Põdrapäevad 2023

PÕDRAPÄEVAD 2023

Kütitud põtrade bioproovide kogumine ja läbivaatus maakondades

Kuupäev Nädalapäev Algus Koht (*- täiendav aeg ja koht – leppel jahtkondadega, võimaluste piires)

6.11 E 9:00 Tartumaa. Tartu Jahindusklubi

7.11 T 9:00 Võrumaa. Võru Jahindusklubi

8.11 K 8:00 Jõgevamaa. Vaiatu jahimaja; pärastlõunal Põltsamaa JS

9.11 N 9:00 Põlvamaa. Aarna, Põlva JS

10.11 R 8:00 Valgamaa. Valga, Valgamaa JÜ 11.11 L

12.11 P

13.11 E 8:00 Viljandimaa, Päri-Metsküla JS jahimaja, Vastsemõisa

14.11 T 8:00 Pärnumaa. Pärnu, Lauka 6, Pärnumaa JL

15.11 K 9:00 Hiiumaa. Kärdla, Hiiumaa JS

16.11 N 9:00 Saaremaa. Saarte JS, Laskebaasi

17.11 R 8:00 Läänemaa. Martna JS jahimaja 18.11 L

19.11 P

20.11 E 8:00 Ida-Virumaa. Jõhvi, Ida-Virumaa JMS

21.11 T 8:00 Lääne-Virumaa. Rakvere, Jahindusklubi

22.11 K 8:00 Harjumaa, JS Diana jahimaja

23.11 N 8:00 Raplamaa, Valtu jahimaja

24.11 R 8:00 Järvamaa, Paide jahindusklubi

NB! Tuletame meelde, et vähemalt 80%-lt enne 1. novembrit kütitud põtradelt tuleb koguda ja

ülevaatuseks esitada alalõualuu. Ülevaatuseks ei pea enam esitama kütitud põdrapullide sarvi,

kuid pullidelt kogutud alalõualuude saatelehele tuleb täiendavalt märkida isendi sarveharude arv

ja sarvetüvikute ümbermõõt mõlema sarve kohta eraldi, sarvede laius ning sarve tüüp (ankeet

leitav lingilt https://keskkonnaagentuur.ee/media/684/download). Jahihooaja teises pooles

(novembris-detsembris) kütitud isenditelt alalõualuid (v.a põdralehmad kellelt kogutakse

sigimiselundkond) ja sarvede mõõtandmeid koguma ei pea.

Kütitud põdralehmade sigimiselundkondade kogumine jätkub varasemaga võrreldes samas mahus

ja samade põhimõtete alusel. Sigimiselundkond - emakas koos munasarjadega tuleb võtta ühelt

lehmalt 5000 ha jahimaa kohta ajavahemikus 10. oktoobrist kuni jahihooaja lõpuni kütitud

isenditelt. Põdralehmadelt, kellelt kogutakse sigimiselundkond, tuleb vanuse määramiseks

olenemata küttimise ajast kindlasti võtta ka alalõualuu.

Põhjalik juhend 2023 jahihooajal kogutavates seirematerjalidest on leitav Keskkonnaagentuuri

kodulehelt www.keskkonnaagentuur.ee otselink juhendile:

https://keskkonnaagentuur.ee/media/4184/download

Selleks, et biomaterjalide üleandmine toimuks sujuvalt, palume kõik proovid eelnevalt

korrektsekt märgistada (lisada ankeet koos kõigi vajalike andmetega) ja võimalusel proovid

ülevaatuspunkti juba varem kohale viia.

Täiendav info: Jüri Tõnisson (+372 51 68 052); Rauno Veeroja (+372 50 83 269)

From: Ivar Marlen <[email protected]> Sent: 25 October 2023 09:28:14 To: Hiiumaa Selts ([email protected]); Leluselja Jahiselts; Tahkuna Jahiselts; Haapsalu Jahiselts; Olev Peetris

([email protected]); Kasari JS; Kullamaa JKS; Leidissoo jahiselts ([email protected]); Lihula JS; Martna Jahiselts ; Massu Jahimeeste Selts; Metlin OÜ; Meelis Jõelaan; Noarootsi Jahimeeste Selts; Nõva JKS; Nõva JP; Palivere JP; Risti JP; Taebla JS; Tuudi Jahimeeste Selts ([email protected]); Vatla Jahimeeste Selts; Vormsi JS; Aste Jahiselts; [email protected]; Karja Jahiselts; Kihelkonna Jahimeeste Selts; Kärla Jahimeeste Selts; Laimjala Jahiselts; Laugi Jahiselts; Leisi Jahiselts; Lümanda Jahimeeste Selts; Metsküla Jahimeeste Selts; Muhu Jahiselts; Mustjala Ühinenud Jahiselts; Mõntu Jahimeeste Selts; [email protected]; Pihtla Jahiselts; [email protected]; [email protected]; Uno Vait; Saare EPT Jahiselts; Saarte Selts; Salme Jahimeeste Selts ([email protected]); [email protected]; Tornimäe Jahimeeste Selts([email protected]); Valjala Jahimeeste Selts; Võhma Jahiselts; Üru Jahimeeste Selts; Are Jahiselts ([email protected]); Halinga Jahiselts; Jahiselts "Nõmme"; Jäärumetsa Jahiselts; RMK; Massiaru Jahiselts; MTÜ Paimvere; Heiki Ärm; [email protected]; Pärnumaa Jahimeeste Liit ([email protected]); Rahnoja Jahiselts; Rõusa-Suurejõe JMS (Kurgja JP); Suigu JMS ([email protected]); Tihemetsa Jahiselts ([email protected]); Uus-Varbla Jahiselts

Cc: Subject: FW: Põdrapäevad 2023

Tere Edastan teadmiseks KAUR-i saadetud põtradelt kogutava biomaterjali läbivaatuse ajakava. Lugupidamisega Ivar Marlen

Jahinduse spetsialist | jahinduse ja vee-elustiku büroo looduskaitse korraldamise osakond | Keskkonnaamet Kõrgessaare mnt 18 | 92412 Kärdla + 372 53040354

www.keskkonnaamet.ee | www.kaitsealad.ee Keskkonnaamet Facebookis

Keskkonnaamet on avaliku sektori atraktiivseim tööandja 2022 us aldus väärs us w hoolivus w koos t ööt ahe w t u lemus likkus From: Rauno Veeroja <[email protected]> Sent: Wednesday, October 25, 2023 9:16 AM To: Andra Hamburg <[email protected]>; Ees Jahimeeste Selts <[email protected]> Cc: Margo Tannik <[email protected]>; Uno Treier <[email protected]>; Ivar Marlen <[email protected]>; Mihkel Pask <[email protected]>; Heete Ausmeel <[email protected]>; Juri Tõnisson <[email protected]> Subject: Põdrapäevad 2023 Tere. Saadan teile teadmiseks ja jahimeestele edastamiseks kütud põtradelt kogutavate biomaterjalide läbivaatuseks korraldatavate nn põdrapäevade ajakava. Sarnaselt eelnevate aastatega määrab kütud põtrade vanuseid Jüri Tõnisson. Lisan kirjale ka seire-ja uurimismaterjali kogumise juhendi 2023 jahiaastaks ja põdra bioproovide ankeedi. Parimat, Rauno Veeroja Eluslooduseosakond Keskkonnaagentuur Tel. (+372) 50 83 269 [email protected]

………………… a kütitud PÕDRA andmed PÕDRALEHMA SIGIMISORGANITE LIPIK Hoia proov üleandmiseni sügavkülmikus

ALALÕUALUU LIPIK

Võta kütitud põdralt täispikkuses ja koos kõigi esihammastega alalõualuu parem pool. Eluslooduseosakond: Rõõmu tee 6, 50705 Tartu

Lisa lipik kütitud põdra andmetega, tähistades sobivad variandid või täites lüngad. tel +372 7 339 149

Loa nr …..……………..…………...………… Kuupäev ………..………………………………………………… Loa nr …….…….……..….……… Kuupäev …….….……………………………

Jahiselts …….……………………………………………………………………………………………………………….. Jahiselts ……….………..………………………………………………………………

Jahipiirkond ….…..………………………………………………………………………………………………………. Jahipiirkond …….……..……………………..………………………………………

PULL: LEHM: VASIKAS: juv sarvetüüp: looted: sugu ja eripära: Piim udaras vanus, a ll pikkus mm

pulk sega kühvel lehmvasikas, üksik / kaksik 0 1 2 3 ? Jah Ei harude arv sarvel: Vasikaid pullvasikas, üksik / kaksik par ..………/vas .………. areng: sarvede laius: …………………cm piim udaras: normaalne, talikarvas tüvikute ümbermõõdud: + - väike, suvekarvas par ..…….…./vas .…...……mm (helepruun)

ESINEB: * varasemaid vigastusi (haavad, luumurrud, ………………………………………………………………………….) * karv tokerdunud või lapiti maas * parasiite (põdrakärbes, ninakiin, vesipõied siseelunditel, maksa- või kopsuparasiite) * tugev kõhnumine UURIMISEKS VÕETUD: alalõualuu, sigimisorganid, muu materjal

Eluslooduseosakond: Rõõmu tee 6, 50705 Tartu, tel +372 7 339 149

Tüvikute ümbermõõt – mõõdetakse tüvikute kõige peenemast kohast, kuid mitte kaugemalt kui 6 cm sarve kännasest. Mõõt esitatakse võimalusel millimeetritäpsusega.

Täidab jahimees:

TUTVU JUHENDIGA materjali kogumiseks (www.keskkonnaagentuur.ee)

Seljarasva………………..mm

Vasikaid Täidab uurija:

sarvede seisund: terved, vigastatud, väärareng, asümmeetria

Seljarasva………………..mm

0 1 2 ?

0 1 2 ?

heidetud Seljarasva………………..mm

Sarvede laius – mõõdetakse kolju pikiteljega võimalikult risti, kõige kaugemale ulatuvate harude tipust või nende tagasi kaardumisel samade harude välisküljelt nn ukseavamõõduna.

1

Ulukite seireandmete ja bioproovide kogumine 2023 jahihooajal

Vastavalt 2013. aasta 1. juunist kehtivale jahiseadusele on jahipiirkonna kasutaja kohustatud

teostama ulukite seiret (koguma seireandmeid) oma jahipiirkonna piires. Jahiseaduse § 21

lõike 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri määrusega nr 27 (23.05.2013) „Jahiulukite

seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret korraldama volitatud asutus“ kohaselt

korraldab jahiulukite seiret ning analüüsib seireandmeid Keskkonnaagentuur. Sama

määrusega on määratletud ka jahipiirkondade kasutajate poolt kogutavad seireandmed ja –

mahud ning Keskkonnaagentuurile edastamise tähtajad. Alljärgnev on mõeldud metoodiliseks

juhendiks kõigile jahipiirkonna tasemel seireandmete kogujatele. Ühtlasi on esitatud antud

juhendis ka erinevate seireandmete kogumise peamised eesmärgid ning samuti info materjali

edastamise tähtaegade ja edastusviiside kohta.

NB! Eelpool nimetatud keskkonnaministri määrust muudeti 2019. augustis.

PÕDRA JA PUNAHIRVE JAHIAEGNE VAATLUSKAART

(PVK – põdravaatluskaart ja HVK - hirvevaatluskaart)

Eesmärk

Vaatluskaartide vahendusel kogutakse informatsiooni põdra- ja hirveasurkonna soolise

koosseisu ja juurdekasvu (vasikate osakaalu) kohta, samuti esmast infot realiseerunud

küttimisstruktuuri, kütitud ja hukkunud isendite, kvoodi täitmist mõjutanud tegurite ning

ulukikahjustuste kohta.

Metoodika

Andmeid PVK (HVK)-le kandes tuleb järgida PVK-l (HVK)-l olevat juhist. Tühjad lahtrid

võrduvad täitmata lahtritega.

Esikülg

Jahipiirkond. Igas jahipiirkonnas täidab PVK/HVK iga jahtkond eraldi, kuid oluline on

jahipiirkonnaks märkida jahiseaduse mõistes kehtiv jahipiirkond. Liitpiirkonna puhul (nt

Lääne-Harju, Ida-Harju), märkida lisaks suurele jahipiirkonnale selle alampiirkond, nt

Kuusalu, Kahala. Samast juhinduda kütitud isendite andmelipikuid täites.

Jahi kuupäev, jahimeeste ja jahitundide arv: vajalikud statistilistes arvutustes.

Lumi. Puudumist tähistab „0“, laiguti esinemist „1“ ja püsivat lumikatet „2“.

Nähtud põdrad (hirved). Eri veergudesse kantakse kõik põdra(hirve)jahi käigus nähtud põdrad

(hirved) sh ka need, kes kütiti. Nähtud põdra(hirve)lehmad eristatakse vasikate arvu järgi.

2

Vasikaid eraldi ei märgita. Kõik nähtud pullid kantakse ühte veergu. Veergu ”määramata”

kantakse need nähtud isendid, keda ei õnnestunud tuvastada, sh emata vasikad.

Kütitud põdrad (hirved): kütitud põdrad (hirved) kantakse eri veergudesse soo- ja

vanusrühmiti (täiskasvanud, st vanusega üle ühe aasta: pullid ja lehmad; pull- ja

lehmvasikad); vasikate soo täpne tuvastamine ja märkimine on populatsioonis toimuvate

muutuste jälgimise ja sobiva küttimisstruktuuri leidmise seisukohast väga oluline.

Muu info: Vastatakse põtrade (hirvede) kvooti, talvituma jäänud isendite arvu, hukkumist ja

metsakahjustusi puudutavaile küsimustele. Põdravaatluskaardile (PVK-l) märgitakse ka info

punahirve esinemise ning esmakohtamise kohta jahipiirkonnas.

Tagakülg

Tagaküljele täpsem info kütitud isendite kohta – loa nr, küttimise kuupäev, sugu, kaal, isendilt

võetud bioproovid jne.

Kaal, seljarasva paksus. Täita veerud ainult siis, kui isend kaaluti ja seljarasva mõõdeti.

Tegelikule kaalumistulemusele lisada juhise kohaselt variandi tähis, nt lahkamata isendi

täiskaal, lihakeha kaal jne.

Põdrapullidel esitatakse järgnevad sarvi iseloomustavad näitajad:

Sarve tüüp - pulksarv, segasarv (esineb kühvlialge) või kühvelsarv (kühvel moodustab

sarvelabast ≥1/2).

Sarvede laius – mõõdetakse kolju pikiteljega võimalikult risti, kõige kaugemale ulatuvate

harude tipust või nende tagasi kaardumisel samade harude välisküljelt nn ukseavamõõduna.

Tüvikute ümbermõõt – mõõdetakse tüvikute kõige peenemast kohast, kuid mitte kaugemalt

kui 6 cm sarve kännasest. Mõõt esitatakse võimalusel millimeetritäpsusega (joonis 1).

Joonis 1. Sarvede laiuse ja sarve tüviku ümbermõõdu mõõtmine

(allikas: Roht. K. Jahitrofeede hindamine. Tallinn. 2006. leheküljelt 23)

Sarvevigastuste esinemine - harude, sarvetüvikute või sarvekännaste murd.

Eelnevalt loetletud sarveandmete esitamine on vajalik eeskätt jahi esimeses pooles (15.

september – 31. oktoober kütitud põdrapullide puhul, kellelt on vanuse määramiseks võetud

3

alalõualuu. Kui selliste isendite sarveandmed esitatakse koos alalõualuuga (märgitakse

alalõualuuga kaasas olevale ankeedile), siis eraldi neid PVK-le märkima ei pea. Novembris-

detsembris kütitud põdrapullide sarveandmete esitamine ei ole kohustuslik, kuid vastava info

kandmine PVK-le on igati tervitatav.

NB! Kütitud põtrade sarvi eraldi ülevaatuseks ja mõõtmiseks Keskkonnaagentuurile esitada

ei ole vaja.

Kütitud emasloomadel (nii põdral kui ka hirvel) märgitakse vasikate esinemise ja arvu

andmed. Kütitud vasikatel märgitakse sugu, ning kas oli tegemist üksik- või kaksikvasikaga.

Kõik lahtrid, mille kohta info puudub, jätta täitmata, st neid mitte läbi kriipsutada ega mitte

tähistada 0-ga.

Täidetud põdravaatluskaardid tuleb Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonnale esitada

hiljemalt 10. jaanuariks, hirve vaatluskaardid 20. veebruariks. Vaatlusankeedid on leitavad

Keskkonnaagentuuri kodulehelt www.keskkonnaagentuur.ee

Põdra- ja hirvevaatluskaardi võib esitada ka infosüsteemi JAHIS vahendusel. JAHIS

infosüsteemi õigeaegselt kantud ja kinnitatud staatuses olevat vaatlusinfot ei ole vaja

eraldi vaatluskaardile kantuna Keskkonnaagentuurile esitada. Kui aga vaatlusandmed

kantakse JAHISsse hilinemisega, pärast vaatluskaardi esitamise tähtaja möödumist, siis tuleks

Keskkonnaagentuurile sellest eraldi e-kirjaga teada anda ja kirjale võiks lisada JAHISe

keskkonnas genereeritud väljavõtte. Juhul kui punahirvi või põtru jahipiirkonnas

vaatlusperioodil ei nähtud, siis tuleks vaatluste esitamise tähtajaks saata e-posti aadressile

[email protected] vastavasisuline kiri (nt X jahipiirkonnas 2023/2024 jahihooajal punahirvi

(või põtru) ei kohatud). Sellise kirja põhjal loeme antud liigi osas jahipiirkonna kasutaja

seireandmete esitamise kohustuse täidetuks. Tühja vaatluskaarti ei ole vaja eraldi saata. Liigi

vaatluste puudumist kinnitava info (0-aruande) saab esitada ka JAHIS keskkonna vahendusel.

PÕDRA BIOPROOVID

Alalõualuud

Alalõualuu – tuleb võtta ja esitada vähemalt 80% enne 1. novembrit kütitud isenditelt;

kindlasti tuleks esitada kõikide nende isendite lõualuu, kellelt on kogutud sigimiselundkond

või esitatud sarvemõõdud. Isendite täpse vanuse määramata jäämisel langeb drastiliselt ka

sigimiselundkondade ja sarvede vahendusel kogutava info väärtus.

Eesmärk

4

Alalõualuudest saadav informatsioon on põdraasurkonna seire üheks olulisemaks osaks.

Alalõualuude vahendusel saadakse infot populatsiooni seisuni kahe erineva aspekti kohta: 1)

populatsiooni vanuseline struktuuri ja 2) erinevate isendite ja kohortide kasvu ja konditsiooni

kohta (eeskätt just noorloomade).

Metoodika

Alalõualuu parem pool täispikkuses ja koos esihammastega: võtta vähemalt 80%-lt enne 1.

novembrit kütitud isenditelt; saagida vasak pool läbi esihammaste tagant; puhastada toorelt

või keedetult ja kuivatada; lisada andmelipik; kanda loanumber ka lõualuule, säilitada kuivas

jahedas kohas või sügavkülmas. Kütitud pullidelt kogutud alalõualuude saatelehele tuleb

täiendavalt märkida isendi sarveharude arv ja sarvetüvikute ümbermõõt mõlema sarve kohta

eraldi, sarvede laius ning sarve tüüp.

Põdralehmade sigimiselundkonnad - emakas koos munasarjadega ning sama isendi parem

alalõualuu – kogutakse ühelt lehmalt 5000 ha jahimaa kohta ajavahemikus 10. oktoobrist

kuni jahihooaja lõpuni kütitud isenditelt.

Eesmärk

Kogutud materjali põhjal määratakse erinevad Eesti põdraasurkonna potentsiaalset viljakust

iseloomustavad näitajad vanusegruppide lõikes - loodete ja tiinuse kollaskehade arv

emaslooma kohta (pesakonna suurus), sigimises osalevate emaslomade osakaal

populatsioonis, suguküpsuse saavutamise aeg, loodete sooline jaotus, ligikaudne viljastamise

aeg.

Viljakusanalüüsil leitavate vanusspetsiifilise viljakusnäitajate ja kütitud loomade alalõualuude

põhjal määratud asurkonna vanuselise struktuuri alusel on üsna suure täpsusega võimalik

prognoosida jahihooajale järgneval kevadel asurkonda lisanduvate noorloomade hulka, seega

ka küttimise vajadust.

Metoodika

Sigimiselundkond (joonis 2) tuleb võtta ühelt kütitud lehmalt iga 5000 ha jahimaa kohta.

Näiteks kui jahipiirkonna suurus on ca 10 000 ha, tuleks võtta sigimiselundkond kahelt

põdralehmalt; kui jahipiirkond on suurem, siis iga lisanduva 5000 ha kohta tuleks koguda üks

sigimisorgan lisaks. Võtta sigimiselundkond alates 10. oktoobrist kütitud isenditelt, sest

tulenevalt põdralehmade viljastamiste ajalisest jaotusest võib varem kütitud loomade hulka

sattuda olulisel määral selliseid isendeid, kelle viljastamist vaadeldaval sigimisperioodil ei ole

veel toimunud.

5

NB! Kütitud põdralehmadelt, kellelt kogutakse sigimiselundkond, tuleb vanuse

määramiseks kindlasti võtta ka alalõualuu.

Looma lahkamisel tuleb olla ettevaatlik, et sigimiselundkond jääks vigastamata. Lahatud

põdralehma pärasoole kõrvalt leiab tupe, emakakaela, kaks emakasarve, kummagi lõpus

peened väänlevad munajuhad ja nende juures, emakast veidi eemal, tihti rasva sees,

uurimiseks üliolulised munasarjad. Materjal võtta ühe tervikuna, tehes läbilõike tupe kohal ja

jättes munasarjad emakaga ühendusse. Emakas eraldada enne, kui pärasool on loomast

eraldatud.

Täidetud andmelipik tuleb panna koos prooviga kilekotti. Sigimiselundkonnaga koos tuleb

esitada tingimata ka sama põdralehma alalõualuu. Proov säilitada sügavkülmas.

Joonis 2. Põdralehma sigimiselundkond sõltuvalt vanusest ja tiinuse ajast (loode 6 mm –

oktoobris, loode 43 mm – novembris); allikas: RKTL, Soome.

Kogutud biomaterjalide juurde täita KÜTITUD PÕDRA ANDMELIPIK (leitav

Keskkonnaagentuuri kodulehelt www.keskkonnaagentuur.ee) Lipik koosneb kolmest osast;

vastav osa lisada igale võetud bioproovile. Lipiku osadele kanda küsitud andmed -

küttimise koht, aeg, isendiandmed, võetud bioproovide ning (alla joonides) vigastuste-

haiguste tunnused.

6

Metssiga

VAATLUSKAART

Eesmärk

Vaatluskaartide kogumise eesmärgiks on saada ülevaade metssea asurkonna soolis-

vanuselisest koosseisust ja juurdekasvust.

Metoodika

Metssea vaatluskaarte täidetakse alates 1. novembrist kuni 28. veebruarini.

Vaatluskaartidele märgitakse eeskätt vaatlused, mis on tehtud metssigade peibutuskohtade ja

söödapõldude juures. Vaatluskaardile märgitakse info nähtud seakarjade suuruse ja

vanaloomade/põrsaste osakaalu kohta karjas ning info nähtud üksikute kultide kohta. Üksikute

veergu mitte kanda nt emiseta jäänud põrsaid, põrsasteta jäänud emiseid ja 2-3 kesikust

koosnevat karja. Kesikud märgitakse üldjuhul vanaloomade hulka, kuid kui neid on võimalik

selgelt eristada, tuuakse need eraldi välja. Kui näiteks karjas oli 2 emist ja neli kesikut,

märgitakse vanaloomade vaatluse lahtrisse 2+4. Võimalusel tuleks püüda vältida sama karja

korduvat kirjapanekut.

Iga jahipiirkonna kohta tuleb esitada vähemalt üks vaatluskaart, kandes sellele soovitavalt

mitme vaatleja poolt eri kohtades nähtud loomad. Vaatluskaardi täitja(d) on jahimaa kasutaja

otsustada.

Täidetud vaatluskaardid edastada Keskkonnaagentuurile hiljemalt 20. märtsiks 2024.

Vaatlusankeedid on leitavad Keskkonnaagentuuri kodulehelt www.keskkonnaagentuur.ee .

Jahipiirkonna kasutajatel soovitame vaatlusperioodil tehtavate metssea vaatluste info

võimalusel kanda jooksvalt infosüsteemi JAHIS, sest sedasi toimides ei ole vaja eraldi

täidetud vaatluskaarti Keskkonnaagentuurile esitada. Kui mingil põhjusel kantakse

vaatlusandmed JAHIS infosüsteemi hilinemisega, pärast vaatluskaardi esitamise tähtaja

möödumist, siis tuleks Keskkonnaagentuurile sellest eraldi e-kirjaga teada anda ja kirjale

võiks lisada JAHISe keskkonnas genereeritud väljavõtte.

Juhul kui metssigu jahipiirkonnas vaatlusperioodil ei nähtud, siis tuleks vaatluste esitamise

tähtajaks saata e-posti aadressile [email protected] vastavasisuline kiri (nt X jahipiirkonnas

2023/2024 jahihooajal metssigu ei kohatud). Sellise kirja põhjal loeme antud liigi osas

jahipiirkonna kasutaja seireandmete esitamise kohustuse täidetuks. Tühja vaatluskaarti ei ole

vaja eraldi saata. Liigi vaatluste puudumist kinnitava info (0-aruande) saab esitada ka JAHIS

keskkonna vahendusel.

7

Metskits

VAATLUSKAART

Eesmärk

Vaatluskaartide kogumise eesmärgiks on saada ülevaade metskitse asurkonna koosseisust ja

juurdekasvust.

Metoodika

Metskitse vaatluskaarti täidetakse ajahavahemikus 1. september kuni 1. oktoober talletades

vaatluskaardile septembrikuu juhuvaatluste andmed. Võib ka korraldada paar-kolm

ülejahipiirkonnalist vaatlusõhtut või -hommikut, mille käigus vaadeldud loomad

vaatluskaardile kantakse.

Nähtud kitsed eristatakse tallede arvu järgi, tallesid eraldi kirja ei panda. Nähtud sokud

eristatakse sarvede eripära järgi kolme rühma: 1) nupp- või väärarendsarvedega, 2)

piiksarvedega ja 3) hark- või 3 haruliste sarvedega sokud. Isendid või isendite grupid, kelle

puhul soo või vanuserühma (täiskasvanud või noorloom) määrangus ei olda kindlad, tuleks

kanda sugu teadmata isendite lahtrisse. Võimalusel tuleks püüda vältida samade loomade

korduvat kirjapanekut.

Iga jahipiirkonna kohta tuleb esitada vähemalt üks vaatluskaart, kandes sellele soovitavalt

mitme vaatleja poolt nähtud loomad. Vaatluskaardi täitja(d) on jahimaa kasutaja otsustada.

Täidetud vaatluskaardid edasta Keskkonnaagentuurile hiljemalt 20. novembriks 2023.

Vaatlusankeedid on leitavad Keskkonnaagentuuri kodulehelt www.keskkonnaagentuur.ee

Jahipiirkonna kasutajatel soovitame vaatlusperioodil tehtavate metskitse vaatluste info

võimalusel kanda jooksvalt infosüsteemi JAHIS, sest sedasi toimides ei ole vaja eraldi

täidetud vaatluskaarti Keskkonnaagentuurile esitada. Kui mingil põhjusel kantakse

vaatlusandmed JAHIS infosüsteemi hilinemisega, pärast vaatluskaardi esitamise tähtaja

möödumist, siis tuleks Keskkonnaagentuurile sellest eraldi e-kirjaga teada anda ja kirjale

võiks lisada JAHISe keskkonnas genereeritud väljavõtte.

Suurkiskjad (hunt, ilves ja karu) ja šaakal

Eesmärk

Suurkiskjate vaatlusandmeid ja kõiki suurkiskjatelt kogutavaid materjale kasutatakse

suurkiskjate seires ning need annavad olulist infot asurkonna suuruse, seisundi ja juurdekasvu

näitajate kohta, aidates muuhulgas teha täpsemaid prognoose asurkonna juurdekasvu ja sellest

8

tulenevalt ka esmaste küttimismahtude suuruse kohta. Samas koguses materjali on kogutud

ning analüüsitud alates aastast 2003 ning seda jätkatakse samas mahus ka tulevikus.

VAATLUSLEHT

Suurkiskjate ja šaakali isendite ja jälgede vaatlusandmed kantakse vaatluslehele, millele

märgitakse vaatluse tegija nimi ja kontakttelefon. Iga vaatluse kohta märgitakse:

1) vaatluse kuupäev, jahipiirkond ja geograafilised koordinaadid;

2) kas vaadeldud on isendeid või jälgi;

3) vaadeldud isendigrupi suurus ja võimalusel järglaste arv grupis;

4) karu jälje vaatlusel esijala päka laius.

Ilvese jäljevaatluste põhiaeg on alates lumikatte tekkimisest sügisel kuni veebruari lõpuni.

Seoses jooksuajast tingitud ilvese territoriaalse käitumise muutumisega märtsis jäljeloendust

enam ei tehta. Ilvese vaatlustena märgitakse ainult pesakonnad (poegadega ema) või isendite

grupid, üksikisendeid kaardistada vaja ei ole. Väga oluline on kindlaks teha isendite

(poegade) arv grupis.

Hundi jäljevaatluse põhiaeg on kogu lumega periood. Vaatluslehele märgitakse ka

üksikisendite vaatlused, muus osas kehtivad samad nõuded, mis ilvese puhul.

Lisainformatsioonina on märkuste lahtrisse oluline märkida, kui jooksuajal on näha hundi

märgistuskohtades uriinis verd, mis viitab sigiva paari olemasolule.

Šaakali puhul on olulised paaride ja karjade vaatlused. Üksikisendite vaatlusi märkida vaid

juhul, kui selles piirkonnas paare või karju ei ole.

Karu jäljevaatlus toimub kogu liigi ärkveloleku aja jooksul. Erilist tähelepanu tuleb pöörata

pesakondade kaardistamisele. Oluline on siinjuures märkida, kas emaga koos olnud pojad olid

alla aastased, või 1 aasta vanused loomad.

Täidetud karu vaatluslehed edasta Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonnale hiljemalt

20. novembriks 2023 ning hundi, ilvese ja šaakali vaatluskaardid hiljemalt 20. märtsiks

2024.

Jooksvalt võib eluslooduse osakonnale edastada ka infot rajakaamerate ülesvõtetele jäänud

poegadega emakarudest, ilvese ja hundi pesakondadest ning šaakalitest. Fotodele kindlasti

lisada ka asukoha ja ülesvõtte kuupäeva info.

9

Jahipiirkonna kasutajatel soovitame suurkiskjate ja šaakali vaatluste info võimalusel

kanda jooksvalt infosüsteemi JAHIS, sest sedasi toimides ei ole eraldi täidetud

vaatluslehti Keskkonnaagentuurile vaja esitada. Kui mingil põhjusel kantakse

vaatlusandmed JAHIS keskkonda hilinemisega, pärast vaatluskaardi esitamise tähtaja

möödumist, siis tuleks Keskkonnaagentuurile sellest eraldi e-kirjaga teada anda ja kirjale

võiks lisada JAHISe keskkonnas genereeritud väljavõtte.

Juhul kui mõne suurkiskja liigi isendeid võid tegevusjälgi jahipiirkonnas vaatlusperioodil ei

nähtud, tuleks vaatluste esitamise tähtajaks saata e-posti aadressile [email protected]

vastavasisuline kiri. Sellise kirja põhjal loeme antud liigi osas jahipiirkonna kasutaja

seireandmete esitamise kohustuse täidetuks. Tühja vaatluskaarti ei ole vaja eraldi saata. Liigi

vaatluste puudumist kinnitava märke (0-aruande) lisamise võimalus luuakse peagi ka JAHIS

keskkonda.

KÜTITUD ISENDI ÜLEVAATUSANKEET täidetakse kõikide kütitud ja muul põhjusel

hukkunud isendite kohta. Ankeedile märgitakse küttimise kuupäev ja küttimiskoht (maakond

ja jahipiirkond), isendi sugu ja arvatav vanusegrupp, isendi kaal, tüvepikkus ja turjakõrgus.

LIHASPROOV (ca 1 gramm) geneetiliseks uuringuks, kõigilt kütitud või muul põhjusel

hukkunud isenditelt. Lihatükk pannakse väiksesse kilekotti (grip) ning varustatakse sildiga,

millele märgitakse kütitud isendi liik, küttimise kuupäev ja jahipiirkond, kus isend kütiti (vt

joonis). Lihatükiks võib olla ka keele ots. Proov säilitatakse sügavkülmikus.

Palume suuremat kogust liha prooviks mitte võtta!

SIGIMISELUNDKOND (emakas koos munasarjadega) kõigilt kütitud või muul põhjusel

hukkunud üle 1 a vanustelt emasisenditelt (joonis 3). Proovi võtmisel järgitakse samu

nõudeid, nagu põdra puhul. Kindlasti võetakse emakas koos mõlema munasarjaga, mis asuvad

emakasagarate otstes rasviku sees. Kogutud sigimiselundkond märgistakse ja säilitakse

sarnaselt lihasprooviga.

VANUSE MÄÄRAMISEKS võetakse kõikidelt kütitud ja muul põhjusel hukkunud

huntidelt, ilvestelt ja šaakalitel lõik ühe alumise kihva juurest. Kihv võetakse lõualuust

välja peale kolju keetmist ning juure ots pikkusega umbes 1,5 cm saetakse ära rauasaega.

Kihva saab kätte ka keedetud kuivast koljust, kui seda hoida kuumas vees 5-10 minutit,

vajadusel jahtunud vett vahepeal kuuma vastu vahetades. Karudelt kogutakse vanuse

määramiseks esimene premolaar ülalõualuust kõigilt kütitud või muul põhjusel hukkunud

10

isenditelt. Esimene premolaar / eespurihammas on väike hammas, mis asetseb vahetult kihva

taga. Vanuseproov panna väiksesse kilekotti (grip) ning varustada sildiga, millele märgitakse

kütitud isendi liik, küttimise kuupäev ja jahipiirkond, kus isend kütiti.

NB! Hambaproovid võtta kindlasti enne kolju keemilist töötlemist (valgendamist).

Kütitud hundi, ilvese ja šaakali ülevaatusankeedid ja bioproovid peab jahipiirkonna

kasutaja esitatama Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonnale hiljemalt jooksva aasta

20. märtsiks. Vastavad materjalid kütitud pruunkarude kohta tuleb eluslooduse

osakonnale esitada hiljemalt 20. novembriks.

Joonis 3. Korrektselt võetud ja märgistatud lihasproov ja kihvajuure lõik (vasakul) ning hundi

emaka võtmine (paremal). Emakas on tupe juurest ära lõigatud, munasarjad on veel rasviku

sees peidus.

Jahimaadel muul põhjusel hukkununa leitud või hukatud suurkiskjatelt ja šaakalitelt

kogutakse materjal samas ulatuses, mis kütitud loomadelt, kui korjuse seisund seda

võimaldab.

NB! Pane tähele, et kütitud või hukkununa leitud hundist, ilvesest, pruunkarust ja

šaakalist tuleb teatada Keskkonnaametile kohe, kuid mitte hiljem kui ühe ööpäeva

jooksul leidmisest arvates.

Kütitud huntide ankeedid ja biomaterjal oleks vajalik Keskkonnaagentuurile edastada

võimalikult kiiresti, kuna sellest sõltub küttimislimiidi teise osa määramine.

Hallhüljes

KÜTITUD ISENDI ÜLEVAATUSANKEET täidetakse kõikide kütitud isendite kohta.

Ankeedile märgitakse järgmised andmed:

1) küttimise kuupäev ja jahiloa number;

2) küttimiskoha maakond ja geograafilised koordinaadid;

11

3) isendi sugu, tüvepikkus ja võimaluse korral kaal;

4) nahaaluse rasvkoe paksus;

5) andmete koguja nimi ja kontakttelefon.

KÜTITUD HALLHÜLJESTELT KOGUTAVAD BIOPROOVID

Vanuse määramiseks kogutakse kõikidelt kütitud isenditelt alalõualuu või silmahamba juure

1–2 cm pikkune lõik.

Bioproovi juurde tuleb märkida maakond, küttimise kuupäev ning jahiloa number. Kütitud

loomade andmed ja bioproovid tuleb esitada Keskkonnaagentuurile hiljemalt 2024. aasta

10. jaanuariks.

Kütitud hallhülge ankeet mis sisaldab ka bioproovi võtmise juhendit on leitavad

Keskkonnaagentuuri kodulehelt www.keskkonnaagentuur.ee

NB! Pane tähele, et sarnasel suurkiskjatele tuleb ka kütitud või hukkununa leitud

hallhülgest teatada Keskkonnaametile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe

ööpäeva jooksul leidmisest arvates.

Kobras

Kopra leviku ja arvukuse täpsemaks hindamiseks tehakse alates 2015. aastast iga kolme aasta

tagant kopra pesakondade loendus. Seni viimane koprapesakondade loendus viidi läbi 2021.

aasta sügisel. Järgmine koprapesakondade loendus tuleb jahipiirkonna kasutajatel läbi viia

2024. aasta sügisel ja loendustulemused esitada 2025. aasta 10. jaanuariks.

Ruutloenduse andmete kogumine ja esitamine

Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud iga-aastaselt (ajavahemikul 15. jaanuar kuni 31. märts)

läbi viima talvise ulukite jäleradade loenduse nn ruutloenduse jahipiirkonda märgitud ca 12

km pikkustel püsimarsruutidel (loendusruutudel). Arvestades märtsikuu heitlike lumeoludega

mille tõttu näiteks 2014. ja 2015. a ruutloendused on jäänud valdavalt teostamata, on kõikides

jahipiirkondades tungivalt soovitatav loendus sobivate lumeolude olemasolul läbi viia

jaanuaris või veebruaris ning vältida selle teostamise lükkumist märtsi.

Jahiulukite ruutloenduse andmed esitab jahipiirkonna kasutaja Keskkonnaagentuurile

10 päeva jooksul pärast loenduse lõppu. Ruutloenduse algusest tuleb teavitada

Keskkonnaametit.

12

Jahiulukite ruutloenduse põhjalik metoodiline juhend ja loendusankeedid on leitavad eraldi

dokumentidena Keskkonnaagentuuri kodulehel: http://www.keskkonnaagentuur.ee/

Jahindusstatistiliste andmete kogumine ja esitamine

Jahindusstatistiliste andmete aruandeperiood on jahiaasta.

Kütitud jahiulukite kohta tuleb esitada järgmised andmed:

1) jahiulukite arv liikide lõikes;

2) kütitud suuruluki sugu ja vanusegrupp.

NB! Liiklusõnnetustes või muul põhjusel hukkunud isendeid ei tohi kanda kütitud isendite

lahtritesse.

Kuna metsseale kestab jaht aastaringselt, toimub vanusegrupi vahetus põrsast kesikuks

ning kesikust täiskasvanud isendiks kokkuleppeliselt jahiaasta alguses 1. märtsil.

Muud nõutavad jahindusstatistilised andmed on:

1) suurulukite arvukuse hinnang aruandeperioodi lõpus;

2) väikeulukite, v.a rändlinnud, arvukuse muutumise hinnang;

3) liikluses ja muul põhjusel hukkunud suurulukire arv;

4) jahimeeste arv;

5) jahikoerte arv tõurühmade kaupa.

Jahindusstatistilised andmed tuleb esitada Keskkonnaagentuurile iga aasta hiljemalt 20.

märtsiks.

Kütitud või hukkununa leitud hundist, ilvesest, pruunkarust, šaakalist, hallhülgest ja võõrliigi

isendist tuleb teatada Keskkonnaametile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe

ööpäeva jooksul leidmisest arvates.

Kõik vajalikud ankeedid ja andmelipikud on kättesaadavad Keskkonnaagentuuri

kodulehel: http://www.keskkonnaagentuur.ee/

(otselink https://keskkonnaagentuur.ee/teenused-ja-aruandlus/esita-aruanne/ulukiseire-

vaatluslehed-ja-ankeedid)

Kogutud andmete analüüside tulemused on aruannetena kättesaadavad Eesti keskkonna

andmete portaalist https://keskkonnaportaal.ee, kuid aruannetele otse edasisuunavad lingid on

olemas ka Keskkonnaagentuuri kodulehel http://www.keskkonnaagentuur.ee/

13

Andmete edastamine

Andmete esitamiseks on mitu erinevat võimalust:

1. Arvutis täidetud või paberkandjalt skanneritud ankeedid võib edastada

Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna e-posti aadressile [email protected] .

Kõikide e-postile saadetud ankeetide osas saadame andmete kättesaamist kinnitava

vastuskirja. Kui sellist vastuskirja 3-4 päeva jooksul andmete esitajale ei tule, siis on

soovitav teha meile e-kirja või telefoni teel vastavasisuline järelpäring.

2. Paberkandjal ankeedid võib edastada ka maakondlikkusse jahindusklubisse (sellise

olemasolul) või edastada Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonnale aadressil

Rõõmu tee 6, Tartu 50705.

3. Erinevate ulukite vaatlused on soovitav jooksvalt sisestada infosüsteemi JAHIS. Kuna

JAHIS-sse kantud vaatlusandmetest tehakse konkreetse ulukiliigi vaatluskaartide

esitamise tähtaja saabumise järel Keskkonnaagentuurile koondväljavõtte, ei ole

JAHIS infosüsteemi õigeaegselt kantud ja kinnitatud staatuses olevat vaatlusinfot

eraldi loenduslehtedena vaja Keskkonnaagentuurile esitada. Kui aga vaatlusandmed

kantakse JAHISsse hilinemisega, pärast vaatluskaardi esitamise tähtaja möödumist,

siis tuleks Keskkonnaagentuurile sellest eraldi e-kirjaga teada anda ja kirjale võiks

lisada JAHIS keskkonnas genereeritud väljavõtte.

4. Ankeedid ja biomaterjalid võib eluslooduseosakonnale üle anda ka maakondades

toimuvatel põdra biomaterjali ülevaatuspäevadel. Kütitud huntide ankeedid ja

biomaterjal oleks vajalik Keskkonnaagentuurile edastada võimalikult kiiresti, kuna

sellest sõltub küttimislimiidi teise osa määramine.

Kui mõnd vaatluskohustuse alla kuuluvat suuruluki liiki jahipiirkonnas ei ole vaatlusperioodil

kohatud, siis tuleks vaatluste esitamistähtajaks saata e-posti aadressile [email protected]

vastavasisuline kiri (nt X jahipiirkonnas 2023/2024 jahihooajal liiki Y ei kohatud). Sellise

kirja põhjal loeme antud liigi osas jahipiirkonna kasutaja seireandmete esitamise kohustuse

täidetuks ja lisame oma tabelitesse märke andmete esitamise kohta. Tühja vaatluskaarti ei ole

vaja eraldi saata. Liigi vaatluste puudumist kinnitava info (0-aruande) võib esitada ka JAHIS

keskkonna vahendusel.