Koosoleku memo teemal „Oandu pais Altja jõel“

Koosolek toimus Haljala vallamajas Tallinna mnt 13, Haljala alevik 26.septembril 2023

Algus 11.00

Lõpp 14.20

Koosolekust võtsid osa ametkondade esindajad, kinnistunaabrid ning Oandu kohalikud

huvitatud isikud.

Osavõtjate registreerimisleht memole lisatud.

Sissejuhatus:

Haljala vallavalitsus taotles Keskkonnaametilt vee erikasutusluba Altja jõe paisutamiseks

Oandu paisul Haljala Vallavalitsuse 03.07.2019 nr 384 korraldusega „Vee-erikasutusloa

taotlemine Oandu paisul Haljala Vallavalitsuse haldusesse“. Keskkonnaloa taotlemisele on

eelnenud pikk ajalugu.

Keskkonnainspektsiooni Lääne-Virumaa büroo alustas 09.11.2012 haldusmenetlust Haljala

vallas Oandu külas Altja jõel oleva Oandu paisu suhtes. AS KC Grupp juhatuse liige andis

18.02.2013 Keskkonnainspektsioonile teada, et AS KC Grupp plaanib Järve kinnistu üle anda

Vihula vallale. 07.02.2013 Vihula Vallavolikogu otsusega ei nõustutud kinnistu Vihula vallale

tasuta üleandmisega põhjendusega, et nimetatud kinnistu omamine ei ole avalikes huvides ega

avaliku võimu teostamiseks vajalik vara. 2018 aastal on RMK metsaparandusosakonna juhataja

Keskkonnainspektsioonile teada andnud, et RMK-l on ette valmistatud vee erikasutusloa

taotluse materjalid, kuid puudub huvitatud osapool eelarve rahastamiseks. Seniks kuni puudub

rahastus, ei ole RMK-l võimalust vee erikasutusloa taotlust esitada.

23.08 2018 küsis Haljala vald RMK-lt ja AS KC Gruppilt, et millistel tingimustel on KC Grupp

Oandu paisule jäävat maaüksust nõus Haljala vallale andma ja kui suur rahaline kohustus

kaasneb kohalikule omavalitsusele vee erikasutusloa taotlemisega, paisu nõuetele vastavaks

viimisega ja hilisema hooldamisega ning kui suur on RMK poolne panus? RMK teeb Haljala

Vallavalitsusele ettepaneku taotleda Keskkonnaministeeriumilt Truubi kinnistu tasuta

otsustuskorras Haljala vallale võõrandamist. Selline ettepanek oli juba varasemalt Vihula

Vallavalitsusele esitanud. Koos kinnistu võõrandamise ja üleandmisega on RMK valmis üle

andma kõik vee-erikasutusloa taotluse materjalid.

Haljala vallavalitsus pöördus 04.10.2018 Keskkonnaameti poole küsimusega, kas Oandu paisu

on võimalik säilitada ning kas riigil on Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärkidest lähtuvalt huvi

paisu säilitada? Keskkonnaamet on seisukohal, et Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärkide ning

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava eesmärkide elluviimiseks on eelistatum lahendus Oandu

paisu lammutamine. Paisu säilitamise korral tuleb taotleda vee erikasutusluba koos kalade

läbipääsu tagamisega.

02.01.2019 on pöördunud Oandu, Tepelvälja ja Lauli külade elanike ja nende järeltulijad

Haljala valla poole Oandu paisu säilitamiseks. Pöördumisel on 82 allkirja.

Veebruaris 2019 toimub kohtumine, kus arutati Oandu paisu vee erikasutusloa taotlemise ja

paisu likvideerimisega seonduvaid asjaolusid Haljala valla teenuskeskuses (aadressil Rakvere

mnt 3, Haljala alevik) Koosolekust võtsid osa ametkondade esindajad ja ka kohaliku kogukonna

esindajad.

03.07.2019 annab Haljala Vallavalitsus välja korralduse nr 384 „Vee-erikasutusloa taotlemine

Oandu paisul Haljala Vallavalitsuse haldusesse“. Korralduses on märgitud, et RMK tellimusel

koostas Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Oandu paisu muldkeha uuringu aruande. Aruande

kohaselt Oandu pinnaspaisu materjal ei ole külmaohtlik, nõuetekohase ekspluatatsiooni

olukorras on pinnaspais stabiilne ja filtratsiooni tõkestamiseks rajatud saviekraan on piisava

paksusega ja toimiv. Sellest tulenevalt Oandu pinnaspais lähiaja investeeringuid ei nõua.

27.10.2021 väljastas Keskkonnaamet keskkonnaloa nr KL-513761 andmise korralduse.

Keskkonnaluba anti Haljala Vallavalitsusele Altja jõe paisutamiseks Oandu paisul.

Keskkonnaamet on korralduses andnud loa omanikule (Haljala vallavalitsusele) tähtajaks

15.09.2024 ning selleks ajaks tuleb leida sobivaim lahendus Oandu paisule ning tellida projekt.

Projekt esitada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks hiljemalt 01.11.2022. Projektile lisada

ihtüoloogi eksperthinnang projektilahenduse kohta, kas see tagab kalade läbipääsu üles- ja

allavoolu liikumise. Projektijärgsed ehitustööd tuleb lõpetada hiljemalt 15.09.2024. Haljala

vallavalitsus taotles eelnimetatud tegevusteks Keskkonnaametilt tähtja pikendust ning

nüüdseks on projekti esitamise tähtaeg 01.11.2023.

Haljala valla seisukoht:

Koosoleku kokkukutsumise mõte ja vajadus seisneb selles, et arutada kuidas Oandu paisu

teemadega edasi minna ning keskkonnaloas tulenevaid nõudeid täita. Nüüdseks on tähtaja

pikendamisest aasta möödas ja siiani ei ole samme astutud. Vald ei saa võtta sellist kohustust,

et regulaarselt neid kohustusi täita. Vallal ei ole ressurssi ja võimekust. Samas ei saa nõudeid

ignoreerida. Oandu paisu osas tuleb võtta seisukoht, et see pais üle anda riigile. Oandu pais

asub kahel kinnistul, millest üks kinnistu kuulub vallale ja teine RMK-le. Järv ise on ka suures

osas RMK oma ja RMK võiks olla paisust huvitatud, sest külastuskeskus on rajatud Oandule

paisu kõrvale ja paisu ääres on ka loodusrada. Vallavanem küsib, kas RMK siseselt saaks

arutada külastuskeskuse huvitatust paisu ülevõtmiseks?

Siiani on vallavalitsus proovinud elanike huvisid arvestada, aga praegusel hetkel ei ole see enam

võimalik. Me peame kõiki valla inimesi kohtlema võrdselt. Vallas on rohkem paisusid ja kui

hakkame tegelema Oandu paisuga, siis kerkib küsimus, et miks vald ei tegele teiste valla

territooriumil olevate paisudega.

Kohalike elanike ja huvitatud isikute arvamus:

Kohalikud elanikud väidavad, et pais on olnud ajalooliselt seal juba 15. sajandist. Kui nii pikalt

on suudetud seda hoida, siis nüüd keeruliste lubadega on see võimatuks tehtud.

Arvamus on, et kala ei ole olnud ülevalpool paisu vähemalt 20 aastat. Ülevaltpoolt paisu ei tule

vett peale. Paisjärves on praegu kalad ja väljakujunenud elustik ja olemasolev veesilm on

vajalik olemasolevale elustikule. Kui paisu pole, siis hävitatakse praegune paisus

väljakujunenud elustik. Kumb hetkel on väärtuslikum kas paisus aastate jooksul tekkinud

elustik või kalade läbipääs jões?

Tekkis küsimus, et kui hakatakse taastama jõesängi, kas need kulutused on siis väiksemad kui

projekti koostamine ja paisu nõuetekohaseks ehitamine. Kuhu pannakse muda, mis sealt tuleb?

Millist tehnikat on vaja kasutada?

Altja jõel ei ole suurvee aega isegi kevadel. Et kui pais alla lastakse, mis siis saab jõest

ülevalpool paisu. Kust see jõgi vee saab? Küsimus - kas on mõistlik sellisel jõel hakata rajama

kallist kalade läbipääsu? Kohalikud elanikud saavad aru, et keegi ei suuda ega taha kulutusi

kanda, samas tuleb ettekirjutatud nõuded täita. Küsimus kodanikult, et kui nemad teevad MTÜ,

kas vald on nõus selle üle andma koos kohustusega?

Oandu kandi inimeste mure on selles, et kui pais alla lastakse ja paisutatud järv kaob, siis

inimestele see koht ei paku enam midagi ja koht hääbub. Küsimus on, kas vallal või RMK-l on

mingeid nägemusi, et paisu saaks mingil moel nõuetekohaselt säilitada. Kindlalt väljendasid

koosolekust osavõtnud inimesed soovi, et Oandu pais säiliks, et piirkond ei kaotaks oma

praegust atraktiivsust. Kui Vihula pais ka alla lastakse, siis jääb väga suur piirkond ilma

tuletõrje veevõtukohata.

Keskkonnaagentuuri seisukoht:

Kuidas kala ülespoole suunata on väga peadmurdev ülesanne. Jõesilm on praegu jõudnud

Oandu paisuni ja on ka forelli. Altja jõge peetakse väga heaks forelli jõeks. Paisjärve lõigust

tuleks elustikule ruumi juurde.

Keskkonnaamet:

Oandu paisul ei ole olnud enne 2021. aastat veeluba. Nii RMK kui ka Transpordiamet ei ole

olnud sellest huvitatud. Vee erikasutusluba anti 2021. aastal Haljala vallale. Otsiti kolmandat

osapoolt, kes oleks huvitatud veesilma säilitamisest. Nüüd peab paisu viima vastavusse

tänapäevastele nõuetele.

Me ei räägi ainult kalade läbipääsust. Tuleb tagada looduslik stabiilsus. Ühel hetkel kuhjuvad

ikka setted ja on vaja teada, kas on oht järve kinnikasvamiseks.

Praeguseks on palju paise likvideeritud, järve põhi korrastati, liigid, kes peaksid jõgedes elama

ja levima on nendes jõgedes olemas. Osadele paisudele on rajatud kalapääsud. Kalapääsusid on

rajatud alates aastast 2011. Kalapääsude teemat on Euroopas rohkem praktiseeritud, aga meil

ei ole praegu kalapääsud hästi õnnestunud. Asja rikub teinekord ära kellegi huvi veetaset

kõrgemal hoida. Vahest on avastatud, et kalapääsudesse on rajatud paisutusi. Kui tõket enam ei

ole, siis kalapääs on tagatud.

Aastast 2021 on olemas kiri, kus on kirjas, et Oandu paisul head tehnilist lahendust ei ole leitud.

Nüüd tuleb vaadata kas praegu on paremaid lahendusi ja uusi teadmisi. Keskkonnaameti sõnul

ei kaasne paisu likvideerimisega ökosüsteemi hävitamist. Keskkonnaameti arvamus on, et ehk

saab vahetada veeloa omanikku.

Veevooluspetsialist:

Altja jões ei ole asi ei ole ainult kalades, vaid kogu jõe toimimises. Ülevalt poolt paisu tuleb

Altja jõkke 3 oja sisse ja seal on teatud elustik, olenemata vähesest vee kogusest. Altja jõe puhul

on probleem see, et on maaparandusest mõjutatud ja sirgeks kaevatud. Ka väikestes niredes

saavad forellid kudeda. Looduskaitseliselt on Altja jõgi väga väärtuslik ja paisud killustavad

jõge. Lühidalt on minu hinnang, et paisu avamine on looduskaitseliselt vajalik, et Altja jõe ja

kaldaalade ökosüsteemid toimiksid paremini. Samas ma mõistan kohalike muret, et kaob neile

harjumuspärane kena avara vaatega keskkond.

RMK esindaja:

Oandu paisul ei ole 30-40 aastat midagi tehtud ja setted kogunevad. Paisu ees on praegu veesilm

normaalne. Kui kergitaks vee taseme eelnenud tasemele, siis see uputab võsastunud ala, siis

kogunenud setted satuvad vette ja see tähendab kaldaala puhastamist. Mida rohkem alandame

vee taset, seda rohkem ta kinni kasvab. Et paisjärv suudaks ise ennast puhtana hoida, siis peaks

sügavus olema 3m. Kui paisjärv on puhastamata, siis ei ole paisjärv ilus vaadata ja elustikule

mõjub halvasti.

Ükskõik, kes seda seal tegema hakkab, peab ikka kinnistu omanikega tegevused

kooskõlastama. RMK looduskaitseosakonnale on Kliimaministeeriumi poolt ette kirjutatud

paisude hooldus. Taastamise projekt näeb ette seda, et vesi voolab ise mööda jõge.

Selliseid töid on varem tehtud. Ükskõik kes seda tööd tegema hakkab, nõuab ikka eelnevaid

eelhinnanguid. Eestis on 2 tüüpi paise. Esiteks on sellised, mis tuleb süvendada ja see on väga

kallis tegevus. Teiseks olemasolevad, nagu Mustoja, on odavamad. Kui need tööd teha kevadel,

siis sügiseks on rohelus peal. See on looduslik sete taastumine. RMK teeb ka kaldakindlustusi.

Neid olukordi, kus paisud tagastatakse riigile, on olnud teisigi. Tuleb tagada ehitustehniline

seisukord, mis nõuab projekteerimist. Kui palju on praegu paisus setet – ei tea. Keegi ei ole

nende paisudega väga pikalt tegelenud. Paisud on tehislikud ja jõe seisukohalt ei ole see hea.

Alamjooks on ka häiritud. Vee läbijooks on väga tihedalt seotud kogu jõe elustikuga.

Oandu paisu setetest puhastamine on kahtlemata kallis projekt. Eelnevalt tuleb projekt teha ja

alles siis saab öelda, milline asi on reaalselt tehtav ja mis maksma läheb. KIK on eelnevalt

rahastatud ka kalade läbipääsu projekte.

Kuigi on Euroopa direktiivid, on ka ilma direktiivideta meil teadmine, et paisud on mõjutanud

jõgede elustikku. Kalade rändeajal lasti vanasti paisud alla. Praegu ei ole paisud arvestanud

jõgedega. Altja jõel on vett vähe. Pais hoiab vett kinni ja ei toimi. Paisu valdajal tuleb hakata

selle probleemiga tegelema ja setteid eemaldama. Kui setted on kuni meeter, siis takistab

elustiku toimimist. Setted liiguvad aastaringselt ja satuvad vette.

Kui tehisjärv on olnud väga kaua, siis alla lastud paisul ise loodus ei taastu, aga kui settest

puhastada, siis taastub kiiresti. Seal kus on tehtud inimese poolt parandustöid, ei ole olnud

probleeme. Kui on tehtud tehiskalapääs, siis ei ole kindel, et asi toimib. Kui on looduslikud

kalapääsud, siis on olnud asi parem, aga võib ka jõgi kuivale jääda. Kui paisudega veevoolu

kinni hoida, siis see kahjustab allavoolu jõe sängi. Paisu ei tohiks keegi järsult alla lasta, sest

selleks on järk-järguline protseduur. RMK valduses on praegu erinevatel põhjustel paise. RMK

ei võta kergekäeliselt neid kohustusi, teades, mis kulutused tulevad.

Paisutustaseme alandamise ja paisu likvideerimisel puhul tuleb alati elanikega läbi rääkida.

Päästeamet tahaks olemasolevaid veekogusid kasutada, aga neil puudub ülevaade nende

korrasolekust. Päästeameti praegune tehnika kasutamine vajab vaba, ilma seteteta vett.

Kui vald annab paisu ära, siis Rahandusministeerium otsustab, kellele pais antakse.

Võimalused olukorda säilitada on olemas, aga see nõuab summasid mida hetkel kellelgi ei ole.

Kõike korraga ei saa- säilitada olemasolev ja tagada kalade läbipääs.

Memo koostanud Lea Mägi

Haljala vallavalitsuse keskkonnaspetsialist

Haljala Vallavalitsus

Haljala vallavalitsus Tallinna mnt 13, Haljala alevik 45301 tel +372 325 8630 | +372 510 6244 e-post [email protected] | www.haljala.ee

registrikood 75013144

EE492200221011363010 Swedbank

EE291010502009480009 SEB Pank

Lp Mikk Marran

Riigimetsa Majandamise Keskus

Meie 09.10.2023 nr 4-1/209-1

[email protected]

Ettepanek Oandu paisu vee erikasutusloa üle võtmiseks

Oandu pais asub Lääne-Virumaal Haljala vallas Oandu külas Järve kinnistul (registriosa nr

5338431, katastritunnus 88703:001:0294) ja Truubi kinnistul (registriosa nr 5337931,

katastritunnus 88703:001:0276). Paisu alune maa on jagatud kaheks ning Järve kinnistu on

munitsipaalomandis ja Truubi kinnistu on riigiomandis. Looduspargi kinnistu, mis piirneb

paisutatud tiigiga, kuulub riigile .

Keskkonnaamet andis Haljala Vallavalitsusele tähtajatu kehtivusega keskkonnaluba nr KL-

513761 Altja jõe (keskkonnaregistrikood VEE1076600) paisutamiseks Oandu paisul (Eesti

Looduse Infosüsteemi kood PAIS018040)

Paisu omanik või valdaja on kohustatud tagama vee-elustikku kaitse, sealhulgas tagama

Keskkonnaameti nõudmisel kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu.

Keskkonnaamet on seisukohal, et Oandu paisul tuleb tagada kalade

läbipääs paisust üle- ja allavoolu hiljemalt 15.09.2024.

Haljala vallal puuduvad vahendid Oandu paisu korrastamiseks ja keskkonnaloa korralduses

toodud nõuete täitmiseks .

26. oktoobril 2023 toimus Haljala vallamajas koosolek, millest võtsid osa erinevate

ametkondade esindajad ja kohalikud elanikud . (Koosoleku memo on kirjale lisatud)

Käesolevaga teeb Haljala vallavalitsus ettepaneku Riigimetsa Majandamise Keskusele võtta

üle Oandu paisu vee erikasutusluba nr KL-513761 ja kaaluda Järve kinnistu riigi

omandisse võtmist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anti Puusepp

vallavanem

Lea Mägi +372 56694496 ;lea.mä[email protected]

keskkonnaspetsialist

Koosoleku memo teemal „Oandu pais Altja jõel“

Koosolek toimus Haljala vallamajas Tallinna mnt 13, Haljala alevik 26.septembril 2023

Algus 11.00

Lõpp 14.20

Koosolekust võtsid osa ametkondade esindajad, kinnistunaabrid ning Oandu kohalikud

huvitatud isikud.

Osavõtjate registreerimisleht memole lisatud.

Sissejuhatus:

Haljala vallavalitsus taotles Keskkonnaametilt vee erikasutusluba Altja jõe paisutamiseks

Oandu paisul Haljala Vallavalitsuse 03.07.2019 nr 384 korraldusega „Vee-erikasutusloa

taotlemine Oandu paisul Haljala Vallavalitsuse haldusesse“. Keskkonnaloa taotlemisele on

eelnenud pikk ajalugu.

Keskkonnainspektsiooni Lääne-Virumaa büroo alustas 09.11.2012 haldusmenetlust Haljala

vallas Oandu külas Altja jõel oleva Oandu paisu suhtes. AS KC Grupp juhatuse liige andis

18.02.2013 Keskkonnainspektsioonile teada, et AS KC Grupp plaanib Järve kinnistu üle anda

Vihula vallale. 07.02.2013 Vihula Vallavolikogu otsusega ei nõustutud kinnistu Vihula vallale

tasuta üleandmisega põhjendusega, et nimetatud kinnistu omamine ei ole avalikes huvides ega

avaliku võimu teostamiseks vajalik vara. 2018 aastal on RMK metsaparandusosakonna juhataja

Keskkonnainspektsioonile teada andnud, et RMK-l on ette valmistatud vee erikasutusloa

taotluse materjalid, kuid puudub huvitatud osapool eelarve rahastamiseks. Seniks kuni puudub

rahastus, ei ole RMK-l võimalust vee erikasutusloa taotlust esitada.

23.08 2018 küsis Haljala vald RMK-lt ja AS KC Gruppilt, et millistel tingimustel on KC Grupp

Oandu paisule jäävat maaüksust nõus Haljala vallale andma ja kui suur rahaline kohustus

kaasneb kohalikule omavalitsusele vee erikasutusloa taotlemisega, paisu nõuetele vastavaks

viimisega ja hilisema hooldamisega ning kui suur on RMK poolne panus? RMK teeb Haljala

Vallavalitsusele ettepaneku taotleda Keskkonnaministeeriumilt Truubi kinnistu tasuta

otsustuskorras Haljala vallale võõrandamist. Selline ettepanek oli juba varasemalt Vihula

Vallavalitsusele esitanud. Koos kinnistu võõrandamise ja üleandmisega on RMK valmis üle

andma kõik vee-erikasutusloa taotluse materjalid.

Haljala vallavalitsus pöördus 04.10.2018 Keskkonnaameti poole küsimusega, kas Oandu paisu

on võimalik säilitada ning kas riigil on Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärkidest lähtuvalt huvi

paisu säilitada? Keskkonnaamet on seisukohal, et Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärkide ning

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava eesmärkide elluviimiseks on eelistatum lahendus Oandu

paisu lammutamine. Paisu säilitamise korral tuleb taotleda vee erikasutusluba koos kalade

läbipääsu tagamisega.

02.01.2019 on pöördunud Oandu, Tepelvälja ja Lauli külade elanike ja nende järeltulijad

Haljala valla poole Oandu paisu säilitamiseks. Pöördumisel on 82 allkirja.

Veebruaris 2019 toimub kohtumine, kus arutati Oandu paisu vee erikasutusloa taotlemise ja

paisu likvideerimisega seonduvaid asjaolusid Haljala valla teenuskeskuses (aadressil Rakvere

mnt 3, Haljala alevik) Koosolekust võtsid osa ametkondade esindajad ja ka kohaliku kogukonna

esindajad.

03.07.2019 annab Haljala Vallavalitsus välja korralduse nr 384 „Vee-erikasutusloa taotlemine

Oandu paisul Haljala Vallavalitsuse haldusesse“. Korralduses on märgitud, et RMK tellimusel

koostas Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Oandu paisu muldkeha uuringu aruande. Aruande

kohaselt Oandu pinnaspaisu materjal ei ole külmaohtlik, nõuetekohase ekspluatatsiooni

olukorras on pinnaspais stabiilne ja filtratsiooni tõkestamiseks rajatud saviekraan on piisava

paksusega ja toimiv. Sellest tulenevalt Oandu pinnaspais lähiaja investeeringuid ei nõua.

27.10.2021 väljastas Keskkonnaamet keskkonnaloa nr KL-513761 andmise korralduse.

Keskkonnaluba anti Haljala Vallavalitsusele Altja jõe paisutamiseks Oandu paisul.

Keskkonnaamet on korralduses andnud loa omanikule (Haljala vallavalitsusele) tähtajaks

15.09.2024 ning selleks ajaks tuleb leida sobivaim lahendus Oandu paisule ning tellida projekt.

Projekt esitada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks hiljemalt 01.11.2022. Projektile lisada

ihtüoloogi eksperthinnang projektilahenduse kohta, kas see tagab kalade läbipääsu üles- ja

allavoolu liikumise. Projektijärgsed ehitustööd tuleb lõpetada hiljemalt 15.09.2024. Haljala

vallavalitsus taotles eelnimetatud tegevusteks Keskkonnaametilt tähtja pikendust ning

nüüdseks on projekti esitamise tähtaeg 01.11.2023.

Haljala valla seisukoht:

Koosoleku kokkukutsumise mõte ja vajadus seisneb selles, et arutada kuidas Oandu paisu

teemadega edasi minna ning keskkonnaloas tulenevaid nõudeid täita. Nüüdseks on tähtaja

pikendamisest aasta möödas ja siiani ei ole samme astutud. Vald ei saa võtta sellist kohustust,

et regulaarselt neid kohustusi täita. Vallal ei ole ressurssi ja võimekust. Samas ei saa nõudeid

ignoreerida. Oandu paisu osas tuleb võtta seisukoht, et see pais üle anda riigile. Oandu pais

asub kahel kinnistul, millest üks kinnistu kuulub vallale ja teine RMK-le. Järv ise on ka suures

osas RMK oma ja RMK võiks olla paisust huvitatud, sest külastuskeskus on rajatud Oandule

paisu kõrvale ja paisu ääres on ka loodusrada. Vallavanem küsib, kas RMK siseselt saaks

arutada külastuskeskuse huvitatust paisu ülevõtmiseks?

Siiani on vallavalitsus proovinud elanike huvisid arvestada, aga praegusel hetkel ei ole see enam

võimalik. Me peame kõiki valla inimesi kohtlema võrdselt. Vallas on rohkem paisusid ja kui

hakkame tegelema Oandu paisuga, siis kerkib küsimus, et miks vald ei tegele teiste valla

territooriumil olevate paisudega.

Kohalike elanike ja huvitatud isikute arvamus:

Kohalikud elanikud väidavad, et pais on olnud ajalooliselt seal juba 15. sajandist. Kui nii pikalt

on suudetud seda hoida, siis nüüd keeruliste lubadega on see võimatuks tehtud.

Arvamus on, et kala ei ole olnud ülevalpool paisu vähemalt 20 aastat. Ülevaltpoolt paisu ei tule

vett peale. Paisjärves on praegu kalad ja väljakujunenud elustik ja olemasolev veesilm on

vajalik olemasolevale elustikule. Kui paisu pole, siis hävitatakse praegune paisus

väljakujunenud elustik. Kumb hetkel on väärtuslikum kas paisus aastate jooksul tekkinud

elustik või kalade läbipääs jões?

Tekkis küsimus, et kui hakatakse taastama jõesängi, kas need kulutused on siis väiksemad kui

projekti koostamine ja paisu nõuetekohaseks ehitamine. Kuhu pannakse muda, mis sealt tuleb?

Millist tehnikat on vaja kasutada?

Altja jõel ei ole suurvee aega isegi kevadel. Et kui pais alla lastakse, mis siis saab jõest

ülevalpool paisu. Kust see jõgi vee saab? Küsimus - kas on mõistlik sellisel jõel hakata rajama

kallist kalade läbipääsu? Kohalikud elanikud saavad aru, et keegi ei suuda ega taha kulutusi

kanda, samas tuleb ettekirjutatud nõuded täita. Küsimus kodanikult, et kui nemad teevad MTÜ,

kas vald on nõus selle üle andma koos kohustusega?

Oandu kandi inimeste mure on selles, et kui pais alla lastakse ja paisutatud järv kaob, siis

inimestele see koht ei paku enam midagi ja koht hääbub. Küsimus on, kas vallal või RMK-l on

mingeid nägemusi, et paisu saaks mingil moel nõuetekohaselt säilitada. Kindlalt väljendasid

koosolekust osavõtnud inimesed soovi, et Oandu pais säiliks, et piirkond ei kaotaks oma

praegust atraktiivsust. Kui Vihula pais ka alla lastakse, siis jääb väga suur piirkond ilma

tuletõrje veevõtukohata.

Keskkonnaagentuuri seisukoht:

Kuidas kala ülespoole suunata on väga peadmurdev ülesanne. Jõesilm on praegu jõudnud

Oandu paisuni ja on ka forelli. Altja jõge peetakse väga heaks forelli jõeks. Paisjärve lõigust

tuleks elustikule ruumi juurde.

Keskkonnaamet:

Oandu paisul ei ole olnud enne 2021. aastat veeluba. Nii RMK kui ka Transpordiamet ei ole

olnud sellest huvitatud. Vee erikasutusluba anti 2021. aastal Haljala vallale. Otsiti kolmandat

osapoolt, kes oleks huvitatud veesilma säilitamisest. Nüüd peab paisu viima vastavusse

tänapäevastele nõuetele.

Me ei räägi ainult kalade läbipääsust. Tuleb tagada looduslik stabiilsus. Ühel hetkel kuhjuvad

ikka setted ja on vaja teada, kas on oht järve kinnikasvamiseks.

Praeguseks on palju paise likvideeritud, järve põhi korrastati, liigid, kes peaksid jõgedes elama

ja levima on nendes jõgedes olemas. Osadele paisudele on rajatud kalapääsud. Kalapääsusid on

rajatud alates aastast 2011. Kalapääsude teemat on Euroopas rohkem praktiseeritud, aga meil

ei ole praegu kalapääsud hästi õnnestunud. Asja rikub teinekord ära kellegi huvi veetaset

kõrgemal hoida. Vahest on avastatud, et kalapääsudesse on rajatud paisutusi. Kui tõket enam ei

ole, siis kalapääs on tagatud.

Aastast 2021 on olemas kiri, kus on kirjas, et Oandu paisul head tehnilist lahendust ei ole leitud.

Nüüd tuleb vaadata kas praegu on paremaid lahendusi ja uusi teadmisi. Keskkonnaameti sõnul

ei kaasne paisu likvideerimisega ökosüsteemi hävitamist. Keskkonnaameti arvamus on, et ehk

saab vahetada veeloa omanikku.

Veevooluspetsialist:

Altja jões ei ole asi ei ole ainult kalades, vaid kogu jõe toimimises. Ülevalt poolt paisu tuleb

Altja jõkke 3 oja sisse ja seal on teatud elustik, olenemata vähesest vee kogusest. Altja jõe puhul

on probleem see, et on maaparandusest mõjutatud ja sirgeks kaevatud. Ka väikestes niredes

saavad forellid kudeda. Looduskaitseliselt on Altja jõgi väga väärtuslik ja paisud killustavad

jõge. Lühidalt on minu hinnang, et paisu avamine on looduskaitseliselt vajalik, et Altja jõe ja

kaldaalade ökosüsteemid toimiksid paremini. Samas ma mõistan kohalike muret, et kaob neile

harjumuspärane kena avara vaatega keskkond.

RMK esindaja:

Oandu paisul ei ole 30-40 aastat midagi tehtud ja setted kogunevad. Paisu ees on praegu veesilm

normaalne. Kui kergitaks vee taseme eelnenud tasemele, siis see uputab võsastunud ala, siis

kogunenud setted satuvad vette ja see tähendab kaldaala puhastamist. Mida rohkem alandame

vee taset, seda rohkem ta kinni kasvab. Et paisjärv suudaks ise ennast puhtana hoida, siis peaks

sügavus olema 3m. Kui paisjärv on puhastamata, siis ei ole paisjärv ilus vaadata ja elustikule

mõjub halvasti.

Ükskõik, kes seda seal tegema hakkab, peab ikka kinnistu omanikega tegevused

kooskõlastama. RMK looduskaitseosakonnale on Kliimaministeeriumi poolt ette kirjutatud

paisude hooldus. Taastamise projekt näeb ette seda, et vesi voolab ise mööda jõge.

Selliseid töid on varem tehtud. Ükskõik kes seda tööd tegema hakkab, nõuab ikka eelnevaid

eelhinnanguid. Eestis on 2 tüüpi paise. Esiteks on sellised, mis tuleb süvendada ja see on väga

kallis tegevus. Teiseks olemasolevad, nagu Mustoja, on odavamad. Kui need tööd teha kevadel,

siis sügiseks on rohelus peal. See on looduslik sete taastumine. RMK teeb ka kaldakindlustusi.

Neid olukordi, kus paisud tagastatakse riigile, on olnud teisigi. Tuleb tagada ehitustehniline

seisukord, mis nõuab projekteerimist. Kui palju on praegu paisus setet – ei tea. Keegi ei ole

nende paisudega väga pikalt tegelenud. Paisud on tehislikud ja jõe seisukohalt ei ole see hea.

Alamjooks on ka häiritud. Vee läbijooks on väga tihedalt seotud kogu jõe elustikuga.

Oandu paisu setetest puhastamine on kahtlemata kallis projekt. Eelnevalt tuleb projekt teha ja

alles siis saab öelda, milline asi on reaalselt tehtav ja mis maksma läheb. KIK on eelnevalt

rahastatud ka kalade läbipääsu projekte.

Kuigi on Euroopa direktiivid, on ka ilma direktiivideta meil teadmine, et paisud on mõjutanud

jõgede elustikku. Kalade rändeajal lasti vanasti paisud alla. Praegu ei ole paisud arvestanud

jõgedega. Altja jõel on vett vähe. Pais hoiab vett kinni ja ei toimi. Paisu valdajal tuleb hakata

selle probleemiga tegelema ja setteid eemaldama. Kui setted on kuni meeter, siis takistab

elustiku toimimist. Setted liiguvad aastaringselt ja satuvad vette.

Kui tehisjärv on olnud väga kaua, siis alla lastud paisul ise loodus ei taastu, aga kui settest

puhastada, siis taastub kiiresti. Seal kus on tehtud inimese poolt parandustöid, ei ole olnud

probleeme. Kui on tehtud tehiskalapääs, siis ei ole kindel, et asi toimib. Kui on looduslikud

kalapääsud, siis on olnud asi parem, aga võib ka jõgi kuivale jääda. Kui paisudega veevoolu

kinni hoida, siis see kahjustab allavoolu jõe sängi. Paisu ei tohiks keegi järsult alla lasta, sest

selleks on järk-järguline protseduur. RMK valduses on praegu erinevatel põhjustel paise. RMK

ei võta kergekäeliselt neid kohustusi, teades, mis kulutused tulevad.

Paisutustaseme alandamise ja paisu likvideerimisel puhul tuleb alati elanikega läbi rääkida.

Päästeamet tahaks olemasolevaid veekogusid kasutada, aga neil puudub ülevaade nende

korrasolekust. Päästeameti praegune tehnika kasutamine vajab vaba, ilma seteteta vett.

Kui vald annab paisu ära, siis Rahandusministeerium otsustab, kellele pais antakse.

Võimalused olukorda säilitada on olemas, aga see nõuab summasid mida hetkel kellelgi ei ole.

Kõike korraga ei saa- säilitada olemasolev ja tagada kalade läbipääs.

Memo koostanud Lea Mägi

Haljala vallavalitsuse keskkonnaspetsialist