Vaindloo linnuala kaitsekorralduskava kinnitamine

KOR R A L D U S

01. november 2023 nr 1-3/23/613

Vaindloo linnuala kaitsekorralduskava

kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan „Vaindloo linnuala kaitsekorralduskava”;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. loodukaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada tegevuskava avaldamine

Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Imbi Mets

spetsialist looduskaitse planeerimise osakond

Vaindloo saar. Foto: Krista Pukk.

Keskkonnaamet 2023

Vaindloo linnuala (Vaindloo

hoiuala) kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 1.11.2023 korraldusega nr 1-3/23/613

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 4

1.2. Uuritus ja seire ..................................................................................................................... 6

2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid .................................................................................................... 8

3. Külastuskorraldus, tähised ...................................................................................................... 120

4. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused………………………………………….…….10

Kasutatud allikad........................................................................................................................... 12

3

Kasutatud lühendid

KE – jah/ei: liik või elupaigatüüp kas vastavalt on/ei ole nimetatud ala kaitse-eesmärgina

KeA – Keskkonnaamet

KAUR – Keskkonnaagentuur

KKK – kaitsekorralduskava

HA – hoiuala

LiA – linnuala

LoD – loodusdirektiiv

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

Kaitseväärtus – hoiuala määruses nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Vaindloo hoiuala (KLO2000037)

Linnuala nimi Vaindloo linnuala (EE0060270, RAH0000090) (joonis 1)

Pindala 76,3 ha (saar 6,7 ha, mereala 69,6 ha)

Asukoht ja piirid Lääne-Viru maakonna Haljala valla Vainupea küla

merealal, leitav Keskkonnaportaalist

Kaitsekord

Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2005. a määrus nr 237 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne-Viru maakonnas” Looduskaitseseadus, § 14, 32

Koostaja nimi Imbi Mets

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise

kord

Keskkonnaministri 2. novembri 2002. a määrus nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord

ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

Vaindloo linnualal kaitstakse rannikust eemal paikneva väikese Vaindloo saare ja selle ümbruse

linnustikku. Kuna saar paikneb kaugel meres, külastatakse saart harva. Saart kasutab Eesti piirivalve.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Vaindloo linnuala kaitsekorralduskava on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse

hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Vaindloo linnuala Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Vainupea külas. (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga aprill 2023)

1.1. Uuritus ja seire Inventuurid ja uuringud

Vaindloo linnuala haudelinnustiku inventuuri käigus 2019. aastal tuvastati 17 liiki, arvukaimad pesitsejad saarel olid rand- ja jõgitiir, tõmmukajakas, kalakajakas ja hahk. Inventeerija oli Joosep

Tuvi (EOÜ). 2022. aasta väikeste meresaarte haudelinnustiku inventuuri käigus tuvastati Vaindlool 5 paari

II kaitsekategooria liiki alk (Alca torda), 4 paari II kaitsekategooria liiki liivatüll (Charadrius hiaticula), 4 paari III kaitsekategooria liiki tõmmuvaeras (Melanitta fusca) ning 4 paari

III kaitsekategooria liiki punajalg-tilder (Tringa totanus). Sama inventuuri käigus tuvastati Põhja- Malusil lõunatirgu (Uria aalge) esmakordne pesitsemine Eestis (11 pesa), hiljem leiti ka Vaindloo saarelt 1 pesitsuspaar. Nimetatud liigid ei ole linnuala ega hoiuala kaitse-eesmärgiks.

Kuigi tegemist ei ole Natura 2000 võrgustikku kuuluva loodusalaga, kaardistati 2014. aastal

projekti „Rannikuelupaikade kaardistamine 2014−2015 (Väikesaared)” raames Vaindloo saarel

esinevat elupaigatüüp väikesaared ning laiud (1620). Elupaigatüüpi esineb 6,7 hektaril.

Elupaigatüübi esinduslikkus on määramata. Töö läbiviijad olid Reimo Rivis, Laimdota Truus ja Urve Ratas. Projekti „Mereelupaigad 2004” raames kaardistati alal elupaigatüüp karid (1170) 48,22 hektaril. Elupaigatüübi esinduslikkus on määramata, töö läbiviijaks oli Georg Martin.

Riiklik seire

Vaindloo linnualal viiakse läbi riiklikku seiret viies seirejaamas (tabel 1).

Tabel 1. Riiklik seire Vaindloo linnualal

Seireprogramm Seirejaama

nimetus

Seirejaama

KR kood

Märkused

Haudelindude kooslused (väikesed meresaared)

Vaindloo seireala SJB3624000 Veelindude arvukus pesitsusperioodil.

Kesktalvine

veelinnuloendus

Gb12 SJB0099000 Talvituvate veelindude

arvukus.

Haudelindude kooslused (väikesed meresaared)

Vaindloo SJB3624001 Haudelinnustiku arvukus.

Meteoroloogiline seire

Vaindloo RJ SJA5498000

Mereseire: rannikumere ohtlike ainete seire

Merekogum EE_2: Eru-Käsmu lahe rannikuvesi

SJA1775000

7

Inventuuride ja uuringute vajadus

Tööde tellimist elustiku täiendavateks uuringuteks või kaitsekorralduslikeks töödeks käesoleva

kaitsekorralduskavaga ei planeerita, sest nende tegemiseks puudub hetkel vajadus. Oluline on jätkata riiklike seiretega. Riiklik seire kuulub I prioriteeti ning korraldajaks on

Keskkonnaagentuur. Tegevus toimub riikliku seirekava järgi.

8

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid Vaindloo linnuala kaitse-eesmärgid on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a

korraldusega nr 615 ja hoiuala kaitse-eesmärgid Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2005. a määrusega nr 237. Vaindloo linnuala ja hoiuala kaitse-eesmärgiks olevad liigid, mille isendite

elupaiku kaitstakse, on kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), krüüsel (Cepphus grylle), tõmmukajakas (Larus fuscus), jõgitiir (Sterna hirundo) ja randtiir (Sterna paradisaea).

Vaindloo linnuala kuulub regioonis viie olulisema ala hulka, mis on moodustatud randtiiru ja jõgitiiru kaitseks. Valdav osa alast on mereala. Saare kaguosas merepiiril on kaitstav looduse

üksikobjekt Vaindloo hiidrahn (KLO4000169) mõõtmetega 15,3 x 10,1 x 7,7 m, ümbermõõduga 38,6 m ja maapealse mahuga 480 m3. Rändrahn ei ole linnu- ega hoiuala eesmärgiks.

Vaindloo linnuala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisasse kantud linnuliigid. Tabelis 2 on kokkuvõte Vaindloo linnuala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse

eesmärkidest, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavatest teguritest ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavatest meetmetest ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused. Liikide elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad

meetmed seatakse vastavalt liikide kaitse tegevuskavadele, mis on kättesaadavad Kliimaministeeriumi riigipilvest. 2023. aastal kavas käsitletud liikidel tegevuskavad puudusid.

Tabel 2. Vaindloo linnuala kaitseväärtuste koondtabel (liigid) Mõjutegurid kõikidele linnuliikidele: riigikaitselised tegevused saarel, millest on huvitatud Eesti Merevägi ja Kaitsevägi. Meetmed: riigikaitselised tegevused kooskõlastatakse KeAga, kes seab tegevusteks tingimusi. Et vältida kaitse-eesmärgiks olevate

liikide häirimist ja soodsa seisundi kahjustamist, ei lubata tegevusi lindude pesitsusperioodil aprillist kuni septembrini.

Kaitseväärtus1 Seisund Kaitse-

eesmärk

Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus2

Märkused

(SDF-s 2015)

Kivirullija

(Arenaria

interpres) LKS – II, HA – jah, LiD – I, LiA – jah

Inventuur 2019: 2 paari pesitsemas. Liik kasutab linnuala sigimispaigaks. Viimane kinnitatud vaatlus 2022: 1 paar.

Linnualal pesitseb vähemalt 13 paari kivirullijaid.

Rannaniitude kinnikasvamine. Kisklus. Pesaröövlus kajakate poolt.

Vaindloo saarel otsest ohtu ei ole. Meetmeid ei kavandata. Otsene oht praegu puudub, tulevikus jälgida. Looduslik tegur: meetmeid ei kavandata.

Elupaik on säilinud liigile soodsas seisundis, alal pesitseb vähemalt 13 paari.

Populatsioon ei ole eraldatud, kuid asub oma levikuala äärel,

13−14 pesitsevat paari. Viimase Natura aruandluse järgi on arvukuse trend Eestis langev.

Krüüsel

(Cepphus

grylle )

LKS – II, HA – jah, LiD ‒ I, LiA ‒ jah

Inventuur 2019: 9 paari pesitsemas. Liik kasutab ala sigimispagana. Viimane kinnitatud vaatlus 2022: 10 paari.

Linnualal pesitseb vähemalt 6 paari krüüsleid.

Looduslik tegur: pesade üleujutused, toidubaasi muutused. Merereostus.

Liigi ja elupaiga seisund sõltub looduslikest tingimustest. Meetmeid ei kavandata. Meetmed kavandatud Läänemere

Elupaik on säilinud liigile soodsas seisundis, alal pesitseb vähemalt 6 paari.

Populatsioon ei ole eraldatud, kuid asub oma levikuala äärel, 6–7 pesitsevat paari. Viimase Natura aruandluse järgi on arvukuse trend Eestis stabiilne.

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

HA (jah/ei) – on või ei ole hoiuala kaitse-eesmärk;

LiD – linnudirektiivi lisa number;

LiA (jah/ei) – on või ei ole linnuala kaitse-eesmärk; 2 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050.

10

Hukkumine kalavõrkudes.

tegevuskavas (2021). Meetmeid hetkel ei kavandata. Vaindloo saar asub rannikust kaugel, ohutegur on seega madal. Tulevikus vajalik jälgida.

Tõmmukajakas

(Larus fuscus) LKS – II; HA – jah, LiD – II, LiA - jah

Inventuur 2019: 75 paari pesitsemas. Liik kasutab linnuala sigimispagana. Viimane kinnitatud

vaatlus 202 50 paari.

Linnualal pesitseb vähemalt 7 paari tõmmukajakai d.

Konkurents pesapaiga ja toidu pärast hõbe- ja merikajakaga.

Looduslik tegur: meetmeid ei kavandata.

Elupaik on säilinud liigile soodsas seisundis, alal pesitseb vähemalt 75 paari.

Populatsioon ei ole eraldatud, kuid asub oma levikuala äärel,

7−20 pesitsevat paari. Viimase Natura aruandluse järgi on arvukuse trend Eestis langev.

Jõgitiir (Sterna

hirundo) LKS – III; HA – jah, LiD – I, LiA ‒ jah

Inventuur 2019: 30 paari pesitsemas. Liik kasutab linnuala elupaigana. EELISes andmed puuduvad.

Linnualal pesitseb vähemalt 140 paari jõgitiire.

Merereostus, toidubaasi olemasolu lähtuvalt veekogu seisundist. Pesaröövlus kajakate poolt.

Meetmed kavandatud Läänemere tegevuskavas (2021). Looduslik tegur: meetmeid ei kavandata.

Elupaik on säilinud liigile soodsas seisundis, alal pesitseb vähemalt 140 paari.

Populatsioon ei ole eraldatud kogu liigi loodusliku leviku alal, 140–150 pesitsevat paari. Viimase Natura aruandluse järgi on arvukuse trend Eestis stabiilne.

Randtiir

(Sterna

paradisaea) LKS – III, HA – jah, LiD – I, LiA ‒ jah

Liik kasutab linnuala sigimispagana. Viimane kinnitatud vaatlus 2022: 380 paari.

Linnualal pesitseb vähemalt 200 paari randtiire.

Merereostus, kalatoidulistena sõltuvad tiirud veekogude seisundist.

Meetmed kavandatud Läänemere tegevuskavas (2021).

Elupaik on säilinud liigile soodsas seisundis, alal pesitseb vähemalt 300 paari.

Populatsioon ei ole eraldatud, kuid asub oma levikuala äärel, 140‒150 pesitsevat paari. Viimase Natura aruandluse järgi on

11

Pesaröövlus kajakate poolt.

Looduslik tegur: meetmeid ei kavandata.

arvukuse trend Eestis tõusev.

Sooräts (Asio

flammeus)

LKS – II, HA – jah, LiD – I, LiA – jah

Eestis on liigi arvukust hinnatud

10−50 haudepaarile. Liik kasutab linnuala elupaigana. EELISes andmed puuduvad.

Linnualal pesitseb vähemalt 1 paar soorätse.

Eestis harv pesitseja, kes arvukamalt esineb vaid näriliste väga kõrge arvukusega aastail.

Looduslik tegur, meetmeid ei kavandata.

Linnuala on säilinud liigile soodsas seisundis.

Populatsioon ei ole eraldatud, kuid asub oma levikuala äärel, 1 pesitsev paar. Viimase Natura aruandluse järgi on arvukuse trend Eestis kõikuv.

3. Külastuskorraldus, tähised

Vaindloo linnualal puudub külastustaristu ning käesoleva kaitsekorralduskavaga seda ka ei planeerita.

Linnualal on olemas vana tammelehekujutisega tähis „Vaindlo hoiuala”, kuid mis tuleb välja vahetada. Tähise seisukorda tuleb regulaarselt kontrollida ning vajadusel asendada kulunud,

lõhutud või amortiseerunud tähis uuega. Kaitseala tähistamist korraldab RMK3, tegemist on II prioriteedi tööga.

3 Riigimetsa Majandamise Keskus.

4. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse: 1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste

säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus(taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1

Haudelindude kooslused

(väikesed meresaared) Riiklik seire KAUR4 I

Korduv tegevus

vastavalt seirekavale

2 Kesktalvine veelinnuloendus

Riiklik seire KAUR I Korduv tegevus vastavalt

seirekavale

3 Meteoroloogiline seire Riiklik seire KAUR I

Korduv tegevus vastavalt

seirekavale

4 Mereseire: rannikumere ohtlike ainete seire Riiklik seire KAUR I

Korduv tegevus vastavalt seirekavale

Taristu, tehnika ja loomad

4 Keskkonnaagentuur.

14

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

5 Linnuala tähistamine 1 keskmine

tähis

Kaitsealuste objektide

tähistamine, tähise paigaldamine

RMK II 2025

6 Linnuala tähise hooldamine 1 keskmine

tähis

Kaitsealuste objektide

tähistamine, tähise hooldamine

RMK II Vastavalt

vajadusele

Kavad, eeskirjad

7 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel

uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne

aasta jooksul

8 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

Kasutatud allikad

Eesti looduse infosüsteem (EELIS) Keskkonnaagentuur, kasutamise kuupäev 3. juuli 2023. https://www.eelis.ee/default.aspx?state=5;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_i

d=1793588893.

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti Ornitoloogiaühing. Tartu. 2018. Seiretöö aruanne. Väikeste meresaarte haudelinnustiku seire 2022. Keskkonnaseire infosüsteem.

Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne-Viru maakonnas.

https://www.riigiteataja.ee/akt/112032019031?leiaKehtiv. Tuvi, J. (EOÜ) Vaindloo linnuala (EE0060270) haudelinnustiku inventuur 2019.

Natura standardandmebaas. https://biodiversity.europa.eu/sites/natura2000/EE0060270.