Elva loodusala (Elva maastikukaitseala, Elva jõe hoiuala ja Ilusaoja hoiuala) kaitsekorralduskava avalikustamine

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Nimekirja alusel

01.11.2023 nr 7-2/23/22086

Elva loodusala (Elva maastikukaitseala, Elva

jõe hoiuala ja Ilusaoja hoiuala)

kaitsekorralduskava avalikustamine

Austatud kirja saaja

Keskkonnaamet on koostanud Elva loodusala (Elva maastikukaitseala, Elva jõe hoiuala ja

Ilusaoja hoiuala) kaitsekorralduskava. Kaitsekorralduskavas on välja toodud alal läbi viidud uuringud, kaitse-eesmärgiks olevad loodusväärtused, nende mõjutegurid ja kaitsemeetmed , külastuskorraldus ja kaitsekorralduseks vajalikud tegevused. Vajalike tegevuste juurde on

tabelisse märgitud tõenäoline läbiviimise aeg. Kaitsekorralduskava kinnitatakse eeldatavasti 2023. aasta lõpus.

Kaitsekorralduskava avalikustamise periood huvigruppidele on 01-15. november 2023.

Keskkonnaamet palub Teie arvamust kaitsekorralduskavale ning ootab täiendavaid ettepanekuid hiljemalt 15. novembriks 2023.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Sander Laherand juhtivspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Lisa: Elva loodusala (Elva maastikukaitseala, Elva jõe hoiuala ja Ilusaoja hoiuala) kaitsekorralduskava

Kaidi Erik 56664780 [email protected]

Vaade Elva maastikukaitsealale. Foto: Kaidi Erik

Keskkonnaamet 2023

Elva loodusala (Elva maastikukaitseala, Elva

jõe hoiuala ja Ilusaoja hoiuala)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja

[Registreerimise kuupäev]

korraldusega nr [RegNr]

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 6 1.1. Ala iseloomustus .............................................................................................................................. 6 1.2. Maaomand ja maakasutus .............................................................................................................. 7 1.3. Huvigrupid ....................................................................................................................................... 8 1.4. Kaitsekord ........................................................................................................................................ 8 1.5. Uuritus .............................................................................................................................................. 9

1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud .............................................................................. 9 1.5.2. Riiklik seire ................................................................................................................. 10

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID .......................................................................... 12 2.1. Elustik ............................................................................................................................................. 12

2.1.1. Taimed ........................................................................................................................ 14

2.1.2. Seened, samblad, samblikud ....................................................................................... 20 2.1.3. Loomad ....................................................................................................................... 21

2.2. Elustiku kaitseväärtuste koondtabel ............................................................................................ 27 2.3. Kooslused ........................................................................................................................................ 33

2.3.1. Vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140) ............................................... 33 2.3.2. Jõed ja ojad (3260) ...................................................................................................... 34 2.3.3. Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) ........................................................... 37

2.3.4. Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ....................................................................... 37 2.3.5. Lamminiidud (6450) ................................................................................................... 38 2.3.6. Aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ...................................................... 39

2.3.7. Siirde- ja õõtsiksood (7140) ........................................................................................ 39 2.3.8. Allikad ja allikasood (7160)........................................................................................ 40

2.3.9. Liigirikkad madalsood (7230)..................................................................................... 41 2.3.10. Vanad loodusmetsad (9010*) ................................................................................... 41

2.3.11. Rohunditerikkad kuusikud (9050) ............................................................................ 42 2.3.12. Okasmetsad moreenikõrgendikel (9060) .................................................................. 43

2.3.13. Soostuvad ja soolehtmetsad (9080*) ........................................................................ 44 2.3.14. Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ............................................................................ 45 2.3.15. Lammi-lodumetsad (91E0*) ..................................................................................... 46 2.3.16. Laialehised lammimetsad (91F0) .............................................................................. 46

2.4. Koosluste kaitseväärtuste koondtabel .......................................................................................... 48 2.5. Maastik ........................................................................................................................................... 55 2.6. Väärtuslikud kultuuriobjektid ..................................................................................................... 56

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS .. 58 3.1. Olemasolev külastustaristu ........................................................................................................... 58 3.2. Orienteerumisürituste korraldamise põhimõtted ....................................................................... 60

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED ............................... 61 4.1. Inventuurid ja uuringud ............................................................................................................... 61

4.1.1. Vananenud andmetega liikide leiukohtade inventeerimine ........................................ 61 4.1.2. Punktobjektina määratletud leiukohtades liikide elupaikade piiritlemine .................. 61 4.1.3. Saarma elupaiga piiritlemine ...................................................................................... 61

4.1.4. Elva mka järvede hüdrobioloogiline uuring ............................................................... 61 4.2. Hooldus ja taastamine ................................................................................................................... 61

4.2.1. Pärandniitude taastamine ............................................................................................ 61

4.2.2. Pärandniitude hooldamine .......................................................................................... 62 4.2.3. Liigikaitselised hooldustööd ....................................................................................... 62

4.2.4. Kalade läbipääsu tagamine ......................................................................................... 62 4.2.5. Vaadete avamine ......................................................................................................... 63 4.2.6. Kaldanõlva kindlustamine .......................................................................................... 63

4.3. Taristu ............................................................................................................................................ 63 4.3.1. Kaitstavate alade tähistamine ja tähiste hooldamine .................................................. 63 4.3.2. Elva mka-le infotahvlite paigaldamine ja hooldamine ............................................... 63 4.3.3. Matkaradade, lõkkekohtade hooldamine .................................................................... 64 4.3.4. Viti vaatetorni rekonstrueerimine ja hooldamine ....................................................... 64

4.4. Kavad, eeskirjad ............................................................................................................................ 64 4.4.1. Kaitsekorralduskava andmete ülevaatamine ja vajadusel uuendamine ...................... 64

4.4.2. Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine......................................................... 64 4.4.3. Kaitse-eesmärkide muutmine...................................................................................... 64

4.5. Vajalike tegevuste koondtabel ...................................................................................................... 65

LISAD .......................................................................................................................................... 67 Lisa 1. Elva maastikukaitseala, Elva jõe hoiuala ja Ilusaoja hoiuala välispiirid ja tsoneering ..... 67 Lisa 2. Elva loodusala maaomandi jaotus .......................................................................................... 68 Lisa 3. Elva loodusala kõlvikuline jaotus ........................................................................................... 69 Lisa 4. Elva maastikukaitseala Natura elupaigatüübid .................................................................... 71 Lisa 5. Elva mka külastuskorraldus.................................................................................................... 73 Lisa 6. Elva maastikukaitseala ja hoiualade tähistus ........................................................................ 75

Looduskaitseseaduse § 25 järgi on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide alapõhise

kaitse korraldamise aluseks. Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-

eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele

isikutele.

Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektori asetäitja. Teave kaitsekorralduskava

kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.

Käesoleva kaitsekorralduskava (edaspidi KKK) eesmärk on:

• anda ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ka ala) - selle kaitsekorrast, kaitse-eesmärkidest,

rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal läbiviidavast riiklikust

seirest;

• anda ülevaade ala eesmärkidest ning hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm

väärtuse seisundile;

• arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja kaitsekorralduse

oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta perspektiivis;

• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke

meetmeid koos oodatavate tulemustega;

• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud

kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse

kirjeldusega;

• luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.

Elva loodusala (Elva maastikukaitseala, Elva jõe hoiuala ja Ilusaoja hoiuala) KKK on koostatud

tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise

eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

Kaitsekorralduskava koostamisel saadeti huvigruppidele info ja materjalid kaitsekorralduskava

koostamise kohta ning oodati ettepanekuid 1.11-15.11.2023.

Kava koostas 2023. aastal Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna kaitse

planeerimise spetsialist Kaidi Erik ([email protected], 5666 4780).

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KAUR – Keskkonnaagentuur

KliM - Kliimaministeerium

KKK – kaitsekorralduskava

KOV – kohalik omavalitsus

LKS - looduskaitseseadus

KA – kaitseala

MKA – maastikukaitseala

HA – hoiuala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja

kasutamiseks)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitseks asutatud ala)

PLK – pärandniidud, poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SKV – sihtkaitsevöönd

PV – piiranguvöönd

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

Kujunemise potentsiaal – SKV-s potentsiaal tulevikus elupaikade kujunemiseks potentsiaalsete

elupaikade arvelt.

1. SISSEJUHATUS

1.1. Ala iseloomustus

Elva loodusala (EE0080318) moodustavad Elva maastikukaitseala, Elva jõe hoiuala (Valga) ja

Ilusaoja hoiuala (lisa 1).

Elva maastikukaitseala (KLO1000644) (edaspidi ka Elva mka) asub Tartu maakonnas Elva

vallas Uderna, Hellenurme, Mäelooga külas ja Elva linnas, Nõo vallas Illi, Ketneri, Uuta, Voika,

Vissi külas ja Tõravere alevikus ja Valga maakonnas Otepää vallas Päidla külas.

Kaitseala asub Tartu ja Valga maakonda jäävas Elva orundis, mis on Eesti üks suurimaid. See

tasane orusandur (Elva liivik) on karbonaadivaese kattega jääjõetasandik, millel domineerivad

sambliku- ja kanarbikumännikud1. Sandurit läbib põhja-lõuna suunas Elva jõe org. Elva orundi

keskosas2,3 asub järskude nõlvadega Vapramägi.

Elva maastikukaitseala moodustati Elva-Vitipalu looduskaitseala, Vapramäe, Peedu (Nuti)

suvituskoha ja Elva jõe hoiuala (Tartu maakonnas) põhjal 2016. aastal4. Elva maastikukaitseala

kaitse-eesmärk on säilitada, hooldada ja tutvustada ilmekaid maastikke, mis on kujunenud inimese

pikaajalises suhtes loodusega ja loovad soodsaid võimalusi virgestuseks, turismiks ja looduse

tunnetamiseks, loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe vähe- kuni kesktoitelised

kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad

madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad

oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad) (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning

siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), loodusdirektiivi II, IV ja V lisas nimetatud liike karvane

maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), kollane kivirik

(Saxifraga hirculus), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus), palu-karukell (Pulsatilla

patens), soohiilakas (Liparis loeselii), hännak-rabakiil (Leucorrhinia caudalis), rohe-vesihobu

(Ophiogomphus cecilia), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis),

valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons), sõõrsilmik (Lopinga achine), vareskaera-aasasilmik

(Coenonympha hero), tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra), hink (Cobitis

taenia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus), kaitsta I kaitsekategooria seeneliiki limatünnik

(Sarcosoma globosum), II kaitsekategooria taimeliike ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos),

alssosi (Equisetum scirpoides), sookäpp (Hammarbya paludosa) ning nende kasvukohti ning III

kaitsekategooria linnuliiki händkakk (Strix uralensis).

Kaitsealal on neli sihtkaitsevööndit ja üks piiranguvöönd.

Elva jõe hoiuala (Valga) (KLO2000142) (edaspidi ka Elva jõe HA) asub Tartu maakonnas Elva

1 Arold, I. 2001. Eesti maastikuline liigestatus. Tartu, lk.20. 2 Iital, A., Peterson, U. ja Eilart, J. 1986. Vapramäe – Voika – Tõravere looduse õpperada. Rmt: Looduse õpperajad.

Tallinn, Valgus, lk 192-202. 3 Arold, I. 2005. Ugandi lavamaa. Rmt: Eesti Maastikud. Tartu Ülikooli Geograafia Instituut. Tartu Ülikooli Kirjastus,

lk 261. 4 Elva maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri, RT I, 15.03.2016, 4

vallas Hellenurme ja Mäelooga külas. Elva jõgi (pikkus 72 km, valgala 456 km2) on Emajõe

ülemjooksu parempoolne lisajõgi, voolates Põlva, Valga ja Tartu maakondades. Elva jõgi algab

Valgjärvest (Põlva maakonnas) ja suubub Emajõkke 70 km kaugusel selle suudmest. Elva jõe

ülemjooks paikneb Otepää kõrgustikul, keskjooks Ugandi lavamaal ja alamjooks Võrtsjärve nõos.

Jõgi voolab käänulises sängis ja on Eestis suhteliselt suure kaldega: langus on 144,3 m, lang

keskmiselt 2,0 m/km. Lang on suurim ülemjooksul, keskjooksul on see mõõdukas ja alamjooksul

väga väike. Ülem- ja keskjooksul vaheldub jõe lähikonnas tiheda asustusega kultuurmaastik

metsaga, alamjooksul voolab jõgi läbi hõreda asustusega soiste alade5. Hoiualal asub üks kaladele

ületamatu Hellenurme pais.

Elva jõe HA moodustati 2006. aastal6 ja selle kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud

elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hariliku hingi (Cobitis

taenia) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.

Ilusaoja hoiuala (KLO2000235) (edaspidi ka Ilusaoja HA) asub Nõo vallas Ketneri külas. Ilusa

oja (pikkus 7 km, valgala 13,7 km2) on Elva jõe parempoolse lisaoja Laguja oja vasakpoolne

lisaoja. Oja algab Valgamaalt Mõrtsuka järvest, peamiselt voolab Tartumaal ja suubub Laguja ojja

2,4 km kaugusel suudmest. Ilusa oja paikneb Otepää kõrgustiku põhjaserval. Ülemjooksul on oja

väikeses ulatuses süvendatud ja õgvendatud, ülejäänud osas voolab looduslikus sängis. Ilusa oja

on väga suure kaldega: langus on 48,2 m ja lang 6,89 m/km5.

Ilusaoja HA moodustati 2006. aastal7 ja selle kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud

elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitse.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav

Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (RTL 2004, 111, 1758) lisa 1 punkti 2 alapunkti 35 alusel

kuuluvad kaitstavad alad tervikuna Elva loodusala (Natura EE0080318) koosseisu (EELIS (Eesti

looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur – edaspidi EELIS). Elva loodusala kaitse-eesmärk on

kaitsta loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised

järved (3140), jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450),

siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad

loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)

ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse,

on harilik hink (Cobitis taenia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), rohe-vesihobu

(Ophiogomphus cecilia), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), saarmas (Lutra lutra), läikiv kurdsirbik

(Drepanocladus vernicosus), kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja palu-karukell (Pulsatilla

patens).

1.2. Maaomand ja maakasutus

Elva mka pindala on 1064 ha, sellest riigimaad on 889,4 ha, eramaad 164,2 ha, munitsipaalmaad

8,4 ha ja omandi ulatus on selgitamisel 1,9 ha (lisa 2). Enamuse kaitsealast moodustavad

metsamaad ja põõsastikud – 895 ha, vähemal määral leidub märgalasid 55 ha, looduslikke

5 Järvekülg, A. 2001. Eesti jõed. EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut. Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 331. 6 Hoiualade kaitse alla võtmine Valga maakonnas, RT I 2006, 2, 4 7 Hoiualade kaitse alla võtmine Tartu maakonnas, RT I 2006, 27, 203

rohumaid 47 ha, veekogusid 32 ha, muid lagedaid alasid 28 ha, põllu- ja õuemaid 4 ha (lisa 3).

Elva jõe HA pindala on ligikaudu 9 ha, mille moodustavad Elva jõgi ja Hellenurme paisjärv.

Ilusaoja HA pindala on ligikaudu 0,5 ha, mille moodustab terves ulatuses Ilusa oja. Kahe hoiuala

peale kokku on eraomandis olevaid maid 5,5 ha ja munitsipaalomandis on ligikaudu 4 ha, väga

väike osa on ka riigiomandis.

1.3. Huvigrupid

Elva loodusalaga seotud olulisemad huvigrupid ja nende huvid on alljärgnevad:

Keskkonnaamet (KeA) ‒ kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala kaitse-

eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund ja järelevalve.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) – koostöös Keskkonnaametiga tagada ala tähistus ja

loodushoiutööde korraldamine.

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus (SA VVVS) – tegutseb Vapramäe Loodusmajas ja

pakub piirkonnas loodusharidust ja loodusturismi võimalusi. Loonud mitmeid matkaradu ja

puhkekohti.

MTÜ Klubi Tartu Maraton – tagada jätkusuutlik ja keskkonnasõbralik rahvaspordiürituste

korraldamine.

Tartumaa Tervisespordikeskus – on huvitatud turismi edendamisest läbi erinevate vabaaja

tegevuste pakkumise.

Orienteerumisklubi ILVES – orienteerumisvõistluste ja -päevakute korraldaja.

Hellenurme Veskimuuseum MTÜ – Hellenurme vesiveski haldaja ja haridus- ja

elamusprogrammide ning ekskursioonide pakkuja.

Kohalik omavalitsus ‒ on huvitatud kaitstavate alade heast seisundist, loodusväärtuste säilimisest

ja ettevõtluse arendamisest ja turismi elavdamisest.

Loodusteadlased, loodushuvilised – huvitatud kaitsealuste liikide ja koosluste uurimisest/seirest

ning loodusväärtuste säilimisest.

Maahooldajad - pärandkooslustel niitmine/karjatamine, maa hooldamine, toetuste saamine.

Harrastuskalastajad – huvitatud loodusväärtuste, eriti kalavarude säilimisest.

Kohalikud elanikud/maaomanikud – oma maa kasumlik majandamine, soodustuste ja toetuste

saamine, turvalise elukeskkonna säilimine.

1.4. Kaitsekord

Elva maastikukaitseala kaitsekord kehtestati 10.03.2016 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 298.

Elva mka jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele

Vapramäe, Pirnaku, Illupalu-Vitipalu, Päidlapalu sihtkaitsevööndiks ja Elva piiranguvööndiks.

Elva jõe hoiuala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005. a määrusega nr 3119.

Ilusaoja hoiuala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 1. juuni 2006. a määrusega nr 12910.

8 Elva maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri, RT I, 15.03.2016, 4 9 Hoiualade kaitse alla võtmine Valga maakonnas, RT I 2006, 2, 4 10 Hoiualade kaitse alla võtmine Tartu maakonnas, RT I 2006, 27, 203

Hoiualadel kehtib kaitstavate loodusobjektide üldine kaitsekord vastavalt looduskaitseseaduse

paragrahvile 14 ning hoiualade ühine kaitsekord vastavalt looduskaitseseaduse paragrahvidele 32

ja 33. Nagu kõigil hoiualadel, puuduvad ka Elva jõe ja Ilusaoja hoiualal vööndid.

1.5. Uuritus

1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud

Erinevatel aegadel on Elva maastikukaitseala elupaigatüüpe inventeerinud Mare Toom, Avo

Roosma, Mare Leis, Katrin Heinsoo, Eerik Leibak, Raul Pihu, Raimo Pajula, Kairi Sepp, Anneli

Palo, Bert Holm, Meeli Mesipuu, Oliver Parrest. Kõige viimase loodusdirektiivi elupaigatüüpide

inventuuri tegi Elva maastikukaitsealal Indrek Hiiesalu 2018. aastal. Inventuur hõlmas kogu

maastikukaitseala, välja arvatud järveelupaiku. Inventuuride järgi vastab loodusdirektiivi

metsaelupaigatüüpidele umbes 400 ha metsadest ning pärandkooslusi on ligikaudu 80 ha. Lisaks

on maastikukaitsealal 270 ha potentsiaalseid metsaelupaiku, mis loodusliku arengu käigus

kujunevad umbes 30 aasta jooksul loodusdirektiivi elupaigatüübi kriteeriumitele vastavaks.

Alates 2002. aastast on maastikukaitsealal registreeritud 8 vääriselupaiga tunnustega ala, mis

kuuluvad männikute ja männi-segametsade tüüpi kogupindalaga ligikaudu 145 ha (EELIS, 2023).

Kaitseala taimi on alates 1980. aastast kaardistanud Toomas Hirse, Ene Hurt, Ülle Kukk, Margus

Muts, Bert Holm, Meeli Mesipuu, Nele Ingerpuu, Rein Kuresoo, Ülle Pütsepp, Rein Kalamees,

Britta Kalgan, Karin Kaljund, Mirjam Metsare, Marilin Mõtlep, Kaili Kattai, Tiiu Kull, Timo

Luhamäe, Helle Mäemets, Bjrane Moeslund, Meelis Tambets, Kalle Remm, Liina Remm, Aat

Sarv, Margit Turb, Mall Värva, Indrek Hiiesalu, Rainar Kurbel, Helle Kaasik, Marko Kaasik,

Leevi Krumm, Malle Timm, Maarja Kukk, Kertu Lõhmus, Mare Leis, Peedu Saar, Vello Keppart,

Rein Laiverik.

Kaitseala seeneliike on alates 2008. aastast kaardistanud Indrek Hiiesalu, Ede Oja, Indrek Sell,

Leevi Krumm, Piret Lõhmus, Tarmo Niitla.

Kaitseala loomaliike on alates 2002. aastast kaardistanud Mati Martin, Tarmo Evestus, Jaak

Tambets, Rein Järvekülg, Toomas Hirse, Eike Tammekänd, Britta Kalgan.

2006. aastal valmis „Elva puhkepiirkonna külastatavusuuring“ konsultatsiooni- ja koolituskeskuse

Geomedia poolt. Uuringu eesmärk oli kirjeldada Elva puhkepiirkonna teadvustatuse ja

külastatavuse iseloomu, mille põhjal on võimalik hinnata puhkepiirkonna arendamisel seni tehtut

ning kujundada piirkonna edasist arendustööd.

2009. aastal valmis „Koormustaluvuse hindamise välitööde tulemused Elva ümbruse kaitsealadel

(Elva-Vitipalu maastikukaitseala, Vapramäe maastikukaitseala, Vellavere kaitsealused

üksikobjektid, Keeri-Karijärve looduskaitseala)“ uuring Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja

keskkonnainstituudi poolt. Uuringu eesmärk oli anda hinnang kaitsealade rekreatiivse

kasutamisega kaasnevatele keskkonnamõjudele ja maastike koormustaluvusele.

2017. aastal teostati uuring „Hingu, võldase ja vingerja leviku täpsustamine 2017-2018“. Elva jões

uuriti hingu levikut mitmes erinevas piirkonnas. Uuringute põhjal saab järeldada, et tõenäoliselt

on hink levinud Elva jões kogu alam- ja keskjooksu ulatuses. Keskjooksul (sh Elva jõe hoiualal ja

Elva mka-l) on aga levila katkendlik ja liiki esineb enamasti vähearvukalt.

2016-2017. aastal teostati jõeforelli ja harjuse elupaikade inventuur uuringus „Jõeforelli ja harjuse

elupaikade inventuur Elva ja Väikese Emajõe jõestikes“. Uuriti sisemaa lõhelaste elupaiku,

sealhulgas Elva jões, Ilusa, Laguja ja Illi ojas (tulemused ptk-s 2.2.2).

1.5.2. Riiklik seire

EELIS-e andmetel on loodusalal kokku 56 seirejaama, seireala või mõõtekohta: 2 jõgede

hüdrobioloogilise ja hüdrokeemilise seire jaama või seireala, 1 seeneliikide seireala, 16 kaitstavate

soontaimede ja samblaliikide seirejaama või seireala, 8 ohustatud taimekoosluste (loodusdirektiivi

elupaigatüübid) mõõtekohta või seireala, 27 haudelinnustiku punktloenduse mõõtekohta 1

röövlindude koosluste seireala või jaam, saarma seireruut ning Elva hüdromeetriajaam.

Elva loodusalale jäävad mitmed riikliku seire allprogrammi „Eluslooduse mitmekesisuse ja

maastike seire” ja „Siseveekogude seire“ alamprogrammide seirealad.

1. Kaitstavate soontaimede liigiseire

Seirejaam: Illi, Palupera, Väike Umbjärv, Vitipalu 2, Hellenurme (3 tk), Vaikse, Vitipalu

3, Suur-Umbjärve, Vitipalu, Illi, Elva.

Seiratavad liigid: Seiretöö abil seiratakse I ja II kategooria kaitsealuste soontaimeliikide

looduslikke populatsioone.

Seiresamm: Elva MKA-l seiratud erinevatel aastatel ajavahemikus 1997-2016

2. Kaitstavate sammalde seire

Mõõtekoht: Hellenurme 1, 3 ja 5

Seiratavad liigid: Seiretöö eesmärk on koguda andmeid I, II ja III (osaliselt) kategooria

kaitsealuste ning Euroopa Loodusdirektiivi II lisasse kuuluvate samblaliikide

populatsioonide kohta.

Seiresamm: Elva MKA-l seiratud 2002, 2007. aastal. 2016. aastast muutus metoodika.

3. Kaitstavate seeneliikide seire

Seirejaam: Vitipalu (42/1)

Seiratavad liigid: seire eesmärgiks on anda ülevaade I ja II kategooria looduskaitsealuste

seeneliikide ja nende elupaikade seisundist ja ohustatusest Eestis.

Seiresamm: 2016. aastal muutus metoodika. Vitipalus limatünnikut seiratud 2008, 2009,

2012

4. Ohustatud taimekoosluste (Natura elupaigad) seire

Seirejaam/mõõtekoht: Elva jõe Vapramäe lõunaosa luht (3.niit) 1, Elva jõe Vapramäe

põhjapoolseim luht (1.niit) 1, Elva jõe Vapramäe keskosa luht (2.niit) 1, Elva jõe Vapramäe

keskosa luht (2.niit) 2, Elva jõe Vapramäe põhjapoolseim luht (1.niit) 2, Elva jõe Vapramäe

lõunaosa luht (3.niit) 2, Jõeharu, Elva Vapramäe alused luhad

Seiratavad kooslused: LD elupaikade seisundi hindamine Eestis.

Seiresamm: Elva jõe äärseid luhtasid seirati 2006. ja 2008. aastal

5. Röövlindude koosluste seire

Seireala: Uderna kattub Elva MKA väga väikeses osas, pigem piirdub

Seiratavad liigid: eesmärgiks on kolme linnuseltsi: haukaliste (Accipitriformes),

pistrikuliste (Falconiformes) ja kakuliste (Stigiformes) seisundi jälgimine.

Seiresamm: Ruudus tehtud seiret 2018-2021

6. Saarma seire

Seireala: seireruut ME64

Seiratavad liigid: seire eesmärgiks on saarma elupaikade asustatuse ja seeläbi

kaudselt liigi arvukuse ja leviku kohta andmete kogumine.

Seiresamm: Seiret teostati 2012, 2017, 2018. aastal

7. Haudelinnustiku punktloendused

Mõõtekoht: Elva, Illi

Seiratavad liigid: seireprojekti eesmärgiks on tavaliste linnuliikide pesitsusaegse arvukuse

ja selle muutuste pikaajaline jälgimine.

Seiresamm: Elva seirealal seiret teostatud aastatel 1997-2000, 2004-2011, 2014-2017

Illi seirealal teostati seiret 2015-2017

8. Jõgede hüdrokeemiline ja jõgede hüdrobioloogiline seire

Seirejaam: Elva jõgi: Uderna sild (Räppo talu), Ilusa oja: Ketneri (Ilusaoja HA lõunatipus)

Seiratavad näitajad: eesmärkideks on jõgede veekvaliteedi ja selle muutuste hindamine.

Seiresamm: Elva jõel on seiret teostatud 1997, 2007, 2010, 2013, 2016 ja Ilusa ojal 1997.

aastal.

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID

Järgnevalt on esitatud loodusala peamised kaitseväärtused ning nende kaitse eesmärgid (sh ka Elva

mka kui ka Elva jõe ja Ilusaoja HA kohta). Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu

Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused ja liigid. Valdav osa loodusalast on kaetud erinevate

metsade ja pärandkooslustega. Väärtuste koondtabelis (ptk 2.2 ja 2.4) võetakse kokku Elva loodusala

kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse-eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist

või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad

meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste,

liikide, kasvukohtade või elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad

(hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud

hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole märgitud teisiti.

Kaitsekorralduskavas kajastatud hoolduskavad on kättesaadavad keskkonnaameti kodulehelt:

• Aru- ja soostunud niitude hoolduskava https://keskkonnaamet.ee/media/1263/download

• Luhtade hoolduskava https://keskkonnaamet.ee/media/1265/download

Kaitsekorralduskavas kajastatud liigitegevuskavad on kättesaadavad keskkonnaameti kodulehelt:

• Kauni kuldkinga tegevuskava

https://pilv.envir.ee/index.php/s/7i5MKGRrkTqXK6r?dir=undefined&path=%2FTaimed&

openfile=3710

• Suur-rabakiili tegevuskava

https://pilv.envir.ee/index.php/s/7i5MKGRrkTqXK6r?path=%2FLoomad%2FSelgrootud

• Paksukojalise jõekarbi tegevuskava

file://sise.envir.ee/Kasutajad$/KA/48712132217/Downloads/paksukojaline_j6ekarp_tk_150

82017.pdf

• Nahkhiirlaste tegevuskava

file://sise.envir.ee/Kasutajad$/KA/48712132217/Downloads/nahkhiirlaste_tk.pdf

Kaitse-eesmärkide ja liikide juurde lisatakse informatsioon liigi kaitsekategooria kohta (LKS – I,

LKS – II või LKS – III), loodusdirektiivi (LoD) või linnudirektiivi (LiD) lisa kohta,

maastikukaitseala kaitse-eeskirjas või hoiuala eesmärgiks olemise (KE/HA – jah/ei), loodusala

kaitse-eesmärgiks olemise kohta (LoA – jah/ei), EPN – Eesti ohustatud liikide punane nimestik

viimase (2017.–2019. a) hindamise seisuga.

2.1. Elustik

EELIS-es on Elva mka-l registreeritud 42 kaitsealuse liigi olemasolu (tabel 1). EELIS-e andmed

pärinevad ajavahemikust 1980-2023. Lisaks on eElurikkuses (Eesti elurikkuse andmeportaalis)

kanded kahekümne kaitsealuse linnu-, kaheksa putuka-, kahe kahepaikse ja ühe taimeliigi kohta, mis

EELIS-es ei kajastu. Seega on erinevate allikate andmeil teateid 73 kaitsealuse liigi leiust Elva mka-

l. eElurikkuses on 2021. aasta novembri seisuga Elva mka-l märgitud üle 2230 kirje umbes 540

liigiga. Nende hulgas on nii kaitsealuseid, haruldasi kui ka n-ö tavalisi liike. Kokku on kaitsealal

kanded 69 seeneliigi, 208 taimeliigi, 266 loomaliigi, sh 106 linnuliigi kohta. eElurikkuses kajastuvad

nii teadusuuringute andmed kui ka juhuvaatlused ajavahemikust 1964-2021.

13

Tabel 1. EELIS-sse kantud kaitsealused liigid Elva mka-l ja Elva jõe HA-l 2023. aasta mai seisuga.

EPN – Eesti ohustatud liikide punane nimestik viimase hindamise seisuga Liigi nimi eesti

keeles

Liigi nimi ladina keeles Kaitse-

kategooria

EPN Loodus- või

linnudirektiivi

lisa

Seened

limatünnik Sarcosoma globosum I ohualdis

haavanääts Junghuhnia

pseudozilingiana

III ohualdis

Samblikud

karvane kruupsamblik Micarea hedlundii II ohualdis

pikk lõhnasamblik Evernia divaricata III ohualdis

Loomad

kanakull Accipiter gentilis II ohualdis

jäälind Alcedo atthis II ohualdis I

põhja-nahkhiir Eptesicus nilssoni II soodsas seisundis IV

tiigilendlane Myotis dasycneme II soodsas seisundis II, IV

paksukojaline jõekarp Unio crassus II soodsas seisundis II, IV

hink Cobitis taenia III soodsas seisundis II

vareskaera-aasasilmik Coenonympha hero III soodsas seisundis IV

valgelaup-rabakiil Leucorrhinia albifrons III soodsas seisundis IV

hännak-rabakiil Leucorrhinia caudalis III puudulik andmestik IV

suur-rabakiil Leucorrhinia pectoralis III soodsas seisundis II, IV

sõõrsilmik Lopinga achine III soodsas seisundis IV

suur-kuldtiib Lycaena dispar III soodsas seisundis II, IV

rohe-vesihobu Ophiogomphus cecilia III soodsas seisundis II, IV

händkakk Strix uralensis III ohualdis I

hiireviu Buteo buteo III soodsas seisundis

väänkael Jynx torquilla III soodsas seisundis

Taimed

karvane maarjalepp Agrimonia pilosa II soodsas seisundis II, IV

kõdu-koralljuur Corallorhiza trifida II ohualdis

kaunis kuldking Cypripedium calceolus II ohulähedane II, IV

täpiline sõrmkäpp Dactylorhiza incarnata

subsp. cruenta

II ohulähedane

Russowi sõrmkäpp Dactylorhiza russowii II ohualdis

sile tondipea Dracocephalum

ruyschiana

II ohualdis

alssosi Equisetum scirpoides II kriitilises seisundis

sookäpp Hammarbya paludosa II ohualdis

soohiilakas Liparis loeselii II ohualdis II, IV

väike käopõll Listera cordata II ohualdis

ainulehine soovalk Malaxis monophyllos II ohulähedane

vahelmine näkirohi Najas marina subsp.

intermedia

II ohulähedane

kärbesõis Ophrys insectifera II ohulähedane

palu-karukell Pulsatilla patens II ohulähedane II, IV

kollane kivirik Saxifraga hirculus II väljasuremisohus II, IV

Helleri ebatähtlehik Anastrophyllum III soodsas seisundis

14

Liigi nimi eesti

keeles

Liigi nimi ladina keeles Kaitse-

kategooria

EPN Loodus- või

linnudirektiivi

lisa

hellerianum

balti sõrmkäpp Dactylorhiza baltica III soodsas seisundis

vööthuul-sõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii III soodsas seisundis

kahkjaspunane

sõrmkäpp

Dactylorhiza incarnata III soodsas seisundis

kuradi-sõrmkäpp Dactylorhiza maculata III ohulähedane

tumepunane neiuvaip Epipactis atrorubens III soodsas seisundis

laialehine neiuvaip Epipactis helleborine III soodsas seisundis

soo-neiuvaip Epipactis palustris III soodsas seisundis

roomav öövilge Goodyera repens III soodsas seisundis

harilik käoraamat Gymnadenia conopsea III soodsas seisundis

läikiv kurdsirbik Hamatocaulis vernicosus III soodsas seisundis II

harilik ungrukold Huperzia selago III ohulähedane

suur käopõll Listera ovata III soodsas seisundis

karukold Lycopodium clavatum III ohulähedane V

sulgjas õhik Neckera pennata III soodsas seisundis

pruunikas pesajuur Neottia nidus-avis III soodsas seisundis

valge vesiroos Nymphaea alba III ohulähedane

ohakasoomukas Orobanche pallidiflora III ohulähedane

Wulfi turbasammal Sphagnum wulfianum III soodsas seisundis V

künnapuu Ulmus laevis III ohulähedane

2.1.1. Taimed

Elva loodusala kaitse-eesmärk on kaitsta taimeliike kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja palu-

karukell (Pulsatilla patens). Elva mka kaitse-eesmärk on lisaks eelmainitud liikidele kaitsta

taimeliike karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus),

soohiilakas (Liparis loeselii), ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos), alssosi (Equisetum

scirpoides) ja sookäpp (Hammarbya paludosa) ning nende kasvukohti.

2.1.1.1. KOLLANE KIVIRIK (SAXIFRAGA HIRCULUS)

LKS - II; LoD – II, IV; LoA – jah; KE/HA – jah/ei; EPN - väljasuremisohus

Kollane kivirik kasvab peamiselt siirdesoodes aga ka madalsoodes ja õõtsikutel ja madalama rohuga

paikades. Liigile ei sobi kõrgekasvuliste tarnadega või pidevalt vee all olevad elupaigad. Kollane

kivirik väldib ka kuivemaid soostunud niite, tihedamalt võsastunud või metsastunud alasid ning

rabasid 11 . Peamised ohutegurid on elupaikade kuivendamine ja võsastumine ning veerežiimi

muutused.

Loodusalal on EELIS-es registreeritud neli kasvukohta. Ühe kasvukoha andmed on vanemad kui

kümme aastat, kuid selles kohas registreeriti umbes 245 taime. Suurim ja vitaalsem teadaolev

kasvukoht on 1 hektaril, kus 2014. aastal loendati 80 võsu.

11 Kukk, T. Euroopa haruldused Eestis. 2003. Eesti Loodus 12/2003

15

2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on kollase kiviriku arvukuse trend Eestis aastatel 2007–

2018 olnud kasvav. Natura aruandluse järgi on kollase kiviriku populatsiooni ja elupaikade seisund

Eestis ebasoodne.

Kaitse-eesmärk

Kaitse-eesmärk:.loodusalal on säilinud soodsas seisundis neli kasvukohta.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Kehtiv kaitsekord: sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus.

+ Kasvukohad on looduslikus seisundis ja vastavad liigi nõudlustele.

‒ Kasvukohtade kinnikasvamine pillirooga ja kõrgete tarnadega

Meetmed: jätkata seiret ja jälgida liigi seisundit, vajadusel parendada valgustingimusi.

‒ Vananenud andmed liigi levikust kaitsealal

Meetmed: EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste potentsiaalsete kasvukohtade inventeerimine.

2.1.1.2. PALU-KARUKELL (PULSATILLA PATENS)

LKS - II; LoD – II, IV; LoA – jah; KE/HA – jah/ei; EPN - ohulähedane

Palu-karukell on Eestis suhteliselt haruldane. Eestis on palu-karukella kasvukohtadeks pohla

kasvukohatüübi palumännikud, sambliku ja kanarbiku tüübi nõmmemännikud, nõmmed ja

paluniidud, ka kultuurimõjulised metsa- ja maanteeservad, raudteenõlvad, vanad karjäärid ja

põlendikud. Liigkuivuse suhtes on liik tundlik, üsna tolerantne aga mulla toitainete sisalduse suhtes.

Liiki ohustavad eelkõige lageraied, aga ka valgustingimuste halvenemine kasvukoha kinnikasvamise

tagajärjel12.

Loodusalal on EELIS-es registreeritud viis kasvukohta peamiselt teede ja radade läheduses.

Viimased inventuurid viidi läbi 2017. aastal. Kasvukohad on muutunud ebasoodsaks, maad katab

paks samblakiht, valgustingimused on halvad ning seetõttu ei leitud ühtegi taime. Kõik registris

olevad kasvukohad tuleb üle kontrollida ja kuna need kasvukohad pole olnud kunagi esinduslikud,

siis liigi mitteesinemise korral tuleb registrist kanded kustutada. Võimalik, et Elva loodusalal leidub

veel taimele sobivaid kasvukohti palumännikutes.

2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on palu-karukella arvukuse trend Eestis aastatel 2007–

2018 olnud langev. Natura aruandluse järgi on palu-karukella populatsiooni ja elupaikade seisund

Eestis ebasoodne.

Kaitse-eesmärk

Kaitse-eesmärk: loodusalal on säilinud liik vähemalt ühes kasvukohas ning selle seisund on soodne.

Mõjutegurid ja meetmed

12 Palu-karukella kaitse tegevuskava 2012-2016, eelnõu

16

‒ Vähesed andmed liigi levikust kaitsealal

Meetmed: EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste potentsiaalsete kasvukohtade inventeerimine.

2.1.1.3. KARVANE MAARJALEPP (AGRIMONIA PILOSA)

LKS - II; LoD – II, IV; LoA – ei; KE/HA – jah/ei; EPN – soodsas seisundis

Karvane maarjalepp kasvab eelistatult parasniisketes või veidi kuivemates metsaservades ja sihtidel,

heinamaade ja karjamaade servades, kraavikallastel, metsateedel ning lõhutud rohukamaraga

kohtades. Mõõdukas tallamine taimede kasvu ei häiri. Peamised ohutegurid on niitude võsastumine

niitmise või karjatamise katkemisel, valgustingimuste halvenemine metsaservades ning metsateede

ja radade kinnikasvamine. Kaitsealal on kaitsekorralduskava koostamise ajal EELIS-es registreeritud

kaks leiukohta. Ühes leiukohas registreeriti 2003. aastal 26 puhmast, kuid 2022. aastal leiukohta

kontrollides puhmaid ei tuvastatud. Teine leiukoht kaardistati 2022. aastal, kus tuvastati 1 puhmik.

2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on karvase maarjalepa arvukuse trend Eestis aastatel

2007–2018 olnud stabiilne 13 . Natura aruandluse järgi on karvase maarjalepa populatsiooni ja

elupaikade seisund Eestis soodne.

Kaitse-eesmärk

Kaitse-eesmärk: kaitsealal on liik säilinud soodsas seisundis vähemalt kahes kasvukohas.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Kehtiv kaitsekord: sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus.

‒ Võsastumine

Meetmed: Metsaservades või metsateedel olevates leiukohtades hoida puu- ja põõsarinde liituvus

vahemikus 0,2-0,4. Teede ja radade ääres olevate ohtlike puude raied teostada külmunud pinnasega

või selliselt, et läbi liigi kasvukohtade ei rajataks kokku- ja väljaveoteid. Mitte ladustada raiejäätmeid

liigi kasvukohtadesse.

‒ Vähesed andmed liigi levikust kaitsealal

Meetmed: Potentsiaalsete kasvukohtade inventeerimine.

2.1.1.4. KAUNIS KULDKING (CYPRIPEDIUM CALCEOLUS)

LKS - II; LoD – II, IV; LoA – ei; KE/HA – jah/ei; EPN - ohulähedane

Kuldkinga peamised elupaigad Eestis on salu-, loo- ja laanemetsad või neist pikaajalise inimtegevuse

tulemusena kujundatud puisniidud, harvem soo- ja kõdusoometsad. Kuldking ei talu täisvarju ega ka

täisvalgust ning niiskustingimuste muutusi. Kaunis kuldking on Tartumaal ja Lõuna-Eesti piirkonnas

haruldasem kui mujal Eestis (hajusalt kasvab seda kõikjal). Peamised ohutegurid on kasvukohtade

13 Natura aruandlus

17

muutused ja hävimine metsade lageraiete, kuivendus- ja ehitustegevuse tagajärjel kas otseselt

kasvukohtades või nende naabruses.

Kaitsealal on EELIS-es registreeritud seitse kasvukohta sihtkaitsevööndis. Nelja kasvukoha andmed

on vanemad kui kümme aastat ning nendes on registreeritud üksikud taimed. Suurim teadaolev kauni

kuldkinga kasvukoht on 0,2 hektaril, kus 2013. aastal loendati 186 võsu, neist 135 generatiivsed.

2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on kauni kuldkinga arvukuse trend Eestis aastatel 2007–

2018 olnud stabiilne. Natura aruandluse järgi on kauni kuldkinga populatsiooni ja elupaikade seisund

Eestis soodne. Kaunile kuldkingale on koostatud liigi kaitse tegevuskava14.

Kaitse-eesmärk

Kaitse-eesmärk: kaitsealal on liik säilinud soodsas seisundis vähemalt seitsmes kasvukohas.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Liigi kaitse toimub liigikaitse tegevuskava alusel.

+ Kehtiv kaitsekord: sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus.

‒ Vananenud andmed liigi levikust kaitsealal

Meetmed: EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste potentsiaalsete kasvukohtade inventeerimine.

‒ Taimede korjamine ja tallamine

Meetmed: Teavitus ja järelevalve.

2.1.1.5. SOOHIILAKAS (LIPARIS LOESELII)

LKS - II; LoD – II, IV; LoA – ei; KE/HA – jah/ei; EPN - ohualdis

Soohiilakas on väike, üleni rohekas-kollakas sootaim. Enamasti leitakse soohiilakat vähearvuliselt,

mõne üksiku isendina soomättal. Kasvab peamiselt madala taimestikuga mätastel lubjarikastel

märgadel kasvukohtadel madalsoodes, allikate ümbruses, järvekallastel ja rannaniitudel. Peamised

ohutegurid on kasvukohtade kuivendamine ja võsastumine.

Kaitsealal on EELIS-es registreeritud kolm kasvukohta. Kahe kasvukoha viimased andmed

pärinevad aastast 2013 (taimi ei leitud) ja kolmandas leiukohas inventeeriti taime 2016. aastal (leiti

üks taim). Liigile esineb sobivad kasvukohti järvede ääres õõtsikutel, kuid liigile ebasobivatel

aastatel ei pruugi taimi leida.

2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on soohiilaka arvukuse trend Eestis aastatel 2007–2018

olnud stabiilne. Natura aruandluse järgi on soohiilaka populatsiooni ja elupaikade seisund Eestis

ebasoodne.

Kaitse-eesmärk

14 Kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kaitse tegevuskava. 2015.

18

Kaitse-eesmärk: kaitsealal on säilinud soodsas seisundis kolm kasvukohta.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Kehtiv kaitsekord: sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus

‒ Liigi leiukohad on kaardistatud punktobjektina.

Meetmed: Piiritleda soohiilaka kasvukohad pindobjektina ning kanda andmed EELIS-sse.

‒ Vähesed andmed liigi levikust kaitsealal

Meetmed: EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste potentsiaalsete kasvukohtade inventeerimine.

‒ Olemasolevate kasvukohtade kuivendamine

Meetmed: Loodusliku veerežiimi taastamine ning melioratsiooni puudutavate tegevuste

kooskõlastamine kaitseala valitsejaga ning vajadusel keskkonnamõjude hindamine.

2.1.1.6. ALSSOSI (EQUISETUM SCIRPOIDES)

LKS - II; LoD – ei; LoA – ei; KE/HA – jah/ei; EPN – kriitilises seisundis

Alssosi on Eestis kasvavatest osjadest väikseim. Alssosi on igihaljas mitmeaastane taim, eelistatud

kasvukohad on soostunud niidud, lamminiidud ning metsaga kaetud kaldanõlvad. Peamised

ohutegurid on vähene info liigi bioloogiast, võsastumine ja kuivendamine15.

Kaitsealal on EELIS-es registreeritud üks kasvukoht, mis asub Elva jõe järsul paremal kaldal,

metsatee servas ning puhkeala läheduses. 2014. aastal hinnati, et kasvukoht on heas seisus ning

arvukus püsib stabiilsena, kuid on vajalik valgustingimuste parandamine. 2018. aastal registreeriti

üle 1000 võsu. 2022. aastal hinnati alal umbes 500 võsu, millest 250 olid generatiivsed. Samuti peeti

oluliseks valgustingimuste parandamist.

Kaitse-eesmärk

Kaitse-eesmärk: kaitsealal on liik säilinud soodsas seisundis vähemalt ühes kasvukohas.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Kehtiv kaitsekord: sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus

‒ Vähesed andmed liigi bioloogiast

Meetmed: Populatsioonibioloogia uuringud

‒ Võsastumine ja alusmetsa tihenemine

Meetmed: Alusmetsa, noorte kuuskede ning põõsarinde eemaldamist teha väiksemas mahus, et

selgitada hooldustööde mõju kasvukoha kvaliteedile. Töid tuleb teha käsitsi ning kohustuslik on

eemaldatud alusmetsa äravedu.

15 Alssosja kaitse tegevuskava, eelnõu, EELIS

19

2.1.1.7. SOOKÄPP (HAMMARBYA PALUDOSA)

LKS - II; LoD – ei; LoA – ei; KE/HA – jah/ei; EPN - ohualdis

Sookäpp on tilluke ja üleni rohekat värvi taim ja kasvab soodes, lubjavaestes madalsoodes ja

õõtsikutel. Peamised ohutegurid on kuivendamine ja võsastumine.

Kaitsealal on EELIS-es registreeritud kaks kasvukohta. Kõige uuemad andmed pärinevad 2012.

aastast, kus Viti järve õõtsikul registreeriti 20 taime, kuid tõenäoliselt oli arvukus suurem, kuna

esines piisavalt sobivaid kasvukohti. Teises kasvukohas leiti 2008. aastal üksikuid isendeid. Liigile

esineb sobivad kasvukohti järvede ääres õõtsikutel, kuid igal aastal ei pruugi taime leida.

Kaitse-eesmärk

Kaitse-eesmärk: kaitsealal on liik säilinud soodsas seisundis vähemalt kahes kasvukohas.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Kehtiv kaitsekord: sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus

‒ Vähesed andmed liigi levikust kaitsealal

Meetmed: EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste potentsiaalsete kasvukohtade inventeerimine.

‒ Võsastumine

Meetmed: võsastuvates kasvukohtades võsa eemaldamine, raied lubatud ainult külmunud pinnasega.

Vältida kokkuveoteede tekitamist ja raiejäärmete kuhjamist liigi kasvukohale.

‒ Olemasolevate kasvukohtade kuivendamine

Meetmed: Loodusliku veerežiimi taastamine ning melioratsiooni puudutavate tegevuste

kooskõlastamine kaitseala valitsejaga ning vajadusel keskkonnamõjude hindamine.

2.1.1.8. AINULEHINE SOOVALK (MALAXIS MONOPHYLLOS)

LKS - II; LoD – ei; LoA – ei; KE/HA – jah/ei; EPN - ohulähedane

Soovalk kasvab valdavalt niisketes või päris vesistes paikades, kuid harvadel juhtudel võib teda

kohata ka üsna kuiva metsa servas, teeservades, sihtidel. Peamised ohutegurid on metsamajanduslik

tegevus ja kasvukohtade kuivendamine.

Kaitsealal on EELIS-es registreeritud kuus kasvukohta. Suurima kasvukoha viimased andmed

pärinevad aastast 2016 (taimi ei leitud) ja teistes kasvukohtades on taimi leitud, kuid arvukust pole

hinnatud. Liigile esineb sobivad kasvukohti järvede ääres õõtsikutel ja soodes, kuid liigile

ebasobivatel aastatel ei pruugi taimi leida nagu 2016. aastal.

Kaitse-eesmärk

Kaitse-eesmärk: kaitsealal on liik säilinud soodsas seisundis vähemalt kuues kasvukohas.

20

Mõjutegurid ja meetmed

+ Kehtiv kaitsekord: enamik kasvukohtadest asub sihtkaitsevööndis, seal on keelatud

majandustegevus.

‒ Osad liigi leiukohad on kaardistatud punktobjektina.

Meetmed: Piiritleda ainulehise soovalgu kasvukohad pindobjektina ning kanda andmed EELIS-sse.

‒ Vähesed andmed liigi levikust kaitsealal

Meetmed: EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste potentsiaalsete kasvukohtade inventeerimine.

‒ Olemasolevate kasvukohtade kuivendamine

Meetmed: Loodusliku veerežiimi taastamine ning melioratsiooni puudutavate tegevuste

kooskõlastamine kaitseala valitsejaga ning vajadusel keskkonnamõjude hindamine.

2.1.2. Seened, samblad, samblikud

Elva loodusala ja Elva mka kaitse-eesmärk on samblaliik läikiv kurdsirbik (Hamatocaulis

vernicosus). Lisaks eelnevale on Elva mka kaitse-eesmärk ka I kaitsekategooria seeneliik limatünnik

(Sarcosoma globosum). II kaitsekategooria samblikest on leitud karvast kruupsamblikku (Micarea

hedlundii) ja III kaitsekategooria liikidest on leitud haavanäätsa (Junghuhnia pseudozilingiana) ja

pikka lõhnasamblikku (Evernia divaricata). Vääriselupaikade (VEP) inventuuri käigus on leitud

kuuse-nublusamblikku (Lecanactis abietina), mis on VEP tunnusliik.

2.1.2.1. LÄIKIV KURDSIRBIK (HAMATOCAULIS VERNICOSUS)

LKS - III; LoD – II; LoA – jah; KE/HA – jah/ei; EPN – soodsas seisundis

Läikiv kurdsirbik kasvab madalsoodes, soostunud niitudel ja allikalistel kohtadel. Peamised

ohutegurid on soode kuivendamine ja turba võtmine.

Loodusalal on EELIS-es registreeritud üks kasvukoht allikasoos. Viimane vaatlus pärineb 2022.

aastast ja liigi kasvukoha seisundit peeti halvenenuks rohurinde tihenemise ja teiste samblaliikidega

konkureerimise tõttu.

Kaitse-eesmärk

Kaitse-eesmärk: loodusalal on säilinud soodsas seisundis üks kasvukoht.

Mõjutegurid ja meetmed

‒ Vähesed andmed liigi levikust kaitsealal

Meetmed: EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste potentsiaalsete kasvukohtade inventeerimine.

2.1.2.2. LIMATÜNNIK (SARCOSOMA GLOBOSUM)

LKS - I; LoD – ei; LoA – ei; KE/HA – jah/ei; EPN - ohualdis

21

Limatünnik kasvab samblarikastes kuusikutes märtsist alates. Limatünnik eelistab elupaigana vanu

metsi. Seetõttu kuulub liik vääriselupaikade ja põlismetsade indikaatorliikide hulka. Peamised

ohutegurid on metsahooldustööd ja kuivendamine.

Kaitsealal on EELIS-es registreeritud kümme kasvukohta. Suurima kasvukoha viimased andmed

pärinevad 2020. aastast, kus leiti 82 isendit ja ka teistes kasvukohtades on seeni arvukalt kohatud.

Kaitse-eesmärk

Kaitse-eesmärk: kaitsealal on liik säilinud soodsas seisundis vähemalt kümnes kasvukohas.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Kehtiv kaitsekord: suur osa kasvukohtadest asub sihtkaitsevööndis, seal on keelatud

majandustegevus.

‒ Metsaraie

Meetmed: EELIS-es piiritletud elupaigas või punktobjekti puhul 50 m raadiuses elupaigast

uuendusraie keelatud, va nt matkarajale kukkunud üksikpuud. Muud raied ja puidu kokkuvedu

teostada külmunud pinnasega, keelatud on maapinna mineraliseerimine, et säilitada seeneniidistikku.

2.1.3. Loomad

2.1.3.1. KIILID

rohe-vesihobu LKS - III LoD – II, IV LoA - jah KE/HA – jah/ei EPN – soodsas seisundis

valgelaup-rabakiil LKS – III LoD – IV LoA – ei KE/HA – jah/ei EPN – soodsas seisundis

hännak-rabakiil LKS - III LoD – IV LoA - ei KE/HA – jah/ei EPN - puudulik andmestik

suur-rabakiil LKS - III LoD – II, IV LoA - ei KE/HA – jah/ei EPN – soodsas seisundis

Elva loodusala kaitse-eesmärk on rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia). Lisaks eelnevale liigile

on Elva mka kaitse-eesmärgid valgelaup-rabakiil (Leucorrhina albifrons), suur-rabakiil

(Leucorrhinia pectoralis) ja hännak-rabakiil (Leucorrhinia caudalis).

Rohe-vesihobu asustab nii väikeseid ojasid kui ka suuremaid jõgesid, kuid väldivad mudaseid jõe

piirkondi. Suur-rabakiil elab mitmesugustes oligotroofsetes ning tiheda taimestikuga veekogudes

(tiigid, kopratiigid, turbaaugud, väikesed järved). Samuti aeglase vooluga kraavides ja vanajõgedes.

Lendavad aktiivselt vee kohal ja puhkavad sageli taimedel. Valgelaup-rabakiil asustab lisaks ka

rabalaukaid ning elab ka suurte järvede taimestikurikastes soppides. Hännak-rabakiil asustab

väikeseid päikesele avatud veekogusid, kus on veepinnal palju vesiroosi ja vesikupu lehti 16 .

Peamised ohutegurid on sobivate elupaikade (väikeveekogud) vähesus ja kinnikasvamine.

Enamik kiilide leiukohtade andmed EELIS-es pärinevad 2008. aastast, hännak-rabakiili on leitud ka

2019. aastal (1 leiukoht) ja rohe-vesihobu 2013. aastal (5 leiukohta). Valgelaup-rabakiili ja suur-

rabakiili on vastavalt 4 ja 2 leiukohta. Eesti punase nimestiku järgi on kiilid soodsas seisundis, vaid

16 Martin, M. 2013. Eesti kiilide määraja.

22

hännak-rabakiili ohustatust pole hinnatud.

2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on kiilide arvukuse trend Eestis aastatel 2007–2018

olnud stabiilne. Natura aruandluse järgi on kiilide populatsioon ja elupaikade seisund Eestis soodne.

Kaitse-eesmärk

Kaitse-eesmärk: Rohe-vesihobu on loodusalal esindatud ja tema elupaigad on soodsas seisundis.

Suur-rabakiil, hännak-rabakiil ja valgelaup-rabakiil on kaitsealal esindatud ja nende elupaigad on

soodsas seisundis.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Kehtiv kaitsekord: suur osa leiukohtadest asub sihtkaitsevööndis, seal on keelatud

majandustegevus.

+ Suur-rabakiili kaitse toimub tegevuskava alusel17.

‒ Osad liikide leiukohad on kaardistatud punktobjektina.

Meetmed: Piiritleda kiilide elupaigad pindobjektina ning kanda andmed EELIS-sse.

‒ Vähesed andmed liigi levikust kaitsealal

Meetmed: EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste potentsiaalsete elupaikade inventeerimine.

2.1.3.2. LIBLIKAD

suur-kuldtiib LKS - III LoD – II, IV LoA - jah KE/HA – jah/ei EPN – soodsas seisundis

sõõrsilmik,

vareskaera-aasasilmik

LKS - III LoD - IV LoA - ei KE/HA – jah/ei EPN – soodsas seisundis

Elva loodusala kaitse-eesmärk on suur-kuldtiib (Lycaena dispar). Lisaks eelnevale on Elva mka

kaitse-eesmärk sõõrsilmik (Lopinga achine), vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero) ja nende

elupaigad.

Suur-kuldtiib elab luhtadel, lamminiitudel, niisketes kõrgrohustutes, madalsoodes, soistel niitudel.

Liblikad on väga head lendajad. Sõõrsilmik on metsaliik, esineb valdavalt niisketes leht- ja

segametsades, ent ka puisniitudel. Eelistab lennata varjus. Vareskaera-aasasilmik on samuti

metsaliik, neid kohatakse peamiselt metsateedel ja -sihtidel18.

Liblikate leiukohtade andmed pärinevad 2008. aastast. Eesti punase nimestiku järgi on liblikad

soodsas seisundis. Vareskaera-aasasilmik on registreeritud ühes leiukohas, suur-kuldtiib kahes

leiukohas ja sõõrsilmikut on leitud 5 leiukohas.

2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on liblikate arvukuse trend Eestis aastatel 2007–2018

olnud kasvav. Natura aruandluse järgi on liblikate populatsioon ja elupaikade seisund Eestis soodne.

17 Suur-rabakiili (Leucorrhinia pectoralis) kaitse tegevuskava. 18 Õunap, E., Tartes, U. Eesti päevaliblikad. Varrak, 2014

23

Kaitse-eesmärk

Kaitse-eesmärk: Suur-kuldtiib on loodusalal esindatud ja tema elupaik on soodsas seisundis.

Sõõrsilmik ja vareskaera-aasasilmik on kaitsealal esindatud ja nende elupaigad on soodsas seisundis.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Kehtiv kaitsekord: leiukohad asuvad sihtkaitsevööndis, seal on keelatud majandustegevus.

‒ Osad liikide leiukohad on kaardistatud punktobjektina.

Meetmed: Piiritleda liblikate elupaigad pindobjektina ning kanda andmed EELIS-sse.

‒ Vähesed andmed liikide levikust kaitsealal

Meetmed: EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste potentsiaalsete elupaikade inventeerimine.

‒ Poolavatud maastike kadu võsastumise tõttu, hoolduse puudumine

Meetmed: niitmine ja võsatõrje luhtadel ja teistel poolavatud maastikel.

2.1.3.3. PAKSUKOJALINE JÕEkARP (UNIO CRASSUS)

LKS - II; LoD – II; LoA – jah; KE/HA – jah/jah; EPN – soodsas seisundis

Paksu jõekarpi leidub eelkõige selgetes, liivase või kruusase põhjaga keskmise- või kiirevoolulistes

veekogudes. Liiki peetakse väga hea või hea kvaliteediga jõe-elupaikade tunnusliigiks. Peamised

ohutegurid on veepuudus, kaevetööd ja paisutamine. Paksukojaline jõekarp on levinud Elva jões,

kus leidub talle sobivaid elupaiku. Liik on viimati EELIS-es registreeritud 2002. aastal. 2021. aastal

teostas Ökokonsult OÜ lisauuringuid Elva jõel19 ning uuringutest järeldus, et paksukojaline jõekarp

on Elva keskjooksul võrdlemisi laialt levinud, kuid liigi arvukus on enamasti madal. Hellenurme

paisust vahetult allavoolu paksukojalisele jõekarbile sobivad elutingimused praegu puuduvad.

2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on paksukojalise jõekarbi arvukuse trend Eestis aastatel

2007–2018 olnud stabiilne. Natura aruandluse järgi on paksukojalise jõekarbi populatsioon ja

elupaikade seisund Eestis ebasoodne.

Kaitse-eesmärk

Kaitse-eesmärk: paksukojaline jõekarp on loodusalal esindatud ja elupaikade kvaliteet on paranenud

32 ha ulatuses.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Liigi kaitse toimub tegevuskava alusel20.

19 Hinnang Hellenurme paisule kalapääsu rajamise võimalikkuse kohta. Osa 2: keskkonnaosa. Koostaja: Rein

Järvekülg. 2021 20 Paksu jõekarbi (Unio crassus) kaitse korraldamise tegevuskava.

24

‒ Vähesed andmed liikide levikust kaitsealal

Meetmed: EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste potentsiaalsete elupaikade inventeerimine.

‒ Veekogude reostumine. Enim mõjutab liiki vee nitraadisisaldus ning üldine reostatus.

Meetmed: Punktreostuse vältimine ja koheselt selle kõrvaldamine, hajareostuse vältimiseks jätta

jõekaldale puudest-põõsastest puhverriba.

‒ Hüdromorfoloogilised mõjud. Liigile mõjuvad negatiivselt veepuudus kuivadel aastatel, kaevetööd

veekogus, mille tulemusel alandatakse veetaset või juhitakse setteid veekogusse, ning paisutamine21.

Meetmed: Paisutamise lõpetamine või efektiivse kalapääsu rajamine, tagades looduslähedase

äravoolurežiimi paisust allavoolu jäävas jõeosas. Samuti ei ole lubatud kaevata või ehitada ning

juhtida setteid veekokku. Tuleb vältida veekogu kaldajoone muutmist.

2.1.3.4. SAARMAS (LUTRA LUTRA)

LKS - III; LoD – II, IV; LoA – jah; KE/HA – jah/ei; EPN – soodsas seisundis

Saarmas eelistab elada järsukaldaliste jõgede kallastel. Saarmad on üksikeluviisilised loomad, kes

tegutsevad peamiselt videvikus. Saarmad toituvad peamiselt vees elavatest loomadest, kellest

peamise osa moodustavad kalad, aga söövad ka vähke, konni, hiiri, linnupoegi, limuseid jne. Saarma

peamised ohutegurid on elupaikade kadumine ja reostumine.

EELIS-e järgi loodusalal saarmast registreeritud ei ole. Kaitsekorraldusperioodi jooksul tuleb saarma

levikuandmeid täpsustada.

2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on saarma arvukuse trend Eestis aastatel 2007–2018

olnud stabiilne. Natura aruandluse järgi on saarma populatsioon ja elupaikade seisund Eestis soodne.

Kaitse-eesmärk

Kaitse-eesmärk: saarmas on loodusalal esindatud (1 paar) ja elupaikade kvaliteet on 32 ha ulatuses

heas seisundis.

Mõjutegurid ja meetmed

‒ Vähesed andmed liigi levikust kaitsealal

Meetmed: EELIS-es olevate elupaikade ja teiste potentsiaalsete elupaikade inventeerimine.

2.1.3.5. HINK (COBITIS TAENIA)

LKS - III; LoD – II; LoA – jah; KE/HA – jah/jah; EPN – soodsas seisundis

Hink elab selgeveelistes veekogudes, nii sisevetes kui ka merelahtedes liivasel või savisel põhjal, on

eraklik ja öise eluviisiga, tegutseb veekogu põhjas. Hingu leviala on registreeritud 2002. ja 2007.

aastal Elva jões. 2017. aastal teostati hingu levikuandmete täpsustamiseks Elva jões katsepüügid22

Elva jõe hoiualal. Uuringute põhjal saab järeldada, et tõenäoliselt on hink levinud Elva jões kogu

21 Paksu jõekarbi (Unio crassus) kaitse korraldamise tegevuskava. 22 Hingu, võldase ja vingerja leviku täpsustamine 2017-2018. Keskkonnaamet

25

alam- ja keskjooksu ulatuses. Alamjooksul tuleb hinku pidada suhteliselt tavaliseks ja sagedaseks

liigiks. Keskjooksul (sh Elva jõe hoiualal) on aga levila katkendlik ja liiki esineb enamasti

vähearvukalt. Liigi kaitseseisund Elva jõe hoiuala piires tuleb hinnata kesiseks (arvukus madal,

leviala katkendlik, hüdroenergia kasutamine Hellenurme paisu juures põhjustab periooditi vee

liigvähendamist jões allpool paisu).

Kaitsekorraldusperioodi jooksul on vajalik EELIS-e andmeid uuendada. Liigi kaitse tagatakse läbi

elupaikade kaitse.

2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on hingu arvukuse trend Eestis aastatel 2007–2018

olnud stabiilne. Natura aruandluse järgi on hingu populatsioon ja elupaikade seisund Eestis soodne.

Kaitse-eesmärk

Kaitse-eesmärk: hink on loodusalal esindatud ja elupaikade kvaliteet on 32 ha ulatuses hea.

Mõjutegurid ja meetmed

‒ Hüdromorfoloogilised mõjud, eelkõige paisutamine.

Meetmed: Paisutamise lõpetamine või efektiivse kalapääsu rajamine, tagades looduslähedase

äravoolurežiimi paisust allavoolu jäävas jõeosas.

‒ Vähesed ja vananenud andmed liigi levikust kaitsealal

Meetmed: EELIS-es olevate elupaikade ja teiste potentsiaalsete elupaikade inventeerimine.

2.1.3.6. TIIGILENDLANE (MYOTIS DASYCNEME)

LKS - II; LoD – II, IV; LoA – ei; KE/HA – jah/ei; EPN – soodsas seisundis

Tiigilendlane on Eesti lendlastest suurim. Elupaigad paiknevad veekogurohketes piirkondades, saagi

püüdmiseks eelistab vaikse vooluga või seisva veega veekogusid. Võib saaki püüda ka niitude ja

roostike kohal ning metsaservades. Öise eluviisiga. Peamised ohutegurid on talvituspaikade

hävimine, häirimine, varjepaikades lagunevate ja õõnsate ning kuivade puude kadumine/hulga

vähenemine.

Tiigilendlase andmed pärinevad EELIS-es 2003. aastast. Liigi elupaigad on kaitsealal seotud Elva

jõe ja jõe äärsete luhtade ja metsaservadega.

2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on tiigilendlase arvukuse trend Eestis aastatel 2007–

2018 olnud kasvav. Natura aruandluse järgi on tiigilendlase populatsioon ja elupaikade seisund

Eestis soodne.

Kaitse-eesmärk

Kaitse-eesmärk: tiigilendlane on kaitsealal esindatud ja esineb vähemalt ühes elupaigas.

Mõjutegurid ja meetmed

26

+ Liigi kaitse toimub nahkhiirlaste tegevuskava alusel23.

‒ Varjepaikade vähenemine ja häirimine.

Meetmed: Liigi levikualade täpsustamine. Looduslikke elupaiku kaitstakse elupaigatüüpide (vanade

loodusmetsade) kaitse kaudu.

‒ Toitumispaikade ja elupaikade hävimine.

Meetmed: Piiritletud elupaigas seada raietele ajaline piirang 1. maist kuni 15. augustini.

Meetmed: Vältida uuendusraieid toitumisveekogude kaldapuistutes.

Meetmed: Säilitada raietel õõnsustega, nn metsahundi tüüpi puid, surnult seisvaid puid ja tüükaid.

2.1.3.7. HÄNDKAKK (STRIX URALENSIS)

LKS – III; LiD – I; LoA – ei; KE/HA – jah/ei; EPN – ohualdis

Händkakk pesitseb mitmesugustes vanemates okas- ja segametsades, eelistades kuuse ülekaaluga

puistuid, pesad asuvad õõnsates puutüügastes või puuõõnsustes. Asurkonda ohustab peamiselt

elupaikade kadumine või nende kvaliteedi halvenemine. Vanade loodusmetsade vähenedes kaovad

pesitsemiseks sobivad tüügas- ja õõnepuud24.

Kaitsealal on EELIS-es registreeritud üks händkaku vaatlus 2009. aastal. Kaitsekorraldusperioodi

jooksul tuleb händkaku levikuandmeid täpsustada.

2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on händkaku arvukuse trend ja elupaikade seisund

Eestis aastatel 2007–2018 olnud stabiilne.

Kaitse-eesmärk

Kaitse-eesmärk: händkakk on kaitsealal esindatud ja elupaik on soodsas seisundis 18 ha ulatuses.

Mõjutegurid ja meetmed

‒ Vähesed ja vananenud andmed liigi levikust kaitsealal

Meetmed: EELIS-es olevate elupaikade ja teiste potentsiaalsete elupaikade inventeerimine.

23 Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava. 24 Jair, A. 2018. Händkakk. – Rmt: Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. EOÜ, Tartu

2.2. Elustiku kaitseväärtuste koondtabel

Kaitseväärtus25 Seisund Kaitse eesmärk26 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus27 Märkused

Loodusala (sh siseriiklikud) eesmärgid

Taimed

Kollane kivirik

(Saxifraga

hirculus)

LKS – II;

LoD – II, IV;

LoA – jah;

KE/HA – jah/ei

Liik kasvab neljas

kasvukohas.

Loodusalal on

säilinud soodsas

seisundis neli

kasvukohta.

Vananenud andmed

liigi levikust kaitsealal.

EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste

potentsiaalsete kasvukohtade

inventeerimine.

Loodusalal on

säilinud soodsas

seisundis neli

kasvukohta.

Kasvukohtade

kinnikasvamine

pillirooga ja kõrgete

tarnadega.

Jätkata seiret ja jälgida liigi seisundit,

vajadusel parendada valgustingimusi.

Palu-karukell

(Pulsatilla

patens)

LKS – II;

LoD – II, IV;

LoA – jah;

KE/HA – jah/ei

Liik kasvab viies

kasvukohas.

Loodusalal on

säilinud liik

vähemalt ühes

kasvukohas ning

selle seisund on

soodne.

Vähesed andmed liigi

levikust kaitsealal.

EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste

potentsiaalsete kasvukohtade

inventeerimine.

Loodusalal on

säilinud liik vähemalt

ühes kasvukohas ning

selle seisund on

soodne.

Seened, samblad, samblikud

Läikiv

kurdsirbik

(Hamatocaulis

vernicosus)

LKS – III;

LoD – II;

LoA – jah;

KE/HA – jah/ei

Liik kasvab ühes

kasvukohas.

Loodusalal on

säilinud soodsas

seisundis üks

kasvukoht.

Vähesed andmed liigi

levikust kaitsealal.

EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste

potentsiaalsete kasvukohtade

inventeerimine.

Loodusalal on

säilinud soodsas

seisundis üks

kasvukoht.

Loomad

Kiilid

rohe-vesihobu

(Ophiogomphus

cecilia)

Rohe-vesihobu on

levinud 5

leiukohas.

Rohe-vesihobu on

loodusalal

esindatud ja tema

Osad liikide leiukohad

on kaardistatud

punktobjektina.

Piiritleda kiilide elupaigad pindobjektina

ning kanda andmed EELIS-sse.

Rohe-vesihobu on

loodusalal esindatud

ja tema elupaigad on

soodsas seisundis.

25 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk;

LiA (jah/ei) – on või ei ole linnuala kaitse-eesmärk;

LiD – linnudirektiivi lisa number. 26 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 27 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant

28

Kaitseväärtus25 Seisund Kaitse eesmärk26 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus27 Märkused

LKS – III;

LoD – II, IV;

LoA – jah

KE/HA – jah/ei

elupaigad on

soodsas seisundis.

Vähesed andmed liigi

levikust kaitsealal.

EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste

potentsiaalsete elupaikade inventeerimine.

Liblikad

suur-kuldtiib

(Lycaena

dispar)

LKS – III;

LoD – II, IV;

LoA – jah

KE/HA – jah/ei

Suur-kuldtiib on

levinud 2

leiukohas.

Suur-kuldtiib on

loodusalal

esindatud ja tema

elupaik on soodsas

seisundis.

Osad liikide leiukohad

on kaardistatud

punktobjektina.

Piiritleda liblikate elupaigad pindobjektina

ning kanda andmed EELIS-sse.

Suur-kuldtiib on

loodusalal esindatud

ja tema elupaik on

soodsas seisundis.

Vähesed andmed liigi

levikust kaitsealal.

EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste

potentsiaalsete elupaikade inventeerimine.

Poolavatud maastike

kadu võsastumise tõttu,

hoolduse puudumine.

Niitmine ja võsatõrje luhtadel ja teistel

poolavatud maastikel.

Paksukojaline

jõekarp (Unio

crassus)

LKS – II;

LoD – II, IV;

LoA – jah;

KE/HA –

jah/jah

Paksukojaline

jõekarp esineb

Elva jões.

Paksukojaline

jõekarp on

loodusalal

esindatud ja

elupaikade kvaliteet

on paranenud 32 ha

ulatuses.

Veekogude reostumine.

Enim mõjutab liiki vee

nitraadisisaldus ning

üldine reostatus.

Punktreostuse vältimine ja koheselt selle

kõrvaldamine, hajareostuse vältimiseks

jätta jõekaldale puudest-põõsastest

puhverriba.

Paksukojaline

jõekarp on loodusalal

esindatud ja

elupaikade kvaliteet

on paranenud 32 ha

ulatuses.

Liigi kaitse

toimub

tegevuskava

alusel

Hüdromorfoloogilised

mõjud. Liigile mõjuvad

negatiivselt veepuudus

kuivadel aastatel,

kaevetööd veekogus,

mille tulemusel

alandatakse veetaset

või juhitakse setteid

veekogusse, ning

paisutamine.

Paisutamise lõpetamine või efektiivse

kalapääsu rajamine, tagades

looduslähedase äravoolurežiimi paisust

allavoolu jäävas jõeosas. Samuti ei ole

lubatud kaevata või ehitada ning juhtida

setteid veekokku. Tuleb vältida veekogu

kaldajoone muutmist.

Vähesed andmed liigi

levikust kaitsealal.

EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste

potentsiaalsete elupaikade inventeerimine.

Saarmas (Lutra

lutra)

LKS – III;

LoD – II, IV;

LoA – jah;

KE/HA – jah/ei

EELIS-sse pole

saarma elupaiku

kaardistatud.

Saarmas on

loodusalal

esindatud ja

elupaikade kvaliteet

on 32 ha ulatuses

heas seisundis.

Vähesed andmed liigi

levikust kaitsealal.

EELIS-es olevate elupaikade ja teiste

potentsiaalsete elupaikade inventeerimine

ja elupaiga kaardistamine.

Saarmas on

loodusalal esindatud

ja elupaikade

kvaliteet on 32 ha

ulatuses heas

seisundis.

Hink (Cobitis

taenia)

LKS – III;

LoD – II;

LoA – jah;

KE/HA –

jah/jah

Liik esineb Elva

jões.

Hink on loodusalal

esindatud ja

elupaikade kvaliteet

on 32 ha ulatuses

heas seisundis.

Vähesed ja vananenud

andmed liigi levikust

kaitsealal.

EELIS-es olevate elupaikade ja teiste

potentsiaalsete elupaikade inventeerimine.

Hink on loodusalal

esindatud ja

elupaikade kvaliteet

on 32 ha ulatuses

heas seisundis.

Hüdromorfoloogilised

mõjud, eelkõige

paisutamine

Paisutamise lõpetamine või efektiivse

kalapääsu rajamine, tagades

looduslähedase äravoolurežiimi paisust

allavoolu jäävas jõeosas.

29

Kaitseväärtus25 Seisund Kaitse eesmärk26 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus27 Märkused

Siseriiklikud eesmärgid

Taimed

Karvane

maarjalepp

(Agrimonia

pilosa)

LKS – II;

LoD – II, IV;

LoA – ei;

KE/HA – jah/ei

Liik kasvab kahes

kasvukohas.

Kaitsealal on liik

säilinud soodsas

seisundis vähemalt

kahes kasvukohas.

Vähesed andmed liigi

levikust kaitsealal.

Potentsiaalsete kasvukohtade

inventeerimine.

Kaitsealal on liik

säilinud soodsas

seisundis vähemalt

kahes kasvukohas.

Hooldamine

vastavalt

vajadusele. Võsastumine Metsaservades või metsateedel olevates

leiukohtades hoida puu- ja põõsarinde

liituvus vahemikus 0,2-0,4. Teede ja

radade ääres olevate ohtlike puude raied

teostada külmunud pinnasega või selliselt,

et läbi liigi kasvukohtade ei rajataks

kokku- ja väljaveoteid. Mitte ladustada

raiejäätmeid liigi kasvukohtadesse.

Kaunis

kuldking

(Cypripedium

calceolus)

LKS – II;

LoD – II, IV;

LoA – ei;

KE/HA – jah/ei

Liik kasvab

seitsmes

kasvukohas.

Kaitsealal on liik

säilinud soodsas

seisundis vähemalt

seitsmes

kasvukohas.

Vananenud andmed

liigi levikust kaitsealal

EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste

potentsiaalsete kasvukohtade

inventeerimine.

Kaitsealal on liik

säilinud soodsas

seisundis vähemalt

seitsmes kasvukohas.

Hooldamine

vastavalt liigi

tegevuskavale.

Taimede korjamine ja

tallamine

Teavitus ja järelevalve

Soohiilakas

(Liparis loeselii)

LKS – II;

LoD – II, IV;

LoA – ei;

KE/HA – jah/ei

Liik kasvab

kolmes

kasvukohas.

Kaitsealal on

säilinud soodsas

seisundis kolm

kasvukohta.

Liigi leiukohad on

kaardistatud

punktobjektina.

Piiritleda soohiilaka kasvukohad

pindobjektina ning kanda andmed EELIS-

sse.

Kaitsealal on säilinud

soodsas seisundis

kolm kasvukohta.

Vähesed andmed liigi

levikust kaitsealal.

EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste

potentsiaalsete kasvukohtade

inventeerimine.

Olemasolevate

kasvukohtade

kuivendamine.

Loodusliku veerežiimi taastamine ning

melioratsiooni puudutavate tegevuste

kooskõlastamine kaitseala valitsejaga ning

vajadusel keskkonnamõjude hindamine.

Alssosi

(Equisetum

scirpoides)

LKS – II;

LoD – ei;

LoA – ei;

KE/HA – jah/ei

Liik kasvab ühes

kasvukohas 0,2

ha-l.

Kaitsealal on liik

säilinud soodsas

seisundis vähemalt

ühes kasvukohas.

Vähesed andmed liigi

bioloogiast.

Populatsioonibioloogia uuringud. Kaitsealal on liik

säilinud soodsas

seisundis vähemalt

ühes kasvukohas.

Võsastumine ja

alusmetsa tihenemine.

Alusmetsa, noorte kuuskede ning

põõsarinde eemaldamist teha väiksemas

mahus, et selgitada hooldustööde mõju

kasvukoha kvaliteedile. Tööde teostamist

tuleb teha käsitsi ning kohustuslik on

eemaldatud alusmetsa äravedu.

Sookäpp

(Hammarbya

paludosa)

LKS – II;

Liik kasvab kahes

kasvukohas.

Kaitsealal on liik

säilinud soodsas

seisundis vähemalt

kahes kasvukohas.

Vähesed andmed liigi

levikust kaitsealal.

EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste

potentsiaalsete kasvukohtade

inventeerimine.

Kaitsealal on liik

säilinud soodsas

seisundis vähemalt

kahes kasvukohas..

30

Kaitseväärtus25 Seisund Kaitse eesmärk26 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus27 Märkused

LoD – ei;

LoA – ei;

KE/HA – jah/ei

Võsastumine. Võsastuvates kasvukohtades võsa

eemaldamine, raied lubatud ainult

külmunud pinnasega. Vältida

kokkuveoteede tekitamist ja raiejäärmete

kuhjamist liigi kasvukohale.

Olemasolevate

kasvukohtade

kuivendamine.

Loodusliku veerežiimi taastamine ning

melioratsiooni puudutavate tegevuste

kooskõlastamine kaitseala valitsejaga ning

vajadusel keskkonnamõjude hindamine.

Ainulehine

soovalk

(Malaxis

monophyllos)

LKS – II;

LoD – ei;

LoA – ei;

KE/HA – jah/ei

Liik kasvab kuues

kasvukohas.

Kaitsealal on liik

säilinud soodsas

seisundis vähemalt

kuues kasvukohas.

Osad liigi leiukohad on

kaardistatud

punktobjektina.

Piiritleda ainulehise soovalgu kasvukohad

pindobjektina ning kanda andmed EELIS-

sse.

Kaitsealal on liik

säilinud soodsas

seisundis vähemalt

kuues kasvukohas.

Vähesed andmed liigi

levikust kaitsealal.

EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste

potentsiaalsete kasvukohtade

inventeerimine.

Olemasolevate

kasvukohtade

kuivendamine.

Loodusliku veerežiimi taastamine ning

melioratsiooni puudutavate tegevuste

kooskõlastamine kaitseala valitsejaga ning

vajadusel keskkonnamõjude hindamine.

Seened, samblad, samblikud

Limatünnik

(Sarcosoma

globosum)

LKS – I;

LoD – ei;

LoA – ei;

KE/HA – jah/ei

Liik kasvab

kümnes

kasvukohas.

Kaitsealal on liik

säilinud soodsas

seisundis vähemalt

kümnes

kasvukohas.

Metsaraie EELIS-es piiritletud elupaigas või

punktobjekti puhul 50 m raadiuses

elupaigast uuendusraie keelatud, va nt

matkarajale kukkunud üksikpuud. Muud

raied ja puidu kokkuvedu teostada

külmunud pinnasega, keelatud on

maapinna mineraliseerimine, et säilitada

seeneniidistikku.

Kaitsealal on liik

säilinud soodsas

seisundis vähemalt

kümnes kasvukohas.

Loomad

31

Kaitseväärtus25 Seisund Kaitse eesmärk26 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus27 Märkused

Kiilid

valgelaup-

rabakiil

(Leucorrhina

albifrons)

suur-rabakiil

(Leucorrhinia

pectoralis) hännak-rabakiil

(Leucorrhinia

caudalis)

LKS – III;

LoD – II, IV;

LoA – ei;

KE/HA – jah/ei

Hännak-rabakiil

on levinud 1

leiukohas,

valgelaup-rabakiil

on levinud 4

leiukohas, suur-

rabakiil on

levinud 2

leiukohas.

Suur-rabakiil,

hännak-rabakiil ja

valgelaup-rabakiil

on kaitsealal

esindatud ja nende

elupaigad on

soodsas seisundis.

Osad liikide leiukohad

on kaardistatud

punktobjektina.

Piiritleda kiilide elupaigad pindobjektina

ning kanda andmed EELIS-sse.

Suur-rabakiil,

hännak-rabakiil ja

valgelaup-rabakiil on

kaitsealal esindatud ja

nende elupaigad on

soodsas seisundis.

Suur-rabakiili

kaitse toimub

tegevuskava

alusel

Vähesed andmed liigi

levikust kaitsealal.

EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste

potentsiaalsete elupaikade inventeerimine.

Liblikad

sõõrsilmik

(Lopinga

achine)

vareskaera-

aasasilmik

(Coenonympha

hero)

LKS – III;

LoD – IV;

LoA – ei;

KE/HA – jah/ei

Vareskaera-

aasasilmik on

levinud 1

leiukohas,

sõõrsilmik on

levinud 5

leiukohas.

Sõõrsilmik ja

vareskaera-

aasasilmik on

kaitsealal esindatud

ja nende elupaigad

on soodsas

seisundis.

Osad liikide leiukohad

on kaardistatud

punktobjektina.

Piiritleda kiilide elupaigad pindobjektina

ning kanda andmed EELIS-sse.

Sõõrsilmik ja

vareskaera-aasasilmik

on kaitsealal

esindatud ja nende

elupaigad on soodsas

seisundis.

Vähesed andmed liigi

levikust kaitsealal

EELIS-es olevate leiukohtade ja teiste

potentsiaalsete elupaikade inventeerimine.

Poolavatud maastike

kadu võsastumise tõttu,

hoolduse puudumine.

Niitmine ja võsatõrje luhtadel ja teistel

poolavatud maastikel.

Tiigilendlane

(Myotis

dasycneme)

LKS – II;

LoD – II, IV;

LoA – ei;

KE/HA – jah/ei

Tiigilendlane on

kaitsealal

esindatud ja

esineb ühes

elupaigas.

Tiigilendlane on

kaitsealal esindatud

ja esineb vähemalt

ühes elupaigas.

Varjepaikade

vähenemine ja

häirimine.

Liigi levikualade täpsustamine.

Looduslikke elupaiku kaitstakse

elupaigatüüpide (vanade loodusmetsade)

kaitse kaudu.

Tiigilendlane on

kaitsealal esindatud ja

esineb vähemalt ühes

elupaigas.

Liigi kaitse

toimub

nahkhiirlaste

tegevuskava

alusel

Toitumispaikade ja

elupaikade hävimine.

Piiritletud elupaigas seada raietele ajaline

piirang 1. maist kuni 15. augustini.

Vältida uuendusraieid toitumisveekogude

kaldapuistutes.

Säilitada raietel õõnsustega, nn metsahundi

tüüpi puid, surnult seisvaid puid ja tüükaid.

32

Kaitseväärtus25 Seisund Kaitse eesmärk26 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus27 Märkused

Händkakk

(Strix uralensis)

LKS – III;

LiD – I;

LoA – ei;

KE/HA – jah/ei

Liik esineb ühes

elupaigas.

Händkakk on

kaitsealal esindatud

ja elupaik on

soodsas seisundis

18 ha ulatuses.

Vähesed ja vananenud

andmed liigi levikust

kaitsealal.

EELIS-es olevate elupaikade ja teiste

potentsiaalsete elupaikade inventeerimine.

Händkakk on

kaitsealal esindatud ja

elupaik on soodsas

seisundis 18 ha

ulatuses.

2.3. Kooslused

Elva loodusala kaitse-eesmärk on järgmiste loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse:

vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed

kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160),

liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050),

soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ja siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Elva mka kaitse-eesmärk

lisaks eelnevale on veel elupaigatüüp okasmetsad oosidel ja moreenkuhjatistel (9060).

Lisaks on alal inventeeritud elupaigatüübid liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), aas-

rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), lammi-lodumetsad (91E0*) ja laialehised lammimetsad

(91F0*) Need kõik tuleb lisada maastikukaitseala ja loodusala kaitse-eesmärkide hulka.

72% (771 ha) kaitsealast on metsamaa. Kaitseala metsad on peamiselt laanemetsad, valdavad sinilille

ja jänesekapsa kasvukohatüübid ning peapuuliigiks on mänd. Elva piirkonna metsad on head

puhkemetsad. Kaitsealal on kokku registreeritud loodusdirektiivi I lisa 17 erinevat elupaigatüüpi

kogupindalaga 787 ha (sh potentsiaalsed elupaigad) ehk 74% kaitseala pindalast. Elupaigatüübile

mittevastavaks ehk nn nullelupaigaks on määratud 252 ha ehk 24% kaitsealast. Nullelupaigaks on

õuealad, teed, noored või keskealised või läbiraiutud (kultuur)puistud, mis ei arene lähima 30 aastaga

ühelegi elupaigatüübile vastavaks, lageraielangid, kultuurniidud, liivakarjäär, puhkekohad.

Kõige ulatuslikematel pindadel paiknevad maastikukaitsealal metsaelupaigatüüpidest vanad

loodusmetsad (9010*; 487 ha), okasmetsad oosidel ja moreenkuhjatistel (9060; 81 ha) ja siirdesoo-

ja rabametsad (91D0*; 39 ha). Pärandkooslustest esineb Elva maastikukaitsealal kõige enam

lamminiite (6450; 81 ha). Kunagistest laiaulatuslikest lamminiitudest on tänapäevaks väga paljud

tugevalt halli lepaga võsastunud ja/või tarnamätlikud. Väiksel pindalal leidub kujunevaid lammi-

lodumetsasid (91E0*) ja laialehiseid lammimetsi (91F0). Elva maastikukaitseala sooelupaigad on

siirde- ja õõtsiksood (7140; 19 ha), liigirikkad madalsood (7230; 0,5 ha) ja allikasood (7160; 9 ha).

Allikasoid leidub kõige enam Elva jõe ja sellesse suubuva Laguja oja lammi läänepoolsetel nõlvadel.

Teisi elupaigatüüpe leidub maastikukaitsealal väiksematel pindadel. Ülevaate elupaigatüüpide

paiknemisest maastikukaitsealal annab lisa 4.

Kaitseala territooriumil on kaardistatud 8 vääriselupaika (VEP) kogupindalaga 142 ha, mis enamasti

kattuvad Natura metsaelupaikadega.

2.3.1. Vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140)

LoD – I; KE/HA – jah/ei; LoA - jah

Elupaigatüübile vastavad järved on Umbjärv (Illi Umbjärv) (VEE2100700) ja Väike Umbjärv (Illi

Väike Umbjärv) (VEE2100800). Järved asuvad Elvast 4-3 km lõuna pool, Elva-Laguja tee lähedal

Illipalus metsas. Umbjärv on 1,9 ha suurune ja peaaegu ümmarguse kujuga. Umbjärv on avalikult

kasutatav veekogu. 2003. ja 2022. aastal registreeriti EELIS-e andmetel järves arvukalt vahelmine

näkirohi (Najas marina subsp. intermedia), kes kuulub II kaitsekategooriasse. Näkirohu esinemine

viitab veekogu heale kvaliteedile28. Sellest 850 m lõuna pool asuv 1,0 h pindalaga Väike Umbjärv

on põhja-lõuna suunas pikliku kujuga. Ka Väikses Umbjärves otsiti vahelmist näkirohtu, kuid ei

28 Nõtke näkirohi. Eesti Loodus 2005/3

34

leitud. Kummagi järve veepeeglit ümbritseb turbasamblaõõtsik. Mõlema järve esinduslikkus on C,

ja looduskaitseline seisund hea. Järved võeti looduskaitse alla 29 juba enne maastikukaitseala

moodustamist.

2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on elupaigatüübi seisund Eestis aastatel 2013–2018

olnud soodne.

Kaitse-eesmärk

Kaitse-eesmärk: Elupaigatüübi seisundi parendamine 3,1 ha suurusel alal.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Kehtiv kaitsekord: elupaigad asuvad sihtkaitsevööndis, seal on keelatud majandustegevus.

‒ Puudulikud andmed järvede seisundi kohta

Meetmed: kaitseala järvede uuringu läbiviimine.

2.3.2. Jõed ja ojad (3260)

LoD - I; KE/HA – jah/jah; LoA - jah

Elupaigatüübile vastavad jõed ja ojad on loodusalal Elva jõgi, Laguja oja ja Ilusa oja(umbes 34 ha).

Vastavalt Natura 2000 eesmärkidele tuleb sellesse elupaigatüüpi kuuluvaid veekogusid hoida

looduslikus või looduslähedases seisundis, et tagada tingimused liigirikka ja väärtusliku jõeelustiku

säilimiseks. Elva jõgi (VEE1036500) (pikkus 72 km, valgala 456 km2)30 on Emajõe ülemjooksu

parempoolne lisajõgi, voolates Põlva, Valga ja Tartu maakondades. Kaitseala piires 8–15 m laiuses

looduslikus sängis voolav Elva jõgi algab Valgjärvest Põlva maakonnas Otepää kõrgustikul, kulgeb

keskjooksul Ugandi lavamaal ja alamjooksul Võrtsjärve nõos, suubudes Emajõkke. Eesti valdavalt

tasast pinnamoodi arvestades on jõgi suhteliselt suure kaldega - keskmiselt 2,0 m/km. Ülem- ja

keskjooksul vaheldub jõe lähikonnas tiheda asustusega kultuurmaastik metsaga, alamjooksul voolab

jõgi läbi hõreda asustusega soiste alade. Elva jõgi kuulub Palu jõe suudmest Mosina paisuni lõhe,

jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse31. Selles lõigus paikneb ka Elva

loodusala. Veemajanduskava järgi on Elva jõe koondseisund Kaarnaojast suudmeni (sellel lõigul

paikneb ka Elva loodusala) kesine32. Eesmärgiks on saavutada veekogumi hea seisund 2027. aastaks.

Hea seisundi saavutamiseks on vajalik kalade rändetingimuste parandamine.

Praegu on loodusalal Elva jõel kaks paisu – Hellenurme (PAIS011620) ja Rundso (PAIS023470).

Hellenurme pais eraldab üksteisest ülemjooksu ja keskjooksu vee-elustiku populatsioonid. Paisutuse

kõrguseks on 2,4 m ning paisutuse mõju ülesvoolu 1,71 km. Rundso paisu vare paisutuse kõrgus on

kuni 0,45 m, kuid mõju ülesvoolu ulatus vaid 10 m. Väikseim kõrguste vahe on 0,2 m, mistõttu on

see ka loetud väheoluliseks rändetõkkeks jõeforellile, kuid kalade läbimist soodustaks kindlasti

29 Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn, Valgus. 263 lk. 30 Jõgede ja ojade andmed siit: Järvekülg, A. 2001. Eesti jõed. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus. 750 lk. 31 Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu, RTL 2004, 87, 1362 32 Ida-Eesti veemajanduskava 2022-2027.

35

varemete likvideerimine. Peamisteks Hellenurme paisuga seotud ohuteguriteks Elva loodusalale on

paisu juures toimuva veekasutusega kaasnev jõe hüdroloogilise režiimi rikkumine ning paisu

allalaskmisega kaasneda võiv setetereostus. Olulisteks ohu- ja negatiivseteks mõjuteguriteks on veel

jõe tõkestatus, setetereostuse oht, ritraalsete elupaikade kadumine ja asendumine paisjärvelise

tehisliku elupaigaga, samuti paisjärves toimuvad eutrofeerumisprotsessid ja vee gaasirežiimi

halvenemine33.

2017. a väliuuringute käigus hinnati forelli sigimis- ja kasvualade kogupindala Elva jões ca 8,74 ha-

le ning taastootmispotentsiaali ca 12300-le samasuvisele noorjärgule aastas. Katsepüükide põhjal

arvutatud samasuvise isendite taastootmine Elva jões oli 2017. a seisuga 2087 isendit, mis moodustas

jões olevatele elupaikadele vastavast potentsiaalist (12290 isendit) ca 17%. Eeltoodust tulenevalt

tuleb forelliasurkonna praegune seisund Elva jões hinnata halvaks. Umbes 1/3 forelli sigimis- ja

noorjärkude kasvualadest ning taastootmispotentsiaalist asub Hellenurme paisust ülesvoolu jäävates

jõeosades, samas kui enamik suurematele forellidele sobivaid kasvualasid jääb Hellenurmest

allavoolu. Tõkestatuse tõttu on üles- ja allavoolu asuvad asurkonnad teineteisest püsivalt isoleeritud.

Seeläbi väheneb forelli arvukus nii Hellenurmest alla- kui ülesvoolu jäävates jõeosades. Eriti

negatiivne on Hellenurme paisu mõju seejuures jõe ülemjooksu asurkonnale, mille eluala on piiratum

ja kus vanematele isenditele sobivaid elupaiku napib34.

Jõgede hüdrobioloogilise seire (2010., 2013., 2016. aastal) järgi on Elva jõe ökoloogiline

seisundiklass füüsikalis-keemiliste näitajate järgi väga hea. Samuti on väga hea seisund fütobentose,

suurtaimestiku ja põhjaloomastiku näitajate järgi. 2010. ja 2013. aastal hinnati ka kalastiku seisundit

ning selle põhjal oli jõgi antud seirelõigus halvas ja kesises seisundis. 2010. aastal võis halva seisundi

põhjuseks olla ka jõe kõrge veetase. Kindlasti on jõe kalastiku halb seisund tingitud paisudest35.

Laguja oja (VEE1037400) on Elva jõe keskjooksu parempoolne lisajõgi. Oja ülemjooks asub

Valga- ja alamjooks Tartumaa territooriumil. Oja on 10 km pikkune ja valgala 54,3 km². Tähtsam

lisaoja on Ilusa oja. Laguja oja on väga suure kaldega: lang 65,2 m ja keskmine lang 6,52 m /km.

Oja laius on 4-7 (valdavalt 5) m, sügavus 0,4-1,1 (enamasti 0,6) m ja vool kiire: valdavalt 0,6 m/s ja

kohati kuni 1,0 m/s. Ojapõhi vahelduvalt kivine, kruusane ja liivane. 1930. aastail oli ojal vesiveski

Laguja külas. Olulisi reostusallikaid oja läheduses ei ole teada. Laguja oja kuulub Elva-Kintsli

maantee sillast suubumiseni Elva jõkke lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistusse31. Oja alamjooks jääb Elva mka piiresse. Veemajanduskava järgi on Laguja oja

koondseisund hea32.

Laguja ojal on keskseks probleemiks koprapaisud, aga ka mõned inimtekkelised paisud ja teetruubid.

Kõige olulisemaks rändetakistuseks kalade jaoks on Lipardi talu juures olev teetruup (6,92 km

suudmest), mis on tõenäoliselt omavoliliselt ümber kujundatud paisuks. See on püsivalt kõigile

kaladele ületamatu rändetakistus. 2016. a väliuuringute käigus hinnati forelli sigimis- ja kasvualade

kogu pindala Laguja ojas ca 2,34 ha-le. 2016. a katsepüükide põhjal eeldatav summaarne forelli

33 Hinnang Hellenurme paisule kalapääsu rajamise võimalikkuse kohta. Osa 2: keskkonnaosa. Koostaja: Rein

Järvekülg. 2021 34 Jõeforelli ja harjuse elupaikade inventuur Elva ja Väikese Emajõe jõestikes 35 Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2013.a. aruanne. Eesti Maaülikooli PKI Limnoloogiakeskus

Jõgede hüdrobioloogiline seire 2010. a aruanne. Eesti Maaülikooli PKI Limnoloogiakeskus

Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2016.a. aruanne. Eesti Maaülikooli PKI Limnoloogiakeskus

36

taastootmine Laguja ojas oli 702 samasuvist isendit, mis moodustas jões olevatele elupaikadele

vastavast potentsiaalist (2869 isendit) ca 24%. Eeltoodust tulenevalt tuleb forelliasurkonna praegune

seisund Laguja ojas hinnata halvaks34.

Ilusaoja (VEE1037500) (pikkus 7 km, valgala 13,7 km2) on Elva jõe parempoolse lisaoja Laguja

oja vasakpoolne lisaoja Otepää kõrgustiku põhjaserval. Oja algab Valgamaalt Mõrtsuka järvest ja

suubub Laguja ojja 2,4 km kaugusel suudmest. Ülemjooksul on oja väikeses ulatuses süvendatud ja

õgvendatud, mujal voolab looduslikus sängis. Ilusaoja on väga suure kaldega - langus 6,89 m/km.

Ojal on väike paisjärv. Hoiuala alguspunktis on oja laius 2–3 m, sügavus 0,3–0,5 m ja voolukiirus

0,3–0,5 m/s, keskmine vooluhulk 13 l/s.

Põhiliseks rändetõkkeks Ilusa ojal on alamjooksul, ca 250 m suudmest, asuv Ilusa pais. Paisutuse

kõrguseks on 1,4 m ning paisutuse mõjuala ulatub ligikaudu 2 km kaugusele suudmest. Pais on

kaladele ületamatu rändetõke. Oja väiksuse ja veevaeguse tõttu pole paisu likvideerimine kalastiku

huvidest lähtuvalt siiski otstarbekas. 2016. a väliuuringute käigus hinnati forelli sigimis- ja

kasvualade kogupindala Ilusa ojas 0,06 ha-le, eelkõige Ilusa paisust suudmeni36.

2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on elupaigatüübi seisund Eestis aastatel 2013–2018

olnud ebasoodne.

Kaitse-eesmärk

Kaitse-eesmärk: Elupaigatüübi säilitamine 34 ha suurusel alal.

Mõjutegurid ja meetmed

‒ Paisutamine

Meetmed: kalade läbipääsu tagamine üles- ja allavoolu kas paisude lammutamise või efektiivsete

kalapääsudega, tagades looduslähedase äravoolurežiimi paisust allavoolu jäävas jõeosas.

‒ Settereostus (sh maaparandussüsteemide rekonstrueerimise käigus)

Meetmed: paisutamise, maaparandussüsteemide rekonstrueerimise või jões ja jõe kaldal tehtavate

tööde korral vältida setete kandumist jõkke.

‒ Veerežiimi muutused.

Meetmed: Kaalutlusotsuste tegemine, vajadusel keskkonnamõju hindamise koostamine

‒ Puude raie jõgede ja ojade kallastel.

Meetmed: Varasemalt avatud, kuid tänaseks võsastunud kallastel on kaldapuistute kujundamine

lubatud. Kallaste korrastamise ja vaadete avamise eesmärgil võib mittemetsamaal raiuda põõsaid ja

nooremaid puid, põlispuud jätta kasvama. Metsaga kaetud kaldaalalt vette langenud puude

eemaldamine on lubatud, kuid ei tohi kahjustada kaldaid.

‒ Info puudumine

36 Jõeforelli ja harjuse elupaikade inventuur Elva ja Väikese Emajõe jõestikes

37

Meetmed: Inventuur 9,7 ha ja Natura elupaikade kihile on vaja kanda Elva jõe osad, Laguja oja ja

Ilusaoja.

2.3.3. Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*)

LoD - I; KE/HA – ei/ei; LoA - ei

Lisaks lubjavaesel mullal kasvavatele aruniitudele arvatakse Eestis sellesse elupaigatüüpi ka

liigirikkamad poollooduslikud paluniidud. Taimekasvatuse seisukohast parasniiskete ja niiskete

aruniitude pinnamood on tasane või veidi nõgus, selliseid rohumaid on ka laugete nõlvade jalameil.37

2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on elupaigatüübi seisund Eestis aastatel 2013–2018

olnud ebasoodne.

Elupaigatüüp inventeeriti esmakordselt Elva mka-l 2018. aasta inventuuri käigus Vahetigase veski

lähistel. Elupaigatüübi pindala on 0,9 ha ja esinduslikkus B.

Mõjutegurid ja meetmed

‒ Elupaiga kinnikasvamine, võsastumine.

Meetmed: niidu kinnikasvamisel puu- ja põõsarinde eemaldamine või harvendamine.

Meetmed: hooldamine karjatamise või niitmise teel – karjatamisel optimaalse karjatamiskoormuse

järgimine, niitmisel heina koristamine.

Meetmed: kaaluda loodusala ja maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks seadmist.

2.3.4. Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430)

LoD - I; KE/HA – jah/ei; LoA - jah

Niiskuslembeseid kõrgrohustuid kasvab Eestis kitsaste ribadena jõgede ja järvede kaldail, kohati ka

metsaservades. Niiduribad moodustavad sageli puhverala väärtuslikuma tuumala ümber ja võivad

osutuda ka kaitstavate liikide kasvukohaks. 38 2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on

elupaigatüübi seisund Eestis aastatel 2013–2018 olnud soodne.

Elupaigatüüpi esineb loodusalal 0,9 ha esinduslikkusega A/B. 2018. aasta inventuuri käigus leiti, et

elupaigatüüpi 6430 Elva loodusalal ei ole põhjust Elva jõe äärsetel lammialadel 5,1 ha ulatuses

määrata, vaid määrata alad elupaigatüüpi lamminiidud (6450), kuna sealsed kooslused asuvad

üleujutusest mõjutatud aladel elupaigatüüpide 6450 vahel 39 . Kaardistatud alade hooldamine on

keeruline, kuna tihti on tegemist liigniiskete või raskesti ligipääsetavate aladega ning seetõttu on

nende majandamispotentsiaali hinnatud pärandniitude tegevuskava40 järgi madalaks.

Kaitse-eesmärk

Kaitse-eesmärk: Elupaigatüübi säilitamine 0,9 ha suurusel alal.

37 Paal, J. 2004. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. 38 Paal, J. 2004. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. 39 Hiiesalu, I. 2018. Metsaelupaikade inventuur 2017-2018 I. Elva inventuuriala aruanne. 40 Pärandniitude tegevuskava 2021‒2027. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 24.03.2021 käskkirjaga nr

1-1/21/60

38

Mõjutegurid ja meetmed

‒ Elupaiga kinnikasvamine, võsastumine.

Meetmed: niidu kinnikasvamisel puu- ja põõsarinde eemaldamine või harvendamine.

Meetmed: hooldamine karjatamise või niitmise teel – karjatamisel optimaalse karjatamiskoormuse

järgimine, niitmisel heina koristamine.

2.3.5. Lamminiidud (6450)

LoD I; KE/HA – jah/ei; LoA - jah

Lamminiidud ehk luhad esinevad jõgede ja ojade üleujutatavatel lammialadel. Sõltuvalt maapinna

kõrgusest (asendist lammil), samuti jõe voolukiirusest, võivad üleujutuse kestus ning tulvaveega

toodud setete hulk üsnagi erineda. Niiskustingimused lammi eri osades vahelduvad ajuti kuivadest

kuni pidevalt märgadeni. Taimestikus valitsevad sageli kõrgekasvulised kõrrelised ja tarnad.41 2019.

aastal esitatud Natura aruandluse järgi on elupaigatüübi seisund Eestis aastatel 2013–2018 olnud

ebasoodne.

Üheks loodusala eriliseks väärtuseks on Elva jõe lammil asuvad suhteliselt väikese pindalaga

luhaniidud. Luhaniidud moodustavad jõe ja seda ümbritsevate liivalavadega ühtse maastikulise

kompleksi ning on elupaigaks väärtuslikele linnu- ja putukaliikidele. Niitude säilitamine on oluline

ka jõe veerežiimi ja vee-elustiku seisukohalt. Kunagistest laiaulatuslikest lamminiitudest on

tänapäevaks väga paljud tugevalt halli lepaga võsastunud ja/või tarnamätlikud. Pikas perspektiivis

(>30 aasta) arenevad nendest aladest lammi-lodumetsad (*91E0) või laialehised lammimetsad

kaldavallidel (91F0)42.

Pärandniitude tegevuskavas on Elva loodusalal kaardistatud 10,5 ha kõrge taastamisväärtusega

lamminiite. Need alad annavad infot, kus saaks alustada alade taastamist selliselt, et nende

ökoloogiline efektiivsus oleks kõige suurem.

Elupaigatüüpi esineb loodusalal 9,1 ha esinduslikkusega A; 36,3 ha esinduslikkusega B; 28,5 ha

esinduslikkusega C; 0,3 ha-l on esinduslikkus määramata.

Elva loodusala lamminiidud on sageli väga raskesti ligipääsetavad ja väikese pindalaga ning seetõttu

hooldati 2022. aastal lamminiite karjatamise ja niitmise teel 11,6 ha-l. Kõrge taastamisväärtusega

aladest võeti niitmise teel hooldusesse 1 ha. Kogu hooldatav ala moodustab suurema kompleksi Elva

jõe kaldal.

Kaitse-eesmärk

Kaitse-eesmärk: Elupaigatüübi säilitamine 16,8 ha suurusel alal, elupaigatüübi seisundi parendamine

22,2 ha suurusel alal. Andmete täpsustamine 0,3 ha-l.

Mõjutegurid ja meetmed

41 Paal, J. 2004. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. 42 Hiiesalu, I. 2018. Metsaelupaikade inventuur 2017-2018 I. Elva inventuuriala aruanne.

39

‒ Elupaiga kinnikasvamine, võsastumine.

Meetmed: niidu kinnikasvamisel puu- ja põõsarinde eemaldamine või harvendamine.

Meetmed: hooldamine karjatamise või niitmise teel – karjatamisel optimaalse karjatamiskoormuse

järgimine, niitmisel heina koristamine.

2.3.6. Aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510)

LoD - I; KE/HA – ei/ei; LoA - ei

Sellesse elupaigatüüpi mahuvad vähesel määral kuni mõõdukalt väetatud rohumaad. Kuna

väetamine vähendab oluliselt liigirikkust, pole niisugustel niitudel Eestis kaitseväärtust, kuid kohati

võivad need olla olulised puhveraladena muude väärtuslikumate elupaikade vahel ja ümber. Sellesse

elupaigatüüpi kuuluvad ka rohkem kui kümne aasta eest sööti jäetud põllumaad, millel looduslik

taimkate on enam-vähem taastunud. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupu kasvamist niidul pole selle

elupaiga määratlemisel Eestis ainumääravaks peetud.43 2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi

on elupaigatüübi seisund Eestis aastatel 2013–2018 olnud soodne.

Elupaigatüüp inventeeriti esmakordselt 2018. aasta inventuuri käigus. Elupaigatüübi pindala on 1,2

ha esinduslikkusega B.

Mõjutegurid ja meetmed

‒ Elupaiga kinnikasvamine, võsastumine.

Meetmed: niidu kinnikasvamisel puu- ja põõsarinde eemaldamine või harvendamine.

Meetmed: hooldamine karjatamise või niitmise teel – karjatamisel optimaalse karjatamiskoormuse

järgimine, niitmisel heina koristamine.

Meetmed: kaaluda loodusala ja maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks seadmist.

2.3.7. Siirde- ja õõtsiksood (7140)

LoD – I; KE/HA – jah/ei; LoA - jah

Õõtsiksood on kujunenud veekogude kinnikasvamisel. Taimede juurte ja vartega läbipõimunud ning

osaliselt turvastunud õõtskamara alla jääb püdela muda või veekiht. Õõtskamaral kasvavad valdavalt

madalsootaimed. Siirdesoo on vaheaste madalsoo arengus kõrgsooks ehk rabaks. Kui mätta- ja

peenravahede taimed ammutavad siin enamiku toitaineid veel põhjaveest, siis mätastel ja peenardel

kasvavad taimed oma juurtega enam põhjaveeni ei küüni ning toituvad peamiselt sademeveega

toodavast ainesest. Seetõttu kasvavad mättavahedes madalsoole omased tarnad ja teised rohttaimed,

mätastel aga lisaks turbasammaldele puitunud varrega puhmastaimed nagu rabaski.44 2019. aastal

esitatud Natura aruandluse järgi on elupaigatüübi seisund Eestis aastatel 2013–2018 olnud

ebasoodne.

Elupaigatüüpi esineb loodusalal 1,4 ha esinduslikkusega A; 14 ha esinduslikkusega B; 3,5 ha

esinduslikkusega C. Siirde- ja õõtsiksood on kaardistatud väikeste järvede kallastel, Ilusa oja

kallastel ja kohati Elva jõe ääres. Need on väikesepindalalised, suhteliselt heas seisus märgalad.

43 Eesti looduse infosüsteem (EELIS) 44 Eesti looduse infosüsteem (EELIS)

40

Kaitse-eesmärk

Kaitse-eesmärk: Elupaigatüübi säilitamine 15,4 ha suurusel alal, elupaigatüübi seisundi parendamine

3,5 ha suurusel alal.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Kaitsekord (sh uute maaparandussüsteemise rajamise ja olemasolevate hooldamise keeld

sihtkaitsevööndites ning uute maaparandussüsteemide rajamise keeld piiranguvööndites)

‒ Veerežiimi muutused

Meetmed: vajadusel kuivendussüsteemide mõju vähendamine ja loodusliku veerežiimi taastamine

kraavide sulgemise või kinnikasvamise kaudu.

Meetmed: kaalutlusotsuste tegemine, vajadusel keskkonnamõju hindamise koostamine.

2.3.8. Allikad ja allikasood (7160)

LoD – I; KE/HA – jah/ei; LoA - jah

Elupaigatüüp allikad ja allikasood paikneb seal, kus põhjavesi voolab või immitseb maapinnale.

Neid iseloomustab aastaringselt ühtlaselt madala temperatuuriga ja püsivalt kõrge veetase. Allikatest

pärinev vesi on hapniku- ja mineraaliderikas ja soode taimestik liigirikas.45 2019. aastal esitatud

Natura aruandluse järgi on elupaigatüübi seisund Eestis aastatel 2013–2018 olnud ebasoodne.

Elva liiviku piirkonnas leidub hulgaliselt allikasoid, mis asetsevad Elva jõe ja tema lisajõgede

lõikumisel liivatasandikku moodustunud orgude nõlvadel. Suuremad neist on Uderna, Illi,

Tõrvaaugu ja Varesepalu allikasood, mis kõik on suhteliselt liigirikkad.

Elupaigatüüpi esineb loodusalal 5,1 ha esinduslikkusega A; 2,9 ha esinduslikkusega B; 1 ha

esinduslikkusega C. Allikad ja allikasood on kaardistatud Elva jõe nõlvade all, Illi ja Laguja oja

kallastel ja Päidlapalus. Need on väikesepindalalised, suhteliselt heas seisus märgalad.

Kaitse-eesmärk

Kaitse-eesmärk: Elupaigatüübi säilitamine 8 ha suurusel alal, elupaigatüübi seisundi parendamine 1

ha suurusel alal.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Kaitsekord (sh uute maaparandussüsteemise rajamise ja olemasolevate hooldamise keeld

sihtkaitsevööndites ja loodusreservaatides ning uute maaparandussüsteemide rajamise keeld

piiranguvööndites)

‒ Veerežiimi muutused

45 Soode tegevuskava aastateks 2016‒2023 (kinnitatud 18.01.2016).

41

Meetmed: vajadusel kuivendussüsteemide mõju vähendamine ja loodusliku veerežiimi taastamine

kraavide sulgemise või hooldamata jätmise kaudu.

Meetmed: kaalutlusotsuste tegemine, vajadusel keskkonnamõju hindamise koostamine.

2.3.9. Liigirikkad madalsood (7230)

LoD - I; KE/HA – jah/ei; LoA - jah

Madalsoo on soode esimene arenguaste, kus rohkem kui 30 cm tüsedusest turbakihist hoolimata

saavad taimed suurema osa toitaineid põhjaveest. Selle elupaigatüübi alla kuuluvad liigirikkad

madalsood ja soostuvad niidud46. 2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on elupaigatüübi

seisund Eestis aastatel 2013–2018 olnud halb.

Allikasoode, siirde- ja õõtsiksoode ning liigirikaste madalsoode üleminekud on sageli tinglikud ning

madalsoid esineb eelpool nimetatud sootüüpidega piirnevalt, samuti väikesel pindalal positiivsete

pinnavormide vahelistes nõgudes.

Elupaigatüüpi esineb loodusalal 0,5 ha esinduslikkusega B Päidlapalu sihtkaitsevööndis.

Kaitse-eesmärk

Kaitse-eesmärk: Elupaigatüübi säilitamine 0,5 ha suurusel alal.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Kaitsekord (sh uute maaparandussüsteemise rajamise ja olemasolevate hooldamise keeld

sihtkaitsevööndites ning uute maaparandussüsteemide rajamise keeld piiranguvööndites).

‒ Veerežiimi muutused

Meetmed: vajadusel kuivendussüsteemide mõju vähendamine ja loodusliku veerežiimi taastamine

kraavide sulgemise või hooldamata jätmise kaudu.

Meetmed: kaalutlusotsuste tegemine, vajadusel keskkonnamõju hindamise koostamine.

2.3.10. Vanad loodusmetsad (9010*)

LoD - I; KE/HA – jah/ei; LoA - jah

Elva loodusala metsakoosluste struktuuri ja seisundit on mõjutanud inimtegevus mitmesuguste

raietega, hooldusega (lamapuidu koristamine), puhkemajandsulike teede ja radade rajamisega,

ürituste korraldamisega jne. Raied on ühtlustanud puistute vanuselist struktuuri, diameetrit ning

kõrgust. Sellele vaatamata on metsaelupaikadel kõrge ja keskmine looduskaitseline väärtus. Paljudes

kohtades esineb lamapuitu, kõdupuitu, vanu puid jm loodusmetsa olulisi struktuurielemente.

Maaparandussüsteemid elupaigatüüpides enamasti puuduvad. Kogu kaitseala metsad on tihedasti

täis metsaradasid, kuid arvestades suurt puhkajate ja tervisesportlaste hulka võib külastuskoormust

pidada pigem mõõdukaks ning ka prahistamist esineb vähe. Paikades, kus on ohtralt jäätmeid

46 Paal, J. 2004. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat.

42

ladustatud on selgelt näha, et need on sinna toodud spetsiaalselt autodega (Elva-Hellenurme maantee

äärsed metsad)47.

Elupaigatüüp 9010* hõlmab looduslikke vanu metsi erinevatel kasvukohatüüpidel, aga ka looduslike

häiringute aladele uuenevaid igas vanuseastmes puistuid. Kuna Eestis inimtegevusest täiesti

mõjutamata metsi enam peaaegu ei leidu, arvatakse siia elupaigatüüpi sellised metsad, mis on küll

kujunenud suuremal või vähemal määral inimtegevuse tulemusena, kuid vastavad põlismetsa või

loodusmetsa kriteeriumitele. Eestis kuuluvad siia tüübirühma nii okas- ja segametsad, kui ka osa

lehtmetsadest, v.a laialehised metsad ja laialehiste puuliikidega liigirikkad kuuse-segametsad48 .

2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on elupaigatüübi seisund Eestis aastatel 2013–2018

olnud halb.

Vanasid loodusmetsasid ohustab metsamajanduslik tegevus. Metsaelupaigatüübi seisundit mõjutab

ka elupaigatüübi naabruses tehtavad ulatuslikud raietööd. Vana loodusmetsa elupaigatüübi seisund

paraneb loodusliku arengu tulemusena. Kuna Elva loodusala metsad esinevad peamiselt kuivadel ja

parasniisketel kasvukohtadel ei ole olnud tarvidust neid kuivendada47 ning seetõttu otseseid

kaitsekorralduslike töid elupaigatüübi seisundi parandamiseks ei planeerita.

Elupaigatüüpi esineb loodusalal 15,4 ha esinduslikkusega A; 182 ha esinduslikkusega B; 86 ha

esinduslikkusega C. Potentsiaalseid vanasid loodusmetsasid (kujunevad elupaigaks 30 aasta jooksul)

on kaitsealal kokku ligikaudu 217,1 ha. Range kaitse (sihtkaitsevööndi kaitsekord) on tagatud 210

ha vanadest loodusmetsadest ja 82 ha potentsiaalsetest vanadest loodusmetsadest. Range kaitse all

olevatest vanadest loodusmetsadest on kõige enam B esinduslikkuse hinnanguga metsasid (150 ha).

Tegemist on enimlevinud elupaigatüübiga kaitsealal.

Kaitse-eesmärk

Kaitse-eesmärk: Elupaigatüübi säilitamine 197,4 ha suurusel alal. Elupaigatüübi seisundi

parendamine 86 ha suurusel alal. Elupaigatüübi kujunemise potentsiaal 82,1 ha suurusel alal.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Elupaigatüübi esinemisalad on valdavalt tsoneeritud sihtkaitsevööndisse, kus kaitse-eeskirja

kohaselt ei ole lubatud metsa majandamine ning on seatud piirangud maaparandussüsteemide

hooldamisele.

‒ Metsamajanduslik tegevus piiranguvööndis

Meetmed: Elupaigatüübi levikualal on metsamajanduslikud tööd keelatud.

2.3.11. Rohunditerikkad kuusikud (9050)

LoD - I; KE/HA – jah/ei; LoA - jah

Rohunditerikkad kuusikud hõlmavad hea veevarustusega ning toitainerikka pehme mullahuumusega

alasid orgudes, nõgudes, nõlvade jalameil ning sooservades. Puurindes valitseb harilik kuusk, kuid

47 Hiiesalu, I. 2018. Metsaelupaikade inventuur 2017-2018 I. Elva inventuuriala aruanne. 48 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat.

43

kaasneda võivad ka laialehised liigid, rohurindes esinevad kõrgekasvulised lopsakad salutaimed,

kõrrelised, sõnajalad või angervaks49. 2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on elupaigatüübi

seisund Eestis aastatel 2013–2018 olnud ebapiisav.

Elupaigatüüpi esineb loodusalal 4,3 ha esinduslikkusega C. Potentsiaalseid rohunditerikkaid

kuusikuid (kujunevad elupaigaks 30 aasta jooksul) on kaitsealal kokku ligikaudu 22,5 ha, sellest 0,7

ha paikneb piiranguvööndis.

SDF-i kantud pindala on oluliselt suurem, kui elupaikade tegelik (EELIS-sse kantud) pindala, mida

täpsustati 2018. aastal inventuuri käigus. Inventuuris leiti, et elupaigatüüpi 9050 esineb Elva

loodusalal oluliselt vähem kui seda varasemate inventuuride käigus on määratud. Peamine põhjus

ümbermääramiseks tulenes puistu koosseisust - ei leidu piisavas osakaalus harilikku kuuske ja selle

perspektiiv enamuspuuliigi staatusesse tõusta eeloleva 30 aasta jooksul ei ole tõenäoline47.

Varasemalt 9050 elupaigatüüpi määratud metsad inventeeriti 9010* (131 ha), 9060 (54 ha) ja 9050

(22 ha) tüüpi. 76 ha ei vastanud elupaigatüübi kirjeldusele, tegemist keskealiste või majandatud

metsadega. Standardandmebaasi tuleb korrigeerida ning kaitsta elupaika EELIS-sse kantud ulatuses.

Kaitse-eesmärk

Kaitse-eesmärk: Elupaigatüübi seisundi parendamine 4,3 ha suurusel alal. Elupaigatüübi kujunemise

potentsiaal 21,8 ha suurusel alal.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Elupaigatüübi esinemisalad on valdavalt tsoneeritud sihtkaitsevööndisse, kus kaitse-eeskirja

kohaselt ei ole lubatud metsa majandamine ning on seatud piirangud maaparandussüsteemide

hooldamisele.

‒ Metsamajanduslik tegevus piiranguvööndis

Meetmed: Elupaigatüübi levikualal on metsamajanduslikud tööd keelatud.

2.3.12. Okasmetsad moreenikõrgendikel (9060)

LoD - I; KE/HA – jah/ei; LoA - ei

Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad Eestis ooside, moreeniküngaste ja voorte lagedel ning nõlvadel

kasvavad okasmetsad (sürjametsad). Alustaimestik on sürjametsades liigirikas, kuna happelisele

mullale iseloomulikud taimed võivad siin kasvada kõrvuti toitainete poolest nõudlike (salumetsadele

iseloomulike) liikidega, niidutaimedega või loometsadele omaste mulla kuivust taluvate liikidega

(päikesepaistelistel nõlvadel ja lagedel võib muld suvel kohati läbi kuivada). Moreenkõrgendike

ülaosas valitseb puurindes enamasti mänd, nõlvadel lisanduvad kuusk ja lehtpuud50. 2019. aastal

esitatud Natura aruandluse järgi on elupaigatüübi seisund Eestis aastatel 2013–2018 olnud ebapiisav.

Elupaigatüüpi esineb kaitsealal 68,6 ha esinduslikkusega B; 11,1 ha esinduslikkusega C.

Potentsiaalseid okasmetsi moreenikõrgendikel (kujunevad elupaigaks 30 aasta jooksul) on kaitsealal

49 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. 50 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat.

44

1,1 ha. Range kaitse (sihtkaitsevööndi kaitsekord) on tagatud 79 ha elupaigatüübi metsadest ja 1 ha

potentsiaalsetest oosimetsadest. Range kaitse all olevatest 9060 elupaigatüübi metsadest on kõige

enam B esinduslikkuse hinnanguga metsasid (68 ha). 9060 elupaigatüübi metsad on levinud

peamiselt Vapramäel, aga ka Pirnaku metsas ja Elva mka lõunaosas.

Elupaigatüüp 9060 ei ole seatud Elva loodusala kaitse-eesmärgiks. Kaitsekorralduskava teeb

ettepaneku lisada 9060 Elva loodusala kaitse-eesmärgiks. Okasmetsad moreenikõrgendikel

elupaigatüübi seisund paraneb loodusliku arengu tulemusena. Otseseid kaitsekorralduslike töid

elupaigatüübi seisundi parandamiseks ei planeerita.

Kaitse-eesmärk

Kaitse-eesmärk: Elupaigatüübi säilitamine 68,6 ha suurusel alal. Elupaigatüübi seisundi

parendamine 11,1 ha suurusel alal. Elupaigatüübi kujunemise potentsiaal 1,1 ha suurusel alal.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Elupaigatüübi esinemisalad on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse, kus kaitse-eeskirja kohaselt ei ole

lubatud metsa majandamine ning on seatud piirangud maaparandussüsteemide hooldamisele.

2.3.13. Soostuvad ja soolehtmetsad (9080*)

LoD - I; KE/HA – jah/ei; LoA - jah

Elupaigatüüp hõlmab Eestis soostuvaid lehtmetsi, (päris)madalsoometsi ja lodumetsi, mis kasvavad

tasasel maal, laugetes nõgudes või nõlvade jalamil, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Põhjavee

tase on muutuv: kevaditi on see kõrge, ulatudes tihti maapinnale, suvel langeb sügavale. Soostuvates

metsades on turbahorisondi tüsedus alla 30 cm51. 2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on

elupaigatüübi seisund Eestis aastatel 2013–2018 olnud halb.

Elupaigatüüpi esineb loodusalal 1,6 ha esinduslikkusega B; 2,3 ha esinduslikkusega C.

Potentsiaalseid soostuvaid ja soolehtmetsi (kujunevad elupaigaks 30 aasta jooksul) on kaitsealal

ligikaudu 10,7 ha. Range kaitse (sihtkaitsevööndi kaitsekord) on tagatud 3 ha soometsadest ja 7 ha

potentsiaalsetest soometsadest. Piiranguvööndis paikneb väike osa soometsadest – 4,5 ha, millest 4

ha kujuneb elupaigatüübiks 30 aasta jooksul.

SDF-i kantud pindala on suurem, kui elupaikade tegelik (EELIS-sse kantud) pindala, mida täpsustati

2018. aastal inventuuri käigus. Selle põhjuseks on elupaikade vale või ebatäpne määratlus, kuna

Natura alade moodustamisel määratleti elupaikade pindalad kameraalselt olemasolevate andmete

põhjal ning täiendavaid inventuure/välitöid elupaikade kaardistamiseks läbi ei viidud. Seetõttu on

ekslikult määratud 9080* elupaigatüübiks suuremad alad, kui neid tegelikult Elva loodusalal esineb.

Kaitse-eesmärk

Kaitse-eesmärk: Elupaigatüübi säilitamine 1,6 ha suurusel alal. Elupaigatüübi seisundi parendamine

2,3 ha suurusel alal. Elupaigatüübi kujunemise potentsiaal 6,6 ha suurusel alal.

51 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat.

45

Mõjutegurid ja meetmed

+ Elupaigatüübi esinemisalad on valdavalt tsoneeritud sihtkaitsevööndisse, kus kaitse-eeskirja

kohaselt ei ole lubatud metsa majandamine ning on seatud piirangud maaparandussüsteemide

hooldamisele.

+ Kaitse-eeskirja kohaselt on lubatud ning soodustatud loodusliku veerežiimi taastamistööd.

‒ Metsamajanduslik tegevus piiranguvööndis.

Meetmed: Elupaigatüübi levikualal on metsamajanduslikud tööd keelatud.

‒ Maaparandussüsteemide tõttu kohati rikutud veerežiim52.

Meetmed: vajadusel kuivendussüsteemide mõju vähendamine ja loodusliku veerežiimi taastamine

kraavide sulgemise või hooldamata jätmise kaudu.

Meetmed: kaalutlusotsuste tegemine, vajadusel keskkonnamõju hindamise koostamine.

2.3.14. Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*)

LoD - I; KE/HA – jah/ei; LoA - jah

Siirdesoo- ja rabametsad ümbritsevad tavaliselt lagedat rabamassiivi. Metsad on väga olulised, kuna

moodustavad puhverala raba ja põllumajandusmaastiku vahel. Rabametsades domineerib

puuliikidest mänd. Siirdesoometsas, mis on rabametsa ja madalsoometsa vaheaste, kasvavad

puurindes peamiselt sookask ja mänd. Siirdesoo- ja rabametsades on turbahorisondi tüsedus üle 30

cm53. 2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on elupaigatüübi seisund Eestis aastatel 2013–

2018 olnud ebapiisav.

Elupaigatüüpi esineb loodusalal 5,3 ha esinduslikkusega A; 9,3 ha esinduslikkusega B; 10 ha

esinduslikkusega C. Potentsiaalseid siirdesoo- ja rabametsi (kujunevad elupaigaks 30 aasta jooksul)

on kaitsealal kokku ligikaudu 14,2 ha. Range kaitse (sihtkaitsevööndi kaitsekord) on tagatud 16 ha

siirdesoo- ja rabametsadest ja 3 ha potentsiaalsetest siirdesoo- ja rabametsadest. Piiranguvööndis

paikneb 20 ha siirdesoo- ja rabametsadest, millest 11 ha kujuneb elupaigatüübiks 30 aasta jooksul.

Kaitse-eesmärk

Kaitse-eesmärk: Elupaigatüübi säilitamine 14,6 ha suurusel alal. Elupaigatüübi seisundi

parendamine 10 ha suurusel alal. Elupaigatüübi kujunemise potentsiaal 2,9 ha suurusel alal.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Elupaigatüübi esinemisalad on valdavalt tsoneeritud sihtkaitsevööndisse, kus kaitse-eeskirja

kohaselt ei ole lubatud metsa majandamine ning on seatud piirangud maaparandussüsteemide

hooldamisele.

52 Hiiesalu, I. 2018. Metsaelupaikade inventuur 2017-2018 I. Elva inventuuriala aruanne. 53 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat.

46

+ Kaitse-eeskirja kohaselt on lubatud ning soodustatud loodusliku veerežiimi taastamistööd.

‒ Metsamajanduslik tegevus piiranguvööndis.

Meetmed: Elupaigatüübi levikualal on metsamajanduslikud tööd keelatud.

‒ Maaparandussüsteemide tõttu kohati rikutud veerežiim54.

Meetmed: vajadusel kuivendussüsteemide mõju vähendamine ja loodusliku veerežiimi taastamine

kraavide sulgemise või hooldamata jätmise kaudu.

Meetmed: kaalutlusotsuste tegemine, vajadusel keskkonnamõju hindamise koostamine.

2.3.15. Lammi-lodumetsad (91E0*)

LoD - I; KE/HA – ei/ei; LoA - ei

Lammimetsad kasvavad jõe- ja ojalammidel, samuti madalatel järveäärsetel üleujutusaladel

kihilistel, tulvavete poolt kohale kantud ainese setetel55. 2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi

on elupaigatüübi seisund Eestis aastatel 2013–2018 olnud soodne.

Elupaigatüüp inventeeriti esmakordselt 2018. aasta inventuuri käigus Väikese Umbjärve ja Elva jõe

vahelisel alal. Potentsiaalse lammimetsa (kujunevad elupaigaks 30 aasta jooksul) pindala on 10,9 ha.

Lammi-lodumetsad on Euroopas haruldased ning seetõttu tuleb neid kaitsta ning väärtustada. Seega

tuleb kaaluda elupaigatüübi lisamist Elva loodusala kaitse-eesmärkide hulka.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Elupaigatüübi esinemisalad on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse, kus kaitse-eeskirja kohaselt ei ole

lubatud metsa majandamine ning on seatud piirangud maaparandussüsteemide hooldamisele.

2.3.16. Laialehised lammimetsad (91F0)

LoD - I; KE/HA – ei/ei; LoA - ei

Laialehised lammimetsad katavad jõesängiga või vanajõgede sootidega rööbiti kulgevaid kaldavalle,

mille laius võib jõe suurusest tulenevalt olla väga erinev55. 2019. aastal esitatud Natura aruandluse

järgi on elupaigatüübi seisund Eestis aastatel 2013–2018 olnud ebapiisav.

Elupaigatüüp inventeeriti esmakordselt 2018. aasta inventuuri käigus mitmetes kohtades Elva jõe

ääres. Potentsiaalse laialehise lammimetsa (kujunevad elupaigaks 30 aasta jooksul) pindala on 9,5

ha. Laialehised lammimetsad on Euroopas haruldased ning seetõttu tuleb neid kaitsta ning

väärtustada. Seega tuleb kaaluda elupaigatüübi lisamist Elva loodusala kaitse-eesmärkide hulka.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Elupaigatüübi esinemisalad on valdavalt tsoneeritud sihtkaitsevööndisse, kus kaitse-eeskirja

kohaselt ei ole lubatud metsa majandamine ning on seatud piirangud maaparandussüsteemide

hooldamisele.

54 Hiiesalu, I. 2018. Metsaelupaikade inventuur 2017-2018 I. Elva inventuuriala aruanne. 55 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat.

47

+ Kaitse-eeskirja kohaselt on lubatud ning soodustatud loodusliku veerežiimi taastamistööd.

‒ Veerežiimi muutused.

Meetmed: vajadusel kuivendussüsteemide mõju vähendamine ja loodusliku veerežiimi taastamine

kraavide sulgemise või hooldamata jätmise kaudu.

Meetmed: kaalutlusotsuste tegemine, vajadusel keskkonnamõju hindamise koostamine.

2.4. Koosluste kaitseväärtuste koondtabel

Kaitseväärtus56 Seisund57 Kaitse eesmärk58 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus59 Märkused

Panus

üldpinda-

lasse /

SDF-i

(%)60

Loodusala (sh siseriiklikud) eesmärgid

Vähe- kuni

kesktoitelised

kalgiveelised

järved (3140)

LoD - I

LoA – jah;

KE/HA – jah/ei

3,1 ha / C Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 3,1

ha suurusel alal.

Puudulikud andmed

järvede seisundi

kohta.

Kaitseala järvede uuringu

läbiviimine.

Looduslikule arengule jätmine 3,1 ha.

Heas seisus

elupaiku on säilinud

3,1 ha, sh 3,1 ha

taastatud.

0,072 /

0,092

Jõed ja ojad

(3260)

LoD - I

LoA – jah;

KE/HA –

jah/jah

9,7 ha

teadmata

seisundiga.

Elupaigatüübi

säilitamine 34 ha

suurusel alal.

Paisutamine Kalade läbipääsu tagamine üles- ja

allavoolu kas paisude lammutamise

või efektiivsete kalapääsudega,

tagades looduslähedase

äravoolurežiimi paisust allavoolu

jäävas jõeosas.

Heas seisus

elupaiku on säilinud

34 ha, sh andmed

on täpsustunud 9,7

ha suurusel alal.

Natura elupaikade

kihile on vaja kanda

Elva jõe osad,

Laguja oja ja

Ilusaoja.

0,1 /0,29

Settereostus Paisutamise või jões ja jõe kaldal

tehtavate tööde korral vältida setete

kandumist jõkke.

Kaldajoone

muutmine

(kaldakindlustused

asustusega aladel,

maaparandussüstee-

mid jm).

Looduskasutuseks tingimuste

seadmine.

Veerežiimi muutused

Kaalutlusotsuste tegemine, vajadusel

keskkonnamõju hindamise

koostamine.

56 KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; 57 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav 58 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 59 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 60 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal

49

Kaitseväärtus56 Seisund57 Kaitse eesmärk58 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus59 Märkused

Panus

üldpinda-

lasse /

SDF-i

(%)60

Puude raie jõgede ja

ojade kallastel.

Looduskasutuseks tingimuste

seadmine, millega välditakse kallaste

erosiooni, vee temperatuuri

kõrgenemist, veetaimestiku ja niitjate

rohevetikate vohamist suurenenud

valguse/veetemperatuuri mõjul.

Info puudumine Inventuur 9,7 ha

Niiskus-

lembesed

kõrgrohustud

(6430)

LoD - I

LoA – jah;

KE/HA – jah/ei

0,7 ha / B

0,2 ha / A,

kuid

andmed

vanad.

Elupaigatüübi

säilitamine 0,9 ha

suurusel alal.

Võsastumine

Hooldamine 0,7 ha.

• Niidu kinnikasvamisel puu-

ja põõsarinde eemaldamine

või harvendamine.

• Hooldamine karjatamise või

niitmise teel – karjatamisel

optimaalse karjatamis-

koormuse järgimine,

niitmisel heina koristamine.

Heas seisus

elupaiku on säilinud

0,9 ha, sh andmed

on täpsustunud 0,2

ha.

Vale määrang.

2018. aasta

inventuuri käigus

leiti, et

elupaigatüüpi 6430

Elva mka-l ei ole

põhjust Elva jõe

äärsetel

lammialadel 5,1 ha

ulatuses määrata,

vaid määrata alad

elupaigatüüpi

lamminiidud

(6450), kuna

sealsed kooslused

asuvad üleujutusest

mõjutatud aladel

elupaigatüüpide

6450 vahel

0,045 /

0,05

Andmete

täpsustamine 0,2

ha-l.61

Info puudumine Inventuur 0,2 ha.

61 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030

50

Kaitseväärtus56 Seisund57 Kaitse eesmärk58 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus59 Märkused

Panus

üldpinda-

lasse /

SDF-i

(%)60

Lamminiidud

(6450)

LoD - I

LoA – jah;

KE/HA – jah/ei

9,1 ha / A

36,3 ha / B

28,5 ha / C

0,3 ha /

teadmata

seisundiga

Elupaigatüübi

säilitamine 16,8

ha suurusel alal.

Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 22,2

ha suurusel alal.

Võsastumine

Hooldamine 16,8 ha.

Taastamine ja seejärel hooldamine

22,2 ha.

• Niidu kinnikasvamisel puu-

ja põõsarinde eemaldamine

või harvendamine.

• Hooldamine karjatamise või

niitmise teel – karjatamisel

optimaalse karjatamis-

koormuse järgimine,

niitmisel heina koristamine.

Heas seisus

elupaiku on säilinud

39 ha, sh 22,2 ha

taastatud.

0,49-0,39 /

0,49

Andmete

täpsustamine 0,3

ha-l.

Info puudumine Inventuur 0,3 ha.

Andmed on

täpsustunud 0,3 ha

suurusel alal.

Siirde- ja

õõtsiksood

(7140)

LoD - I

LoA – jah;

KE/HA – jah/ei

1,4 ha / A

14 ha / B

3,5 ha / C

Elupaigatüübi

säilitamine 15,4

ha suurusel alal.

Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 3,5

ha suurusel alal.

Veerežiimi muutused Vajadusel kuivendussüsteemide mõju

vähendamine ja loodusliku

veerežiimi taastamine kraavide

sulgemise või kinnikasvamise kaudu.

Heas seisus

elupaiku on säilinud

18,9 ha, sh 3,5 ha

taastatud.

0,04 / 0,05

Kaalutlusotsuste tegemine, vajadusel

keskkonnamõju hindamise

koostamine

Allikad ja

allikasood

(7160)

LoD - I

LoA – jah;

KE/HA – jah/ei

5,1 ha / A

2,9 ha / B

2,1 ha / C

Elupaigatüübi

säilitamine 8 ha

suurusel alal.

Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 2,1

ha suurusel alal.

Veerežiimi muutused Vajadusel kuivendussüsteemide mõju

vähendamine ja loodusliku

veerežiimi taastamine kraavide

sulgemise või kinnikasvamise kaudu.

Heas seisus

elupaiku on säilinud

10,1 ha, sh 2,1 ha

taastatud.

1,125 / 2

Kaalutlusotsuste tegemine, vajadusel

keskkonnamõju hindamise

koostamine.

Liigirikkad

madalsood

(7230)

LoD - I

LoA – jah;

KE/HA – jah/ei

0,5 ha / B

Elupaigatüübi

säilitamine 0,5 ha

suurusel alal.

Veerežiimi muutused Vajadusel kuivendussüsteemide mõju

vähendamine ja loodusliku

veerežiimi taastamine kraavide

sulgemise või kinnikasvamise kaudu.

Heas seisus

elupaiku on säilinud

0,5 ha.

0,001 /

0,002

Kaalutlusotsuste tegemine, vajadusel

keskkonnamõju hindamise

koostamine.

51

Kaitseväärtus56 Seisund57 Kaitse eesmärk58 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus59 Märkused

Panus

üldpinda-

lasse /

SDF-i

(%)60

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

LoD - I

LoA – jah;

KE/HA – jah/ei

15,4 ha / A

182 ha / B

86 ha / C

217,1 ha /

p

Elupaigatüübi

säilitamine 197,4

ha suurusel alal.

Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 86

ha suurusel alal.

Metsaraie Looduslikule arengule jätmine 283,4

ha.

Heas seisus

elupaiku on säilinud

283,4 ha.

Kujunemise

potentsiaal 82,1 ha

0,4 / 0,48

Rohundite-

rikkad

kuusikud

(9050)

LoD - I

LoA – jah;

KE/HA – jah/ei

4,3 ha / C

22,5 ha / p

Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 4,3

ha suurusel alal.

Metsaraie

Looduslikule arengule jätmine 4,3 ha.

Heas seisus

elupaiku on säilinud

4,3 ha.

Kujunemise

potentsiaal 21,8 ha.

Vale määrang.

Pindala muutunud

täpsustava

inventuuri

tulemusena 2018.

aastal. Varasemalt

kaardistatud

elupaigad määratleti

suuresti 9010*,

9060, 9080*

elupaigaks. Lisaks

olid osad alad

algselt valesti

määratud ja

elupaigatüübi

tingimustele ei

vasta.

0,04 / 0,05

Soostuvad ja

soolehtmetsad

(9080*)

LoD - I

LoA – jah;

1,6 ha / B

2,3 ha / C

10,7 ha / p

Elupaigatüübi

säilitamine 1,6 ha

suurusel alal.

Metsaraie Looduslikule arengule jätmine 3,9 ha. Heas seisus

elupaiku on säilinud

3,9 ha.

Vale määrang.

Pindala muutunud

täpsustava

inventuuri

tulemusena 2018.

0,008 /

0,008 Maaparandussüstee-

mide tõttu kohati

rikutud veerežiim

Vajadusel kuivendussüsteemide mõju

vähendamine ja loodusliku

veerežiimi taastamine kraavide

sulgemise või kinnikasvamise kaudu.

52

Kaitseväärtus56 Seisund57 Kaitse eesmärk58 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus59 Märkused

Panus

üldpinda-

lasse /

SDF-i

(%)60

KE/HA – jah/ei Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 2,3

ha suurusel alal.

Kaalutlusotsuste tegemine, vajadusel

keskkonnamõju hindamise

koostamine.

Kujunemise

potentsiaal 6,6 ha.

aastal. Varasemalt

kaardistatud

elupaigad määratleti

suuresti 9010* ja

91D0* elupaigaks.

Lisaks oli väike ala

algselt valesti

määratud ja

elupaigatüübi

tingimustele ei

vasta.

Siirdesoo- ja

rabametsad

(91D0*)

LoD - I

LoA – jah;

KE/HA – jah/ei

5,3 ha / A

9,3 ha / B

10 ha / C

14,2 ha / p

Elupaigatüübi

säilitamine 14,6

ha suurusel alal.

Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 10

ha suurusel alal.

Metsaraie Looduslikule arengule jätmine 24,6

ha.

Heas seisus

elupaiku on säilinud

24,6 ha.

Kujunemise

potentsiaal 2,9 ha.

0,05-0,04 /

0,06

Maaparandussüstee-

mide tõttu kohati

rikutud veerežiim

Vajadusel kuivendussüsteemide mõju

vähendamine ja loodusliku

veerežiimi taastamine kraavide

sulgemise või kinnikasvamise kaudu.

Kaalutlusotsuste tegemine, vajadusel

keskkonnamõju hindamise

koostamine

Ainult siseriiklikud kaitse-eesmärgid

Okasmetsad

moreenikõrgen

dikel (9060)

LoD - I

LoA – ei;

KE/HA – jah/ei

68,5 ha / B

11,1 ha / C

1,1 ha / p

Elupaigatüübi

säilitamine 68,6

ha suurusel alal.

Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 11,1

ha suurusel alal.

Looduslikule arengule jätmine 79,7

ha.

Heas seisus

elupaiku on säilinud

79,7 ha.

Kujunemise

potentsiaal 1,1 ha.

Elupaigatüübi

esinemisalad on

tsoneeritud

sihtkaitsevööndisse.

Kaaluda 9060 Elva

loodusala kaitse-

eesmärgiks

seadmist.

2,49 / 2,49

Kaaluda loodusala ja maastikukaitseala kaitse-eesmärkideks seadmist

53

Kaitseväärtus56 Seisund57 Kaitse eesmärk58 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus59 Märkused

Panus

üldpinda-

lasse /

SDF-i

(%)60

Liigirikkad

niidud

lubjavaesel

mullal (6270*)

LoD - I

LoA – ei;

KE/HA – ei/ei

0,9 ha / B Võsastumine Hooldamine 0,9 ha.

• Niidu kinnikasvamisel puu-

ja põõsarinde eemaldamine

või harvendamine.

• Hooldamine karjatamise või

niitmise teel – karjatamisel

optimaalse karjatamis-

koormuse järgimine,

niitmisel heina koristamine.

Elupaigatüüp

registreeriti esimest

korda 2018. aasta

inventuuri käigus.

0,03 / 0,03

Aas-

rebasesaba ja

ürt-

punanupuga

niidud (6510)

LoD - I

LoA – ei;

KE/HA – ei/ei

1,2 ha / B

Võsastumine Hooldamine 1,2 ha.

• Niidu kinnikasvamisel puu-

ja põõsarinde eemaldamine

või harvendamine.

• Hooldamine karjatamise või

niitmise teel – karjatamisel

optimaalse karjatamis-

koormuse järgimine,

niitmisel heina koristamine.

Elupaigatüüp

registreeriti esimest

korda 2018. aasta

inventuuri käigus.

0,03 / 0,05

Lammi-

lodumetsad

(91E0*)

LoD - I

LoA – ei;

KE/HA – ei/ei

10,9 ha / p

Looduslikule arengule jätmine 10,9

ha.

Kujunemise

potentsiaal 10,9 ha.

Elupaigatüüp

registreeriti esimest

korda 2018. aasta

inventuuri käigus.

Elupaigatüübi

esinemisalad on

tsoneeritud

sihtkaitsevööndisse.

Laialehised

lammimetsad

(91F0)

LoD - I

LoA – ei;

KE/HA – ei/ei

9,5 ha / p

Metsamajanduslik

tegevus

piiranguvööndis

Looduslikule arengule jätmine 6,9 ha. Kujunemise

potentsiaal 6,9 ha.

Elupaigatüüp

registreeriti esimest

korda 2018. aasta

inventuuri käigus.

Veerežiimi muutused Vajadusel kuivendussüsteemide mõju

vähendamine ja loodusliku

veerežiimi taastamine kraavide

sulgemise või kinnikasvamise kaudu.

Kaalutlusotsuste tegemine, vajadusel

keskkonnamõju hindamise

koostamine

Maastik

54

Kaitseväärtus56 Seisund57 Kaitse eesmärk58 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus59 Märkused

Panus

üldpinda-

lasse /

SDF-i

(%)60

Maastik Piir-

konnale

iseloomu-

lik

maastik on

säilinud,

mõned

kohad

vajavad

vaadete

avamist.

Piirkonnale

iseloomuslik

maastik on

säilinud.

Traditsiooniliste

vaadete võsastumine/

metsastumine

Võsa eemaldamine ja alade

regulaarne hooldamine.

Valitud vaatekohad

on maastikule

avatud ja

regulaarselt

hooldatud, säilinud

on piirkonnale

iseloomulik

maastiku

mitmekesisus.

Viti karjääris liiva

kaevandamine

Varude ammendumisel karjääri

sulgemine ja maastiku korrastamine.

Pinnasekahjustused

nõlvadel

Vajadusel piirete paigaldamine,

võimalusel looduslike takistuste

säilitamine, jalgratastega liikumiseks

mõeldud alade parem tähistamine.

2.5. Maastik

Elva ümbruses võlub pinnavormide mitmekesisus: lainjad kõrgendikud, kühmastikud, sulglohud

ja Elva jõe ürgorg, Elva jõe kallastel vahelduvad lopsakad luhad männimetsaste nõlvadega ja

paludega. Seetõttu on Elva mka üks kaitse-eesmärkidest säilitada, hooldada ja tutvustada ilmekaid

maastikke, mis on kujunenud inimese pikaajalises suhtes loodusega ja loovad soodsaid võimalusi

virgestuseks, turismiks ja looduse tunnetamiseks62.

Kaitseala asub Elva orundis, mis on Eesti üks suurimaid. Tasane orusandur (Elva liivik) on

karbonaadivaese kattega jääjõetasandik, millel domineerivad sambliku- ja kanarbikumännikud63.

Orundi pinnakatte moodustavad peaaegu rõhtsalt või äärealade (peamiselt põhja) suunas kallakjalt

kihitatud liivad, mille vahel esineb kohati kruusakihte või kruusalisandiga liivakihte. Muldade

jämedateralise lõimise tõttu on tasandik põuakartlik ning seetõttu kasutusel põhiliselt metsa- ja

puhkemaastikuna. Sandurit läbib põhja-lõuna suunas Elva jõe org, mis koos lisajõgede orgudega

liigestavad liivatasandiku väiksemateks tasandikkudeks ehk “paludeks” (nt. Udernapalu, Illipalu,

Varesepalu). Ürgorg moodustab kaitseala tuumiku ning on selle läbivaks teljeks, olles siiski

suhteliselt kitsas – enamasti 500-600 m laiune. Maastikukaitsealal asub ka neli järve – Viti järv,

Illi Suur-Umbjärv, Illi Väike-Umbjärv ja Vaikne järv -, mis on olulised maastiku ilmestajad64.

Elva orundi keskosas65,66 asub keeruka pinnamoega, kolme kõrgema tipuga kirde-edelasuunaline

peamiselt kruusast ja liivast koosnev vallseljak Vapramägi. Vapramäe nõlvad on üsna järsud,

kaldega 25-30 kraadi, selle kõrgus jõe pinnast ca 40 m, absoluutkõrgus 78 m. Vapramäe lael asuv

sulglohk e. söll on termokarstiline pinnavorm viimasest jääajast, mis tekkis jääserva küljest lahti

murdunud panga sulamisel. Suurimateks maastikulisteks väärtusteks on Vapramäe liitmõhnastiku

mitmekesine reljeef, mäenõlvu kattev mets ja looklev Elva jõgi.

Elupaikade ja maastiku säilimine sõltub mitmetest erinevatest tegevustest – rohumaade niitmisest

ja karjatamisest, raietest, vaadete avamisest ning avatuna hoidmisest. Oluline on erinevate

tegevuste puhul jälgida, et sellega ei kahjustataks maastiku üldilmet. On alasid, kus teede servades

ja järvede kallastel kasvav võsa või noor mets sulgeb vaated ulatuslikule metsaalale või veekogule.

Maastiku hooldamise ja taastamistööde üheks osaks on vaatesektoritesse jäävate alade avamine

ning regulaarne seire. Olulisemad vaatekohad asuvad matkaradadel ja vaatesuunad avanevad

maastikule. Kaitsekorralduskava koostamise käigus määrati vaadete avamist vajavad alad.

Kaardistatud kohtades eemaldatakse võsa ja muud vaateid segav taimestik. Aladel tuleb jätkata

edasist hooldust, et vältida nende uuesti võsastumist.

Kaitse-eesmärk

62 Vabariigi Valitsuse määrus „Elva maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“. Seletuskiri 63 Arold, I. 2001. Eesti maastikuline liigestatus. Tartu, lk.20. 64 Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn, Valgus. 263 lk. 65 Iital, A., Peterson, U. ja Eilart, J. 1986. Vapramäe – Voika – Tõravere looduse õpperada. Rmt: Looduse õpperajad.

Tallinn, Valgus, lk 192-202. 66 Arold, I. 2005. Ugandi lavamaa. Rmt: Eesti Maastikud. Tartu Ülikooli Geograafia Instituut. Tartu Ülikooli Kirjastus,

lk 261.

56

Pikaajaline kaitse-eesmärk: piirkonnale iseloomuslik maastik on säilinud ja valitud vaatekohad

on maastikule avatud.

Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: valitud vaatekohad on maastikule avatud ja regulaarselt

hooldatud, säilinud on piirkonnale iseloomulik maastiku mitmekesisus.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Kaitsekord. Vaadete avamine on kaitse-eeskirja järgi kaitsealal vajalik tegevus.

‒ Traditsiooniliste vaadete võsastumine/metsastumine

Meetmed: Võsa eemaldamine ja alade regulaarne hooldamine.

‒ Viti karjääris liiva kaevandamine

Meetmed: Varude ammendumisel karjääri sulgemine ja maastiku korrastamine.

‒ Pinnasekahjustused nõlvadel

Meetmed: Vajadusel piirete paigaldamine, võimalusel looduslike takistuste säilitamine,

jalgratastega liikumiseks mõeldud alade parem tähistamine.

2.6. Väärtuslikud kultuuriobjektid

Kaitseala kaitse-eesmärgina ei ole nimetatud kultuurilisi väärtusi, seetõttu neile kaitse-eesmärke

selles osas ei seata. Siiski jäävad piirkonda mitmed kultuurimälestised, ürglooduse ja

pärandkultuuriobjektid. Kultuuriväärtustele otseseid ohte ega spetsiaalseid meetmeid ette ei nähta.

Tabel 3. Elva loodusalale jäävad kultuuriobjektid Ürglooduse objektid

Jrk.nr/

Reg.nr

Nimi Iseloomustus

1 Elva orundi järved: Arbi,

Vaikne ja Illi järved ning

allikalubja lasund

Kagu-Eesti lavamaad liigestavas Elva orundis on 14 suuremat

järve, millest geoloogiliselt ja hüdrogeoloogiliselt

huvipakkuvamateks on Arbi järv Elvas ja Vaikne järv Elva piiril

ning lõunapoole jäävad Illi järved. Kõiki järvi iseloomustab

allikaveest toitumine. Vesi pärineb fluvioglatsiaalsetest

kruusadest-liivadest.

2 Vapramägi Vapramägi on osa liustiku servamoodustiste künklikust vööndist

Elva - Tõravere joonel. Pinnavormi koostises domineerib

tõenäoliselt moreen. Moreenile mulla lähtekivimina viitab ka

metsa ja alusmetsa liigiline koostis. Väga järsud nõlvad ja

oruveerud aga lubavad oletada ka kruusa-liiva olemasolu moreeni

all või sees.

3 Hellenurme allikaala ja

allikad

Fluvioglatsiaalsete setete veest toituvad oruallikad ning

allikalubja lasundid. Väärtus: maastikuline, veekaitseline,

turistlik, geoloogiline. Saab jälgida oruallikate ja

allikalubjalasundi teket.

Pärandkultuuriobjektid

4 EW aegne Kaitseliidu Kaitseliidu ja skautidega seotud objektid

57

harjutusväljak

5 Joroski soo Vanad kohanimed

6 Küünikoht Heinaküünid, kuhjalavad

7 Metsasiht Vanemate metsakorralduste jäljed

8 Orava metsavahikoht Vahtkondade kordonid

9 Vaigutuslank (2 tk) Eripärase kasutuseesmärgiga puistud

10 Vapramäe hiis Hiied, hiiepuud, pärimustega puud

11 Villaveski Vesiveskid, veskitammid

Kultuurimälestised

4258 Vabadussõjas hukkunute

ühishaud

Kodusõjas langenud hiina rahvusest punakaartlaste vennashauda

tähistab mälestustahvel.

12788 Linnus "Peedu Kerikmägi" Linnamägi

23155 Hellenurme mõisa vesiveski Valgamaa ühte esinduslikumasse mõisaansamblisse kuuluv

tööstushoone. Veski on väärtuslik ka oma hästi säilinud ja

tänaseni töökorras oleva sisseseade poolest.

23157 Hellenurme mõisa kuur-

kelder

Valgamaa ühte esinduslikumasse mõisaansamblisse kuuluv

kõrvalhoone.

23156 Hellenurme mõisa saeveski Valgamaa ühte esinduslikumasse mõisaansamblisse kuuluv

tööstushoone.

23158 Hellenurme mõisa magasiait Valgamaa ühte esinduslikumasse mõisaansamblisse kuuluv

kõrvalhoone.

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSE TUTVUSTAMINE NING

KÜLASTUSKORRALDUS

Elva loodusala peamiseks väärtuseks külastajale on pinnavormide mitmekesisus – lainjad

kõrgendikud, kühmastikud, sulglohud ja Elva jõe ürgorg, mis on loonud kauni maastiku ning on

hinnatud piirkond puhkajate ja loodushuviliste seas. Elva loodusala on Tartumaa üks olulisimaid

turismipiirkondi nii riigi siseselt kui ka rahvusvaheliselt (Tartu Maraton), siis on oluline tagada

külastusobjektide ettevalmistus loodusväärtuste kaitseks ja ka külastajate ohutuse tagamiseks. Elva

loodusala on populaarne nii loodushuviliste kui ka spordiharrastajate seas, kuna tegu on lihtsalt

ligipääsetava maastikuga, mis asub Tartule väga lähedal. Kaitseala ja selle väärtuste tutvustamist

korraldab Vapramäe loodusmaja, kes kasutab kaitseala oma õppeprogrammide ja matkade

läbiviimiseks. 2015. aastal koostati Elva maastikukaitseala digitaalne voldik kaitseala

tutvustamiseks67, mis on kättesaadav Keskkonnaameti kodulehelt.

Visioon

Loodusala väärtused on säilinud soodsas seisundis. Külastuskoormus ei kahjusta ala kaitseväärtusi

ning külastajad on teadlikud alal kehtivatest piirangutest ja järgivad neid. Kaunis loodusmaastik

pakub puhke- ja sportimisvõimalusi.

Eesmärk

Kaitseala on tähistatud, külastustaristu (infotahvlid, stendid, matkarajad jms) on hooldatud ja heas

korras. Külastajate liikumine on suunatud selleks ettevalmistatud objektide kaudu, puuduvad

külastuse tagajärjel tekkinud olulised kahjud pinnasele, kooslustele ja liikidele.

3.1. Olemasolev külastustaristu

Elva mka külastusobjekte haldavad kaks erinevat organisatsiooni – RMK ja Vapramäe-Vellavere-

Vitipalu Sihtasutus. Viimane neist haldab objekte Vapramäel, sh ka Vapramäe loodusmaja. Alates

2020. aastast haldab RMK kaitseala külastustaristu Vitipalu osa ja see kuulub Tartu-Jõgeva puhkeala

koosseisu. Elva mka läbib Tartu Maratoni rada, alal on samuti mitmeid terviseradu.

Vapramäel on rajatud Vapramäe loodus- ja õpperada (3,6 km)68 ning Vapramäe lasterada (1,6

km). Vapramäe rajad on mitmekesise reljeefiga ja ringikujulised. Rajale jääb mitmeid huvipakkuvaid

objekte koos tutvustustega. Vapramäel on kaks lõkkekohta kaetud lõkkeasemetega ja kuivkäimlad.

Vapramäed tutvustav infotahvel on Vapramäe-Peedu-Uuta tee äärses parklas ja Vapramäe

loodusmaja juures ja Elva veeteed tutvustav infotahvel asub lõunapoolses lõkkekohas Elva jõe ääres.

Elva jõe veetee69 läbib Elva loodusala ja Keeri-Karijärve looduskaitseala ning pakub mitmekülgset

seiklust peamiselt kanuumatkajatele. Veetee ääres on puhkekohad ja huviväärsused. Mööda veeteed

67 file://sise.envir.ee/Kasutajad$/KA/48712132217/Downloads/A3_elva_297x420_3_2016_1.pdf 68 Kaart: https://vvvs.ee/wp-content/uploads/2019/04/Vapram2e_rajad.pdf 69 https://vvvs.ee/et/elva-joe-veetee/

59

on võimalik matkata Emajõeni ja sealt edasi Tartuni välja. Veetee rajati projekti “Elva jõgi – veetee

Emajõe jõeriiki” raames. Elva jõe veetee taristut hooldab Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus

koos vallaga.

Vitipalus paikneb kolm matkarada. Haldjarada (1,4 km)70 algab Jõeharu telkimisalalt ning suundub

üle Laguja oja. Rajal on mitmed lastele huvipakkuvad kohad: seiklusrada, haldjate kujud ja

nõiamaja. Rada on ringikujuline ja tähistatud RMK suunaviitade ja kollase värvimärgistusega

puudel.

Viti järve matkarada (2,5 km)71 algab parklast Vitipalu teel. Kuigi rajal on nii tõuse kui langusi,

on see jõukohane kõigile. Rada on tähistatud RMK suunaviitade ja kollase värvimärgistusega

puudel. Rajal on ümbritsevat tutvustavad infotahvlid, Viti vaatetorn ja Viti järve ääres

ujuvplatvorm. Viti vaatetorn vajab uuendamist.

Elva jõe ürgoru matkarada (15 km)72 algab ja lõpeb väikeses parkimistaskus enne Tartumaa

Tervisespordikeskusesse jõudmist Elva lähedal. Rada kulgeb Elva jõe ürgoru vahelduva maastiku

metsateedel ja -radadel, kus näha mitmeid järvi, ojasid ja liivakivipaljandeid. Rada on tähistatud

RMK suunaviitade ja valge-punane-valge tähistusega puudel. Rajal on ümbritsevat tutvustavad

infotahvlid ja mitmed lõkke- ja telkimiskohad.

Kuna osa radasid kattub Tartu Maratoni rajaga, esineb talviti olukordi, kus matkajad talluvad

suusarajal ning rikuvad hooldatud rada. 2022-2023. aastal kaardistasid RMK, Keskkonnaameti

spetsialistid ja Tartu Maratoni esindajad võimalikke matkaraja lõike, kasutades selleks vaid vanu ja

olemasolevaid teid ja radasid, kust matkajad saaks suunata Tartu Maratoni rajast eemale. Radade

arendamisel tuleb arvestada kaitsealuste liikide ja teiste kaitse-eesmärgiks seatud väärtustega. Uus

rada on lisas 5.

Vitipalu radade juurde jäävad Illi ja Jõeharu telkimisalad ning kolm lõkkekohta – Umbjärve,

Ürgoru ja Viti, kuhu on rajatud varjualused, lõkkealused, pingid, puude varjualused ja käimlad.

Lisaks asub kaitsealal Viti vaatetorn, kust avaneb vaade ümbruskonna maastikule. Kõikide radade,

viitade ja lõkkekohtade hooldamine toimub RMK Tartu-Valga külastusala külastuskorralduskava73

alusel. Kava koostamise ajal 2023. aastal olid kaitseala lõkkekohad heas seisus, s.t taristu oli

korrastatud ja hooldatud.

Kaitseala ja selle radu tutvustavad infotahvlid paiknevad Vapramäel parklates, Tartumaa

Tervisespordikeskuse parklas ja suuremate kaitsealale sisenevate teede ääres (Illi, Uderna).

Valdavalt on nende seisukord hea, kuid infotahvlite sisu vajab ajakohastamist.

Kaitsealale on väga hea juurdepääs erinevate teede ja radade kaudu. Mootorsõidukitega

metsateedele, radadele ja osadele lõkkekohtadele on sissesõidu piiramiseks paigaldatud tõkkepuud

Vapramäele ja Vitipalu osale. Tõkkepuud täidavad oma eesmärki.

70 Kaart: https://vvvs.ee/wp-content/uploads/2019/04/Haldjarada.pdf 71 Kaart: https://vvvs.ee/wp-content/uploads/2019/04/Viti-j%C3%A4rve-rada.pdf 72 Kaart: https://vvvs.ee/wp-content/uploads/2019/04/Elva-j%C3%B5e-%C3%BCrgoru-matkarada.pdf 73 RMK Tartu-Valga külastusala

60

RMK viib kõikidel loodusaladel läbi külastajauuringut. 2020-2021. a olid Tartu-Jõgeva puhkeala

külastajauuringu 74 osana kaasataud ka Elva mka RMK poolt hallatavad külastusobjektid.

Külastajauuringu andmetel olid põhilised tegevused, milles osaleti või kavatseti osaleda: metsas

olemine, jalutamine, looduse vaatlemine, pikniku pidamine, matkamine, lõkke tegemine, ujumine,

looduse pildistamine, loodusrajaga tutvumine jne. Ligi pooled külastajatest tulevad Tartust, Elvast,

ja Tallinnast. Külastusmahu hindamiseks kasutatakse loendureid, Elva mka-l on loendur paigutatud

Haldjaraja algusesse, mida hinnanguliselt külastab aastas umbes 9000 inimest. Lisaks teostatakse

külastusobjektide seisundi seiret telkimisaladel, lõkkekohtades, puhkekohtades, metsaonnide

ümbruses ja muudel loodushoiuobjektidel.

Elva mka-l paiknevatel RMK hallatavatel külastusobjektidel viidi loodushoiuobjektide seisundi

seiret75 esmakordselt 2021. a. Enamus objekte olid maapinna ja taimkatte kahjustusastme indeksi

alusel väga hea või heas seisundis, Ürgoru lõkkekoht oli ainukese objektina lubatava muutuste piiril.

Kaitsekorralduskava koostamise ajal on erosiooniohtlikust Ürgoru lõkkekoha nõlvast allapääs

piiratud mitme puidust piirdega. Siiski vajab järsk kallas edasise erosiooni peatamiseks

kindlustamist.

Meetmed:

• Matkaraja ümbersuunamine Tartu Maratoni rajaga kattuvatel lõikudel.

• Vapramäe ja Vitipalu matkaradade (sh lähialade) ning lõkkekohtade hooldamine.

• Vapramäe rajal silla/purde taastamine mäe lõunaküljel endises asukohas.

• Elva jõe veetee puhkekohtade, infotahvlite ja viitade hooldamine.

• Infotahvlite paigaldamine ja viitade hooldamine.

• Ürgoru lõkkekoha erodeeruva kaldanõlva kindlustamine.

• Viti vaatetorni projekteerimine ja rekonstrueerimine.

3.2. Orienteerumisürituste korraldamise põhimõtted

1) Võistluse korraldamiseks vajalikud intensiivse kasutusega rajatised (registreerimislauad,

istepingid jms) tuleb võimalusel paigaldada olemasolevatele katendiga teedele, radadele,

mineraalpinnasele või kasutada ajutisi katendeid, et vältida pinnasekahjustusi.

2) Vajalik on vältida häirimistundlike liikide elupaikades ja märjemates kooslustes liikumist.

3) Maastikul liikuda jalgsi. ATV-sid ja muid maastikul liikumise vahendeid

orienteerumisvõistlustel ei kasutata.

4) Mootorsõidukitega on lubatud liigelda ja neid parkida vaid selleks ettevalmistatud ja

tähistatud kohtades, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel.

5) Võistluste lõppedes tuleb likvideerida ürituse territooriumil ja selle vahetus läheduses ürituse

käigus tekkinud prügi ning ürituse läbiviimisega seotud tähistus (loodusesse paigaldatavad

sildid, kontrollpunktid, viidad), samuti võistluse keskustes ning parklas mootorsõidukite

poolt tekitatud võimalikud pinnasekahjustused.

74 Tartu-Jõgeva puhkeala külastajauuring 75 Tartu-Valga külastusala külastuskorralduskava 2020-2029 2021.a täitmise aruanne

61

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

4.1. Inventuurid ja uuringud 4.1.1. Vananenud andmetega liikide leiukohtade inventeerimine

Elva loodusalal on mitmeid kaitse-eesmärgina nimetatud liike, kelle kohta registreeritud andmed

on üle 10 aasta vanad. Need on kaunis kuldking, kollane kivirik, sookäpp, liblikad, tiigilendlane,

hink, händkakk. Teadaolevate andmete põhjal ei ole võimalik hinnata liikide seisundi muutusi,

kuna enamus leiukohtades on liikide arvukus hindamata ja andmed vananenud. Liikide arvukus

tuleb kaitsekorraldusperioodi jooksul välja selgitada, et hinnata seisundi muutusi alal ning

kaitsekorralduslike meetmete tõhusust. Prioriteet I, korraldaja Keskkonnaamet.

4.1.2. Punktobjektina määratletud leiukohtades liikide elupaikade piiritlemine

Elva loodusalal on mitmeid kaitse-eesmärgina nimetatud liike, kelle osad leiukohad on EELIS-sse

kantud punktobjektina: palu-karukell, soohiilakas, ainulehine soovalk, kiilid, liblikad. Nende

liikide kaitse paremaks korraldamiseks ning pikaajalise seisundi muutuste täpsemaks hindamiseks

tuleb piiritleda neile sobiv elupaik/kasvukoht pindobjektina, võttes arvesse teadaoleva leiukoha

paiknemist ning sobiliku elupaiga ulatust. Elupaiga piiritlemisel tuleb lähtuda liigikaitse

tegevuskavades antud juhistest (kui see on koostatud). Elupaiga piiritlemine on osaliselt võimalik

kameraalselt, vajadusel tuleb teostada välitöid. Prioriteet I, korraldaja Keskkonnaamet.

4.1.3. Saarma elupaiga piiritlemine

Piiritleda ja kanda EELIS-sse saarma elupaigana Elva jõgi. Liik on nimetatud Elva loodusala

kaitse-eesmärgina. Tegemist on kameraalse tööga. Prioriteet I, korraldaja Keskkonnaamet.

4.1.4. Elva mka järvede hüdrobioloogiline uuring

Umbjärvel ja Väikesel Umbjärvel on vajalik teha hüdrobioloogiline uuring, et hinnata ökoloogilist

seisundit. Seire käigus kirjeldatakse järvede ökosüsteemi üldnäitajaid, funktsioneerimise eripära

ja selle vastupanuvõimet surveteguritele. Samuti hinnatakse ökoloogilist seisundit

üldlimnoloogiliste ja Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivile vastavate kriteeriumide järgi.

Samuti esitatakse infot kaitsealuste või ohustatud liikide kohta ning muid tähelepanekuid järve

seisundit mõjutavatest teguritest. Prioriteet III, korraldaja Keskkonnaamet.

4.2. Hooldus ja taastamine 4.2.1. Pärandniitude taastamine

Taastada lamminiitude elupaigad Elva jõe ääres (22,2 ha). Tegemist on mosaiiksete aladega, kuhu

ligipääs võib olla raskendatud. Käesoleval ajal neid luhti ei hooldata. Taastamisel tuleb lähtuda

luhaniitude hoolduskavas 76 seatud tingimustest. Jõeäärsed lamminiidud jäävad nii era- kui

riigimaadele. Luhaniitude taastamine määratletakse I prioriteedi tööna, kuid niitude taastamine ja

76 Metsoja, J-A. 2020. Luhtade hoolduskava. Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

62

edasine tehnikaga hooldamine on raskendatud ligipääsu tõttu keeruline. Korraldaja RMK,

maaomanikud ja KeA.

4.2.2. Pärandniitude hooldamine

Hooldust vajavate niitude pindalad:

• Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) – 0,9 ha

• Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) – 0,9 ha

• Lamminiidud (6450) – 16,8 ha + 22,2 ha pärast taastamist (ptk 4.2.1.)

• Aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) – 1,2 ha

Kaitsekorralduskava koostamise ajal hooldatakse 11,9 ha lamminiite (6450) karjatamise ja

niitmise teel. Hoolduses olevate niitude majandamise jätkamine on I prioriteedi tähtsusega, mida

korraldavad Keskkonnaamet, RMK ja maaomanikud koostöös. Pärast taastamistegevuste

elluviimist, tuleb jätkata taastatud PLK-de hooldamist, mis kuulub samuti I prioriteeti. Tegevust

korraldavad Keskkonnaamet, RMK ja maaomanikud koostöös. Lamminiitude hooldustingimused

on kirjeldatud luhaniitude hoolduskavas.

4.2.3. Liigikaitselised hooldustööd

Kaitsealal on vajalik tagada kaitse-eesmärgiks seatud taimeliikidele sobilikud tingimused nende

kasvukohtades. Kaitsealal nähakse ette hooldustööd, mis on vajalikud loodusala/kaitseala kaitse-

eesmärkide saavutamiseks. Liigikaitselised tööd on vajalikud kaitsealuste taimede jaoks olulistes

kasvukohtades.

• Alssosja kasvukohtade hooldamine 0,2 ha-l. Tegemist on tee ääres ja metsa all asuvate

kasvukohtadega, kus tuleb säilitada liigi jaoks vajalikud tingimused. Eeldatavalt tuleb

eemaldada mõned noored kuused, kuid järske muutusi mitte tekitada. Tegevuste elluviimisel

lähtutakse (koostatavas) liigikaitse tegevuskavas antud juhistest.

• Palu-karukella kasvukohtade hooldamine. Esmalt piiritleda punktobjektina esitatud

liigi kasvukohad. Tegemist on tee ääres ja metsa servas asuvate kasvukohtadega, kus tuleb

säilitada liigi jaoks vajalikud tingimused. Eeldatavalt tuleb paksu samblakihti tekitada

häiringukohad ja parandada valgustingimusi. Tegevuste elluviimisel lähtutakse (koostatavas)

liigikaitse tegevuskavas antud juhistest.

Prioriteet II, korraldaja Keskkonnaamet.

4.2.4. Kalade läbipääsu tagamine

Hellenurme pais ja Rundso paisu vare takistavad Elva jões kalade jõudmist üles- ja allavoolu ning

tõkestavad veevoolu ja muudavad looduslikku veerežiimi ning tekitavad võimalikku settereostust

allapoole paise. Vastavalt veeseaduse § 174 lõikele 3 tuleb tagada lõhe, jõeforelli, meriforelli ja

harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul kaladele

läbipääs nii üles- kui ka allavoolu. Paisu likvideerimise või kalapääsu rajamise korraldab paisu

omanik või valdaja. Loodusala eesmärkide saavutamiseks on vajalik Elva jõel likvideerida antud

paisud või rajada kalapääsud. Prioriteet I, korraldaja paisu omanik/valdaja ja KeA.

63

4.2.5. Vaadete avamine

Vaadete avamine on periooditi vajalik traditsioonilistes matkaraja vaatepunktides, et võimaldada

külastajatel imetleda ümbritsevat maastikku. Olulisemad maastikuvaadete piirkonnad on toodud

kava kaardikihtidel. Peamiste kavandatud väärtuslike maastikega hooldustööde piirkonnad:

• Jõeharu telkimisalas vaate avatud hoidmine niidu hooldamise teel.

• Ürgoru telkimisalas vaate avatuna hoidmine Elva jõele.

Prioriteet III, korraldaja RMK ja Keskkonnaamet.

4.2.6. Kaldanõlva kindlustamine

Kava koostamise ajal on Ürgoru lõkkekoha juures vaate avamisel planeeritud puude eemaldamine

nii, et kännud jäetakse võimalikult madalad. Oksad laasitakse ja raidmed tükeldatakse ning

koondatakse erosiooni poolt ohustatud nõlvale, et takistada inimeste liikumist liivaselt nõlvalt alla

ja suunata neid kasutama kõrvalolevat treppi. Pärast tööde lõppu jälgitakse nõlva olukorda.

Vajadusel tuleb nõlva kindlustamiseks kasutada järgmistel kordadel muid meetodeid. Prioriteet

III, korraldaja RMK.

4.3. Taristu 4.3.1. Kaitstavate alade tähistamine ja tähiste hooldamine

Tegevus on vajalik inimeste teavitamiseks kaitstavale alale jõudmisest. Kaitstavate

loodusobjektide tähistamist reguleerib keskkonnaministri 3.06.2004. a määrus nr 65 „Kaitstava

loodusobjekti tähistamise kord ja tähised”.77 Kaitseala on kava koostamise hetkel hästi tähistatud,

kuid tähiste tekst on vananenud. Pärast kaitse-eeskirja kinnitamist moodustati Elva

maastikukaitseala, kuid tähistel on jätkuvalt tekstid „Elva-Vitipalu maastikukaitseala“ ja

„Vapramäe maastikukaitseala“. Elva mka-l on olemas juba tähised, kuid vahepealse aja jooksul on

kaitstavate loodusobjektide tähistamise põhimõtted seoses nutiseadmete leviku ja arenguga

tunduvalt leebemaks muutunud, mistõttu vajab paigaldamist 29 tähist. Ilusaoja hoiuala ja Elva jõe

hoiuala tähistamiseks tuleb mõlemale alale lisada 1 tähis. Tähised tuleb paigaldada peamiste

ligipääsuteede äärde. Tähiste paigaldamise eesmärk ei ole enam kaitstava ala piiri täpne märkimine

looduses, vaid kaitstavale alale sattunule info edastamine kaitstava loodusobjekti piirkonda

jõudmisest. Maaomanikele ja maahooldajatele on neile vajalikus osas piirid üldjuhul teada ning

lisaks saab piire vaadata Maa-ameti veebilehelt, RMK rakendusest või mujalt, kasutades selleks

endale meelepäraseid tänapäevaseid abivahendeid. Tähiste asukohad on toodud lisas 6 ning samuti

kasutatakse Maa-ameti külastustaristu virtuaalkontorit (haldusalasisene töökeskkond)78. Tähiste

seisukorda tuleb regulaarselt kontrollida, neid hooldada ning vajadusel asendada kulunud, lõhutud

või amortiseerunud tähis uuega. Prioriteet II, korraldaja RMK.

4.3.2. Elva mka-le infotahvlite paigaldamine ja hooldamine

Vananenud andmetega infotahvlite asemele tuleb paigaldada uued infotahvlid:

77 https://www.riigiteataja.ee/akt/104012022018?leiaKehtiv 78 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kylastustaristu

64

1) Enne Tartumaa Tervisespordikeskusesse jõudmist väikesesse parklasse Elva jõe ürgoru

matkaraja algusesse;

2) Illipalu tee ja Illi-Laguja tee hargnemiskohta;

3) Vitipalu karjääri tee äärde kaitsealale sisenedes.

Infotahvlitele tuleb lisada kaitseala kaart, üldine info kaitseala väärtuste kohta ning kirja panna

olulisemad lubatud ja keelatud tegevused. Infotahvlite asukoht on lisas 5 ja Maa-ameti

külastustaristu virtuaalkontoris. Prioriteet II, korraldaja RMK koostöös Keskkonnaametiga.

4.3.3. Matkaradade, lõkkekohtade hooldamine

Hooldatakse kõiki matkaradu nii Vapramäel kui ka Vitipalus (prahi koristamine, vajadusel rajale

kukkunud puude ja võsa eemaldamine, niitmine, tähiste ja viitade uuendamine, kruusa vedu,

põletuspuudega varustamine, väikerajatiste remontimine, vajadusel asendamine jm). Matkaradade

ning kaasneva taristu rekonstrueerimine toimub vajaduspõhiselt ning Vitipalus vastavalt RMK

poolt koostatud külastuskorralduskavale „RMK Tartu-Valga külastusala külastuskorralduskava

2020-2029”. Prioriteet II, korraldaja RMK ja Vapramäe osas Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA.

4.3.4. Viti vaatetorni rekonstrueerimine ja hooldamine

2023. aastal koostab RMK Viti vaatetorni rekonstrueerimise projekti. Ehitus algab tõenäoliselt

2025. aastal või hiljem. Olemasoleva torni ja uue torni valmimise järel tuleb torni ja selle ümbrust

hooldada. Tornide hooldus toimub vajaduspõhiselt ning vastavalt RMK poolt koostatud

külastuskorralduskavale „RMK Tartu-Valga külastusala külastuskorralduskava 2020‒2029”.

Prioriteet II, korraldaja RMK.

4.4. Kavad, eeskirjad 4.4.1. Kaitsekorralduskava andmete ülevaatamine ja vajadusel uuendamine

Kaitsekorralduskava eesmärgid on seatud tähtajatult. Iga 10 aasta järel tuleb hinnata eelmise

perioodi tulemuslikkust (väärtuste seisundit), vajadusel tuleb uuendada tegevustabel. Prioriteet I,

korraldaja Keskkonnaamet.

4.4.2. Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Iga 10 aasta järel tuleb hinnata eelmise perioodi tulemuslikkust (väärtuste seisundit), vajadusel

tuleb uuendada tegevustabel. Tulemuslikkust hinnatakse vastavalt ptk-s 2.2 ja 2.4 tabeli veerus

„Oodatav tulemus“ seatud eesmärkidele. Prioriteet I, korraldaja Keskkonnaamet.

4.4.3. Kaitse-eesmärkide muutmine

Kaaluda Elva loodusala ja kaitseala eesmärkide hulka lisamist elupaigatüübid liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal (6270*), aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ja okasmetsad

oosidel ja mõhnastikel (9060), lammi-lodumetsad (91E0*) ja laialehised lammimetsad (91F0).

65

4.5. Vajalike tegevuste koondtabel

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 4) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus

täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on

kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 4. Vajalikud tegevused aastaks 2033 Jrk. nr Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, uuringud

4.1.1. Vananenud andmetega liikide leiukohtade

inventeerimine

7 liiki Inventuur KeA I 2027

4.1.2. Punktobjektina määratletud leiukohtades liikide

elupaikade piiritlemine

5 liiki Inventuur KeA I 2027

4.1.3. Saarma elupaiga piiritlemine Inventuur KeA I 2025

2.4. Elupaigatüüpide andmete täpsustamine 10,3 ha Inventuur KeA I 203079

4.1.4. Elva mka järvede hüdrobioloogiline uuring Uuring KeA III 2030

Hooldus, taastamine

2.3.1. Vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved

(3140) seisundi parendamine

3,1 ha Koosluse taastamine KeA I 205080

4.2.2. Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*)

hooldamine

0,9 ha Koosluse hooldamine KeA, MO I Igal aastal

4.2.2. Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430)

hooldamine

0,9 ha Koosluse hooldamine KeA, MO I Igal aastal

4.2.1. Lamminiidud (6450) taastamine 10,8 ha Koosluse taastamine RMK I 2025

4.2.1. Lamminiidud (6450) taastamine 11,3 ha Koosluse taastamine KeA, MO I 2025

4.2.2. Lamminiidud (6450) hooldamine 3,2 ha Koosluse hooldamine RMK I Igal aastal

79 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030 80 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant

66

Jrk. nr Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

+ 10,8 ha

4.2.2. Lamminiidud (6450) hooldamine 13,6 ha Koosluse hooldamine KeA, MO I Igal aastal

+ 11,3 ha

4.2.2. Aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud

(6510) hooldamine

1,2 ha Koosluse hooldamine KeA, MO I Igal aastal

2.3.7. Siirde- ja õõtsiksood (7140) seisundi

parendamine läbi loodusliku arengu

3,5 ha Koosluse taastamine KeA I 2050

2.3.8. Allikad ja allikasood (7160) seisundi

parendamine läbi loodusliku arengu

2,1 ha Koosluse taastamine KeA I 2050

2.3.10. Vanad loodusmetsad (9010*) seisundi

parendamine läbi loodusliku arengu

86 ha Koosluse taastamine KeA I 2050

2.3.11. Rohunditerikkad kuusikud (9050) seisundi

parendamine läbi loodusliku arengu

4,2 ha Koosluse taastamine KeA I 2050

2.3.12. Okasmetsad moreenikõrgendikel (9060)

seisundi parendamine läbi loodusliku arengu

11,1 ha Koosluse taastamine KeA I 2050

2.3.13. Soostuvad ja soolehtmetsad (9080*) seisundi

parendamine läbi loodusliku arengu

2,3 ha Koosluse taastamine KeA I 2050

2.3.14. Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) seisundi

parendamine läbi loodusliku arengu

10 ha Koosluse taastamine KeA I 2050

4.2.3. Liigikaitselised hooldustööd Liigi elupaiga hooldustöö KeA II vajadusel

4.2.4. Kalade läbipääsu tagamine 2 tk Koosluse taastamine MO, KeA I 2033

4.2.5. Vaadete avamine Maastiku hooldustöö RMK, KeA III 2033

4.2.6. Kaldanõlva kindlustamine 1 tk Maastiku hooldustöö RMK III 2033

Taristu

4.3.1. Kaitstavate alade tähistamine ja tähiste

hooldamine

29 tk Kaitsealuste objektide

tähistamine

RMK III 2025

4.3.2. Elva mka-le infotahvlite paigaldamine ja

hooldamine

3 tk Infotahvlite rajamine RMK III 2033

4.3.3. Matkaradade, lõkkekohtade hooldamine 12 tk Radade, külastuskeskuste ja

puhkekohtade hooldamine

RMK, VVVS SA III Igal aastal

4.3.4. Viti vaatetorni rekonstrueerimine ja hooldamine 1 tk Radade, külastuskeskuste ja

puhkekohtade hooldamine

RMK II 1 kord kümne aasta jooksul

Kavad, eeskirjad

4.4.1. Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja

vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

4.4.2. Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

4.4.3. Kaitsekorra ja kaitse-eesmärkide muutmine Tegevuskava KeA/KliM I 2025

LISAD

Lisa 1. Elva maastikukaitseala, Elva jõe hoiuala ja Ilusaoja hoiuala välispiirid ja tsoneering

Aluskaart: Maa-amet 2020

Lisa 2. Elva loodusala maaomandi jaotus

Aluskaart: Maa-amet 2020, katastriandmed: oktoober 2021

Lisa 3. Elva loodusala kõlvikuline jaotus

Aluskaart: Maa-amet 2020

Aluskaart: Maa-amet 2020

Lisa 4. Elva maastikukaitseala Natura elupaigatüübid

Lisa 5. Elva mka külastuskorraldus

Lisa 6. Elva maastikukaitseala ja hoiualade tähistus

76