega tohi enne aladel kavandada, kui ei ole teada raiete mõju tagajärgi konkreetse

raieala loodusväärtustele.

Koostasime metsatööde plaani arvestades

kehtivat seadusandlust ja teisi nõudeid, mis tagab

ka väärtuste säilimise.

Roheline

Pärnumaa

MTÜ/Riina

Georg;

Päästame

Eesti Metsad

MTÜ/Farišta

mo Eller

Arutelul tehti ettepanek majandada metsa püsimetsana, parkmetsana, kasutades valikraiet.

Keskkonnaühendused toetavad seda seisukohta täielikult kõikidel KAH -alaldel üle Eesti.

Suurem osa arutelul osalenutest soovis valik- või

sanitarraie asemel lageraiet kogukonna esitatud

tingimustel. Oleme alal kavandanud parkmetsa

ilmelise lageraie: suure säilikpuude (mänd, kask,

haab) arvuga, vajalike puhverribadega ja

põhjapoolse eraldise säilitamisega.

Roheline

Pärnumaa

MTÜ/Riina

Georg;

Päästame

Eesti Metsad

MTÜ/Farišta

mo Eller

Metsa tuleb majandada metsa kaitstes, milleks metsaseadus ja säästva arengu seadus ka

kohustuse loob. KAH-aladel tuleb tagada kohalike kogukondade huvid, avalik keskkonnahuvi ja

metsad säilitada. Vaid vajadusel teostada elamutega piirnevates puistutes püsimetsanduse

raames valikraiet ning hoiduda teistest raieliikidest ülemäärase kahju tõttu, mida need

metsaökosüsteemile tekitavad.

Oleme metsatöid plaanides arvestanud kohalike

inimeste ja radade kasutajate ettepanekute ja

arvamustega.

Roheline

Pärnumaa

MTÜ/Riina

Georg;

Päästame

Eesti Metsad

MTÜ/Farišta

mo Eller

RMK-l tuleb hakata täitma EL loodusdirektiivi sätteid ja RMK poolt deklareeritud loodus-ja

metsahoiu eesmärke, mis on toodud RMK kodulehel.

Metsatööd on plaanitud arvestades kehtivaid

seaduseid ja kehtivaid piiranguid.

Roheline

Pärnumaa

MTÜ/Riina

Georg;

Päästame

Eesti Metsad

MTÜ/Farišta

mo Eller

Soovime kõikidele seisukohtadele ja küsimustele konkreetseid vastuseid e-posti teel (lisaks

võimalikele RMK kodulehel avaldatavatele vastuste kokkuvõttele).

Ettepanekute vastuste kohta saadame teate e-

kirjaga.

1

Põlvamaa, Kanepi vald

Saverna spordirajad

metsatööde plaan aastateks 2024-2033

Koostaja: Tiit Timberg

September-oktoober 2023

2

Sisukord

I Ülevaade Saverna spordirajad lähiümbruse riigimetsast 4

II Üldised põhimõtted riigimetsade majandamisel 8

III Metsade majandamise plaan aastateks 2024–2033 9

IV Mõisted 17

3

Hea lugeja!

Mets on Eesti rikkus. Meile kõigile on oluline, et meie metsad oleks elujõulised, erinevas

vanuses, mitmekesised ja terved. Selline seisund saavutatakse metsa kasvatades, kasutades,

uuendades ja kaitstes. Nõnda tagame, et igal järgmisel põlvkonnal on samaväärselt meiega

noort metsa, keskealist metsa ja raieküpset metsa ning võimalus kasutada nende metsadega

kaasnevaid hüvesid. Erinevas vanuses mets on vajalik ka ökoloogilise mitmekesisuse

tagamiseks, sest eri liigid vajavad erinevaid tingimusi ja elupaiku.

Enamik Eesti metsadest on poollooduslikud, inimene on need kunagi istutanud ning loodus teisi

puuliike lisanud. Elujõulise metsa saamiseks järgnevad istutamisele metsa hooldamise tööd.

Kui mets saab raieküpseks, siis puud raiutakse ja asemele kasvatatakse uus mets.

Metsa kasvatamise võtted on erinevad ja need olenevad kohapealsetest looduslikest

tingimustest. Metsast puude ühekaupa ja aegamööda raiumist pärsib Eestis enamasti metsade

liigiline koosseis ja metsamuldade viljakus. Uue metsa kasvatamine vana metsa varjus on

võimalik vaid väheviljakates männikutes, mida on Eestis vaid 6% metsamaast.

Mujal ei jätku selliselt raiudes noortele puudele kasvamiseks piisavalt valgust ja toitaineid.

Looduslikult asustavad hõredamaks raiutud ala aga kiirekasvulised põõsad ja lehtpuud, mille

varjus kuused ja männid ei saa kasvada.

RMK-l tuleb metsa majandamisel leida tasakaal kahe vastandliku huvi vahel. Ühelt poolt on

vaja uuendada ja hooldada metsa, toota puitu ning teenida riigile tema varalt järjepidevalt tulu.

Teisalt tuleb arvestada kohalike elanike huviga säilitada nende senine elukeskkond võimalikult

puutumatuna.

4

I Ülevaade Saverna spordiradade lähiümbruse riigimetsast

Oleme kohaliku omavalitsusega hinnanud, et Saverna spordiradade mets on kõrgendatud

avaliku huviga (KAH) mets. Riigimetsamaad on alal kokku 2,4 ha, millest majandatavat metsa

on 2,2 ha ( tabel 1, kaart 1)

Tabel 1. Riigimetsamaa jagunemine (ha) majandamiskategooriate järgi

Mittemetsamaa / Leevi jõe äärne

looduslik rohumaa-kooslus eraldis 22 0,2

Kokku 0,2

Majandatav mets / metsakvartali

SV079 eraldised 1, 2, 21 2,2

Kõik kokku 2,4

Mittemetsamaa / Leevi jõeäärne kunagine rohumaa, on jäetud looduslikule arengule.

Üksikpuude-valge lepa vanus on 25 aastat. Majandatava metsa moodustavad kuusikud, mis

on ületanud küpsusvanuse piiri (70 aastat). Joonised 1-5 annavad ülevaate majandamise

kategooriatest, puuliigilisest ja vanuselisest jaotusest, 2023.aasta seisuga.

Kaart 1. Metsa vanuseline jaotus ja majandamise kategooriad.

5

Joonis 1. Ala metsade jagunemine majandamise kategooriatesse.

Joonis 2. Ala kõigi metsade jagunemine puuliikide kaupa (%).

6

Joonis 3. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus (%)

Joonis 4. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus (ha) puuliikide kaupa

7

Joonis 5. Ala majandatavate metsade vanuseline jaotus (ha) puuliikide kaupa.

8

II Üldised põhimõtted riigimetsade majandamisel

Metsi majandatakse viisil, et oleks tagatud metsade uuenemine ja mitmekülgne kasutus ka

tulevikus. Tuleviku metsahoiu mõttes planeerime metsade uuendamist eesmärgiga tagada

puistute ühtlasem jagunemine erinevatesse vanusegruppidesse.

Põhimõtted, millest lähtume:

• Uue metsa paneme lankidele kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet.

• Esmajärjekorras raiume metsad, mis vajavad enim uuendamist või mille tervislik seisund

on halb.

• Raied planeerime selliselt, et raiumist tuleks ette võtta võimalikult harva.

• Raielangid püüame võimaluste piires sobitada maastikku. Raiete puhul püüame vältida

väljakujunenud metsamassiivide tükeldamist ning suurte avatud vaadete tekkimist.

• Lageraie lankidega ei ületa me väljakujunenud metsaradasid ja -teid.

• Lageraie puhul jälgime selle kõrvale jääva ala olukorda. Uuel langil ei alusta me

lageraiega enne, kui kõrvaloleval langil kasvab ca 1 meetri kõrgune noor mets.

• Teede ja radade ääres jätame lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (20–70

tk/ha) või säilikpuude suuremaid gruppe.

• Noortes ja keskealistes metsades teeme hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.

• Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu tekkivatest töödest

teavitab RMK kogukonda eraldi ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.

9

III Metsade majandamise plaan aastateks 2024 -2033

Selleks, et ühtlustada metsade vanuselist jaotust ja tagada spordiraja äärse metsa püsimine, tuleb

siinseid metsi järk-järgult uuendada. RMK uuendab metsi põhimõttel, et alal kasvaks tulevikus

raiutud metsaga vähemalt samaväärne mets ja kohtades, kus see on võimalik, kasutatakse

selleks turberaiet.

Võttes arvesse seadusandluses toodud piiranguid ja ala majandatava metsa vanuselist ja

puuliigilist koosseisu ning kasvutingimusi, on spordiradade ümbruses plaanitud kasvavate

riigimetsade uuendamiseks teha lähema 10 aasta jooksul uuendusraiet kokku 1,70 ha (tabel 2).

Lageraie kasuks langetati otsus, kuna selle käigus on võimalik välja raiuda küpsed kuused ja

kujundada mändidest-kaskedest säilikpuudega ( raie alale jäetakse ca 50 säilikpuud)

spordiradade vahetusse lähedusse parkmetsa-ilmeline metsaosa. Raie teostamise aeg on

kavandatud 2024.aasta augustiks-septembriks. Kaasame raie läbiviimist nõustama

spordiradade rentnike esindajad. Raiutud alal mineraliseeritakse maapind ja 2025.aasta

kevadel istutakse sinna männid.

Kõigil uuendusraietega raiutud aladel tehakse töid, mis tagavad uute puude kasvamamineku

raiutud eraldistel. Raiutud eraldistele istutame männi (tabel 3), kuna männikud, segus kase ja

kuusega, on pikaealisemad ja kahjustustele vastupidavamad. Raied plaanime 2024.aastal ja

uue metsa istutada 2025.aastal (tabel 2, kaart 2, tabel 3).

Tabel 2. Raiete pindala (ha).

Aasta Lageraie

(LR)

2024 1,70

Kokku 1,70

Tabel 3. Raiete nimekiri koos uuendatava puuliigiga.

Kvartal Eraldis Raiutav

puistu

Raieliik

/raieaasta

Istutamise

aasta Istutatav puuliik Pindala, ha

SV079 1 Kuusik LR / 2024 2025 Mänd 1,3

SV079 2 Kuusik LR / 2024 2025 Mänd 0,4

10

Kaart 2. Alal planeeritud lageraied (LR) 2024.aastal.

08.09.2023 toimunud avakoosolekul-metsaringkäigul vaadati osalejatega üle terviseraja

äärsed metsaosad:

• Terviserajad kulgevad kõige pikemalt metsakvartali SV079 eraldisel 1 - pindala 1,29

ha. Kuusik koosseisuga 60%kuuske30%kaske8%mändi2%haaba. Vanus 71 aastat.

Selles metsaosas on tehtud 1995.aastal harvendusraie, 2012.aastal sanitaarraie ja samal

aastal terviseradade trasside rajamiseks raadamine.

• Võimlemislinnak paikneb SV079 eraldisel 2 - pindala 0,38 ha. Kuusik koosseisuga

60%kuuske 30%mändi 7%kaske3%haaba. Vanus 79 aastat.

• Rajad kulgevad ka üle SV079 eraldise 21 - pindala 0,53 ha. Kuusik koosseisuga

80%kuuske 10%kaske 7%mändi 3%haaba. Vanus 71 aastat.

Avakoosolekul tehti ettepanek, et raie vajalik ja see tuleks teha ühel aastal ning korraga.

Tuleks vältida iga-aastaseid sanitaarraieid (SR) küpsete-kuivavate-tuuleheite kuuskede raieks.

Metsaeraldiste piire on 08.09.2023 koosoleku ettepaneku alusel muudetud-täpsustatud.

Suurenes põhjapoolse eraldise 21 pindala, millele järgneva kümnendi jooksul raieid ei

kavandata. Mõnevõrra suurenes ka jõeäärse koosluse, eraldise 22 pindala, millel võib radade

rentnik teha vajadusepõhist võsaraiet radade valgustatuse parendamiseks. Kavandatav lageraie

(LR) saab sisult olema kujundusraie, mille tulemusel tekib terviseradade äärde parkmetsale

sarnanev metsaosa. Alternatiivne ettepanek oli jätkata üksnes hädavajalike sanitaarraietega.

Samuti väljendati kartust, et lageraie avab radade serva maanteemürale jm kahjulikele

mõjudele.

Koostatud metsade majandamise plaan ja raiete ulatus, on kompromiss. Maantee mõjusid on

võimalik vältida noore metsa puhverribaga (foto 1). Järgneva kümnendi jooksul ei plaanita

raieid eraldisel 21 (foto 2, foto 3).

11

Foto 1. Maantee servas, küpse kuusiku (eraldis 1) ees kasvab tihe noorte mändide-kaskede-

remmelgate riba, mida harvendatakse mõõdukalt ja sellest kujundatakse puhveriba.

12

Foto 2. Võimlemislinnaku ühe osa metsanurk on liidetud eraldisega 21 ja sinna järgnevaks

kümnendiks raiet ei kavandata.

13

Foto 3. Vasakul, eraldise 1 terviseradade vaheline osa, mis läheb raiesse. Paremal, eraldise

1 ja eraldise 21 vaheline piir. Siin raiutakse kuused 3-5 meetri laiuselt ribalt raja servast.

Säilib Leevi jõe äärne eraldis 21.

Joonised 6-9 annavad ülevaate prognoositavatest majandamise kategooriatest, puuliigilisest

ja vanuselisest jaotusest aastaks 2033.

Kaart 3 annab ülevaate prognoositavast vanuste ja majandamise kategooriatest aastaks 2033.

14

Joonis 6. Ala kõigi metsade jagunemine puuliikide kaupa (%) aastal 2033.

Joonis 7. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus aastal 2033 (%).

15

Joonis 8. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus (ha) aastal 2033.

Joonis 9. Ala majandatavate metsade vanuseline jaotus (ha) puuliikide kaupa aastal 2033.

16

Kaart 3. Ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa aastal 2033.

17

IV Mõisted

Uuendusraiet tehakse puidu saamiseks ja uue metsa kasvatamiseks. RMK soovib säilitada

meie metsade liigirikkust ja kasvatada erineva puuliigi puistuid seal, kus nad kasvavad kõige

paremini.

Uuendusraie liigid on lageraie ja turberaie

• Lageraie (LR) korral raiutakse langilt kõik puud, välja arvatud säilik- ja muud

erinevatel põhjustel kasvama jäetavad puud, mis toetavad elurikkust ja ka looduslikku

uuenemist kohapealse seemnega.

• Turberaie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuude, häilude või ribana

pikema aja jooksul. Turberaiete liigid on aegjärkne raie (AR), häilraie (HL) ja veerraie

(VE).

Valikraiet (VR) tehakse erandjuhtudel, kui seda toetavad looduslikud tingimused ja uusi puid

on võimalik raiejärgselt välja kasvatada. Puid raiutakse üksikute puude ja väikeste häiludena.

Hooldusraiet kasutatakse elujõulise metsa kasvatamiseks.

Hooldusraie liigid on valgustusraie (VA), harvendusraie (HR) ja sanitaarraie (SR).

• Nooremates metsades tehakse alale kasvama pandud puude hooldamist ja

valgustusraiet, mille käigus tehakse neile puudele kasvuruumi .

• Vanemates metsades tehakse harvendusraiet, mille käigus tõstetakse metsa väärtust

tiheduse reguleerimise teel. Harvendusraiega raiutakse enamuspuuliigi kasvu segavad

puud.

• Metsa halvenenud tervisliku seisundi parandamiseks tehakse sanitaarraiet.