Taotlus Einbi / Enby riigimetsa 10 aasta majanduskava kinnitamiseks - Läänemaa

Lääne-Nigula Vallavalitsus

[email protected]

26.10.2023 nr 3-1.60/2023/101

Taotlus Einbi küla / Enby riigimetsa metsatööde plaani aastateks 2024–2033 kinnitamiseks

Oleme valmis saanud Einbi küla / Enby riigimetsa metsatööde plaani aastateks 2024–2033

(https://media.rmk.ee/files/Einbi_riigimetsa_metsatoode_plaan_2024_2033.pdf).

Kogukonna ootuste selgitamiseks korraldasime avalikud arutelud, mis toimusid 4. septembril ja

2. oktoobril, ettepanekuid sai esitada ka e-posti teel. Plaani koostamisel lähtusime metsa

seisundist, kehtivatest õigusaktidest ja võimalusel arvestasime laekunud ettepanekutega

(https://media.rmk.ee/files/Einbi_ettepanekud_kokku.pdf).

Kuna kõnealune riigimetsa-ala on Lääne-Nigula valla üldplaneeringus kirjeldatud kui

kõrgendatud avaliku huviga ala, siis palume metsatööde plaanile Teie kinnitust.

Palume saata aadressile [email protected] e-kirjaga omavalitsuse kinnitus nimetatud

metsatööde plaanile. Juhul, kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, olen meeleldi nõus jagama

selgitusi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Kusmin

RMK Metsaosakond

Läänemaa metsaülem

KORRALDUS

Taebla 28.11.2023 nr 2-3/23-545

Einbi küla / Enby KAH aladel riigimetsa metsatööde plaani

aastateks 2024-2033 kooskõlastamine

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on esitanud kooskõlastamiseks Einbi küla / Enby

kõrgendatud avaliku huviga (KAH) aladel riigimetsa metsatööde plaani aastateks 2024-2033.

Vastavalt Lääne-Nigula valla üldplaneeringule (seletuskirja punkt 3.17.2, tabel 6) tuleb Einbi külas

paikneval elanike jaoks olulises puhkemetsas enne metsateatise esitamist raied kooskõlastada

kohaliku omavalitsusega. Ala on määratud RMK kõrgendatud avaliku huviga ehk KAH alade

nimekirja.

Metsatööde plaani tutvustamiseks toimus kaks avalikku kokkusaamist – 07.09.2023 ja 02.10.2023.

Noarootsi osavallakogule tutvustati plaani 10.10.2023 toimunud istungil.

Lähtudes Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt 26.10.2023 esitatud taotlusest (registreeritud

26.10.2023 nr 5-4/23-1675-1) ning vastavalt valla üldplaneeringu punktile 3.17.2, tabel 6, annab

Lääne-Nigula Vallavalitsus

k o r r a l d u s e:

1. Kooskõlastada Einbi küla / Enby KAH aladel riigimetsa metsatööde plaan aastateks 2024-2033

(korralduse lisa) tingimusel, et kavandatud lageraiet eraldisel nr HS015-23 ei teostata. Eraldis nr

HS015-23 asub I kategooria kaitsealuse linnuliigi püsielupaiga piiranguvööndis, kus liigi kaitse

tegevuskava järgi on soovitatav metsa majandada püsimetsana.

2. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

3. Käesolevat korraldust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet

esitama õigustatud isik korraldusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Lääne-

Nigula Vallavalitsusele haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras.

Korralduse peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Janno Randmaa

vallavanem Kristi Sadulsepp

vallasekretär

1

Läänemaa

Lääne-Nigula vald

Einbi küla / Enby

kõrgendatud avaliku huviga ala

riigimetsa metsatööde plaan

aastateks 2024–2033

Koostaja: Jürgen Kusmin

18. oktoober 2023

2

Sisukord

I Ülevaade Einbi küla / Enby lähiümbruse riigimetsast ............................................................. 4

II Üldised põhimõtted riigimetsade majandamisel ..................................................................... 8

III Metsade majandamise plaan Einbi küla / Enby riigimetsas aastatel 2024–2033 .................. 9

IV Mõisted ................................................................................................................................ 17

3

Hea lugeja!

Mets on Eesti rikkus. Meile kõigile on oluline, et meie metsad oleks elujõulised, erinevas

vanuses, mitmekesised ja terved. Selline seisund saavutatakse metsa kasvatades, kasutades,

uuendades ja kaitstes. Nõnda tagame, et igal järgmisel põlvkonnal on samaväärselt meiega

noort metsa, keskealist metsa ja raieküpset metsa ning võimalus kasutada nende metsadega

kaasnevaid hüvesid. Erinevas vanuses mets on vajalik ka ökoloogilise mitmekesisuse

tagamiseks, sest eri liigid vajavad erinevaid tingimusi ja elupaiku.

Enamik Eesti metsadest on poollooduslikud, inimene on need kunagi istutanud ning loodus teisi

puuliike lisanud. Elujõulise metsa saamiseks järgnevad istutamisele metsa hooldamise tööd.

Kui mets saab raieküpseks, siis puud raiutakse ja asemele kasvatatakse uus mets.

Metsa kasvatamise võtted on erinevad ja need olenevad kohapealsetest looduslikest

tingimustest. Metsast puude ühekaupa ja aegamööda raiumist pärsib Eestis enamasti metsade

liigiline koosseis ja metsamuldade viljakus. Uue metsa kasvatamine vana metsa varjus on

võimalik vaid väheviljakates männikutes, mida on Eestis vaid 6% metsamaast.

Mujal ei jätku selliselt raiudes noortele puudele kasvamiseks piisavalt valgust ja toitaineid.

Looduslikult asustavad hõredamaks raiutud ala aga kiirekasvulised põõsad ja lehtpuud, mille

varjus kuused ja männid ei saa kasvada.

RMK-l tuleb metsa majandamisel leida tasakaal kahe vastandliku huvi vahel. Ühelt poolt on

vaja uuendada ja hooldada metsa, toota puitu ning teenida riigile tema varalt järjepidevalt tulu.

Teisalt tuleb arvestada kohalike elanike huviga säilitada nende senine elukeskkond võimalikult

puutumatuna.

4

I Ülevaade Einbi küla / Enby lähiümbruse riigimetsast

Einbi külas / Enbys asub teede ümbruses Lääne-Nigula valla üldplaneeringus kinnitatud

kõrgendatud avaliku huviga ala pindalaga 111 ha (kaart 1). Sellest 4,5% asub looduskaitse

rangeimas vööndis, kus mitte mingit metsa majandamist ei toimu (tabel 1, joonis 1). Ülejäänud

alal on majandatavad metsad, kus metsa kasvatamine ja uuendamine toimub arvestades

seadustest ja säästva metsamajandamise sertifikaatidest tulenevate piirangutega.

Kaart 1. Ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa.

Tabel 1. Riigimetsamaa jagunemine hektarites majandamiskategooriate järgi

Rangelt kaitstav mets 5

Majandatav mets 106

Kokku 111

Metsast enamiku moodustavad männikud (joonis 2). Vanuseliselt domineerivad keskealised

metsad, vana metsa osakaal on üle veerandi (joonised 3, 4 ja 5).

5

Joonis 1. Ala metsade jagunemine majandamise kategooriatesse.

Joonis 2. Ala kõigi metsade jagunemine puuliikide kaupa protsentides.

6

Joonis 3. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus protsentides.

Joonis 4. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus hektarites puuliikide kaupa.

7

Joonis 5. Ala majandatavate metsade vanuseline jaotus hektarites puuliikide kaupa.

8

II Üldised põhimõtted riigimetsade majandamisel

kõrgendatud avaliku huviga aladel

Metsi majandatakse viisil, et oleks tagatud metsade uuenemine ja mitmekülgne kasutus ka

tulevikus. Tuleviku metsahoiu mõttes planeerime metsade uuendamist eesmärgiga tagada

puistute ühtlasem jagunemine erinevatesse vanusegruppidesse.

Põhimõtted, millest vastavalt kehtestatud Lääne-Nigula valla üldplaneeringule lähtume:

• Uue metsa paneme lankidele kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet.

• Esmajärjekorras raiume metsad, mis vajavad enim uuendamist või mille tervislik seisund

on halb.

• Raied planeerime selliselt, et raiumist tuleks ette võtta võimalikult harva.

• Raielangid püüame võimaluste piires sobitada maastikku. Raiete puhul püüame vältida

väljakujunenud metsamassiivide tükeldamist ning suurte avatud vaadete tekkimist.

• Lageraie lankidega ei ületa me väljakujunenud metsaradasid ja -teid.

• Lageraie puhul jälgime selle kõrvale jääva ala olukorda. Uuel langil ei alusta me

lageraiega enne, kui kõrvaloleval langil kasvab ca 1 meetri kõrgune noor mets.

• Teede ja radade ääres jätame lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (20–70

tk/ha) või säilikpuude suuremaid gruppe.

• Noortes ja keskealistes metsades teeme hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.

• Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu tekkivatest töödest

teavitab RMK kogukonda eraldi ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.

9

III Metsade majandamise plaan Einbi küla / Enby

riigimetsas aastatel 2024–2033

Selleks, et ühtlustada metsade vanuselist jaotust ja tagada Einbi küla / Enby piirkonna

riigimetsade püsimine, tuleb siinseid metsi järk-järgult uuendada. RMK uuendab metsi

põhimõttel, et alal kasvaks tulevikus raiutud metsaga vähemalt samaväärne mets ja kohtades,

kus see on võimalik, kasutatakse selleks turberaiet. Võttes arvesse seadusandluses toodud

piiranguid ja ala majandatava metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu ning kasvutingimusi, on

Einbi küla / Enby ümbruses kasvavate riigimetsade uuendamiseks plaanitud teha lähema 10

aasta jooksul kokku 2,9 ha lageraiet, mis moodustab 10% praegu raieküpsete metsade pindalast

(tabel 2). Sellise raiete mahuga on võimalik liikuda raieküpsete, keskealiste ja noorte metsade

osakaalu võrdsustamise suunas (joonis 7).

Tööde kavandamisel oleme arvesse võtnud Lääne-Nigula valla üldplaneeringus toodud

tingimusi ja plaani tutvustusel laekunud tagasisidet. Sellest lähtuvalt on lageraiealasid

planeeritud võimalikult minimaalses mahus. Uuendusraiete kavandamine on siiski vajalik, kuna

järgmise kümnendi jooksul saab ligi 7% keskealistest metsadest alal raieküpseks ja vana metsa

osakaal kasvab ka vaatamata kavandatud uuendusraietele ligi 4%. Seega tuleb tulevikus vähem

raiuda. Lageraiest põhjustatud häiringu mõju leevendamiseks rangelt kaitstavale metsaosale

Österby-Einbi tee ääres on raietööd planeeritud ainult nimetatud metsaosa lõunaküljel. Ka

valdavaid tuulesuundi arvestades on planeeringuga tekkivate lagedate alade mõju

naabermetsaosadele püütud minimeerida. Et pärast lageraiet avanev vaatepilt häiriks vallateel

liiklejaid vähem, on lageraieala kavandatud ühele poole teed. Uuendusraieid ei kavandanud me

järgmiseks kümnendiks ala põhjaossa, kus on varasematel aastatel juba uut metsa rajatud.

Lageraielangid on kavandatud ala lõunaossa Österby-Einbi tee äärde – seal on viljakas

kasvukoht ning turberaietega on uut metsapõlve keeruline kasvama saada, sest seda takistab

suur umbrohukasv ja võsa pealetung. Lisaks viljakale kasvukohale oleme teest põhjapoolsema

metsaosa puhul otsustanud lageraie kasuks ka seepärast, et tekitada tee äärde metsamaterjali

vahelao ala, kuhu paigutada puit, mis raiutakse harvendusraiega aladelt, mis kõrgendatud

avaliku huviga alasse ei jää. Kuna eraldise poolehektarine kogupind sisaldab ka teealust maad,

siis tegelikult raiutava osa pindala on väiksem – langi laius on pooles ulatuses ligi 40 m ja

pooles ulatuses ligi 20 m. Teest lõuna poole jääva pikliku raieala laius on peamiselt 50 m.

Langile jäävad säilikpuude grupid valime välja ala esinduslikemate puude hulgast. Sellised

puudegrupid toetavad elurikkust ja liigendavad lageda ala visuaalselt mitmekesisemaks. Eraldis

28 raielt tulev metsamaterjal ladustatakse samale langile tee ääres, trassi- ja harvendusraielt

tuleva puidu ladustamiseks leitakse kokkuveokaugusest ja looduslikest oludest lähtuvalt

sobivaimad kohad tööde käigus. Selleks kasutatakse ära olemasolevad looduslikud lagendikud

10

väljaveoteede ääres, nende puudumisel rajatakse laoplats selliselt, et kokkuveotraktoriga ei

peaks sõitma tee peale.

Keskealises metsas tehakse paremate valgus- ja toitainete tingimuste loomiseks harvendusraiet

kõrgendatud avaliku huviga ala piires 25,3 ha. Need langid on kavandatud peamiselt ala põhja-

ja keskosas. Puude harvendamisega paranevad allesjäävate puude kasvutingimused ja see

soodustab ka metsamarjade kasvu. Samuti loob hõredam mets puhkajale visuaalselt

nauditavama ja paremini läbitava metsakeskkonna. Raiejäätmed harvendusraiel koondatakse

kokkuveoteedele, kuna nende pealelaadimine ja kokkuvedu langilt kahjustaks kasvama jäävaid

puid ja raiejäätmed on ka vajalikud kokkuveoteede tugevdamiseks.

Raiejäätmete koondamine ja kokkuvedu lageraiete puhul sõltub otseselt pinnase niiskusoludest

tööde tegemise ajal ja seda ei ole võimalik ette prognoosida. Kui on oht pinnasekahjustuse

tekkeks, siis tuleb raiejäätmed kasutada hoopis kokkuveoteede tugevdamiseks.

Kõigil uuendusraietega raiutud aladel tehakse töid, mis tagavad uute puude kasvamamineku

raiutud metsaosas. Männikute asemele rajame uued männikud – mineraliseerime maapinna ja

istutame uued puud (tabel 2). Noores metsas teeme uue metsa kasvatamiseks erinevaid

hooldustöid (tõrjume ulukeid, vabastame noori puid heina alt, vajadusel istutame uusi puid

juurde, raiume välja puid ja põõsaid, mis takistavad tulevikupuude kasvu). Noore metsa

hooldust on vaja pidevalt planeerida ja teha ning selle vajadus sõltub konkreetsetest oludest

(näiteks kasvukoht, puuliigid, ilmastik). Alal on ka praegu 15,2 ha noort metsa, aga kuna noore

metsa areng on kiire, siis ei ole 10-aastase perioodi peale nende metsade hooldustöid kavandada

võimalik ja seepärast nende aladega (kaardil helerohelisena) seotud raietöid siin ei käsitleta.

Jooksval kalendriaastal planeeritud tööde kohta alal saab ülevaate avalikust RMK metsatööde

kaardirakendusest https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/rmk

Riigimetsamaa osas kavandame Suur-Einbi kohaliku tee äärest ohtlike ja teed varjutavate puude

raie kuni 2 m laiuse ribana. See võimaldab teha kohalikul omavalitsusel paremini tee hooldust.

Samuti kuivab päikesele avatud teekate pärast kevadist lumesulamist ja vihmasadu kiiremini ja

nii püsib ka tee paremas seisundis. Raiel tekkivad kännud lõigatakse nii madalad, kui tehnika

seda võimaldab.

Kõik kavandatud raietööd plaanime teha ühes etapis aastal 2024 (tabel 2, kaart 2). Raieaega

aasta lõikes kavandades arvestame ilmastikuga, samuti väldime töid aktiivsel marjade ja seente

korjamise ajal suve lõpus ja sügise algul. Ebasoodsate ilmastikuolude tõttu on ka võimalus, et

tööd nihkuvad edasi järgmisesse aastasse.

11

Kaart 2. Alal planeeritud harvendus- ja lageraied plaani kehtivuse perioodil.

12

Kaart 2.1. Kaardi väljavõte plaanitud harvendusraiete alast.

Kaart 2.2. Kaardi väljavõte plaanitud lageraiete alast.

13

Tabel 2. Raiete nimekiri koos uuendatava puuliigiga.

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Uuendatav

puuliik

Pindala,

ha

HS008 19 Männikud Harvendusraie 2024 - 1,3

HS008 21 Männikud Harvendusraie 2024 - 6,3

HS009 4 Männikud Harvendusraie 2024 - 2,1

HS009 5 Kaasikud Harvendusraie 2024 - 4,4

HS009 6 Männikud Harvendusraie 2024 - 0,7

HS009 12 Männikud Harvendusraie 2024 - 2,5

HS009 21 Männikud Harvendusraie 2024 - 3,1

HS012 10 Männikud Harvendusraie 2024 - 2,0

HS013 3 Männikud Harvendusraie 2024 - 0,4

HS014 3 Männikud Harvendusraie 2024 - 1,0

HS014 5 Männikud Harvendusraie 2024 - 1,5

HS015 23 Männikud Lageraie 2024 Mänd 0,5

HS016 28 Männikud Lageraie 2024 Mänd 2,4

14

Joonis 6. Ala kõigi metsade jagunemine protsentides puuliikide kaupa aastal 2033.

Joonis 7. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus protsentides aastal 2033.

15

Joonis 8. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus hektarites puuliikide kaupa aastal 2033.

Joonis 9. Ala majandatavate metsade vanuseline jaotus hektarites puuliikide kaupa aastal 2033.

16

Kaart 3. Ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa aastal 2033.

17

IV Mõisted

Uuendusraiet tehakse puidu saamiseks ja uue metsa kasvatamiseks. RMK soovib säilitada

meie metsade liigirikkust ja kasvatada erineva puuliigi puistuid seal, kus nad kasvavad kõige

paremini.

Uuendusraie liigid on lageraie ja turberaie

• Lageraie (LR) korral raiutakse langilt kõik puud, välja arvatud säilik- ja muud

erinevatel põhjustel kasvama jäetavad puud, mis toetavad elurikkust ja ka looduslikku

uuenemist kohapealse seemnega.

• Turberaie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuude, häilude või ribana

pikema aja jooksul. Turberaiete liigid on aegjärkne raie (AR), häilraie (HL) ja veerraie

(VE).

Valikraiet (VR) tehakse erandjuhtudel, kui seda toetavad looduslikud tingimused ja uusi puid

on võimalik raiejärgselt välja kasvatada. Puid raiutakse üksikute puude ja väikeste häiludena.

Hooldusraiet kasutatakse elujõulise metsa kasvatamiseks.

Hooldusraie liigid on valgustusraie (VA), harvendusraie (HR) ja sanitaarraie (SR).

• Nooremates metsades tehakse alale kasvama pandud puude hooldamist ja

valgustusraiet, mille käigus tehakse neile puudele kasvuruumi .

• Vanemates metsades tehakse harvendusraiet, mille käigus tõstetakse metsa väärtust

tiheduse reguleerimise teel. Harvendusraiega raiutakse enamuspuuliigi kasvu segavad

puud.

• Metsa halvenenud tervisliku seisundi parandamiseks tehakse sanitaarraiet.