Ida-Harjumaa - Isikliku kasutusõiguse seadmise leping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus Rannametsa

TALUMISKOHUSTUSEGA ALA ASENDISKEEM

Rannametsa, 35201:001:0651

Reg 14419602, M1:125

Talumiskohustusega ala

Proj. 0,4 kV maakaabel

Katastriüksuse piir

TINGMÄRGID

Talumiskohustusega ala suurus kokku: ~21 m

2

Trassi pikkus: 10 m

Kaitsevööndid:

1. 0,4 kV kaabelliini kaitsevöönd on 1 m äärmisest kaablist

Lisa Maa-ameti peadirektori korraldusele „Isikliku kasutusõiguse seadmine Rannametsa kinnisasjale“

RAPLA NOTAR KILLE PIIBUR

NOTARI AMETITOIMINGUTE RAAMATU

REGISTRI NUMBER

1399

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING,

ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS

Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Rapla notar Kille Piibur videosilla vahendusel notaribüroos Eesti Vabariigis Raplas Jõe tn 16a, kaheksandal juulil kahe tuhande kahekümne esimesel aastal (08.07.2021.a.) ning selles notariaalaktis osalejad on

Eesti Vabariik, tegutsedes Keskkonnaministeeriumi, mis on registreeritud riigi- ja

kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodiga 70001231, aadress Narva

mnt 7a, Tallinn 15172, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Omanik,

kui riigivara valitseja, kaudu, mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud

volikirja alusel Tiiu Arula, isikukood 45509020218, kes on notarile tuntud isik ja kelle

asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Rapla linn,

Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Veskiposti tn 2, Tallinn, Harju maakond, e-

posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Kasutaja, mille esindajana tegutseb

notariaalaktile lisatud volikirja alusel Jaan Reim, isikukood 36106244914, kes on notarile

tuntud isik ja kelle asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Paide linn

(registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval registriandmete väljatrüki

alusel),

Omanik ja Kasutaja koos edaspidi nimetatud Lepinguosalised,

kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. KINNISTU JA LEPINGU ESE 1.1. Lepingu esemeks on Tartu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr

14419602 all kantud alljärgnevate andmetega kinnistu,

1.1.1. registriosa esimesse jakku kinnistu koosseis on kantud:

katastritunnus 35201:001:0651, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, asukoht Harju maakond, Kuusalu vald, Valkla küla, Rannametsa, pindala 18,62 ha.

1.1.2. registriosa teise jakku omanik on kantud Eesti Vabariik.

2

1.1.3. registriosa kolmandas jaos (koormatised ja kitsendused) on alljärgnev kehtiv kanne:

(2) Isiklik kasutusõigus tähtajaga 31.12.2026 Mittetulundusühing Elu Abi

(registrikood 80268641) kasuks. Isiklik kasutusõigus tähtajaga kuni 31.12.2026

vastavalt 19.02.2020 sõlmitud lepingu punktidele 3.1 ja 3.2 ja lepingu lisaks nr 2

olevale plaanile ning vastavalt 16.06.2021 tõestatud lepingu muutmise lepingu

punktile kaks (2).

1.1.4. registriosa neljandas jaos (hüpoteegid) kanded puuduvad.

1.2. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud

kinnistusosakonnas käesoleva lepingu sõlmimise päeval.

1.3. Vastavalt Maa-ameti elektroonilisele andmebaasile on maaüksuse, katastritunnusega

88450301:001:0038 koosseisu kuuluva maa kõlvikuline koosseis järgmine: metsamaa

12,8300 ha, rohumaa 0,1000 ha, muu maa 5,6400 ha, õuemaa 0,0500 ha.

Katastriüksuse 35201:001:0651 kitsendused:

Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: elektriõhuliini

mastitõmmits või tugi;

Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 33 m²; nähtus: sideehitis maismaal;

Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 100 m²; nähtus: sideehitis maismaal;

Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 114 m²; nähtus: sideehitis maismaal;

Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: sideehitis maismaal;

Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: elektriõhuliini

mastitõmmits või tugi;

Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 17859 m²; nähtus: mererand,

Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv;

Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 12 m²; nähtus: geodeetilised

märgid (Salmistu);

Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 9162 m²; nähtus: mererand, Peipsi j,

Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv;

Piiranguvöönd: korduv üleujutusala; ulatus: 8602 m²; nähtus: korduv üleujutusala piir

mererand;

Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 67 m²; nähtus: sideehitis maismaal;

Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 90561 m²; nähtus: mererand,

Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv;

Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 90566 m²; nähtus: mererand,

Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv;

Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 153 m²; nähtus: sideehitis maismaal;

Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised

märgid (Salmistu);

Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 482 m²; nähtus: elektriõhuliin alla

1 kV (4 suvilat+1 elamu);

Piiranguvöönd: ulatus: 5480 m²; nähtus: tiheasustusala (Kuusalu valla üldplaneering);

Piiranguvöönd: ulatus: 26248 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised

(Glaucidium passerinum (värbkakk));

Piiranguvöönd: nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Lathyrus japonicus

subsp. maritimus (rand-seahernes)).

1.4. Vastavalt riikliku ehitisregistri elektroonilisele andmebaasile, millega notariaalakti

tõestaja tutvus notariaalakti tõestamise päeval, on aadressi Harju maakond, Kuusalu vald,

Valkla küla, Rannametsa ja katastritunnusega 35201:001:0651 registreeritud ujuvkai

3

(registrikood 221341282, staatus- kasutusel, esmane kasutuselevõtu aasta 2021,

26.05.2021 kasutusluba nr 2112371/08401).

1.5. Lepingu eseme koosseisu kuuluv maaüksus on registreeritud riigi kinnisvararegistris

koodiga KV8155 ning nimetatud riigivara valitsejana on riigi kinnisvararegistrisse

kantud Keskkonnaministeerium, volitatud asutus on Maa-amet.

1.6. Notariaalakti tõestaja kontrollis lisaks eelpoolnimetatule alljärgnevate notariaalakti

tõestamisel esitatud dokumentide ja registriandmete alusel järgmisi asjaolusid:

1.6.1. Kultuurimälestiste registrist asjaolu, et lepingu esemeks oleval kinnistul puuduvad

muinsuskaitseseadusest tulenevad piirangud.

2. OSALEJATE KINNITUSED

2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. Käesolev leping sõlmitakse Maa-ameti peadirektori 29.06.2021.a korralduse nr 1-

17/21/1682 „Isikliku kasutusõiguse seadmine Rannametsa kinnisasjale“ alusel.

2.1.2. Lepingu ese on Omaniku ainuomand ja Omanik ei ole lepingu eset võõrandanud ning

lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei kehti käsutamiskeelde, selle suhtes ei ole

vaidlusi, s.h kohtulikke vaidlusi, lepingu ese ei ole koormatud mis tahes käesolevas

lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse

mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi-

või muud kasutuslepingud.

2.1.3. Lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.

2.1.4. Omanik on kontrollinud kitsendusi ja piiranguid põhjustavate objektide andmeid

maakatastri kitsenduste kaardilt ja Omanikule ei ole teada lepingu eseme valdamise,

kasutamise ja käsutamise suhtes lepingu sõlmimise ajal kehtivaid kitsenduste kaardil

kajastamata käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid,

looduskaitsealaseid ja muid seadusest tulenevaid piiranguid. Kitsenduste kaardi

andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil

kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ning kaardil kajastatud kitsendusi võib

tegelikkuses mitte eksisteerida. Kitsenduste kaardil kajastuvad andmed, mis

katastripidaja on maakatastriseaduse § 12 alusel kitsenduste kaardile kandnud

vastavalt maakatastriseaduse § 191 lõikele 2. Omanik ei vastuta temale mitte

teadaolevate kitsenduste ja piiranguid põhjustavate objektide olemasolu eest.

2.1.5. Ta omab kõiki vajalikke esindatava isiku nõusolekuid ja kooskõlastusi ning kõiki

õigusi käesoleva lepingu sõlmimiseks.

2.2. Kasutaja esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.2.1. Kasutaja on käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse ala põhjalikult üle

vaadanud ning on teadlik maaüksuse suurusest ja piiridest ning kasutusõiguse ala

suurusest, seisukorrast ja piiridest ega oma selles osas Omanikule mingeid

pretensioone.

2.2.2. Kasutaja on teadlik lepingu eseme suhtes kehtivatest seadusjärgsetest kitsendustest ja

nende sisust ning kinnitab, et need ei takista käesoleva lepingu alusel seatava isikliku

kasutusõiguse teostamist.

2.2.3. Ta omab kõiki vajalikke esindatava isiku nõusolekuid ja kooskõlastusi ning kõiki

õigusi käesoleva lepingu sõlmimiseks.

2.3. Omaniku esindaja ja Kasutaja esindaja avaldavad ja kinnitavad, et:

4

2.3.1. Nad on tutvunud käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleva plaaniga, selle sisu on

neile teada ning nad nõustuvad sellega.

2.3.2. Lepingu punktis 2.1.1 nimetatud haldusakti sisu on neile teada, nad loobuvad

nimetatud dokumentide ettelugemisest ning käesolevale notariaalaktile lisamisest.

3. KINNISTULE ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE

3.1. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku seada Kasutaja kasuks tähtajatu isiklik kasutusõigus

lepingu eseme kasutusala ulatuses tehnorajatise (0,4 kV maakaabelliini) rajamiseks

(edaspidi nimetatud tehnorajatis). Kasutusala pindala on 21 m² ning asukoht lepingu

esemel on näidatud käesoleva lepingu lisaks oleval asendiplaanil punase värviga

viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala).

3.2. Isikliku kasutusõiguse sisuks on lepingu esemeks oleva kinnisasja kasutamine kasutusala

ulatuses 0,4 kV maakaabelliini rajamiseks, omamiseks, valdamiseks ja kõikide tööde

teostamiseks, mis on seotud tehnorajatiste ehitamise, majandamise, remontimise,

korrashoiu ja hooldamisega.

3.3. Kasutaja ja Omanik kokku leppinud, et isiklik kasutusõigus seatakse järgmistel

tingimustel:

3.3.1. isiklik kasutusõigus seatakse tähtajatult, jättes riigile õiguse lõpetada leping olukorras,

kus kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul

eesmärgil. Lepingu lõpetamine toimub asjaõigusseaduses sätestatud korras;

3.3.2. käesoleval juhul avalikes huvides rajatavate tehnorajatiste korral riik tasu ei määra.

Kinnisasja igakordsel omanikul on õigus nõuda tasu vastavalt sellel ajal kehtivale

seadusele;

3.3.3. tehnorajatiste omanikul tekib õigus tehnorajatiste rajamiseks, omamiseks, valdamiseks,

remontimiseks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul

viisil ekspluateerimiseks pärast käesoleva lepingu sõlmimist;

3.3.4. tehnorajatiste ehitus- või parandustööde teostamisel kasutusõiguse alal kohustub

tehnorajatiste omanik kandma kõik ehitamisega seotud kulud ning arvestama koormataval

kinnisasjal kehtivate kitsendustega;

3.3.5. tehnorajatiste omanik kohustub kasutusõiguse kehtivusaja jooksul tehnorajatistega seotud

tööde järgselt tagama kinnistu heakorra taastamise omal kulul;

3.3.6. tehnorajatiste omanik kohustub esitama tehnorajatiste andmed maakatastrile 90 päeva

jooksul kitsenduse tekkimisest.

3.4. Kasutaja annab tagasivõetamatu nõusoleku kinnistu jagamise korral isikliku kasutusõiguse

ülekandmiseks selliselt, et isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid kinnistut, kus asub

käesolevale lepingule lisatud skeemil näidatud tehnorajatised ja teistele kinnisasjadele

isiklikku kasutusõigust üle ei kanta.

3.5. Omanik ja Kasutaja on kokku leppinud, et kinnisasja omanik võib vajadusel koormata

sama servituudiala teiste piiratud asjaõigustega, kui see ei takista käesoleva servituudi

teostamist.

4. ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED 4.1. Omanik ja Kasutaja on Kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmises kokku

leppinud. Omanik lubab ning Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 14419602 all kantud kinnistu

5

kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus tehnorajatise rajamiseks Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Veskiposti tn 2 Tallinn, Harju maakond, kasuks vastavalt 08.07.2021.a. sõlmitud lepingu punktidele 3.1-3.3 ja lepingu lisaks olevale plaanile.

5. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA SELGITUSED

5.1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte lepingu

sõlmimisega.

5.2. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on

õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust,

mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse

kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele (asjaõigusseaduse § 225).

5.3. Isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda,

muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja

esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate

kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk

või – rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja

omaniku nõusolek vajalik (asjaõigusseaduse § 226).

5.4. Kinnisasjade ühendamisel või kinnisasja jagamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud

õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtima jäämine ei ole võimalik, jäävad

kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt puudutatud isikute notariaalselt

tõestatud kokkuleppele.

5.5. Kui kinnistusraamatusse kantud õigustatud isiku õigus oli kolmanda isiku kasuks

piiratud, on piirang omandaja suhtes kehtiv, kui see on kinnistusraamatusse kantud

(asjaõigusseaduse § 56).

5.6. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning

õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või

kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi-

või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi),

kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks

vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine

teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Käesoleva punktis sätestatud juhul võib

kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist

reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg

ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu,

vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada

koormatava kinnisasja omaniku huve. Kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või

hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik

kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju

hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud

kinnisasja väärtuse vähenemist. Kinnisasja omanik võib nõuda tehnovõrgu või -rajatise

omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see

on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise

ümberpaigutamisega seotud kulud (asjaõigusseaduse § 158).

5.7. Asjaõigusseaduse § 158¹ kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma

kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk

6

või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult

otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha

ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks.

Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui

vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi

osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja

sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega.

5.8. Asjaõigusseaduse § 158² kohaselt on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu käesoleva

seaduse § 158¹ lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise eest. Riigile

kuuluvale maale ehitatud § 158¹ lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise eest

tasu ei maksta.

5.9. Kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja

koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav

õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja

sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse kui seadus ei sätesta teisiti

(asjaõigusseaduse § 64¹).

5.10. Kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt

kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust, kui

seadus ei sätesta teisiti. Avaldus tuleb anda kinnistusosakonda või isikule, kelle kasuks

õigus lõpetatakse (asjaõigusseaduse § 64²).

5.11. Isikliku kasutusõiguse lõppemisel kustutakse kanne kinnistusraamatust kas poolte

kokkuleppel asjaõiguslepingu alusel või seaduses sätestatud korras ja tingimustel.

Vastavalt kinnistusraamatuseaduse § 34¹ on kande tegemiseks, muutmiseks või

kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust

kanne kahjustaks. Vastavalt asjaõigusseaduse § 60 on järjekoha muutmiseks nõutav

nende isikute notariaalselt tõestatud kokkulepe, kelle õiguste järjekoht muutub.

6. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 6.1. Notariaalakt on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel

elektroonilises käibes ning lepinguosalistele kättesaadav portaalis www.eesti.ee ja

www.notar.ee. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja,

mis jääb notari kätte hoiule. Osaleja soovil väljastatakse osalejale vajadusel paberkandjal

ärakiri, mis asendab originaali. 6.2. Notar esitab lepingu ärakirja Kinnistusosakonnale.

7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 7.1. Lepinguosalised ei avaldanud isikliku kasutusõiguse seadmisel tehinguväärtust, seega

notari tasu seaduse § 10 lg 3 kohaselt on tehinguväärtuseks kuussada kolmkümmend

üheksa (639) eurot.

7.2. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Kasutaja.

7.3. Kasutaja tasub notari tasu vastavalt notari poolt esitatud arvele.

7.4. Kasutaja tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest

Rahandusministeeriumi kontole.

7

Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette

loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel

osalejate poolt heaks kiidetud ja osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt

allkirjastatud.

Enne notariaalakti allkirjastamist esitati osalejatele tutvumiseks ja läbivaatamiseks käesoleva

lepingu alusel isikliku kasutusõigusega koormatava kinnistu plaan, selle sisu on osalejatele

teada ning osalejad kiitsid selle heaks. Nimetatud plaan lisatakse notariaalaktile.

Notari tasu tehingu tõestamisel 58,30 eurot (tehinguväärtus 639 eurot (38,30 eurot), notari

tasu seaduse § 3, 4, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 p 2), notari tasu kaugtõestamisel 20 eurot (notari

tasu seaduse § 2 lg 21).

Käibemaks 11,66 eurot

Koos käibemaksuga 69,96 eurot

Vastavalt notari tasu seaduse § 31 lisandub käesoleva lepingu tasule ärakirjade valmistamise

ja väljastamise tasu.

Riigilõiv isikliku kasutusõiguse kandmise eest kinnistusraamatusse on 4 eurot

(tehinguväärtus 130 eurot, riigilõivuseadus § 77 lg 1).

Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbank EE062200221059223099

või SEB Pank EE571010220229377229 või Luminor Bank EE221700017003510302 või

LHV Pank EE567700771003819792, viitenumbriga 77760005622329.

Tiiu Arula: allkirjastatud digitaalselt

Jaan Reim: allkirjastatud digitaalselt

Notar Kille Piibur: allkirjastatud digitaalselt