| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.60/103 |
| Registreeritud | 23.10.2023 |
| Sünkroonitud | 31.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.60 |
| Sari | Kõrgendatud avaliku huviga alade dokumentatsioon |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Mõedaku Puhkekeskus, Mõedaku Puhkekeskus |
| Saabumis/saatmisviis | Mõedaku Puhkekeskus, Mõedaku Puhkekeskus |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Teade Mõedaku ümbruse riigimetsa metsatööde plaani projekti valmimisest
Anname teada, et RMK koostas Lääne Virumaal, Vinni vallas, Mõedaka metsaalal asuva
riigimetsa pikaajalise metsatööde kava. Kuna uuendatav metsaosa asub matkatee läheduses ning
seda kasutavad puhkajad soovime oma plaane ka teile tutvustada.
Koostasime selle ala piires olevate metsade kaardid ja iseloomustuse. Palun tutvuda antud
materjalidega ning anda teada hiljemalt 13.11.2023, kas planeeritud tegevused on Teile
vastuvõetavad.
Palume võimalusel edastada antud kiri ka teistele Teie tuttavatel, kelle igapäevaeluga antud
tegevused kokku võivad puutuda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Lavrenov
Lääne-Virumaa metsaülem
505 0991
Mõedaku Puhkekeskus
23.10.2023 nr 3-1.60/2023/103
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX
1
Mõedaka
Projekt
Koostaja: Andres Lavrenov
23. oktoober 2023
Sisukord
I Ülevaade Mõedaka lähiümbruse riigimetsast 2
II Üldised põhimõtted riigimetsade majandamisel 5
III Metsade majandamise plaan Mõedaka riigimetsades aastatel 2024–2033 6
IV Mõisted 15
2
Hea lugeja!
Mets on Eesti rikkus. Meile kõigile on oluline, et meie metsad oleks elujõulised, erinevas vanuses, mitmekesised ja terved. Selline seisund saavutatakse metsa kasvatades, kasutades, uuendades ja kaitstes. Nõnda tagame, et igal järgmisel põlvkonnal on samaväärselt meiega noort metsa, keskealist metsa ja raieküpset metsa ning võimalus kasutada nende metsadega kaasnevaid hüvesid. Erinevas vanuses mets on vajalik ka ökoloogilise mitmekesisuse tagamiseks, sest eri liigid vajavad erinevaid tingimusi ja elupaiku.
Enamik Eesti metsadest on poollooduslikud, inimene on need kunagi istutanud ning loodus teisi puuliike lisanud. Elujõulise metsa saamiseks järgnevad istutamisele metsa hooldamise tööd. Kui mets saab raieküpseks, siis puud raiutakse ja asemele kasvatatakse uus mets.
Metsa kasvatamise võtted on erinevad ja need olenevad kohapealsetest looduslikest tingimustest. Metsast puude ühekaupa ja aegamööda raiumist pärsib Eestis enamasti metsade liigiline koosseis ja metsamuldade viljakus. Uue metsa kasvatamine vana metsa varjus on võimalik vaid väheviljakates männikutes, mida on Eestis vaid 6% metsamaast.
Mujal ei jätku selliselt raiudes noortele puudele kasvamiseks piisavalt valgust ja toitaineid. Looduslikult asustavad hõredamaks raiutud ala aga kiirekasvulised põõsad ja lehtpuud, mille varjus kuused ja männid ei saa kasvada.
RMK-l tuleb metsa majandamisel leida tasakaal kahe vastandliku huvi vahel. Ühelt poolt on vaja uuendada ja hooldada metsa, toota puitu ning teenida riigile tema varalt järjepidevalt tulu. Teisalt tuleb arvestada kohalike elanike huviga säilitada nende senine elukeskkond võimalikult puutumatuna.
I Ülevaade Mõedaka lähiümbruse riigimetsast
Oleme hinnanud, et Mõedaka mets on kõrgendatud avaliku huviga (KAH) mets, seoses suusaradade lähedusega. Mõedaka kõrgendatud avaliku huviga ala pindala on 13,2 ha (tabel 1, kaart 1). Sellest 84,1% asub looduskaitse rangeimas vööndis, kus metsa majandamist ei toimu. 15,9% on majandatavad metsad, kus metsa kasvatamine ja uuendamine toimub seadustega seatud piirangute ja metsade säästva kasutuse põhimõtete alusel.
Tabel 1. Riigimetsamaa jagunemine hektarites (ha) majandamiskategooriate järgi Mõedaka.
Rangelt kaitstav mets 11,1
Majandatav mets 2,1
Kõik kokku 13,2
Kavaga hõlmatud metsade pindala on kokku 13,2 ha. Nendest metsadest enamuse moodustavad kaasikud, järgnevad kuusikud.
Ülejäänud puuliigid on esindatud vähesel määral (joonis 2).
3
Joonis 1. Ala metsade jagunemine majandamise kategooriatesse.
Joonis 2. Ala kõigi metsade jagunemine puuliikide kaupa (%).
4
Joonis 3. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus protsentides.
Joonis 4. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus hektarites puuliikide kaupa
5
Joonis 5. Ala majandatavate metsade vanuseline jaotus hektarites puuliikide kaupa.
II Üldised põhimõtted riigimetsade majandamisel
Metsi majandatakse viisil, et oleks tagatud metsade uuenemine ja mitmekülgne kasutus ka tulevikus. Tuleviku metsahoiu mõttes planeerime metsade uuendamist eesmärgiga tagada puistute ühtlasem jagunemine erinevatesse vanusegruppidesse.
Põhimõtted, millest lähtume:
• Uue metsa paneme lankidele kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet.
• Esmajärjekorras raiume metsad, mis vajavad enim uuendamist või mille tervislik seisund on halb.
• Raied planeerime selliselt, et raiumist tuleks ette võtta võimalikult harva.
• Raielangid püüame võimaluste piires sobitada maastikku. Raiete puhul püüame vältida
väljakujunenud metsamassiivide tükeldamist ning suurte avatud vaadete tekkimist.
• Lageraie lankidega ei ületa me väljakujunenud metsaradasid ja -teid.
• Lageraie puhul jälgime selle kõrvale jääva ala olukorda. Uuel langil ei alusta me lageraiega enne, kui naabruses oleval langil kasvab ca 1 meetri kõrgune noor mets.
• Teede ja radade ääres jätame lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (20–70 tk/ha) või säilikpuude suuremaid gruppe.
• Noortes ja keskealistes metsades teeme hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.
• Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu tekkivatest töödest teavitab RMK kogukonda eraldi ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.
6
II Metsade majandamise plaan Mõedaka riigimetsades aastatel 2024–2033
Selleks, et ühtlustada metsade vanuselist jaotust ja tagada Mõedaka piirkonna metsade püsimine, tuleb siinseid metsi järk-järgult uuendada. RMK uuendab metsi põhimõttel, et alal kasvaks tulevikus raiutud metsaga vähemalt samaväärne mets. Võttes arvesse seadusandluses toodud piiranguid ja ala majandatava metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu ning kasvutingimusi, on Mõedaka ümbruses plaanitud kasvavate riigimetsade uuendamiseks teha lähema 10 aasta jooksul uuendusraieid kokku 0,5 ha (tabel 2). Sellise raiete mahuga on võimalik liikuda raieküpsete, keskealiste ja noorte metsade osakaalu võrdsustamise suunas (joonis 7). Kõigil uuendusraietega raiutud aladel tehakse töid, mis tagavad uute puude kasvamamineku sel raiutud eraldisel. Mõedakal istutame kuuske (tabel 3). Noores metsas teeme tulevikus terve metsa kasvatamiseks erinevaid hooldustöid (tõrjume ulukeid, vabastame noori puid heina alt, vajadusel istutame puid juurde, raiume välja puid ja põõsaid, mis takistavad tulevikupuude kasvu). Noore metsa hooldust on vaja pidevalt planeerida ja teha, hooldusvajadus sõltub konkreetsetest oludest (näiteks kasvukoht, puuliigid, ilmastik). Jooksval kalendriaastal planeeritud noore metsa hooldustööde kohta alal saab ülevaate avalikust RMK metsatööde kaardirakendusest https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/rmk
Raied plaanime teha Ühes etapis – aastatel ja 2025 (tabel 2, kaart 2, tabel 3).
Tabel 2. Raiete pindala hektarites (ha) Mõedaka riigimetsades 2020-2030.
Aasta Lageraie
2025 0,50
Kokku 0,50
7
Kaart 1. Ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa.
Kaart 2. Alal planeeritud raied plaani kehtivuse perioodil.
Tabel 3. Raiete nimekiri koos uuendatava puuliigiga Mõedaka ümbruse riigimetsades.
Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Uuendatav puuliik Pindala, ha
SM120 7 Kaasikud Lageraie 2025 Kuusk 0.5
8
Joonis 6. Ala kõigi metsade jagunemine puuliikide kaupa (%) aastal 2030.
Joonis 7. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus aastal 2030 (%).
9
Joonis 8. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus hektarites aastal 2030.
Joonis 9. Ala majandatavate metsade vanuseline jaotus hektarites puuliikide kaupa aastal 2030.
10
Kaart 3. Ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa aastal 2030.
IV Mõisted
Uuendusraiet tehakse puidu saamiseks ja uue metsa kasvatamiseks. RMK soovib säilitada meie metsade liigirikkust ja kasvatada erineva puuliigi puistuid seal, kus nad kasvavad kõige paremini.
Uuendusraie liigid on lageraie ja turberaie
• Lageraie (LR) korral raiutakse langilt kõik puud, välja arvatud säilik- ja muud
erinevatel põhjustel kasvama jäetavad puud, mis toetavad elurikkust ja ka looduslikku
uuenemist kohapealse seemnega.
• Turberaie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuude, häilude või ribana
pikema aja jooksul. Turberaiete liigid on aegjärkne raie (AR), häilraie (HL) ja veerraie
(VE).
Valikraiet (VR) tehakse erandjuhtudel, kui seda toetavad looduslikud tingimused ja uusi puid on võimalik raiejärgselt välja kasvatada. Puid raiutakse üksikute puude ja väikeste häiludena.
Hooldusraiet kasutatakse elujõulise metsa kasvatamiseks.
Hooldusraie liigid on valgustusraie (VA), harvendusraie (HR) ja sanitaarraie (SR).
• Nooremates metsades tehakse alale kasvama pandud puude hooldamist ja valgustusraiet, mille käigus tehakse neile puudele kasvuruumi .
11
• Vanemates metsades tehakse harvendusraiet, mille käigus tõstetakse metsa väärtust
tiheduse reguleerimise teel. Harvendusraiega raiutakse enamuspuuliigi kasvu segavad
puud.
• Metsa halvenenud tervisliku seisundi parandamiseks tehakse sanitaarraiet.
1
Mõedaka
Projekt
Koostaja: Andres Lavrenov
23. oktoober 2023
Sisukord
I Ülevaade Mõedaka lähiümbruse riigimetsast 2
II Üldised põhimõtted riigimetsade majandamisel 5
III Metsade majandamise plaan Mõedaka riigimetsades aastatel 2024–2033 6
IV Mõisted 15
2
Hea lugeja!
Mets on Eesti rikkus. Meile kõigile on oluline, et meie metsad oleks elujõulised, erinevas vanuses, mitmekesised ja terved. Selline seisund saavutatakse metsa kasvatades, kasutades, uuendades ja kaitstes. Nõnda tagame, et igal järgmisel põlvkonnal on samaväärselt meiega noort metsa, keskealist metsa ja raieküpset metsa ning võimalus kasutada nende metsadega kaasnevaid hüvesid. Erinevas vanuses mets on vajalik ka ökoloogilise mitmekesisuse tagamiseks, sest eri liigid vajavad erinevaid tingimusi ja elupaiku.
Enamik Eesti metsadest on poollooduslikud, inimene on need kunagi istutanud ning loodus teisi puuliike lisanud. Elujõulise metsa saamiseks järgnevad istutamisele metsa hooldamise tööd. Kui mets saab raieküpseks, siis puud raiutakse ja asemele kasvatatakse uus mets.
Metsa kasvatamise võtted on erinevad ja need olenevad kohapealsetest looduslikest tingimustest. Metsast puude ühekaupa ja aegamööda raiumist pärsib Eestis enamasti metsade liigiline koosseis ja metsamuldade viljakus. Uue metsa kasvatamine vana metsa varjus on võimalik vaid väheviljakates männikutes, mida on Eestis vaid 6% metsamaast.
Mujal ei jätku selliselt raiudes noortele puudele kasvamiseks piisavalt valgust ja toitaineid. Looduslikult asustavad hõredamaks raiutud ala aga kiirekasvulised põõsad ja lehtpuud, mille varjus kuused ja männid ei saa kasvada.
RMK-l tuleb metsa majandamisel leida tasakaal kahe vastandliku huvi vahel. Ühelt poolt on vaja uuendada ja hooldada metsa, toota puitu ning teenida riigile tema varalt järjepidevalt tulu. Teisalt tuleb arvestada kohalike elanike huviga säilitada nende senine elukeskkond võimalikult puutumatuna.
I Ülevaade Mõedaka lähiümbruse riigimetsast
Oleme hinnanud, et Mõedaka mets on kõrgendatud avaliku huviga (KAH) mets, seoses suusaradade lähedusega. Mõedaka kõrgendatud avaliku huviga ala pindala on 13,2 ha (tabel 1, kaart 1). Sellest 84,1% asub looduskaitse rangeimas vööndis, kus metsa majandamist ei toimu. 15,9% on majandatavad metsad, kus metsa kasvatamine ja uuendamine toimub seadustega seatud piirangute ja metsade säästva kasutuse põhimõtete alusel.
Tabel 1. Riigimetsamaa jagunemine hektarites (ha) majandamiskategooriate järgi Mõedaka.
Rangelt kaitstav mets 11,1
Majandatav mets 2,1
Kõik kokku 13,2
Kavaga hõlmatud metsade pindala on kokku 13,2 ha. Nendest metsadest enamuse moodustavad kaasikud, järgnevad kuusikud.
Ülejäänud puuliigid on esindatud vähesel määral (joonis 2).
3
Joonis 1. Ala metsade jagunemine majandamise kategooriatesse.
Joonis 2. Ala kõigi metsade jagunemine puuliikide kaupa (%).
4
Joonis 3. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus protsentides.
Joonis 4. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus hektarites puuliikide kaupa
5
Joonis 5. Ala majandatavate metsade vanuseline jaotus hektarites puuliikide kaupa.
II Üldised põhimõtted riigimetsade majandamisel
Metsi majandatakse viisil, et oleks tagatud metsade uuenemine ja mitmekülgne kasutus ka tulevikus. Tuleviku metsahoiu mõttes planeerime metsade uuendamist eesmärgiga tagada puistute ühtlasem jagunemine erinevatesse vanusegruppidesse.
Põhimõtted, millest lähtume:
• Uue metsa paneme lankidele kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet.
• Esmajärjekorras raiume metsad, mis vajavad enim uuendamist või mille tervislik seisund on halb.
• Raied planeerime selliselt, et raiumist tuleks ette võtta võimalikult harva.
• Raielangid püüame võimaluste piires sobitada maastikku. Raiete puhul püüame vältida
väljakujunenud metsamassiivide tükeldamist ning suurte avatud vaadete tekkimist.
• Lageraie lankidega ei ületa me väljakujunenud metsaradasid ja -teid.
• Lageraie puhul jälgime selle kõrvale jääva ala olukorda. Uuel langil ei alusta me lageraiega enne, kui naabruses oleval langil kasvab ca 1 meetri kõrgune noor mets.
• Teede ja radade ääres jätame lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (20–70 tk/ha) või säilikpuude suuremaid gruppe.
• Noortes ja keskealistes metsades teeme hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.
• Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu tekkivatest töödest teavitab RMK kogukonda eraldi ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.
6
II Metsade majandamise plaan Mõedaka riigimetsades aastatel 2024–2033
Selleks, et ühtlustada metsade vanuselist jaotust ja tagada Mõedaka piirkonna metsade püsimine, tuleb siinseid metsi järk-järgult uuendada. RMK uuendab metsi põhimõttel, et alal kasvaks tulevikus raiutud metsaga vähemalt samaväärne mets. Võttes arvesse seadusandluses toodud piiranguid ja ala majandatava metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu ning kasvutingimusi, on Mõedaka ümbruses plaanitud kasvavate riigimetsade uuendamiseks teha lähema 10 aasta jooksul uuendusraieid kokku 0,5 ha (tabel 2). Sellise raiete mahuga on võimalik liikuda raieküpsete, keskealiste ja noorte metsade osakaalu võrdsustamise suunas (joonis 7). Kõigil uuendusraietega raiutud aladel tehakse töid, mis tagavad uute puude kasvamamineku sel raiutud eraldisel. Mõedakal istutame kuuske (tabel 3). Noores metsas teeme tulevikus terve metsa kasvatamiseks erinevaid hooldustöid (tõrjume ulukeid, vabastame noori puid heina alt, vajadusel istutame puid juurde, raiume välja puid ja põõsaid, mis takistavad tulevikupuude kasvu). Noore metsa hooldust on vaja pidevalt planeerida ja teha, hooldusvajadus sõltub konkreetsetest oludest (näiteks kasvukoht, puuliigid, ilmastik). Jooksval kalendriaastal planeeritud noore metsa hooldustööde kohta alal saab ülevaate avalikust RMK metsatööde kaardirakendusest https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/rmk
Raied plaanime teha Ühes etapis – aastatel ja 2025 (tabel 2, kaart 2, tabel 3).
Tabel 2. Raiete pindala hektarites (ha) Mõedaka riigimetsades 2020-2030.
Aasta Lageraie
2025 0,50
Kokku 0,50
7
Kaart 1. Ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa.
Kaart 2. Alal planeeritud raied plaani kehtivuse perioodil.
Tabel 3. Raiete nimekiri koos uuendatava puuliigiga Mõedaka ümbruse riigimetsades.
Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Uuendatav puuliik Pindala, ha
SM120 7 Kaasikud Lageraie 2025 Kuusk 0.5
8
Joonis 6. Ala kõigi metsade jagunemine puuliikide kaupa (%) aastal 2030.
Joonis 7. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus aastal 2030 (%).
9
Joonis 8. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus hektarites aastal 2030.
Joonis 9. Ala majandatavate metsade vanuseline jaotus hektarites puuliikide kaupa aastal 2030.
10
Kaart 3. Ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa aastal 2030.
IV Mõisted
Uuendusraiet tehakse puidu saamiseks ja uue metsa kasvatamiseks. RMK soovib säilitada meie metsade liigirikkust ja kasvatada erineva puuliigi puistuid seal, kus nad kasvavad kõige paremini.
Uuendusraie liigid on lageraie ja turberaie
• Lageraie (LR) korral raiutakse langilt kõik puud, välja arvatud säilik- ja muud
erinevatel põhjustel kasvama jäetavad puud, mis toetavad elurikkust ja ka looduslikku
uuenemist kohapealse seemnega.
• Turberaie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuude, häilude või ribana
pikema aja jooksul. Turberaiete liigid on aegjärkne raie (AR), häilraie (HL) ja veerraie
(VE).
Valikraiet (VR) tehakse erandjuhtudel, kui seda toetavad looduslikud tingimused ja uusi puid on võimalik raiejärgselt välja kasvatada. Puid raiutakse üksikute puude ja väikeste häiludena.
Hooldusraiet kasutatakse elujõulise metsa kasvatamiseks.
Hooldusraie liigid on valgustusraie (VA), harvendusraie (HR) ja sanitaarraie (SR).
• Nooremates metsades tehakse alale kasvama pandud puude hooldamist ja valgustusraiet, mille käigus tehakse neile puudele kasvuruumi .
11
• Vanemates metsades tehakse harvendusraiet, mille käigus tõstetakse metsa väärtust
tiheduse reguleerimise teel. Harvendusraiega raiutakse enamuspuuliigi kasvu segavad
puud.
• Metsa halvenenud tervisliku seisundi parandamiseks tehakse sanitaarraiet.