Atsalama loodusala kaitsekorralduskava kinnitamine

Kuivad niidud lubjarikkal mullal Atsalama loodusalal. Foto: T. Amos.

Atsalama loodusala (Atsalama

hoiuala) kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 1.11.2023 korraldusega nr 1-3/23/610

Sisukord

1. Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 4

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................... 6

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ........................................................................... 8 3.1. Koosluste hooldustööd ............................................................................................................ 9 3.2. Tähised................................................................................................................................... 9 3.3. Külastuskorraldus.................................................................................................................... 9

Kasutatud andmeallikad ................................................................................................................ 10

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet KKK – kaitsekorralduskava

KliM ‒ Kliimaministeerium

LKS ‒ looduskaitseseadus HA – hoiuala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid) LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala) PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem SDF – Natura standardandmebaas

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood) Kujunemise potentsiaal – SKV-s potentsaal tulevikus elupaikade kujunemiseks potentsiaalsete

elupaikade arvelt.

1. ALA ISELOOMUSTUS

Atsalama loodusala asub tervenisti ajaloolise Tagavälja talu maadel, kus kaitse-eesmärgiks olevaid

pärandniite on järjepidevalt kasutatud karja- ja heinamaadena. Oluline on niitude hooldamise jätkamine.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Atsalama loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse

põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

Inventuurid ja uuringud

Loodusala elupaigad olid esialgselt inventeeritud Natura pilootprojekti raames 2000. aastal

(inventeerijad Toomas Kukk ja Eerik Leibak).

Eraldi niidukoosluste inventuur toimus 2020. aastal (inventeerijad Peedu Saar ja Toomas Kukk). Inventuuri viis läbi Pärandkoosluste Kaitse Ühing Keskkonnaameti tellimusel töö „Poollooduslike koosluste inventuur 2020” raames. Inventuuri käigus täpsustati niiduelupaikade piire ja varasemat

määrangut ning selle andmetel leiduvad alal järgmised rahvusvahelise tähtsusega elupaigatüübid: kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), aas-

rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puiskarjamaad (9070) (joonis 2). Tabelis 1 toodud kaitseväärtuste seisundid on määratud siin loetletud inventuuride andmete põhjal.

Kaitstava ala nimi Atsalama hoiuala

Loodusala nimi Atsalama loodusala (EE0070117) (joonis 1)

Pindala 9,2 ha

Asukoht ja piirid Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Atsalama ja Pagari küla Leitav Keskkonnaportaalist

Kaitsekord Vabariigi Valitsuse 5. mai 2005. a määrus nr 93 „Hoiualade kaitse alla

võtmine Ida-Viru maakonnas” ja looduskaitseseaduse §-d 14, 32 ja 33

Koostaja nimi Triin Amos

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava

koostamise kord

Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a määrus nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning

kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

Joonis 1-2. Atsalama loodusala paiknemine ning loodusalal inventeeritud elupaigad (aluskaart: Eesti Põhikaart,

Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga juuni 2023).

2. KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID

Atsalama loodusala kaitse-eesmärkideks on seatud elupaigatüübid kuivad niidud lubjarikkal

mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), puisniidud (6530*) ja puiskarjamaad (9070). Atsalama hoiuala kaitse-eesmärgiks on liigirikaste niitude lubjavaesel mullal (6270*) ja

puiskarjamaade (9070) kaitse. Tabelis 1 on elupaigatüüpide seisund ja eesmärk määratud looduses reaalselt olemasoleva, st

inventeeritud ja EELISesse kantud elupaigatüüpide alusel. Vastavalt sellele tuleb korrigeerida ka standardandmebaasi andmeid ning teha muudatused loodusala ja hoiuala kaitse-eesmärkides.

Muudatuste põhjendus on elupaikade varasemad valemäärangud 2000ndate alguse põhikaardi alusel toimunud elupaikade piiritlemisel.

2020. a toimunud pool-looduslike koosluste inventuuril kaardistati seni elupaigana määratlemata ala aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niiduks (6510), ning algselt puisniiduna (6530*) kaardistatud

ala määrati elupaigatüüpideks kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), vt tabel 1. Kuigi juurde inventeeritud elupaikade 6270* ja 6510 pindala on väike (vastavalt 1,1 ha ja 0,5 ha), on need hoiuala mastaabis olulised ning tuleb seada nii hoiuala

kui loodusala kaitse-eesmärgiks. Loodusala kaitse-eesmärkide hulgast tuleb eemaldada elupaigatüüp 6530* ning elupaigatüüp 6210* tuleb asendada elupaigatüübiga 6210 (elupaigas ei

kasva olulisi kaitsealuseid käpalisi), vt tabel 1. SDFi tuleb korrigeerida puiskarjamaade (9070) esinemise osas. Puiskarjamaid esineb alal SDFi

esitatust vähem (9070 SDF 2 ha → esineb 0,8 ha). Puiskarjamaadena oli 2000ndate alguse põhikaardi alusel kaardistatud niitudega piirnevad metsatukad. Maa-ameti 1990ndate ja 2000ndate

alguse ortofotodelt on näha, et need alad on püsivalt olnud kaetud metsaga ning ka praegu (2023) on tegemist on tiheda halli lepa ja toominga puistuga, kus niidukamarat ei esine ja rohurindes domineerivad metsaliigid jänesekapsas, metsosi, naat, püsik-seljarohi, metstarn jm. Seega on

puiskarjamaade osas olnud tegemist osalise valemääranguga.

Tabelis 1 võetakse kokku Atsalama loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad

tulemused. Koosluste ja elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud

hoolduskavadele12. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel. Alal läbi viidud inventuurid tuginevad pool-looduslike elupaigatüüpide inventeerimise juhendile3.

1 Mesipuu, M. (2020). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Tartu: Pärandkoosluste Ka itse Ühing. 2 Roosaluste, E. (2019). Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava. Tartu. 3 Mesipuu, M. (2010). Juhend loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks.

Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu.

Tabel 1. Atsalama loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused)

Kaitseväärtus4

Seisund5

(pindala/

esinduslikkus)

Kaitse eesmärk6 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus7 Märkused

Panus üldpindalasse

/ SDF-i (%)8

Kuivad niidud lubjarikkal mullal

(6210*)

KE – jah, LoD – I, LoA –

jah

0 ha Puudub Eemaldada kaitse- eesmärkide hulgast

Tegemist teadusliku veaga, asendada elupaigatüübiga 6210 (2020. a inventuuri

andmed), käpaliste esinemise kohta

puuduvad andmed nii EELISe (sh

arhiveeritud kirjed), PlutoF kui LVA

andmebaasides.

Puisniidud (6530*)

KE – ei, LoD – I, LoA –

jah

0 ha Puudub Eemaldada kaitse-

eesmärkide hulgast

2020. a inventuuril määrati 6530*

asemel 6210 ja 6270*, niidulagendikel

kasvavad vaid üksikud puud (liitus alla

0,1), mis ei taga puisniidu ökosüsteemi toimimist. Esialgsel määrangul oli

tegemist teadusliku veaga, eemaldada

eesmärkide hulgast.

Puiskarjamaad (9070)

KE – jah, LoD – I, LoA –

jah

0,8 ha/B Elupaigatüübi

säilitamine 0,8 ha-l

Elupaigatüübi

teisenemine hoolduse

lakkamisel

Karjatamine

0,8 ha-l

Heas seisus

elupaiku on

säilinud 0,8 ha

Korrigeerida SDF elupaiga pindala osas

(SDF 2 ha → esineb 0,8 ha)

0,03/0,04

Kuivad niidud

lubjarikkal mullal (6210)

KE – ei, LoD – I, LoA – ei

2,7 ha/A Elupaigatüübi

säilitamine 2,7 ha-l

Võsastumine Hooldamine

2,7 ha-l

Heas seisus

elupaika on

säilinud 2,7 ha

Lisada kaitse-eesmärkide hulka 0,09–0,05/0,09

Liigirikkad niidud lubjavaesel pinnal

(6270*)

KE – jah, LoD – I, LoA –

ei

1,1 ha/B Elupaigatüübi säilitamine 1,1 ha-l

Võsastumine Hooldamine 1,1 ha-l

Heas seisus elupaika on

säilinud 1,1 ha

Lisada kaitse-eesmärkide hulka 0,04–0,02/0,04

Aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud

(6510)

KE – ei, LoD – I, LoA – ei

0,5 ha - B Elupaigatüübi

säilitamine 0,5 ha-l

Võsastumine Hooldamine

0,5 ha-l

Heas seisus

elupaika on

säilinud 0,5 ha

Lisada kaitse-eesmärkide hulka 0,01/0,02

4 KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number; LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk. 5 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne.

6 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050.

7 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant.

8 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/).

3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus

täiendada. Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033 Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Hooldus, taastamine ja ohjamine

1 Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210)

hooldamine 2,7 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

2 Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal

(6270*) hooldamine 1,1 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

3 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude

(6510) hooldamine 0,5 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

4 Puiskarjamaa (9070) hooldamine 0,8 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

Taristu, tehnika ja loomad

5 Hoiuala tähistamine 2 keskmist

tähist

Kaitsealuste objektide

tähistamine, tähiste

hooldamine

RMK III 2026

6 Tähiste hooldamine 3 keskmist

tähist

Kaitsealuste objektide

tähistamine, tähiste

hooldamine

RMK III Igal aastal (pärast

rajamist)

Kavad, eeskirjad

7 Kaitsekorralduskava andmete üle

vaatamine ja vajadusel uuendamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne aasta

jooksul

8 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse

hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne aasta

jooksul

9 Hoiuala ja loodusala kaitse-eesmärkide

muutmine ja SDF-i uuendamine

Kaitse-eesmärkide

muutmine KeA, KliM I 2025

3.1. Koosluste hooldustööd

Hetkel on Atsalama HA-l hoolduses (makstakse hooldustoetust) olevaid poollooduslikke kooslusi 5,1 ha (joonis 3).

Joonis 3. Atsalama hoiualal hetkel hoolduses olevad poollooduslikud kooslused

(aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus, seisuga juuni 2023).

3.2. Tähised

Atsalama hoiuala on tähistatud ühe tähisega, mis asub hoiuala lõunapoolse lahustüki nurgas. Vajalik on paigaldada kaks tähist põhjapoolse lahustüki loode- ja edelanurka.

Olemasoleva ja planeeritavate tähiste asukohad on näha külastustaristu virtuaalkontoris (haldusalasisene töökeskkond).

Tähiste paigaldamine (2 tk) on III prioriteedi töö, mida korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus.

3.3. Külastuskorraldus

Atsalama hoiualal pole külastustaristut ja seda pole plaanis sinna rajada. Ala asub kogu

ulatuses eramaal. Tagavälja talu korraldab oma maadel õppepäevi ja loodusretki, kuid need toimuvad vastutustundlikult ja ulatuses, mis ei mõjuta kaitse-eesmärke ega vaja kaitseala valitseja poolset suunamist.

10

KASUTATUD ANDMEALLIKAD

Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS). Keskkonnaagentuur.

Looduskaitseseadus (2004). https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023035 Mesipuu, M. (2010). Juhend loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide

seisundi hindamiseks. Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu.

Mesipuu, M. (2020). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Natura aruandlus (2019). https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/

Roosaluste, E. (2019). Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava. Tartu. Vabariigi Valitsuse 05.05.2005 määrus nr 93 „Hoiualade kaitse alla võtmine Ida-Viru

maakonnas” https://www.riigiteataja.ee/akt/122122020032

Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiriˮ. https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006

KOR R A L D U S

01. november 2023 nr 1-3/23/610

Atsalama loodusala kaitsekorralduskava

kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1‒2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan Atsalama loodusala kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel isikutel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk peadirektori asetäitja

Saata/teadmiseks: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Triin Amos

vanemspetsialist looduskaitse planeerimise osakond