KOR R A L D U S

31. oktoober 2023 nr 1-3/23/606

Krüüdneri loodusala (Krüüdneri läikiva

kurdsirbiku püsielupaiga) kaitsekorralduskava

kinnitamine

OTSUS

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan Krüüdneri loodusala (Krüüdneri läikiva kurdsirbiku püsielupaiga)

kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala

kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel,

kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel. (allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Keskkonnaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus, Keskkonnaagentuur, Kanepi vald

Jaotuskava: Taavi Tattar, Kaili Viilma, Eike Tammekänd, Maris Taul

Kadri Kasuk

spetsialist looduskaitse planeerimise osakond

Läikiv kurdsirbik. Foto Nele Ingerpuu Keskkonnaamet 2023

Krüüdneri loodusala (Krüüdneri

läikiva kurdsirbiku püsielupaiga)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 31.10.2023 korraldusega nr 1-3/23/606

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ..................................................................................................................... 3

1.1. Riiklik seire ...................................................................................................................... 3

1.2. Vajalikud uuringud ja seire .............................................................................................. 4

2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid ................................................................................................ 4

2.1. Läikiv kurdsirbik.............................................................................................................. 4

2.2. Elupaigad ......................................................................................................................... 5

2.3. Vääriselupaigad................................................................................................................ 6

2.4. Puhkeväärtus .................................................................................................................... 6

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ....................................................................... 9

Kasutatud allikad........................................................................................................................... 11

1. Ala iseloomustus

Tabel 1. Ala iseloomustus

Krüüdneri loodusala on moodustatud läikiva kurdsirbiku kaitseks, siin on ka erinevad

loodusdirektiivi märjad elupaigad ning vääriselupaigad. Loodusala väärtused on mõjutatud

maaparandussüsteemist ning seepärast näeb kava ette projekti koostamist loodusliku veerežiimi

taastamiseks.

Kaitstav ala nimi Krüüdneri läikiva kurdsirbiku püsielupaik

Natura ala Krüüdneri loodusala (EE0080277)

Pindala 2,7 ha

Asukoht ja piirid

Põlva maakond, Kanepi vald, Krüüdneri küla, Kangrujärve

kaldal https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally- important-area/8953397,

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse

Kaitsekord

„Kaitsealuste samblaliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”

https://www.riigiteataja.ee/akt/114122018004?leiaKehti ja Looduskaitseseadus § 50 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Kadri Kasuk

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava

koostamise kord

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning

kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Kaitsekorralduskava (lühidalt KKK) annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide

saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Krüüdneri (Krüüdneri läikiva kurdsirbiku püsielupaik) loodusala KKK on koostatud tähtajatult.

Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil

lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

1.1. Riiklik seire

Püsielupaigas teostatakse kaitstavate sammalde liigiseiret, mis on toimunud viie aasta tagant.

Seiretöö eesmärk on koguda andmeid I ja II kategooria kaitsealuste ning Euroopa Loodusdirektiivi

II lisasse kuuluvate samblaliikide populatsioonide kohta, et pakkuda järjepidevat infot nende

liikide Eesti asurkonna seisundi ja seisundi muutuste ning ohustatuse hindamiseks. Peamised

4

seirenäitajad on liigi levik (asustatud leiukohtade hulk ja paiknemine) ja seisund (liigi isendite

ohtrus ja elupaiga seisundi ning ohutegurite iseloomustus). Seni on seiratud püsielupaigas kasvava

kaitsealuse Wulfi turbasambla (loodusdirektiivi V lisa, Eestis III kaitsekategooria) arvukust ja

seisundit. Viimaste 2015. ja 2020. aasta seire andmetel sambla arvukus vähenenud. Ohutegurina

on mainitud kuivendust ning selle mõjuteguri aste on keskmine.

1.2. Vajalikud uuringud ja seire

Oluline on seireta ka kaitse-eesmärgiks olevat läikivat kurdsirbikut ning jätkata Wulfi turbasambla

seiret, et teaksime, kuidas kaitstavatel liikidel püsielupaigas läheb. Püsielupaik on osaliselt kaetud

vana maaparandussüsteemi reguleeriva võrguga. Vajalik on koostada projekt loodusliku

veerežiimi taastamiseks, kuna kaitse-eesmärk ja olulised ala väärtused on kuivendusest mõjutatud.

2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid

Järgnevalt on lühidalt kirjeldatud kaitseala peamisi kaitseväärtusi. Seejärel on tabelis määratletud

kaitse-eesmärgid, nende saavutamist mõjutavad tegurid ja eesmärkide saavutamiseks vajalikud

tegevused.

2.1. Läikiv kurdsirbik

Läikiv kurdsirbik (Hamatocaulis vernicosus) kasvab madalsoodes, soostunud niitudel ja

allikalistel kohtadel. Eestis täpsustamata arvukusega samblaliik kuulub III kaitsekategooriasse ja

loodusdirektiivi II lisasse. Läikiv kurdsirbik annab aimu vääriselupaigast, olles selle indikaatoriks.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel on seisuga mai 2023 registreeritud vaid 36 läikiva

kurdsirbiku kasvukohta Eestis, seega on tegu olulise kasvukohaga. Läikiva kurdsirbiku peamisteks

ohuteguriteks on veerežiimi muutused ning veekogu eutrofeerumine või muu veekvaliteedi

muutus. EELISe andmetel on püsielupaik tervikuna liigi leiukohaks. Sobilikuks kasvukohaks on

pigem Kangrujärve õõtsikuline kallas, 0,4 ha suurusel alal. Püsielupaiga piiriks läänes on

kuivenduskraav, mis on osa vanast maaparandussüsteemi reguleerivast võrgust.

5

2.2. Elupaigad

EELISe andmetel on Krüüdneri läikiva kurdsirbiku püsielupaigas registreeritud soostuvate ja soo-

lehtmetsade elupaik (9080) 0,5 ha ning siirdesoo- ja rabametsade elupaik (*91D0) 1 ha ulatuses.

Esmane registrikanne pärineb 2012. aastast, esitajaks on Keskkonnaministeeriumi looduskaitse

osakond. Elupaikade esinduslikkused ja seisundihinnangud puuduvad. Eestimaa Looduse Fondi

(ELF) 2010. aasta soode inventuuri järgi kvalifitseerub Kangrujärve õõtsukuline kallas elupaigaks

siirde- ja õõtsiksood (7140), kokku 0,4 ha. Seega on püsielupaiga kaetus elupaikadega kokku 1,9

ha. Andmed puuduvad 0,8 ha kohta, kuid metsaregistri andmete järgi võib tegu olla vana

loodusmetsa elupaigaga. Elupaigad pole loodusala ega püsielupaiga eesmärkideks, ettepanek on

andmed täpsustada ja seejärel seada need kaitse-eesmärkideks.

Soostuvate ja soo-lehtmetsade elupaigatüüpi kuuluvad tasasel maal, laugetes nõgudes või

nõlvade jalameil kasvavad metsad, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Põhjavee tase on muutuv:

kevadeti sageli maapinnal, suvel sügavamal (Paal 2007). Nendele metsadele on omane erineva

veetasemega laikude esinemine ja sellest tulenev taimkatte mosaiiksus. Puud on sageli mätastel.

Kaitsekorralduskava koostamisel tehtud paikvaatluse alusel esineb elupaigatüüpi soostuvaid ja

soo-lehtmetsi püsielupaigas samal pindalal, mis EELISes kirjas ehk 0,5 ha.

Mitmekesiseid taimekooslusi hõlmavaid siirde- ja õõtsiksoid leidub kõigis suuremates

sookompleksides väikeste kildudena, tavaliselt madalsoode ja rabaalade vahel. Neid kooslusi

ohustab eelkõige veerežiimi muutmine. ELFi inventuuri andmed on tõepärased ja selle põhjal

esineb elupaika 0,4 ha, esinduslikkusega C.

Siirdesoo- ja rabametsade puude liituvus on suurem kui 0,3 ja puude keskmine kõrgus küünib

üle 4 meetri, turbalasundi tüsedus on üle 30 cm (Paal 2007). Kaitsekorralduskava koostamise

paikvaatluse tulemusel vastab elupaik pigem vanade loodusmetsade (*9010) tunnustele ning

pindala on sama, mis EELISes kirjas ehk ümardatult 1 ha. Ala on raskesti läbitav, kuna vana puistu

on tormimurru ja -heite tõttu pikali kukkunud. Püsti on mõned üksikud vana põlvkonna puud.

Vanade loodusmetsade elupaigatüüpi kuuluvad mitmete kasvukohatüübirühmade metsad.

Elupaigatüüp hõlmab nii looduslikke vanu metsi kui ka looduslike häiringutega aladel uuenevaid

igas vanuseastmes puistuid (Palo 2010). Kaitsekorralduskavaga nähakse ette projekti loodusliku

veerežiimi taastamiseks, selle tulemusel muutub veerežiim niiskemaks ning seejärel saab

tõenäoliselt areneda pigem elupaik 91D0. Seepärast ei muudeta EELISes elupaigamäärangut ning

kaitse-eesmärgiks seatakse 91D0 säilimine.

6

2.3. Vääriselupaigad

Püsielupaika katab 2,1 ha ulatuses vääriselupaik (VEPL01870), mis on inventeeritud 2001. aastal.

Osa vääriselupaigast jääb pargi territooriumile. Püsielupaigaga piirneb idas teine 2,4 ha suurune

vääriselupiak (VEP nr. L01871) ning läände, ligikaudu 1 km kaugusele jääb veel üks 1,8 ha

suurune vääriselupaik. Püsielupaigaga kattuva vääriselupaiga väärtusteks on EELISe andmetel

järgnevate tunnuste esinemine: aukude ja õõnsustega puud (6-10 tk/ha); koorega kaetud

mahalangenud puud (d>25 cm, 1-5 tk/ha); puutüükad (d>15 cm, 1-5 tk/ha); elusad normaal-

mõõtmetega bioloogiliselt vanad puud (>10 tk/ha); elusad päikesele avatud bioloogiliselt vanad

puud (1-5 tk/ha); seisvad surnud normaal-mõõtmetega bioloogiliselt vanad eriliigilised puud (kuni

15 tk/ha).

Eesmärke ei seata, kuna vääriselupaik on ala lisandväärtuseks ning sihtkaitsevööndi režiimiga on

tagatud metsa looduslik areng.

2.4. Puhkeväärtus

Püsielupaiga lõunapiir ühtib Kangru järve kaldajoonega, idapiiriks on rada, mis viib parki. Eraldi

külastustaristut püsielupaigas pole ja ei ole plaanis ka rajada. Puhkeväärtus seisneb järve äärde

käimisega läbi püsialupaiga kagunurga ja pargi külastamisega mööda välispiiriks olevat rada.

Liikumine on juhusliku iseloomuga ja külastajaks on peamiselt kohalik kogukond. Järve kallas on

valdavalt õõtsikune. Selle kaldal on lõkkekoht. Kaitsekord lõkketegemist ei luba ja välistatud on

lõkkekoha rajamine.

Eesmärke ei seata, kuna alal puudub külastustaristu ning ei tegeleta külastuskorralduse ega

keskkonnaharidusliku tegevusega.

Loodusala (püsielupaiga) looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi II lisasse

kantud liik ja I lisa kooslused. Üle poole püsielupaigast on kaetud metsaelupaikadega. Tabelis 2

võetakse kokku Krüüdneri loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse-eesmärgid, soodsa

looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks

või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused

kaitsekorralduskava perspektiivis.

Tabel 2. Krüüdneri loodusala kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste koondtabel.

Kaitse-

väärtus1

Seisund2

(pindala/esindus-

likkus)

Kaitse-

eesmärk3

Mõju-

tegurid Meetmed Oodatav tulemus4

Panus

üldpinda

lasse /

SDF-i

(%)5

Natura eesmärgid

Läikiv kurd-

sirbik

KE – jah, LoD – II, LoA – jah

Pole teada, riiklik seire ei kajasta seisundit.

Andmete täpsustamine 0,4 ha suurusel õõtsikul

Veerežiimi muutused

Projekt loodusliku veerežiimi taastamiseks

Säilinud on heas seisus siirde- ja õõtsiksoo 0,4 ha, andmed on täpsustunud populatsiooni arvukuse ja seisundi osas

Siseriiklikud eesmärgid

Soostuvad- ja

soolehtmetsad

(9080)

KE – ei, LoD – I, LoA – ei

Elupaik on kaardistatud 0,5 ha, kuid esinduslikkus pole teada

Elupaiga säilitamine 0,5 ha. Andmete täpsustamine 2,7 ha.

Veerežiimi muutused

Projekt loodusliku veerežiimi taastamiseks. Kaitsealapõhine elupaikade inventuur (2,7 ha).

Looduslik veerežiim on taastatud, andmed on täpsustatud ja heas seisus elupaika on 0,5 ha

0,001

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole hoiuala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk

2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne

3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050

4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant

5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/)

8

Kaitse- väärtus1

Seisund2

(pindala/esindus-

likkus)

Kaitse- eesmärk3

Mõju- tegurid

Meetmed Oodatav tulemus4

Panus üldpinda

lasse /

SDF-i

(%)5

Siirdesoo- ja

rabametsad

(91D0) KE – ei, LoD – I, LoA – ei

Elupaik vastab hetkel 1 ha suurusel alal 9010 tunnustele, esinduslikkus pole teada

Andmete täpsustamine 2,7 ha

Veerežiimi muutused

Projekt loodusliku veerežiimi taastamiseks. Kaitsealapõhine elupaikade inventuur (2,7 ha).

Looduslik veerežiim on taastatud, andmed on täpsustatud ja elupaik saab looduslikult areneda, tõenäoliselt 91D0-na.

0,002

Siirde- ja

õõtsiksoo

(7140) KE – ei, LoD – I, LoA – ei

0,4 ha / C Elupaiga säilitamine 0,4 ha esindus- likkusega vähemalt C.

Veerežiimi muutused

Projekt loodusliku veerežiimi taastamiseks.

Looduslik veerežiim on taastatud, andmed on täpsustatud ja elupaik saab looduslikult areneda, elupaiga pindala on säilinud 0,4 ha, esinduslikkusega C

0,001

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide

saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse: 1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas

ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse

tüüp Korraldaja Prioriteet

Periood

(ühekordne või

korduv tegevus)

Inventuurid, seired, uuringud

1 Kaitstavate sammalde liigiseire

0,5 ha

Seire KAUR I 2025 ja 2030

2

Projekt loodusliku veerežiimi taastamiseks, kuna maaparandussüsteemi reguleeriv võrk kahjustab läikiva kurdsirbiku ning metsa- ja sooelupaikade seisundit

2,7 ha

Projekt RMK, KeA I 2028

3 Natura elupaikade inventuur

2,7 ha

Inventuur KeA II 20306

4

Soo- ja metsaelupaikade seisundi parendamine

1,9 ha

Koosluste seisundi parendamine läbi loodusliku arengu

KeA I 20507

Kavad, eeskirjad

18 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine

Tegevuskava KeA II 2031

6 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030

7 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant

10

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse

tüüp Korraldaja Prioriteet

Periood (ühekordne või

korduv tegevus)

ja vajadusel uuendamine

19 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA II 2032

11

Kasutatud allikad

EELIS. Kasutamise kuupäev: 9. mai 2023. a., allikas https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=2;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult =rahvala&obj_id=-848058350.

KESE. Kasutamise kuupäev: 10. aprill 2023. a., allikas https://kese.envir.ee/kese/welcome.action.

Maa-ameti kaardirakendused, 2023. 10. aprill 2023. a., allikas

https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused-p2.html.

Paal, J., 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Palo, A., 2010. Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Riigikantselei, Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 9. mai 2023. a., allikas https://www.riigiteataja.ee/akt/114122018004?leiaKehti.

Vähetuntud elurikkus – soontaimede, sammalde ja samblike kaitsealused, ohustatud ja

tunnusliigid. 2021. Kasutamise kuupäev: 9. mai 2023. a., allikas http://efloora.ut.ee/Eesti-vte.