Püha Brigitta mälestusristi ümbruse riigimetsa metsatööde plaani aastateks 2024-2033 kooskõlastamine - Ida-Harjumaa

Püha Brigitta mälestusristi ümbruse riigimetsa

metsatööde plaani aastateks 2024-2033

kooskõlastamine

Austatud vallavanem

Anname teada, et RMK on valmis saanud Harjumaal Jõelähtme vallas Püha Brigitta mälestusristi

ümbruse riigimetsa metsatööde plaani aastateks 2024-2033 (lisatud käesolevale kirjale).

Plaani koostamisel on vastavalt võimalustele arvestatud plaani menetlemise käigus esitatud

ettepanekutega. Kohalikud elanikud tegid omapoolseid ettepanekuid 24.08.2023 toimunud ala

tutvustamise koosolekul. Peale koosolekut saatsid kirjalikke ettepanekuid ainult MTÜ Roheline

Pärnumaa ja MTÜ Päästame Eesti Metsad ühises pöördumises.

24.08.2023 koosoleku kokkuvõtte ja kirjalikult esitatud ettepanekute ning RMK vastustega neile

on võimalik tutvuda RMK kodulehel.

Palume Teie poolset kooskõlastust nimetatud metsatööde plaanile. Kooskõlastus palun saata e-

posti aadressile [email protected] võimalusel hiljemalt 30.11.2023.a.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andrus Kevvai

Ida-Harjumaa metsaülem

Sama: [email protected]

506 6931 [email protected]

Andrus Umboja

Jõelähtme Vallavalitsus

[email protected]

Meie 30.10.2023 nr 3-1.60/2023/74-2

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

Harjumaa Jõelähtme vald

Püha Brigitta mälestusristi

ümbruse riigimetsa metsatööde

plaan aastateks 2024-2033

Koostaja: Andrus Kevvai

19. september 2023

1

Sisukord

I Ülevaade Püha Brigitta mälestusristi metsa majandamise plaaniga hõlmatud riigimetsast 3

II Üldised põhimõtted riigimetsade majandamisel 7

III Metsade majandamise plaan Püha Brigitta mälestusristi ümbruse riigimetsas aastatel

2024–2033 8

IV Mõisted 14

2

Hea lugeja!

Mets on Eesti rikkus. Meile kõigile on oluline, et meie metsad oleksid elujõulised, erinevas

vanuses, mitmekesised ja terved. Selline seisund saavutatakse metsa kasvatades, kasutades,

uuendades ja kaitstes. Nõnda tagame, et igal järgmisel põlvkonnal on samaväärselt meiega

noort metsa, keskealist metsa ja raieküpset metsa ning võimalus kasutada nende metsadega

kaasnevaid hüvesid. Erinevas vanuses mets on vajalik ka ökoloogilise mitmekesisuse

tagamiseks, sest eri liigid vajavad erinevaid tingimusi ja elupaiku.

Enamik Eesti metsadest on poollooduslikud ehk inimene on need kunagi istutanud ning loodus

teisi puuliike omalt poolt lisanud. Elujõulise metsa saamiseks järgnevad istutamisele

metsakasvatustööd. Kui mets saab raieküpseks, siis puit raiutakse ja asemele kasvatatakse uus

mets.

Metsa kasvatamise võtted on erinevad ja need olenevad kohapealsetest looduslikest

tingimustest. Eesti tingimustes on kõige tulemuslikum uuendada metsa uuendusraiega, millega

luuakse taimede kasvuks soodsad valgustingimused.

Metsast puude ühekaupa ja aegamööda uuendamist pärsib Eestis enamasti metsade liigiline

koosseis ja metsamuldade viljakus. Uue metsa kasvatamine vana metsa varjus on võimalik vaid

väheviljakates männikutes, mida on Eestis vaid 6% metsamaast. Valdavalt ei jätku selliselt

raiudes noortele puudele kasvamiseks piisavalt valgust ja toitaineid. Looduslikult asustavad

hõredamaks raiutud ala aga kiirekasvulised põõsad ja lehtpuud, mille varjus kuused ja männid

ei saa kasvada.

Metsa raiudes saame taastuvat ja keskkonnasõbralikku materjali, mida kasutame energia

saamiseks, ehituses, mööblitööstuses, paberi tootmiseks ja paljuks muuks. Lisaks luuakse

riigimetsas looduses liikumise võimalusi, kaitstakse loodusväärtusi ja kultuuriobjekte ning

toetatakse teadusuuringuid.

RMK-l tuleb metsa majandamisel leida tasakaal kahe vastandliku huvi vahel. Ühelt poolt on

vaja uuendada ja hooldada metsa, toota puitu ning teenida riigile tema varalt järjepidevalt tulu.

Teisalt tuleb arvestada kohalike elanike huviga säilitada nende senine elukeskkond võimalikult

puutumatuna.

Selleks tasakaalu leidmiseks oleme kokku pannud Püha Brigitta mälestusristi ümbruses kasvava

riigimetsa majandamise plaani aastateks 2024–2033.

3

I Ülevaade Püha Brigitta mälestusristi metsa

majandamise plaaniga hõlmatud riigimetsadest

Püha Brigitta mälestusristi ümbruses on kõrgendatud avaliku huviga alana määratletud RMK

hallatavat metsamaad 13,2 ha (tabel 1). 3,7% nendest metsadest, mis jäävad vahetult

mälestusristi ümbrusesse, on RMK oma otsusega arvanud majandamisest välja. Sinna me

mingeid metsatöid ei planeeri.

96,3% ala metsadest moodustavad majandatavad metsad, kus metsa kasvatamine ja

uuendamine toimub seadustega seatud piirangute ja metsade säästva kasutuse põhimõtete

alusel.

Tabel 1. Riigimetsamaa jagunemine hektarites (ha) majandamiskategooriate järgi Püha Brigitta

mälestusristi ümbruses

Rangelt kaitstav mets -

RMK otsusega mitte majandatav mets 0,5

Mittemetsamaa -

Kokku 0,5

Majandatav mets 12,7

Kõik kokku 13,2

Kavaga hõlmatud metsade pindala on kokku 13,2 ha. Nendest metsadest enamiku moodustavad

männikud, ainult ühel väiksemal metsaalal kasvab sanglepik (joonis 2).

4

Joonis 1. Ala metsade jagunemine majandamise kategooriatesse (%).

Joonis 2. Ala kõigi metsade jagunemine puuliikide kaupa (%).

5

Valdava enamuse ehk 81,3% (10,3 ha) Püha Brigitta mälestusristi ümbruse riigimetsadest

moodustavad keskealised metsad. Ülejäänud 18,7% (2,4 ha) moodustavad vanad metsad (joonis

3 ja 4).

Vanade metsade hulka on arvestatud metsad, mis juba praegu on saavutanud või saavutavad

lähema 10 aasta jooksul vanuse, mille puhul lubab seadus metsas teha uuendusraiet. Sõltuvalt

puuliigist on see vanus erinev. Mälestusristi ümbruse männikutes on selleks vanuseks 90 aastat.

Noorte metsade hulka arvatakse hiljuti istutatud ja sõltuvalt puuliigist kuni 40 aasta vanused

metsad. Neis metsades teeme vastavalt vajadusele valgustusraiet. Sellel plaaniga hõlmatud alal

noori metsi ei asu.

Keskealiste metsade hulka kuuluvad kõik metsad, mis on jõudnud noore metsa east välja ja ei

ole veel vana metsa vanuseni jõudnud. Sellistes metsades teeme vastavalt vajadusele

harvendusraiet. Harvendusraie käigus raiutakse metsast välja nõrgemakasvulised ja kasvus

allajäänud puud, et soodustada allesjäävate puude kasvutingimusi.

6

Joonis 3. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus (%).

Joonis 4. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus hektarites puuliikide kaupa.

7

II Üldised põhimõtted riigimetsade majandamisel

Metsi majandatakse viisil, et oleks tagatud metsade uuenemine ja mitmekülgne kasutus ka

tulevikus. Tuleviku metsahoiu mõttes planeerime metsade uuendamist eesmärgiga tagada

puistute ühtlasem jagunemine erinevatesse vanusegruppidesse.

Põhimõtted, millest lähtume:

• Uue metsa paneme lankidele kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast uuendusraiet.

• Esmajärjekorras raiume metsad, mis vajavad enim uuendamist või mille tervislik seisund

on halb.

• Raied planeerime selliselt, et raiumist tuleks ette võtta võimalikult harva.

• Raielangid püüame võimaluste piires sobitada maastikku. Raiete puhul püüame vältida

väljakujunenud metsamassiivide tükeldamist ning suurte avatud vaadete tekkimist.

• Lageraie lankidega ei ületa me väljakujunenud metsaradasid ja -teid.

• Lageraie puhul jälgime selle kõrvale jääva ala olukorda. Uuel langil ei alusta me

lageraiega enne, kui kõrvaloleval langil kasvab ca 1 meetri kõrgune noor mets.

• Teede ja radade ääres jätame lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (20–70

tk/ha) või säilikpuude suuremaid gruppe.

• Noortes ja keskealistes metsades teeme hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.

• Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu tekkivatest töödest

teavitab RMK kogukonda eraldi ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.

8

III Metsade majandamise plaan Püha Brigitta

mälestusristi ümbruse riigimetsas aastatel 2024–2033

Selleks, et tagada Püha Brigitta mälestusristi ümbruse metsade jätkuvalt hea seisund, head

kasvutingimused ja püsimine, tuleb siinseid metsi vastavalt vajadusele hooldada ja järk-järgult

uuendada. RMK uuendab metsi põhimõttel, et alal kasvaks tulevikus raiutud metsaga vähemalt

samaväärne mets ja kohtades, kus see on võimalik ja vajalik, kasutatakse selleks turberaiet.

Võttes arvesse ala majandatava metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu ning kasvutingimusi,

ei ole Püha Brigitta mälestusristi ümbruses vajalik järgneva 10 aasta jooksul teha uuendusraieid.

Keskealistes metsades on aga vaja teha harvendusraiet metsale paremate valgus- ja toitainete

tingimuste loomiseks. Harvendusraiet plaanime teha kokku 5,6 ha (tabel 2).

Kõik raied plaanime teha ühes etapis – aastal 2024 (tabel 2, kaart 2 ja tabel 3).

Tabel 2. Raiete pindala hektarites Püha Brigitta mälestusristi ümbruse riigimetsas 2024 - 2033

Aasta Harvendusraie

2024 5,60

Kokku 5,60

9

Kaart 1. Ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa.

Kaart 2. Alal planeeritud raied plaani kehtivuse perioodil.

10

Tabel 3. Raiete nimekiri Püha Brigitta mälestusristi ümbruse riigimetsas

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Uuendatav

puuliik

Pindala,

ha

JG014 2 Männikud Harvendusraie 2024 - 3

JG167 47 Männikud Harvendusraie 2024 - 0,9

JG167 48 Männikud Harvendusraie 2024 - 0,8

JG167 50 Männikud Harvendusraie 2024 - 0,3

JG167 51 Männikud Harvendusraie 2024 - 0,6

Tööde korraldamisel arvestame kohaliku elanikkonnaga kokkulepitult alljärgnevaga:

• Raiete tegemisel tuleb võimalikult maksimaalselt säilitada raiealal kasvavaid kadakaid ja

kõvalehtpuid.

• Raie- ja veotööde käigus ei tohi maapinda kahjustada.

11

Joonis 6. Ala kõigi metsade jagunemine puuliikide kaupa aastal 2033 (%).

12

Joonis 7. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus aastal 2033 (%).

Joonis 8. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus hektarites puuliikide kaupa aastal 2033.

13

Kaart 3. Ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa aastal 2033.

14

IV Mõisted

Uuendusraiet tehakse puidu saamiseks ja uue metsa kasvatamiseks. RMK soovib säilitada

meie metsade liigirikkust ja kasvatada erineva puuliigi puistuid seal, kus nad kasvavad kõige

paremini.

Uuendusraie liigid on lageraie ja turberaie

• Lageraie (LR) korral raiutakse langilt kõik puud, välja arvatud säilik- ja muud

erinevatel põhjustel kasvama jäetavad puud, mis toetavad elurikkust ja ka looduslikku

uuenemist kohapealse seemnega.

• Turberaie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuude, häilude või ribana

pikema aja jooksul. Turberaiete liigid on aegjärkne raie (AR), häilraie (HL) ja veerraie

(VE).

Valikraiet (VR) tehakse erandjuhtudel, kui seda toetavad looduslikud tingimused ja uusi puid

on võimalik raiejärgselt välja kasvatada. Puid raiutakse üksikute puude ja väikeste häiludena.

Hooldusraiet kasutatakse elujõulise metsa kasvatamiseks.

Hooldusraie liigid on valgustusraie (VA), harvendusraie (HR) ja sanitaarraie (SR).

• Nooremates metsades tehakse alale kasvama pandud puude hooldamist ja

valgustusraiet, mille käigus tehakse neile puudele kasvuruumi.

• Vanemates metsades tehakse harvendusraiet, mille käigus tõstetakse metsa väärtust

tiheduse reguleerimise teel. Harvendusraiega raiutakse enamuspuuliigi kasvu segavad

puud.

Metsa halvenenud tervisliku seisundi parandamiseks tehakse sanitaarraiet.

Harjumaa Jõelähtme vald

Püha Brigitta mälestusristi

ümbruse riigimetsa metsatööde

plaan aastateks 2024-2033

Koostaja: Andrus Kevvai

19. september 2023

1

Sisukord

I Ülevaade Püha Brigitta mälestusristi metsa majandamise plaaniga hõlmatud riigimetsast 3

II Üldised põhimõtted riigimetsade majandamisel 7

III Metsade majandamise plaan Püha Brigitta mälestusristi ümbruse riigimetsas aastatel

2024–2033 8

IV Mõisted 14

2

Hea lugeja!

Mets on Eesti rikkus. Meile kõigile on oluline, et meie metsad oleksid elujõulised, erinevas

vanuses, mitmekesised ja terved. Selline seisund saavutatakse metsa kasvatades, kasutades,

uuendades ja kaitstes. Nõnda tagame, et igal järgmisel põlvkonnal on samaväärselt meiega

noort metsa, keskealist metsa ja raieküpset metsa ning võimalus kasutada nende metsadega

kaasnevaid hüvesid. Erinevas vanuses mets on vajalik ka ökoloogilise mitmekesisuse

tagamiseks, sest eri liigid vajavad erinevaid tingimusi ja elupaiku.

Enamik Eesti metsadest on poollooduslikud ehk inimene on need kunagi istutanud ning loodus

teisi puuliike omalt poolt lisanud. Elujõulise metsa saamiseks järgnevad istutamisele

metsakasvatustööd. Kui mets saab raieküpseks, siis puit raiutakse ja asemele kasvatatakse uus

mets.

Metsa kasvatamise võtted on erinevad ja need olenevad kohapealsetest looduslikest

tingimustest. Eesti tingimustes on kõige tulemuslikum uuendada metsa uuendusraiega, millega

luuakse taimede kasvuks soodsad valgustingimused.

Metsast puude ühekaupa ja aegamööda uuendamist pärsib Eestis enamasti metsade liigiline

koosseis ja metsamuldade viljakus. Uue metsa kasvatamine vana metsa varjus on võimalik vaid

väheviljakates männikutes, mida on Eestis vaid 6% metsamaast. Valdavalt ei jätku selliselt

raiudes noortele puudele kasvamiseks piisavalt valgust ja toitaineid. Looduslikult asustavad

hõredamaks raiutud ala aga kiirekasvulised põõsad ja lehtpuud, mille varjus kuused ja männid

ei saa kasvada.

Metsa raiudes saame taastuvat ja keskkonnasõbralikku materjali, mida kasutame energia

saamiseks, ehituses, mööblitööstuses, paberi tootmiseks ja paljuks muuks. Lisaks luuakse

riigimetsas looduses liikumise võimalusi, kaitstakse loodusväärtusi ja kultuuriobjekte ning

toetatakse teadusuuringuid.

RMK-l tuleb metsa majandamisel leida tasakaal kahe vastandliku huvi vahel. Ühelt poolt on

vaja uuendada ja hooldada metsa, toota puitu ning teenida riigile tema varalt järjepidevalt tulu.

Teisalt tuleb arvestada kohalike elanike huviga säilitada nende senine elukeskkond võimalikult

puutumatuna.

Selleks tasakaalu leidmiseks oleme kokku pannud Püha Brigitta mälestusristi ümbruses kasvava

riigimetsa majandamise plaani aastateks 2024–2033.

3

I Ülevaade Püha Brigitta mälestusristi metsa

majandamise plaaniga hõlmatud riigimetsadest

Püha Brigitta mälestusristi ümbruses on kõrgendatud avaliku huviga alana määratletud RMK

hallatavat metsamaad 13,2 ha (tabel 1). 3,7% nendest metsadest, mis jäävad vahetult

mälestusristi ümbrusesse, on RMK oma otsusega arvanud majandamisest välja. Sinna me

mingeid metsatöid ei planeeri.

96,3% ala metsadest moodustavad majandatavad metsad, kus metsa kasvatamine ja

uuendamine toimub seadustega seatud piirangute ja metsade säästva kasutuse põhimõtete

alusel.

Tabel 1. Riigimetsamaa jagunemine hektarites (ha) majandamiskategooriate järgi Püha Brigitta

mälestusristi ümbruses

Rangelt kaitstav mets -

RMK otsusega mitte majandatav mets 0,5

Mittemetsamaa -

Kokku 0,5

Majandatav mets 12,7

Kõik kokku 13,2

Kavaga hõlmatud metsade pindala on kokku 13,2 ha. Nendest metsadest enamiku moodustavad

männikud, ainult ühel väiksemal metsaalal kasvab sanglepik (joonis 2).

4

Joonis 1. Ala metsade jagunemine majandamise kategooriatesse (%).

Joonis 2. Ala kõigi metsade jagunemine puuliikide kaupa (%).

5

Valdava enamuse ehk 81,3% (10,3 ha) Püha Brigitta mälestusristi ümbruse riigimetsadest

moodustavad keskealised metsad. Ülejäänud 18,7% (2,4 ha) moodustavad vanad metsad (joonis

3 ja 4).

Vanade metsade hulka on arvestatud metsad, mis juba praegu on saavutanud või saavutavad

lähema 10 aasta jooksul vanuse, mille puhul lubab seadus metsas teha uuendusraiet. Sõltuvalt

puuliigist on see vanus erinev. Mälestusristi ümbruse männikutes on selleks vanuseks 90 aastat.

Noorte metsade hulka arvatakse hiljuti istutatud ja sõltuvalt puuliigist kuni 40 aasta vanused

metsad. Neis metsades teeme vastavalt vajadusele valgustusraiet. Sellel plaaniga hõlmatud alal

noori metsi ei asu.

Keskealiste metsade hulka kuuluvad kõik metsad, mis on jõudnud noore metsa east välja ja ei

ole veel vana metsa vanuseni jõudnud. Sellistes metsades teeme vastavalt vajadusele

harvendusraiet. Harvendusraie käigus raiutakse metsast välja nõrgemakasvulised ja kasvus

allajäänud puud, et soodustada allesjäävate puude kasvutingimusi.

6

Joonis 3. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus (%).

Joonis 4. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus hektarites puuliikide kaupa.

7

II Üldised põhimõtted riigimetsade majandamisel

Metsi majandatakse viisil, et oleks tagatud metsade uuenemine ja mitmekülgne kasutus ka

tulevikus. Tuleviku metsahoiu mõttes planeerime metsade uuendamist eesmärgiga tagada

puistute ühtlasem jagunemine erinevatesse vanusegruppidesse.

Põhimõtted, millest lähtume:

• Uue metsa paneme lankidele kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast uuendusraiet.

• Esmajärjekorras raiume metsad, mis vajavad enim uuendamist või mille tervislik seisund

on halb.

• Raied planeerime selliselt, et raiumist tuleks ette võtta võimalikult harva.

• Raielangid püüame võimaluste piires sobitada maastikku. Raiete puhul püüame vältida

väljakujunenud metsamassiivide tükeldamist ning suurte avatud vaadete tekkimist.

• Lageraie lankidega ei ületa me väljakujunenud metsaradasid ja -teid.

• Lageraie puhul jälgime selle kõrvale jääva ala olukorda. Uuel langil ei alusta me

lageraiega enne, kui kõrvaloleval langil kasvab ca 1 meetri kõrgune noor mets.

• Teede ja radade ääres jätame lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (20–70

tk/ha) või säilikpuude suuremaid gruppe.

• Noortes ja keskealistes metsades teeme hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.

• Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu tekkivatest töödest

teavitab RMK kogukonda eraldi ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.

8

III Metsade majandamise plaan Püha Brigitta

mälestusristi ümbruse riigimetsas aastatel 2024–2033

Selleks, et tagada Püha Brigitta mälestusristi ümbruse metsade jätkuvalt hea seisund, head

kasvutingimused ja püsimine, tuleb siinseid metsi vastavalt vajadusele hooldada ja järk-järgult

uuendada. RMK uuendab metsi põhimõttel, et alal kasvaks tulevikus raiutud metsaga vähemalt

samaväärne mets ja kohtades, kus see on võimalik ja vajalik, kasutatakse selleks turberaiet.

Võttes arvesse ala majandatava metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu ning kasvutingimusi,

ei ole Püha Brigitta mälestusristi ümbruses vajalik järgneva 10 aasta jooksul teha uuendusraieid.

Keskealistes metsades on aga vaja teha harvendusraiet metsale paremate valgus- ja toitainete

tingimuste loomiseks. Harvendusraiet plaanime teha kokku 5,6 ha (tabel 2).

Kõik raied plaanime teha ühes etapis – aastal 2024 (tabel 2, kaart 2 ja tabel 3).

Tabel 2. Raiete pindala hektarites Püha Brigitta mälestusristi ümbruse riigimetsas 2024 - 2033

Aasta Harvendusraie

2024 5,60

Kokku 5,60

9

Kaart 1. Ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa.

Kaart 2. Alal planeeritud raied plaani kehtivuse perioodil.

10

Tabel 3. Raiete nimekiri Püha Brigitta mälestusristi ümbruse riigimetsas

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Uuendatav

puuliik

Pindala,

ha

JG014 2 Männikud Harvendusraie 2024 - 3

JG167 47 Männikud Harvendusraie 2024 - 0,9

JG167 48 Männikud Harvendusraie 2024 - 0,8

JG167 50 Männikud Harvendusraie 2024 - 0,3

JG167 51 Männikud Harvendusraie 2024 - 0,6

Tööde korraldamisel arvestame kohaliku elanikkonnaga kokkulepitult alljärgnevaga:

• Raiete tegemisel tuleb võimalikult maksimaalselt säilitada raiealal kasvavaid kadakaid ja

kõvalehtpuid.

• Raie- ja veotööde käigus ei tohi maapinda kahjustada.

11

Joonis 6. Ala kõigi metsade jagunemine puuliikide kaupa aastal 2033 (%).

12

Joonis 7. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus aastal 2033 (%).

Joonis 8. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus hektarites puuliikide kaupa aastal 2033.

13

Kaart 3. Ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa aastal 2033.

14

IV Mõisted

Uuendusraiet tehakse puidu saamiseks ja uue metsa kasvatamiseks. RMK soovib säilitada

meie metsade liigirikkust ja kasvatada erineva puuliigi puistuid seal, kus nad kasvavad kõige

paremini.

Uuendusraie liigid on lageraie ja turberaie

• Lageraie (LR) korral raiutakse langilt kõik puud, välja arvatud säilik- ja muud

erinevatel põhjustel kasvama jäetavad puud, mis toetavad elurikkust ja ka looduslikku

uuenemist kohapealse seemnega.

• Turberaie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuude, häilude või ribana

pikema aja jooksul. Turberaiete liigid on aegjärkne raie (AR), häilraie (HL) ja veerraie

(VE).

Valikraiet (VR) tehakse erandjuhtudel, kui seda toetavad looduslikud tingimused ja uusi puid

on võimalik raiejärgselt välja kasvatada. Puid raiutakse üksikute puude ja väikeste häiludena.

Hooldusraiet kasutatakse elujõulise metsa kasvatamiseks.

Hooldusraie liigid on valgustusraie (VA), harvendusraie (HR) ja sanitaarraie (SR).

• Nooremates metsades tehakse alale kasvama pandud puude hooldamist ja

valgustusraiet, mille käigus tehakse neile puudele kasvuruumi.

• Vanemates metsades tehakse harvendusraiet, mille käigus tõstetakse metsa väärtust

tiheduse reguleerimise teel. Harvendusraiega raiutakse enamuspuuliigi kasvu segavad

puud.

Metsa halvenenud tervisliku seisundi parandamiseks tehakse sanitaarraiet.