KINNITATUD
RMK juhatuse
(digitaalallkirja kuupäev)
otsusega nr 1-32/…
RMK JUHEND JA PAKKUMISTE HINDAMISE METOODIKA METSAMATERJALI MÜÜGIKS KESTVUSLEPINGUTE ALUSEL
1. Üldsätted
1.1. Käesoleva juhendi metsamaterjali müügiks kestvuslepingute alusel (edaspidi juhend) eesmärgiks on tagada, et RMK metsamaterjali müük kestvuslepingute alusel oleks pakkujate jaoks läbipaistev ja kontrollitav ning tingimused võrdsed ja ettenähtavad.
1.2. Juhend lähtub metsaseaduse ja Vabariigi Valitsuse 04.01.2007 määrusega nr 1 „Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord“ metsamaterjali müügiks sätestatud nõuetest ja määrab müügikorralduse üksikasjalikumad põhimõtted ja pakkumuste hindamise kriteeriumid.
1.3. Juhend ei käsitle raidmete müüki.
2. Mõisted
Juhendis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
2.1. KL – kestvusleping;
2.2. TTK – KL tinglikult tagatud kogus aastas, mis arvutatakse tarnekoha põhiselt;
2.3. EPA – avalik enampakkumine;
2.4. EPK – kinnine enampakkumine;
2.5. prognoosikogus – RMK metsamaterjali sortimendi aastane müügiks prognoositud kogus;
2.6. reservkogus – prognoosikoguses sisalduv avalikule enampakkumisele (EPA) jäetav kogus;
2.7. MOK – RMK müügiotsuste kaalumise rakendustarkvara;
2.8. planeerimispiirkond – RMK raiete planeerimisel kasutatav kvartalite kogum. Kvartalid määratakse ühte planeerimispiirkonda, kui nendelt varutud metsamaterjali transport toimub valdavalt samu teid kasutades;
2.9. töötleja – metsamaterjali mehaaniliselt ja/või termiliselt ja/või keemiliselt tootmisseadmega ümber töötlev ettevõtja.
3. Müügikorralduse põhimõtted
3.1. Pakkuja ja pakkumisele kvalifitseerimise nõuded ja lisanõuded
3.1.1. Kestvuslepingu läbirääkimistele kutsutakse järgmistele kvalifitseerimise tingimustele vastavad sooviavalduse esitanud pakkujad:
3.1.1.1. RMK ees lepingutest tulenevate ostukohustuste täitmine viimase kahe aasta jooksul. Kvalifitseerub ettevõtja, kellega on varem sõlmitud lepingud, mille täitmisest pooled ei ole taganenud või enne kehtivuse tähtaja saabumist ühepoolselt üles öelnud või kes ei ole keeldunud tema poolt esitatud pakkumisele vastava müügilepingu sõlmimisest. Lepingust taganemist või ülesütlemist vääramatu jõu asjaolude esinemise korral ei loeta ostukohustuse rikkumiseks.
3.1.1.2. asukohariigi ees maksuvõlgade ning RMK ees võlgnevuse puudumine (Eestis mitteregistreeritud ettevõtjatel esitada asukohamaa pädeva riigiasutuse tõend);
3.1.1.3. sooviavaldus vastab müügiteates avaldatud nõuetele ja pakkuja on esitanud müügiteatega ning veebilehel https://www.rmk.ee/puidumuuk-1/puidumuuk avaldatud RMK metsamaterjali müügilepingu tüüptingimustega nõusoleku kohta kirjaliku kinnituse.
3.1.1.4. Palkide müügil kestvuslepingute alusel peab pakkuja vastama mõlemale kvalifitseerimise lisanõudele:
3.1.1.4.1. töötajate keskmine brutokuupalk on võrdlusperioodil mitte väiksem kui 70% sama ajavahemiku keskmisest brutokuupalgast puidutöötlemise ning puit- ja korktoodete tootmise, v.a. mööbli tootmise tegevusalal (aluseks on Statistikaameti andmed puidutöötlemise ning puit- ja korktoodete tootmise, v.a mööbel tegevusalal viimasel avaldatud aastal; ettevõtjal esitada kinnitus keskmise brutokuupalga kohta);
3.1.1.4.2. pakkuja on leht- ja/või okaspuupalki ümber töötlev ettevõtja, kes väärindab puitu selliselt, et pakkuja Eestis asuvas tootmisüksuses valmiv toodang tõstab toorme väärtust ja kelle valmistatava toote elukaar vastab IPCC metoodikale M21 ning seeläbi aitab kaasa Eesti ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamisele, panustab keskkonna kaitsesse ning puidu kestlikku kasutamisse.
3.1.1.5. Paberipuidu müügil kestvuslepingute alusel peab pakkuja vastama mõlemale kvalifitseerimise lisanõudele:
3.1.1.5.1. pakkuja töötajate keskmine brutokuupalk on võrdlusperioodil mitte väiksem kui 70% sama ajavahemiku keskmisest brutokuupalgast paberi ja pabertoodete tootmise tegevusalal (aluseks on Statistikaameti andmed paberi ja pabertoodete tootmise tegevusalal viimasel avaldatud aastal; ettevõtjal esitada kinnitus keskmise brutokuupalga kohta);
3.1.1.5.2. pakkuja on leht- ja/või okaspuupaberipuitu ümber töötlev ettevõtja, kes väärindab puitu selliselt, et pakkuja Eestis asuvas tootmisüksuses valmiv toodang tõstab toorme väärtust ja kelle valmistatava toote elukaar vastab IPCC metoodikale M2 ning seeläbi aitab kaasa Eesti ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamisele, panustab keskkonna kaitsesse ning puidu kestlikku kasutamisse.
3.1.1.6. Küttepuidu müügil kestvuslepingute alusel peab pakkuja vastama mõlemale kvalifitseerimise lisanõudele:
3.1.1.6.1. pakkuja töötajate keskmine brutokuupalk on võrdlusperioodil mitte väiksem kui 60% sama ajavahemiku keskmisest brutokuupalgast puidutöötlemise ning puit- ja korktoodete tootmise, v.a. mööbli tootmise tegevusalal (aluseks on Statistikaameti andmed puidutöötlemise ning puit- ja korktoodete tootmise, v.a mööbel tegevusalal viimasel avaldatud aastal; ettevõtjal esitada kinnitus keskmise brutokuupalga kohta);
3.1.1.6.2. pakkuja on küttepuitu puitkütuste (halud, pellet, puitbrikett, puusüsi jmt) valmistamiseks või energia tootmiseks või muu toodangu (puitplaat, puidukeemia, jmt) valmistamiseks kasutav ettevõtja, kes väärindab puitu selliselt, et pakkuja Eestis asuvas tootmisüksuses valmiv toodang tõstab toorme väärtust (muu kui puitkütuste või energia tootmiseks küttepuitu kasutava pakkuja valmistatava toote elukaar peab vastama IPCC metoodikale M2) või pakkuja Eestis asuvas tootmisüksuses energia tootmise tulemusena suureneb energia varustuskindlus ning pakkuja tootmine on üles ehitatud sellisel viisil, et see aitab kaasa Eesti ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamisele, panustab keskkonna kaitsesse ning puidu kestlikku kasutamisse.
3.1.2. Kestvuslepingu sooviavaldust ei pea esitama kehtiva kestvuslepingu olemasolul, kuid pakkuja peab enne iga kalendriaasta algust läbi viidava pakkumise ajal vastama juhendi punkti 3.1.1.1 ja 3.1.1.2 nõuetele.
3.2. Metsamaterjali müüdavate koguste kindlaksmääramine ja pakkujate konkurentsivõime väljaselgitamine
3.2.1. Müügiks pakutavad sortimendid ja nende maht saadakse uuendusraie arvestuslangi (metsa korraldamise juhendiga kehtestatud eeskirjade järgi arvutatud uuendusraiega ühe aasta jooksul raiutav pindala kaitsekategooriate ja peapuuliikide lõikes) ning metsa vanusest ja seisundist lähtuvalt kavandatavate metsakasvatuslike hooldusraiete andmete töötlemisel. Müügi korraldaja arvestab igaks aastaks RMK sortimentide kogusest kuni 85% kestvuslepingute alusel müüdavaks koguseks, sh määratakse kestvuslepingute mahu osakaal eraldi palkide, paberipuidu ja küttepuidu osas. Sellisel viisil arvutatud kogusest moodustab TTK fond 70%. Enne iga tarneperioodi avaldab müügi korraldaja info müüdavate koguste kohta.
3.2.2. Pakkujatele arvutatakse kestvuslepingu TTK. Kui uuel kvalifitseerunud pakkujal TTK puudub, saab ta esimesel aastal osaleda ainult EPK koguse pakkumisel. Kalendriaasta jaotatakse palkide müümisel kolmeks tarneperioodiks, millest esimene on pikkusega kuus kuud ning teine ja kolmas pikkusega kolm kuud ning paberi- ja küttepuidu müümisel neljaks tarneperioodiks, millest iga periood on pikkusega kolm kuud.
3.2.3. Pakkuja aastane tinglikult tagatud sortimendi kogus arvutatakse tarnekoha põhiselt valemiga:
TTK = pakkuja 3a (KL+EPA)/3 / kõigi pakkujate 3a (KL+EPA)/3 * (prognoosikogus - reservkogus) * 0,7,
sealjuures pakkuja maksimaalne TTK ≤ pakkuja 3a (KL+EPA)/3,
kus
3a – kolm eelnevat kalendriaastat;
0,7 – 70% kestvuslepingute aastasest kogusest.
3.2.4. Müügi korraldaja määrab vajadusel enne iga tarneperioodi algust ja lähtuvalt juhendi punktist 3.3 metsamaterjali harilikule väärtusele vastavad sortimentide alghinnad ostja laos (DPU, Incoterms 2020), samuti arvestuslikud hinnad vahelaos, millest madalama hinnaga pakkumusi ei arvestata. Pakkujatele edastatakse enne esimese tarneperioodi algust pakkumise vorm, kuhu on kantud pakkujale arvutatud aastane TTK, sh eraldi esimese poolaasta osakaal, vajadusel alghinnad, arvestuslik minimaalne hind vahelaos, hinnapunkti arvuline väärtus eurodes, teada olevate või hetkel kehtivate ostutingimuste alusel antud hinnapunktid, RMK sortimentide prognoos planeerimispiirkondade lõikes, okaspuupalkide korral kehtiv lõikusskeem Enne iga järgmise tarneperioodi algust edastatakse pakkumise vorm, kuhu on kantud vastava tarneperioodi TTK osa, vajadusel alghinnad, arvestuslik minimaalne hind vahelaos, hinnapunkti arvuline väärtus eurodes, teada olevate või hetkel kehtivate ostutingimuste alusel antud hinnapunktid, RMK sortimentide prognoos planeerimispiirkondade lõikes, okaspuupalkide korral kehtiv lõikusskeem.
3.2.5. Pakkujad esitavad määratud tähtpäevaks müügi korraldajale täidetud pakkumise vormi koos mahulise ostusoovi ja hinnapakkumisega ostja laos (DPU). Pakkuja võib teha müügi korraldajale põhjendatud ettepaneku pakkumise vormi sisestatud kehtivate ostutingimuste muutmiseks ja okaspuupalkide ostu korral kehtiva lõikusskeemi muutmiseks. Esitatud pakkumine on kuni pakkumismenetluse lõpuni siduv ja pakkuja kohustub edukaks saamisel ostma metsamaterjali pakkumismenetluse lõpuks selgunud tingimustel ning ei saa sellest taganeda.
3.2.6. Müügi korraldaja arvutab hinnapakkumiste ja mahuliste ostusoovide põhjal igale sortimendile edukate pakkumuste kaalutud keskmise hinna ostja laos (DPU) ning edukate pakkumuste hinnad planeerimispiirkondade lõikes vahelaos (EXW, Incoterms 2020). Juhul, kui müügi korraldaja on määranud juhendi punkti 3.3.4. alusel alghinnad ostja laos, siis metsamaterjali sortimentide alghindadest madalama hinnaga pakkumusi kaalumisel arvesse ei võeta. Lisaks leiab müügi korraldaja MOK-i abil pakkujale arvutatud TTK logistilise paiknemise planeerimispiirkondade lõikes. Juhul, kui müügi korraldaja ei ole määranud juhendi punkti 3.3.4. alusel alghindu ostja laos, siis võrreldakse pakutud hindu hariliku väärtusega vastavalt punktile 3.3.6 ning pakutud hindade kaalutud keskmisest hinnast rohkem kui standardhälbe võrra madalama hinnaga pakkumusi arvesse ei võeta kui need hinnad on madalamad hariliku väärtuse tasemest. Pakkujale antakse võimalus pakutud hinda korrigeerida.
3.2.7. Müügi korraldaja ja pakkuja vahel toimuvad enne kestvuslepingu sõlmimist ja vajadusel enne iga tarneperioodi algust läbirääkimised ostutingimuste ja muude asjaolude täpsustamiseks. Läbirääkimiste protokollis fikseeritud tingimused on aluseks pakkumise hindamisel (pakkumise hindamise kriteeriumid on loetletud juhendi punktis 4.1.).
3.2.8. Läbirääkimiste järgselt teatatakse pakkujale sortimendi edukate pakkumuste kaalutud keskmine hind ostja laos (DPU) ja pakkuja potentsiaalselt edukas TTK. Kui pakkuja edukas kogus on väiksem talle arvutatud TTK-st, teeb müügi korraldaja pakkujale vastupakkumise kogu TTK ostuks kaalutud keskmise hinnaga, mis sisaldab pakkuja pakutud hinnaga edukat kogust ning vastavas planeerimispiirkonnas eduka pakkuja hinnaga pakkuja mitteedukat kogust.
Müügi korraldaja vastupakkumise kaalutud keskmine TTK hind arvutatakse valemiga:
Pakkuja pakutud hind ostja laos + ∑plan piirkond (((parima pakkuja hind vahelaos + hinnapunktide summa) – (pakkuja hind vahelaos + hinnapunktide summa))* kogus) / pakkuja TTK
Kui pakkuja ei kinnita müügi korraldaja poolt tehtud hinnapakkumist TTK ostuks, lisatakse TTK, mille osas pakkuja hinnapakkumus ei olnud parim, teisel etapil kõigi pakkujate vahel toimuva EPK mahu hulka.
3.2.9. Peale TTK edukate pakkujate selgumist viib müügi korraldaja läbi EPK tarneperioodi kestvuslepingu vabadele kogustele. Pakkujad esitavad määratud tähtpäevaks soovi korral uue hinnapakkumuse, mis ei või olla madalam kõigi edukate TTK pakkumuste kaalutud keskmisest hinnast ega pakkuja esmasest hinnapakkumusest. Pakkujad mahulist ostusoovi muuta ei saa. Uue hinnapakkumise esitamata jätmisel ja juhul kui pakkuja ostusoov on suurem kui tema edukaks tunnistatud TTK, kasutatakse EPK läbiviimisel pakkuja esmast hinnapakkumust kui see ületab kõigi edukate TTK pakkumuste kaalutud keskmist hinda. Pakkumiste kaalumisel lisatakse pakkuja pakutud ostja lao hinnale hinnapunktide summa.
3.2.10. Kõigile pakkujatele teatatakse vastaval tarneperioodil juhendi alusel edukaks tunnistatud pakkujate sortimentide vahelaohinnad ja koguste geograafiline paiknemine vaheladudes planeerimispiirkondade lõikes. Esimese tarneperioodi infoga koos avaldatakse aastane TTK kokku.
3.2.11. Kui edukaks tunnistatud pakkuja keeldub tarneperioodi ostukohustuse täitmisest, kaotab ta õiguse osaleda tarneperioodile järgneva kuue kuu TTK ja EPK pakkumistel ja lähtuvalt metsamaterjali müügilepingu tüüptingimustest võib müügi korraldaja lepingust taganeda.
3.2.12. Edukate uute pakkujatega sõlmitakse juhendi punkti 3.2.2 arvesse võttes kestvuslepingud ja kehtiva kestvuslepingu pakkujatega lepingu lisad, kus fikseeritakse aastane TTK kokku, sh esimese tarneperioodi hinnaga võidetud TTK, esimese hinnakokkuleppe perioodi TTK+EPK kaalutud keskmine hind, pakkuja hinnapunktide summa, esimese tarneperioodi tarnegraafik kuude lõikes, samuti kõik teised kestvuslepingu täitmiseks vajalikud kokkulepped. Kalendriaasta iga järgmise tarneperioodi eel sõlmitakse uus hinnakokkulepe, milles fikseeritakse vastava perioodi TTK jääk, TTK+EPK kaalutud keskmine hind, pakkuja hinnapunktide summa ja tarneperioodi tarnegraafik.
3.2.13. Kui EPK voorus ei esitata piisavalt pakkumusi või jäävad pakutud hinnad taandatuna planeerimispiirkonna vahelattu arvestuslikust minimaalsest hinnast väiksemaks, lisatakse müümata jäänud metsamaterjali maht reservkoguse hulka.
3.3. Metsamaterjali hariliku väärtuse ja alghinna määramine
3.3.1. Metsaseaduse § 46 lg 5 kohaselt ei tohi metsamaterjali kokkuleppehind olla väiksem metsamaterjali harilikust väärtusest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle kohalik keskmine müügihind (e turuhind), kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Iga sortimendi (kaubagrupi) osas defineeritakse turu ulatusena territoorium, millel selle sortimendi valdav kogus müüakse/tarbitakse. Sellest tulenevalt turuhinnana defineeritakse vastaval territooriumil kujunev keskmine müügihind. Selline territoorium võib hõlmata enam kui ühte riiki.
3.3.2. Rahvusvahelise hindamisstandardi IVS 104 (International Valuation Standards https://www.ivsc.org/standards/) kohaselt on turuväärtus hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks hindamishetkel minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas müügitehingus peale kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud informeeritult, kaalutletult ning ilma sunduseta.
3.3.3. Hariliku väärtuse leidmiseks kasutatakse avalikest andmeallikatest pärinevat aktuaalset hinnainfot, mida võrreldakse RMK viimase 6 kuu hinnastatistikaga turuhinna trendi määramiseks. Võrreldakse analoogse kvaliteedi, koguse ja tingimustega metsamaterjalidega tehtud müügitehinguid. Mittetäielike või puuduvate andmete korral ja juhul kui müügitehingute võrdluse võimalus puudub, lähtutakse hariliku väärtuse leidmisel pakkumise hetkel pakkujate tehtud hinnapakkumustest samale perioodile. Hinnainfo allikatena kasutatakse peamiselt Eestis ümber töödeldava puidusortimendi osas eelistatult Eesti ja Läti avalikke andmeallikaid, peamiselt eksporditava puidu osas eelistatult Soome Loodusvarade Keskuse (Luke) veebilehel avaldatud Läänemere äärsete riikide hindu (https://www.luke.fi/en/statistics).
3.3.4. Juhendi punktis 3.3.3. loetletud allikate baasil ning turusituatsiooni hinnates määrab müügi korraldaja enne läbirääkimiste alustamist vajadusel metsamaterjali sortimentide alghinnad ostja laos (DPU).
3.3.5. Alghinna määramiseks tuvastab müügi korraldaja esmalt metsamaterjali sortimentide hariliku väärtuse sel hetkel. Seejärel määratleb müügi korraldaja eeldatava hariliku väärtuse eeloleval tarneperioodil, arvestades, et turusituatsioonist ja muudest asjakohastest asjaoludest tulenevalt võib harilik väärtus eeloleval tarneperioodil hetke väärtusest erineda. Alghind määratakse harilikule väärtusele eeloleval tarneperioodil vastavana.
3.3.6. Alghinna mittemääramisel tuvastab müügi korraldaja esmalt metsamaterjali sortimentide hariliku väärtuse sel hetkel. Juhendi punkti 3.2.5. kohaselt esitatud hinnapakkumiste alusel arvutab müügi korraldaja sortimentide kaalutud keskmised hinnad ja nende hindade standardhälbed.
3.4. Turumoonutustega hinnapakkumise käsitlemine
3.4.1. Turumoonutustega hinnapakkumine on selline hinnapakkumine, mis erineb juhendi punktis 3.3.5. ja 3.3.6. sätestatud hariliku väärtuse tasemest või punkti 3.2.8. alusel leitud pakkumuste kaalutud keskmisest hinnast ostja laos rohkem kui 15%.
3.4.2. Turumoonutustega hinnapakkumise tuvastamise korral küsib müügi korraldaja pakkujalt täiendavat infot hinna kujunemise loogika ja selle põhjuste kohta ning selgitab riske, mis kaasnevad pakkumise edukaks osutumisel, kuid sellest hilisemal taganemisel ja lepingu täitmata jätmisel. Pakkuja on kohustatud vastava info müügi korraldajale esitama.
3.4.3. Müügi korraldajal on õigus turumoonutustega pakkumine menetlusest eemaldada või mitte arvestada turumoonutustega hinnapakkumist keskmise hinna ja TTK vastupakkumise tegemisel. EPK voorus turumoonutustega pakkumistele piiranguid ei rakendata.
4. Hindamise kriteeriumid ja pakkumiste hindamise metoodika
4.1. Kestvuslepingute alusel metsamaterjali müümisel pakkuja pakkumise hindamise kriteeriumid ja nende eest antavad hinnapunktid:
Jrk nr
Hinnatav kriteerium \ Hinnapunktid
Virnmaterjal
Palgid
1
Puidu vastuvõtt tagatakse tarneperioodil ilma üle kahenädalase vastuvõtu pausita, sealjuures vastuvõtupiiranguga kuus võetakse vastu vähemalt 50% tarneperioodi keskmisest kuukogusest.
1
1
2
FSC ja/või PEFC serditud ning piiranguta sertimata metsamaterjali ostmine.
3
3
3
Lepingutingimuste rikkumisi puidu mõõtmise ja/või kvaliteedi hindamise osas ei ole toimunud viimase 12 kuu jooksul.
1
1
4
Ostetavaid pikkusi okaspuupalkidel kolm või enam, sh pikkuste osakaal vastavalt RMK palkide standardi lõikusmaatriksile või ostetavad pikkused ainult <4,2m ja lehtpuupalgil kaks või enam (arvestatakse pikkusi, mille maht on üldmahust vähemalt 10%) või ostetav pikkus kasepalkidel ≤3,2m, haava- ja sanglepa-palkidel ≤3,0m ning >3,3m lehtpuupalkide osakaal kuni 40%.
-
3
5
Ostetavaid järjestikusi diameetrigruppe okaspuupalkidel ja kasepalkidel:
kolm või enam;
või kaks;
või üks.
-
3
1
0
6
Kitsendused sorteerimis- ja laadimistingimustele:
pikkusi ei ole vaja eraldi sorteerida ega latvu ühes suunas keerata;
pikkused eraldi (ei kehti latiostjatele) või ladvaotsad ühes suunas;
pikkused eraldi ja ladvad ühes suunas või erinevad pikkused seotud erineva diameetrivahemikuga.
2
1
0
2
1
0
7
Vastuvõtt tarnekohas võimaldatakse tarneperioodil, v.a riigipühad ja kokkulepitud puhkus:
Esmaspäev – Pühapäev;
Esmaspäev – Laupäev;
Esmaspäev – Reede.
2
1
0
2
1
0
8
Lisandväärtuse andmine virnmaterjalidele:
Puitu kasutatakse puitkütuste ja energia saamiseks (IPCC metoodika M12);
Puitu kasutatakse tselluloosi saamiseks;
Puitu kasutatakse puitplaatide, puitmassi, paberi- või papitoodete saamiseks;
Puitu kasutatakse uudsetes rafineerimise või fraktsioneerimise protsessides, millest saadavaid tooteid kasutatakse toorainena keemia- ja materjalitööstuses, ehitusmaterjalide tootmisel jm tööstuslike ja kestvustoodete tootmiseks.
0
2
3
4
9
Lisandväärtuse andmine palkidele:
Puitu kasutatakse piki- või ristikiudu saagimise, freesimise või lõikamise teel erinevate toodete tootmiseks;
Puitu kasutatakse I ja II astme järeltöötlemise toodete (höövelmaterjalid, komponendid, liimpuit, pealistatud spoon ja vineer, CLT, aknad-uksed, mööbel, interjöörimaterjalid jmt) saamiseks.
1
2
Hinnapunkte kokku maksimaalselt
13
17 (ku,mä,ks)
14 (hb,lm,lv)
4.2. Müügi korraldaja hindab iga pakkujat igas tarnekohas eraldi.
4.3. Puidu ümber töötlemisega tegelev pakkuja saab punktis 4.1. tabeli real 8 ja/või 9 vastava taseme punktid juhul, kui see on tema põhitegevusala, mida on võimalik tõendada punktides 4.3.2. ja 4.3.3. nimetatud andmete ja dokumentide alusel. Lisandväärtuse andmist hinnatakse enne iga kalendriaasta algust läbi viidava pakkumise ajal ja saadud punkte kasutatakse kalendriaasta järgnevate tarneperioodide pakkumiste hindamisel.
4.3.1. Pakkuja, kes vastavalt oma tegelikule põhitegevusalale ei saaks lisa punkte, saab taotleda lisapunktide andmist juhul, kui tõendatult moodustab tema toodangu müügitulust vähemalt 50% müük Eestis asuvale järeltöötlejale, kelle toodang loob täiendavat lisandväärtust ja aitab täiendavalt tagada süsiniku pikemaajalisemat sidumist.
4.3.2. Pakkuja esitab punktis 4.3.1. nimetatud faktide tõendamiseks juhatuse liikme kinnitusega jooksva kalendriaasta 9 kuu bilansi ja kasumiaruande ning juhatuse liikme allkirjaga kinnitatud loetelu lepingu partneritest koos müügitulu mahtudega.
4.3.3. Müügi korraldajal on vajadusel õigus kontrollida esitatud andmete õigsust paikvaatluse teostamise teel pakkujat sellest eelnevalt teavitades ja/või nõuda täiendavate andmete ja dokumentide esitamist või esitada täpsustavaid küsimusi esitatud andmete ja dokumentide kohta.
4.3.4. Müügi korraldaja kohustub tagama pakkuja ärisaladuse kaitse vastavalt pakkuja poolt saadud informatsioonile selle kohta, mida pakkuja esitatud teabes või dokumentides konkreetselt oma ärisaladusena määratleb.
4.4. Müügi korraldaja määrab enne kalendriaasta esimese tarneperioodi algust hinnapunkti väärtuse eurodes kuupmeetri kohta. Hinnapunktid liidetakse ja saadud summa korrutatakse hinnapunkti väärtusega. Saadud summat kasutatakse TTK võrdlemisel hinnapakkumise tegemisel ning kõigi pakkujate vahel EPK pakkumise läbiviimisel.
4.4.1. Hinnapunkti väärtuse arvutamisel võetakse aluseks RMK eelarve täitmise aruandest viimase üheksa kuu ühikuhinnad: varumise kulu eur/m³, logistika kulu eur/m³ ning metsamaterjali keskmine hind eur/m³, sh eraldi virnmaterjalide keskmine hind ja palkide keskmine hind. Iga hinnatava kriteeriumi suurim hinnapunktide arv korrutatakse kriteeriumit mõjutava ühikuhinnaga või nende summaga. Saadakse kriteeriumi maksimaalne väärtus, seejärel kõikide hinnatavate kriteeriumite maksimaalsed väärtused liidetakse ja jagatakse positiivsete hinnapunktide summaga.