Juhtrühma liikme nimetamine

K Ä S K K I R I

Tallinn 06.09.2023 nr 1-2/23/374

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024–2029

tegevuskava ja eelarve kinnitamine maavarade

kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2012_2027) § 10 lõigete 2 ja

4 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga.

1. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

2021-2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Ring- ja ressursitõhusale

majandusele ülemineku edendamine“ maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude

likvideerimiseks (lisa 1).

2. Kinnitan toetuse maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks

2024–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).

3. Volitan Riigimetsa Majandamise Keskuse täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.

4. Käskkiri jõustub perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide eeltingimuse täitumisel (riigi jäätmekava 2022-2028 kehtestamisel), mille on

Euroopa Komisjon kinnitanud.

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide

Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse

§ 31.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi

Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium

Toetuse andmise tingimused maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude

likvideerimiseks

1. Reguleerimisala

1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja

ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames maavarade kaevandamise

ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks.

1.2. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023.-2026. aasta eelarvestrateegia programmi

„Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse

„Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks.

1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Ringmajanduse

korraldamine”, number 21.2.4.1, sekkumine „Ringmajanduspõhiste tootmis- ja

tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud

kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus”. Sekkumise

number on 21.2.4.11.

1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava

seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate

tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

2. Toetuse andmise eesmärk

2.1. Toetuse andmise eesmärk on vähendada tooraine hankimisest tulenenud kahjusid, mis on

tekkinud maavarade kaevandamise ja töötlemisega ning taastada sealne elukeskkond

ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt.

2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud

horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks

kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“)

aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihtide „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja

vastutustundlik“ ja „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne

elukeskkond“ saavutamisse.

2.3. Punktis 2.3. nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamisele

aidatakse kaasa keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse ja regionaalsesse arengusse

panustamisega ning seda hinnatakse näitajatega: „Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul

olevate elanike osatähtsus", „Keskkonnatrendide indeks“ ja „Ringleva materjali määr“.

3. Toetatavad tegevused

3.1. Toetatakse toormete hankimisega seotud hüljatud kaevandusalade ja nendega seotud

pärandmõjude likvideerimist, korrastamist, taastamist (sh metsastamist) ja alade

kasutuselevõttu, rakendades ringmajanduse põhimõtteid aladel, mis on ohtlikud inimestele

ja loomadele või avaldavad negatiivset mõju looduskeskkonnale (jäätmete ebaseaduslik

KINNITATUD

06.09.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/374

Lisa nr 1

ladestamine, risk põhjaveele) ja võimaldaks alad suurema lisandväärtusega kasutusele

võtta.

3.2. Toetatakse maapõueseaduse § 93 lõikest 5 lähtuvalt valitud toormete hankimisega seotud

pärandmõjude alade taastamist.

3.3. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L

198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses.

3.4. Iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste

elluviimiseks kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. 2024. aasta eelarve

kinnitab juhtrühm hiljemalt 90 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest.

3.5. Viiakse ellu toetuse kasutamisega seotud teavitustegevusi.

4. Tulemused

4.1. punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemusena on hüljatud toormeallikad ning

kaevandamisega rikutud ja mõjutatud alad korrastatud, muudetud ohutuks, taastatud

elukeskkond ja aladel taastatud otstarbeline kasutus.

4.2. punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatav näitaja on järgmine:

4.3 Projektile kehtestatakse vajaduse korral spetsiifilised näitajad projekti juhtrühmas.

5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija

5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium.

5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.

5.3. Tegevuste elluviija on Riigimetsa Majandamise Keskus.

6. Projekti juhtrühm

6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Kliimaministeeriumi, Maa-

ameti, Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri esindajatest.

6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.

6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust

ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise

aruanded.

6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.

6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.

6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta.

6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused, arvestades ühendmääruse §-s 7

nimetatud valikukriteeriume, projektis ära tehakse.

Näitaja nimetus

ja mõõtühik

Alg

tase Aasta

2024

vahe

sihttase

2029

sihttase Selgitav teave

M ee

tm e

n im

ek ir

ja v

äl ju

n d

n äi

ta ja

Investeeringud

ringmajanduse

arendamisse

(eurodes)

0 Ei

kohaldu 0 764 705,88

Näitajasse arvestatakse

investeeringud ringmajanduse

arengu toetamiseks (nii EL

toetus kui riiklik

kaasfinantseering).

Ringmajanduse jaoks on vajalik

arendada riigi tasandil ühtset

lähenemist nii teavituse,

koolituse kui ka reaalsete

lahenduste osas.

Saavutustaset raporteeritakse

Jooksvalt vastavalt kulude

tegemisele SFOS maksete info

alusel.

6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeeriumi juhtkond.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2024. aastal ning lõpeb 31. detsembril

2029. aastal.

8. Tegevuste eelarve

8.1. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist.

8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku

kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.

8.3. Projekti kogueelarve on 764 705,88 eurot, millest EL toetus on 650 000,00 eurot ning

riiklik kaasfinantseering on 114 705,88 eurot. Projekti tegevuste üldine eelarve ja ajakava

on toodud lisas 2.

9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15, 16, ja 21 ning käesolevas

käskkirjas sätestatud tingimustele.

9.2. Abikõlblikud on järgmised projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3

nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja

tulemuste saavutamiseks, muuhulgas:

9.2.1 eeluuringute ja analüüside kulud;

9.2.2 projektlahenduste koostamise kulud;

9.2.3 korrastamistöödeks vajalike lubade taotlemise kulud;

9.2.4 maaomanikega kokkulepete sõlmimise kulud;

9.2.5 keskkonnamõju hindamise või analüüside kulud;

9.2.6 korrastamistööd ja selle teostamisega seotud kulud;

9.2.7 omanikujärelevalve kulud;

9.2.8 struktuuritoetuse kasutamisest teavitamisega seotud kulud;

9.2.9 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

9.2.10 toetatava tegevuse- ja projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud

ühendmääruse §-s 16.

9.3. Abikõlblikud on projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4

kokku 15 protsendi ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest.

9.4. Abikõlblikud ei ole:

9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;

9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel;

9.4.3 Õiglase Ülemineku Fondist kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste

kehtestamine ning 2023–2026 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kaevandamisega ja

põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamiseks Ida- Virumaal“

alusel toetavad objektid.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud

tingimustel ja korras.

10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3

nimetatud tingimustel.

10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis

tehtud kuludega seotud dokumendid:

10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise

lepingud ja töölepingud, kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt esitatud;

10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja

õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust

erinevalt;

10.3.3 arved või muud raamatupidamise algdokumendid;

10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;

10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokumendid, kui neid nõutakse lepingus;

10.3.6 raamatupidamises tegevuste kulude kajastamist tõendav dokument.

10.4. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi

viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta

on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.

10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja

muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.

10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide

nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud

tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja kuni 30 päeva

nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste

kõrvaldamiseks.

10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste

täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte

hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on

lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni

31.märtsini 2030.a.

10.8. Punktis 16.1. nimetatud tegevuse puhul esitatakse osavõtjate nimekiri, millele märgitakse

osavõtjate kontaktandmed ja juriidilise isiku registrikood, kui üritus on käsitatav vähese

tähtsusega abina.

10.9. Kuludega seotud dokumente ei esitata ühtse määra alusel hüvitatavate kulude kohta.

11. Elluviija kohustused 11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.

11.2. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud

riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. detsembriks ja 1. juuliks.

11.3. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast

projekti lõppmakse tegemist vähemalt 5 aasta jooksul.

11.4. Elluviija täidab tööde tegemisel asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte.

11.5. Kaevandamisega rikutud või mõjutatud alade korrastamisel tuleb lähtuda eelkõige

elurikkuse tõstmisest ja kliimaeesmärkidest. Kui kordatehtud ala metsastatakse, siis

kasutatakse looduslähedasi ja kliimakindlaid võtteid, leppides need eelnevalt kokku

rakendusasutusega.

11.6. Elluviija on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai

2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ toodud nõuetele.

11.7. Toetatavate tegevuste elluviimisel varingualade täitmise korral kasutab teisest tooret.

11.8. Kui projekt viiakse läbi ettevõtlusega tegeleva isiku kinnistul, on antav toetus vähese

tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa

Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT

L 352, 24.12.2013, lk 1-8), artikli 3 mõistes. Sellisel juhul järgib elluviija toetuse

kasutamisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Elluviija teavitab

ettevõtjaid neile projekti käigus antavast vähese tähtsusega abist, selle suurusest ja

tingimustest, peab arvestust antava vähese tähtsusega abi kohta ning esitab sellekohase

teabe rakendusüksusele koos kuludokumentidega.

12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine

12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.

12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks.

12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb

rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.

12.4 Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste

kohta.

13. Tegevuste elluviimise seire

13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahearuanded ja lõpparuande e-toetuse

keskkonna kaudu.

13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,

teavet väljundnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljundnäitaja 2024. ja 2029. a

sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.

13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta

hiljemalt sama aasta 31.detsembriks, rakendusüksuse nõudmisel tihemini.

13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet

projekti väljundnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti

2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu

viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

13.5. Projekti juhtrühmas fikseeritakse ja elluviija poolt sisestatakse SFOSi vähemalt info

regioonis jäätmaa osakaalu vähenemise osas või otseselt likvideeritud pärandmõjude

pindala või objektide arv regioonis.

13.6. Vahearuannetes ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses

nr 54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite

andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud

tegevuste kohta.

13.7. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.7 kirjeldatule.

13.8. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt

aruannete esitamist projekti viimase makse tegemise perioodile järgneva viie aasta

jooksul.

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.

15. Vaide esitamine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie

rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021-2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras.

16. Vähese tähtsusega abi

16.1. Käesoleva käskkirja punktides 3.1 ja 3.2. nimetatud tegevused tuleb lugeda vähese

tähtsusega abiks kinnistu omanikele, kui läbi viidavate analüüside, projektilahenduste või

tööde objektiks on ettevõtlusega tegeleva isiku kinnistu.

16.2. Vähese tähtsusega abi andmise lubatavust ettevõtjatele kontrollib elluviija enne vastava

projekti arutamist juhtrühmas. Kui ettevõtjal ei ole piisavalt vähese tähtsusega abi vaba

jääki, siis projekti vastaval kinnistul läbi viia ei saa.

16.3. Vähese tähtsusega abi korral ei tohi toetuse suurus koos taotluse esitamise majandusaasta

ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul taotlejale muudest vahenditest

antud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot, maanteetranspordi valdkonnas rendi

või tasu eest kaupu vedava ettevõtja puhul 100 000 eurot.

16.4. Vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1

lõikes 1 sätestatud juhtudel.

16.5. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad,

kes on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2

kohaselt.

16.6. Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis

5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

Toetuse andmine maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks 2024–2029 tegevuskava ja eelarve

Projekti maksumus

Kogumaksumus

(EUR)

Abikõlblik

summa (EUR)

Toetuse summa

kokku (EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetuse määr (%)

Riikliku kaasfinantseeringu

määr (%)

764 705,88 764 705,88 764 705,88 85 15

Eelarve jaotus rahastajate lõikes

Rahastaja Abikõlblik summa

(EUR)

Riiklik kaasfinantseering 114 705,88

Ühtekuuluvusfond 650 000,00

Toetus kokku 764 705,88

KOKKU 764 705,88

Tegevuse nimetus: Rakenduskava väljundnäitaja:

01.01.202431.12.2029

Pärandmõjude likvideerimine (toorme

allikate taastamine) Investeeringud ringmajanduse

arendamisse (eurodes)

Abikõlblik

kogusumma

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetus

(EUR)

Riiklik kaas-

finantseering

(EUR)

671 497,23 570 772,65 100 724,58

Otsene personalikulu 81 051,00 68 893,35 12 157,65

Ühtne määr 12 157,65 10 334,00 1 823,65

Kokku: 764 705,88 650 000,00 114 705,88

KINNITATUD

06.09.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/374

Lisa nr 2

1

Kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024-2029 tegevuskava

ja eelarve kinnitamine maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõukohane käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

Käskkirjaga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale

majandusele ülemineku edendamine“ raames maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude

likvideerimiseks.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi maavarade osakonna nõunikud Helena Gailan

(626 2868, [email protected]), Harry Kuivkaev (626 2964,

[email protected]) ja Reeli Sildnik (626 0758,

[email protected]) ning finantsosakonna peaspetsialist Eerika Purgel (626 0709,

[email protected]). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi

tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast punktist, millega reguleeritakse toetuse andmist maavarade kaevandamise ja

töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks. Esimese punktiga kinnitatakse toetuse andmise

tingimused ja kord (lisa 1), teise punktiga kinnitatakse projekti üldine tegevuskava ja eelarve

aastateks 2024–2029 (lisa 2) ja kolmanda punktiga volitatakse Riigimetsa Majandamise Keskus

(edaspidi RMK) projekti elluviijaks. Neljanda punktiga sätestatakse käskkirja jõustumise tähtaeg.

Käskkirja punktiga 1 kehtestatakse toetuse andmise tingimused (lisa 1).

Käskkirja lisa 1 punktiga 1 sätestatakse reguleeritav valdkond, mille raames toetust antakse. Toetust

antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi ka rakenduskava)

poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele

ülemineku edendamine“ raames maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude

likvideerimiseks. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023–2026. aasta eelarvestrateegia programmi

„Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse

„Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks. Toetus

kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

meetme nimekirjas meetmes „Ringmajanduse korraldamine”, number 21.2.4.1, sekkumine

„Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme

hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus”.

Sekkumise number on 21.2.4.11.

Käskkirja lisa 1 punktiga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid. Üheks toetuse andmise

eesmärgiks on vähendada kunagise tooraine hankimisest tulenenud kahjusid maakasutusele ja selle

muutusele, mis on tekkinud maavarade kaevandamise ja töötlemise käigus. Teiseks eesmärgiks on

taastada endiste pärandmõjudega kaevandatud alade elukeskkond ringmajanduse põhimõtetest

lähtuvalt. Selleks tuleb stabiliseerida kaevandusalad ja korrastada vanad turbatootmise ja karjäärialad,

samuti luua piirkonnas uut lisandväärtust maakasutuses ja võimaldada seeläbi ka majandustegevusi

edaspidi (nt taastuvenergia arendusteks taristu rajamine, metsastamine, põllumajanduslik maa või

muu tegevus, mida täna ei ole võimalik alade stabiilsuse tõttu) või taastada looduslik olukord. Alade

taastamisel, kaevanduskahjude likvideerimisel (täitmisel) eelistatakse teisese toorme kasutamist

lähtuvalt 2020.a tüüpprojektides toodud nõuetest (2020.a valmis analüüs „Suletud

põlevkivikaevanduste varinguaukude ja- alade korrastamise analüüs, tüüpprojektide ja tegevuskava

koostamine“, milles muuhulgas soovitatakse kasutada teisest tooret sh aherainekillustikku vastavalt

2

koostatud tüüpprojektile). Mahajäetud turbatootmisalade taastamisel on eelistatud kaevandatud maa

taastamine märgalaks või nt marjakasvatuseks.

Pärandmõjude likvideerimine parandab elukeskkonda ja muudab piirkonna atraktiivsemaks, ning

kaevandamisega rikutud või mõjutatud alad saab muul otstarbel kasutusele võtta. Turbatootmisalad

saab peamiselt taastada looduslikuks alaks (nt märgala), kuid kaalutakse ka võimalusi ühendada

märgalade taastamine mitmeotstarbelise maakasutusega (nt taastuvenergialahenduste loomine,

märgalaviljelus, metsastamine), kui tegevustel ei ole kaasnevat negatiivset mõju kliimale või

elurikkusele.

Toetuse andmise tingimuste koostamisel on rakendatud Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriume ning tehtud

on asjakohased analüüsid. Toetatavad tegevused on vastavuses perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus-

ja valikukriteeriumidega.

Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele

Toetus on suunatud ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tooraine

hankimisest tulenevate kahjude vähendamiseks ning alade loodusliku seisundi taastamiseks.

Kriteeriumi täitmiseks panustavad toetatavad tegevused meetme eesmärkide täitmisse (kirjeldatud

eelnevates lõikudes). Abikõlblikud kulud on esmajärgus piiratud nõudega, et juhul kui projekti

raames tehakse kulusid, mis ei ole rakenduskavas seatud eesmärgi saavutamiseks vajalikud, ei loeta

neid kulusid abikõlblikuks, kulud peavad täitma projekti eesmärke. Projekti tulemuste saavutamise

eest vastutab elluviija. Projekt panustab otseselt meetme nimekirja väljundnäitajasse, mille sisu ja

raporteerimise tingimused on detailselt kirjeldatud perioodi 2021–2027 rakenduskava näitajate

metoodikas.

Toetatav meede on kooskõlas loodava keskkonnavaldkonna arengukavaga (KEVAD), mille üheks

oluliseks tegevuseks on maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude haldamine.

Arengukava kohaselt tuleb riigil likvideerida maavara kaevandamise ja töötlemise pärandmõjud

mahajäetud aladel. Kaevandamisega rikutud või mõjutatud alade korrastamisel tuleb lähtuda eelkõige

elurikkuse tõstmisest ja kliimaeesmärkidest (sh elupaikade taastamine, mitmekesiste maastike

loomine, loodussõbralik metsastamine jt tegevused). Oluline on alade korrastamisel taaskasutada

varem kasutusele võetud materjale ja kaevandamisjäätmeid pikendades seeläbi loodusressursside

kestlikku kasutamist.

Aastatel 2013–2015 kaardistati riigimaal asuvad korrastamata ja mahajäetud ehitusmaavarade

karjäärid, hinnati nende seisundit ning anti soovitused edaspidiseks käitlemiseks. Välja toodi need

objektid, mis olid tekkinud enne seda, kui kaevandajale pandi kohustus kaevandamisel tekkinud

varingud korrastada. Kolmes etapis toimunud revisjonitööde käigus hinnati kokku 169 mahajäetud

karjääri või kaeveala kogupindalaga 1 319 ha. Esmajärjekorras tuleb korrastada kehvas seisus

karjäärid ehk sellised, mis on ohtlikud või milles on looduslik seisund taastamata ning, kus maavara

ei leidu.

Põlevkivi kaevandatud alade osas valmis 2018. a Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) uuring „Põlevkivi

altkaevandatud alade varingute uuring“ (edaspidi ka TTÜ 2018. a uuring), mille raames koguti kokku

varasemate uuringute andmed, mõõdistati ja kaardistati varingud ning analüüsiti kaevandatud

põlevkivi kaevandusalade kasutamist. Töös kasutati ka Maa-ameti maapinna reljeefikaarte ning

aerofotode andmestikku maapinnamuutuste analüüsimiseks ja hindamiseks. TTÜ 2018. a uuringus

on toodud välja ca 80 maapinnamuutustega ala ja ligikaudu 800 šurfi olemasolu, kuid millede

seisukord ja ohtlikkuse tase vajab täpsustamist. Ohtlikkuse hindamisel on aluseks mõju inimestele,

elusloodusele ja keskkonnale ning stabiliseerimise vajaduse järjekorras ettepoole tõstab varingu

asukoht ning kokkupuude inimestega. Sarnane uuring ja riski hinnang koostati ka 2023.a vana Ubja

allmaakaevanduse alal: "Ubja põlevkivi kaevanduskäikude püsivuse ja maapinna stabiilsuse

3

hindamiseks"1 , kus tuvastati kuus ohtlikku varinguala, mis paiknevad probleemseimaks hinnatud

kinnistutel, Katela maanteest kirdes (Kaasiku, Sae ja Rajaotsa kinnistud) ja tehakse ettepanekud alade

stabiliseerimiseks ja ka metsastamiseks.

Mahajäetud turbatootmisalad on kaardistatud 2005-2009 toimunud Eesti Geoloogia Keskuse

turbaalade revisjoni käigus. Nendest 9371 hektaril asuvast 98 mahajäetud alast on osaliselt juba

tootmisalad taastatud. Turbaalade korrastamise tegevusi on ellu viidud keskkonnaministri 07.07.2016

käskkirja nr 636 “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine meetme tegevuste 7.2.3 “Kuivendatud,

ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamine“ täitmiseks, mida tehakse meetme tegevuste

2014-2021 tegevuskava ja eelarve kinnitamine” alusel. Projekti käigus taastatakse 2023. aasta lõpuks

2000 ha mahajäetud ja kuivendatud tootmisala üle Eesti.

Projekti põhjendatus

Ringmajanduse tootmismudelite arendamine võimaldab vähendada toorme hankimise vajadust ning

sellega seotud kahjusid, samuti juba tekkinud kahjude likvideerimist ning toormeallikate taastamist.

Nt kordatehtud ala metsastatakse rakendades looduslähedasi ja kliimakindlaid võtteid. Täiendavalt

aitavad sekkumised kaasa ringmajandusele, taaskasutades sekundaarseid materjale maavara

kaevandamise ja töötlemisega rikutud või mõjutatud alade korrastamisel. Üks osa teisese toorme

kasutamise soodustamisest on varem kasutatud ja praeguseks hüljatud toormete hankimisega seotud

alade korrastamine (nt stabiliseerimine, alade täitmine), rakendades ringmajanduse põhimõtteid

aladel (valitakse eelnevate analüüside põhjal), mis kujutavad ohtu inimeste ja loomadele või

avaldavad otsest negatiivset mõju looduskeskkonnale (põhjaveele avatus, prügistamine). Sekkumised

aitavad piirkondadel olla ettevõtetele ja elanikele atraktiivsemad.

Altkaevandatud alade taastamine aitab kaasa edaspidise tõhusamale maakasutusele nagu

ehitustegevusele, taristu rajamisele, maaviljelusele jne. Projekti sekkumisloogika on arusaadav,

mõjus – projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud

väljundid ja tulemused parimal moel. Nende sidusus eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad.

Tegevuste ajakava on realistlik, arvestab mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust.

Üleminek ringmajandusele on konkurentsivõime suurendamise ja üleilmsete suundumuste vältimatu

eeltingimus. Kavandatud meetmed on kooskõlas 2020. aasta riigiaruandega suunatud järgmistele

teemadele:

1) olulised investeerimisvajadused ringmajanduses,

2) väike ressursitootlikkus ning

3) suur kodumaine materjalitarbimine ja jäätmeteke pärsivad konkurentsivõimet.

Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 käsitleb vajadust vältida ja vähendada jäätmeteket ning

töötada välja keskkonnahoidliku tehnoloogia investeerimisprogramm. Sekkumiste aluseks on

eesmärk minna 2050. aastaks üle ressursitõhusale kliimaneutraalsele ringmajandusele (nagu on

sätestatud lisas D) ning ELi uus ringmajanduse tegevuskava ja tööstusstrateegia.

Projekti kuluefektiivsus

Projekti koostamisel on arvestatud projekti kulude vajalikkust ja mõistlikkust ning seda analüüsib

elluviija enne projekti detailsemate tegevuste lülitamist eelarvesse. Projektis korrastavate objektide

välja selgitamiseks tehakse vajadusel täiendavad uuringud või analüüsid. Rakenduskava üks osa on

teisese toorme kasutamise soodustamine ning varem kasutatud ja praeguseks hüljatud toormeallikate

korrastamine (nt maakasutuse muutus, stabiliseerimine, alade täitmine), rakendades ringmajanduse

põhimõtteid aladel (valitakse eelnevate analüüside põhjal), mis kujutavad ohtu inimeste ja loomade

tervisele või avaldavad otsest negatiivset mõju looduskeskkonnale. Vastavad analüüsid tehakse enne

objektide välja valimist Kliimaministeeriumi eestvedamisel.

Projekti eelselt peab elluviija saama väljaspool tema hallataval maal tegutsemist maaomaniku

kirjaliku arvamust tema maal tegutsemiseks. Projekti järel tagatakse toetuse abil

korrastatud/rajatud/soetatud objekti sihtotstarbeline kasutamine, säilimine ja hooldamine, mis võib

toimuda ka objekti omanike poolt või väljaspool elluviija maad tingimusel, et elluviija saavutab

maaomanikega vastava kokkuleppe. Kui tööde teostamiseks ja omaniku poolseks sihtotstarbeliseks

1 https://www.kik.ee/et/kiki-enda-projektid/ubja-altkaevandatud-alal-maapinna-stabiilsuse-hinnang

4

kasutamiseks, säilimiseks ja hooldamiseks kokkulepet ei saavutata, siis objektil töid ei teostata.

Näiteks märgalaks taastatud mahajäetud turbaala sooks jätmise vajadus tuleb LULUCF määrusest.

Kui projekti ala valitakse, siis peab olema eelnevalt selge, mis saab taastatud maast. Arvestada tuleb

objektide valikul, et tegu on ringmajanduse korrastamise sekkumisega.

Elluviija suutlikkus projekti ellu viia

Elluviijaks volitatakse Riigimetsa Majandamise Keskus, kelle tegevusala põhimääruse järgi on

muuhulgas ka maastiku, pärandkultuuriobjektide ja kaitstavate loodusobjektide hoidmine. Lisaks ka

praktiliste looduskaitsetööde korraldamine riigimaal ning kaitstavate loodusobjektide külastamise

korraldamine. Riigimetsa Majandamise Keskus viib juba ellu mitmeid projekte perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse seaduse alusel antavast toetusest. Seega on projekti elluviija igati võimeline talle

pandavat kohustust eesmärgipäraselt täitma. Projekti sisulist poolt juhib projektijuht, kes korraldab

ka projektiga seonduva asjaajamise. RMK plaanib teenuse sisse hankida. Iga objekti korral enne selle

projekti lisamist selgitatakse välja riigiabiga seonduv.

Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

Punktides 2.3.ja 2.4 kirjeldatakse Eesti 2035 sihti ja mõõdikuid, millesse käesoleva käskkirja punkt

3.1 kirjeldatud toetatav tegevus panustab.

Võrdsete võimaluste, soolise võrdõiguslikkuse ja ligipääsetavuse tagamisele käesoleva käskkirja

tegevustega eraldi mõju ei avaldata, sest tegeletakse konkreetsete keskkonnaprobleemide

lahendamisega. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi

ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021,

lk 159–706) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021.

a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“)

aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihtide „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja

vastutustundlik“ ja „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“

saavutamisse.

Regionaalsesse arengusse panustatakse sellega, kui juhtrühmas valitakse välja objektid, mida

korrastatakse või taastatakse ning kui on võimalik ala uuesti kasutuse võtta, nt metsastamine, siis

luuakse parem elukeskkond. Hinnatakse näitajaga: „Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate

elanike osatähtsus". Sekkumise eesmärgiks on elukeskkonna parandamine, aidates seejuures kaasa

piirkondlike erisuste vähenemisele elukeskkonnaga rahulolus. Millised on projektis elukeskkonna

parandamiseks korrastamist vajavad alad, selguvad projekti elluviimise käigus. Projektide valikul

võetakse arvesse seirekomisjonis kehtestatud valikukriteeriume, mille üheks osaks on ka mõju

piirkondlike erisuste vähendamisele elukeskkonnaga rahulolus. Elukeskkonnaga rahul või pigem

rahul olevate elanike osakaal oli 2022. aastal NUTS3 piirkondade tasandil teistest piirkondadest

oluliselt madalam Kirde-Eestis, kõige suurem rahulolu oli Lääne-Eestis. Maakondlikus vaates oli

rahulolu kõige madalam Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Järvamaal, Eesti keskmisest madalam on

elukeskkonnaga rahulolu ka Põlva, Valga ja Viljandi maakonnas. Maakondadest kõige kõrgem oli

rahulolu kahes Saare maakonnas. 2022. aastal läbi viidud elanike rahuloluküsitlus 2 sisaldas ka

täpsemaid küsimusi rahulolu kohta rohekeskkonnaga, sealhulgas lähiümbruse looduskeskkonnaga,

mida antud sekkumise puhul on otstarbekas projektivalikul silmas pidada, hinnates lisaks

regionaalsetele erisustele üldises elukeskkonnaga rahulolus ka kohaliku tasandi rahulolu lähiümbruse

looduskeskkonnaga, mida sekkumine otseselt mõjutab. Peamine praegu regionaalarengut suunav

riiklik alusdokument on 2022. aasta alguseks valminud regionaalse arengu tegevuskava (RETK),

millega on seotud Kagu-Eesti tegevuskava 2030 ning Ida-Virumaa tegevuskava 2030. Seetõttu

võimalusel eelistatakse objektide töösse valimisel madalama looduskeskkonna rahuloluga

piirkondade kõrval ka Ida-Viru ja Kagu- Eesti piirkondi. Elluviija esitab muuhulgas projekti

2 Leitav: https://minuomavalitsus.ee/muud-toolauad/elanike-rahulolu-2022

5

juhtrühmas fikseeritakse info regioonis jäätmaa osakaalu vähenemise osas või otseselt likvideeritud

pärandmõjude pindala või objektide arvu regioonis. Tegevuste elluviimise asukoha regioonis

märgitakse võimalusel investeeringute puhul SFOSi aadressina või katastriüksuse tunnuse täpsusega,

et võimaldada hiljem ka rakenduskava ülest analüüsi erinevate toetuste piirkondliku jaotuse kohta.

Keskkond ja kliima on olulise tähtsusega. Toetatavad tegevused saavad panustada

kliimaneutraalsesse energiatootmisse, rahastamisallikate mitmekesistamisse, kliimamuutuste

pidurdumisele ning seda hinnatakse riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ näitajatega:

„Keskkonnatrendide indeks“ ja „Ringleva materjali määr“.

Tegevuste peamine eesmärk on parandada elukeskkonda ja korrastada kaevandatud alasid. Selleks

suletakse kaevanduste varingud ja vajumid ning stabiliseeritakse need ennetavalt prioriteetsetel

kaevandatud aladel. Samuti korrastatakse kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbatootmisalad

ning ehitusmaavarade karjäärid.

Alade korrastamise viisi valikul kaalutakse tegevuse pikaajalist kliimamõju, mille tulemusena

vähenevad kasvuhoonegaaside emissioonid atmosfääri, suureneb süsiniku sidumine biomassi ja

süsiniku varu biomassis ja mullas (turbas) säilib või suureneb.

Eesti riikliku kasvuhoonegaaside 2020.a inventuuriaruande järgi on heide kuivendatud turbamaadelt

1,1 miljonit tonni CO2 ekvivalenti, mis pärineb metsamaa, põllumaa, rohumaade ja

turbakaevandusalade turvasmuldade kuivendamisest ja kuivendamisest tingitud turba

mineraliseerumisest. Heidet on hinnatud ka kordades suuremaks – täpsema hinnangu andmist

raskendavad erinevad andmed ja metoodikad turvasmuldade kuivendamisest tuleneva

kasvuhoonegaaside heite suuruse kohta erinevatel maastikel ja erinevat tüüpi turvasmuldadel,

kuivenduse mõjuala suuruse ja säilinud turvasmuldade leviku kohta.

Info sihi ja näitajate kohta kantakse struktuuritoetuste registrisse (SFOSi).

Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi põhiõiguste harta nõuetega ja toetusega aidatakse kaasa

keskkonnahoiu põhimõtete edendamisele.

Käskkirja lisa 1 punktiga 3 sätestatakse toetatavad tegevused. Toetatakse toormete hankimisega

seotud hüljatud kaevandusalade ja nendega seotud pärandmõjude likvideerimist, korrastamist, alade

taastamist (sh metsastamist) ja kasutuselevõttu. Toetatakse mahajäetud toormeallikate korrastamist

(nt stabiliseerimine, alade täitmine), rakendades ringmajanduse põhimõtteid aladel (valitakse

eelnevate analüüside põhjal), mis kujutavad ohtu inimeste ja loomade tervisele või avaldavad otsest

negatiivset mõju looduskeskkonnale.

Alade taastamisel eelistatakse ringmajanduse põhimõtteid ning alade täitmisel, nõlva kaldenurkade

kujundamisel eelistatakse maksimaalses ulatuses piirkonnas paiknevat teisest tooret, mis on sobilik

eelkõige keskkonna ja korrastamise nõuetest lähtuvalt kasutada.

Toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste edukaks ning kuluefektiivseks saavutamiseks on

kaevandatud alade korrastamiseks esmalt vajalik analüüs, et piiritleda ja prioritiseerida need kohad,

kus teostatakse alade taastamine ja korrastamistööd. Kuigi varasemalt on koostatud uuringuid ja

kaardistatud kaevandatud alad, kus lähtudes maapõueseaduse § 93 lõikest 5 on riigil kohustus

korrastada või hüvitada maapõue kasutamise tõttu tekkinud kahju, siis lähtuvalt meetme eelarve

piiratud ulatusest ning laiaulatuslikust probleemist tuleb täpsemalt prioritiseerida korrastatavad alad.

Üldiselt on kaevanduste šurfide, kaevekäikude varingute ja endiste turbatootmisalade ning

ehitusmaavara karjäärialade korrastamisel võimalus rakendada tüüpprojekte, kuid antud meetme

üheks toetatavaks tegevuseks peab jääma ka valitud aladel vastava tüüpprojekti rakendamise

otsustamine või eriprojekti koostamine, samuti korrastamistöödega seotud dokumentide koostamine

ning tegevuslubade taotlemine korrastamistööde teostamiseks. Korrastatakse alad, mis on ohtlikud

inimestele ja loomadele või avaldavad negatiivset mõju looduskeskkonnale (nt jäätmed on

ebaseaduslikult ladestatud, on tekkinud risk põhjaveele jne) ja võimaldaks korrastatud alad suurema

lisandväärtusega kasutusele võtta (nt metsastada, taastada veerežiim turbaalal või kujundada

6

loodusliku ilmega veekogu). Alade lõpliku valiku ja korrastamise viisi otsustab projekti juhtkomisjon

lähtuvalt projektide kuluefektiivsusest, eelarvest ja teostamise mõjust, toetuse andmise eesmärgist.

Tegevuste peamine eesmärk on parandada elukeskkonda. Korrastada tuleks ringmajanduse

saavutamiseks suletud kaevanduste varingud ja vajumid ning ennetavalt stabiliseerida kaevandatud

alad ning korrastada kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbatootmisalad ning ehitusmaavarade

karjäärid. Mis tegevused projekti raames tehakse, otsustatakse projekti juhtrühmas. Antud projekti

toel valitakse välja vaid mõnede eespool loetletud tegevused, kuna rahalisi vahendeid napib.

Käesoleva käskkirja raames ei tehta tegevusi, mis tehakse ära Õiglase Ülemineku Fondist

kliimaministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava

ja eelarve kinnitamine kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide

lahendamiseks Ida- Virumaal.

Samuti on vajalik viia läbi toetuse kasutamisega seotud teavitustegevusi, näiteks kohtuda

maaomanike, kohalike omavalitsuste esindajatega või laiemalt avalikust teavitada tegevustest. Tööde

korrektse ja nõuetekohase teostamise jaoks on oluline teha omanikujärelevalvet. Toetatavad

tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega.

Ei kahjusta oluliselt põhimõte on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja

muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist

kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do no

significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüs tõi välja, et rakenduskavas planeeritud meede on

kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega.

Käesoleva käskkirja alusel antava toetuse DNSH analüüs on toodud järgmises tabelis:

Kas meede võib

potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid

keskkonnaeesmärke

Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste

leevendamine

X Otsene negatiivne mõju puudub.

Kaevanduste varingute ja vajumite

likvideerimisega, alade stabiliseerimisega

ning kaevandamisega rikutud ja mahajäetud

ehitusmaavarade karjääride korrastamisega

ei kaasne olulist kasvuhoonegaaside heidet.

Turbatootmisalade taastamisega väheneb

heide märgalade sektoris.

Kliimamuutustega

kohanemine

X Otsene negatiivne mõju puudub. Varingute ja

vajumite likvideerimise ja varingute

ennetavad stabiliseerimise tööd muudavad

maapinna vastupidavamaks tulevase kliima

suhtes. Taastud turbatootmisaladel paraneb

elurikkuse seisund.

Vee- ja mereressursside

säästev kasutamine ja

kaitse

X Otsene negatiivne mõju puudub. Toetatavatel

tegevustel on otsene positiivne mõju

veeressursile vältides põhjaveereostust, mis

võib tekkida, kui jäätmed jääksid

varingutesse ja vajumitesse ning hüljatud

7

karjääridesse. Turbatootmisalade taastamine

aitab hoida vett maastikes, parandada

põhjaveeringet ökosüsteemides ja kaitseb

põhjavett.

Ringmajandus, sh

jäätmetekke vältimine ja

kaitse

X Otsene negatiivne mõju puudub. Mõju on

positiivne, kuna stabiliseeritud ja korrastatud

maa-alad saab muul otstarbel kasutusele

võtta. Eelistatakse olemasoleva materjali

kasutamist varingute ja vajumite

korrastamisel.

Reostuse vältimine ja

kontroll (õhk, vesi ja

maapind)

X Otsene negatiivne mõju puudub. Toetatavate

tegevuste käigus likvideeritakse

maapinnareostus vastavalt kehtestatud

õigusaktidele olenevalt reostuse iseloomust

ja välditakse põhjavee reostust. Seega on

tegevustel otsene positiivne mõju.

Turbatootmisalade taastamine aitab vältida

kuivade turbaväljade põlenguid.

Bioloogilise

mitmekesisuse ja

ökosüsteemide kaitse ning

taastamine

X Otsene negatiivne mõju puudub. Toetatavate

tegevuste tulemusena aidatakse kaasa

bioloogilise mitmekesisuse kasvule, kuna

maapinna stabiliseerimise käigus saab

taastatavatel aladel luua tingimusi erinevatele

liikidele ning kujundada erinevaid

elupaikasid (mets, poollooduslikud

niidukooslused, märgalad, mosaiiksed

maastikud erinevate elupaikadega jms).

Paraneb keskkonnaseisund.

Eespool toodud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta

oluliselt“ põhimõtetega.

Toetatavad tegevused ei hõlma taristut, millele tuleb tagada kliimakindlus. Tulenevalt Euroopa Liidu

struktuurivahendite kasutust reguleerivast ühissätete määrusest3, on kohustuslik tagada kliimakindlus

taristuinvesteeringutel, mille kestvus on vähemalt 5 aastat. Kliimakindluse tagamine on protsess,

mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades

samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate

kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2030. aastaks saavutatava kasvuhoonegaaside

vähendamise eesmärgiga ning 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Kliimakindluse tagamise hindamiseks on Euroopa Komisjon 2021. aastal kehtestanud teatise

„Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“4. Antud projektis sellise

taristu olemasolu puudub.

Käskkirja lisa 1 punktiga 4 sätestatakse toetatavate tegevuste elluviimisega saavutatav tulemus.

Toetatavate tegevuste elluviimise käigus on tulemuseks ringmajanduse korraldamine. Selleks

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid, ELT L 317, 9.12.2019, lk. 1–16: https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R1060 4 Komisjoni teatis 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“, ELT C

373, 16.9.2021, lk. 1–92: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021XC0916(03)&from=EN

8

vähendatakse tooraine hankimisest tulenenud kahjusid, mis on tekkinud maavarade kaevandamise ja

töötlemisega ning taastatakse sealne elukeskkond ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt. Näitaja

kogumise täpsem kirjeldus ja nõuded on esitatud perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas.

Käskkirja lisa punktiga 5 sätestatakse projekti elluviimise korraldajad.

Käskkirja lisa 1 punktiga 6 sätestatakse projekti juhtrühma töö korraldamise detailid. Käskkirjaga

kehtestatud eelarve piires võib juhtrühm eelarve jagunemist projektis seatud eesmärgi saavutamiseks

muuta.

Käskkirja lisa 1 punktiga 7 sätestatakse abikõlblikkuse periood. Tegevuste abikõlblikkuse periood

algab 1. jaanuaril 2023 ning lõppeb hiljemalt 2029. aasta 31. detsembril.

Käskkirja lisa 1 punktiga 8 sätestatakse tegevuste eelarve ja ajakava. Aastate 2023–2029 tegevuskava

ja eelarve on toodud käskkirja lisas 2. Tegevuste maksumuse hindamisel on arvestatud rakenduskavas

toodud ja meetme nimekirja planeeritud sihtasemete täitmiseks võimalikku eelarvet. Kuna praegu

tuleb toime tulla mitme kriisiga, mis võivad põhjustada kas hinnatõusu või teenuste keerukat

hankimist, siis selguvad lõplikud kulud tegevuste elluviimisel ja teenuste hankimisel. Projekti

tegevuste elluviimisel ja nende tulemustel on positiivne mõju inimelude ohutuse tagamisele ja

varaliste kahjude ennetamisele. Projekti detailne aastaeelarve ja tegevuskava kirjeldavad projekti

tegevuste lõikes konkreetseks aastaks planeeritud toiminguid ning eelarvet riigihangete detailsuses

ning kuu täpsusega. Peale praktiliste tegevuste on vajalik toetada personaliga seotud kulutusi ning

seda nii toetavata tegevuse kui ka projekti juhtimise kulud. Personalikulu (kokku kuus aastat) on

hinnanguliselt ca 81 051 eurot (looduskaitsespetsialist 0,8 koormusega 34 874 eurot, looduskaitse

tööjuht 0,8 koormusega 31 791 eurot ning projektijuht 0,4 koormusega 14 386 eurot), kuid olenevalt

tegevusest, võib see muutuda.

Projekti tegevuste iga-aastase detailse eelarve lisas 2 toodud eelarve piires ning iga-aastase detailse

tegevuskava kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90

kalendripäeva jooksul.

Sekkumise eesmärk on mõjutada elukeskkonda ning seetõttu on sellel ka potentsiaal vähendada

piirkondlikke erinevusi rahulolus elukeskkonnaga. Iga-aastase tegevuskava koostamisel arvestatakse

ka mõju elukeskkonnale piirkondlikus vaates.

Käskkirja lisa 1 punktiga 9 sätestatakse kulude abikõlblikkus.

Abikõlblikud on projekti kulud, mis tehakse toetatavate tegevuste elluviimisel ja meetme ning

projekti eesmärkide saavutamiseks. Projekti toetatavate tegevuste elluviimisega seotud

teavitustegevused on abikõlblikud. Riigihangete seaduse alusel ostetavate teenuste, asjade ja tööde

eest tasutakse kuludokumentide alusel. Abikõlblikud on otsesed personalikulud ja kaudsed kulud

(15% arvestatuna otsestest abikõlblikest personalikuludest) ning projekti ülejäänud abikõlblikud

kulud. Kaudseid kulusid tegelike kuludega (kuludokumentidega) ei tõendata, nt raamatupidaja ei pea

täitma tööajatabelit. Ühtse määrana saadud toetuse kasutamist rakendusüksuse poolt ei kontrollita ega

auditeerita, toetuse saaja ei pea kulusid projekti raamatupidamisarvestuses eristama ega dokumente

säilitama. Abikõlblikud ei ole kulud, mis on nimetatud ühendmääruse §-s 17 ning üldkulud tegelike

kulude alusel.

Käskkirja lisa 1 punktiga 10 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord.

Maksetaotluseks nimetatakse käskkirjas e-toetuses kulusid tõendavate dokumentide esitamist.

Käskkirja lisa 1 punktis 11 tuuakse välja toetuse saaja olulisemad kohustused, kuna toetatava

tegevuste elluviijale kohalduvad toetuse saaja kohustused. Elluviija arvestab tööde tegemisel

asjakohaseid keskkonnanõudeid, sealhulgas ka ringmajanduse põhimõtetega, ringmajanduse valgest

raamatust. Ringmajanudse valge raamat asub siin:

https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/2022-06/Ringmajandus_valge_raamat.pdf. Elluviija

peab arvestama, et vastavalt rakenduskavas toodule, on üks osa teisese toorme kasutamise

9

soodustamisest varem kasutatud ja praeguseks hüljatud toormeallikate korrastamine (nt

stabiliseerimine, alade täitmine), rakendades ringmajanduse põhimõtteid aladel (valitakse eelnevate

analüüside põhjal), mis kujutavad ohtu inimeste ja loomade tervisele või avaldavad otsest negatiivset

mõju looduskeskkonnale. Kõik toetatavad tegevused olema kooskõlas keskkonnaalaste

õigusaktidega.

Kui antakse vähese tähtsusega abi, siis andmed RARi kannab rakendusasutus.

Käskkirja lisa 1 punktiga 12 sätestatakse riigihangete läbiviimisel rakendusüksuse kaasamise

võimalused ja kohustused.

Käskkirja lisa 1 punktiga 13 sätestatakse tegevuste elluviimise seire korraldus. Korra sätestamise

eesmärk on anda tegevuse elluviijale ülevaade, millist informatsiooni ta projekti elluviimisel peab

koguma ning esitama. Käskkirjaga sätestatakse tegevuse elluviijale kohustus esitada projekti

vahearuanded ning lõpparuanne, fikseerides aruandlusperioodi, ning aruannetes sisalduva

miinimuminformatsiooni. Aruannete eesmärk on regulaarselt seirata projekti edenemist, eesmärkide

poole liikumist ning tulemuste saavutamist, samuti avastada võimalikke probleeme elluviimisel.

Projektide vahe- ja lõpparuanded on sisendiks ka rakenduskava seireandmete esitamisel Euroopa

Komisjonile ning ülevaadete esitamisel kogu rakenduskava tulemuste saavutamisest.

Elluviija esitab muuhulgas projekti juhtrühmas fikseeritakse info regioonis jäätmaa osakaalu

vähenemise osas või otseselt likvideeritud pärandmõjude pindala või objektide arvu regioonis.

Tegevuste elluviimise asukoha regioonis märgitakse võimalusel investeeringute puhul SFOSi

aadressina või katastriüksuse tunnuse täpsusega, et võimaldada hiljem ka rakenduskava ülest

analüüsi erinevate toetuste piirkondliku jaotuse kohta.

Käskkirja lisa 1 punktiga 14 sätestatakse finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord.

Käskkirja lisa 1 punktiga 15 sätestatakse vaide menetlemise kord.

Käskkirja lisa 1 punktiga 16 sätestatakse vähese tähtsusega abi andmise kord lõppkasusaajale. RMK

plaanib teenuse sisse hankida. Iga objekti korral enne selle projekti lisamist selgitatakse välja

riigiabiga ja vähesetähtsuse abiga seonduv.

Käskkirja punktiga 2 kinnitatakse toetuse andmiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).

Käskkirja lisaga 2 tuuakse välja projekti planeeritud eelarve rahastajate kaupa koos tegevuste ja

näitaja kajastamisega. Riiklik kaasfinantseering eraldatakse ja makstakse välja koos ELi toetusega.

Detailne tegevuskava koos eelarvega lepitakse kokku projekti juhtrühmas. Lisas 2 on toodud, et

projektis jaguneb kogukulu toetavate tegevuste, sh personalikulu ja kaudse kulu vahel.

Tegevust toetatakse meetmest „Ringmajanduse korraldamine“.

Meede

Rakenduskavaga

kooskõlas olevad

sekkumised

EL toetuse

eelarve

Riiklik kaas-

finantseering

Oma-

finantseering

Kogu-

maksumus

Ring-

majanduse

korraldamine

Ringmajanduspõhiste

tootmis- ja

tarbimismudelite

kasutuselevõtu, sh

tööstussümbioosi ja

toorme hankimisega

seotud kahjude

vähendamise

toetamine ning

vastavate

erialaekspertide

koolitus; Tööstuse ja

teenindussektori, sh

111 028

963,0

2 122 758 118 500 000 231 651 721

10

VKE-de energia- ja

ressursitõhususe

tõstmine ja auditite

toetamine;

Jäätmetekke ja

pakendamise

vältimine ja

vähendamine,

toodete

korduskasutuse

edendamine;

Jäätmete liigiti

kogumise

infrastruktuuri

toetamine;

Ringlussevõtu

võimekuse tõstmine

ja ohutu

materjaliringluse

tagamine

Rahastatud tegevuste detailne jagunemine on lisatud allpool tabelina.

Rakenduskavaga kooskõlas olev

sekkumine nr 21.2.4.11

(ringmajanduspõhiste tootmis- ja

tarbimismudelite kasutuselevõtu,

sh tööstussümbioosi ja toorme

hankimisega seotud kahjude

vähendamise toetamine ning

vastavate erialaekspertide

koolitus)

EL

toetuse

eelarve

Riiklik kaas-

finantseering Omafinantseering Kogumaksumus

a) TAT käskkiri teavitus/koolitus 850 000 150 000 0 1 000 000

b) TAT käskkiri pärandmõjud

(toorme allikate taastamine) 650 000 114 706 0 764 706

c) TAT määrus avatud taotlemine 3 659 444 5 340 556 9 000 000

Kogu sekkumise summa: 5 159 444 264 706 5 340 556 10 764 706

Prognoositav eelarve kõikide ringmajanduse korraldamise sekkumiste lõikes:

Rakenduskavaga kooskõlas

olevad sekkumised

EL

toetuse

eelarve

EL

toetuse

osakaal

Riiklik kaas-

finantseering

Oma-

finantseering Kogumaksumus

Ringmajanduspõhiste

tootmis- ja tarbimismudelite

kasutuselevõtu, sh

tööstussümbioosi ja toorme

hankimisega seotud kahjude

vähendamise toetamine ning

vastavate erialaekspertide

koolitus: 5 159 444 47,93 264 706 5 340 556 10 764 706

a) TAT käskkiri

teavitus/koolitus 850 000 85% 150 000 0 1 000 000

11

b) TAT käskkiri

pärandmõjud (toorme

allikate taastamine) 650 000 85% 114 706 0 764 706

c) TAT määrus avatud

taotlemine 3 659 444 40, 66% 5 340 556 9 000 000

Tööstuse ja

teenindussektori, sh VKE-de

energia- ja ressursitõhususe

tõstmine ja auditite

toetamine:

49 606

788 47,93 0 53 893 212 103 500 000

a) TAT määrus - audit

(ressursi- ja kemikaaliaudit) 479 293 47,93 0 520 707 1 000 000

b) TAT määrus - investeering

49 127

495 47,93 0 53 372 505 102 500 000

Jäätmetekke ja pakendamise

vältimine ja vähendamine,

toodete korduskasutuse

edendamine (määrus) 9 585 852 47,93 0 10 414 147 20 000 000

Jäätmete liigiti kogumise

infrastruktuuri toetamine

24 685

805 47,93 975 699 25 843 158 51 504 662

a) TAT käskkiri 740 769 47,93 804 778 0 1 545 547

b) TAT avatud taotlemine

23 945

036 47,93 170 921 25 843 158 49 959 115

Ringlussevõtu võimekuse

tõstmine ja ohutu

materjaliringluse tagamine

21 991

074 47,93 882 353 23 008 926 45 882 353

a) TAT käskkiri (riigi poolt

ettevalmistavad tegevused) 5 000 000 85% 882 353 0 5 882 353

b) TAT avatud taotlemine

16 991

074 40, 66% 0 23 008 926 40 000 000

Reaalselt toetuse kasutamise soov on koondina erinev planeeritust. Kui kasutatakse väiksema toetuse

protsendiga eelarvet, siis suurendatakse teises sekkumises toetuse osakaalu (kogusumma on

sekkumistes paigas).

Käskkirja punktiga 3 volitatakse Riigimetsa Majandamise Keskus täitma toetatavate tegevuste

elluviija ülesandeid.

Riigimetsa Majandamise Keskus volitatakse valdkondliku ministri käskkirjaga tegevuste elluviijaks

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõike 4 kohaselt.

Käskkirja punktiga 4 kehtestatakse käskkirja jõustumise tingimus. Käskkiri saab jõustuda, kui

rakenduskava eeltingimus on täidetud. Eeltingimus on jäätmekava kehtestamine. Kui Eesti riik

jäätmekava on kehtestanud, siis saadame selle eeltingimuse täitmise Euroopa Komisjonile. Kui

komisjon loeb eeltingimuse täidetuks, siis jõustub ka käesolev käskkiri.

3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu (EL) õigusele

Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on

kooskõlas vastava ELi õigusega.

12

Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega:

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika

rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus);

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal

tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes

sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega

reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.

4. Käskkirja mõju

Käskkirjaga reguleeritava meetme tulemused aitavad likvideerida pärandmõjusid. Käskkirja

koostamise hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal hindame, et meetme eelarve vahenditega

saavutatakse mõõdikutele seatud sihttasemed. Toetus on ühekordne tõuge tulenevate nõuete

täitmiseks ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni.

5. Eelnõu kooskõlastamine Käskkirja eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi,

Sotsiaalministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Riigikantseleiga, Euroopa

Komisjoniga ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seirekomisjoniga ning Riigi Tugiteenuste Keskusega ning Eesti Linnade ja Valdade

Liiduga. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD)

juhtkomisjonile.

Kooskõlastustabel.

I Rahandusministeeriumi seisukoht:

kooskõlastatakse märkustega arvestamisel:

Kliimaministeeriumi tegevus:

1. Meetme rakendamise ja käskkirja jõustumise

eelduseks on erieesmärgile „ring- ja ressursitõhusale

majandusele ülemineku edendamine“ kohalduva

eeltingimuse 2.6 „ajakohastatud kava jäätmekäitluse

kohta“ täitmine. Vastavalt Euroopa Komisjoni 4.

oktoobri 2022. a rakendusotsusele on eeltingimus 2.6

täitmata. Eeltingimuse saab lugeda täidetuks

„Jäätmekava 2022-2028“ jõustamisega. Vastavalt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060 artiklile 15 (3) teavitab liikmesriik Euroopa

Komisjoni niipea, kui loeb eeltingimuse täidetuks ja

esitab selle täitmise põhjenduse. Nimetatud artikli

kohase menetluse alustamiseks ja Euroopa Komisjoni

hinnangu saamiseks (eeltingimuse täidetuks lugemise

osas), palume esitada „Jäätmekava 2022-2028“

Rahandusministeeriumile kinnitamise järgselt

esimesel võimalusel.

Arvestatud. Jäätmekava esitatakse

koheselt peale selle kinnitamist.

2. Eelnõust ega seletuskirjast pole võimalik aru saada,

kas Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK)

kui tegevuste elluviija vaid korraldab pärandmõjude

likvideerimist või teostab töid ise. Palume seda

seletuskirjas täpsemalt selgitada. See on oluline, kuna

Arvestatud. RMK plaanib teenuse

sisse hankida. Iga objekti korral

enne selle projekti lisamist

selgitatakse välja riigiabiga

seonduv.

13

riigiabi analüüsis jõutakse järeldusele, et RMK

elluviijana ei ole riigiabi saaja. Kui aga RMK teostab

pärandmõjude likvideerimistöid ise, siis tuleb

analüüsida, kas töid teostatakse turuhinnaga. Vastasel

korral tuleks RMK-d käsitada riigiabi saajana.

3. Juhime tähelepanu, et käskkirja eelnõu lisa 1 „Toetuse

andmise tingimused…“ punkti 10.4 järgi peab elluviija

esitama riigihanke korraldamist tõendavad

dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud

riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike

kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000

eurot või sellest suurem. Eelnõu lisa 1 punkti 11.1

kohaselt kohaldatakse elluviijale toetuse saaja kohta

ühendmääruses sätestatut. Ühendmääruse § 11

(Toetuse saaja kohustused seoses hankimisega), lg 5

kohaselt, kui ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma

käibemaksuta on 60 000 eurot või sellest suurem,

viiakse ostumenetlus läbi riigihangete registris, välja

arvatud juhul, kui toetuse andmise tingimustes on

sätestatud madalam maksumus, mis ei või olla

väiksem kui samas paragrahvi lõikes 3 nimetatud

maksumus.

Arvestatud. Teadmiseks võetud.

Ühendmääruse § 11 (Toetuse saaja

kohustused seoses hankimisega), lg

5 kohaselt, kui ostu eeldatav

abikõlblik maksumus ilma

käibemaksuta on 60 000 eurot või

sellest suurem, viiakse ostumenetlus

läbi riigihangete registris, välja

arvatud juhul, kui toetuse andmise

tingimustes on sätestatud madalam

maksumus, mis ei või olla väiksem

kui samas paragrahvi lõikes 3

nimetatud maksumus. Riigihangete

registris hanke läbiviimise kohustust

me ei ole muutnud. Oleme

sätestanud käskkirjas vaid selle, et

elluviija peab esitama riigihanke

korraldamist tõendavad

dokumendid, kui riigihange ei ole

läbi viidud riigihangete registris ja

hankelepingu abikõlblike kulude

summa ilma käibemaksuta on

võrdne 20 000 eurot või sellest

suurem.

II Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kliimaministeeriumi tegevus:

1. Eelnõu lisa 1 punkt 6.7 ei ole kooskõlas punktiga 1.4.

Palume täiendada punkti 6.7 selliselt, et see kataks

kõiki punktis 1.4 kajastatud seirekomisjoni kinnitatud

valikukriteeriume. Selliselt on tagatud see, et juhtrühm

võtab tegevuste valikul arvesse ka tegevuste mõju

regionaalsele tasakaalustatud arengule, sh piirkondade

vaheliste erisuste vähenemisele elukeskkonnaga

rahulolus. Ettepanek on sõnastada punkt 6.7

järgmiselt:

„6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised

tegevused, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud

valikukriteeriume, projektis ära tehakse.“

Arvestatud. Vastav punkt

täpsustatud.

2. Eelnõu lisa 1 punkti 13.5 sõnastus („Projekti

juhtrühmas fikseeritakse ja sisestatakse SFOSi

vähemalt info regioonis jäätmaa osakaalu vähenemise

osas või otseselt likvideeritud pärandmõjude pindala

või objektide arv regioonis.“) ei ole üheselt mõistetav.

Punkt 13 käsitleb tegevuste elluviimise seiret ning

ülejäänud alapunktid käsitlevad elluviija tegevust.

Ilmselt on mõeldud, et ka info projekti tegevuste

elluviimise asukoha kohta sisestab vahe- ja

lõpparuandesse elluviija, mitte projekti juhtrühm.

Palume seletuskirjas täpsustada ka regiooni mõistet

eelnõu kontekstis, et lihtsustada elluviijal seireinfo

Arvestatud. Punkti 13.5 sõnastust

täpsustatud ja lisatud seletuskirja

järgmine info: Elluviija esitab

muuhulgas projekti juhtrühmas

fikseeritakse info regioonis jäätmaa

osakaalu vähenemise osas või

otseselt likvideeritud pärandmõjude

pindala või objektide arvu

regioonis. Tegevuste elluviimise

asukoha regioonis märgitakse

võimalusel investeeringute puhul

SFOSi aadressina või

14

sisestamist SFOSi. Tegevuste elluviimise asukoht on

investeeringute puhul otstarbekas sisestada SFOSi

aadressi või katastriüksuse tunnuse täpsusega, et

võimaldada hiljem ka rakenduskava ülest analüüsi

erinevate toetuste piirkondliku jaotuse kohta.

katastriüksuse tunnuse täpsusega, et

võimaldada hiljem ka rakenduskava

ülest analüüsi erinevate toetuste

piirkondliku jaotuse kohta.

3. Seletuskiri lõiku, mis käsitleb eelnõu kooskõla Eesti

pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja

sihtidega on vajalik täiendada vähemalt valitud

regionaalseid erinevusi kirjeldava „Eesti 2035“ näitaja

„Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate

elanike osatähtsus" osas piirkondlikke erisusi

kirjeldava infoga. Soovitavalt ja kättesaadavuse korral

on asjakohane täiendada lõiku ka muude

meetmespetsiifilisemate näitajate infoga piirkondade

lõikes. Kuna tasakaalustatud regionaalse arengu kui

horisontaalse teema puhul on toetusmeetmetele seatud

ülesanne panustada „Eesti 2035“ näitaja sihttaseme

suunas liikumisse regionaalset tasakaalustatust

toetaval moel, siis on näitaja regionaalne analüüs

vajalik selleks, et anda elluviijale ning projekti

juhtrühmale selge suunis, millistes piirkondades

panustamine aitab paremini kaasa selle Eesti 2035 sihi

saavutamisse ning panustab piirkondade vaheliste

erinevuste vähendamisse. Piirkondade vaheliste

erisuste vähendamiseks ei saa piisavaks lugeda

seletuskirjas kirjeldatud lähenemist, et kui juhtrühmas

valitakse välja korrastatavad või taastatavad objektid,

siis luuakse parem elukeskkond kuskil regioonis.

Arvestatud. Lisatud seletuskirja:

Peamine praegu regionaalarengut

suunav riiklik alusdokument on

2022. aasta alguseks valminud

regionaalse arengu tegevuskava

(RETK). Objektide töösse valimisel

eelistatakse Ida-Viru ja Kagu- Eesti

piirkondi.

III. Riigi Tugiteenuste Keskuse märkused: Kliimaministeeriumi seisukoht:

1. Palun selgelt välja tuua, et käesoleva käskkirja

raames ei tehta tegevusi, mis tehakse ära Õiglase

Ülemineku Fondist kliimaministri käskkirjaga

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning

2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine

kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud

keskkonnaprobleemide lahendamiseks Ida- Virumaal.

Arvestatud. Lisatud käskkirja

punkt 9.4.3 Õiglase Ülemineku

Fondist kliimaministri käskkirjaga

„Toetuse andmise tingimuste

kehtestamine ning 2023–2029

tegevuskava ja eelarve kinnitamine

kaevandamisega ja põlevkivi

töötlemisega seotud

keskkonnaprobleemide

lahendamiseks Ida- Virumaal“

toetavad tegevused.

2. Kustutada 10.8 sõna „koolitusest“. Arvestatud.

3. Punktis 11.4 muuta sõna „hanked“ riigihangeteks. Arvestatud.

4. Selguse huvides soovitame välja tuua, kelle ülesanne

on esitada vähese tähtsusega abi andmed RAR-i, sest

punkti 11.7 sõnastusest ei saa üheselt aru kas see on

elluviija ülesanne või mitte. Kui see ei ole elluviija

ülesanne, siis tuleks vähemalt seletuskirjas selgitada,

kes seda teeb,

Arvestatud. Kui antakse vähese

tähtsusega abi, siis andmed RARi

kannab rakendusasutus.

Taimar Ala

Keskkonnaagentuur

[email protected] 23.10.2023 nr 3-6.1/2023/6533

Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti “Maavarade kaevandamise ja töötlemise

pärandmõjude likvideerimine” juhtrühma liikmete määramine

Austatud Taimar Ala

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) on alustamas Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi

projekti “ Maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimine” (edaspidi

projekt) elluviimist.

Keskkonnaminister on kinnitanud 06.09.2023 käskkirja nr 1-2/23/374 „Toetuse andmise

tingimuste kehtestamine ning 2024–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine maavarade

kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks“.

Projekti eesmärk on vähendada tooraine hankimisest tulenenud kahjusid, mis on tekkinud

maavarade kaevandamise ja töötlemisega ning taastada sealne elukeskkond ringmajanduse

põhimõtetest lähtuvalt.

Toetatakse toormete hankimisega seotud hüljatud kaevandusalade ja nendega seotud

pärandmõjude likvideerimist, korrastamist, taastamist (sh metsastamist) ja alade kasutuselevõttu,

rakendades ringmajanduse põhimõtteid aladel, mis on ohtlikud inimestele ja loomadele või

avaldavad negatiivset mõju looduskeskkonnale (jäätmete ebaseaduslik ladestamine, risk

põhjaveele) ja võimaldaks alad suurema lisandväärtusega kasutusele võtta.

Toetuse andmise tegevuskava punkt 6.1 alusel moodustab projekti elluviija (RMK) projekti

juhtrühma, mis koosneb Riigimetsa Majandamise Keskuse, Kliimaministeeriumi, Maa-ameti,

Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri esindajatest.

Lähtuvalt eeltoodust palume Keskkonnaagentuuril nimetada projekti juhtrühma liige/liikmed,

edastades RMK-le vastav info e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 04.11.2023.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Bleive

projektijuht

looduskaitseosakond

Lisad:

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine

maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks.

5011614 [email protected]

K Ä S K K I R I

Tallinn 06.09.2023 nr 1-2/23/374

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024–2029

tegevuskava ja eelarve kinnitamine maavarade

kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2012_2027) § 10 lõigete 2 ja

4 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga.

1. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

2021-2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Ring- ja ressursitõhusale

majandusele ülemineku edendamine“ maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude

likvideerimiseks (lisa 1).

2. Kinnitan toetuse maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks

2024–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).

3. Volitan Riigimetsa Majandamise Keskuse täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.

4. Käskkiri jõustub perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide eeltingimuse täitumisel (riigi jäätmekava 2022-2028 kehtestamisel), mille on

Euroopa Komisjon kinnitanud.

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide

Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse

§ 31.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi

Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium

Toetuse andmise tingimused maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude

likvideerimiseks

1. Reguleerimisala

1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja

ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames maavarade kaevandamise

ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks.

1.2. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023.-2026. aasta eelarvestrateegia programmi

„Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse

„Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks.

1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Ringmajanduse

korraldamine”, number 21.2.4.1, sekkumine „Ringmajanduspõhiste tootmis- ja

tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud

kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus”. Sekkumise

number on 21.2.4.11.

1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava

seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate

tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

2. Toetuse andmise eesmärk

2.1. Toetuse andmise eesmärk on vähendada tooraine hankimisest tulenenud kahjusid, mis on

tekkinud maavarade kaevandamise ja töötlemisega ning taastada sealne elukeskkond

ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt.

2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud

horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks

kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“)

aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihtide „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja

vastutustundlik“ ja „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne

elukeskkond“ saavutamisse.

2.3. Punktis 2.3. nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamisele

aidatakse kaasa keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse ja regionaalsesse arengusse

panustamisega ning seda hinnatakse näitajatega: „Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul

olevate elanike osatähtsus", „Keskkonnatrendide indeks“ ja „Ringleva materjali määr“.

3. Toetatavad tegevused

3.1. Toetatakse toormete hankimisega seotud hüljatud kaevandusalade ja nendega seotud

pärandmõjude likvideerimist, korrastamist, taastamist (sh metsastamist) ja alade

kasutuselevõttu, rakendades ringmajanduse põhimõtteid aladel, mis on ohtlikud inimestele

ja loomadele või avaldavad negatiivset mõju looduskeskkonnale (jäätmete ebaseaduslik

KINNITATUD

06.09.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/374

Lisa nr 1

ladestamine, risk põhjaveele) ja võimaldaks alad suurema lisandväärtusega kasutusele

võtta.

3.2. Toetatakse maapõueseaduse § 93 lõikest 5 lähtuvalt valitud toormete hankimisega seotud

pärandmõjude alade taastamist.

3.3. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L

198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses.

3.4. Iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste

elluviimiseks kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. 2024. aasta eelarve

kinnitab juhtrühm hiljemalt 90 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest.

3.5. Viiakse ellu toetuse kasutamisega seotud teavitustegevusi.

4. Tulemused

4.1. punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemusena on hüljatud toormeallikad ning

kaevandamisega rikutud ja mõjutatud alad korrastatud, muudetud ohutuks, taastatud

elukeskkond ja aladel taastatud otstarbeline kasutus.

4.2. punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatav näitaja on järgmine:

4.3 Projektile kehtestatakse vajaduse korral spetsiifilised näitajad projekti juhtrühmas.

5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija

5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium.

5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.

5.3. Tegevuste elluviija on Riigimetsa Majandamise Keskus.

6. Projekti juhtrühm

6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Kliimaministeeriumi, Maa-

ameti, Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri esindajatest.

6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.

6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust

ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise

aruanded.

6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.

6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.

6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta.

6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused, arvestades ühendmääruse §-s 7

nimetatud valikukriteeriume, projektis ära tehakse.

Näitaja nimetus

ja mõõtühik

Alg

tase Aasta

2024

vahe

sihttase

2029

sihttase Selgitav teave

M ee

tm e

n im

ek ir

ja v

äl ju

n d

n äi

ta ja

Investeeringud

ringmajanduse

arendamisse

(eurodes)

0 Ei

kohaldu 0 764 705,88

Näitajasse arvestatakse

investeeringud ringmajanduse

arengu toetamiseks (nii EL

toetus kui riiklik

kaasfinantseering).

Ringmajanduse jaoks on vajalik

arendada riigi tasandil ühtset

lähenemist nii teavituse,

koolituse kui ka reaalsete

lahenduste osas.

Saavutustaset raporteeritakse

Jooksvalt vastavalt kulude

tegemisele SFOS maksete info

alusel.

6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeeriumi juhtkond.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2024. aastal ning lõpeb 31. detsembril

2029. aastal.

8. Tegevuste eelarve

8.1. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist.

8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku

kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.

8.3. Projekti kogueelarve on 764 705,88 eurot, millest EL toetus on 650 000,00 eurot ning

riiklik kaasfinantseering on 114 705,88 eurot. Projekti tegevuste üldine eelarve ja ajakava

on toodud lisas 2.

9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15, 16, ja 21 ning käesolevas

käskkirjas sätestatud tingimustele.

9.2. Abikõlblikud on järgmised projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3

nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja

tulemuste saavutamiseks, muuhulgas:

9.2.1 eeluuringute ja analüüside kulud;

9.2.2 projektlahenduste koostamise kulud;

9.2.3 korrastamistöödeks vajalike lubade taotlemise kulud;

9.2.4 maaomanikega kokkulepete sõlmimise kulud;

9.2.5 keskkonnamõju hindamise või analüüside kulud;

9.2.6 korrastamistööd ja selle teostamisega seotud kulud;

9.2.7 omanikujärelevalve kulud;

9.2.8 struktuuritoetuse kasutamisest teavitamisega seotud kulud;

9.2.9 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

9.2.10 toetatava tegevuse- ja projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud

ühendmääruse §-s 16.

9.3. Abikõlblikud on projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4

kokku 15 protsendi ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest.

9.4. Abikõlblikud ei ole:

9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;

9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel;

9.4.3 Õiglase Ülemineku Fondist kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste

kehtestamine ning 2023–2026 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kaevandamisega ja

põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamiseks Ida- Virumaal“

alusel toetavad objektid.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud

tingimustel ja korras.

10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3

nimetatud tingimustel.

10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis

tehtud kuludega seotud dokumendid:

10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise

lepingud ja töölepingud, kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt esitatud;

10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja

õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust

erinevalt;

10.3.3 arved või muud raamatupidamise algdokumendid;

10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;

10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokumendid, kui neid nõutakse lepingus;

10.3.6 raamatupidamises tegevuste kulude kajastamist tõendav dokument.

10.4. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi

viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta

on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.

10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja

muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.

10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide

nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud

tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja kuni 30 päeva

nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste

kõrvaldamiseks.

10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste

täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte

hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on

lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni

31.märtsini 2030.a.

10.8. Punktis 16.1. nimetatud tegevuse puhul esitatakse osavõtjate nimekiri, millele märgitakse

osavõtjate kontaktandmed ja juriidilise isiku registrikood, kui üritus on käsitatav vähese

tähtsusega abina.

10.9. Kuludega seotud dokumente ei esitata ühtse määra alusel hüvitatavate kulude kohta.

11. Elluviija kohustused 11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.

11.2. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud

riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. detsembriks ja 1. juuliks.

11.3. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast

projekti lõppmakse tegemist vähemalt 5 aasta jooksul.

11.4. Elluviija täidab tööde tegemisel asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte.

11.5. Kaevandamisega rikutud või mõjutatud alade korrastamisel tuleb lähtuda eelkõige

elurikkuse tõstmisest ja kliimaeesmärkidest. Kui kordatehtud ala metsastatakse, siis

kasutatakse looduslähedasi ja kliimakindlaid võtteid, leppides need eelnevalt kokku

rakendusasutusega.

11.6. Elluviija on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai

2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ toodud nõuetele.

11.7. Toetatavate tegevuste elluviimisel varingualade täitmise korral kasutab teisest tooret.

11.8. Kui projekt viiakse läbi ettevõtlusega tegeleva isiku kinnistul, on antav toetus vähese

tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa

Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT

L 352, 24.12.2013, lk 1-8), artikli 3 mõistes. Sellisel juhul järgib elluviija toetuse

kasutamisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Elluviija teavitab

ettevõtjaid neile projekti käigus antavast vähese tähtsusega abist, selle suurusest ja

tingimustest, peab arvestust antava vähese tähtsusega abi kohta ning esitab sellekohase

teabe rakendusüksusele koos kuludokumentidega.

12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine

12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.

12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks.

12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb

rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.

12.4 Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste

kohta.

13. Tegevuste elluviimise seire

13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahearuanded ja lõpparuande e-toetuse

keskkonna kaudu.

13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,

teavet väljundnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljundnäitaja 2024. ja 2029. a

sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.

13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta

hiljemalt sama aasta 31.detsembriks, rakendusüksuse nõudmisel tihemini.

13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet

projekti väljundnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti

2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu

viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

13.5. Projekti juhtrühmas fikseeritakse ja elluviija poolt sisestatakse SFOSi vähemalt info

regioonis jäätmaa osakaalu vähenemise osas või otseselt likvideeritud pärandmõjude

pindala või objektide arv regioonis.

13.6. Vahearuannetes ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses

nr 54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite

andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud

tegevuste kohta.

13.7. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.7 kirjeldatule.

13.8. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt

aruannete esitamist projekti viimase makse tegemise perioodile järgneva viie aasta

jooksul.

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.

15. Vaide esitamine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie

rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021-2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras.

16. Vähese tähtsusega abi

16.1. Käesoleva käskkirja punktides 3.1 ja 3.2. nimetatud tegevused tuleb lugeda vähese

tähtsusega abiks kinnistu omanikele, kui läbi viidavate analüüside, projektilahenduste või

tööde objektiks on ettevõtlusega tegeleva isiku kinnistu.

16.2. Vähese tähtsusega abi andmise lubatavust ettevõtjatele kontrollib elluviija enne vastava

projekti arutamist juhtrühmas. Kui ettevõtjal ei ole piisavalt vähese tähtsusega abi vaba

jääki, siis projekti vastaval kinnistul läbi viia ei saa.

16.3. Vähese tähtsusega abi korral ei tohi toetuse suurus koos taotluse esitamise majandusaasta

ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul taotlejale muudest vahenditest

antud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot, maanteetranspordi valdkonnas rendi

või tasu eest kaupu vedava ettevõtja puhul 100 000 eurot.

16.4. Vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1

lõikes 1 sätestatud juhtudel.

16.5. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad,

kes on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2

kohaselt.

16.6. Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis

5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

Toetuse andmine maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks 2024–2029 tegevuskava ja eelarve

Projekti maksumus

Kogumaksumus

(EUR)

Abikõlblik

summa (EUR)

Toetuse summa

kokku (EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetuse määr (%)

Riikliku kaasfinantseeringu

määr (%)

764 705,88 764 705,88 764 705,88 85 15

Eelarve jaotus rahastajate lõikes

Rahastaja Abikõlblik summa

(EUR)

Riiklik kaasfinantseering 114 705,88

Ühtekuuluvusfond 650 000,00

Toetus kokku 764 705,88

KOKKU 764 705,88

Tegevuse nimetus: Rakenduskava väljundnäitaja:

01.01.202431.12.2029

Pärandmõjude likvideerimine (toorme

allikate taastamine) Investeeringud ringmajanduse

arendamisse (eurodes)

Abikõlblik

kogusumma

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetus

(EUR)

Riiklik kaas-

finantseering

(EUR)

671 497,23 570 772,65 100 724,58

Otsene personalikulu 81 051,00 68 893,35 12 157,65

Ühtne määr 12 157,65 10 334,00 1 823,65

Kokku: 764 705,88 650 000,00 114 705,88

KINNITATUD

06.09.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/374

Lisa nr 2

1

Kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024-2029 tegevuskava

ja eelarve kinnitamine maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõukohane käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

Käskkirjaga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale

majandusele ülemineku edendamine“ raames maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude

likvideerimiseks.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi maavarade osakonna nõunikud Helena Gailan

(626 2868, [email protected]), Harry Kuivkaev (626 2964,

[email protected]) ja Reeli Sildnik (626 0758,

[email protected]) ning finantsosakonna peaspetsialist Eerika Purgel (626 0709,

[email protected]). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi

tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast punktist, millega reguleeritakse toetuse andmist maavarade kaevandamise ja

töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks. Esimese punktiga kinnitatakse toetuse andmise

tingimused ja kord (lisa 1), teise punktiga kinnitatakse projekti üldine tegevuskava ja eelarve

aastateks 2024–2029 (lisa 2) ja kolmanda punktiga volitatakse Riigimetsa Majandamise Keskus

(edaspidi RMK) projekti elluviijaks. Neljanda punktiga sätestatakse käskkirja jõustumise tähtaeg.

Käskkirja punktiga 1 kehtestatakse toetuse andmise tingimused (lisa 1).

Käskkirja lisa 1 punktiga 1 sätestatakse reguleeritav valdkond, mille raames toetust antakse. Toetust

antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi ka rakenduskava)

poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele

ülemineku edendamine“ raames maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude

likvideerimiseks. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023–2026. aasta eelarvestrateegia programmi

„Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse

„Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks. Toetus

kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

meetme nimekirjas meetmes „Ringmajanduse korraldamine”, number 21.2.4.1, sekkumine

„Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme

hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus”.

Sekkumise number on 21.2.4.11.

Käskkirja lisa 1 punktiga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid. Üheks toetuse andmise

eesmärgiks on vähendada kunagise tooraine hankimisest tulenenud kahjusid maakasutusele ja selle

muutusele, mis on tekkinud maavarade kaevandamise ja töötlemise käigus. Teiseks eesmärgiks on

taastada endiste pärandmõjudega kaevandatud alade elukeskkond ringmajanduse põhimõtetest

lähtuvalt. Selleks tuleb stabiliseerida kaevandusalad ja korrastada vanad turbatootmise ja karjäärialad,

samuti luua piirkonnas uut lisandväärtust maakasutuses ja võimaldada seeläbi ka majandustegevusi

edaspidi (nt taastuvenergia arendusteks taristu rajamine, metsastamine, põllumajanduslik maa või

muu tegevus, mida täna ei ole võimalik alade stabiilsuse tõttu) või taastada looduslik olukord. Alade

taastamisel, kaevanduskahjude likvideerimisel (täitmisel) eelistatakse teisese toorme kasutamist

lähtuvalt 2020.a tüüpprojektides toodud nõuetest (2020.a valmis analüüs „Suletud

põlevkivikaevanduste varinguaukude ja- alade korrastamise analüüs, tüüpprojektide ja tegevuskava

koostamine“, milles muuhulgas soovitatakse kasutada teisest tooret sh aherainekillustikku vastavalt

2

koostatud tüüpprojektile). Mahajäetud turbatootmisalade taastamisel on eelistatud kaevandatud maa

taastamine märgalaks või nt marjakasvatuseks.

Pärandmõjude likvideerimine parandab elukeskkonda ja muudab piirkonna atraktiivsemaks, ning

kaevandamisega rikutud või mõjutatud alad saab muul otstarbel kasutusele võtta. Turbatootmisalad

saab peamiselt taastada looduslikuks alaks (nt märgala), kuid kaalutakse ka võimalusi ühendada

märgalade taastamine mitmeotstarbelise maakasutusega (nt taastuvenergialahenduste loomine,

märgalaviljelus, metsastamine), kui tegevustel ei ole kaasnevat negatiivset mõju kliimale või

elurikkusele.

Toetuse andmise tingimuste koostamisel on rakendatud Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriume ning tehtud

on asjakohased analüüsid. Toetatavad tegevused on vastavuses perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus-

ja valikukriteeriumidega.

Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele

Toetus on suunatud ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tooraine

hankimisest tulenevate kahjude vähendamiseks ning alade loodusliku seisundi taastamiseks.

Kriteeriumi täitmiseks panustavad toetatavad tegevused meetme eesmärkide täitmisse (kirjeldatud

eelnevates lõikudes). Abikõlblikud kulud on esmajärgus piiratud nõudega, et juhul kui projekti

raames tehakse kulusid, mis ei ole rakenduskavas seatud eesmärgi saavutamiseks vajalikud, ei loeta

neid kulusid abikõlblikuks, kulud peavad täitma projekti eesmärke. Projekti tulemuste saavutamise

eest vastutab elluviija. Projekt panustab otseselt meetme nimekirja väljundnäitajasse, mille sisu ja

raporteerimise tingimused on detailselt kirjeldatud perioodi 2021–2027 rakenduskava näitajate

metoodikas.

Toetatav meede on kooskõlas loodava keskkonnavaldkonna arengukavaga (KEVAD), mille üheks

oluliseks tegevuseks on maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude haldamine.

Arengukava kohaselt tuleb riigil likvideerida maavara kaevandamise ja töötlemise pärandmõjud

mahajäetud aladel. Kaevandamisega rikutud või mõjutatud alade korrastamisel tuleb lähtuda eelkõige

elurikkuse tõstmisest ja kliimaeesmärkidest (sh elupaikade taastamine, mitmekesiste maastike

loomine, loodussõbralik metsastamine jt tegevused). Oluline on alade korrastamisel taaskasutada

varem kasutusele võetud materjale ja kaevandamisjäätmeid pikendades seeläbi loodusressursside

kestlikku kasutamist.

Aastatel 2013–2015 kaardistati riigimaal asuvad korrastamata ja mahajäetud ehitusmaavarade

karjäärid, hinnati nende seisundit ning anti soovitused edaspidiseks käitlemiseks. Välja toodi need

objektid, mis olid tekkinud enne seda, kui kaevandajale pandi kohustus kaevandamisel tekkinud

varingud korrastada. Kolmes etapis toimunud revisjonitööde käigus hinnati kokku 169 mahajäetud

karjääri või kaeveala kogupindalaga 1 319 ha. Esmajärjekorras tuleb korrastada kehvas seisus

karjäärid ehk sellised, mis on ohtlikud või milles on looduslik seisund taastamata ning, kus maavara

ei leidu.

Põlevkivi kaevandatud alade osas valmis 2018. a Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) uuring „Põlevkivi

altkaevandatud alade varingute uuring“ (edaspidi ka TTÜ 2018. a uuring), mille raames koguti kokku

varasemate uuringute andmed, mõõdistati ja kaardistati varingud ning analüüsiti kaevandatud

põlevkivi kaevandusalade kasutamist. Töös kasutati ka Maa-ameti maapinna reljeefikaarte ning

aerofotode andmestikku maapinnamuutuste analüüsimiseks ja hindamiseks. TTÜ 2018. a uuringus

on toodud välja ca 80 maapinnamuutustega ala ja ligikaudu 800 šurfi olemasolu, kuid millede

seisukord ja ohtlikkuse tase vajab täpsustamist. Ohtlikkuse hindamisel on aluseks mõju inimestele,

elusloodusele ja keskkonnale ning stabiliseerimise vajaduse järjekorras ettepoole tõstab varingu

asukoht ning kokkupuude inimestega. Sarnane uuring ja riski hinnang koostati ka 2023.a vana Ubja

allmaakaevanduse alal: "Ubja põlevkivi kaevanduskäikude püsivuse ja maapinna stabiilsuse

3

hindamiseks"1 , kus tuvastati kuus ohtlikku varinguala, mis paiknevad probleemseimaks hinnatud

kinnistutel, Katela maanteest kirdes (Kaasiku, Sae ja Rajaotsa kinnistud) ja tehakse ettepanekud alade

stabiliseerimiseks ja ka metsastamiseks.

Mahajäetud turbatootmisalad on kaardistatud 2005-2009 toimunud Eesti Geoloogia Keskuse

turbaalade revisjoni käigus. Nendest 9371 hektaril asuvast 98 mahajäetud alast on osaliselt juba

tootmisalad taastatud. Turbaalade korrastamise tegevusi on ellu viidud keskkonnaministri 07.07.2016

käskkirja nr 636 “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine meetme tegevuste 7.2.3 “Kuivendatud,

ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamine“ täitmiseks, mida tehakse meetme tegevuste

2014-2021 tegevuskava ja eelarve kinnitamine” alusel. Projekti käigus taastatakse 2023. aasta lõpuks

2000 ha mahajäetud ja kuivendatud tootmisala üle Eesti.

Projekti põhjendatus

Ringmajanduse tootmismudelite arendamine võimaldab vähendada toorme hankimise vajadust ning

sellega seotud kahjusid, samuti juba tekkinud kahjude likvideerimist ning toormeallikate taastamist.

Nt kordatehtud ala metsastatakse rakendades looduslähedasi ja kliimakindlaid võtteid. Täiendavalt

aitavad sekkumised kaasa ringmajandusele, taaskasutades sekundaarseid materjale maavara

kaevandamise ja töötlemisega rikutud või mõjutatud alade korrastamisel. Üks osa teisese toorme

kasutamise soodustamisest on varem kasutatud ja praeguseks hüljatud toormete hankimisega seotud

alade korrastamine (nt stabiliseerimine, alade täitmine), rakendades ringmajanduse põhimõtteid

aladel (valitakse eelnevate analüüside põhjal), mis kujutavad ohtu inimeste ja loomadele või

avaldavad otsest negatiivset mõju looduskeskkonnale (põhjaveele avatus, prügistamine). Sekkumised

aitavad piirkondadel olla ettevõtetele ja elanikele atraktiivsemad.

Altkaevandatud alade taastamine aitab kaasa edaspidise tõhusamale maakasutusele nagu

ehitustegevusele, taristu rajamisele, maaviljelusele jne. Projekti sekkumisloogika on arusaadav,

mõjus – projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud

väljundid ja tulemused parimal moel. Nende sidusus eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad.

Tegevuste ajakava on realistlik, arvestab mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust.

Üleminek ringmajandusele on konkurentsivõime suurendamise ja üleilmsete suundumuste vältimatu

eeltingimus. Kavandatud meetmed on kooskõlas 2020. aasta riigiaruandega suunatud järgmistele

teemadele:

1) olulised investeerimisvajadused ringmajanduses,

2) väike ressursitootlikkus ning

3) suur kodumaine materjalitarbimine ja jäätmeteke pärsivad konkurentsivõimet.

Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 käsitleb vajadust vältida ja vähendada jäätmeteket ning

töötada välja keskkonnahoidliku tehnoloogia investeerimisprogramm. Sekkumiste aluseks on

eesmärk minna 2050. aastaks üle ressursitõhusale kliimaneutraalsele ringmajandusele (nagu on

sätestatud lisas D) ning ELi uus ringmajanduse tegevuskava ja tööstusstrateegia.

Projekti kuluefektiivsus

Projekti koostamisel on arvestatud projekti kulude vajalikkust ja mõistlikkust ning seda analüüsib

elluviija enne projekti detailsemate tegevuste lülitamist eelarvesse. Projektis korrastavate objektide

välja selgitamiseks tehakse vajadusel täiendavad uuringud või analüüsid. Rakenduskava üks osa on

teisese toorme kasutamise soodustamine ning varem kasutatud ja praeguseks hüljatud toormeallikate

korrastamine (nt maakasutuse muutus, stabiliseerimine, alade täitmine), rakendades ringmajanduse

põhimõtteid aladel (valitakse eelnevate analüüside põhjal), mis kujutavad ohtu inimeste ja loomade

tervisele või avaldavad otsest negatiivset mõju looduskeskkonnale. Vastavad analüüsid tehakse enne

objektide välja valimist Kliimaministeeriumi eestvedamisel.

Projekti eelselt peab elluviija saama väljaspool tema hallataval maal tegutsemist maaomaniku

kirjaliku arvamust tema maal tegutsemiseks. Projekti järel tagatakse toetuse abil

korrastatud/rajatud/soetatud objekti sihtotstarbeline kasutamine, säilimine ja hooldamine, mis võib

toimuda ka objekti omanike poolt või väljaspool elluviija maad tingimusel, et elluviija saavutab

maaomanikega vastava kokkuleppe. Kui tööde teostamiseks ja omaniku poolseks sihtotstarbeliseks

1 https://www.kik.ee/et/kiki-enda-projektid/ubja-altkaevandatud-alal-maapinna-stabiilsuse-hinnang

4

kasutamiseks, säilimiseks ja hooldamiseks kokkulepet ei saavutata, siis objektil töid ei teostata.

Näiteks märgalaks taastatud mahajäetud turbaala sooks jätmise vajadus tuleb LULUCF määrusest.

Kui projekti ala valitakse, siis peab olema eelnevalt selge, mis saab taastatud maast. Arvestada tuleb

objektide valikul, et tegu on ringmajanduse korrastamise sekkumisega.

Elluviija suutlikkus projekti ellu viia

Elluviijaks volitatakse Riigimetsa Majandamise Keskus, kelle tegevusala põhimääruse järgi on

muuhulgas ka maastiku, pärandkultuuriobjektide ja kaitstavate loodusobjektide hoidmine. Lisaks ka

praktiliste looduskaitsetööde korraldamine riigimaal ning kaitstavate loodusobjektide külastamise

korraldamine. Riigimetsa Majandamise Keskus viib juba ellu mitmeid projekte perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse seaduse alusel antavast toetusest. Seega on projekti elluviija igati võimeline talle

pandavat kohustust eesmärgipäraselt täitma. Projekti sisulist poolt juhib projektijuht, kes korraldab

ka projektiga seonduva asjaajamise. RMK plaanib teenuse sisse hankida. Iga objekti korral enne selle

projekti lisamist selgitatakse välja riigiabiga seonduv.

Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

Punktides 2.3.ja 2.4 kirjeldatakse Eesti 2035 sihti ja mõõdikuid, millesse käesoleva käskkirja punkt

3.1 kirjeldatud toetatav tegevus panustab.

Võrdsete võimaluste, soolise võrdõiguslikkuse ja ligipääsetavuse tagamisele käesoleva käskkirja

tegevustega eraldi mõju ei avaldata, sest tegeletakse konkreetsete keskkonnaprobleemide

lahendamisega. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi

ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021,

lk 159–706) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021.

a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“)

aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihtide „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja

vastutustundlik“ ja „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“

saavutamisse.

Regionaalsesse arengusse panustatakse sellega, kui juhtrühmas valitakse välja objektid, mida

korrastatakse või taastatakse ning kui on võimalik ala uuesti kasutuse võtta, nt metsastamine, siis

luuakse parem elukeskkond. Hinnatakse näitajaga: „Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate

elanike osatähtsus". Sekkumise eesmärgiks on elukeskkonna parandamine, aidates seejuures kaasa

piirkondlike erisuste vähenemisele elukeskkonnaga rahulolus. Millised on projektis elukeskkonna

parandamiseks korrastamist vajavad alad, selguvad projekti elluviimise käigus. Projektide valikul

võetakse arvesse seirekomisjonis kehtestatud valikukriteeriume, mille üheks osaks on ka mõju

piirkondlike erisuste vähendamisele elukeskkonnaga rahulolus. Elukeskkonnaga rahul või pigem

rahul olevate elanike osakaal oli 2022. aastal NUTS3 piirkondade tasandil teistest piirkondadest

oluliselt madalam Kirde-Eestis, kõige suurem rahulolu oli Lääne-Eestis. Maakondlikus vaates oli

rahulolu kõige madalam Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Järvamaal, Eesti keskmisest madalam on

elukeskkonnaga rahulolu ka Põlva, Valga ja Viljandi maakonnas. Maakondadest kõige kõrgem oli

rahulolu kahes Saare maakonnas. 2022. aastal läbi viidud elanike rahuloluküsitlus 2 sisaldas ka

täpsemaid küsimusi rahulolu kohta rohekeskkonnaga, sealhulgas lähiümbruse looduskeskkonnaga,

mida antud sekkumise puhul on otstarbekas projektivalikul silmas pidada, hinnates lisaks

regionaalsetele erisustele üldises elukeskkonnaga rahulolus ka kohaliku tasandi rahulolu lähiümbruse

looduskeskkonnaga, mida sekkumine otseselt mõjutab. Peamine praegu regionaalarengut suunav

riiklik alusdokument on 2022. aasta alguseks valminud regionaalse arengu tegevuskava (RETK),

millega on seotud Kagu-Eesti tegevuskava 2030 ning Ida-Virumaa tegevuskava 2030. Seetõttu

võimalusel eelistatakse objektide töösse valimisel madalama looduskeskkonna rahuloluga

piirkondade kõrval ka Ida-Viru ja Kagu- Eesti piirkondi. Elluviija esitab muuhulgas projekti

2 Leitav: https://minuomavalitsus.ee/muud-toolauad/elanike-rahulolu-2022

5

juhtrühmas fikseeritakse info regioonis jäätmaa osakaalu vähenemise osas või otseselt likvideeritud

pärandmõjude pindala või objektide arvu regioonis. Tegevuste elluviimise asukoha regioonis

märgitakse võimalusel investeeringute puhul SFOSi aadressina või katastriüksuse tunnuse täpsusega,

et võimaldada hiljem ka rakenduskava ülest analüüsi erinevate toetuste piirkondliku jaotuse kohta.

Keskkond ja kliima on olulise tähtsusega. Toetatavad tegevused saavad panustada

kliimaneutraalsesse energiatootmisse, rahastamisallikate mitmekesistamisse, kliimamuutuste

pidurdumisele ning seda hinnatakse riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ näitajatega:

„Keskkonnatrendide indeks“ ja „Ringleva materjali määr“.

Tegevuste peamine eesmärk on parandada elukeskkonda ja korrastada kaevandatud alasid. Selleks

suletakse kaevanduste varingud ja vajumid ning stabiliseeritakse need ennetavalt prioriteetsetel

kaevandatud aladel. Samuti korrastatakse kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbatootmisalad

ning ehitusmaavarade karjäärid.

Alade korrastamise viisi valikul kaalutakse tegevuse pikaajalist kliimamõju, mille tulemusena

vähenevad kasvuhoonegaaside emissioonid atmosfääri, suureneb süsiniku sidumine biomassi ja

süsiniku varu biomassis ja mullas (turbas) säilib või suureneb.

Eesti riikliku kasvuhoonegaaside 2020.a inventuuriaruande järgi on heide kuivendatud turbamaadelt

1,1 miljonit tonni CO2 ekvivalenti, mis pärineb metsamaa, põllumaa, rohumaade ja

turbakaevandusalade turvasmuldade kuivendamisest ja kuivendamisest tingitud turba

mineraliseerumisest. Heidet on hinnatud ka kordades suuremaks – täpsema hinnangu andmist

raskendavad erinevad andmed ja metoodikad turvasmuldade kuivendamisest tuleneva

kasvuhoonegaaside heite suuruse kohta erinevatel maastikel ja erinevat tüüpi turvasmuldadel,

kuivenduse mõjuala suuruse ja säilinud turvasmuldade leviku kohta.

Info sihi ja näitajate kohta kantakse struktuuritoetuste registrisse (SFOSi).

Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi põhiõiguste harta nõuetega ja toetusega aidatakse kaasa

keskkonnahoiu põhimõtete edendamisele.

Käskkirja lisa 1 punktiga 3 sätestatakse toetatavad tegevused. Toetatakse toormete hankimisega

seotud hüljatud kaevandusalade ja nendega seotud pärandmõjude likvideerimist, korrastamist, alade

taastamist (sh metsastamist) ja kasutuselevõttu. Toetatakse mahajäetud toormeallikate korrastamist

(nt stabiliseerimine, alade täitmine), rakendades ringmajanduse põhimõtteid aladel (valitakse

eelnevate analüüside põhjal), mis kujutavad ohtu inimeste ja loomade tervisele või avaldavad otsest

negatiivset mõju looduskeskkonnale.

Alade taastamisel eelistatakse ringmajanduse põhimõtteid ning alade täitmisel, nõlva kaldenurkade

kujundamisel eelistatakse maksimaalses ulatuses piirkonnas paiknevat teisest tooret, mis on sobilik

eelkõige keskkonna ja korrastamise nõuetest lähtuvalt kasutada.

Toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste edukaks ning kuluefektiivseks saavutamiseks on

kaevandatud alade korrastamiseks esmalt vajalik analüüs, et piiritleda ja prioritiseerida need kohad,

kus teostatakse alade taastamine ja korrastamistööd. Kuigi varasemalt on koostatud uuringuid ja

kaardistatud kaevandatud alad, kus lähtudes maapõueseaduse § 93 lõikest 5 on riigil kohustus

korrastada või hüvitada maapõue kasutamise tõttu tekkinud kahju, siis lähtuvalt meetme eelarve

piiratud ulatusest ning laiaulatuslikust probleemist tuleb täpsemalt prioritiseerida korrastatavad alad.

Üldiselt on kaevanduste šurfide, kaevekäikude varingute ja endiste turbatootmisalade ning

ehitusmaavara karjäärialade korrastamisel võimalus rakendada tüüpprojekte, kuid antud meetme

üheks toetatavaks tegevuseks peab jääma ka valitud aladel vastava tüüpprojekti rakendamise

otsustamine või eriprojekti koostamine, samuti korrastamistöödega seotud dokumentide koostamine

ning tegevuslubade taotlemine korrastamistööde teostamiseks. Korrastatakse alad, mis on ohtlikud

inimestele ja loomadele või avaldavad negatiivset mõju looduskeskkonnale (nt jäätmed on

ebaseaduslikult ladestatud, on tekkinud risk põhjaveele jne) ja võimaldaks korrastatud alad suurema

lisandväärtusega kasutusele võtta (nt metsastada, taastada veerežiim turbaalal või kujundada

6

loodusliku ilmega veekogu). Alade lõpliku valiku ja korrastamise viisi otsustab projekti juhtkomisjon

lähtuvalt projektide kuluefektiivsusest, eelarvest ja teostamise mõjust, toetuse andmise eesmärgist.

Tegevuste peamine eesmärk on parandada elukeskkonda. Korrastada tuleks ringmajanduse

saavutamiseks suletud kaevanduste varingud ja vajumid ning ennetavalt stabiliseerida kaevandatud

alad ning korrastada kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbatootmisalad ning ehitusmaavarade

karjäärid. Mis tegevused projekti raames tehakse, otsustatakse projekti juhtrühmas. Antud projekti

toel valitakse välja vaid mõnede eespool loetletud tegevused, kuna rahalisi vahendeid napib.

Käesoleva käskkirja raames ei tehta tegevusi, mis tehakse ära Õiglase Ülemineku Fondist

kliimaministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava

ja eelarve kinnitamine kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide

lahendamiseks Ida- Virumaal.

Samuti on vajalik viia läbi toetuse kasutamisega seotud teavitustegevusi, näiteks kohtuda

maaomanike, kohalike omavalitsuste esindajatega või laiemalt avalikust teavitada tegevustest. Tööde

korrektse ja nõuetekohase teostamise jaoks on oluline teha omanikujärelevalvet. Toetatavad

tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega.

Ei kahjusta oluliselt põhimõte on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja

muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist

kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do no

significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüs tõi välja, et rakenduskavas planeeritud meede on

kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega.

Käesoleva käskkirja alusel antava toetuse DNSH analüüs on toodud järgmises tabelis:

Kas meede võib

potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid

keskkonnaeesmärke

Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste

leevendamine

X Otsene negatiivne mõju puudub.

Kaevanduste varingute ja vajumite

likvideerimisega, alade stabiliseerimisega

ning kaevandamisega rikutud ja mahajäetud

ehitusmaavarade karjääride korrastamisega

ei kaasne olulist kasvuhoonegaaside heidet.

Turbatootmisalade taastamisega väheneb

heide märgalade sektoris.

Kliimamuutustega

kohanemine

X Otsene negatiivne mõju puudub. Varingute ja

vajumite likvideerimise ja varingute

ennetavad stabiliseerimise tööd muudavad

maapinna vastupidavamaks tulevase kliima

suhtes. Taastud turbatootmisaladel paraneb

elurikkuse seisund.

Vee- ja mereressursside

säästev kasutamine ja

kaitse

X Otsene negatiivne mõju puudub. Toetatavatel

tegevustel on otsene positiivne mõju

veeressursile vältides põhjaveereostust, mis

võib tekkida, kui jäätmed jääksid

varingutesse ja vajumitesse ning hüljatud

7

karjääridesse. Turbatootmisalade taastamine

aitab hoida vett maastikes, parandada

põhjaveeringet ökosüsteemides ja kaitseb

põhjavett.

Ringmajandus, sh

jäätmetekke vältimine ja

kaitse

X Otsene negatiivne mõju puudub. Mõju on

positiivne, kuna stabiliseeritud ja korrastatud

maa-alad saab muul otstarbel kasutusele

võtta. Eelistatakse olemasoleva materjali

kasutamist varingute ja vajumite

korrastamisel.

Reostuse vältimine ja

kontroll (õhk, vesi ja

maapind)

X Otsene negatiivne mõju puudub. Toetatavate

tegevuste käigus likvideeritakse

maapinnareostus vastavalt kehtestatud

õigusaktidele olenevalt reostuse iseloomust

ja välditakse põhjavee reostust. Seega on

tegevustel otsene positiivne mõju.

Turbatootmisalade taastamine aitab vältida

kuivade turbaväljade põlenguid.

Bioloogilise

mitmekesisuse ja

ökosüsteemide kaitse ning

taastamine

X Otsene negatiivne mõju puudub. Toetatavate

tegevuste tulemusena aidatakse kaasa

bioloogilise mitmekesisuse kasvule, kuna

maapinna stabiliseerimise käigus saab

taastatavatel aladel luua tingimusi erinevatele

liikidele ning kujundada erinevaid

elupaikasid (mets, poollooduslikud

niidukooslused, märgalad, mosaiiksed

maastikud erinevate elupaikadega jms).

Paraneb keskkonnaseisund.

Eespool toodud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta

oluliselt“ põhimõtetega.

Toetatavad tegevused ei hõlma taristut, millele tuleb tagada kliimakindlus. Tulenevalt Euroopa Liidu

struktuurivahendite kasutust reguleerivast ühissätete määrusest3, on kohustuslik tagada kliimakindlus

taristuinvesteeringutel, mille kestvus on vähemalt 5 aastat. Kliimakindluse tagamine on protsess,

mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades

samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate

kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2030. aastaks saavutatava kasvuhoonegaaside

vähendamise eesmärgiga ning 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Kliimakindluse tagamise hindamiseks on Euroopa Komisjon 2021. aastal kehtestanud teatise

„Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“4. Antud projektis sellise

taristu olemasolu puudub.

Käskkirja lisa 1 punktiga 4 sätestatakse toetatavate tegevuste elluviimisega saavutatav tulemus.

Toetatavate tegevuste elluviimise käigus on tulemuseks ringmajanduse korraldamine. Selleks

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid, ELT L 317, 9.12.2019, lk. 1–16: https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R1060 4 Komisjoni teatis 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“, ELT C

373, 16.9.2021, lk. 1–92: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021XC0916(03)&from=EN

8

vähendatakse tooraine hankimisest tulenenud kahjusid, mis on tekkinud maavarade kaevandamise ja

töötlemisega ning taastatakse sealne elukeskkond ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt. Näitaja

kogumise täpsem kirjeldus ja nõuded on esitatud perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas.

Käskkirja lisa punktiga 5 sätestatakse projekti elluviimise korraldajad.

Käskkirja lisa 1 punktiga 6 sätestatakse projekti juhtrühma töö korraldamise detailid. Käskkirjaga

kehtestatud eelarve piires võib juhtrühm eelarve jagunemist projektis seatud eesmärgi saavutamiseks

muuta.

Käskkirja lisa 1 punktiga 7 sätestatakse abikõlblikkuse periood. Tegevuste abikõlblikkuse periood

algab 1. jaanuaril 2023 ning lõppeb hiljemalt 2029. aasta 31. detsembril.

Käskkirja lisa 1 punktiga 8 sätestatakse tegevuste eelarve ja ajakava. Aastate 2023–2029 tegevuskava

ja eelarve on toodud käskkirja lisas 2. Tegevuste maksumuse hindamisel on arvestatud rakenduskavas

toodud ja meetme nimekirja planeeritud sihtasemete täitmiseks võimalikku eelarvet. Kuna praegu

tuleb toime tulla mitme kriisiga, mis võivad põhjustada kas hinnatõusu või teenuste keerukat

hankimist, siis selguvad lõplikud kulud tegevuste elluviimisel ja teenuste hankimisel. Projekti

tegevuste elluviimisel ja nende tulemustel on positiivne mõju inimelude ohutuse tagamisele ja

varaliste kahjude ennetamisele. Projekti detailne aastaeelarve ja tegevuskava kirjeldavad projekti

tegevuste lõikes konkreetseks aastaks planeeritud toiminguid ning eelarvet riigihangete detailsuses

ning kuu täpsusega. Peale praktiliste tegevuste on vajalik toetada personaliga seotud kulutusi ning

seda nii toetavata tegevuse kui ka projekti juhtimise kulud. Personalikulu (kokku kuus aastat) on

hinnanguliselt ca 81 051 eurot (looduskaitsespetsialist 0,8 koormusega 34 874 eurot, looduskaitse

tööjuht 0,8 koormusega 31 791 eurot ning projektijuht 0,4 koormusega 14 386 eurot), kuid olenevalt

tegevusest, võib see muutuda.

Projekti tegevuste iga-aastase detailse eelarve lisas 2 toodud eelarve piires ning iga-aastase detailse

tegevuskava kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90

kalendripäeva jooksul.

Sekkumise eesmärk on mõjutada elukeskkonda ning seetõttu on sellel ka potentsiaal vähendada

piirkondlikke erinevusi rahulolus elukeskkonnaga. Iga-aastase tegevuskava koostamisel arvestatakse

ka mõju elukeskkonnale piirkondlikus vaates.

Käskkirja lisa 1 punktiga 9 sätestatakse kulude abikõlblikkus.

Abikõlblikud on projekti kulud, mis tehakse toetatavate tegevuste elluviimisel ja meetme ning

projekti eesmärkide saavutamiseks. Projekti toetatavate tegevuste elluviimisega seotud

teavitustegevused on abikõlblikud. Riigihangete seaduse alusel ostetavate teenuste, asjade ja tööde

eest tasutakse kuludokumentide alusel. Abikõlblikud on otsesed personalikulud ja kaudsed kulud

(15% arvestatuna otsestest abikõlblikest personalikuludest) ning projekti ülejäänud abikõlblikud

kulud. Kaudseid kulusid tegelike kuludega (kuludokumentidega) ei tõendata, nt raamatupidaja ei pea

täitma tööajatabelit. Ühtse määrana saadud toetuse kasutamist rakendusüksuse poolt ei kontrollita ega

auditeerita, toetuse saaja ei pea kulusid projekti raamatupidamisarvestuses eristama ega dokumente

säilitama. Abikõlblikud ei ole kulud, mis on nimetatud ühendmääruse §-s 17 ning üldkulud tegelike

kulude alusel.

Käskkirja lisa 1 punktiga 10 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord.

Maksetaotluseks nimetatakse käskkirjas e-toetuses kulusid tõendavate dokumentide esitamist.

Käskkirja lisa 1 punktis 11 tuuakse välja toetuse saaja olulisemad kohustused, kuna toetatava

tegevuste elluviijale kohalduvad toetuse saaja kohustused. Elluviija arvestab tööde tegemisel

asjakohaseid keskkonnanõudeid, sealhulgas ka ringmajanduse põhimõtetega, ringmajanduse valgest

raamatust. Ringmajanudse valge raamat asub siin:

https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/2022-06/Ringmajandus_valge_raamat.pdf. Elluviija

peab arvestama, et vastavalt rakenduskavas toodule, on üks osa teisese toorme kasutamise

9

soodustamisest varem kasutatud ja praeguseks hüljatud toormeallikate korrastamine (nt

stabiliseerimine, alade täitmine), rakendades ringmajanduse põhimõtteid aladel (valitakse eelnevate

analüüside põhjal), mis kujutavad ohtu inimeste ja loomade tervisele või avaldavad otsest negatiivset

mõju looduskeskkonnale. Kõik toetatavad tegevused olema kooskõlas keskkonnaalaste

õigusaktidega.

Kui antakse vähese tähtsusega abi, siis andmed RARi kannab rakendusasutus.

Käskkirja lisa 1 punktiga 12 sätestatakse riigihangete läbiviimisel rakendusüksuse kaasamise

võimalused ja kohustused.

Käskkirja lisa 1 punktiga 13 sätestatakse tegevuste elluviimise seire korraldus. Korra sätestamise

eesmärk on anda tegevuse elluviijale ülevaade, millist informatsiooni ta projekti elluviimisel peab

koguma ning esitama. Käskkirjaga sätestatakse tegevuse elluviijale kohustus esitada projekti

vahearuanded ning lõpparuanne, fikseerides aruandlusperioodi, ning aruannetes sisalduva

miinimuminformatsiooni. Aruannete eesmärk on regulaarselt seirata projekti edenemist, eesmärkide

poole liikumist ning tulemuste saavutamist, samuti avastada võimalikke probleeme elluviimisel.

Projektide vahe- ja lõpparuanded on sisendiks ka rakenduskava seireandmete esitamisel Euroopa

Komisjonile ning ülevaadete esitamisel kogu rakenduskava tulemuste saavutamisest.

Elluviija esitab muuhulgas projekti juhtrühmas fikseeritakse info regioonis jäätmaa osakaalu

vähenemise osas või otseselt likvideeritud pärandmõjude pindala või objektide arvu regioonis.

Tegevuste elluviimise asukoha regioonis märgitakse võimalusel investeeringute puhul SFOSi

aadressina või katastriüksuse tunnuse täpsusega, et võimaldada hiljem ka rakenduskava ülest

analüüsi erinevate toetuste piirkondliku jaotuse kohta.

Käskkirja lisa 1 punktiga 14 sätestatakse finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord.

Käskkirja lisa 1 punktiga 15 sätestatakse vaide menetlemise kord.

Käskkirja lisa 1 punktiga 16 sätestatakse vähese tähtsusega abi andmise kord lõppkasusaajale. RMK

plaanib teenuse sisse hankida. Iga objekti korral enne selle projekti lisamist selgitatakse välja

riigiabiga ja vähesetähtsuse abiga seonduv.

Käskkirja punktiga 2 kinnitatakse toetuse andmiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).

Käskkirja lisaga 2 tuuakse välja projekti planeeritud eelarve rahastajate kaupa koos tegevuste ja

näitaja kajastamisega. Riiklik kaasfinantseering eraldatakse ja makstakse välja koos ELi toetusega.

Detailne tegevuskava koos eelarvega lepitakse kokku projekti juhtrühmas. Lisas 2 on toodud, et

projektis jaguneb kogukulu toetavate tegevuste, sh personalikulu ja kaudse kulu vahel.

Tegevust toetatakse meetmest „Ringmajanduse korraldamine“.

Meede

Rakenduskavaga

kooskõlas olevad

sekkumised

EL toetuse

eelarve

Riiklik kaas-

finantseering

Oma-

finantseering

Kogu-

maksumus

Ring-

majanduse

korraldamine

Ringmajanduspõhiste

tootmis- ja

tarbimismudelite

kasutuselevõtu, sh

tööstussümbioosi ja

toorme hankimisega

seotud kahjude

vähendamise

toetamine ning

vastavate

erialaekspertide

koolitus; Tööstuse ja

teenindussektori, sh

111 028

963,0

2 122 758 118 500 000 231 651 721

10

VKE-de energia- ja

ressursitõhususe

tõstmine ja auditite

toetamine;

Jäätmetekke ja

pakendamise

vältimine ja

vähendamine,

toodete

korduskasutuse

edendamine;

Jäätmete liigiti

kogumise

infrastruktuuri

toetamine;

Ringlussevõtu

võimekuse tõstmine

ja ohutu

materjaliringluse

tagamine

Rahastatud tegevuste detailne jagunemine on lisatud allpool tabelina.

Rakenduskavaga kooskõlas olev

sekkumine nr 21.2.4.11

(ringmajanduspõhiste tootmis- ja

tarbimismudelite kasutuselevõtu,

sh tööstussümbioosi ja toorme

hankimisega seotud kahjude

vähendamise toetamine ning

vastavate erialaekspertide

koolitus)

EL

toetuse

eelarve

Riiklik kaas-

finantseering Omafinantseering Kogumaksumus

a) TAT käskkiri teavitus/koolitus 850 000 150 000 0 1 000 000

b) TAT käskkiri pärandmõjud

(toorme allikate taastamine) 650 000 114 706 0 764 706

c) TAT määrus avatud taotlemine 3 659 444 5 340 556 9 000 000

Kogu sekkumise summa: 5 159 444 264 706 5 340 556 10 764 706

Prognoositav eelarve kõikide ringmajanduse korraldamise sekkumiste lõikes:

Rakenduskavaga kooskõlas

olevad sekkumised

EL

toetuse

eelarve

EL

toetuse

osakaal

Riiklik kaas-

finantseering

Oma-

finantseering Kogumaksumus

Ringmajanduspõhiste

tootmis- ja tarbimismudelite

kasutuselevõtu, sh

tööstussümbioosi ja toorme

hankimisega seotud kahjude

vähendamise toetamine ning

vastavate erialaekspertide

koolitus: 5 159 444 47,93 264 706 5 340 556 10 764 706

a) TAT käskkiri

teavitus/koolitus 850 000 85% 150 000 0 1 000 000

11

b) TAT käskkiri

pärandmõjud (toorme

allikate taastamine) 650 000 85% 114 706 0 764 706

c) TAT määrus avatud

taotlemine 3 659 444 40, 66% 5 340 556 9 000 000

Tööstuse ja

teenindussektori, sh VKE-de

energia- ja ressursitõhususe

tõstmine ja auditite

toetamine:

49 606

788 47,93 0 53 893 212 103 500 000

a) TAT määrus - audit

(ressursi- ja kemikaaliaudit) 479 293 47,93 0 520 707 1 000 000

b) TAT määrus - investeering

49 127

495 47,93 0 53 372 505 102 500 000

Jäätmetekke ja pakendamise

vältimine ja vähendamine,

toodete korduskasutuse

edendamine (määrus) 9 585 852 47,93 0 10 414 147 20 000 000

Jäätmete liigiti kogumise

infrastruktuuri toetamine

24 685

805 47,93 975 699 25 843 158 51 504 662

a) TAT käskkiri 740 769 47,93 804 778 0 1 545 547

b) TAT avatud taotlemine

23 945

036 47,93 170 921 25 843 158 49 959 115

Ringlussevõtu võimekuse

tõstmine ja ohutu

materjaliringluse tagamine

21 991

074 47,93 882 353 23 008 926 45 882 353

a) TAT käskkiri (riigi poolt

ettevalmistavad tegevused) 5 000 000 85% 882 353 0 5 882 353

b) TAT avatud taotlemine

16 991

074 40, 66% 0 23 008 926 40 000 000

Reaalselt toetuse kasutamise soov on koondina erinev planeeritust. Kui kasutatakse väiksema toetuse

protsendiga eelarvet, siis suurendatakse teises sekkumises toetuse osakaalu (kogusumma on

sekkumistes paigas).

Käskkirja punktiga 3 volitatakse Riigimetsa Majandamise Keskus täitma toetatavate tegevuste

elluviija ülesandeid.

Riigimetsa Majandamise Keskus volitatakse valdkondliku ministri käskkirjaga tegevuste elluviijaks

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõike 4 kohaselt.

Käskkirja punktiga 4 kehtestatakse käskkirja jõustumise tingimus. Käskkiri saab jõustuda, kui

rakenduskava eeltingimus on täidetud. Eeltingimus on jäätmekava kehtestamine. Kui Eesti riik

jäätmekava on kehtestanud, siis saadame selle eeltingimuse täitmise Euroopa Komisjonile. Kui

komisjon loeb eeltingimuse täidetuks, siis jõustub ka käesolev käskkiri.

3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu (EL) õigusele

Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on

kooskõlas vastava ELi õigusega.

12

Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega:

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika

rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus);

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal

tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes

sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega

reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.

4. Käskkirja mõju

Käskkirjaga reguleeritava meetme tulemused aitavad likvideerida pärandmõjusid. Käskkirja

koostamise hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal hindame, et meetme eelarve vahenditega

saavutatakse mõõdikutele seatud sihttasemed. Toetus on ühekordne tõuge tulenevate nõuete

täitmiseks ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni.

5. Eelnõu kooskõlastamine Käskkirja eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi,

Sotsiaalministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Riigikantseleiga, Euroopa

Komisjoniga ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seirekomisjoniga ning Riigi Tugiteenuste Keskusega ning Eesti Linnade ja Valdade

Liiduga. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD)

juhtkomisjonile.

Kooskõlastustabel.

I Rahandusministeeriumi seisukoht:

kooskõlastatakse märkustega arvestamisel:

Kliimaministeeriumi tegevus:

1. Meetme rakendamise ja käskkirja jõustumise

eelduseks on erieesmärgile „ring- ja ressursitõhusale

majandusele ülemineku edendamine“ kohalduva

eeltingimuse 2.6 „ajakohastatud kava jäätmekäitluse

kohta“ täitmine. Vastavalt Euroopa Komisjoni 4.

oktoobri 2022. a rakendusotsusele on eeltingimus 2.6

täitmata. Eeltingimuse saab lugeda täidetuks

„Jäätmekava 2022-2028“ jõustamisega. Vastavalt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060 artiklile 15 (3) teavitab liikmesriik Euroopa

Komisjoni niipea, kui loeb eeltingimuse täidetuks ja

esitab selle täitmise põhjenduse. Nimetatud artikli

kohase menetluse alustamiseks ja Euroopa Komisjoni

hinnangu saamiseks (eeltingimuse täidetuks lugemise

osas), palume esitada „Jäätmekava 2022-2028“

Rahandusministeeriumile kinnitamise järgselt

esimesel võimalusel.

Arvestatud. Jäätmekava esitatakse

koheselt peale selle kinnitamist.

2. Eelnõust ega seletuskirjast pole võimalik aru saada,

kas Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK)

kui tegevuste elluviija vaid korraldab pärandmõjude

likvideerimist või teostab töid ise. Palume seda

seletuskirjas täpsemalt selgitada. See on oluline, kuna

Arvestatud. RMK plaanib teenuse

sisse hankida. Iga objekti korral

enne selle projekti lisamist

selgitatakse välja riigiabiga

seonduv.

13

riigiabi analüüsis jõutakse järeldusele, et RMK

elluviijana ei ole riigiabi saaja. Kui aga RMK teostab

pärandmõjude likvideerimistöid ise, siis tuleb

analüüsida, kas töid teostatakse turuhinnaga. Vastasel

korral tuleks RMK-d käsitada riigiabi saajana.

3. Juhime tähelepanu, et käskkirja eelnõu lisa 1 „Toetuse

andmise tingimused…“ punkti 10.4 järgi peab elluviija

esitama riigihanke korraldamist tõendavad

dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud

riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike

kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000

eurot või sellest suurem. Eelnõu lisa 1 punkti 11.1

kohaselt kohaldatakse elluviijale toetuse saaja kohta

ühendmääruses sätestatut. Ühendmääruse § 11

(Toetuse saaja kohustused seoses hankimisega), lg 5

kohaselt, kui ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma

käibemaksuta on 60 000 eurot või sellest suurem,

viiakse ostumenetlus läbi riigihangete registris, välja

arvatud juhul, kui toetuse andmise tingimustes on

sätestatud madalam maksumus, mis ei või olla

väiksem kui samas paragrahvi lõikes 3 nimetatud

maksumus.

Arvestatud. Teadmiseks võetud.

Ühendmääruse § 11 (Toetuse saaja

kohustused seoses hankimisega), lg

5 kohaselt, kui ostu eeldatav

abikõlblik maksumus ilma

käibemaksuta on 60 000 eurot või

sellest suurem, viiakse ostumenetlus

läbi riigihangete registris, välja

arvatud juhul, kui toetuse andmise

tingimustes on sätestatud madalam

maksumus, mis ei või olla väiksem

kui samas paragrahvi lõikes 3

nimetatud maksumus. Riigihangete

registris hanke läbiviimise kohustust

me ei ole muutnud. Oleme

sätestanud käskkirjas vaid selle, et

elluviija peab esitama riigihanke

korraldamist tõendavad

dokumendid, kui riigihange ei ole

läbi viidud riigihangete registris ja

hankelepingu abikõlblike kulude

summa ilma käibemaksuta on

võrdne 20 000 eurot või sellest

suurem.

II Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kliimaministeeriumi tegevus:

1. Eelnõu lisa 1 punkt 6.7 ei ole kooskõlas punktiga 1.4.

Palume täiendada punkti 6.7 selliselt, et see kataks

kõiki punktis 1.4 kajastatud seirekomisjoni kinnitatud

valikukriteeriume. Selliselt on tagatud see, et juhtrühm

võtab tegevuste valikul arvesse ka tegevuste mõju

regionaalsele tasakaalustatud arengule, sh piirkondade

vaheliste erisuste vähenemisele elukeskkonnaga

rahulolus. Ettepanek on sõnastada punkt 6.7

järgmiselt:

„6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised

tegevused, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud

valikukriteeriume, projektis ära tehakse.“

Arvestatud. Vastav punkt

täpsustatud.

2. Eelnõu lisa 1 punkti 13.5 sõnastus („Projekti

juhtrühmas fikseeritakse ja sisestatakse SFOSi

vähemalt info regioonis jäätmaa osakaalu vähenemise

osas või otseselt likvideeritud pärandmõjude pindala

või objektide arv regioonis.“) ei ole üheselt mõistetav.

Punkt 13 käsitleb tegevuste elluviimise seiret ning

ülejäänud alapunktid käsitlevad elluviija tegevust.

Ilmselt on mõeldud, et ka info projekti tegevuste

elluviimise asukoha kohta sisestab vahe- ja

lõpparuandesse elluviija, mitte projekti juhtrühm.

Palume seletuskirjas täpsustada ka regiooni mõistet

eelnõu kontekstis, et lihtsustada elluviijal seireinfo

Arvestatud. Punkti 13.5 sõnastust

täpsustatud ja lisatud seletuskirja

järgmine info: Elluviija esitab

muuhulgas projekti juhtrühmas

fikseeritakse info regioonis jäätmaa

osakaalu vähenemise osas või

otseselt likvideeritud pärandmõjude

pindala või objektide arvu

regioonis. Tegevuste elluviimise

asukoha regioonis märgitakse

võimalusel investeeringute puhul

SFOSi aadressina või

14

sisestamist SFOSi. Tegevuste elluviimise asukoht on

investeeringute puhul otstarbekas sisestada SFOSi

aadressi või katastriüksuse tunnuse täpsusega, et

võimaldada hiljem ka rakenduskava ülest analüüsi

erinevate toetuste piirkondliku jaotuse kohta.

katastriüksuse tunnuse täpsusega, et

võimaldada hiljem ka rakenduskava

ülest analüüsi erinevate toetuste

piirkondliku jaotuse kohta.

3. Seletuskiri lõiku, mis käsitleb eelnõu kooskõla Eesti

pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja

sihtidega on vajalik täiendada vähemalt valitud

regionaalseid erinevusi kirjeldava „Eesti 2035“ näitaja

„Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate

elanike osatähtsus" osas piirkondlikke erisusi

kirjeldava infoga. Soovitavalt ja kättesaadavuse korral

on asjakohane täiendada lõiku ka muude

meetmespetsiifilisemate näitajate infoga piirkondade

lõikes. Kuna tasakaalustatud regionaalse arengu kui

horisontaalse teema puhul on toetusmeetmetele seatud

ülesanne panustada „Eesti 2035“ näitaja sihttaseme

suunas liikumisse regionaalset tasakaalustatust

toetaval moel, siis on näitaja regionaalne analüüs

vajalik selleks, et anda elluviijale ning projekti

juhtrühmale selge suunis, millistes piirkondades

panustamine aitab paremini kaasa selle Eesti 2035 sihi

saavutamisse ning panustab piirkondade vaheliste

erinevuste vähendamisse. Piirkondade vaheliste

erisuste vähendamiseks ei saa piisavaks lugeda

seletuskirjas kirjeldatud lähenemist, et kui juhtrühmas

valitakse välja korrastatavad või taastatavad objektid,

siis luuakse parem elukeskkond kuskil regioonis.

Arvestatud. Lisatud seletuskirja:

Peamine praegu regionaalarengut

suunav riiklik alusdokument on

2022. aasta alguseks valminud

regionaalse arengu tegevuskava

(RETK). Objektide töösse valimisel

eelistatakse Ida-Viru ja Kagu- Eesti

piirkondi.

III. Riigi Tugiteenuste Keskuse märkused: Kliimaministeeriumi seisukoht:

1. Palun selgelt välja tuua, et käesoleva käskkirja

raames ei tehta tegevusi, mis tehakse ära Õiglase

Ülemineku Fondist kliimaministri käskkirjaga

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning

2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine

kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud

keskkonnaprobleemide lahendamiseks Ida- Virumaal.

Arvestatud. Lisatud käskkirja

punkt 9.4.3 Õiglase Ülemineku

Fondist kliimaministri käskkirjaga

„Toetuse andmise tingimuste

kehtestamine ning 2023–2029

tegevuskava ja eelarve kinnitamine

kaevandamisega ja põlevkivi

töötlemisega seotud

keskkonnaprobleemide

lahendamiseks Ida- Virumaal“

toetavad tegevused.

2. Kustutada 10.8 sõna „koolitusest“. Arvestatud.

3. Punktis 11.4 muuta sõna „hanked“ riigihangeteks. Arvestatud.

4. Selguse huvides soovitame välja tuua, kelle ülesanne

on esitada vähese tähtsusega abi andmed RAR-i, sest

punkti 11.7 sõnastusest ei saa üheselt aru kas see on

elluviija ülesanne või mitte. Kui see ei ole elluviija

ülesanne, siis tuleks vähemalt seletuskirjas selgitada,

kes seda teeb,

Arvestatud. Kui antakse vähese

tähtsusega abi, siis andmed RARi

kannab rakendusasutus.

Taimar Ala

Keskkonnaagentuur

[email protected] 23.10.2023 nr 3-6.1/2023/6533

Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti “Maavarade kaevandamise ja töötlemise

pärandmõjude likvideerimine” juhtrühma liikmete määramine

Austatud Taimar Ala

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) on alustamas Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi

projekti “ Maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimine” (edaspidi

projekt) elluviimist.

Keskkonnaminister on kinnitanud 06.09.2023 käskkirja nr 1-2/23/374 „Toetuse andmise

tingimuste kehtestamine ning 2024–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine maavarade

kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks“.

Projekti eesmärk on vähendada tooraine hankimisest tulenenud kahjusid, mis on tekkinud

maavarade kaevandamise ja töötlemisega ning taastada sealne elukeskkond ringmajanduse

põhimõtetest lähtuvalt.

Toetatakse toormete hankimisega seotud hüljatud kaevandusalade ja nendega seotud

pärandmõjude likvideerimist, korrastamist, taastamist (sh metsastamist) ja alade kasutuselevõttu,

rakendades ringmajanduse põhimõtteid aladel, mis on ohtlikud inimestele ja loomadele või

avaldavad negatiivset mõju looduskeskkonnale (jäätmete ebaseaduslik ladestamine, risk

põhjaveele) ja võimaldaks alad suurema lisandväärtusega kasutusele võtta.

Toetuse andmise tegevuskava punkt 6.1 alusel moodustab projekti elluviija (RMK) projekti

juhtrühma, mis koosneb Riigimetsa Majandamise Keskuse, Kliimaministeeriumi, Maa-ameti,

Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri esindajatest.

Lähtuvalt eeltoodust palume Keskkonnaagentuuril nimetada projekti juhtrühma liige/liikmed,

edastades RMK-le vastav info e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 04.11.2023.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Bleive

projektijuht

looduskaitseosakond

Lisad:

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine

maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks.

5011614 [email protected]