Palakmäe loodusala kaitsekorralduskava

Õhne jõgi. Reet Reiman

Keskkonnaamet 2023

Palakmäe loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori asetäitja [Registreerimise kuupäev]

korraldusega nr [RegNr]

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 3

1.2 Uuritus ja seire ...................................................................................................................... 4

1.2.1. Inventuuride ja uuringute vajadus................................................................................. 5

1.3. Paisud ................................................................................................................................... 5

2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid .................................................................................................... 7

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ......................................................................... 14

3.1. Koosluste hooldus- ja taastamistööd.............................................................................. 16

3.2. Hoiuala piiritähiste uuendamine .................................................................................... 17

Kasutatud allikad........................................................................................................................... 19

1. Ala iseloomustus

Palakmäe loodusala koosneb kolmest lahustükist ning sellel kaitstakse väike- konnakotkast, jõgesid ja ojasid, lamminiite ning nende elupaikadega seotud liike nagu näiteks harjus, kiilid ja nahkhiired. Eesmärkide saavutamiseks on vaja tagada pärandniitude hooldus ja taastamine.

Kaitstava(te) ala(de) nimi/nimed Palakmäe hoiuala (KLO2000106), Helme jõe hoiuala (KLO2000096), Õhne jõe hoiuala (KLO2000104), Leebiku väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000566)

Loodusala nimi Palakmäe loodusala (EE0080413)

Pindala 138,2 ha

Asukoht ja piirid Valga maakond Tõrva vald ja Tõrva linn

https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8950271

Kaitsekord

„Hoiualade kaitse alla võtmine Valga maakonnas” https://www.riigiteataja.ee/akt/970876?leiaKehtiv

„Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ https://www.riigiteataja.ee/akt/13305116?leiaKehtiv Looduskaitseseadus § 32 ja 33 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Reet Reiman

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Kaitsekorralduskava (edaspidi ka KKK) annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Kaitsekorralduskava koostamisel juhindutakse kehtivast seadusandlusest ja kaitsekorralduskava koostamise juhendist. Palakmäe

loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KAUR – Keskkonnaagentuur

KKK – kaitsekorralduskava

KOV – kohalik omavalitsus

LKS - looduskaitseseadus

KA – kaitseala

LKA – looduskaitseala

MKA – maastikukaitseala

RP – rahvuspark

HA – hoiuala

PEP – püsielupaik

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid)

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja kasutamiseks)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud ala)

LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks asutatud ala)

PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SKV – sihtkaitsevöönd

PV – piiranguvöönd

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga e lupaikade taastamisega (näiteks PLKd, sood)

Kujunemise potentsiaal – SKV-s potentsaal tulevikus elupaikade kujunemiseks potentsiaalsete elupaikade arvelt.

5

1.2 Uuritus ja seire

❖ 2000. aastal inventeeriti Palakmäe hoiualale jäävaid niite (Tarmo Niitla, Erki Uustalu),

mille tulemusel esitati seisundihinnangud Natura Standardandmebaasi (edaspidi ka NAB).

Hiljem on niidualadel osaliselt inventeeritud põhjapoolseid alasid (Inventeerija Oliver

Parrest, EELISes andmed aastast 2017). Piire muudetud ei ole.

❖ 2007. a koostati keskkonnamõjude hinnang Õhne jõel paiknevatele Tõrva ja Leebiku

paisudele kalapääsude rajamiseks. Kavandatava tegevuse eesmärgiks oli Õhne jõe

ökoloogilise kvaliteedi parandamine ning EL Veepoliitika raamdirektiivi kriteeriumite

järgi hea seisundi saavutamine. 2023. a seisuga on Leebiku pais likvideeritud ja Tõrva

paisule on rajatud kalapääs.

❖ Riiklik seire väikse-konnakotka püsielupaiga alal pesitsusedukuse jälgimiseks. Tegemist on Keskkonnaagentuuri igal aastal tehtava seirega. Seiret viiakse läbi kolme aasta tagant.

1.2.1. Inventuuride ja uuringute vajadus

Niidualade inventuur – pärandniitude levikuandmete täpsustamiseks ja registrites andmete

uuendamiseks on vajalik läbi viia niidualade inventuur. Praegu registris olevad andmed pärinevad valdavalt aastast 2000. Osaliselt on andmeid uuendatud 2017. a. Inventuur viiakse läbi 2026. a

Keskkonnaameti tellimusel.

Võimalike ligipääsuteede kaardistamine ja vajadusel ligipääsuteede rajamine – hoiuala läänepoolsed niidud (jõe vasakkaldal) on regulaarsest hooldusest väljas ja seda eelkõige keeruliste

ligipääsuolude tõttu. Kaitsekorralduskavaga kavandatakse uuring, selgitamaks välja, kas ja kust on niidule pääsemine kõige mõistlikum ja otstarbekam. Vajadusel rajatakse uuringu tulemusele

tuginedes ligipääsuteed ka läänepoolsetele niitudele pääsemiseks. Uuring viiakse läbi aastatel 2025-2026.

Helme jõe uuring – Palakmäe loodusala koosseisus oleva Helme jõe hoiuala seisundi kohta on

andmed puudulikud. Jõel on varasemalt olnud mitmeid paisutusi ning jõe kaldal asuvad nii Helme surnuaed kui ka Helme hooldekodu (varasem Valgamaa kutsehariduskeskuse Helme õppehoone)

ning need on võimalikud reostusallikad. Helme jõe seisundi kohta ülevaate saamiseks (sh paisutuse mõjust) tellitakse 2024. a vastav uuring. Tegemist on Keskkonnaameti tellitava tööga.

Võsastunud alade taastamine ja lamminiitude hooldamine – alale jääb u 54 ha erinevas

seisundis lamminiitusid. Osaliselt on alad hoolduses, kuid on ka võsastunud osasid. Vajalik on hooldamise jätkamine ning ka seni hooldusest väljas olnud alade taas hooldusesse võtmine

6

(vajadusel võsa eemaldamine jms ettevalmistavad tööd e taastamine). Võsastunud ja taastamist vajavate alade maht selgub 2026.a läbi viidava niidualade inventuuri tulemusel.

Paksukojalise jõekarbi uuring – liigi tegevuskavas1 on märgitud, et Õhne jõgi ei pruugi liigile sobida ning EELISe järgi ei ole liiki alal registreeritud. Vajalik on läbi viia vastav uuring

selgitamaks, kas Õhne jões (või ka Helme jões) võib leiduda paksukojalist jõekarpi ning kas nimetatud veekogu(d) üldse sobib liigi elupaigaks. Tegemist on Keskkonnaameti 2025. a tellitava uuringuga.

1.3. Paisud

Palakmäe loodusala koosseisu jäävad Helme jõgi Helme sillast kuni suubumiseni Õhne jõkke Tõrva gümnaasiumi juures (u 4,4 km pikkune lõik) ja Õhne jõgi Läti piirist kuni Jõku jõe suudmeni

(35 km) ning Leebiku mnt sillast allavoolu (2,5 km ulatuses). EELISe järgi jääb Palakmäe loodusalale 8 paisu:

• Helme veski pais (PAIS011630) – hävinud/lammutatud, kalade läbipääs tagatud. 2021. a RMK talgute raames likvideeriti Helme-Veski paisuvare. Eemaldati kaks põhjapalki, jões hajutati laiali paisuvaremetest pärit looduslikud kivid, tehislikud betoonseguga tükid ja

kivid ladustati vasakkaldale suure kivikuhja juurde ning põhjapalkide all olnud kaks betoonist põrkepõrandad lammutati tekkinud kärestikuga samasse tasapinda (seotud augusti-septembri vooluhulgaga). Põrkepõranda jäägid ei ole takistuseks ka väga madala

veega perioodil, sest põrkepõrand eemaldati vasakult poolt jõekallast 3 meetri ulatuses täielikult, mis kujuneb eeldatavasti madalvoolusängiks. RMK monitoorib objekti ka

edaspidi erinevate vooluhulkade korral.

• Helme pais (PAIS017580), kõrgus 0,3 m – RMK tellis projekti2 paisu lõplikuks likvideerimiseks. Keskkonnaamet on esitanud oma seisukoha, projekteerimistingimused ja soovitused projekti juurde kirjaga nr 6-2/21/21983-2 (12.11.2021). Tööd viidi läbi 2023. a kevadel-suvel.

• Alaveski (Helme) pais (PAIS017570) – hävinud/lammutatud.

• Tõrva pais (Veski tn pais) (PAIS010260), kõrgus 3,2 m. Tähtajatu keskkonnaluba paisutamiseks nr L.VV/326076 – on antud OÜ-le Tõrva Veejõud 05.11.2015. Paisul on tagatud kalade läbipääs. Tõrva kalapääs aitab veekogumi kalastiku seisundit parandada

ning saavutada/säilitada jõe vähemalt „hea” ökoloogiline seisund. Positiivse mõju suurendamiseks oleks vajalik kalapääsu langu ühtlustamine ja ajuti liiga suure vee voolukiirusega sissevooluregulaatori ümberehitus, võimalusel otsida lahendus ka

liigveelasu atraktiivsuse vähendamiseks.

• Matsiveski pais (PAIS018740) – hävinud/lammutatud.

• Kaubiveski pais (PAIS018730) – hävinud/lammutatud.

1 Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitse tegevuskava, kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 19.09.2017. a

käskkirjaga nr 1-1/17/327. Allikas: https://keskkonnaamet.ee/media/721/download 2 https://rmk.eu/organisatsioon/el-fondid-1/uhtekuuluvusfond/vooluveekogude-tervendamine

7

• Koorküla Veskejärve pais (PAIS012240), kõrgus 2,7 m. Keskkonnaluba paisutamiseks nr KL-509982 tunnistati omaniku avalduse alusel 31.03.2023 kehtetuks. RMK on Koorküla paisu lisanud oma 2024. a tööde tabelisse3, et koostada sellele paisu likvideerimise ehitusprojekt.

• Leebiku pais (PAIS015610) – paisutus likvideeritud

3 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 04.07.2023 nr 7-11/23/12886

2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid

Loodusala kaitse-eesmärgid on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused jõed ja ojad (3260) ning lamminiidud (6450) ja II lisas nimetud liigid tiigilendlane (Myotis dasycneme), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Palakmäe loodusala koosneb kolmest hoiualast (Helme jõe hoiuala, Palakmäe hoiuala ja Õhne jõe hoiuala) ja ühest

püsielupaigast (Leebiku väike-konnakotka püsielupaik).

Hoiualade kaitse-eesmärgiks on elupaigatüüp jõed ja ojad (3260). Lisaks on Õhne jõe hoiuala kaitse-eesmärgiks II lisas nimetatud liik rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ning Palakmäe hoiuala kaitse-eesmärgiks on lisaks jõele elupaigatüüp 6450 (lamminiidud).

Hoiualade kaitse-eesmärgiks ei ole seatud tiigilendlase ja paksukojalise jõekarbi kaitset. Kaitsekorralduskavaga kavandatakse uuring selgitamaks ala sobivust paksukojalisele jõekarbile ning seejärel tehakse ettepanek lisada eelpool nimetatud liigid siseriiklikult Õhne

jõe hoiuala kaitse-eesmärgiks.

Teised tähelepanuväärsed liigid loodusalal on põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), tõmmulendlane (Myotis brandtii), veelendlane (Myotis daubentonii), pruun-suurkõrv (Plecotus auritus) ja euroopa harjus (Thymallus thymallus).

Natura standardandmebaasi (edaspidi ka SDF järgi on elupaigatüüpi jõed ja ojad ala kaitse-eesmärgiks 50 ha. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) elupaika kantud ei ole ja seega arvestatakse eesmärgi osas seda veeala pindala, mis jääb hoiuala koosseisu.

SDF järgi on elupaigatüüpi 6450 alal 65 ha. EELISe järgi on alal inventeeritud elupaika u 54 ha (2000. ja 2017. a andmed). Erinevate kihtide ja kaartide (nii ajalooline kui ja ajakohane põhikaart ja ortofoto) võrdlemisel võib öelda, et juba algselt on tegemist olnud vale määranguga, sest elupaiga polügoon on umbes 9 ha ulatuses märgitud veealadele. Praegused mõõtevahendid ja kaardid on oluliselt

täpsemad, kui 20 aastat tagasi. 2023. a seisuga on pärandniidu toetusega hoolduses 15,74 ha ja põhisissetuleku toetuse all 6,36 ha. Hooldatavad alad jäävad jõe paremkaldale. Hoiuala läänepoolsed niidud on raskemini ligipääsetavad ning seetõttu on huvi nende

hooldamise vastu madal. Kaitsekorralduskavaga kavandatakse viia läbi uuring selgitamaks, kas ja kust on niitudele pääsemine kõige otstarbekam ja majanduslikult mõistlik. 2020. a koostatud luhtade hoolduskava4 järgi on luhtade taastamise juures oluline lisaks ligipääsule ja edasisele hooldamisele ka see, kas taastatavale luhale on olemas juurdepääs (ka vajaliku tehnikaga) ja millises seisus see

on. Ligipääs peaks kindlasti võimaldama alale pääseda mitte üksnes taastamistehnikaga vaid võimaldama ka hilisemat alale pääsemist erineva heinavarumise tehnikaga. Samuti viidatakse kavas sellele, et juba taastamise algfaasis on kriitilise tähtsusega küsimus, kas luhaheinale on rakendust. Selliste alade puhul on vajadusel võimalik toetada aladele ligipääsuteede rajamist. Konkreetsed kohad

selgitatakse välja eelneva uuringuga. Samuti kirjeldatakse uuringus ligipääsuteede tehnilised andmed.

4 Luhtade hoolduskava https://keskkonnaamet.ee/media/1265/download

9

Kokkuvõttes on alal erinevas seisundis niidukooslusi ligikaudu 54 ha ning kaitsekorralduskavaga seatakse loodusala eesmärgiks säilitada (sh taastada) 54 ha pärandniite.

Loodusala kaitse-eesmärgiks oleva rohe-vesihobu (leiukoht KLO9200056) kohta pärinevad viimased kinnitatud andmed aastast 2002,

kui on märgitud et liik esineb alal. Hilisemaid seireid ei ole tehtud. 2011. a koostatud rohe-vesihobu kaitse tegevuskava eelnõu5 järgi võivad liigi potentsiaalseteks ohuteguriteks olla veekogu reostumine, veekogude olemuse muutumine (õgvendamine, süvendamine,

tammide ehitamine vms), mineraalse või orgaanilise hõljumirikka vee juhtimine vooluveekogusse.

Tiigilendlase (leiukoht KLO912267) kohta pärinevad viimased andmed aastast 2016, kui on loendatud 6 looma. Tegemist on toitumisalaga. Nahkhiirlaste kaitse tegevuskava6 järgi on toitumispaikadena eelistatud loodusliku ja mitmekesise taimestikuga veekogud

ja nende kaldapuistud, putukarikkad lagedad alad, metsad ning lineaarsed maastikuelemendid (metsaservad, teed, rajad, sihid jms). Kuna tiigilendlane eelistab toituda veekogudel ja nende kaldapuistutes, on neile ohuks veekogude saastumine, mille tagajärjel väheneb saakputukate arvukus ja mitmekesisus. Samuti võivad veekogud nahkhiirte toitumisaladena kaotada oma väärtuse ka kallaste

hoonestamise, valgustamise, veepinna kinnikasvamise, kaldapuistute või üksikpuude raie tulemusena.

Paksukojalise jõekarbi esinemise kohta loodusalal EELISe järgi andmed puuduvad. 2017. a kinnitatud kaitse tegevuskava7 järgi eelistab liik Eestis väga heas või heas seisundis jõelõike. Siiski tuuakse tegevuskavas välja ka asjaolu, et andmed EELISes on kohati puudulikud

ja üldistatud ning tegelikult leidub liiki rohkem nii seni märgitud kui mõnedes teistes vooluvetes. Samuti märgitakse, et paksule jõekarbile ei näi sobivat ka kiirevoolulised ja selgeveelised lõigud forelli- ning harjusejõgedes, millest üks on Õhne jõgi. Võimalik, et see jõgi võib olla talle liiga toiduvaene. Üldiselt on liigile ohuteguriteks vee reostumine, hüdromorfoloogilised mõjud (kuivad aastaajad,

kaevetööd, paisutamine) ning erinevad bioloogilised mõjud (nt sobivate kalaliikide kadumine). Viimast ohutegurit peetakse Eestis väikseks.

Leebiku väike-konnakotka püsielupaik on moodustatud I kaitsekategooria liigi väike-konnakotkas (Clanga pomarina) kaitseks. Väike-

konnakotkas on liigina pikaajaline ja üsna paigatruu (ei pruugi asustada sama pesapaika, kuid see-eest asustab pikalt sama territooriumi), väikese produktiivsusega ja häirimise suhtes tundlik. Eestis kuulub I kaitsekategooriasse. 2018. a kinnitatud liigi tegevuskava8 järgi on suuremateks ohuteguriteks seniteadmata pesapaikade hävimine, pesitsusaegne häirimine ning toitumisalade hävimine ja kvaliteedi

langus. Teised tegevuskavas välja toodud ohutegurid (nt lindude tahtlik tapmine) on Eestis väikses mõjuga.

5 Eelnõu kättesaadav Keskkonnaametis 6 file://sise.envir.ee/Kasutajad$/KA/48509296561/Downloads/nahkhiirlaste_tk.pdf

7 Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitse tegevuskava, kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 19.09.2017. a käskkirjaga nr 1-1/17/327

8 file://sise.envir.ee/Kasutajad$/KA/48509296561/Downloads/vaike-konnakotka_tk.pdf

10

Tabel 1. Ülevaade Leebiku väike-konnakotka püsielupaiga seiretest

aasta kommentaar

2006 1 paar, õnnestunud pesitsemine

2010 Pesas 1 poeg

2011 Pesas 1 poeg

2014 Pesas 1 lennuvõimestunud poeg

2017 Pesas 1 poeg

2018 Pesas 1 lennuvõimestunud poeg

2019 Asustatud, pesitsus ebaõnnestunud

2020 Pesa asustatud, pesitsus ebaõnnestunud

Tabel 2. Palakmäe loodusalal kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste koondtabel.

Kaitseväärtus9

Seisund10

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse-

eesmärk11 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus12 Märkused

Panus

üldpindala

sse /SDF-i13

(%)

Kooslused

Jõed ja ojad

3260

LoD – I, LoA –

jah, HA - jah

SDF andmetel 50

ha / A Andmete

kvaliteet

keskmine.

Võrreldes 2010.

a andmetega on

pindala

vähenenud u 16

ha (2010. a

esitatud andmed

66,3 ha, 2017. a

esitatud andmed

50,4 ha).

Loodusala

koosseisus oleval

jõelõigul on

varasemalt olnud

8 paisu.

Veemajanduskav

Elupaigatüübi

säilitamine 50 ha .

paisutamine • Eksperthinnangu

tellimine

paisutuse mõjust

jõe

elupaigatüübile ja

vajalike meetmete

kaardistamine.

• Kalapääsu seire

Tõrva paisul -

positiivse mõju

suurendamiseks

on vajalik

kalapääsu langu

ühtlustamine ja

ajuti liiga suure

vee

voolukiirusega

sissevoolu-

Heas seisus elupaika

on säilinud 50 ha

ulatuses.

Eksperthinnang

vajalikest töödest on

tellitud, vajadusel

meetmed

rakendatud.

• Tõrva Veski tn

paisu tehniline

korrashoid,

hooldamine ja seire

(nõuded kirjeldatud

veeloas nr

L.VV/326076)

Koorküla Veskejärve

paisul puudub 2023. a

septembri seisuga

veeluba paisutamiseks.

RMK on paisutuse

likvideerimise

eelprojekti koostamise

kavandanud

looduskaitseliste tööde

raames.

0,5 / 1,5

9 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk;

LiA (jah/ei) – on või ei ole linnuala kaitse-eesmärk;

LiD – linnudirektiivi lisa number.

HA (jah/ei) – on või ei ole hoiuala eesmärgiks 10 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p - potentsiaalne 11 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 12 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 13 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/)

12

Kaitseväärtus9

Seisund10

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse-

eesmärk11 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus12 Märkused

Panus

üldpindala

sse /SDF-i13

(%)

a järgi on

kaitsealuse

jõelõigu seisund

kesine (2019. a

andmed).

regulaatori

ümberehitus.

• Koorküla

Veskejärve paisul

tuleb tagada

kalade läbipääs.

Lamminiidud

6450

LoD – I, LoA –

jah; HA - jah

SDF andmetel 65

ha / B (andmete

kvaliteet

keskmine)

EELISe järgi a lal

inventeeritud 54

ha / B

Elupaigatüübi

säilitamine 54 ha

• kinnikasvamine

• võsastumine

• ligipääsetavus

• andmete

puudulikkus

• taastamine,

seejärel

hooldamine 38 ha

• hooldamine 22 ha

• Inventeerimine 54

ha ulatuses.

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 54 ha.

• Andmed on

registrites

uuendatud 54 ha

ulatuses.

• Võsastunud

aladele on

ligipääs tagatud,

alad on taastatud

ja hoolduses.

• Algse hinnangu

puhul tegemist

teadusliku veaga,

kuna elupaik

osaliselt

inventeeritud

veealadele

• Taastamise mahu

tegelik vajadus ja

pindala selgub

uuringust

0,3-0,4 / 0,4

Liigid

Tiigilendlane

(Myotis

dasycneme)

LKS – II; LoD –

II/IV; LoA – jah;

HA - ei

Liik on alal

esindatud,

toitumisala

loodusalal 7,7 ha

Toitumisala

säilimine

loodusalal 7,7 ha

ulatuses

• puuduvad Liik lisatakse

hoiuala kaitse-

eesmärkidesse.

Liik on alal

esindatud,

toitumisala on

säilinud.

Liik on lisatud

hoiuala kaitse-

eesmärgiks.

Tiigilendlase leiukoht

hõlmab muu ala

hulgas Õhne jõe

hoiuala (ainult

veepeegel)

13

Kaitseväärtus9

Seisund10

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse-

eesmärk11 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus12 Märkused

Panus

üldpindala

sse /SDF-i13

(%)

Rohe-vesihobu

(Ophiogomphus

cecilia)

LKS – III; LoD –

II/IV; LoA – jah;

HA - jah

SDF järgi on liik

alal esindatud /

EELISe järgi

inventeeritud ei

ole

• Andmete

täpsustamine

kahe jõe

ulatuses.

• veekogu

reostumine

• veekogude

olemuse

muutumine

(õgvendamine,

süvendamine,

tammide

ehitamine vms)

• mineraalse või

orgaanilise

hõljumirikka vee

juhtimine

vooluveekogusse

• kaalutlusotsused,

vajadusel Natura

hindamine

• andmete

täpsustamine

(inventuur)

• Andmed on kahe

jõe osas

täpsustatud.

• Liik on alal

esindatud.

Paksukojaline

jõekarp (Unio

crassus)

LKS – II; LoD –

II/IV; LoA – jah;

HA - ei

SDF järgi on liik

alal esindatud /

EELISe järgi

liiki alal

registreeritud ei

ole

Andmete

täpsustamine

kahe jõe ulatuses.

• • Inventuur

• Kui liik asustab

ala, lisatakse

hoiuala kaitse-

eesmärkidesse.

• Andmed on kahe

jõe osas

täpsustatud.

• Kaitse-eesmärgid

on vajadusel

täpsustatud.

Liigi kaitse

tegevuskava viitab, et

Õhne jõgi ei pruugi

liigile sobida. Vajalik

teha vastav uuring

Siseriiklikud eesmärgid

Väike-

konnakotkas

(Clanga

pomarina)

LKS – I, LiD – I,

LoA – ei; PEP -

jah

1 pesitsev paar14

Vähemalt 6

lennu-

võimestunud

poega.

1 paari pesitsus-

territooriumi

säilimine

• Pesitsuspaik on

rangelt kaitstud

• Toitumisalad on

heas seisundis.

• Toitumisalade

hooldamine

• Pesitsuspaikade

range kaitse

tagamine

Ühe paari pesitsus-

territoorium on

säilinud.

Toitumisala kattub

pärandniiduga ,

hooldamine vastavalt

tegevuskavale.

14 Tabel 1.

14

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus

täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse: 1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on

kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Periood (ühekordne

või korduv tegevus)

1 Natura niiduelupaikade inventuur 54 ha Inventuur KeA I 2026

2 Riiklik seire (väike-konnakotkas) 1 tk Seire KAUR I üks kord kolme aasta

jooksul

3 Võimalike ligipääsuteede

kaardistamine Uuring KeA II 2025

4 Helme jõe uuring Uuring KeA I 2024

5 Lamminiitude hooldamine Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

6 Paksukojalise jõekarbi uuring Uuring KeA II 2025

7 Rohe-vesihobu uuring Uuring KeA II 2026

8 Ligipääsude rajamine seni

ligipääsematutele niitudele

Vajadus selgub

uuringu tulemusel Taristu rajamine RMK II 2026

9 Võsastunud alade taastamine 38 ha Koosluse taastamistöö RMK II 2025-2026

10 Ala tähistamine 11 tk Tähiste paigaldamine RMK II 2024

11 Olemasolevate tähiste hooldamine 2 tk Tähiste hooldamine RMK II 2024

12 Kaitsekorralduskava andmete üle

vaatamine ja vajadusel uuendamine Tegevuskava KeA II

1 kord kümne aasta

jooksul

15

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Periood (ühekordne

või korduv tegevus)

13 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse

hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne aasta

jooksul

14 Kaitse-eesmärkide muutmine Kaitse-eeskiri KeA I 2027

3.1. Koosluste hooldus- ja taastamistööd

2022. a seisuga on Palakmäe HA-l hoolduses (makstakse pärandniidu hooldustoetust) olevaid

pärandkooslusi u 15 ha (joonis 3). Kaardile ei ole kantud muude pindalatoetustega hooldatavaid

alasid. Kokku on hoolduses alasid u 22 ha.

Joonis 3. Palakmäe hoiualal 2022. a seisuga hoolduses olevad pärandkooslused (roosa viirutus) (aluskaart: Eesti

Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus, seisuga mai 2023).

3.2. Hoiuala piiritähiste uuendamine

Palakmäe loodusalale on kokku paigaldatud 5 tähist – tähistatud on Helme jõe hoiuala. Tähised

puuduvad Palakmäe hoiualal ja Õhne jõe hoiualal. I ja II kaitsekategooria liikide püsielupaikasid

ei tähistata.

Õhne jõe hoiuala on tähistamata, kuhu on vaja paigaldada 9 tähist. Samuti on tähistamata Palakmäe

hoiuala ning sinna on vaja paigaldada 2 tähist (asukohad märgitud lisas oleval kaardikihil).

Helme jõe hoiuala tähistest on vajalik 2 tähise hooldamine. Keisripalu silla juures olev tähis on

vegetatsiooniperioodil nähtamatu (seda varjab võsa) ning Alaveski-Vansa tee silla juures olev tähis

on pikali vajunud. Tähis on korralik ja see on vaja paigaldada uuesti (asukohad märgitud lisas

oleval kaardikihil).

Tegevus kuulub II prioriteeti ja seda korraldab RMK.

Joonis 4.1. Õhne jõe hoiuala ja Helme jõe hoiuala olemasolevad ja paigaldatavad tähised

18

Joonis 4.2. Palakmäe hoiualale paigaldatavad tähised (aluskaart Maa-amet WMS teenus, 2023)

19

Kasutatud allikad

• Looduskaitseseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023078?leiaKehtiv

• VV 15.12.2005. a määrus nr 311 „Hoiualade kaitse alla võtmine Valga maakonnas“ https://www.riigiteataja.ee/akt/108122016003?leiaKehtiv

• VV 05.08.2004. a korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv

• Natura Standardandmebaas https://natura2000.eea.europa.eu/

• Keskkonnaportaal https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important- area/8950271

• Keskkonnaministri 19.04.2010. a määrus nr 12 „Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ https://www.riigiteataja.ee/akt/13305116?leiaKehtiv

• Keskkonnaministri 02.11.2022. a määrus nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine“

https://www.riigiteataja.ee/akt/13305116?leiaKehtiv

• EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

• Keskkonnaotsuste Infosüsteem KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/)

• Nahkhiirlaste (Vespertilinidae) kaitse tegevuskava, kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 15.03.2017. a käskkirjaga nr 1-1/17/150

• Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitse tegevuskava, kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 19.09.2017. a käskkirjaga nr 1-1/17/327

• Rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) kaitse tegevuskava lõpparuande eelnõu, 2011, käsikiri Keskkonnaametis

• Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava, kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 26.03.2018. a käskkirjaga nr 1-1/18/138

• Luhtade hoolduskava, Pärandkoosluste kaitse Ühing (koostaja Jaak-Albert Metsoja), 2020 https://keskkonnaamet.ee/media/1265/download

• Õhne jõel paiknevatele Tõrva ja Leebiku paisudele kalapääsude rajamise keskkonnamõju hindamine, KMH aruanne (koostajad K&H AS, Maves AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Merin AS), 2007

• Keskkonnaagentuuri koduleht https://keskkonnaagentuur.ee/

• Koiva vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Lisa 1 Meetmetabelid (https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku

KOR R A L D U S

01. november 2023 nr 1-3/23/609

Palakmäe loodusala kaitsekorralduskava

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel: 1. kinnitan Palakmäe loodusala kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel isikutel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel. (allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk peadirektori asetäitja

Jaotuskava: Taavi Tattar, Sander Laherand, Gunnar Sein, Maris Taul, Eike Tammekänd, Marju

Erit, Märt Holtsmann

Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, Kliimaministeerium

Reet Reiman spetsialist

looduskaitse planeerimise osakond