Detailplaneeringu kehtestamine

KOHILA VALLAVALITSUS

Vabaduse 1 Telefon 489 4760 Registrikood 75018851 79804 KOHILA www.kohila.ee EE191010802003808002 AS SEB Pank RAPLA MAAKOND E-post: [email protected] EE552200001120222327 Swedbank AS

Nimekirja alusel kuupäev digiallkirjas nr 7-1/65

Detailplaneeringu kehtestamine

Kohila vallavalitsus teavitab, vastavalt planeerimisseaduse § 139 lõigete 4 ja 6 alusel, et 25.

septembri 2023. a Kohila Vallavalitsuse korraldusega nr 2-2/60 kehtestati Pihali külas Anderi ja

Sõeru kinnistu detailplaneering.

Planeeritav ala asub Rapla maakonnas Kohila vallas Pihali külas 11220 Kernu-Kohila tee ja 20103

Pihali-Adila-Rabivere tee ristmiku lõunaküljel oleva Pihali-Adila-Rabivere tee edelapoolses servas

ja Sõeru ringtee alguse idapoolses servas. Planeeringuala suurus on ligikaudu 21,56 ha.

Lähtuvalt planeeringu põhilahendusest, kinnistute ümberkruntimist ei toimu. Sõeru (kü

31701:006:0502) kinnistu detailplaneeringuga määratav sihtotstarve on ärimaa 30% ja

maatulundusmaa 70%, Anderi (kü 31701:001:0541) kinnistu määratav sihtotstarve on ärimaa 20%

ja maatulundusmaa 80%. Kinnistu hoonestusalad, ehitusõigus, tehnovõrgud ja rajatised on

määratud. Kinnistute ehitusõigus jaotub järgmiselt: Sõeru kinnistu pindala 11, 67 ha, hoonestusala

pindala 4,3 ha, maksimaalne ehitisealune pindala 0,3 ha (täisehituse protsent 3%); Anderi kinnistu

pindala 9,8 ha, hoonestusala pindala 1,46 ha, maksimaalne ehitisealune pindala 0,1 ha (täisehituse

protsent 1%).

Hooned on lubatud ehitada viilkatustega, mille kaldenurk on 30-45 kraadi. Lubatud on kuni kahe

korruselised hooned, mille lubatav harja kõrgus on kuni 9 meetrit. Kõrval- ja abihooned on lubatud

ehitada ühe korruselistena, mille lubatav harja kõrgus maapinnast on kuni 7 meetrit. Planeeringus

on ehituskeeluala laius kinnistu piiridest määratud 10 ja kohati 20 meetrit. Riigitee poolses servas

on teekaitsevööndi laius 30 meetrit. Kuivõrd planeeringuala asub rohevõrgustikus ei ole piirete ja

aedade ehitamine lubatud, säilitamaks rogevõrgustiku sidusust ja terviklikkust ulukite vabaks

liikumiseks. Hoonete tegelik paiknemine määratakse ehitusprojektiga. Ehitusprojektide eskiisid

tuleb eelnevalt kooskõlastada Kohila valla valla-arhitektiga.

Huvitatud isik on kohustatud rajama tehnovõrgud (veevarustus, kanalisatsioon, elektrivarustus)

vastavalt detailplaneeringus kehtestatud järjekorrale (esmajärjekorras tehnovõrgud ja teed, seejärel

hooned), omadustele ning kommunikatsioonide rajamise projektile, mis koostatakse

detailplaneeringust lähtuva tööprojektina. Valminud trassidele peab koostama teostusjoonised ja

taotlema kasutusload.

Planeeringuga kavandatud vastab kehtivatele nõuetele ning Kohila valla üldplaneeringu

strateegilistele eesmärkidele, avaldab positiivset sotsiaalset- ja majanduslikku mõju läbi

puhketurismi ja rekreatsiooni võimaluste avardamisele looduskeskkonnas. Arvestab rohekoridori

nõuetega ning käsitleb leevendusmeetmeid läbi täiendava kõrg- ja madalhaljastuse loomise

planeeringualal.

Lisatavad dokumendid:

Lisa 1_Kohila Vallavalitsuse 25. septeber 2023. a korraldus nr 2-2/60

Lisa2_Menetlusdokumendid

Planeering on suure mahu tõttu leitav Kohila vallavalitsuse pilve e-teenuse lingilt: Anderi ja

Soeru DP

Lugupidamisega

/digiallkiri/

Peeter Pallav

planeeringute juhtivspetsialist

K O H I L A V A L L A V A L I T S U S

K O R R A L D U S

Kohila 25.09.2023 a. nr 2-2/260

Detailplaneeringu kehtestamine

Kohila Vallavalitsuse 09.05.2022. a korraldusega nr 149 algatati detailplaneeringu koostamine,

anti lähteseisukohad ning jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine Kohila vallas

Pihali külas Sõeru (katastritunnus 31701:006:0502, sihtotstarve maatulundusmaa 100%,

ruumikuju pindala 11,67 ha) ja Anderi (katastritunnus 31701:001:0541, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 9,89 ha) kinnistutel.

Planeeritav ala asub Rapla maakonnas Kohila vallas Pihali külas 11220 Kernu-Kohila tee ja

20103 Pihali-Adila-Rabivere tee ristmiku lõunaküljel oleva Pihali-Adila-Rabivere tee

edelapoolses servas ja Sõeru ringtee alguse idapoolses servas. Planeeringuala suurus on ligikaudu

21,56 ha.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Sõeru ja Anderi kinnistute sihtotstarvete täpsustamine,

hoonestusalade ja ehitusõiguste määramine (sh detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste

toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja –rajatiste ning ligipääsuteede

asukohtade määramine) ning parima tasakaalustatud ruumilahenduse leidmine majutushoonete ja

rekreatsioonialade rajamiseks.

Vastavalt Kohila valla üldplaneeringule (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega

nr 86, edaspidi üldplaneering) asub planeeritav ala hajaasustuses, mille maakasutuse juhtotstarve

on puhke- ja virgestusmaa ning kaubandus- , teenindus- ja büroohoonete maa. Detailplaneering

on kooskõlas Kohila valla üldplaneeringuga.

Lähtuvalt eelnevast ja planeeringu põhilahendusest, kinnistute ümberkruntimist ei toimu. Sõeru

kinnistu detailplaneeringuga määratav sihtotstarve on ärimaa 30% ja maatulundusmaa 70%,

Anderi kinnistu määratav sihtotstarve on ärimaa 20% ja maatulundusmaa 80%. Kinnistu

hoonestusalad ja ehitusõigus on määratud vastavalt põhijoonisele (vt. DP-3 põhijoonis),

tehnovõrgud ja rajatised on määratud vastavalt tehnovõrkude joonisele (vt. DP-4 tehnovõrgud).

Kinnistute ehitusõigus jaotub järgmiselt: Sõeru kinnistu pindala 11, 67 ha, hoonestusala pindala

4,3 ha, maksimaalne ehitisealune pindala 0,3 ha (täisehituse protsent 3%); Anderi kinnistu pindala

9,8 ha, hoonestusala pindala 1,46 ha, maksimaalne ehitisealune pindala 0,1 ha (täisehituse protsent

1%).

Uute hoonete projekteerimisel peab arvesse võtma olemasolevate hoonete kujunduslikku olemust

ja planeeringut. Hooned on lubatud ehitada viilkatustega, mille kaldenurk on 30-45 kraadi.

Lubatud on kuni kahe korruselised hooned, mille lubatav harja kõrgus on kuni 9 meetrit. Kõrval-

ja abihooned on lubatud ehitada ühekorruselistena, mille lubatav harja kõrgus maapinnast on kuni

7 meetrit. Planeeringus on ehituskeeluala laius kinnistu piiridest määratud 10 ja kohati 20 meetrit.

Riigitee poolses servas on teekaitsevööndi laius 30 meetrit. Kuivõrd planeeringuala asub

rohevõrgustikus, ei ole piirete ja aedade ehitamine lubatud, säilitamaks rohevõrgustiku sidusust ja

terviklikkust ulukite vabaks liikumiseks. Hoonete tegelik paiknemine määratakse ehitusprojektiga.

Ehitusprojektide eskiisid tuleb eelnevalt kooskõlastada Kohila valla vallaarhitektiga.

Huvitatud isik on kohustatud rajama tehnovõrgud (veevarustus, kanalisatsioon, elektrivarustus)

vastavalt detailplaneeringus kehtestatud järjekorrale (esmajärjekorras tehnovõrgud ja teed, seejärel

hooned), omadustele ning kommunikatsioonide rajamise projektile, mis koostatakse

detailplaneeringust lähtuva tööprojektina. Valminud trassidele peab koostama teostusjoonised ja

taotlema kasutusload.

Planeeringuga kavandatu vastab kehtivatele nõuetele ning Kohila valla üldplaneeringu

strateegilistele eesmärkidele, avaldab positiivset sotsiaalset- ja majanduslikku mõju läbi

puhketurismi ja rekreatsiooni võimaluste avardamisele looduskeskkonnas. Arvestab rohekoridori

nõuetega ning käsitleb leevendusmeetmeid läbi täiendava kõrg- ja madalhaljastuse loomise

planeeringualal.

Detailplaneering võeti vastu ning suunati avalikule väljapanekule 03.07.2023 korraldusega nr

2-2/140.

Põhilahenduse avalik väljapanek toimus ajavahemikul 04.08-17.08.2023. Planeeringu

materjalidega oli võimalik tutvuda: 1) vallavalitsuse kodulehel

www.kohila.ee/detailplaneeringute_avalikustamine1 2) tööaegadel vallamaja fuajees 3) vallamaja

ehituskabinetis nr 17. Ettepanekuid, küsimusi, arvamusi ja vastuväiteid sai esitada kuni

17.08.2023.

Avaliku väljapaneku jooksul ei esitatud kirjalikke ettepanekuid, küsimusi, arvamusi ega

vastuväiteid.

Planeerimisseaduse § 136 lõike 2 kohaselt ei ole avaliku arutelu korraldamine nõutav, kui

detailplaneeringu kohta ei esitatud avaliku väljapaneku jooksul kirjalikke arvamusi või kui kõik

kirjalikud arvamused on arvesse võetud.

Detailplaneeringu on koostanud Valtu Projekt OÜ (töö nr 21-10).

Detailplaneeringu on kooskõlastanud:

 Päästeamet (12.06.2023 reg kirjaga nr 7.2-3.4/2254-4)

 Transpordiamet (27.04.2023 reg kirjaga nr 7.2-2/23/7487-2)

Arvestades eeltoodut, planeerimisseaduse § 139 lõike 1 ja Kohila Vallavolikogu 25.06.2019

määruse nr 9 „Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusest, ehitusseadustikust,

planeerimisseadusest ning ehitussseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest

tulenevate ülesannete delegeerimine“ § 3 alusel

annab Kohila Vallavalitsus korralduse :

1. Kehtestada Pihali külas Sõeru (katastritunnus 31701:006:0502) ja Anderi

(katastritunnus 31701:006:0541) kinnistute detailplaneering.

2. Kohila vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu kehtestamisest ajalehtedes Kohila valla

leht ja Raplamaa Sõnumid, infosüsteemis Ametlikud Teadaanded ning Kohila valla kodulehel. Kui

teavitamine ei ole ajalehe Kohila valla leht ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik,

avaldatakse teade vallalehes esimesel võimalusel.

3. Teade detailplaneeringu kehtestamise kohta saata planeerimisseaduse § 127 lõigetest 1 ja 2

nimetatud isikutele ja asutustele.

4. Korralduse peale võib esitada vaide Kohila Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal

oleks pidanud korraldusest teada saama või kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

/digiallkiri/

/digiallkiri/

Allar Haljasorg

Vallavanem Roman Märtson

Vallasekretär

K O H I L A V A L L A V A L I T S U S

K O R R A L D U S

Kohila 09. mai 2022 nr 149

Detailplaneeringu algatamine, lähte-

seisukohtade andmine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata

jätmine

Detailplaneeringust huvitatud isik on esitanud Kohila Vallavalitsusele detailplaneeringu

algatamise avalduse ja eskiislahenduse detailplaneeringu algatamiseks Kohila vallas Pihali külas

Sõeru (katastritunnus 31701:006:0502, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala

11,67 ha) ja Anderi (katastritunnus 31701:001:0541, sihtotstarve maatulundusmaa 100%,

ruumikuju pindala 9,89 ha) kinnistutel.

Planeeritav ala asub Rapla maakonnas Kohila vallas Pihali külas 11220 Kernu-Kohila tee ja

20103 Pihali-Adila-Rabivere tee ristmiku lõunaküljel oleva Pihali-Adila-Rabivere tee

edelapoolses servas ja Sõeru ringtee alguse idapoolses servas. Planeeringuala suurus on ligikaudu

21,56 ha.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Sõeru (katastritunnus 31701:006:0502, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 11,67 ha) ja Anderi (katastritunnus 31701:001:0541,

sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 9,89 ha) kinnistute sihtotstarvete

täpsustamine, hoonestusalade ja ehitusõiguste määramine (sh detailplaneeringu kohustuslike

hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja –rajatiste ning

ligipääsuteede asukohtade määramine) ning parima tasakaalustatud ruumilahenduse leidmine

majutushoonete ja rekreatsioonialade rajamiseks.

Taotletavale detailplaneeringu Sõeru kinnistu alale on kehtestatud Kohila Vallavolikogu 25. mai

2010. a otsusega nr 13 Sõeru ja Vanakubja kinnistute ning lähiümbruse detailplaneering, millega

nähti ette planeeringualal 4 uue katastriüksuse moodustamine olemasolevate maatulundusmaade

jagamise teel ja ehitusõiguste määramine. Planeeritava ala suurus oli ligikaudu 41 hektarit.

Planeeritud ala koosnes 6 katastriüksusest: Sõerumetsa (katastritunnus 31701:006:0189,

sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 3,70 ha), Metsavahi (katastritunnus 31701:006:1130,

sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 3,2 ha), Sõeru (katastritunnus 31701:006:0188,

sihtotstarve ärimaa 50%, elamumaa 50%, pindala 6,28 ha), Sõeru (katastritunnus

31701:006:0502, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 11,5 ha), Vanakubja

(katastritunnus 31701:006:0511, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 9,9 ha) ja

Sõerumõisa (katastritunnus 31701:006:0114, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 3,0 ha).

Vastavalt kehtestatud detailplaneeringule on planeering ellu viidud osaliselt, kõik

planeeringukohased katastriüksused on moodustatud. Osaliselt on valmis ehitatud

planeeringukohased rajatised.

Vastavalt Kohila valla üldplaneeringule (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega

nr 86, edaspidi üldplaneering) asub planeeritav ala hajaasustuses, mille maakasutuse juhtotstarve

on puhke- ja virgestusmaa ning kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa. Detailplaneering on

kooskõlas Kohila valla üldplaneeringuga.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamise

läbiviimine on kohustuslik. Kuna kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute

hulka, peab otsustaja (st Kohila Vallavalitsus) selgitama välja, kas kavandatav tegevus kuulub

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka, mille puhul tuleb koostada eelhinnang.

Käesoleval juhul kuulub kavandatav tegevus põhimõtteliselt KeHJS § 6 lõige 2 punkti 19

nimetatud tegevuse alla (so puhke- spordi- või virgestusalade rajamine). Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju

hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ (VV määrus) § 14 punkti 2 kohaselt tuleb

kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja

-laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatiste ehitamine.

KSH vajaduse kaalumise (eelhinnangu) kohustus tuleneb kavandatud tegevuse olemusest,

vastava määrusega (Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajaduse eelhinnang, täpsustatud loetelu“) antud

loetelus § 14, lg 2 sisaldub ka tegevus: väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri,

hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatiste ehitamine. KSH vajadust on

seega tarvis eelnevalt kaaluda. Pihalis on küll tegu olemasoleva puhkeala laiendamisega (mitte

uue rajamisega) ent viidatud määrus § 16, lg 2 kohustab eelhinnangu andma ka nimetatud

tegevuste laiendamise korral.

Vastavalt esitatud detailplaneeringu algatamise taotlusele, keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnangule (Lisa 3) – koostatud vastavalt KeHJS § 6 1 lõigete 3...5 toodud kriteeriumitele, ning

Kohila vallavalitsusele teadaolevale informatsioonile ei ole detailplaneeringualal eeldatavalt

olulist negatiivset keskkonnamõju.

Detailplaneeringu eskiisi KSH eelhinnangu järgi ei jää kõnealustele kinnistutele ega nende

mõjupiirkonda kaitstavaid loodusobjekte ega alasid, sh Natura 2000 võrgustiku alasid, ega muid

loodus-ja keskkonnaaspekte, mis võiksid saada tegevusest negatiivselt mõjutatud. Kuigi

detailplaneeringuala jääb rohevõrgustiku alale, ei ole eeldust arvata, et rohevõrgustik selles

piirkonnas toimima ei jää, kui kinnistut ei tarasta ning ulukite liikumisvabadus säilib.

Kohila vallavalitsus esitas Keskkonnaametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha

andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega. Keskkonnaamet on

seisukohal, et arvestades planeeritava tegevuse iseloomu ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole vajalik. Detailplaneeringu

koostamisel on planeeringualal keskkonnakaitseliste tingimustega võimalik piisaval määral

arvestada planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 sätestatuga.

Planeerimisseaduse § 128 lõigete 1 ja 5 ning Kohila Vallavolikogu 25.06.2019 määruse nr 9

„Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusest, ehitusseadustikust, planeerimisseadusest

ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest tulenevate ülesannete

delegeerimine“ § 3 alusel

1. Algatada Rapla maakonnas Kohila vallas Pihali külas asuvate Sõeru (katastritunnus

31701:006:0502, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 11,67 ha) ja Anderi

(katastritunnus 31701:001:0541, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 9,89 ha)

kinnistute detailplaneeringu koostamine.

2. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad nr 001/22.

3. Jätta algatamata planeeritava tegevuse keskkonnamõju strateegiline hindamine.

4. Kohila vallavalitsusel avaldada detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade

andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldusest teada

ajalehtedes Raplamaa Sõnumid, Kohila valla leht ja Ametlikes Teadaannetes.

5. Kohila vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteseisukohtade

andmisest planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. Teavitada ka

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi.

6. Korralduse peale võib esitada Kohila Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal

oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

7. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Allar Haljasorg

Vallavanem Anu Suviste

Vallasekretär

Lisa 1

Kohila Vallavalitsus

09.05.2022.a

korraldusele nr 149

Rapla maakond, Kohila vald, Pihali küla

ANDERI JA SÕERU KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

LÄHTESEISUKOHAD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS

001/22

I LÄHTEANDMED

1.1 Adila Camp OÜ taotluse ja eskiisi põhjal detailplaneeringu algatamiseks.

1.2 Kinnistute omanik Urmas Sõõrumaa ja Kohila valla vahel on sõlmitud finantseerimisleping

detailplaneeringu koostamise tellimiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks.

1.3 Kohila valla kehtiv üldplaneering 2006 (kehtestatud, Kohila Vallavolikogu 20. juuli 2006. a

otsusega nr 86).

1.4 Kohila valla koostatav üldplaneering (algatatud, Kohila Vallavolikogu 27. märtsi 2018. a otsusega

nr 11).

1.5 Kehtestatud Kohila Vallavolikogu 25. mai 2010. a otsusega nr 13 „Sõeru, Vanakubja ja lähiala

kinnistute“ detailplaneering.

1.6 Algatatud Kohila Vallavalitsuse 07. märtsi 2022. a korraldusega nr 65 „Sõerumõisa, Sõeru,

Sõerupargi, Vanakubja ja Tammesõõri kinnistute“ detailplaneeringu koostamine.

1.7 Rapla maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud, riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr

1.1-4/80).

1.8 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

1.9 Ehitusseadustik.

1.10 Planeerimisseadus.

1.11 Katastriüksuse plaanid.

II DETAILPLANEERINGU EESMÄRK

Adila Camp OÜ esitas detailplaneeringu algatamise avalduse ja eskiislahenduse detailplaneeringu

algatamiseks Kohila vallas Pihali külas Anderi (katastritunnus 31701:001:0541, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%, pindala 9.89 ha) ja Sõeru (katastritunnus 31701:006:0502, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%, pindala 11,67 ha) kinnistutel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärkideks on: maaüksuste sihtotstarvete täpsustamine,

hoonestusalade ja ehitusõiguste määramine (sh detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste

toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja –rajatiste ning ligipääsuteede asukohtade

määramine) ning parima ruumilise tasakaalustatuse leidmine olemasoleva areneva ja aktiivse

puhkemajandi laiendamise võimalikkuseks.

III OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

3.1 Planeeringuga haaratud maa-ala suurus on ligikaudu 21,56 ha.

3.2 Planeeritav ala asub Pihali külas, 20103 Pihali-Adila-Rabivere tee ääres. Planeeritav ala koosneb

Anderi ja Sõeru kinnistutest.

3.4 Planeeritava ala kinnistu sihtotstarbed:

 Anderi kinnistu – maatulundusmaa 100%

 Sõeru kinnistu – maatulundusmaa 100%

3.5 Vastavalt Kohila valla üldplaneeringule (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega

nr 86) asub planeeritav ala hajaasustusega alal, mille maakasutuse juhtotstarve on puhke- ja

virgestusmaa ning kaubandus- , teenindus- ja büroohoonete maa. Detailplaneering on kooskõlas

Kohila valla üldplaneeringuga.

3.6 Planeeritavale Sõeru kinnistu alale on kehtestatud Kohila Vallavolikogu 25. mai 2010. a otsusega

nr 13 „Sõeru ja Vanakubja kinnistute ning lähiümbruse“ detailplaneering.

3.7 Planeeringuala üldiseloomustus:

 Anderi kinnistu kõlvikuline koosseis on 1) haritav maa 5,93 ha; 2) metsamaa 1,75 ha; 3)

muu maa 2,21 ha. Reljeefilt üldiselt tasane, suuremaid nõgusi või künkaid ei esine.

Tihedam puude kooslus kinnistu kagu osas.

 Sõeru kinnistu kõlvikuline koosseis on 1) haritav maa 5,68 ha; 2) metsamaa 5,97 ha; 3)

muu maa 0,02 ha. Reljeefilt üldiselt tasane, suuremaid nõgusi või künkaid ei esine.

Tihedam puude kooslus kinnistu edela osas.

3.8 Maa-ameti andmetel põhjustavad alal kitsendusi 20103 Pihali-Adila-Rabivere tee kaitsevöönd

(30m), elektriõhuliinid ja olemasolev puurkaev Sõeru kinnistul.

3.9 Ehitisregistri andmetel:

 Anderi kinnistul - hooned ja rajatised puuduvad;

 Sõeru kinnistul – puurkaev (EHR kood 221378115);

3.10 Juurdepääs planeeritavale alale on Sõeru ringteelt.

IV KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

4.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamise

läbiviimine on kohustuslik. Kuna kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute

hulka, peab otsustaja (st Kohila Vallavalitsus) selgitama välja, kas kavandatav tegevus kuulub

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka, mille puhul tuleb koostada eelhinnang.

Käesoleval juhul kuulub kavandatav tegevus põhimõtteliselt KeHJS § 6 lõige 2 punkti 19

nimetatud tegevuse alla (so puhke- spordi- või virgestusalade rajamine). Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju

hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ (VV määrus) § 14 punkti 2 kohaselt tuleb

kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja

-laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatiste ehitamine.

Vastavalt esitatud detailplaneeringu algatamise taotlusele, keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnangule (Lisa 3) – koostatud vastavalt KeHJS § 6 1 lõigete 3...5 toodud kriteeriumitele, ning

Kohila vallavalitsusele teadaolevale informatsioonile ei ole detailplaneeringualal eeldatavalt

olulist negatiivset keskkonnamõju.

Detailplaneeringu eskiisi KSH eelhinnangu järgi ei jää kõnealustele kinnistutele ega nende

mõjupiirkonda kaitstavaid loodusobjekte ega alasid, sh Natura 2000 võrgustiku alasid, ega muid

loodus-ja keskkonnaaspekte, mis võiksid saada tegevusest negatiivselt mõjutatud. Kuigi

detailplaneeringuala jääb rohevõrgustiku alale, ei ole eeldust arvata, et rohevõrgustik selles

piirkonnas toimima ei jää, kui kinnistut ei tarasta ning ulukite liikumisvabadus säilib.

Kohila vallavalitsus esitas Keskkonnaametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha

andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega. Keskkonnaamet on

seisukohal, et arvestades planeeritava tegevuse iseloomu ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole vajalik. Detailplaneeringu

koostamisel on planeeringualal keskkonnakaitseliste tingimustega võimalik piisaval määral

arvestada planeerimisseaduse § 126 lg-s 1 sätestatuga.

V NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE

5.1 Esitada situatsiooniskeem (M 1:10000 või M 1:5000).

5.2 Koostada käsitletava maa-ala detailplaneering kuni kahe aasta vanusel topo-geodeetilisel

alusplaanil mõõdus 1:500 (1:1000 või 1:2000), millele on kantud kehtiv maakasutuse piir,

hoonestus, kõrghaljastus, olemasolevad insenerivõrgud ja juurdepääsuteed, minimaalselt 20 m

ulatuses väljaspool planeeritava krundi piire.

5.3 Detailplaneeringu projekti vormistamisel kasutada Rahandusministeeriumi poolt väljastatud

leppemärkide legendi ning värvilahendusi (Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013 – DP

leppemärgid, 17.09.2015).

5.4 Detailplaneeringu lahenduse koostamisel arvestada olemasolevate ning muudetavate

kitsendustega.

5.5 Detailplaneeringuga määrata: hoonestusala ja ehitusõigus (maakasutuse sihtotstarve,

lähiaadressid, hoonete arv, hoonete suurimad lubatud ehitusalused pinnad, hoonete korruselisus ja

suurimad lubatud kõrgused; ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded; nõuetekohased sanitaarkaitse-

ja tuletõrjekujad, tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; krundile pääs ja parkimise

põhimõtted; haljastuse ja heakorra põhimõtted, piirete lahendus; servituutide vajadused; muudest

seadustest ja õigusaktidest tulenevate kitsenduste ulatus planeeritaval maa-alal.

5.6 Detailplaneeringus kajastada planeeritava hoonestuse ehitusliku situatsiooni selgitamise eesmärgil

alljärgnevad arhitektuurinõuded:

5.7.1. Hoonete paiknemine krundil (hoonestusviis, hoonete arv, peahoone paigutus, vajadusel

kohustuslik ehitusjoon, katuseharja või hoone põhimahu suund, kõrvalhoonete paigutus, jms).

5.7.2. Kitsendused hoonetele (hoonete korruselisus ja suurimad lubatud kõrgused - maksimaalne

kõrgus maapinnast).

5.7.3. Konstruktsioonipiirangud, tulepüsivus jm; ehitiste katus (kalded, materjal, viimistlus).

5.7.4. Hoonete välisviimistlus (nt, laudis, murtud paas, tellis, betoon, krohv jne; naturaalne, värvitud,

tooniprintsiibid - kontrast, pastell vms).

5.7.5. Krundi piirded (looduslikud - hekk, veekraav, kiviaed vms; materjal - puit, metall, kivi vms;

konstruktsioon - laotud, minimalistlik, massiivne vms; viimistlus - naturaalne, värvitud,

värvitoonid vms; kõrgus).

5.7.6. Detailplaneeringuga lahendada parkimine.

5.7.7. Näidata tuletõrje veevõtukohad.

5.7.8. Planeeringu koosseisus anda ehitiste tehnovõrkudega (elekter, vesi, kanalisatsioon, side)

varustamise lahendus.

5.7.9. Seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks.

5.7.10. Esitada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

5.7.11. Esitada planeeringu elluviimise tegevuskava.

5.7.12. Detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole

vaja detailplaneeringu koostamise käigus teha eraldi täiendavaid uuringuid. Kui

detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks

on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning

planeeringusse lisada.

5.2 Olulisemad arhitektuursed ja planeeringulised nõuded:

 määrata ehitusõigused uute hoonete ja abihoonete ehitamiseks;

 hoonestamisel arvestada piirkonna traditsioonilist hoonestuslaadi;

 seada tingimus, et hoone projekti eskiis kooskõlastatakse Kohila vallavalitsusega;

 veevarustus ja kanalisatsioon lahendada lokaalsete süsteemidega, esitada kogumismahuti

sertifikaat, biopuhasti paigaldamisel lähtuda Kohila valla reovee kohtkäitluse eeskirjast

Omapuhasti rajamisel esitada hoonete ehitusprojektide koosseisus eriala spetsialisti poolt

koostatud omapuhasti ehitusprojekt koos ehitusteatisega. Kui omapuhasti kuja või imbväljaku

mõjuala (R 50 m) jääb naaberkinnistutele, kooskõlastada lahendus naaberkinnistu omanikuga;

 anda liikluskorralduse ja parkimise lahendus;

 vajadusel näha ette teeservituutide seadmine;

 juurdepääs näha ette Sõeru ringteelt;

 koostada eraldi lähiaadressitega ehitusõiguse tabel ja maakasutuse bilanss;

 määrata keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks;

 esitada planeeritava lahenduse põhjendused;

 esitada planeeringu elluviimise tegevuskava.

VI NÕUDED PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEKS JA KEHTESTAMISEKS

6.1 Planeering kooskõlastada:

 Päästeamet;

 olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad;

 maaomaniku kooskõlastus;

Kooskõlastused esitada projekteerija poolt allkirjastatud koondtabelina. Originaalkooskõlastused

esitada ühe originaaleksemplari juures, lisaeksemplarides esitada kooskõlastuste mustvalged koopiad.

Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab Kohila

Vallavalitsus.

6.2 Planeeringu koosseisus esitada tugiplaan topo-geodeetilisel alusplaanil ja katastriüksuse plaan või

katastriüksuse andmete väljavõtted.

6.3 Detailplaneeringu eskiis esitada digitaalselt Kohila Vallavalitsusele seisukohavõtuks.

6.4 Planeeringu koosseisus esitada tugiplaan geodeetilisel plaanil ja väljavõte valla üldplaneeringust,

kus on märgitud planeeritava ala täpne paiknemine ja antud leppemärkide seletused Kohila valla

üldplaneeringust.

6.5 Planeeringu kausta lisada koopiad kõigist detailplaneeringu menetlemise õigusaktidest.

6.6 Kohila Vallavalitsusele esitada menetlemiseks üks paberkandjal kaust ja digitaalne kaust.

Paberkandjal kaust ja digitaalne kaust peavad vastama üks-ühele.

6.7 Detailplaneeringu kaustas kasutada järjekorda: 1) tekstiline osa; 2) joonised; 3) lisad.

6.8 Detailplaneeringu kaustas eristada kehtestamisele kuuluv planeeringu dokumentatsioon (joonised

ja tekstiline osa) ning lisad (teave planeeringu koostamise käigus tehtud menetlustoimingute ja

koostöö kohta; planeeringu lähteandmed, olemasoleva olukorra analüüs ja lähteseisukohad,

planeeringu koostamise käigus tehtud vaheotsused ja muu planeerimisprotsessi käigus koostatud

dokumendid; planeeringu elluviimiseks vajalikud kokkulepped; muu planeeringuga seotud ning

säilitamist vajav teave).

6.9 Planeeringu kausta lisada koopiad ajalehtede kuulutustest ning teavitamise kirjadest, millistes on

avalikkust ning puudutatud isikuid informeeritud detailplaneeringu koostamise korraldamisest.

6.10 Esitada planeeritava ala geodeetiliste tööde aruanne allkirjastatult töid teostanud geodeedi

poolt.

6.11 Detailplaneeringu põhijoonis, tugiplaan ja geodeetiline alusplaan esitada nii .pdf kui ka

.cad/.dwg failidena.

6.12 Enne tehnovõrkude ning tee omanike planeeringulahenduse heakskiitmist esitada

detailplaneeringu eskiislahendus heakskiidu saamiseks digitaalselt Kohila Vallavalitsusele. Koos

detailplaneeringu eskiislahendusega esitab detailplaneeringu koostaja tõendi, et ta vastab

planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija definitsioonile.

6.13 Planeering esitada Kohila vallavalitsusele vastuvõtmiseks (avalikustamiseks) üheks

eksemplaris. Avalikustamiseks jätta üks põhijoonis ja illustreeriv joonis köitmata.

6.14 Planeering esitada Kohila vallavalitsusele pärast seadusjärgse menetluskorra läbimist (enne

kehtestamise korralduse vastuvõtmist) ühes eksemplaris paberkandjal ning ühes eksemplaris

elektronkandjal.

Lisa 2_Planeeringuala skeem ja asukoht

Lisa 3_Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Lähteülesande koostas: Peeter Pallav

planeeringute juhtivspetsialist

tel 53 027 054

[email protected]

Juriidiline isik: Adila Camp OÜ

Detailplaneeringu algatamise taotleja (Adila Camp OÜ) kohustub korraldama detailplaneeringu

koostamise, vajalikud kooskõlastamised ja tehnilised tingimused ning kandma planeeringu kohta

seadusega ette nähtud teabe avaldamisega seotud kulutused.

K O H I L A V A L L A V A L I T S U S

K O R R A L D U S

Lisa 2

Kohila Vallavalitsus

09.05.2022. a

korraldusele nr 149

Anderi ja Sõeru kinnistute detailplaneeringu asukohaskeem

Lähteseisukohtade nr 001/22

Planeeringuala pindala ligikaudu 21,56 ha

Planeeringuala asukoht Kohila vallas Pihali külas

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

seoses Anderi ja Sõeru kinnistute algatatava detailplaneeringuga

(Pihali küla, Kohila vald)

FAKTILISED ASJAOLUD

Maaomanik, OÜ Adila Camp soovib Anderi ja Sõeru kinnistule detailplaneeringu alusel saada

ehitusõigust puhkemajade ja neid teenindava infrastruktuuri rajamiseks. Sisuliselt on tegemist

samas kõrval (teisel pool Pihali - Adila teed) tegutseva Adila heaolu- ja puhkekeskuse

laiendamise sooviga.

Planeeringuga on kavas ette näha üheksa puhkemaja, ühe majandushoone, kahe väikese

kasvuhoone ja ühe bangalo püstitamine. Lisaks elektri- ja veevarustus, kanalisatsioon

omapuhastite baasil.

Käesoleval ajal on Anderi ja Sõeru näol tegemist hoonestamata maatulundusmaa kinnistutega,

pindalad vastavalt 9,9 ja 11,7 ha. Kogu planeeringuala kõlvikutest moodustab mets 15%,

võsastuv rohumaa 53%, muu maa (põhiliselt madalsoo) 10%. Viimase kümne aasta jooksul ei

ole kinnistutel metsa raiutud, rohumaa ei ole põllumajanduslikus kasutuses. Mets on

korraldatud (Sõeru – 1999, Anderi - 2013), tegemist on valdavalt keskealise või küpse lehtpuu

puistuga, kus kasvukohatüüpidest valdavad kastikuloo ja jänesekapsa. Kavandatud

puhkemajade ehitus ei puuduta metsakõlvikuid. Maakonnaplaneeringuga piiritletud väärtuslik

põllumaa jääb kitsa ribana Sõeru kinnistu teeäärsele alale ja detailplaneeringuga ei nähta ette

selle ala hõivamist ehitistega. Ajalooliselt, enne Teist maailmasõda on Anderi kinnistul

paiknenud kaks talumajapidamist.

Maakonnaplaneeringu (2015) kohaselt jääb planeeringuala rohevõrgustiku koridori, muid

kitsendusi maakonnaplaneeringust ei tulene. Maakonnplaneeringu rohevõrgustiku ulatust ja

seal kehtivaid tingimusi täpsustab koostatav Kohila valla üldplaneering.

Alale ei jää /alaga ei külgne veekogusid, maardlaid, maaparandusobjekte, looduskaitseobjekte,

kultuurimälestisi. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala – Rabivere loodusala – jääb 1,5 km

kaugusele. Detailplaneeringus arvestatakse riigimaanteest (Pihali – Adila - Rabivere) ja elektri

madalpinge õhuliinist (mis on kavas viia maa alla) tulenevate kitsendustega. Lähimad naabrid

(Üiso ja Lauri) jäävad planeeringuala piirist u 100 meetri kaugusele.

Kohila valla täna kehtiva üldplaneeringu (2006) kohaselt on planeeringuala määratletud kui

perspektiivne puhke- ja virgestusala (PP), kuhu võib püstitada ka kaubandus-, teenindus- ja

2

büroohooneid (B). Koostatavas (2021) Kohila valla üldplaneeringus ei näidata hajaasustuse

puhke- ja virgestusalasid enam piiritletuna, vaid tuuakse välja nendele kohalduvad üldised

tingimused. Algatatava detailplaneeringuga ei muudeta kehtiva ega koostatava

üldplaneeringu põhilahendust (eeldusel, et arvestatakse rohevõrgustiku olemasoluga).

Planeeringuala naabruses, teisel pool Pihali - Adila teed, on pooleli olemasolevat OÜ Adila

Camp puhkeala käsitlev Sõeru - Vanakubija detailplaneering (algatatud 2019). Varasemalt

(2010) oli samas juba kehtestatud samanimeline detailplaneering, mida nüüd soovitakse

täpsustada.

EELHINNANGU ALUS

Anderi ja Sõeru DP-ga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi KeHJS § 6 lg 1 mõistes.

KSH pole seega otseselt kohustuslik.

KSH vajaduse kaalumise (eelhinnangu) kohustus tuleneb kavandatud tegevuse olemusest,

vastava määrusega1 antud loetelus (§ 14, lg 2) sisaldub ka tegevus: väljaspool tiheasustusala

puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatiste

ehitamine. KSH vajadust on seega tarvis eelnevalt kaaluda. Pihalis on küll tegu olemasoleva

puhkeala laiendamisega (mitte uue rajamisega) ent viidatud määrus (§ 16, lg 2) kohustab

eelhinnangu andma ka nimetatud tegevuste laiendamise korral.

KSH eelhindamise tarvis on Eestis koostatud mitmeid metoodilisi juhendeid, millest KeHJS-i

ja PlanS-i 2015. aasta uuendusi kajastab Riin Kutseri koostatud „KSH eelhindamise juhend

otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (täiendatud Keskkonnaministeeriumi poolt 2018):

https://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_eelhindamine.pdf

Nimetatud juhendi järgmine on soovituslik. Küll tuleb eelhindamisel lähtuda KeHJS § 33 lg 4

ja 5 toodud kriteeriumitest. KSH vajaduse otsustamise juures tuleb, lisaks KSH eelhinnangule,

arvestada ka asjaomaste asutuste (kindlasti Keskkonnaamet, soovitavalt ka Transpordiamet)

seisukohtadega. Eelhinnang ei eelda üldjuhul eraldi uuringute läbiviimist ehk teisisõnu -

hinnang antakse olemasoleva teabe alusel. KSH vajaduse otsustab Kohila Vallavalitsus,

tavaliselt tehakse otsus koos DP algatamise otsusega.

KSH EELHINNANG

Arvestades KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriume, on järgnevalt kaalutud Anderi ja

Sõeru DP-ga kaasneda võivaid olulisi mõjusid ning selgitatud lõppjärelduseni jõudmist.

Arusaadavuse huvides on esmalt toodud vastav kriteerium, millele järgneb selgitus. Vajalik on

silmas pidada, et KeHJS-is toodud kriteeriumid on üsna üldised ja kõik neist ei pruugi

konkreetse planeeringu puhul olla asjakohased.

1 Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajaduse eelhinnang, täpsustatud loetelu“.

3

1. Missugusel määral loob DP aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende

asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest.

DP-ga määratakse ehitusõigus ja kruntide kasutamise tingimused. Kavandatud tegevus –

olemasoleva puhkekeskuse laiendamine – on oma sisult ja ulatuselt tegevus, mille mõjud jäävad

krundi piiridesse. Analoogsed puhkekeskused ei kujuta endast erilist häiringut keskkonnale,

juba tegutsevatel (hajaasustuse) puhkekeskustel ei ole üldjuhul pistmist keskkonnalubade

taotlemise või siis seirekohustusega.

Kavandatav tegevus tugineb olemasolevale puhkemajade kompleksile. Soov ettevõtet

laiendada viitab, et tegevuses nähakse perspektiivi. Puhkemajanduse arendamist toetavad

(nägemata selles erilisi riske) mitmed maakonna ja valla strateegilised dokumendid.

Kuna kavandatud tegevusel ei ole ette näha puutumust looduskaitse, (joogi)veeressursi

kättesaadavuse, naabruskonna häirimise ja teiste (puhkmajandusega kaasneda võivate)

küsimustega, siis võib eeldada, et Anderi ja Sõeru kinnistutel ei ole puhkemajanduse

arendamiseks vastunäidistusi. Kavandatud tegevuse maht (üheksa puhkemaja, milles igaühes

peatuks samaaegselt üks perekond) ja intensiivsus (juba 50%-line kasutatavus oleks

majutusasutuste puhul hea näitaja), hajutatuna 22 ha suurusele planeeringualale ei too kaasa

riske keskkonnale. Asjaolu, et hoonestusalad on mõlema krundi puhul koondatud suhteliselt

lähestikku, jättes metsa- ja sooala arendustegevusest puutumata, on õige nii majanduslikult kui

looduslikest oludest lähtuvalt. Mingi teistsugune lahendus, näiteks hoonete vahele 100 m puhvri

jätmine (järgimaks formaalselt valla rohevõrgustiku veel kehtestamata tingimusi) oleks

õigustatud ehk tavalise elamuarenduse juures, puhkeküla puhul poleks see mõistlik.

Vajamineva olmevee jaoks rajatavad puurkaevud (analoogsed olemasoleva puhkekeskuse

puurkaevudega) tagavad mõnekümne inimese veevajaduse probleemideta. Kaitsmata

põhjaveega alal (nagu seda ümbruskond on) tuleb reovee (kuni 10 m3/d – suuremat kogust ei

saa kindlasti prognoosida) pinnasesse immutamisel teostada heitvee bioloogiline puhastamine.

Veeloa vajadust (n põhjavee võtmine alates 10 m3/d) ei ole ette näha.

Puhkemajandusega kaasneb teatav tööhõive, mis toetab just väiksemate kohtade arengut.

Majutuse ja virgestuse pakkumine pealinna lähialal on keskkonna jalajälje mõttes soodsam, kui

sama tegevus kaugel ääremaal. Üldplaneeringus ettenähtud Hageri – Pihali – Adila – Rabivere

- Hageri kergliiklustee toetaks Pihali puhkekeskuse arengut ja leiaks tänu puhkekeskusele

suuremat kasutamist. Olemasolev liikluskoormus Pihali - Adila teel on tagasihoidlik (2020. a

liiklusloenduse kohaselt ulatus ööpäevakeskmine autode arv 64-ni2), mistõttu nii puhkekeskuse

laiendus kui kergliiklustee ehitamine toetuvad samale eeldusele: piirkond on vaikne, seega on

ka ratturil või jalakäijal siin meeldiv aega veeta. Puhkekeskuse lisanduvad peremajad ei kasvata

autode liiklust olulisel määral.

Detailplaneeringu elluviimine sõltub maaomaniku võimalustest.

2 Maanteeameti liiklusloenduste interaktiivne kaart: https://www.mnt.ee/et/tee/liiklussagedus

4

2. Missugusel määral mõjutab DP teisi strateegilisi planeerimisdokumente,

arvestades nende kehtestamise tasandit.

Kehtivat Kohila valla üldplaneeringut antud DP ei mõjuta. Kuna koostatavas uues

üldplaneeringus ei määratleta enam endises ulatuses puhke- ja virgestusalasid, neid alasid

hajaasutuses ei piiritleta, võimalused jäetakse lahti, siis ei teki DP-ga vastuolu ka uute

maakasutuse juhtotstarbe määramisega. Puhkekeskus antud asukohas on ja jääb lokaalse

mõjuga ettevõtmiseks, mida võib võrrelda tavalise maa-asustuse mõõduka tihendamisega.

Rapla maakonnaplaneeringu väärtuslike põllumaade käsitlusega on kavandatav DP kooskõlas.

Teeäärse ribana määratletud väärtusliku põllumaa kasutusele võtmine ei ole puhkeala

planeeringust tulenevalt kuidagi takistatud. Üldisem probleem on kindlasti selliste põllupindade

aktiivsem kasutamine, Anderi ja Sõeru DP-ga seda võimalust ei kahjustata (põllumaa

kasutamine antud asukohas sõltub ikkagi majanduslikust otstarbekusest).

Teatud vastuolu võib näha puhkekeskuse laiendamise ja piirkonnas kõrgemate planeeringutega

piiritletud rohevõrgustiku vahel. Rapla maakonnaplaneeringule tuginev (koostatav) Kohila

valla üldplaneering määratleb antud piirkonna kui rohevõrgustiku koridori. Koridori

funktsioon peaks olema lähimate suurte tuumalade (mille telgedeks omakorda on Linnuraba ja

Rabivere raba), samuti ka rohevõrgustiku astmelauana määratletud Lümandu metsa sidususe

tagamine. Koostatava üldplaneeringu kohaselt (ÜP seletuskiri, pt. 3.2.3.) peab minimaalne

ehitusõigust taotlev krunt olema minimaalselt 2 ha suurune, aiaga piiratav õueala maksimaalselt

0, 3 ha suurune ja õuealade vaheline kaugus peab olema vähemalt 100 m.

Küsimust, kuivõrd tuleb rohevõrgustike juures (uute) õuealade suuruse ja nendevahelise

kauguse kriteeriume kohaldada ka väljaspool elamuehitust, pole planeerimise teoorias või siis

soovituste tasandil käsitletud. On selge, et puhkealadel (kus hooned peavad juba majandusliku

mõttekuse seisukohalt paiknema teatud kooslustena) ei saa kasutada elamukruntide

kriteeriume. Teisest küljest – ulukite vaba liikumine, mida rohevõrgustik põhiliselt peab ju

tagama, ei küsi sellest, kas tegu on puhkemaja, elamu või hoopis laohoonega. Eeldada saab, et

perepuhkuseks mõeldud puhkemajade kasutamine (= mõju ulukite liikumisele) pole siiski nii

intensiivne, kui seda on alalistel elamukohtadel. Elamute puhul toimub kogu elu- ja

majandustegevus hoones või selle lähistel, puhkemajja saabutakse vaid puhkama. Halva ilma

korral välja ei tulda jne. Puhkemajad pole reeglina ka alalises kasutuses. Nii või teisiti, tänane

rohevõrgustike kontseptsioon on mõnevõrra erinev algsest, paarkümmend aastat tagasi

juurutatud kontseptsioonist, mis rõhutas üksnes rohealade ökoloogilist tähtsust. Koos uute

maakonnaplaneeringutega nähakse täna rohevõrgustikku laiema tähendusega

rohetaristuna, mis „säilitab looduslike ökosüsteemide väärtused ja funktsioonid ning pakub

nii looduskeskkonnale kui inimestele vastavaid hüviseid“.

Maakonnaplaneeringud on rohetaristu puhul laia tõlgendusväljaga ja seavad üldplaneeringu(te)

tarvis ette üsna üldised põhimõtted3. Nagu näiteks: „Rohelise võrgustiku planeerimise

eesmärgiks ei ole ulatuslike “roheliste alade” määramine ja nende majandustegevusest välja

jätmine. Eelkõige on sihiks loodus- ja keskkonnakaitseliselt väärtusliku ruumi struktuuri

säilitamine, tuginedes sealjuures erinevatele arengusuundumustele, asustuse ja taristute

paiknemise ja vajaduste analüüsile“.

3 Rohevõrgustiku kavandamise kohta ÜP-des on ilmunud ka vastav juhend:

https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_20-04-18.pdf

5

Kokkuvõtvalt seisneb rohevõrgustiku funktsioon n-ö ökosüsteemiteenuste pakkumise

pikaajalises tagamises, kusjuures puhkemajandust on maakonnaplaneeringus nimetatud

rohevõrgustiku loomuliku osana. Anderi ja Sõeru DP-ga kahaneb mõnevõrra (puhkemajade ja

neid teenindava taristu võrra) rohevõrgustiku füüsiline pindala. Kuna hoonestus rajatakse aga

endisele põllu- ja heinamaale, mets ja soo säilib täies ulatuses, siis ei kannata ökoloogiline

sidusus proportsionaalselt rohelise ala pindalalise kaoga. Oluline on ka teiste, n-ö ökosüsteemi

teenuste (puhkus looduses, ligipääs loodusandidele, maaelu kaudne toetamine) toetamine ja siin

võib näha Anderi ja Sõeru DP positiivset mõju rohevõrgustiku edasisele toimimisele.

3. DP asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse

valdkondadesse.

Detailplaneeringu vajadus tuleneb eelkõige projektiala asukohast: hajaasustus, väljakujunenud

puhkeala naabrus, tagasihoidliku kasutusega riigimaantee(de) olemasolu, oluliste

keskkonnapiirangute puudumine. Juba sissetöötatud ettevõtluse laiendamine sellistes oludes ei

too eeldatavalt kaasa keskkonnakonflikte. Looduslähedase puhkuse korraldamisel saab

arvestada säästlike kütte- ja veevarustuse lahendustega. Laiendatava puhkeala

(keskkonna)mõju jääb planeeringuala piiridesse.

4. DP elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid.

Anderi ja Sõeru DP-ga ei kaasne olulisi keskkonnaprobleeme. Käsitlemist väärivad järgmised

probleemid:

4.1. Maahõive

Ehitustegevusega kaasnev otsene maahõive (hooned, juurdepääsuteed, õuealad) on pindalaliselt

väikesed. Arvestades lihtsustatult ühe puhkemaja juures 1000 m2 suuruse õuealaga ja lisades

tinglikult kuni 1 km uute teede peale, saame arvestada (maksimaalselt) kuni 2 ha suuruse

maahõivega. Sellestki pinnast jääb suur osa jätkuvalt pool-looduslikuks. Ligi 22 ha suuruse

planeeringuala tingimustes jääb seega püsima hajaasustusele omane maastikupilt. Puhkemajade

ümbruse ja teedelt avanevate vaadete avamine/hoidmine kindlustab piirkonna atraktiivsust.

Ilma maahõiveta pole ettevõtlus võimalik.

Ehitustingimused alal on head: õhukese moreenkatte (kuni 2 m) järel tuleb ühtlane lubjakivi

lasund, ilma karstinähtuste või vesisemate lohkudeta. Radoonisisaldus pinnaseõhus on madal

ega eelda ehitusprojekti koosseisus Rn-mõõtmisi.

4.2. Pinna- ja põhjavee kaitse

Planeeringualal puudub lahtine kraavitus, kuivendusvõrk, otsene seos pinnavetega. Sisulist

ohtu ei kujuta kavandatud tegevus ka põhjaveele, mis piirkonnas klassifitseerub kui „reostuse

suhtes kaitsmata“. Põhjavee kaitsetuse määrab õhukene pinnakate, sellises olukorras on reovee

pinnasesse immutamisel vajalik järgida Vabariigi Valitsuse nn reovee määruse (nr 61, vastu

võetud 8. november 2019) nõudeid. Puhkemajade veetarve jääb samasse suurusjärku kui

tavalisel peremajal. Veevõtt ja -heide toimub oma puurkaevu(de) ja omapuhasti(te) abil.

Veelubade vajadust pole ette näha – samaaegselt kasutaks kompleksi kuni mõnikümmend

puhkajat. Kompleksi kestvalt täiskoormusega kasutamine pole reaalne (kui see ka nii oleks,

6

jääks kasutatava vee/tekkiva olmereovee kogused ikkagi oluliselt allapoole veelubade

künnistest).

4.3. Rohevõrgustiku toimimise tagamine

Puhkemajade rühmiti paigutamine on loogiline ja ka majanduslikult otstarbekas. Vältides

suuremate pindade piiramist loomakindla tara või aiaga on ulukite liikumisvajadus

tagatud. Hoonestuse, uue haljastuse ja ala hooldusega kaasneb mosaiikse maastikupildi

kujunemine, mis võib soosida mitmete liikide pesitsemist või toitumist uutes tingimustes

(nahkhiired, pisiimetajad, osad linnuliigid). Ohustatud liikide esinemisest DP mõjualal teateid

ei ole.

5. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja

piiriülene mõju. Seos Euroopa Liidu õigusega.

Antud detailplaneeringu puhul on mõju keskkonnale eeldatavasti tagasihoidlik.

Keskkonnalubade taotlemise vajadus puudub, keskkonnariske ei ole ette näha. Arendajal on

otsene, sh majanduslik huvi, et ei tekiks ka lokaalseid keskkonnahäiringuid (n müra, lõhnad,

liiklus).

Keskkonnamõju kestus, sagedus, pöörduvus, piiriülesus ja kumulatiivsus ei ole antud

planeeringu puhul kriteeriumitena asjakohased. Ka puudub planeeringul arvestatav seos EL

õigusaktide juurutamisega. DP lähtub Eesti seadustest, mis on EL õigusaktidega ühtlustatud.

6. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise

võimalikkus.

Iga väiksemgi ehitustegevus ja iga ettevõtte tegutsemine sisaldab teatud riske, need pole aga

antud juhul olulised. Puhkemajade kasutusele lubamisel on nii või teisiti vajalik Päästeameti

kooskõlastus, puurkaevu(de) kasutusloa juures on vajalik veeanalüüsi olemasolu.

7. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasneda võiv mõju jääb valdavalt kinnistu piiresse. Veidi

kaugemale ulatub liiklusmõju, aga seegi kasv on marginaalne. Kümmekond puhkemaja ja/või

suurem vabaõhuüritus ei genereeri Hageri-Kernu maanteele suuremat liiklussagedust, kui

tänase päeva keskmine. Väiksemat (liiklus)häiringut võivad tajuda mõned lähimad naabrid aga

otseselt kellegi ukse ees või aia taga suuri muutusi ei ole ette näha.

Pihali külas elab alaliselt 103 inimest, neist mõjutab kavandatav planeering hinnanguliselt

kolmandikku, teised elavad Adila pool ja ei puutu puhkeala genereeritava autoliiklusega

igapäevaselt kokku. Väljaspool liiklust eksisteerib kindlasti ka kohalik positiivne

keskkonnamõju: teenistusvõimalus ettevõttes ja kohapealsete teenuste ringi laienemine.

Loomulik on mõningase ehitusaegse müra kostumine ka kinnistu piirest kaugemale, sama

juhtub ka kõikide ehituste juures.

7

8. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud

iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus.

Anderi ja Sõeru planeeringuala peamiseks väärtuseks võib pidada traditsioonilise

põllumajandusmaastiku olemasolu ja rahulikku keskkonda. Olles küll planeeringutes

määratlemata väärtusliku maastiku või miljööalana, omamata ametlikke kultuuri- või

pärandkultuuri mälestisi, on planeeringuala osake ajaloolisest Harjumaast, huvitav ja

mitmekesine maanurk. Väikemajadele tuginev puhkeala pigem toetab traditsioonilise

asustuspildi püsimist.

9. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku alale.

Planeeringualal lähim kaitstav loodusobjekt (300 m) on III kategooria kaitsealuse linnuliigi -

laanepüü - leiukoht riigimetsas (teisel pool Hageri – Kernu teed). Lähim Natura 2000

võrgustiku ala (Rabivere loodusala) jääb u 1,5 km kaugusele. Anderi ja Sõeru DP-l puudub

mõju nimetatud aladele.

KOKKUVÕTE

Arvestades Anderi ja Sõeru DP-ga kavandatud tegevuse iseloomu, olemasolevat situatsiooni

maastikul, kehtivaid ja pooleliolevaid planeeringuid, teadaolevaid maastikuväärtusi,

naabruskonda ning kaaludes arendustegevusega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju võib

kinnitada, et tõenäosus olulise mõju esinemiseks puudub, KSH algatamise vajadust ei ole

ette näha.

Andres Tõnisson 10. märts 2022

keskkonnaekspert, tel 553 2515

[email protected]

/allkiri digitaalselt/

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Kohila Vallavalitsus

[email protected]

Teie 30.03.2022 nr 7-1/25

Meie 22.04.2022 nr 6-5/22/6088-2

Seisukoht Sõeru ja Anderi kinnistute

detailplaneeringu algatamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

vajalikkuse kohta

Esitasite Keskkonnaametile seisukoha andmiseks (keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS § 33 lg 6) Rapla maakonnas Kohila vallas Pihali

külas Sõeru ja Anderi kinnistute1 detailplaneeringu (DP) algatamise eelnõu koos

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnanguga. Lisadena on menetlusega kaasas

planeeringuala skeem ja DP lähteseisukohad.

DP eesmärgiks on maaüksuste sihtotstarvete täpsustamine, hoonestusalade ja ehitusõiguste

määramine (sh DP kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sh

tehnovõrkude ja –rajatiste ning ligipääsuteede asukohtade määramine) ning parima ruumilise

tasakaalustatuse leidmine olemasoleva areneva ja aktiivse puhkemajandi laiendamise

võimalikkuseks. Planeeritud on rajada üheksa puhkemaja, üks majandushoone, kaks väikest

kasvuhoonet ja bangalo ning vajalik infrastruktuur.

Keskkonnaamet on seisukohal, et arvestades planeeritava tegevuse iseloomu ei kaasne

eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole

vajalik2. DP koostamisel on planeeringuala keskkonnakaitseliste tingimustega võimalik

piisaval määral arvestada planeerimisseaduse § 126 lg-s 1 sätestatuga.

Keskkonnaamet juhib siiski tähelepanu järgnevatele asjaoludele, millega palub DP elluviimisel

arvestada.

1. DP lähteseisukohtades on kirjas, et veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse lokaalsete

süsteemidega. Kanalisatsioon on plaanis rajada omapuhastite (biopuhasti) baasil. KSH

eelhinnangust selgub, et samuti soovitakse kinnistutele rajada puurkaev(ud), kuid täpsemat

asukohta pole välja toodud.

1.1. Puurkaevude ja biopuhastite rajamisel tuleb arvestada veeseaduse (VeeS) § 127 lg 1, mille

kohaselt ei ole heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine lubatud veehaarde

sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või

hooldusala välispiirist.

1 Katastritunnused vastavalt 31701:006:0502 ja 31701:001:0541. 2 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas.

2 (2)

1.2. Keskkonnaministri 31.07.2019 määruse nr 31 “Kanalisatsiooniehitise planeerimise,

ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus”

kohaselt on omapuhasti (projekteeritud reostuskoormusega kuni 49 ie-d) kuja vähemalt 10

m, septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 m (VeeS §

134 lg 1). VeeS § 134 lg 4 alusel arvestatakse kanalisatsiooniehitiste kuja ulatust

kanalisatsiooniehitise hoone välisseinast või rajatise või seadme välispiirjoonest.

Kogumismahuti kuja võib kehtestada kohalik omavalitsus VeeS § 104 lg 7 alusel reovee

kohtkäitluse ja äraveo eeskirjaga.

1.3. Puurkaev rajatakse ehitusloa alusel, ehitusloa aluseks on puurkaevu projekt. Puurkaevu

rajamise, ümberehitamise ja lammutamise projekti peab koostama hüdrogeoloogiliste

tööde tegevusluba omav isik3. Puurkaevu rajamist kavandav isik peab rajatava puurkaevu

asukoha kooskõlastama kohaliku omavalitsuse üksusega (ehitusseadustik (EhS) § 124 lg

1). Kohaliku omavalitsuse üksus peab arvestama puurkaevu asukoha kooskõlastamisel üld-

ja detailplaneeringut, kohaliku omavalitsuse üksuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arengukava ning vee-ettevõtja olemasolevaid teeninduspiirkondi (EhS § 124 lg 2). Kohalik

omavalitsus peab kooskõlastama puurkaevu või -augu ehitusloa taotluse

Keskkonnaametiga.

1.4. Pärast puurkaevu või -augu rajamise lõpetamist tuleb esitada Keskkonnaametile rajatud

puurkaevu või -augu andmed elektrooniliselt Keskkonnaameti e-teenuste portaali kaudu

või esitada andmed käesoleva määruse lisa 4 kohasel vormil (määrus nr 43 § 22 lg 1).

Puurkaevu või -augu andmete elektrooniliselt esitamise õigus on hüdrogeoloogiliste tööde

litsentsile või tegevusloale märgitud tööde eest vastutavatel isikutel (määrus nr 43 § 22 lg

5).

2. DP lähteseisukohtades on välja toodud, et ehitisregistri (EHR) andmetel asub Sõeru

kinnistul puurkaev4. EHR kaardil on puurkaevu asukoht märgitud näiliselt keset

põllumaad. Maa-ameti kaardirakenduse kitsenduste kaardil ei ole Sõeru kinnistul

puurkaevu märgitud. Kui puurkaevu olemasolu on kaheldav või asukoht on nihkes, siis

palume puurkaevu olemasolu ja asukoht täpsustada ning esitada taotlus registriandmete

muutmiseks Keskkonnaagentuurile. Kui maaüksusel tegelikkuses puurkaevu ei asu, esitab

maaomanik taotluse Keskkonnaagentuurile teatega, et antud puurkaev ei asu tema

maaüksusel. Keskkonnaagentuur paneb puurkaevu seniks arhiivi, kuniks selgub tegelik

asukoht.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Karl Markus Wahlberg 5885 7049

[email protected]

3 Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa tegijate nimekiri on leitav Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt ja

majandustegevuse registrist: https://envir.ee/hudrogeoloogiliste-toode-komisjon. 4 EHR kood 221378115.

Detailplaneeringu algatamine

Kohila valla veebilehe (www.kohila.ee) teavitus 24.05.2022

Detailplaneeringu algatamine

Kohila valla ajalehe teavitus 16. juuni 2022

Detailplaneeringu algatamise teade

Avaldamise algus: 24.05.2022 Avaldamise lõpp: tähtajatu

Kohila Vallavalitsus avaldab teadaande planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lõike 7 alusel.

Kohila Vallavalitsus teatab et 09. mai 2022. a korraldusega nr 149 algatati detailplaneeringu koostamine, anti lähteseisukohad ning jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine Kohila vallas Pihali külas Sõeru (katastritunnus 31701:006:0502, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 11,67 ha) ja Anderi (katastritunnus 31701:001:0541, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 9,89 ha) kinnistutel.

Planeeritav ala asub Rapla maakonnas Kohila vallas Pihali külas 11220 Kernu-Kohila tee ja 20103 Pihali- Adila-Rabivere tee ristmiku lõunaküljel oleva Pihali-Adila-Rabivere tee edelapoolses servas ja Sõeru ringtee alguse idapoolses servas. Planeeringuala suurus on ligikaudu 21,56 ha.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Sõeru (katastritunnus 31701:006:0502, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 11,67 ha) ja Anderi (katastritunnus 31701:001:0541, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 9,89 ha) kinnistute sihtotstarvete täpsustamine, hoonestusalade ja ehitusõiguste määramine (sh detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja –rajatiste ning ligipääsuteede asukohtade määramine) ning parima tasakaalustatud ruumilahenduse leidmine majutushoonete ja rekreatsioonialade rajamiseks.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine on kohustuslik. Kuna kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja (st Kohila Vallavalitsus) selgitama välja, kas kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka, mille puhul tuleb koostada eelhinnang. Käesoleval juhul kuulub kavandatav tegevus põhimõtteliselt KeHJS § 6 lõige 2 punkti 19 nimetatud tegevuse alla (so puhke- spordi- või virgestusalade rajamine). Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ (VV määrus) § 14 punkti 2 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatiste ehitamine.

KSH vajaduse kaalumise (eelhinnangu) kohustus tuleneb kavandatud tegevuse olemusest, vastava määrusega (Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajaduse eelhinnang, täpsustatud loetelu“) antud loetelus § 14, lg 2 sisaldub ka tegevus: väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatiste ehitamine. KSH vajadust on seega tarvis eelnevalt kaaluda. Pihalis on küll tegu olemasoleva puhkeala laiendamisega (mitte uue rajamisega) ent viidatud määrus § 16, lg 2 kohustab eelhinnangu andma ka nimetatud tegevuste laiendamise korral.

Vastavalt esitatud detailplaneeringu algatamise taotlusele, keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule (Lisa 3) – koostatud vastavalt KeHJS § 61 lõigete 3...5 toodud kriteeriumitele, ning Kohila vallavalitsusele teadaolevale informatsioonile ei ole detailplaneeringualal eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju.

Detailplaneeringu eskiisi KSH eelhinnangu järgi ei jää kõnealustele kinnistutele ega nende mõjupiirkonda kaitstavaid loodusobjekte ega alasid, sh Natura 2000 võrgustiku alasid, ega muid loodus-ja

keskkonnaaspekte, mis võiksid saada tegevusest negatiivselt mõjutatud. Kuigi detailplaneeringuala jääb rohevõrgustiku alale, ei ole eeldust arvata, et rohevõrgustik selles piirkonnas toimima ei jää, kui kinnistut ei tarasta ning ulukite liikumisvabadus säilib.

Dokumendid Kohila Vallavalitsuse korraldus nr 149, 09. mai 2022. a

Kohila Vallavalitsus Vabaduse tn 1, Kohila alev, Kohila vald, Raplamaa Telefon: 4894760 E-post: [email protected]

Teadaande avaldaja kontaktandmed: planeeringute juhtivspetsialist Peeter Pallav Telefon: 5302705 E-post: [email protected]

Teadaande number 1927476

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Kohila Vallavalitsus

[email protected]

Pihali külas Andrei ja Sõeru

detailplaneeringu algatamine

Kohila Vallavalitsuse esitas 26.05.2022 kirjaga nr 7-1/50 Rahandusministeeriumile Kohila

vallas Pihali külas Andrei ja Sõeru detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) algatamise

korralduse koos lähteseisukohtadega.

Detailplaneeringu ala suuruseks on 21,56 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Sõeru

(sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ja Andrei (sihtotstarve maatulundusmaa 100%)

kinnistute sihtotstarvete, hoonestusalade ja ehitusõiguste määramine. Detailplaneering on

kooskõlas Kohila valla üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu lähteseisukohtadest nähtub, et detailplaneeringu koostamisel tuleb teha

koostööd Päästeameti, tehnovõrkude valdajate ning maaomanikuga. Palun detailplaneering

kooskõlastada lisaks ka Transpordiametiga, kuna planeeritav ala asub Pihali-Adila-Rabivere

kõrvalmaantee 20103 ääres, millelt on ette nähtud mahasõit planeeritavale alale.

Palun kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik

isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes on

avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel.

Palun hoida Rahandusministeeriumi kursis detailplaneeringu menetlusega ja teavitada

kõikidest avalikest aruteludest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaia Sarnet

regionaalvaldkonna asekantsler

Aire Müürsepp 715 5872

[email protected]

Teie 26.05.2022 nr 7-1/50

Meie 13.06.2022 nr 15-3/4620-2

K O H I L A V A L L A V A L I T S U S

K O R R A L D U S

Kohila 03.07.2023 nr. 2-2/140

Detailplaneeringu vastuvõtmine

Kohila Vallavalitsuse 09.05.2022 korraldusega nr 149 algatati detailplaneeringu koostamine, anti

lähteseisukohad ning jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine Kohila vallas

Pihali külas Sõeru (katastritunnus 31701:006:0502, sihtotstarve maatulundusmaa 100%,

ruumikuju pindala 11,67 ha) ja Anderi (katastritunnus 31701:001:0541, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 9,89 ha) kinnistutel.

Planeeritav ala asub Rapla maakonnas Kohila vallas Pihali külas 11220 Kernu-Kohila tee ja

20103 Pihali-Adila-Rabivere tee ristmiku lõunaküljel oleva Pihali-Adila-Rabivere tee

edelapoolses servas ja Sõeru ringtee alguse idapoolses servas. Planeeringuala suurus on ligikaudu

21,56 ha.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Sõeru (katastritunnus 31701:006:0502, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 11,67 ha) ja Anderi (katastritunnus 31701:001:0541,

sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 9,89 ha) kinnistute sihtotstarvete

täpsustamine, hoonestusalade ja ehitusõiguste määramine (sh detailplaneeringu kohustuslike

hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja –rajatiste ning

ligipääsuteede asukohtade määramine) ning parima tasakaalustatud ruumilahenduse leidmine

majutushoonete ja rekreatsioonialade rajamiseks.

Vastavalt Kohila valla üldplaneeringule (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega

nr 86, edaspidi üldplaneering) asub planeeritav ala hajaasustuses, mille maakasutuse juhtotstarve

on puhke- ja virgestusmaa ning kaubandus- , teenindus- ja büroohoonete maa. Detailplaneering

on kooskõlas Kohila valla üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu eskiisi KSH eelhinnangu järgi ei jää kõnealustele kinnistutele ega nende

mõjupiirkonda kaitstavaid loodusobjekte ega alasid, sh Natura 2000 võrgustiku alasid, ega muid

loodus-ja keskkonnaaspekte, mis võiksid saada tegevusest negatiivselt mõjutatud.

Lähtuvalt eelnevast ja planeeringu põhilahendusest, kinnistute ümberkruntimist ei toimu. Sõeru

kinnistu detailplaneeringuga määratav sihtotstarve on ärimaa 30% ja maatulundusmaa 70%,

Anderi kinnistu määratav sihtotstarve on ärimaa 20% ja maatulundusmaa 80%. Kinnistu

hoonestusalad ja ehitusõigus on määratud vastavalt põhijoonisele (vt. DP-3 põhijoonis),

tehnovõrgud ja rajatised on määratud vastavalt tehnovõrkude joonisele (vt. DP-4 tehnovõrgud).

Kinnistute ehitusõigus jaotub järgmiselt: Sõeru kinnistu pindala 11,67 ha, hoonestusala pindala 4,3

ha, maksimaalne ehitisealune pindala 0,3 ha (täisehituse protsent 3%); Anderi kinnistu pindala 9,8

ha, hoonestusala pindala 1,46 ha, maksimaalne ehitisealune pindala 0,1 ha (täisehituse protsent

1%).

Uute hoonete projekteerimisel peab arvesse võtma olemasolevate hoonete kujunduslikku olemust

ja planeeringut. Hooned on lubatud ehitada viilkatustega, mille kaldenurk on 30-45 kraadi.

Lubatud on kuni kahe korruselised hooned, mille lubatav harja kõrgus on kuni 9 meetrit. Kõrval-

ja abihooned on lubatud ehitada ühe korruselistena, mille lubatav harja kõrgus maapinnast on kuni

7 meetrit. Planeeringus on ehituskeeluala laius kinnistu piiridest määratud 10 ja kohati 20 meetrit.

Riigitee poolses servas on teekaitsevööndi laius 30 meetrit. Kuivõrd planeeringuala asub

rohevõrgustikus, ei ole piirete ja aedade ehitamine lubatud, säilitamaks rohevõrgustiku sidusust ja

terviklikkust ulukite vabaks liikumiseks. Hoonete tegelik paiknemine määratakse ehitusprojektiga.

Ehitusprojektide eskiisid tuleb eelnevalt kooskõlastada Kohila valla vallaarhitektiga.

Huvitatud isik on kohustatud rajama tehnovõrgud (veevarustus, kanalisatsioon, elektrivarustus)

vastavalt detailplaneeringus kehtestatud järjekorrale (esmajärjekorras tehnovõrgud ja teed, seejärel

hooned), omadustele ning kommunikatsioonide rajamise projektile, mis koostatakse

detailplaneeringust lähtuva tööprojektina. Valminud trassidele peab koostama teostusjoonised ja

taotlema kasutusload.

Detailplaneeringu on koostanud Valtu Projekt OÜ (töö nr 21-10).

Detailplaneeringu on kooskõlastanud:

 Päästeamet (12.06.2023 kirjaga nr 7.2-3.4/2254-4)

 Transpordiamet (27.04.2023 kirjaga nr 7.2-2/23/7487-2)

Planeeringuga kavandatu vastab kehtivatele nõuetele ning Kohila valla üldplaneeringu

strateegilistele eesmärkidele.

Planeerimisseaduse § 134 ja § 135 lõike 1 alusel ning Kohila Vallavolikogu 25.06.2019

määruse nr 9 „Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusest, ehitusseadustikust,

planeerimisseadusest ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest

tulenevate ülesannete delegeerimine“ § 3 alusel

annab Kohila Vallavalitsus korralduse:

1. Võtta vastu Kohila valla Pihali küla Sõeru (katastritunnus 31701:006:0502) ja Anderi

(katastritunnus 31701:001:0541) kinnistute detailplaneering.

2. Kohila Vallavalitsusel korraldada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu avalik väljapanek.

Avaldada sellest teade ajalehtedes Raplamaa Sõnumid ja Kohila valla leht ning Kohila valla

kodulehel.

3. Kohila Vallavalitsusel korraldada vajadusel avalik arutelu ning avaldada vastav teade ajalehes

Raplamaa Sõnumid ja Kohila valla leht.

4. Korralduse peale võib esitada vaid Kohila Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks

pidanud korraldusest teada saama või kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.

5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

/digiallkiri/

/digiallkiri/

Allar Haljasorg

Vallavanem Roman Märtson

Vallasekretär

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kohila Vallavalitsus

[email protected]

Teie 03.04.2023 nr 7-5/294-1

Meie 27.04.2023 nr 7.2-2/23/7487-2

Pihali küla Anderi ja Sõeru kinnistute

detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Anderi ja Sõeru kinnistute detailplaneeringule

(katastritunnused vastavalt 31701:001:0541 ja 31701:006:0502, edaspidi planeering).

Planeeringuga soovitakse luua eeldused olemasoleva puhkekeskuse laiendamiseks.

Transpordiametiga ei ole eelnevalt koostööd tehtud.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Riigitee ristumiskohad tuleb puhkekeskuse teenindamiseks ümber ehitada nõuetekohaselt (sh

tolmuvaba kattega). Ristumiskohtade ümberehitamiseks tuleb huvitatud isikul taotleda EhS

§ 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

3. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anna Palusalu

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa: DP-3 Pohijoonis 29_03_2023.pdf

58507716, [email protected]

Lääne päästekeskus / A.H.Tammsaare pst 61 / 80042 Pärnu / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee /

Registrikood 70000585

Peeter Pallav Kohila Vallavalitsus

[email protected]

Teie 03.04.2023 nr 7-5/295-1 Meie 19.04.2023 nr 7.2-3.4/2254-2

Kohila vald, Pihali küla Sõeru ja Anderi

kinnistute detailplaneeringu

kooskõlastamisest keeldumine.

Austatud Peeter Pallav

Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel keeldub Päästeameti Lääne päästekeskus kooskõlastuse andmisest Valtu Projekt OÜ poolt koostatud töö nr 21-10 Rapla maakond, Kohila vald, Pihali

küla, Sõeru ja Anderi maa-ala detailplaneeringu tuleohutuse osale järgmistel põhjustel:

1. Planeeringu seletuskirja peatükis 8.16 Tuleohutuse tagamine punktis 4 on viidatud, et ühe kinnistu piires võib lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi selliste, hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit ning TP2- ja TP1-

klassi hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. EVS 812-7:2018 punkti 9.2.1.1 järgi saab üheks hooneks lugeda

hoonetekompleksi vaid nendel juhtudel, kui need kuuluvad samasse tuleohutusklass i ning asuvad samal kinnistul. Kusjuures ka sellisel juhul peavad olema moodustatud kasutusotstarbest tulenevad tuletõkkesektsioonid. Siseministri määruse nr 17 „Ehitise le

esitatavad tuleohutusnõuded“ § 12 lg 6 p 16 kohaselt on majutusruum ettenähtud tuletõkkesektsioonina. Põhijoonisel eksplikatsiooni kohaselt on planeeritud lühiaja lise

majutuse hooned (4), mis asuvad üksteisele lähemal, kui 8m. Alus: PlanS § 126 lg 1 p 9, SIM määrus nr 17 § 22 lg 2

Kooskõlastamisest keeldumine on registreeritud Päästeameti infosüsteemis numbriga 3186- 2023-2.

Päästeameti Lääne päästekeskuse kooskõlastamisest keeldumine on sisult menetlustoiming. Üldjuhul saab haldusmenetluse toimingu vaidlustada koos haldusaktiga (sisulise otsusega) - antud juhul on vaide või kaebuse esitamine võimalik pärast Kohila Vallavalitsuse otsust.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Margo Kubjas Ohutusjärelevalve büroo

nõunik Lääne päästekeskus

Margo Kubjas +372 4549762

[email protected]

Lääne päästekeskus / A.H.Tammsaare pst 61 / 80042 Pärnu / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee /

Registrikood 70000585

Peeter Pallav Kohila Vallavalitsus

[email protected]

Teie 15.05.2023 nr 7-5/295-3 Meie 12.06.2023 nr 7.2-3.4/2254-4

Kohila vald, Pihali küla Sõeru ja Anderi

kinnistute detailplaneeringu

kooskõlastamine

Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel annab Päästeameti Lääne päästekeskus kooskõlastuse Valtu Projekt OÜ poolt koostatud Rapla maakond, Pihali küla, Anderi ja Sõeru detailplaneeringu tuleohutuse osale.

Päästeameti Lääne päästekeskuse kooskõlastamine on sisult menetlustoiming. Üldjuhul saab

haldusmenetluse toimingu vaidlustada koos haldusaktiga (sisulise otsusega) - antud juhul on vaide või kaebuse esitamine võimalik pärast Kohila Vallavalitsuse otsust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Tiiu Varik-Sau Ohutusjärelevalve büroo

peainspektor Lääne päästekeskus

Tiiu Varik-Sau

+372 4892005 [email protected]

Detailplaneeringu vastuvõtmine

Kohila valla veebilehel (www.kohila.ee) 17. juuni 2023

KOHILA VALLAVALITSUS

Vabaduse 1 Telefon 489 4760 Registrikood 75018851 79804 KOHILA www.kohila.ee EE191010802003808002 AS SEB Pank RAPLA MAAKOND E-post: [email protected] EE552200001120222327 Swedbank AS

Nimekirja alusel kuupäev digiallkirjas nr 7-1/56

Pihali külas Anderi ja Sõeru kinnistu

detailplaneeringu avaliku väljapaneku

tulemused

Kohila Vallavalitsuse 03.07.2023. a korraldusega nr 2-2/140 võeti vastu ja suunati avalikule

väljapanekule Kohila vallas, Pihali külas Anderi ja Sõeru kinnistu detailplaneeringu põhilahendus.

Detailplaneeringu põhilahenduse avalik väljapanek toimus ajavahemikul 04.08-17.08.2023. a.

Detailplaneeringu avalik arutelu toimumine on vajadusel, Kohila vallamaja istungite saalis, avaliku

arutelu toimumisest teavitatakse korraldamise üksikasjade määramisel vastavalt

planeerimisseaduses sätestatule.

Detailplaneeringu materjalidega oli võimalik tutvuda: 1) vallavalitsuse

kodulehel www.kohila.ee/detailplaneeringute-avalikustamine1 2) tööaegadel vallamaja fuajees 3)

vallamaja ehituskabinetis nr 17.

Ettepanekuid, arvamusi, küsimusi ja vastuväiteid planeeringule sai esitada kuni 17.08.2023.

a kirjalikus vormis Kohila vallavalitsuse aadressile Vabaduse tn 1, Kohila alev 79804 või

üldmeilile [email protected].

Lähtuvalt eelnevast, ei laekunud Kohila vallavalitsusele ettepanekuid, arvamusi, küsimusi ega

vastuväiteid. Võttes aluseks eelneva, planeeringu korraldaja suunab detailplaneeringu

põhilahenduse kehtestamise menetluse etappi.

Lugupidamisega

/digiallkiri/

Peeter Pallav

planeeringute juhtivspetsialist

K O H I L A V A L L A V A L I T S U S

K O R R A L D U S

Kohila 25.09.2023 a. nr 2-2/260

Detailplaneeringu kehtestamine

Kohila Vallavalitsuse 09.05.2022. a korraldusega nr 149 algatati detailplaneeringu koostamine,

anti lähteseisukohad ning jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine Kohila vallas

Pihali külas Sõeru (katastritunnus 31701:006:0502, sihtotstarve maatulundusmaa 100%,

ruumikuju pindala 11,67 ha) ja Anderi (katastritunnus 31701:001:0541, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 9,89 ha) kinnistutel.

Planeeritav ala asub Rapla maakonnas Kohila vallas Pihali külas 11220 Kernu-Kohila tee ja

20103 Pihali-Adila-Rabivere tee ristmiku lõunaküljel oleva Pihali-Adila-Rabivere tee

edelapoolses servas ja Sõeru ringtee alguse idapoolses servas. Planeeringuala suurus on ligikaudu

21,56 ha.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Sõeru ja Anderi kinnistute sihtotstarvete täpsustamine,

hoonestusalade ja ehitusõiguste määramine (sh detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste

toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja –rajatiste ning ligipääsuteede

asukohtade määramine) ning parima tasakaalustatud ruumilahenduse leidmine majutushoonete ja

rekreatsioonialade rajamiseks.

Vastavalt Kohila valla üldplaneeringule (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega

nr 86, edaspidi üldplaneering) asub planeeritav ala hajaasustuses, mille maakasutuse juhtotstarve

on puhke- ja virgestusmaa ning kaubandus- , teenindus- ja büroohoonete maa. Detailplaneering

on kooskõlas Kohila valla üldplaneeringuga.

Lähtuvalt eelnevast ja planeeringu põhilahendusest, kinnistute ümberkruntimist ei toimu. Sõeru

kinnistu detailplaneeringuga määratav sihtotstarve on ärimaa 30% ja maatulundusmaa 70%,

Anderi kinnistu määratav sihtotstarve on ärimaa 20% ja maatulundusmaa 80%. Kinnistu

hoonestusalad ja ehitusõigus on määratud vastavalt põhijoonisele (vt. DP-3 põhijoonis),

tehnovõrgud ja rajatised on määratud vastavalt tehnovõrkude joonisele (vt. DP-4 tehnovõrgud).

Kinnistute ehitusõigus jaotub järgmiselt: Sõeru kinnistu pindala 11, 67 ha, hoonestusala pindala

4,3 ha, maksimaalne ehitisealune pindala 0,3 ha (täisehituse protsent 3%); Anderi kinnistu pindala

9,8 ha, hoonestusala pindala 1,46 ha, maksimaalne ehitisealune pindala 0,1 ha (täisehituse protsent

1%).

Uute hoonete projekteerimisel peab arvesse võtma olemasolevate hoonete kujunduslikku olemust

ja planeeringut. Hooned on lubatud ehitada viilkatustega, mille kaldenurk on 30-45 kraadi.

Lubatud on kuni kahe korruselised hooned, mille lubatav harja kõrgus on kuni 9 meetrit. Kõrval-

ja abihooned on lubatud ehitada ühekorruselistena, mille lubatav harja kõrgus maapinnast on kuni

7 meetrit. Planeeringus on ehituskeeluala laius kinnistu piiridest määratud 10 ja kohati 20 meetrit.

Riigitee poolses servas on teekaitsevööndi laius 30 meetrit. Kuivõrd planeeringuala asub

rohevõrgustikus, ei ole piirete ja aedade ehitamine lubatud, säilitamaks rohevõrgustiku sidusust ja

terviklikkust ulukite vabaks liikumiseks. Hoonete tegelik paiknemine määratakse ehitusprojektiga.

Ehitusprojektide eskiisid tuleb eelnevalt kooskõlastada Kohila valla vallaarhitektiga.

Huvitatud isik on kohustatud rajama tehnovõrgud (veevarustus, kanalisatsioon, elektrivarustus)

vastavalt detailplaneeringus kehtestatud järjekorrale (esmajärjekorras tehnovõrgud ja teed, seejärel

hooned), omadustele ning kommunikatsioonide rajamise projektile, mis koostatakse

detailplaneeringust lähtuva tööprojektina. Valminud trassidele peab koostama teostusjoonised ja

taotlema kasutusload.

Planeeringuga kavandatu vastab kehtivatele nõuetele ning Kohila valla üldplaneeringu

strateegilistele eesmärkidele, avaldab positiivset sotsiaalset- ja majanduslikku mõju läbi

puhketurismi ja rekreatsiooni võimaluste avardamisele looduskeskkonnas. Arvestab rohekoridori

nõuetega ning käsitleb leevendusmeetmeid läbi täiendava kõrg- ja madalhaljastuse loomise

planeeringualal.

Detailplaneering võeti vastu ning suunati avalikule väljapanekule 03.07.2023 korraldusega nr

2-2/140.

Põhilahenduse avalik väljapanek toimus ajavahemikul 04.08-17.08.2023. Planeeringu

materjalidega oli võimalik tutvuda: 1) vallavalitsuse kodulehel

www.kohila.ee/detailplaneeringute_avalikustamine1 2) tööaegadel vallamaja fuajees 3) vallamaja

ehituskabinetis nr 17. Ettepanekuid, küsimusi, arvamusi ja vastuväiteid sai esitada kuni

17.08.2023.

Avaliku väljapaneku jooksul ei esitatud kirjalikke ettepanekuid, küsimusi, arvamusi ega

vastuväiteid.

Planeerimisseaduse § 136 lõike 2 kohaselt ei ole avaliku arutelu korraldamine nõutav, kui

detailplaneeringu kohta ei esitatud avaliku väljapaneku jooksul kirjalikke arvamusi või kui kõik

kirjalikud arvamused on arvesse võetud.

Detailplaneeringu on koostanud Valtu Projekt OÜ (töö nr 21-10).

Detailplaneeringu on kooskõlastanud:

 Päästeamet (12.06.2023 reg kirjaga nr 7.2-3.4/2254-4)

 Transpordiamet (27.04.2023 reg kirjaga nr 7.2-2/23/7487-2)

Arvestades eeltoodut, planeerimisseaduse § 139 lõike 1 ja Kohila Vallavolikogu 25.06.2019

määruse nr 9 „Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusest, ehitusseadustikust,

planeerimisseadusest ning ehitussseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest

tulenevate ülesannete delegeerimine“ § 3 alusel

annab Kohila Vallavalitsus korralduse :

1. Kehtestada Pihali külas Sõeru (katastritunnus 31701:006:0502) ja Anderi

(katastritunnus 31701:006:0541) kinnistute detailplaneering.

2. Kohila vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu kehtestamisest ajalehtedes Kohila valla

leht ja Raplamaa Sõnumid, infosüsteemis Ametlikud Teadaanded ning Kohila valla kodulehel. Kui

teavitamine ei ole ajalehe Kohila valla leht ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik,

avaldatakse teade vallalehes esimesel võimalusel.

3. Teade detailplaneeringu kehtestamise kohta saata planeerimisseaduse § 127 lõigetest 1 ja 2

nimetatud isikutele ja asutustele.

4. Korralduse peale võib esitada vaide Kohila Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal

oleks pidanud korraldusest teada saama või kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

/digiallkiri/

/digiallkiri/

Allar Haljasorg

Vallavanem Roman Märtson

Vallasekretär

Detailplaneeringu kehtestamise teade

Avaldamise algus: 02.10.2023 Avaldamise lõpp: tähtajatu

Kohila Vallavalitsus avaldab teadaande planeerimisseaduse (PlanS) § 139 lõike 3 alusel.

Kohila Vallavalitsus teatab et Kohila Vallavalitsuse 25.09.2023. a korraldusega nr 2-2/260 kehtestati Pihali külas Anderi (kü 31701:001:0541) ja Sõeru (kü 31701:006:0502) kinnistu detailplaneering. Planeeritav ala asub Rapla maakonnas Kohila vallas Pihali külas 11220 Kernu-Kohila tee ja 20103 Pihali- Adila-Rabivere tee ristmiku lõunaküljel oleva Pihali-Adila-Rabivere tee edelapoolses servas ja Sõeru ringtee alguse idapoolses servas. Planeeringuala suurus on ligikaudu 21,56 ha.

Lähtuvalt planeeringu põhilahendusest, kinnistute ümberkruntimist ei toimu. Sõeru kinnistu detailplaneeringuga määratav sihtotstarve on ärimaa 30% ja maatulundusmaa 70%, Anderi kinnistu määratav sihtotstarve on ärimaa 20% ja maatulundusmaa 80%. Kinnistu hoonestusalad, ehitusõigus, tehnovõrgud ja rajatised on määratud. Kinnistute ehitusõigus jaotub järgmiselt: Sõeru kinnistu pindala 11, 67 ha, hoonestusala pindala 4,3 ha, maksimaalne ehitisealune pindala 0,3 ha (täisehituse protsent 3%); Anderi kinnistu pindala 9,8 ha, hoonestusala pindala 1,46 ha, maksimaalne ehitisealune pindala 0,1 ha (täisehituse protsent 1%).

Hooned on lubatud ehitada viilkatustega, mille kaldenurk on 30-45 kraadi. Lubatud on kuni kahe korruselised hooned, mille lubatav harja kõrgus on kuni 9 meetrit. Kõrval- ja abihooned on lubatud ehitada ühe korruselistena, mille lubatav harja kõrgus maapinnast on kuni 7 meetrit. Planeeringus on ehituskeeluala laius kinnistu piiridest määratud 10 ja kohati 20 meetrit. Riigitee poolses servas on teekaitsevööndi laius 30 meetrit. Kuivõrd planeeringuala asub rohevõrgustikus ei ole piirete ja aedade ehitamine lubatud, säilitamaks rogevõrgustiku sidusust ja terviklikkust ulukite vabaks liikumiseks. Hoonete tegelik paiknemine määratakse ehitusprojektiga. Ehitusprojektide eskiisid tuleb eelnevalt kooskõlastada Kohila valla valla-arhitektiga.

Huvitatud isik on kohustatud rajama tehnovõrgud (veevarustus, kanalisatsioon, elektrivarustus) vastavalt detailplaneeringus kehtestatud järjekorrale (esmajärjekorras tehnovõrgud ja teed, seejärel hooned), omadustele ning kommunikatsioonide rajamise projektile, mis koostatakse detailplaneeringust lähtuva tööprojektina. Valminud trassidele peab koostama teostusjoonised ja taotlema kasutusload.

Planeeringuga kavandatud vastab kehtivatele nõuetele ning Kohila valla üldplaneeringu strateegilistele eesmärkidele, avaldab positiivset sotsiaalset- ja majanduslikku mõju läbi puhketurismi ja rekreatsiooni võimaluste avardamisele looduskeskkonnas. Arvestab rohekoridori nõuetega ning käsitleb leevendusmeetmeid läbi täiendava kõrg- ja madalhaljastuse loomise planeeringualal.

Planeeritava ala dokumendid on leitavad portaalist www.planeeringud.ee

Dokumendid Kohila Vallavalitsuse 25.09.2023, korraldus nr 2-2/260

Kohila Vallavalitsus Kohila alev, Kohila vald, Rapla maakond, Vabaduse tn 1 Telefon: +372 4894760 E-post: [email protected]

Teadaande avaldaja kontaktandmed: planeeringute juhtivspetsialist PEETER PALLAV Telefon: 5302705

E-post: [email protected]

Teadaande number 2128832

TEAVITUS_Kohila valla kodulehekülg 02.10.2023