Riigimetsa Majandamise Keskus
[email protected]
Teadmiseks:
Mulgi vallavalitsus ja vallavolikogu
[email protected]
[email protected]
[email protected]
13. oktoobril 2023
Päästame Eesti Metsad MTÜ ja MTÜ Roheline Pärnumaa seisukohad Riigimetsa
Majandamise Keskuse raieplaanide kohta: Õisu ümbruse KAH-ala Viljandimaal Mulgi vallas
Kodumetsades, nn KAH-aladel üle Eesti peab metsamajandamisviis olema metsi säästev, hoidev ja kaitsev. Metsaseaduse järgi on üks metsamajandamisviis metsakaitse ning just metsakaitse on metsamajandamisviis, mida tuleb kodumetsades, nn KAH-aladel viljeleda.
1. Mõned üldised põhimõtted, mida tuleks kõikide nö KAH-alade puhul rakendada (allpool on ettepanekud konkreetse ala kohta):
1.1. kõigis kodumetsades, nn kõrgendatud avaliku huviga aladel (KAH-aladel) on vaja teha
sõltumatu loodusväärtuste ja vääriselupaikade (VEP) inventuur;
1.2. valdavalt on tegu varasemalt kaitsemetsade kategooria alla kuulunud metsaaladega (kuni
2009. a kehtinud metsaseadus) ning seni kuni kaitsemetsade kategooria metsaseaduses taastatakse, tuleb neid metsi, nn KAH-alasid, siiski hoida ja kaitsta;
1.3. elamutega piirnevates puistutes tuleb hoiduda igasugustest raietest, mis metsa üldilmet
muudavad;
1.4. metsahoidmise kavandamisel tuleb jälgida piirkonna üldplaneeringus kehtestatud
(arengu)eesmärke ja nendest mitte kõrvale kalduda. Metsandus peab toetama kohaliku
elukeskkonna kvaliteeti ja kohalikke loodusväärtusi;
1.5. peatada tuleb kõikide uuendusraiete kavandamine kodumetsades, nn KAH-aladel. Neid
metsi tuleb majandada metsi kaitstes;
1.7. vaid vajadusel teostada elamutega piirnevates puistutes püsimetsanduse raames valikraiet ning välistada teised raieliigid täielikult ülemäärase kahju tõttu, mida need metsaökosüsteemile tekitavad. Püsimetsanduse kohta info ja püsimetsandusalane raamat on leitavad Eestimaa Looduse Fondi kodulehel https://elfond.ee/metsaomanikule/pusimetsandus;https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/Teejuht_pusimetsandusse_2020.pdf
2. Alapõhised seisukohad:
Arvestades kogu Eesti üleraiete ning rohkete lageraiete konteksti, sellest tulenevat metsade ökosüsteemide hävinemist ja nõrgestamist, sellele tulevikus järgneda võivaid tekkivaid põhjavee ja suurenevaid kliima- ja elurikkuseprobleeme jne, on tänapäeval metsaraiete peatamine KAH-aladel ja kõikjal ülioluline, et elurikkust ja ökosüsteeme säilitades kliimamuutusi vähendada (sagenevad kuumalained ja tormid, keskmise temperatuuri pidev kasv kogu maailmas).
Õisu ümbruse KAH-ala kohta koostatud kaardil märgitud "noor mets", "keskealine mets" ja "vana mets" mõisted on eksitavad. On arusaadav, et RMK soovib näidata, et metsi on igas vanuses, kuid konkreetselt Õisu ümbruses on mõistete kasutamine eksitav ja reaalsele olukorrale mittevastav. Soovme RMK eksitava info esitamisele selgitavat vastust.
Kohal käies ja omavahel vesteldes veendusime, et ala, mis kaardil oli märgitud kui NOOR mets, on lageraieala, kuhu pole puuistikuid veel istutatud (nö uuendamist pole veel tehtud) või ehk pole istutatud taimed kasvama läinud (nö uuendamine pole õnnestunud). Mõni pisike kuuseke juba kasvab küll.
KESKEALISEKS on RMK märkinud latimetsa. Koosolekul mainisite samas, et tegu 20 aastase kuusikuga. Keskealiseks metsaks kasvamine võtab veel aastakümneid aega ning selline mõiste "keskealine mets" kasutamine on eksitav, tegelikult ju lausa valetamine. Nii kirjelduses kui kavas võiks olla mõiste kasutamises täpne - kui on tegu latimetsaga, siis nii võiks ka kirja panna.
KÜPSEKS metsaks on RMK märkinud metsa, kelle kohta saime koosolekul teada, et tegu on selguseta alaga, mis takseerandmete järgi on juurdekasvuta, esimese ja teise rindeta, ilma lamapuidu ja surnud metsata lage ala (üksikpuude ja põõsastega). Kohale minnes nägime, et suure osa eraldisest moodustab esiteks soostuv ala, kus seetõttu soostuvale alale iseloomulik taimestik peal. (1999 aasta aerofotol on selgelt näha, et tegu on varem olnud niidetava alaga.) Teiseks - täius, mis hetkel arvestatud alla 0.3, sest lage ala kuulub eraldisse osa, on juat seetõttu suurem, et lage ala ei peaks sellesse eraldisse kuuluma ja puistu täiust tuleks eraldi arvestada; kolmandaks on kasvavad remmelgas ja lepad noored (hoolimata sellest, et neil raievanust pole). Koosolekul saime aru, et eesmärk on saavutada takseerandmetes kirja pandud olukord (esimesele boniteedile vastav kaseenamusega puistu), kuid looduses on olid teistsugused ja seetõttu soovitame ala kas lihtsalt rahule jätta, või koos eraldise piiride muutmisega takseerandmeid uuendada.
Ettepanekutest täpsemalt:
"Küpseks metsaks" märgitud eraldis:
Lage ala tundub suurem kui 0.1 ha, mistõttu teeme ettepaneku see eraldisest välja arvata. Hea, et metsaga kaetud väike osa MKA ja VEPi kõrval on otsustatud jätta looduslikku arenemisse. Nii majanduslikust vaatest kui looduslikust kui inimese vaatest on hea teha kava, kus ka soostuv ala jääb looduslikku arenemisse ja sinna ei istutata midagi.
"Keskealiseks metsaks" märgitud metsa kohta teeme ettepaneku kirjutada kirjeldusse ja kavale täpselt, kui vana metsaga on tegemist?
"Nooreks metsaks" märgitud eraldise soovitame märkida ka selliselt, et oleks ka kirjeldust lugedes võimalik aru saada, millise alaga on tegemist. Alal on looduslikku uuenemist, need võiks kindlasti alles jätta ja vältida monokultuurse kuusiku kujundamise.
Lisaks: KeM määrus nr 2/2009 sätestab metsa arenguklassid: lage ala, selguseta ala, noorendik, latimets, keskealine mets, valmiv mets, küps mets. KAH alade kavades on sätestamata klassifikatsioon: noor, keskealine, vana, mis ei vasta Metsaseadusele ja on eksitav ja olulisi segadusi tekitav. Edaspidi võiks riigile kuuluvates metsades asuvate KAH-alade kohta kavad koostada sõltumatu metsakorraldusettevõte. Sisendid KAH-ala kava koostajale peaksid tulema Klim-lt, KKA-lt, kohalikelt ja RMK-lt kirjalikud ning taasesitamist võimaldavas vormis. Kavade koostamisel peab metsakorraldusettevõte kasutama Metsasaduse alusel kehtestatud Keskkonnaministri määruses nr 2/2009 sätestatud nõudeid ja termineid.
Raieid ei saa ega tohi enne aladel kavandada, kui ei ole teada raiete mõju tagajärgi konkreetse raieala loodusväärtustele.
RMK-l metsaomaniku esindajana lasub vastutus enne raiete kavandamist KAH-alal läbi viia liikide ja elupaikade inventuurid. RMK kui riigiasutus peab hea seisma selle eest, et ei taotleks teiselt riigiasutuselt, Keskkonnaametilt, pidevalt seadusega vastuollu minevate ja rohevõrgustikku või ohustatud liikide elupaiku kahjustavate raielubade andmist.
Väljavõte RMK kodulehelt: „RMK looduskaitse töötab selle nimel, et säiliks looduslik mitmekesisus RMK hoole all oleval riigimaal. Selleks tuleb teha vajalikke looduskaitsetöid ning järgida elurikkuse hoidmiseks olulisi põhimõtteid ka majandatavas metsas. “
KAH-alad on sellised piirkonnad, kus pearõhk tuleb hoida elurikkuse säilitamisel, sest sellised metsad ongi mõeldud kaitsemetsadeks, puhke-ja virgestusalaks jne, st kõik muud eesmärgid peale majandamise on esikohal ja olulised ning põhjendatud. Vaid vajadusel võib KAH-aladel kaaluda valikraiet püsimetsanduse tähenduses.
Teadlane Aveliina Helm: „Kogu meie metsamaa pindalast moodustavad loodusmetsad vaid kaks protsenti. Elupaikade kao ja maastikumuutuste tulemused on näha meie elurikkuses: igal aastal kahaneb Eesti metsade ja põllumajandusmaastike lindude arvukus kokku 57 000 - 111 000 paari võrra. Ka Eestis on väljasuremisohus või juba välja surnud kümneid liike.“ https://arvamus.postimees.ee/6678280/aveliina-helm-sinu-tegu-loeb
Elurikkuse massiline kadu on vaatamata teadlaste hoiatustele saanud inimkonna ellujäämist ohustavaks tõsiseks probleemiks. Aveliina Helm https://novaator.err.ee/643182/2-hoiatus-inimkonnale-loodus-kukub-kokku-inimesel-pole-enam-pikka-pidu: „Kui kliimamuutused on saanud rohket tähelepanu, siis selle kõrval on üldsusel, kuid mitte teadlastel!, jäänud suuresti märkamata teine katastroof, mis meie maakeral lahti rullub – ökosüsteemide hävimine ja elurikkuse kadu.“
Teadlased M. Pärtel ja M. Zobel „Kui järgneva metsaistutamisega õigustatakse elurikkust tagava vana metsa lageraiet, siis võib metsaistutamist pidada koguni elurikkuse kahjustamiseks.“ https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/loodusmets-ja-tulundusmets-elurikkuse-kandjana/ Elurikkust kahjustavad ka harvendusraied.
Kogukondade raiemured on üle Eesti sarnased, suuresti annab selle edasi artikkel Haapsalust, https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120222218/haapsalu-linnal-on-lageraietest-korini-rmk-tahab-jatkata „Haapsalu üldplaneering 2030+ sedastab: „Kõige suuremaks ohuks [puhkemetsade väärtusele] on liiga intensiivne metsade majandamine lageraietega, mis mõjutab negatiivselt nii metsade ja maastike ilmet kui ka bioloogilist mitmekesisust.”” Samuti juhitakse tähelepanu, et „puhkeotstarbel kasutatavate metsade lageraied seavad ohtu inimese tervise ja heaolu, sest rikuvad piirkonna elanike ja puhkajate õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale“. “Teiste Euroopa riikidega võrreldes on Eesti metsalangetamises kindlalt esikohal.”
„Paraku ei taga efektiivne metsa majandamine ei metsaelustiku mitmekesisuse kaitset ega ka nn kogukonnametsade säilimist puhkeotstarbel – matkamiseks, sportimiseks, koriluseks, looduses liikumiseks või niisama nautlemiseks.“1
Veel üks konkreetne näide Pärnumaal Paikuselt.
7. septembril 2023 Pärnu Postimehes ilmus 5 .septembril toimunud KAH-ala koosolekust artikkel https://parnu.postimees.ee/7849593/rmk-kompab-paikusel-piire-raietoodeks
Artikkel annab üsna hea ülevaate sellest, kuidas koosolekul osalenud inimesed soovivad metsi alles hoida ja kuidas RMK sellest hoolimata surub läbi raiet. Allakirjutanud keskkonnaühendused on täielikult vastu RMK vajadusele raiuda Paikusel:
1. Paide maantee äärses metsatukas, mida nelja aasta eest juba lagedamaks võeti,
2. Üle tee, kus aastakümneid puutumatuna püsinud männik (tavainimese pilgule kena mustikamets).Männid elavad 400-500 aastaseks ja mets uueneb loomulikul teel ise. Inmene lõhub majandamisega ökosüsteemi.
2019. aastal hõrendatud metsatuka kohta üks kohalik elanik: “Enne oli siin loomi, linde. Aga enam pole minu silm näinud seda pilti, mis siin enne oli.”
Kohalikud tõid esile, et sealne mets on üpris tormitundlik ja hõrendust teeb loodus isegi.
MTÜ Kotkaklubi Pärnumaa koordinaator Raivo Endrekson on arvamusel, et see (üle tee puutumatuna püsinud männik) mets võiks jääda püsimetsaks. “Pärast raiet ei oleks see enam selline virgestusmets, kuhu liikuma kutsub, see võsastub,” märkis ta. Samuti võib sellest tema sõnutsi kujuneda piirkonnas oluline rohekoridor loomadele, kui Rail Balticu raudtee valmis saab."
Raietööd tolles juba lagedaks võetud metsatukas soovitakse ette võtta järgmisel või ülejärgmisel aastal. Paikuse osavallakeskuse juht Marika Valteri isiklik arvamus on, et puutumata metsa raiega ei peaks kiirustama.
Kohalolnud metsakasvatuse juht Priit Kõresaar kutsus inimesi mõtlema tulevaste põlvede peale, et nemadki saaksid nautida kauneid männikuid. Sedasama soovime ka RMK-lt - riigimetsi tuleb majandada püsimetsanduse põhimõtteid järgides. Lapselastele mõeldes tuleb tagada neile eluks vajalik kliima, sobiv temperatuur, puhas õhk, joogivesi, toit, selleks kõigeks on vaja tänases Eestis kahetsusväärselt üleraiega kahjustatud metsade veel säilinud elurikkus ja ökosüsteemid säilitada. Seda eriti kodumetsades ehk KAH-aladel. Juhime tähelepanu, et mets uueneb ka looduslikult. Kliimakangelane ei ole harvester, vaid looduslikult kasvav mets. Ka siis, kui ta uueneb pisut aeglasemalt kui intensiivne metsamajandus ettenäeb.
Arutelul tehti ettepanek majandada metsa püsimetsana, parkmetsana, kasutades valikraiet. Keskkonnaühendused toetavad seda seisukohta täielikult kõikidel KAH -alaldel üle Eesti.
Kokkuvõtteks:
Metsa tuleb majandada metsa kaitstes, milleks metsaseadus ja säästva arengu seadus ka kohustuse loob. KAH-aladel tuleb tagada kohalike kogukondade huvid, avalik keskkonnahuvi ja metsad säilitada. Vaid vajadusel teostada elamutega piirnevates puistutes püsimetsanduse raames valikraiet ning hoiduda teistest raieliikidest ülemäärase kahju tõttu, mida need metsaökosüsteemile tekitavad.
RMK-l tuleb hakata täitma EL loodusdirektiivi sätteid ja RMK poolt deklareeritud loodus-ja metsahoiu eesmärke, mis on toodud RMK kodulehel.
Soovime kõikidele seisukohtadele ja küsimustele konkreetseid selgitavaid vastuseid e-posti teel (lisaks võimalikele RMK kodulehel avaldatavatele vastuste kokkuvõttele).
Lugupidamisega
Farištamo Eller,
Päästame Eesti Metsad MTÜ seaduslik esindaja
[email protected],
[email protected]
Riina Georg (allkirjastatud digitaalselt),
MTÜ Roheline Pärnumaa (üle-eestilise tegevusulatusega keskkonnaühendus) volitatud esindaja,
[email protected]