| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/6277 |
| Registreeritud | 10.10.2023 |
| Sünkroonitud | 31.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Haljala Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Haljala Vallavalitsus |
| Vastutaja | Andres Lavrenov |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tere
Saadan Teile ettepaneku Oandu paisule väljastatud keskkonnaloa üle võtmiseks. Kirjale on lisatud 26.09 toimunud samateemalise koosoleku memo.
Lugupidamisega
Lea Mägi
keskkonnaspetsialist
Haljala Vallavalitsus
[email protected]
tel +372 5669 4496
Koosoleku memo teemal „Oandu pais Altja jõel“
Koosolek toimus Haljala vallamajas Tallinna mnt 13, Haljala alevik 26.septembril 2023
Algus 11.00
Lõpp 14.20
Koosolekust võtsid osa ametkondade esindajad, kinnistunaabrid ning Oandu kohalikud
huvitatud isikud.
Osavõtjate registreerimisleht memole lisatud.
Sissejuhatus:
Haljala vallavalitsus taotles Keskkonnaametilt vee erikasutusluba Altja jõe paisutamiseks
Oandu paisul Haljala Vallavalitsuse 03.07.2019 nr 384 korraldusega „Vee-erikasutusloa
taotlemine Oandu paisul Haljala Vallavalitsuse haldusesse“. Keskkonnaloa taotlemisele on
eelnenud pikk ajalugu.
Keskkonnainspektsiooni Lääne-Virumaa büroo alustas 09.11.2012 haldusmenetlust Haljala
vallas Oandu külas Altja jõel oleva Oandu paisu suhtes. AS KC Grupp juhatuse liige andis
18.02.2013 Keskkonnainspektsioonile teada, et AS KC Grupp plaanib Järve kinnistu üle anda
Vihula vallale. 07.02.2013 Vihula Vallavolikogu otsusega ei nõustutud kinnistu Vihula vallale
tasuta üleandmisega põhjendusega, et nimetatud kinnistu omamine ei ole avalikes huvides ega
avaliku võimu teostamiseks vajalik vara. 2018 aastal on RMK metsaparandusosakonna juhataja
Keskkonnainspektsioonile teada andnud, et RMK-l on ette valmistatud vee erikasutusloa
taotluse materjalid, kuid puudub huvitatud osapool eelarve rahastamiseks. Seniks kuni puudub
rahastus, ei ole RMK-l võimalust vee erikasutusloa taotlust esitada.
23.08 2018 küsis Haljala vald RMK-lt ja AS KC Gruppilt, et millistel tingimustel on KC Grupp
Oandu paisule jäävat maaüksust nõus Haljala vallale andma ja kui suur rahaline kohustus
kaasneb kohalikule omavalitsusele vee erikasutusloa taotlemisega, paisu nõuetele vastavaks
viimisega ja hilisema hooldamisega ning kui suur on RMK poolne panus? RMK teeb Haljala
Vallavalitsusele ettepaneku taotleda Keskkonnaministeeriumilt Truubi kinnistu tasuta
otsustuskorras Haljala vallale võõrandamist. Selline ettepanek oli juba varasemalt Vihula
Vallavalitsusele esitanud. Koos kinnistu võõrandamise ja üleandmisega on RMK valmis üle
andma kõik vee-erikasutusloa taotluse materjalid.
Haljala vallavalitsus pöördus 04.10.2018 Keskkonnaameti poole küsimusega, kas Oandu paisu
on võimalik säilitada ning kas riigil on Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärkidest lähtuvalt huvi
paisu säilitada? Keskkonnaamet on seisukohal, et Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärkide ning
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava eesmärkide elluviimiseks on eelistatum lahendus Oandu
paisu lammutamine. Paisu säilitamise korral tuleb taotleda vee erikasutusluba koos kalade
läbipääsu tagamisega.
02.01.2019 on pöördunud Oandu, Tepelvälja ja Lauli külade elanike ja nende järeltulijad
Haljala valla poole Oandu paisu säilitamiseks. Pöördumisel on 82 allkirja.
Veebruaris 2019 toimub kohtumine, kus arutati Oandu paisu vee erikasutusloa taotlemise ja
paisu likvideerimisega seonduvaid asjaolusid Haljala valla teenuskeskuses (aadressil Rakvere
mnt 3, Haljala alevik) Koosolekust võtsid osa ametkondade esindajad ja ka kohaliku kogukonna
esindajad.
03.07.2019 annab Haljala Vallavalitsus välja korralduse nr 384 „Vee-erikasutusloa taotlemine
Oandu paisul Haljala Vallavalitsuse haldusesse“. Korralduses on märgitud, et RMK tellimusel
koostas Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Oandu paisu muldkeha uuringu aruande. Aruande
kohaselt Oandu pinnaspaisu materjal ei ole külmaohtlik, nõuetekohase ekspluatatsiooni
olukorras on pinnaspais stabiilne ja filtratsiooni tõkestamiseks rajatud saviekraan on piisava
paksusega ja toimiv. Sellest tulenevalt Oandu pinnaspais lähiaja investeeringuid ei nõua.
27.10.2021 väljastas Keskkonnaamet keskkonnaloa nr KL-513761 andmise korralduse.
Keskkonnaluba anti Haljala Vallavalitsusele Altja jõe paisutamiseks Oandu paisul.
Keskkonnaamet on korralduses andnud loa omanikule (Haljala vallavalitsusele) tähtajaks
15.09.2024 ning selleks ajaks tuleb leida sobivaim lahendus Oandu paisule ning tellida projekt.
Projekt esitada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks hiljemalt 01.11.2022. Projektile lisada
ihtüoloogi eksperthinnang projektilahenduse kohta, kas see tagab kalade läbipääsu üles- ja
allavoolu liikumise. Projektijärgsed ehitustööd tuleb lõpetada hiljemalt 15.09.2024. Haljala
vallavalitsus taotles eelnimetatud tegevusteks Keskkonnaametilt tähtja pikendust ning
nüüdseks on projekti esitamise tähtaeg 01.11.2023.
Haljala valla seisukoht:
Koosoleku kokkukutsumise mõte ja vajadus seisneb selles, et arutada kuidas Oandu paisu
teemadega edasi minna ning keskkonnaloas tulenevaid nõudeid täita. Nüüdseks on tähtaja
pikendamisest aasta möödas ja siiani ei ole samme astutud. Vald ei saa võtta sellist kohustust,
et regulaarselt neid kohustusi täita. Vallal ei ole ressurssi ja võimekust. Samas ei saa nõudeid
ignoreerida. Oandu paisu osas tuleb võtta seisukoht, et see pais üle anda riigile. Oandu pais
asub kahel kinnistul, millest üks kinnistu kuulub vallale ja teine RMK-le. Järv ise on ka suures
osas RMK oma ja RMK võiks olla paisust huvitatud, sest külastuskeskus on rajatud Oandule
paisu kõrvale ja paisu ääres on ka loodusrada. Vallavanem küsib, kas RMK siseselt saaks
arutada külastuskeskuse huvitatust paisu ülevõtmiseks?
Siiani on vallavalitsus proovinud elanike huvisid arvestada, aga praegusel hetkel ei ole see enam
võimalik. Me peame kõiki valla inimesi kohtlema võrdselt. Vallas on rohkem paisusid ja kui
hakkame tegelema Oandu paisuga, siis kerkib küsimus, et miks vald ei tegele teiste valla
territooriumil olevate paisudega.
Kohalike elanike ja huvitatud isikute arvamus:
Kohalikud elanikud väidavad, et pais on olnud ajalooliselt seal juba 15. sajandist. Kui nii pikalt
on suudetud seda hoida, siis nüüd keeruliste lubadega on see võimatuks tehtud.
Arvamus on, et kala ei ole olnud ülevalpool paisu vähemalt 20 aastat. Ülevaltpoolt paisu ei tule
vett peale. Paisjärves on praegu kalad ja väljakujunenud elustik ja olemasolev veesilm on
vajalik olemasolevale elustikule. Kui paisu pole, siis hävitatakse praegune paisus
väljakujunenud elustik. Kumb hetkel on väärtuslikum kas paisus aastate jooksul tekkinud
elustik või kalade läbipääs jões?
Tekkis küsimus, et kui hakatakse taastama jõesängi, kas need kulutused on siis väiksemad kui
projekti koostamine ja paisu nõuetekohaseks ehitamine. Kuhu pannakse muda, mis sealt tuleb?
Millist tehnikat on vaja kasutada?
Altja jõel ei ole suurvee aega isegi kevadel. Et kui pais alla lastakse, mis siis saab jõest
ülevalpool paisu. Kust see jõgi vee saab? Küsimus - kas on mõistlik sellisel jõel hakata rajama
kallist kalade läbipääsu? Kohalikud elanikud saavad aru, et keegi ei suuda ega taha kulutusi
kanda, samas tuleb ettekirjutatud nõuded täita. Küsimus kodanikult, et kui nemad teevad MTÜ,
kas vald on nõus selle üle andma koos kohustusega?
Oandu kandi inimeste mure on selles, et kui pais alla lastakse ja paisutatud järv kaob, siis
inimestele see koht ei paku enam midagi ja koht hääbub. Küsimus on, kas vallal või RMK-l on
mingeid nägemusi, et paisu saaks mingil moel nõuetekohaselt säilitada. Kindlalt väljendasid
koosolekust osavõtnud inimesed soovi, et Oandu pais säiliks, et piirkond ei kaotaks oma
praegust atraktiivsust. Kui Vihula pais ka alla lastakse, siis jääb väga suur piirkond ilma
tuletõrje veevõtukohata.
Keskkonnaagentuuri seisukoht:
Kuidas kala ülespoole suunata on väga peadmurdev ülesanne. Jõesilm on praegu jõudnud
Oandu paisuni ja on ka forelli. Altja jõge peetakse väga heaks forelli jõeks. Paisjärve lõigust
tuleks elustikule ruumi juurde.
Keskkonnaamet:
Oandu paisul ei ole olnud enne 2021. aastat veeluba. Nii RMK kui ka Transpordiamet ei ole
olnud sellest huvitatud. Vee erikasutusluba anti 2021. aastal Haljala vallale. Otsiti kolmandat
osapoolt, kes oleks huvitatud veesilma säilitamisest. Nüüd peab paisu viima vastavusse
tänapäevastele nõuetele.
Me ei räägi ainult kalade läbipääsust. Tuleb tagada looduslik stabiilsus. Ühel hetkel kuhjuvad
ikka setted ja on vaja teada, kas on oht järve kinnikasvamiseks.
Praeguseks on palju paise likvideeritud, järve põhi korrastati, liigid, kes peaksid jõgedes elama
ja levima on nendes jõgedes olemas. Osadele paisudele on rajatud kalapääsud. Kalapääsusid on
rajatud alates aastast 2011. Kalapääsude teemat on Euroopas rohkem praktiseeritud, aga meil
ei ole praegu kalapääsud hästi õnnestunud. Asja rikub teinekord ära kellegi huvi veetaset
kõrgemal hoida. Vahest on avastatud, et kalapääsudesse on rajatud paisutusi. Kui tõket enam ei
ole, siis kalapääs on tagatud.
Aastast 2021 on olemas kiri, kus on kirjas, et Oandu paisul head tehnilist lahendust ei ole leitud.
Nüüd tuleb vaadata kas praegu on paremaid lahendusi ja uusi teadmisi. Keskkonnaameti sõnul
ei kaasne paisu likvideerimisega ökosüsteemi hävitamist. Keskkonnaameti arvamus on, et ehk
saab vahetada veeloa omanikku.
Veevooluspetsialist:
Altja jões ei ole asi ei ole ainult kalades, vaid kogu jõe toimimises. Ülevalt poolt paisu tuleb
Altja jõkke 3 oja sisse ja seal on teatud elustik, olenemata vähesest vee kogusest. Altja jõe puhul
on probleem see, et on maaparandusest mõjutatud ja sirgeks kaevatud. Ka väikestes niredes
saavad forellid kudeda. Looduskaitseliselt on Altja jõgi väga väärtuslik ja paisud killustavad
jõge. Lühidalt on minu hinnang, et paisu avamine on looduskaitseliselt vajalik, et Altja jõe ja
kaldaalade ökosüsteemid toimiksid paremini. Samas ma mõistan kohalike muret, et kaob neile
harjumuspärane kena avara vaatega keskkond.
RMK esindaja:
Oandu paisul ei ole 30-40 aastat midagi tehtud ja setted kogunevad. Paisu ees on praegu veesilm
normaalne. Kui kergitaks vee taseme eelnenud tasemele, siis see uputab võsastunud ala, siis
kogunenud setted satuvad vette ja see tähendab kaldaala puhastamist. Mida rohkem alandame
vee taset, seda rohkem ta kinni kasvab. Et paisjärv suudaks ise ennast puhtana hoida, siis peaks
sügavus olema 3m. Kui paisjärv on puhastamata, siis ei ole paisjärv ilus vaadata ja elustikule
mõjub halvasti.
Ükskõik, kes seda seal tegema hakkab, peab ikka kinnistu omanikega tegevused
kooskõlastama. RMK looduskaitseosakonnale on Kliimaministeeriumi poolt ette kirjutatud
paisude hooldus. Taastamise projekt näeb ette seda, et vesi voolab ise mööda jõge.
Selliseid töid on varem tehtud. Ükskõik kes seda tööd tegema hakkab, nõuab ikka eelnevaid
eelhinnanguid. Eestis on 2 tüüpi paise. Esiteks on sellised, mis tuleb süvendada ja see on väga
kallis tegevus. Teiseks olemasolevad, nagu Mustoja, on odavamad. Kui need tööd teha kevadel,
siis sügiseks on rohelus peal. See on looduslik sete taastumine. RMK teeb ka kaldakindlustusi.
Neid olukordi, kus paisud tagastatakse riigile, on olnud teisigi. Tuleb tagada ehitustehniline
seisukord, mis nõuab projekteerimist. Kui palju on praegu paisus setet – ei tea. Keegi ei ole
nende paisudega väga pikalt tegelenud. Paisud on tehislikud ja jõe seisukohalt ei ole see hea.
Alamjooks on ka häiritud. Vee läbijooks on väga tihedalt seotud kogu jõe elustikuga.
Oandu paisu setetest puhastamine on kahtlemata kallis projekt. Eelnevalt tuleb projekt teha ja
alles siis saab öelda, milline asi on reaalselt tehtav ja mis maksma läheb. KIK on eelnevalt
rahastatud ka kalade läbipääsu projekte.
Kuigi on Euroopa direktiivid, on ka ilma direktiivideta meil teadmine, et paisud on mõjutanud
jõgede elustikku. Kalade rändeajal lasti vanasti paisud alla. Praegu ei ole paisud arvestanud
jõgedega. Altja jõel on vett vähe. Pais hoiab vett kinni ja ei toimi. Paisu valdajal tuleb hakata
selle probleemiga tegelema ja setteid eemaldama. Kui setted on kuni meeter, siis takistab
elustiku toimimist. Setted liiguvad aastaringselt ja satuvad vette.
Kui tehisjärv on olnud väga kaua, siis alla lastud paisul ise loodus ei taastu, aga kui settest
puhastada, siis taastub kiiresti. Seal kus on tehtud inimese poolt parandustöid, ei ole olnud
probleeme. Kui on tehtud tehiskalapääs, siis ei ole kindel, et asi toimib. Kui on looduslikud
kalapääsud, siis on olnud asi parem, aga võib ka jõgi kuivale jääda. Kui paisudega veevoolu
kinni hoida, siis see kahjustab allavoolu jõe sängi. Paisu ei tohiks keegi järsult alla lasta, sest
selleks on järk-järguline protseduur. RMK valduses on praegu erinevatel põhjustel paise. RMK
ei võta kergekäeliselt neid kohustusi, teades, mis kulutused tulevad.
Paisutustaseme alandamise ja paisu likvideerimisel puhul tuleb alati elanikega läbi rääkida.
Päästeamet tahaks olemasolevaid veekogusid kasutada, aga neil puudub ülevaade nende
korrasolekust. Päästeameti praegune tehnika kasutamine vajab vaba, ilma seteteta vett.
Kui vald annab paisu ära, siis Rahandusministeerium otsustab, kellele pais antakse.
Võimalused olukorda säilitada on olemas, aga see nõuab summasid mida hetkel kellelgi ei ole.
Kõike korraga ei saa- säilitada olemasolev ja tagada kalade läbipääs.
Memo koostanud Lea Mägi
Haljala vallavalitsuse keskkonnaspetsialist
Haljala Vallavalitsus
Haljala vallavalitsus Tallinna mnt 13, Haljala alevik 45301 tel +372 325 8630 | +372 510 6244 e-post [email protected] | www.haljala.ee
registrikood 75013144
EE492200221011363010 Swedbank
EE291010502009480009 SEB Pank
Lp Mikk Marran
Riigimetsa Majandamise Keskus
Meie 09.10.2023 nr 4-1/209-1
Ettepanek Oandu paisu vee erikasutusloa üle võtmiseks
Oandu pais asub Lääne-Virumaal Haljala vallas Oandu külas Järve kinnistul (registriosa nr
5338431, katastritunnus 88703:001:0294) ja Truubi kinnistul (registriosa nr 5337931,
katastritunnus 88703:001:0276). Paisu alune maa on jagatud kaheks ning Järve kinnistu on
munitsipaalomandis ja Truubi kinnistu on riigiomandis. Looduspargi kinnistu, mis piirneb
paisutatud tiigiga, kuulub riigile .
Keskkonnaamet andis Haljala Vallavalitsusele tähtajatu kehtivusega keskkonnaluba nr KL-
513761 Altja jõe (keskkonnaregistrikood VEE1076600) paisutamiseks Oandu paisul (Eesti
Looduse Infosüsteemi kood PAIS018040)
Paisu omanik või valdaja on kohustatud tagama vee-elustikku kaitse, sealhulgas tagama
Keskkonnaameti nõudmisel kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu.
Keskkonnaamet on seisukohal, et Oandu paisul tuleb tagada kalade
läbipääs paisust üle- ja allavoolu hiljemalt 15.09.2024.
Haljala vallal puuduvad vahendid Oandu paisu korrastamiseks ja keskkonnaloa korralduses
toodud nõuete täitmiseks .
26. oktoobril 2023 toimus Haljala vallamajas koosolek, millest võtsid osa erinevate
ametkondade esindajad ja kohalikud elanikud . (Koosoleku memo on kirjale lisatud)
Käesolevaga teeb Haljala vallavalitsus ettepaneku Riigimetsa Majandamise Keskusele võtta
üle Oandu paisu vee erikasutusluba nr KL-513761 ja kaaluda Järve kinnistu riigi
omandisse võtmist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anti Puusepp
vallavanem
Lea Mägi +372 56694496 ;lea.mä[email protected]
keskkonnaspetsialist
Koosoleku memo teemal „Oandu pais Altja jõel“
Koosolek toimus Haljala vallamajas Tallinna mnt 13, Haljala alevik 26.septembril 2023
Algus 11.00
Lõpp 14.20
Koosolekust võtsid osa ametkondade esindajad, kinnistunaabrid ning Oandu kohalikud
huvitatud isikud.
Osavõtjate registreerimisleht memole lisatud.
Sissejuhatus:
Haljala vallavalitsus taotles Keskkonnaametilt vee erikasutusluba Altja jõe paisutamiseks
Oandu paisul Haljala Vallavalitsuse 03.07.2019 nr 384 korraldusega „Vee-erikasutusloa
taotlemine Oandu paisul Haljala Vallavalitsuse haldusesse“. Keskkonnaloa taotlemisele on
eelnenud pikk ajalugu.
Keskkonnainspektsiooni Lääne-Virumaa büroo alustas 09.11.2012 haldusmenetlust Haljala
vallas Oandu külas Altja jõel oleva Oandu paisu suhtes. AS KC Grupp juhatuse liige andis
18.02.2013 Keskkonnainspektsioonile teada, et AS KC Grupp plaanib Järve kinnistu üle anda
Vihula vallale. 07.02.2013 Vihula Vallavolikogu otsusega ei nõustutud kinnistu Vihula vallale
tasuta üleandmisega põhjendusega, et nimetatud kinnistu omamine ei ole avalikes huvides ega
avaliku võimu teostamiseks vajalik vara. 2018 aastal on RMK metsaparandusosakonna juhataja
Keskkonnainspektsioonile teada andnud, et RMK-l on ette valmistatud vee erikasutusloa
taotluse materjalid, kuid puudub huvitatud osapool eelarve rahastamiseks. Seniks kuni puudub
rahastus, ei ole RMK-l võimalust vee erikasutusloa taotlust esitada.
23.08 2018 küsis Haljala vald RMK-lt ja AS KC Gruppilt, et millistel tingimustel on KC Grupp
Oandu paisule jäävat maaüksust nõus Haljala vallale andma ja kui suur rahaline kohustus
kaasneb kohalikule omavalitsusele vee erikasutusloa taotlemisega, paisu nõuetele vastavaks
viimisega ja hilisema hooldamisega ning kui suur on RMK poolne panus? RMK teeb Haljala
Vallavalitsusele ettepaneku taotleda Keskkonnaministeeriumilt Truubi kinnistu tasuta
otsustuskorras Haljala vallale võõrandamist. Selline ettepanek oli juba varasemalt Vihula
Vallavalitsusele esitanud. Koos kinnistu võõrandamise ja üleandmisega on RMK valmis üle
andma kõik vee-erikasutusloa taotluse materjalid.
Haljala vallavalitsus pöördus 04.10.2018 Keskkonnaameti poole küsimusega, kas Oandu paisu
on võimalik säilitada ning kas riigil on Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärkidest lähtuvalt huvi
paisu säilitada? Keskkonnaamet on seisukohal, et Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärkide ning
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava eesmärkide elluviimiseks on eelistatum lahendus Oandu
paisu lammutamine. Paisu säilitamise korral tuleb taotleda vee erikasutusluba koos kalade
läbipääsu tagamisega.
02.01.2019 on pöördunud Oandu, Tepelvälja ja Lauli külade elanike ja nende järeltulijad
Haljala valla poole Oandu paisu säilitamiseks. Pöördumisel on 82 allkirja.
Veebruaris 2019 toimub kohtumine, kus arutati Oandu paisu vee erikasutusloa taotlemise ja
paisu likvideerimisega seonduvaid asjaolusid Haljala valla teenuskeskuses (aadressil Rakvere
mnt 3, Haljala alevik) Koosolekust võtsid osa ametkondade esindajad ja ka kohaliku kogukonna
esindajad.
03.07.2019 annab Haljala Vallavalitsus välja korralduse nr 384 „Vee-erikasutusloa taotlemine
Oandu paisul Haljala Vallavalitsuse haldusesse“. Korralduses on märgitud, et RMK tellimusel
koostas Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Oandu paisu muldkeha uuringu aruande. Aruande
kohaselt Oandu pinnaspaisu materjal ei ole külmaohtlik, nõuetekohase ekspluatatsiooni
olukorras on pinnaspais stabiilne ja filtratsiooni tõkestamiseks rajatud saviekraan on piisava
paksusega ja toimiv. Sellest tulenevalt Oandu pinnaspais lähiaja investeeringuid ei nõua.
27.10.2021 väljastas Keskkonnaamet keskkonnaloa nr KL-513761 andmise korralduse.
Keskkonnaluba anti Haljala Vallavalitsusele Altja jõe paisutamiseks Oandu paisul.
Keskkonnaamet on korralduses andnud loa omanikule (Haljala vallavalitsusele) tähtajaks
15.09.2024 ning selleks ajaks tuleb leida sobivaim lahendus Oandu paisule ning tellida projekt.
Projekt esitada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks hiljemalt 01.11.2022. Projektile lisada
ihtüoloogi eksperthinnang projektilahenduse kohta, kas see tagab kalade läbipääsu üles- ja
allavoolu liikumise. Projektijärgsed ehitustööd tuleb lõpetada hiljemalt 15.09.2024. Haljala
vallavalitsus taotles eelnimetatud tegevusteks Keskkonnaametilt tähtja pikendust ning
nüüdseks on projekti esitamise tähtaeg 01.11.2023.
Haljala valla seisukoht:
Koosoleku kokkukutsumise mõte ja vajadus seisneb selles, et arutada kuidas Oandu paisu
teemadega edasi minna ning keskkonnaloas tulenevaid nõudeid täita. Nüüdseks on tähtaja
pikendamisest aasta möödas ja siiani ei ole samme astutud. Vald ei saa võtta sellist kohustust,
et regulaarselt neid kohustusi täita. Vallal ei ole ressurssi ja võimekust. Samas ei saa nõudeid
ignoreerida. Oandu paisu osas tuleb võtta seisukoht, et see pais üle anda riigile. Oandu pais
asub kahel kinnistul, millest üks kinnistu kuulub vallale ja teine RMK-le. Järv ise on ka suures
osas RMK oma ja RMK võiks olla paisust huvitatud, sest külastuskeskus on rajatud Oandule
paisu kõrvale ja paisu ääres on ka loodusrada. Vallavanem küsib, kas RMK siseselt saaks
arutada külastuskeskuse huvitatust paisu ülevõtmiseks?
Siiani on vallavalitsus proovinud elanike huvisid arvestada, aga praegusel hetkel ei ole see enam
võimalik. Me peame kõiki valla inimesi kohtlema võrdselt. Vallas on rohkem paisusid ja kui
hakkame tegelema Oandu paisuga, siis kerkib küsimus, et miks vald ei tegele teiste valla
territooriumil olevate paisudega.
Kohalike elanike ja huvitatud isikute arvamus:
Kohalikud elanikud väidavad, et pais on olnud ajalooliselt seal juba 15. sajandist. Kui nii pikalt
on suudetud seda hoida, siis nüüd keeruliste lubadega on see võimatuks tehtud.
Arvamus on, et kala ei ole olnud ülevalpool paisu vähemalt 20 aastat. Ülevaltpoolt paisu ei tule
vett peale. Paisjärves on praegu kalad ja väljakujunenud elustik ja olemasolev veesilm on
vajalik olemasolevale elustikule. Kui paisu pole, siis hävitatakse praegune paisus
väljakujunenud elustik. Kumb hetkel on väärtuslikum kas paisus aastate jooksul tekkinud
elustik või kalade läbipääs jões?
Tekkis küsimus, et kui hakatakse taastama jõesängi, kas need kulutused on siis väiksemad kui
projekti koostamine ja paisu nõuetekohaseks ehitamine. Kuhu pannakse muda, mis sealt tuleb?
Millist tehnikat on vaja kasutada?
Altja jõel ei ole suurvee aega isegi kevadel. Et kui pais alla lastakse, mis siis saab jõest
ülevalpool paisu. Kust see jõgi vee saab? Küsimus - kas on mõistlik sellisel jõel hakata rajama
kallist kalade läbipääsu? Kohalikud elanikud saavad aru, et keegi ei suuda ega taha kulutusi
kanda, samas tuleb ettekirjutatud nõuded täita. Küsimus kodanikult, et kui nemad teevad MTÜ,
kas vald on nõus selle üle andma koos kohustusega?
Oandu kandi inimeste mure on selles, et kui pais alla lastakse ja paisutatud järv kaob, siis
inimestele see koht ei paku enam midagi ja koht hääbub. Küsimus on, kas vallal või RMK-l on
mingeid nägemusi, et paisu saaks mingil moel nõuetekohaselt säilitada. Kindlalt väljendasid
koosolekust osavõtnud inimesed soovi, et Oandu pais säiliks, et piirkond ei kaotaks oma
praegust atraktiivsust. Kui Vihula pais ka alla lastakse, siis jääb väga suur piirkond ilma
tuletõrje veevõtukohata.
Keskkonnaagentuuri seisukoht:
Kuidas kala ülespoole suunata on väga peadmurdev ülesanne. Jõesilm on praegu jõudnud
Oandu paisuni ja on ka forelli. Altja jõge peetakse väga heaks forelli jõeks. Paisjärve lõigust
tuleks elustikule ruumi juurde.
Keskkonnaamet:
Oandu paisul ei ole olnud enne 2021. aastat veeluba. Nii RMK kui ka Transpordiamet ei ole
olnud sellest huvitatud. Vee erikasutusluba anti 2021. aastal Haljala vallale. Otsiti kolmandat
osapoolt, kes oleks huvitatud veesilma säilitamisest. Nüüd peab paisu viima vastavusse
tänapäevastele nõuetele.
Me ei räägi ainult kalade läbipääsust. Tuleb tagada looduslik stabiilsus. Ühel hetkel kuhjuvad
ikka setted ja on vaja teada, kas on oht järve kinnikasvamiseks.
Praeguseks on palju paise likvideeritud, järve põhi korrastati, liigid, kes peaksid jõgedes elama
ja levima on nendes jõgedes olemas. Osadele paisudele on rajatud kalapääsud. Kalapääsusid on
rajatud alates aastast 2011. Kalapääsude teemat on Euroopas rohkem praktiseeritud, aga meil
ei ole praegu kalapääsud hästi õnnestunud. Asja rikub teinekord ära kellegi huvi veetaset
kõrgemal hoida. Vahest on avastatud, et kalapääsudesse on rajatud paisutusi. Kui tõket enam ei
ole, siis kalapääs on tagatud.
Aastast 2021 on olemas kiri, kus on kirjas, et Oandu paisul head tehnilist lahendust ei ole leitud.
Nüüd tuleb vaadata kas praegu on paremaid lahendusi ja uusi teadmisi. Keskkonnaameti sõnul
ei kaasne paisu likvideerimisega ökosüsteemi hävitamist. Keskkonnaameti arvamus on, et ehk
saab vahetada veeloa omanikku.
Veevooluspetsialist:
Altja jões ei ole asi ei ole ainult kalades, vaid kogu jõe toimimises. Ülevalt poolt paisu tuleb
Altja jõkke 3 oja sisse ja seal on teatud elustik, olenemata vähesest vee kogusest. Altja jõe puhul
on probleem see, et on maaparandusest mõjutatud ja sirgeks kaevatud. Ka väikestes niredes
saavad forellid kudeda. Looduskaitseliselt on Altja jõgi väga väärtuslik ja paisud killustavad
jõge. Lühidalt on minu hinnang, et paisu avamine on looduskaitseliselt vajalik, et Altja jõe ja
kaldaalade ökosüsteemid toimiksid paremini. Samas ma mõistan kohalike muret, et kaob neile
harjumuspärane kena avara vaatega keskkond.
RMK esindaja:
Oandu paisul ei ole 30-40 aastat midagi tehtud ja setted kogunevad. Paisu ees on praegu veesilm
normaalne. Kui kergitaks vee taseme eelnenud tasemele, siis see uputab võsastunud ala, siis
kogunenud setted satuvad vette ja see tähendab kaldaala puhastamist. Mida rohkem alandame
vee taset, seda rohkem ta kinni kasvab. Et paisjärv suudaks ise ennast puhtana hoida, siis peaks
sügavus olema 3m. Kui paisjärv on puhastamata, siis ei ole paisjärv ilus vaadata ja elustikule
mõjub halvasti.
Ükskõik, kes seda seal tegema hakkab, peab ikka kinnistu omanikega tegevused
kooskõlastama. RMK looduskaitseosakonnale on Kliimaministeeriumi poolt ette kirjutatud
paisude hooldus. Taastamise projekt näeb ette seda, et vesi voolab ise mööda jõge.
Selliseid töid on varem tehtud. Ükskõik kes seda tööd tegema hakkab, nõuab ikka eelnevaid
eelhinnanguid. Eestis on 2 tüüpi paise. Esiteks on sellised, mis tuleb süvendada ja see on väga
kallis tegevus. Teiseks olemasolevad, nagu Mustoja, on odavamad. Kui need tööd teha kevadel,
siis sügiseks on rohelus peal. See on looduslik sete taastumine. RMK teeb ka kaldakindlustusi.
Neid olukordi, kus paisud tagastatakse riigile, on olnud teisigi. Tuleb tagada ehitustehniline
seisukord, mis nõuab projekteerimist. Kui palju on praegu paisus setet – ei tea. Keegi ei ole
nende paisudega väga pikalt tegelenud. Paisud on tehislikud ja jõe seisukohalt ei ole see hea.
Alamjooks on ka häiritud. Vee läbijooks on väga tihedalt seotud kogu jõe elustikuga.
Oandu paisu setetest puhastamine on kahtlemata kallis projekt. Eelnevalt tuleb projekt teha ja
alles siis saab öelda, milline asi on reaalselt tehtav ja mis maksma läheb. KIK on eelnevalt
rahastatud ka kalade läbipääsu projekte.
Kuigi on Euroopa direktiivid, on ka ilma direktiivideta meil teadmine, et paisud on mõjutanud
jõgede elustikku. Kalade rändeajal lasti vanasti paisud alla. Praegu ei ole paisud arvestanud
jõgedega. Altja jõel on vett vähe. Pais hoiab vett kinni ja ei toimi. Paisu valdajal tuleb hakata
selle probleemiga tegelema ja setteid eemaldama. Kui setted on kuni meeter, siis takistab
elustiku toimimist. Setted liiguvad aastaringselt ja satuvad vette.
Kui tehisjärv on olnud väga kaua, siis alla lastud paisul ise loodus ei taastu, aga kui settest
puhastada, siis taastub kiiresti. Seal kus on tehtud inimese poolt parandustöid, ei ole olnud
probleeme. Kui on tehtud tehiskalapääs, siis ei ole kindel, et asi toimib. Kui on looduslikud
kalapääsud, siis on olnud asi parem, aga võib ka jõgi kuivale jääda. Kui paisudega veevoolu
kinni hoida, siis see kahjustab allavoolu jõe sängi. Paisu ei tohiks keegi järsult alla lasta, sest
selleks on järk-järguline protseduur. RMK valduses on praegu erinevatel põhjustel paise. RMK
ei võta kergekäeliselt neid kohustusi, teades, mis kulutused tulevad.
Paisutustaseme alandamise ja paisu likvideerimisel puhul tuleb alati elanikega läbi rääkida.
Päästeamet tahaks olemasolevaid veekogusid kasutada, aga neil puudub ülevaade nende
korrasolekust. Päästeameti praegune tehnika kasutamine vajab vaba, ilma seteteta vett.
Kui vald annab paisu ära, siis Rahandusministeerium otsustab, kellele pais antakse.
Võimalused olukorda säilitada on olemas, aga see nõuab summasid mida hetkel kellelgi ei ole.
Kõike korraga ei saa- säilitada olemasolev ja tagada kalade läbipääs.
Memo koostanud Lea Mägi
Haljala vallavalitsuse keskkonnaspetsialist