Kiini päikeseelektrijaama detailplaneeringu vastuvõtmine

VILJANDI VALLAVOLIKOGU O T S U S

Saarepeedi 27. oktoober 2022 nr 100

Kiini päikeseelektrijaama detailplaneeringu

algatamine

OÜ Elelevi (registrikood 14272593) juhatuse liige Mark Orav esitas 26.08.2022 ettepaneku

(reg-nr 7-2/140-1) detailplaneeringu algatamiseks Kiini külas katastriüksustel 62902:002:0051

(Küünipõllu), 62902:002:0049 (Küüni-Hansu), 62902:002:0362 (Songa) ja 62902:002:0361

(Songa). Ettepaneku esitaja soovib nimetatud katastriüksustele rajada päikeseelektrijaama.

05.11.2013 moodustus Viljandi vald, mis on Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi

valla õigusjärglane.

Taotletaval planeeringualal kehtib Pärsti Vallavolikogu 19.04.2006 määrusega nr 13

„Üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Pärsti valla üldplaneering (edaspidi ka üldplaneering).

Üldplaneeringu kohaselt asub taotletav planeeringuala peamiselt põllumajandusmaa

juhtotstarbega maa-alal, kuid tegemist ei ole väärtusliku põllumaaga.

Üldplaneeringu kohaselt on detailplaneering koostamine kohustuslik tootmismaa krundi

moodustamisel väljaspool kompaktse asustusega territooriumi.

Taotletud detailplaneeringu ulatust ja eesmärki arvesse võttes on see kehtiva üldplaneeringuga

maa-alale määratud juhtotstarvet muutev, mistõttu on taotletav detailplaneering üldplaneeringut

muutev.

Detailplaneeringut taotletavale planeeringualale varem koostatud ei ole.

Viljandi Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Liisa Kaasik koostas keskkonnamõju strateegilise

hindamise (edaspidi ka KSH) eelhinnangu, mille lõppjärelduste kohaselt KSH algatamine ei ole

vajalik.

Koostatud KSH eelhinnangu kohta on esitanud arvamuse Keskkonnaamet (reg 06.10.2022

nr 7-2/140-2-2) ning Põllumajandus- ja Toiduamet (reg 30.09.2022 nr 7-2/140-2-1), kes nõustusid

eelhinnangus esitatud järeldusega KSH algatamise mittevajalikkuse osas.

OÜ Elelevi on 08.09.2022 allkirjastatud lepinguga nr DP327 (reg-nr 15-1/404) võtnud üle

koostatava detailplaneeringu finantseerimise kohustuse. Sama lepinguga on planeeringu

koostamise kohustuse võtnud arhitekt Sulev Ilves.

Tulenevalt eeltoodust ja võttes aluseks Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõike 41,

planeerimisseaduse § 4 lõike 1, § 124 lõike 10, § 125 lõike 2, § 128 lõike 1, § 142 lõiked 2 ja 6,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõiked 3 ja 5, Viljandi

Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine Kiini külas

katastriüksustel 62902:002:0051 (Küünipõllu), 62902:002:0049 (Küüni-Hansu),

62902:002:0362 (Songa) ja 62902:002:0361 (Songa) vastavalt lisatud asendiplaanile

(lisa 1). Detailplaneeringuala suurus on ligikaudu 19 ha.

2. Anda detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad vastavalt käesoleva otsuse lisale 2.

3. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava: 2022 – 2025 aasta jooksul.

4. Planeeringu koostamisse kaasata tehnovõrkude omanikud, kelle taristuga liitumisühendust

kavandatakse või muudetakse ja katastriüksuste 62902:002:0049, 62902:002:0051,

62902:002:0362, 62902:002:0361 omanikud. Teised isikud planeerimisseaduse § 127

lõigetes 2 ja 3 sätestatud alustel, kes selleks soovi avaldavad või kelle huve võib planeering

puudutada, kui see selgub planeeringu koostamise käigus.

5. Mitte algatada koostatava detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH),

kuna planeeringuga ei kavandata tegevust, mis keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt on olulise keskkonnamõjuga

tegevus. Kavandatava tegevusega ja detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt

vahetu või kaudne mõju, mis võib ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada

keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandi või vara.

6. Viljandi Vallavalitsuse ametiasutuse planeeringuspetsialistil korraldada planeeringu

algatamise teate avaldamine:

6.1. ajalehes Sakala 30 päeva jooksul peale otsuse jõustumist;

6.2. Ametlikes Teadaannetes 14 päeva jooksul peale otsuse jõustumist;

6.3. Viljandi valla veebilehel www.viljandivald.ee.

7. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mait Allas

vallavolikogu esimees

Lisa 1 Kiini päikesepargi detailplaneeringuala (DP327) ASENDIPLAAN Kiini külas

M1:7 000 .

Asendiplaani koostas: 05.09.2022

Raivo Laidma, planeeringuspetsialist Viljandi Vallavalitsus

Aluskaart: Maa-amet WMS

62902:002:0090

62902:002:0112

62902:002:0130 62902:002:0172

62902:002:0230

62902:002:0220

62902:002:0281

62902:002:0282

62902:002:0273

62902:002:0340

62902:002:0321

62902:002:0322

62902:002:0361

62902:002:0362

62902:002:047062902:002:0023

62902:002:0030

62902:002:0035

62902:002:0034

62902:002:0038

62902:002:0052

62902:002:0053

62902:002:0049

62902:002:0051

89901:001:0325

89901:001:0327

89901:001:0324

89901:001:0550

89901:001:0048 89901:001:0063

89901:001:1286

89901:001:2340 89901:001:2341

DP294

DP306

DP327

6290323

3600060

6290055

6290219

6290164

detailplaneeringuala

valla- ja erateed

katastriüksuse piir (seisuga 08.09.2022)

Lisa 2

Viljandi Vallavolikogu 27.10.2022

otsusele nr 100

Kiini päikeseelektrijaama (DP327) detailplaneeringu koostamise lähteseiskohad

1. Ehitusõigus

1.1 Krundi kasutamise

sihtotstarve

Elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa (OE)

Katastriüksusel 62902:002:0361 hoonestuse juurde jääval

osal üksikelamu maa (EP)

1.2 Hoonete suurim lubatud

arv krundil

Hooneid OE otstarbega krundil mitte kavandada

1.3 Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

krundil

-

1.4 Hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus

krundil

-

1.5 Hoonete suurim lubatud

sügavus krundil

-

2. Muud nõuded

2.1 Detailplaneeringu

ülesanded

Detailplaneeringuga tuleb lahendada planeerimisseaduse

§ 126 lg 1 p-des 1 kuni 9, 11, 12 ja 17 sätestatud ülesanded

2.2 Uuringute vajadus vajalik maa-ala geodeetiline mõõdistamine

2.3 Planeeringuala

kruntideks jaotamine

Krundijaotus määrata detailplaneeringuga

2.4 Hoonestusalad Määrata detailplaneeringuga. Puna teega külgnevatel

aladel hoonestusala kaugus minimaalselt 10 meetrit tee

servast.

2.5 Arhitektuurilised ja

kujunduslikud

tingimused

-

2.6 Tehniline taristu Uute kavandatavate tehnovõrkude liitumise korral või

olemasolevate tehnovõrkude liitumiskohtade muutmisel

tuleb detailplaneeringu koostamiseks taotleda võrgu

valdaja tehnilised tingimused. Väljastatavad tehnilised

tingimused tuleb esitada detailplaneeringu lisade hulgas.

2.7 Liikluskorraldus Määrata detailplaneeringuga

2.8 Haljastus ja heakord Määrata detailplaneeringuga

2.9 Krundi piirded Piirdeaedade/hekkide vajadus ja tingimused näha ette

detailplaneeringuga

2.10 Detailplaneeringu

eelnõu/eskiisi

koostamise vajadus

Detailplaneeringu eelnõu koostamine ja Viljandi

Vallavalitsusele esitamine kohustuslik

2.11 Ametkondlikud nõuded Detailplaneering peab käsitlema ametkondade poolt

väljastatud lähteseisukohtades esitatud nõudeid. Nendega

mittearvestamise korral tuleb seda seletuskirjas

põhjendada.

2.12 Detailplaneeringu

esitamine

kooskõlastamises ja

vastuvõtmise otsuse

tegemiseks

Detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja vastuvõtmise

otsuse tegemiseks tuleb nõuetekohaselt vormistatud

planeering esitada Viljandi Vallavalitsusele digitaalselt,

*.pdf formaadis ja ühes eksemplaris paberil.

Detailplaneeringu kooskõlastamine tehnovõrkude

omanikuga on planeeringu koostamisest huvitatud

isiku/planeeringu koostaja kohustus.

62902:002:0112

62902:002:0230

62902:002:0220

62902:002:0281

62902:002:0282

62902:002:0273

62902:002:0340

62902:002:0321

62902:002:0322

62902:002:0361

62902:002:0362

62902:002:0030

62902:002:0034

62902:002:0052

62902:002:0053

62902:002:0049

62902:002:0051

89901:001:0327 89901:001:0324

89901:001:0550

89901:001:0048 89901:001:0063

89901:001:1286

Kuninga-Rimmu looduskaitseala

Kõssa oja

KÕSSA

AJ11652

M1:4000Töö nr 20221027 Kiini päikeseelektrijaama detailplaneering

Huvitatud isik: OÜ Elelevi (registrikood 14272593) Detailplaneeringu koostamise tellija ja korraldaja: Viljandi Vallavalitsus

Joonis 1. Tugiplaan

Detailplaneeringu koostaja: Sulev Ilves Joonis koostatud: 11.11.2022

62902:002:0051 62902:002:0049 62902:002:0362 62902:002:0361

Ta rtu

- Vil

jan di

- K ilin

gi- Nõm

me

Planeeringuala asukoht M1:15 000

Detailplaneeringuala

olemasolev tee

maaparandussüsteem

maaparandussüsteemi maa-ala

vooluveekogu (ETAK)

kalda piiranguvööndi piir

olemasolev hoonestus (ETAK)

looduskaitseala

katastriüksuse piir (seisuga 28.10.2022)

elektrirajatis

62902:002:0112

62902:002:0230

62902:002:0220

62902:002:0281

62902:002:0273

62902:002:0340

62902:002:0321

62902:002:0322

62902:002:0361

62902:002:0362

62902:002:003462902:002:0052

62902:002:0053

62902:002:0049

62902:002:0051

89901:001:0324

89901:001:0550

89901:001:0048

89901:001:0063

89901:001:1286

OE

OE

OE

EP

OE

POS3

POS4

POS5

POS1

POS2

M1:4000Töö nr 20221027 Kiini päikeseelektrijaama detailplaneering

Huvitatud isik: OÜ Elelevi (registrikood 14272593) Detailplaneeringu koostamise tellija ja korraldaja: Viljandi Vallavalitsus

Joonis 2. Krundijaotus

Detailplaneeringu koostaja: Sulev Ilves Joonis koostatud: 11.11.2022

62902:002:0051 62902:002:0049 62902:002:0362 62902:002:0361

Krunt POS1 ligikaudu 1,0 ha Krunt POS2 ligikaudu 5800 m2 Krunt POS3 ligikaudu 3,4 ha Krunt POS4 ligikaudu 6,8 ha Krunt POS5 ligikaudu 7,1 ha

krundi kasutamise sihtotstarve

pereelamumaa (EP)

elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa (OE)

62902:002:0112

62902:002:0230

62902:002:0220

62902:002:0281

62902:002:0282

62902:002:0273

62902:002:0340

62902:002:0321

62902:002:0322

62902:002:0361

62902:002:0362

62902:002:0030

62902:002:0035

62902:002:0034

62902:002:0052

62902:002:0053

62902:002:0049

62902:002:0051

89901:001:0327 89901:001:0324

89901:001:0550

89901:001:0048

89901:001:0063

89901:001:1286

AJ11652

M1:3000Töö nr 20221027 Kiini päikeseelektrijaama detailplaneering

Huvitatud isik: OÜ Elelevi (registrikood 14272593) Detailplaneeringu koostamise tellija ja korraldaja: Viljandi Vallavalitsus

Joonis 3. Põhijoonis

Detailplaneeringu koostaja: Sulev Ilves Joonis koostatud: 11.11.2022

62902:002:0051 62902:002:0049 62902:002:0362 62902:002:0361

Detailplaneeringuala

Krundijaotus

elektrirajatis (olemasolev)

planeeritav elektrirajatis

akupangad (illustratiivne)

maaparandussüsteem

maaparandussüsteemi kollektori planeeritav kaitsevöönd

päikesepaneelid (illustratiivne)

olemasolev tee

hoonestusala

tehnovorgu kaitsevöönd (olemasolev)

tehnovorgu kaitsevöönd (planeeritav)

Töö nr 20221027

KOV planeeringute registri nr DP327

KIINI PÄIKESEELEKTRIJAAMA DETAILPLANEERING. Planeeringuala asukoht: katastriüksus 62902:002:0051 (Küünipõllu), 62902:002:0049 (Küüni- Hansu), 62902:002:0362 (Songa) ja 62902:002:0361 (Songa) Kiini küla, Viljandi vald

Detailplaneeringu tellija ja koostamise korraldaja: Viljandi Vallavalitsus

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik: OÜ Elelevi (registrikood 14272593)

Detailplaneeringu koostaja: Sulev Ilves

2

Sisukord 1 Üldinfo detailplaneeringu ja planeeringuala kohta. ............................................................. 4

1.1 Detailplaneeringu ülesehitus ja vormistamine .............................................................. 4

1.2 Detailplaneeringu algatamise otsus. Detailplaneeringu koostamise vajadus, eesmärk ja ülesanded. ............................................................................................................................... 4

1.3 Detailplaneeringuala ja selle mõjuala analüüs. ............................................................. 5

1.4 Olemasolev hoonestus planeeringualal. ........................................................................ 6

1.5 Olemasolevad seadusjärgsed kitsendused planeeringualal. Muud maakasutustingimused ja detailplaneeringu koostamise alusandmed. ................................. 6

1.5.1 Seadusjärgsed kinnisomandi kitsendused.............................................................. 6

1.5.2 Omavalitsuse üldplaneeringuga seatud maakasutustingimused. ........................ 7

1.5.3 KOV lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks......................................... 7

1.5.4 Keskkonnaameti seisukohad. .................................................................................. 7

1.5.5 Põllumajandus- ja Toiduameti seisukohad............................................................. 8

1.5.6 Teiste isikute poolt planeeringu koostamiseks antud lähteseisukohad. ............. 8

1.5.7 Detailplaneeringu koostamisel kasutatud muud alusandmed. ............................ 9

2 Detailplaneeringu lahendus. ................................................................................................ 10

2.1 Detailplaneeringu lahenduse vastavus liigilt üldisemale planeeringule. ................... 10

2.1.1 Vastavus kehtivale üldplaneeringule .................................................................... 10

2.1.2 Vastavus maakonnaplaneeringule. ....................................................................... 10

2.2 Ruumilise arengu eesmärgid. Üldplaneeringu muutmise ettepanek ........................ 11

2.3 Planeeringuala kruntideks jaotamine........................................................................... 11

2.4 Krundi hoonestusala määramine.................................................................................. 12

2.5 Vertikaalplaneerimine ................................................................................................... 12

2.6 Ehitusõiguse määramine. .............................................................................................. 12

2.6.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed. ......................................................................... 12

2.6.2 Hoonete suurim lubatud arv. ................................................................................ 13

2.6.3 Hoonealune suurim lubatud pind. ........................................................................ 13

2.6.4 Ehitiste lubatud maksimaalne kõrgus................................................................... 13

2.6.5 Ehitiste suurim lubatud sügavus ........................................................................... 14

2.7 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused............................................... 14

2.8 Tingimused hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalikele ehitistele. Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine. ................................................................... 14

2.8.1 Üldised tingimused detailplaneeringu elluviimisel. ............................................. 14

2.8.2 Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. 14

3

2.8.3 Veevarustus ............................................................................................................ 15

2.8.4 Reoveekäitlus ......................................................................................................... 15

2.8.5 Jäätmekäitlus .......................................................................................................... 15

2.8.6 Tuleohutuse tagamise tingimused........................................................................ 16

2.8.7 Elektrivarustus. ....................................................................................................... 16

2.8.8 Soojavarustus. ........................................................................................................ 17

2.8.9 Sidevarustus. .......................................................................................................... 17

2.8.10 Sademevesi. ............................................................................................................ 17

2.8.11 Müra ja vibratsioon ................................................................................................ 17

2.8.12 Radoonioht ............................................................................................................. 17

2.8.13 Krundi piirded. ........................................................................................................ 18

2.9 Liikluskorralduse põhimõtete määramine. .................................................................. 18

2.10 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine. ............................................ 18

2.11 Planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevad mõjud.......................................... 18

2.11.1 Keskkonnamõju ...................................................................................................... 18

2.11.2 Majanduslikud mõjud ............................................................................................ 19

2.11.3 Kultuurilised mõjud ................................................................................................ 19

2.11.4 Sotsiaalsed mõjud .................................................................................................. 19

2.12 Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine. ........................................ 20

2.13 Servituudi seadmise vajaduse määramine............................................................... 20

2.14 Detailplaneeringu jooniste nimekiri. ........................................................................ 20

2.15 Detailplaneeringu lisade nimekiri ............................................................................. 21

4

1 Üldinfo detailplaneeringu ja planeeringuala kohta.

1.1 Detailplaneeringu ülesehitus ja vormistamine

Detailplaneering koosneb seletuskirjast, joonistest, (kehtestatavatest digitaalsetest kihtidest ja nende esitluskujudest) ning planeeringu juurde kuuluvatest lisadest. Planeeringu seletuskiri, jooniste esitluskujud ja detailplaneeringu juurde kuuluvad lisad on kasutatavad vabavaralise tarkvara abil. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised kehtivad samaaegselt ja neid tuleb käsitleda koos.

Detailplaneeringu vormistamise ja ülesehituse aluseks on riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

1.2 Detailplaneeringu algatamise otsus. Detailplaneeringu koostamise vajadus, eesmärk ja ülesanded.

Detailplaneeringu koostamine on algatatud Viljandi Vallavolikogu 27.10.2022 otsusega nr 100.

Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb alal kehtivast Pärsti valla üldplaneeringuga seatud tingimusest, mis kohustab tootmismaa krundi moodustamiseks koostama detailplaneeringu (üldplaneeringu seletuskiri p 12.2.3). Maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutmise tõttu on detailplaneering üldplaneeringut muutev.

Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse ja ehitusprojekti koostamise alus.1 Planeeringu koostamisest huvitatud isiku eesmärgiks on planeeritava maa-ala maakasutuse otstarbe muutmine metsamajandusmaast ja põllumajandusmaast tootmismaaks päikeseelektrijaama (PEJ) rajamise eesmärgiga ja selle ehitusõiguse määramine.

Detailplaneeringu algatamise kohaliku omavalitsuse otsusega on detailplaneeringule pandud kohustuseks lahendada planeerimisseaduse § 126 lg 1 p-des 1 kuni 9, 12, 13 ja 17 sätestatud ülesanded, st:

• planeeringuala kruntideks jaotamine;

• krundi hoonestusala määramine;

• krundi ehitusõiguse määramine;

• detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;

• ehitise ehituslike tingimuste määramine;

• ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;

• liikluskorralduse põhimõtete määramine; • haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;

• kuja määramine;

1 Planeerimisseadus § 124 lg 2

5

• müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;

• maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine;

• servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine;

1.3 Detailplaneeringuala ja selle mõjuala analüüs.

Planeeringuala asub Viljandi vallas Kiini külas katastriüksustel 62902:002:0051 (Küünipõllu), 62902:002:0049 (Küüni-Hansu), 62902:002:0362 (Songa) ja 62902:002:0361 (Songa). (Joonis 1). Planeeringuala suurus on ligikaudu 19 ha ning määratud omavalitsuse poolt detailplaneeringu algatamise otsusega. Varem koostatud detailplaneeringud sellel ja selle alaga piirneval alal puuduvad.

Planeeringuala asukoht markeeritud ligilähedaselt. Alus: Maa-ameti kaldaerofoto 17.04.2021.

Planeeringuala külgneb riigiomandis oleva transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusega 89901:001:0063 (Puna tee), riigiomandis oleva maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusega 89901:001:0550 (Õisu metskond 1) ja eraomandis oleva maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusega 62902:002:0322 (Laane).

Ülekaalukalt põllu- ja metsamajandusmaa otstarbega maa- ala on väga hõredalt asustatud. Vahetus läheduses asub ainult üks majavaldus Songa katastriüksusel 62902:002:0361, millest osa on detailplaneeringualaga hõlmatud ja kuulub detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule.

6

1.4 Olemasolev hoonestus planeeringualal.

Planeeringuala on hoonestatud katastriüksusel 62902:002:0361 (Songa). Ehitisregistris (seisuga 11.11.2022) on registreeritud:

Ehitisregistri kood Ehitis Ehitise nimetus Kõrgus (m) Maapealsete korruste arv

Ehitisealune pind (m2)

112020067 hoone Laut-küün Andmed

puuduvad 1 95

112020070 Hoone kelder Andmed

puuduvad 1 26

112020068 hoone Ait-kuur Andmed

puuduvad 1 68

112020071 hoone Metsamajake Andmed

puuduvad 1 12

112020066 hoone majandushoone Andmed

puuduvad 1 98

112020059 Hoone elamu Andmed

puuduvad 1 63

112020061 Hoone rehealune Andmed

puuduvad 1 197

1.5 Olemasolevad seadusjärgsed kitsendused planeeringualal. Muud maakasutustingimused ja detailplaneeringu koostamise alusandmed.

1.5.1 Seadusjärgsed kinnisomandi kitsendused Planeeringuala koormavad järgmised seadusjärgsed kitsendused2:

• Elekterilevi OÜ elektrimaakaabelliin. Vid KKL240749024. Nimetus KÕPU:KNI. Elektripaigaldise kaitsevöönd 1 meetrit mõlemal pool liini telge3

• Maaparandussüsteemi maa-ala. Nimetus KÕSSA.

• Kõssa oja kalda piiranguvöönd. Ulatus 50 m põhikaardile kantud veekogu veepiirist4 Kitsendus koormab vähesel määral planeeritavat katastriüksust, kuid ei mõjuta planeeringuga määratavat ehitusõigust.

• Elering AS 220-330 kV kõrgepingeliini (Tartu – Kilingi-Nõmme) kaitsevöönd 40 m liini teljest.

• Elektrilevi OÜ elektriõhuliin alla 1 kV. Nimetus: Kõssa küla. Elektripaigaldise kaitsevöönd 2 meetrit mõlemal pool liini telge.

Kitsendusi põhjustavad objektid on kantud planeeringu tugijoonisele (joonis 1).

2 Maa-ameti geoportaal avalik kitsenduste rakendus seisuga 11.11.2022. Planeeringualaga piirneva riigitee osas kaitsevööndi ulatus kitsenduste avalikus rakenduses puudub. 3 Õiguslik alus: Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevöönditähistusele esitatavad nõuded, ehitusseadustik § 70, 77, seadme ohutuse seadus § 2,3 4 Õiguslik alus: Looduskaitseseadus § 35

7

1.5.2 Omavalitsuse üldplaneeringuga seatud maakasutustingimused. Alal kehtiv Pärsti valla üldplaneering näeb käesoleva detailplaneeringu koostamise kontekstis ette tingimused:

• Määratav katastriüksuse sihtotstarve või sihtotstarbed ei tohi minna vastuollu maakasutuse põhikasutusotstarbega. Vastasel juhul on katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks kohustuslik üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine. Kooskõlas antud tingimusega on käesoleval juhul algatatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine.

• Tootmisotstarbel maade määratlemisel on aluseks eelkõige asukohast lähtuv olemasolev situatsioon, kus arvestatakse funktsionaalset sobivust, olemasolevat kasutamata ehitussubstantsi, tehnilisi infrastruktuure. Käesoleval juhul on planeeringu elluviimise oluliseks positiivseks eelduseks vajaliku taristu olemasolu - planeeringuala vahetus läheduses Elering AS põhivõrgu elektriliinide olemasolu ja tagatud võrgu vastuvõtuvõimekus.

1.5.3 KOV lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks. Detailplaneeringu algatamisel on Viljandi Vallavolikogu andnud planeeringu koostamiseks järgmised sisulised lähteseisukohad (Viljandi Vallavolikogu 27.10.2022 otsus nr 100 Lisa 2):

• lubatud krundi kasutamise sihtotstarbed – elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa (OE). Katastriüksusel 62902:002:0361 hoonestuse juurde jääval osal üksikelamu maa (EP);

• hooned OE otstarbega krundil mitte kavandada.

• Krundijaotus määrata detailplaneeringuga

• Hoonestusala määrata detailplaneeringuga. Puna teega külgnevatel aladel hoonestusala kaugus minimaalselt 10 meetrit tee servast.

• Tehnilise taristu vajadus määrata detailplaneeringuga. Uute kavandatavate tehnovõrkude liitumise korral või olemasolevate tehnovõrkude liitumiskohtade muutmisel tuleb detailplaneeringu koostamiseks taotleda võrgu valdaja tehnilised tingimused. Väljastatavad tehnilised tingimused tuleb esitada detailplaneeringu lisade hulgas.

• Liikluskorraldus määrata detailplaneeringuga

• Haljastuse ja heakorra tingimused määrata detailplaneeringuga • Piirdeaedade/hekkide vajadus ja tingimused näha ette detailplaneeringuga

• Detailplaneeringu eelnõu koostamine ja vallavalitsusele esitamine on kohustuslik.

• Detailplaneering peab käsitlema ametkondade poolt väljastatud lähteseisukohtades esitatud nõudeid. Nendega mittearvestamise korral tuleb seda seletuskirjas põhjendada.

1.5.4 Keskkonnaameti seisukohad. Keskkonnaamet on oma seiskohad esitanud 06.10.2022 kirjaga nr 6-2/22/18554-2 (Lisa 3) ning andnud oma arvamuse koostatud KSH eelhinnangu kohta.

8

1.5.5 Põllumajandus- ja Toiduameti seisukohad. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) on esitanud oma seisukoha 30.09.2022 kirjaga nr 6.2- 2/41986 (Lisa 4). PTA nõustus Kiini päikeseelektrijaama (DP327) detailplaneeringu algatamisega ja Kiini päikeseelektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu järeldustega ning andis ehitusprojekti koostamiseks järgmised tingimused:

• Küsida Põllumajandus- ja Toiduameti Viljandi maakonna esindusest ([email protected]) maaparandussüsteemi drenaažkuivenduse teostusjoonised.

• Maaparandussüsteemi drenaažkuivenduse teostusjooniste alusel teha uurimistööd nii drenaažkuivenduse rajatiste asukoha kui ka sügavuse täpseks määramiseks. Sügavuse uurimistööd võib jätta tegemata, kui päikeseelektrijaama rajatiste ehitamisel ei ulatu kaeved ega rajatise konstruktsioon sügavamale kui 0,6 m maapinnast (MaaParS § 47 lg 6).

• Kui tehakse uurimistööd drenaažkuivenduse rajatiste asukoha ja sügavuse määramiseks, siis esitada uurimistöö PTA-le koos ehitusloa kooskõlastuse taotluse dokumentidega. Uurimise käigus märkida võimalusel looduses täpsustatud torustiku asukoht (MaaParS § 50 lg 1).

• Täpsustatud drenaažkuivenduse rajatiste paiknemine kanda projekti joonistele (MaaParS § 47 lg 6).

• Päikeseelektrijaama rajatistele asukoha leidmisel arvestada drenaažkuivenduse rajatiste paiknemisega. Vältida ehitamist kollektorite vahetus läheduses (MaaParS § 47 lg 6, § 48 lg 7).

• Päikeseelektrijaama rajatiste paigutamisel drenaažkuivendusega maa-alale arvestada, et maaomanikul peab olema võimalik teha vajalikke maaparandussüsteemi ja selle maa-ala maaparandushoiutöid kogu päikeseelektrijaama eluea kestel. Pärast päikeseelektrijaama eluea lõppu peab maaparandussüsteemi seisund olema selline, et maad saab kasutada esialgsel eesmärgil (MaaParS § 47 lg 11, § 20 lg 5).

• Kaabli ristumisel dreeni või kollektoriga projekteerida kaabel 0,5 m allapoole dreeni või kollektorit.

• Kaabli ristumisel eesvoolu või kuivenduskraaviga projekteerida kaabel 1,0 m allapoole eesvoolu põhja ja näha ette kaablikaitse meetmed.

• Projektis näha ette lahendused dreenide ja kollektorite taastamiseks kaablite ja torustike ristumiskohtades. Dreeni või kollektori juhuslikul vigastamisel taastada kahjustatud torustikud samade lahenduste alusel (MaaParS § 44 lg 3).

• Päikeseelektrijaama rajamisel rikutud maaparandussüsteemi rajatised (kuivendusdreenid, kollektorid, truubid) tuleb taastada. Tööd teha maaparandusseadusest ja sellega kehtestatud määrustest tulenevate nõuete kohaselt (MaaParS § 46 lg 1, § 44 lg 5).

• Ehitusluba esitada PTA-le kooskõlastamiseks (MaaParS § 50 lg 1).

1.5.6 Teiste isikute poolt planeeringu koostamiseks antud lähteseisukohad.

Elektritootja liitumiseks on väljastatud Elektrilevi tehnilised tingimused nr 419256 (Lisa 5), tehnilised tingimused nr 419259 (Lisa 6), tehnilised tingimused nr 419472 (Lisa 7). (p 2.7.7)

9

1.5.7 Detailplaneeringu koostamisel kasutatud muud alusandmed.

Kasutatud alusandmed Allikas

Digitaalsed katastripiirid, hooned, vooluveekogu, WMS Maa-ameti geoportaal. Avaandmed

Kõssa maaparandussüsteemi teostusjoonised rasterpildina. Põllumajandus- ja Toiduamet seisuga 11.11.2022

Vastuvõetud Viljandi valla üldplaneeringu joonise väljavõte

Viljandi Vallavalitsuse veebileht

Kehtiva Pärsti valla üldplaneeringu joonise väljavõte Viljandi vallavalitsuse veebileht

10

2 Detailplaneeringu lahendus.

2.1 Detailplaneeringu lahenduse vastavus liigilt üldisemale planeeringule.

2.1.1 Vastavus kehtivale üldplaneeringule

Väljavõte Pärsti valla üldplaneeringu joonisest.

Planeeringualal kehtib Pärsti Vallavolikogu 19.04.2006 määrusega nr 13 kehtestatud üldplaneering. Üldplaneeringu kohaselt on maakasutuse juhtotstarve põllumajandusmaa ja vähesel määral metsamajandusmaa. Metsamaal on teostatud lageraie.

Ulatusliku maakasutuse sihtotstarbe muutmise tõttu menetletakse käesolevat detailplaneeringut kooskõlas

üldplaneeringuga seatud tingimusele üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna.

2.1.2 Vastavus maakonnaplaneeringule.

Väljavõte maakonnaplaneeringu joonisest asustusstruktuur ja tehnilised võrgustikud. Detailplaneeringuala asukoht ligikaudselt markeeritud kollase ovaaliga.

Viljandi maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 06.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/75. Maakonnaplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringuala maalises piirkonnas. Käesolev detailplaneeringuga kavandatav eesmärk on kooskõlas maakonnaplaneeringuga, milles rõhutatakse (seletuskiri p 5.3.3), et riigi energiajulgeoleku tagamiseks tuleks keskenduda rohkem hajutatumale

piirkondlikule taastuvenergiatootmisele.

11

2.2 Ruumilise arengu eesmärgid. Üldplaneeringu muutmise ettepanek

Väljavõte vastuvõetud Viljandi valla üldplaneeringu joonisest koos üldplaneeringu muutmise ettepanekuga.

Detailplaneering teeb ettepaneku kehtiva Pärsti valla üldplaneeringu muutmiseks, planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks ja määramiseks eriotstarbeliseks tootmismaaks, millisena käsitleb koostamisel olev Viljandi valla üldplaneering (vastu võetud Vallavolikogu 30.12.2020 otsusega nr 1-3/319) päikeseelektrijaama arendamiseks ettenähtud maa-alasid (tähistus TTE). Juhtotstarbe muutmine tugineb

üldplaneeringuga seatud põhimõttele, et tootmisotstarbel maade määratlemisel on aluseks eelkõige asukohast lähtuv olemasolev situatsioon, kus arvestatakse funktsionaalset sobivust, olemasolevat kasutamata ehitussubstantsi, tehnilisi infrastruktuure. Antud juhul on peamiseks asjaoluks see, et planeeringuala piirneb vahetult elektrivõrgu taristuga, mille kaudu on tagatud vajalik võrgu vastuvõtuvõime.

2.3 Planeeringuala kruntideks jaotamine.

Krunt on detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus.5

Planeeringulahendus näeb ette:

• Songa katastriüksuse 62902:002:0011 jagamise kaheks krundiks lähtudes kavandatud kasutamise otstarbest POS1 (ligikaudu 1,0 ha) ja POS2 (ligikaudu 0,6 ha) (joonis 2 Krundijaotus). Jagamine on planeeritud ligikaudsetel koordinaatidel 579954, 6465473 ja 579898, 6465473. Selliselt on tagatud hoonestatud elamumaa krundi miinimumsuurus vastavalt vastuvõetud Viljandi valla üldplaneeringus märgitud tingimusele. Elamu juurde määratava krundi täpne suurus täpsustatakse katastrimõõdistamise käigus.

• Krunte POS3 (62902:002:0362), POS4 (62902:002:0051) ja POS5 (62902:002:0049) käsitleb detailplaneering lähtuvalt kehtivatest katastriüksuse piiridest. Maaomanik võib vajaduse tekkimisel need liita. Liitmine ei ole kohustuslik. Liitmine ei muuda detailplaneeringu põhilahendust.

5 Alus: Planeerimisseadus § 6 lg 8

12

2.4 Krundi hoonestusala määramine.

Krundi hoonestusala on planeeringuga määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi.6

Detailplaneeringuga määratud hoonestusala krundil POS1 on kantud detailplaneeringu põhijoonisele (Joonis 3. Põhijoonis). Päikesepargi rajamiseks hoonestusala kruntidel POS2 kuni POS5 asub minimaalselt 4 m kaugusel planeeringuala piirist, Puna teega külgneval alal vastavalt vallavalitsuse poolt detailplaneeringu koostamiseks antud lähteseisukohtadele 10 m kaugusel tee servast ja arvestab tehnovõrgu kaitsevööndi ulatust.

• Päikesepargi paneelid ja akupangad peavad asuma hoonestusalal. Tehnovõrgu omaniku tingimustel ja kooskõlastusel võib päikesepaneele projekteerida ka hoonestusala sees elektriliini kaitsevööndis. Hoonestusalast väljaspoole võib projekteerida elektrikaablid ja alajaamad.

• Krundil POS1 hoonestusala ei määrata. Olemasolev hoonestus asub hajaasustuses ja jagamise käigus hoonete juurde tekkivale krundile tuleb seaduses nimetatud juhtudel taotleda projekteerimistingimused.

2.5 Vertikaalplaneerimine

Detailplaneering vertikaalplaneerimise vajadust ette ei näe.

2.6 Ehitusõiguse määramine.

Ehitusõigusega määratakse krundi kasutamise sihtotstarbed, hoonete suurim lubatud arv, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud kõrgus ja asjakohasel juhul hoonete ja rajatiste suurim lubatud sügavus.7

Päikeseelektrijaama rajatised ei ole olulise avaliku huviga rajatised planeerimisseaduse tähenduses. Rajatiste asukoht joonisel on illustratiivne ja projekteerimise käigus võib seda muuta. Detailplaneering ei määra ehitusõigusega lubatud ehitiste rajamise järjekorda ega täpset elluviimise aega, kuid seab üldised tingimused detailplaneeringu elluviimisele (vt p 2.8.1).

2.6.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed. Detailplaneering määrab krundi lubatud kasutamise sihtotstarbed8 kooskõlas Viljandi Vallavolikogu poolt väljastatud lähteseiskohtadega, lähtudes kavandatavast ehitusõigusest: (Joonis 2. Krundijaotusplaan):

6 Alus: planeerimisseadus § 6 p 5 7 Alus: planeerimisseadus § 126 lg 4 8 Krundi kasutamise sihtotstarbe värvi ja tähise märkimisel on lähtutud detailplaneeringu soovituslikest leppemärkidest.

13

• Krundid POS2 kuni POS5 elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa (OE).

• Krunt POS1 planeeritava jagamise käigus hoonestuse juurde moodustatava krundi sihtotstarve pereelamumaa (EP).

Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast detailplaneeringu kehtestamist kasutada.9 Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus ehitise kasutamise otstarbe. Tuleb arvestada, et kooskõlas krundi kasutamise otstarbega OE määratav tootmismaa katastriüksuse sihtotstarve ei loo õiguslikku alust ega õigustatud ootust peale päikeseelektrijaama amortiseerumist kasutada tootmismaad planeeringut muutmata muul tootmisotstarbel, kui ainult detailplaneeringuga määratud otstarbel - päikeseelektrienergia tootmiseks. Alternatiiv on senise olukorra ja kasutamise otstarbe taastamine ning maale maatulundusmaa otstarbe määramine, kui detailplaneering tunnistatakse kehtetuks.

2.6.2 Hoonete suurim lubatud arv. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis.10

• Hoonete rajamist OE otstarbega kruntidele ei planeerita. Lubatud on päikeseelektrijaama toimimise tagamiseks vajalikud rajatised, sh alajaamad ja energiasalvestid (akupangad).

2.6.3 Hoonealune suurim lubatud pind. Ehitisealune pind on hoonealune pind või rajatisealune pind. Hoonealune pind on hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. Hoonealuse pinna hulgas ei võeta arvesse hoone küljes olevat vihmaveesüsteemi, päikesekaitsevarjestust, terrassi, kaldteed ning treppi, valguskasti, vundamendi taldmikku, tehnosüsteemi ja seadme osa, liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojekts iooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust, kuni 1m laust katuseräästast, hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.11

• Päikesepargi täpne ehitisealune pind tuleb määrata ehitusprojektis, mis peab arvestama lubatud hoonestusalaga ja sellel asuvate rajatiste kaitseksvööndiks määratud maa-ala.

2.6.4 Ehitiste lubatud maksimaalne kõrgus. Ehitise kõrgus on ehitise suurim vertikaalmõõde ehitist vahetult ümbritsevast maapinnast või katendist ehitise kõrgema tarindi kõrgeima punktini, võtmata arvesse kohalikke väiksemaid süvendeid ja kõrgendusi. Ehitise absoluutne kõrgus on riiklikus kõrgussüsteemis määratud kõrgusarv ehitise kõrgeima tarindi kõrgeima punktini. Maapinna kalde puhul arvestatakse ehitise kõrgust vahetult ümbritseva maapinna minimaalse ja maksimaalse kõrguse aritmeetilisest keskmisest. Ehitisel paiknevat tehnoseadet ja -süsteemi ning selle osa,

9 Alus: planeerimisseadus § 126 lg 5 10 Ehitusseadustik § 3 lg 2 11 Alus: majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57

14

sealhulgas korstnat, antenni ning välireklaami ka muud taolist ehitise kõrguse hulka ei arvata.12

• päikesepaneelide planeeritav kõrgus detailplaneeringualal on kuni 5 m maapinnast.

2.6.5 Ehitiste suurim lubatud sügavus Antud detailplaneeringuga ei määrata ehitiste suurimat lubatud sügavust. Päikesepargi rajamisel tuleb arvestada Põllumajandus- ja Toiduameti poolt määratud tingimusega juhul, kui maaparandussüsteemi alal rajatakse konstruktsioonid sügavamale, kui 0,6 m maapinnast (vt p 1.5.5 ja 2.8.2)

2.7 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused.

• Päikesepargi ja energia salvestusseadme/akupanga puhul lähtutakse nende standartlahendustest. Akupanga puhul on visuaalselt tegemist konteineriga - rajatisega, mille sees asub vajalik tehnoloogia. Detailplaneeringuga ei seata täiendavaid arhitektuurilisi ja kujunduslikke tingimusi.

2.8 Tingimused hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalikele ehitistele. Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine.

2.8.1 Üldised tingimused detailplaneeringu elluviimisel.

• Joonisel kujutatava illustreeriva iseloomuga info täpne järgmine projekteerimisel ja detailplaneeringu realiseerimisel ei ole kohustuslik.

• Detailplaneeringu elluviimisel tuleb arvestada, et planeeringu realiseerimiseks vajaliku tehnilise taristu projekteerimine ei piirdu käesoleva planeeringualaga. Planeeringu realiseerimise eelduseks on väljaspool planeeringuala jääva taristu osa nõuetekohane projekteerimine ning koormatavate kinnisasjade maaomanike kaasamine projekteerimisprotsessi.

• Kui tehnovõrgu omanik ei ole planeeringu koostamiseks andnud kavandatud tehnovõrkude täpset liitumispunkti, siis liitumispunkti asukoha määramiseks tuleb päikeseelektrijaama projekteerimisel taotleda teenuse pakkuja tehnilised tingimused ning koostatav projekt temaga kooskõlastada.

• Detailplaneeringu elluviimisel kõik ehitus- ja kaevetööd olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndites tuleb kooskõlastada tehnovõrgu omaniku/valdajaga.

2.8.2 Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Maaparandussüsteemist (MPS) tulenevate kitsenduste määramise eesmärgiks on tagada maaparandussüsteemi toimimine. Vaid hooldatud ja toimiv MPS tagab, et antud katastriüksus ja süsteemi kaudu seotud teised piirnevad katastriüksused on praegu ja jäävad ka edaspidi liigvee vabaks.

12 Alus: majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57

15

Kiini detailplaneeringu maa-alal paiknevad Küüni-Hansu (62902:002:0049) ja Küünipõllu (62902:002:0051) katastriüksused asuvad Kõssa (6114240010040/001) drenaažkuivendusega maaparandusehitisel.

Detailplaneeringu lahenduse koostamiseks on taotletud Põllumajandus- ja Toiduametilt (PTA) maaparandussüsteemi teostusjoonised, mille täpsusklass ei võimalda otsustada olemasolevate dreenide ja kollektorite tegelikku/täpset asukohta looduses. Seda arvestades on planeeringu elluviimiseks ja maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks seatud planeeringuga tingimused.

• Kui päikeseelektrijaama rajamiseks kavandatav tehnoloogia näeb ette konstruktsiooni rajamise sügavamale, kui 0,6 m maapinnast, siis tuleb maaparandussüsteemi drenaažkuivenduse teostusjooniste alusel teha uurimistööd nii drenaažkuivenduse rajatiste asukoha kui ka sügavuse täpseks määramiseks. Uurimise käigus märkida võimalusel looduses täpsustatud torustiku asukoht. Uurimistöö tuleb esitada PTA-le koos ehitusloa kooskõlastuse taotluse dokumentidega. Täpsustatud drenaažkuivenduse rajatiste paiknemine tuleb kanda ehitusprojekti joonistele.

• Päikeseelektrijaama rajatistele asukoha leidmisel arvestada drenaažkuivenduse rajatiste paiknemisega. Vältida tuleb ehitamist drenaažikollektorite vahetus läheduses. Päikeseelektrijaama projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada, et maaomanikul peab olema võimalik teha vajalikke maaparandussüsteemi ja selle maa-ala maaparandushoiutöid kogu päikeseelektrijaama eluea kestel ,mille tagamiseks ja kollektorite kaitseks ei ole lubatud päikesepaneele püstitada lähemale, kui 5 m mõlemal pool kollektori telge. Maakasutustingimus on kantud planeeringu põhijoonisele.

• Maaparandussüsteem peab jääma toimima ja olema kasutatav ka pärast päikeseelektrijaama likvideerimist13

2.8.3 Veevarustus Päikesepargi rajamiseks puudub alalise veevarustuse vajadus. Päikesepaneelide hooldamiseks/pesemiseks tuleb selleks vajalik vesi tuua kohale sõidukiga. Tulekustutusvee saamine ei ole vajalik.

2.8.4 Reoveekäitlus Planeeritud päikesepargi rajatised ei vaja heitvee kanalisatsiooni.

2.8.5 Jäätmekäitlus Nõuded jäätmete tekke ning jäätmetest tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks tulenevad jäätmeseadusest ja pakendiseadusest. Samuti kohaliku omavalitsuse jäätmekavast ja jäätmehoolduseeskirjast, millega on kehtestatud jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korraldus ning sellega seotud tehnilised nõuded, nagu kogumismahutite tüüp, materjal, suurus, mahutite alus ja paiknemine ning ühiste kogumismahutite kasutamine. 14

13 maaparandusseadus § 47 lg 11 14 Alus: Jäätmeseadus § 71 lg 2.

16

Päikesepargi eeldatav kasutusiga on 25 kuni 30 aastat, mille jooksul valdavalt jäätmeid ei teki või neid tekib vähesel määral pargi hoolduse käigus.

• Jäätmekonteinerit päikesepargi alale ette ei nähta. Jäätmete tekkimisel tuleb need kohe krundilt ära viia ja anda üle jäätmekäitlejale.

• Päiksepargi kasutusea lõppemisel ja pargi likvideerimisel tuleb lähtuda sellele ajal kehtivatest nõuetest. Planeeringuga etteulatuvalt sellekohaseid nõudeid ei seata. Tuleb eeldada, et päiksepargi kasutusea lõppemisel tekib Eestis tervikuna suures koguses samalaadseid jäätmeid ning nende jäätmete käitlemine/taaskasutamine on täiendavalt reguleeritud.

2.8.6 Tuleohutuse tagamise tingimused. Tuleohutuse seaduse kohaselt peab ehitisel olema nõuetekohane veevõtukoht, välja arvatud juhul, kui tulekahju avastamine ja selle kasutamine ehitises on tagatud muu tehnilise lahendusega. Veevõtukoht peab vastama seadusega kehtestatud nõuetele.

Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Ehitistevaheliste tuleohutuskujade määramisel ning ehitislike abinõudega tule leviku tõkestamisel tuleb lähtuda siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded“. Rakendatavad tuleohutusmeetmed, nende ulatus, tuleohutusklassid ja tuletõkkesektsioonide moodustamise vajadus tuleb määrata hoone ehitusprojektis. Detailplaneeringuga täiendavaid nõudeid ei seata.

Kuja nõuet rakendatakse rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Planeeringualale rajatavad päikesepark ja alajaamad tule levikut ei võimalda. Planeeritud rajatised ei vaja tuletõrje veevarustust. Akupankade paigaldamise korral tuleb lähtuda konkreetsete rajatiste tehnilisest dokumentatsioonist.

2.8.7 Elektrivarustus. Elektritootja liitumiseks on väljastatud Elektrilevi tehnilised tingimused nr 419256 (Lisa 5), tehnilised tingimused nr 419259 (Lisa 6), tehnilised tingimused nr 419472 (Lisa 7).

Tehnilised lähteandmed elektrijaama liitumispunkti kohta: võrguühenduse tarbimissuunaline läbilaskevõime 20 kW, tootmissuunaline läbilaskevõime 2000 kW. Liitumispunkti nimipinge 20 kV. Sõlmitud on liitumislepingud nr 419256, 419259, 419472

Elektritoide liitumiskilbist objektini on ette nähtud maakaabliga, planeeringualal olemasoleva Puna tee äärde. Kaablite, alajaamade ja akupankade asukohad on põhimõttelised. Projekteerimise käigus võib asukohti muuta. Elektrikaablite projekteerimisel tuleb arvestada Põllumajandus- ja Toiduameti poolt väljastatud tingimusi (Lisa 4).

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõiguse tagamiseks on ette nähtud servituudialad tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses. Alajaamade juurde eraldi katastriüksuseid ette nähtud ei ole.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Arendaja peab arvestama, et olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub arendaja kulul. Ümberehituseks tuleb esitada kirjalik taotlus Elektrilevi OÜ-le. Detailplaneeringu elluviimiseks

17

peale selle kehtestamist tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda Elektrilevi OÜ poole.

2.8.8 Soojavarustus. Päikesepargi rajatistel soojavarustuse vajadus puudub. Soojavarustust ei kavandata.

2.8.9 Sidevarustus. Planeeringualal sideehitisi ei asu. Andmesidekaablit planeeringualale ei kavandata. Sidevarustus on planeeritud vajadusel lahendada mobiilsete vahenditega.

2.8.10 Sademevesi. Sademevee kogumist detailplaneering ette ei näe. Päikeseelektrijaam on oma olemuselt tootmisettevõte (elektrijaam), mis kujutab endast pinnasesse rammitud metallist tugivaiadele lõunasuunalise kaldega paigaldatavaid päikesepaneele, mille all säilib looduslik maapind. Tagatud on sademevee imbumine pinnasesse ja liigvee ärajuhtimine olemasoleva maaparandussüsteemi kaudu.

2.8.11 Müra ja vibratsioon Müra on inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Müra normtase on normitud arvsuurus, mida kasutatakse erineva müraolukorra hindamisel. 15

Päikesepargi toimimisega ei kaasne müra normtaseme ületamist ega vibratsiooni. Seetõttu ei sisalda planeeringudokumentatsioon mürahinnangut16 ega seata nõudeid vibratsioonitaseme tagamiseks. Päikesepargi ehitamisega kaasnevad võimalikud mõjud müra ja vibratsiooni näol on lühiajalised ja ilmnevad valdavalt vaid ehitusajal. Detailplaneeringu koostamisel ei ole teada planeeringualale kavandatavate akupankade täpsed tehnilised andmed, arv ja summaarne müratase. Akupankade planeeritud asukoht on aga lähimatest majavaldustest vähemalt 350 m kaugusel, mille juures saab eeldada akupankadest tuleneva müra mõju puudumist neile.

2.8.12 Radoonioht Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile17 asub planeeringuala alal, kus radoonisisaldus 30-50 kBq/m3). Kuna planeeringuga siseruumiga ehitisi ei kavandata, siis puudub vajadus radooniriski meetmete käsitlemiseks ehitusprojektis.

15 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ 16 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ 17 https://gis.egt.ee/portal/home/

18

2.8.13 Krundi piirded. Detailplaneering ei näe ette päikesepargi alale tervikuna piirdeaia rajamist, kuid ei keela seda.

• Aia rajamise korral ümber päikesepargi tuleb valida tuleb võimalikult suure võrgusilmaga võrk, mis võimaldab väikeulukite vaba liikumist.

• Kujupüsiva piirdeaia rajamine on kohustuslik energia salvestusseadmete konteinerite alale koos lukustamist võimaldavate väravatega.

2.9 Liikluskorralduse põhimõtete määramine.

Detailplaneering ei näe ette kohustuslikku juurdepääsukohta planeeritavale alale. Planeeringuala piirneb ulatulikult riigi omandis oleva Puna teega (89901:001:0063) Juurdepääsu asukoht/asukohad tuleb ette näha päikeseelektrijaama projektis lähtudes energiasalvestite ja alajaamade projekteeritavatest asukohtadest.

Krundisisest liikluskorraldust detailplaneeringuga ei määrata. Päikesepargi teenindamiseks parkimisnormatiiv on minimaalne. Ajutine parkimine tagatakse kinnistusiseselt.

2.10 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

Päikesepargi põhiliseks võtteks on paneelide aluste ja nende vahelise ala hooldamine. Päikesepargi rajatiste enese heakorrastus tähendab perioodilist inspektsiooni ja hooldust.

• Mullastiku kaitseks ja taimkatte liigirikkuse maksimaalseks säilitamiseks ei ole lubatud üldhävitava toimega herbitsiidide kasutamine päikeseelektrijaama alal.

2.11 Planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevad mõjud.

2.11.1 Keskkonnamõju

Detailplaneeringu koostamise algatamise otsusega ei algatanud Viljandi Vallavolikogu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH).

KSH mittealgatamise otsus tugineb Viljandi Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Liisa Kaasik poolt koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangule (Lisa 2), mille lõppjärelduste kohaselt Kiini päikeseelektrijaama detailplaneering ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju looduskeskkonnale, ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara. Mõjutustest olulisemaks võib pidada visuaalset mõju ja põllumajandusmaa hõivamist. Päikeseelektrijaama ehitamisega kaasnevad võimalikud mõjud (nt müra ja vibratsioon) on lühiajalised ja ilmnevad vaid ehitusajal. Kaasatud ametkonnad (Keskkonnaamet ja Põllumajandus- ja Toiduamet) nõustusid esitatud lõppjäreldusega.

19

Planeeringualale paigaldatavad akupangad ei muuda olemasoleva tootmismaa ja rajatava päikesepargi juures maa iseloomu. Nende tehniline lahendus toimub autonoomselt. Liikluse sisukohalt lisandub koormus teedel peamiselt ainult PEJ ehitamise ajal ja pikaajaline negatiivne mõju puudub.

Planeeringulahendus ei käsitle võimalikke mõjusid kaitstavatele loodusobjektidele, sest Eesti Looduskaitse Infosüsteemi EELIS-e andmetel ei jää planeeringualale kaitstavaid loodusobjekte ega ole registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku. Lähim kaitstav loodusobjekt Kuninga Rimmu looduskaitseala (EELIS kood KLO1 000729 ), piirneb planeeringualaga. Lähim Natura 2000 ( Heimtali loodusala , RAH0000274 ) ala asub ca 6,5 km kaugusel. Eelhinnangus mõju Natura võrgustiku alale ja selle kaitse eesmärkidele ei ole hinnatud, kuid arvestades kaugust võib eeldada, et päikesepargil ei ole arvestatavat mõju kaitsealustele objektidele ega Natura 2000 ala kaitse eesmärkidele.

Keskkonnaamet nõustus koostatud KSH eelhinnangus ja otsuse eelnõus esitatud järeldusega, et teadaoleva info põhjal kavandatud tegevusega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju ning keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lg 1 nimetatud ülesannete lahendamisel planeerimismenetluse käigus. Arvestades ala suurust ja asukohta, soovitab Keskkonnaamet hilisemate probleemide vältimiseks kaitsealuste liikide inventuuri läbiviimist alal. Eelnevalt konsulteerida Keskkonnaametiga inventuuride sisu osas. (Vt ka p 2.10)

2.11.2 Majanduslikud mõjud Antud detailplaneeringu olemusest lähtuvalt ei too selle detailplaneeringu elluviimine kaasa täiendavaid püsivaid töökohti, teenuseid ega majandustegevust. Eesmärk on saada majanduslikku kasu elektrienergia tootmisest. Üldiseks tulemiks ühiskonnale on majanduslik kasu investeeringust energiajulgeoleku tagamisse.

2.11.3 Kultuurilised mõjud Kultuur on ühiskonnaelu eriomane korrastus, milles kajastub inimolemise ja -tegevuse kvalitatiivne erinevus mis tahes bioloogilisest eluvormist ning mis sisaldab mõtlemise, uskumuste, käitumise, kommete, tavade, rituaalide, riietuse ja keele mudeleid ning kunsti, muusikat ja kirjandust (Eesti Entsüklopeedia).

Esitatud definitsiooni kohaselt on sisutu päikeseelektrijaama rajamise kultuurilisi mõjusid hinnata.

2.11.4 Sotsiaalsed mõjud Sotsiaalse mõju all mõistetakse üldiselt otsest vastust teise isiku või grupi poolt välja kutsud välistele mõjutustele, mis avaldub hoiakute ja käitumise muutustes.

Detailplaneering ei mõjuta piirkonnas ligipääsetavust, teenuste kättesaadavust ega ohusta kogukonna turvatunnet. Samuti puudub sotsiaalse häiringuna käsitletav mõju elanike varale. Kavandatav tegevus ei muuda välisõhku ega üldist heaolu.

20

2.12 Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine.

Kuritegevuse riski vähendatavateks võimalikeks meetmeteks on:

• Krundi piirete rajamine väravate lukustamise võimalusega.

• Lokaalsed (video)valveseadmed.

2.13 Servituudi seadmise vajaduse määramine.

Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.18

• Detailplaneeringu lahendus ei näe ette servituudi seadmise vajadust. Tuleb arvestada, et planeeringuala piirneb küll riigiteega (Puna tee), kuid juurdepääsuks avalikule riigiteele nr 92 kulgeb Puna tee üle Punakülas asuva eraomandis oleva Lismendi katastriüksuse (61501:001:1012), kus eratee avalikuks kasutamiseks määramise lepingu kohta informatsioon puudub.

Detailplaneeringu elluviimisel võib sõltuvalt projekteeritavate tehnorajatiste asukohast ja määratavast liitumispunktist tulenevalt tekkida vajadus isikliku kasutusõiguse (IKÕ) seadmiseks tehnorajatise omaniku kasuks. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab reaalservituudile. 19 Seaduses sätestatud juhtudel on kinnisasja omanik kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või rajatist.20

• Ehitusprojektis tuleb määrata tehnorajatiste liitumispunktide täpsed asukohad ja projekti joonisel IKÕ vajadusega maa-ala ulatus.21

2.14 Detailplaneeringu jooniste nimekiri. Joonis 1. Tugijoonis

Joonis 2. Krundijaotus

Joonis 3. Põhijoonis

18 Alus: Asjaõigusseadus § 172 19 Alus: Asjaõigusseadus § 225 20 Alus: Asjaõigusseaduse rakendamise seadus § 152 21 Detailplaneering käsitleb vaikimisi IKÕ vajadusega alaks ehitise seadusest tulenevat kaitsevööndi ulatust. Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning seadusega määratud ulatuses seda ehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja omanikul on kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks.

21

2.15 Detailplaneeringu lisade nimekiri

Lisa 1. Detailplaneeringu algatamise otsus, asendiplaan ja lähteseisukohad

Lisa 2. Kiini päikeseelektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Lisa 3. Keskkonnaameti 06.10.2022 kiri nr 6-2/22/18554-2

Lisa 4. Põllumajandus- ja Toiduameti kiri nr 30.09.2022 nr 6.2-2/41986

Lisa 5. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 419256

Lisa 6. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 419259

Lisa 7. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 419472

Detailplaneeringu koostaja

/allkirjastatud digitaalselt/

Sulev Ilves

VILJANDI VALLAVOLIKOGU O T S U S

Viiratsi 26. oktoober 2023 nr 184

Kiini päikeseelektrijaama detailplaneeringu

vastuvõtmine

Arhitekt Sulev Ilves koostas Viljandi Vallavolikogu 27.10.2022 otsusega nr 100 „Kiini

päikeseelektrijaama detailplaneeringu algatamine“ Kiini külas algatatud üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu (töö nr 20221027) ja esitas selle vastuvõtmise otsuse tegemiseks (reg 18.09.2023

nr 7-2/140-12).

Detailplaneeringuala suurus on ligikaudu 19 ha. Detailplaneering näeb ette planeeritava ala

maakasutuse juhtotstarbe muutmise ja ehitusõiguse määramise päikeseelektrijaama ehitamiseks.

Detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek toimus 20.12.2022 kuni 20.01.2023, mille käigus

esitasid kirjaliku arvamuse Põllumajandus- ja Toiduamet (reg 04.01.2023 nr 7-2/140-9-1) ja

Rahandusministeerium (reg 27.01.2023 nr 7-2/140-11-1). Esitatud arvamustega on

detailplaneeringu koostamisel arvestatud.

Detailplaneering on planeeringu koostamisse kaasatud Põllumajandus- ja Toiduameti

(reg 26.09.2023 nr 7-2/140-16) ja Päästeameti (reg 28.09.2023 nr 7-2/140-17) poolt

kooskõlastatud.

Tulenevalt eeltoodust ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 134, § 135 lg 1 p 1, § 135 lg 5, § 135

lg 7, § 142 lg 2, Viljandi Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Võtta vastu Kiini külas Kiini päikeseelektrijaama detailplaneering ja korraldada avalik

väljapanek.

2. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 16.11.2023 kuni 15.12.2023.

3. Detailplaneeringuga saab tutvuda Viljandi Valla ametiasutuses (vallamajas) ja

elektrooniliselt Viljandi valla veebilehel www.viljandivald.ee.

4. Viljandi Vallavalitsuse planeeringuspetsialistil korraldada detailplaneeringu avaliku

väljapaneku teate avaldamine ajalehes Sakala 02.11.2023 numbris ja Viljandi valla

veebilehel www.viljandivald.ee.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mait Allas

vallavolikogu esimees