Einbi KAH-ala seisukohad Läänemaal

Vastuskiri

Austatud proua Farištamo Eller

Austatud proua Riina Georg

Täname Teid esitatud tähelepanekute eest.

Täname teid esitatud ettepanekute eest, mis on saadetud vastusena Riigimetsa Majandamise

Keskuse (edaspidi RMK) küsimusele, millele pöörata tähelepanu kõrgendatud avaliku huviga

(edaspidi KAH) riigimetsa aladel metsatööde plaanimisel.

Kuna teie kirjad ettepanekute osas on sarnased, vastame neile ettepanekutele ühise vastusega

kõigi alade osas.

On mõistetav, et raietööd tekitavad emotsioone, iseäranis siis, kui raiuda plaanitakse

kodulähedases metsas või metsas, kus rahvas on harjunud marjul-seenel, jalutamas või sportimas

käima. Nagu inimesed, nii hindab ka RMK, et neil metsadel on ka kultuuriline, ökoloogiline ja

sotsiaalne väärtus.

Just seetõttu ongi RMK koostöös kohalike omavalitsustega määratlenud niisugused metsad

kõrgendatud avaliku huviga aladena ning arutab kohalike kogukondadega raietööd eelnevalt läbi.

Metsakorraldajad inventeerivad regulaarselt RMK-le kuuluvat metsamaad, sh KAH alasid, et

oleks teada seal asuva metsa paiknemine, seisund ja varu. Hea ülevaade metsade seisukorrast

võimaldab asjatundlikult planeerida metsamajandustöid ning kaitsta loodusväärtusi. Kõik RMK

metsakorraldajad on koolitatud ka vääriselupaikade asjatundjaks ning oskavad looduses märgata

ohu alla sattuda võivaid või haruldasi liike ja elupaiku.

On arusaadav, et inimesed on harjunud oma kodu või suvituspaiga ümbruse metsadega praegusel

kujul ja soovitakse metsa näha justkui ühesugusena igavesest ajast igavesti. Kui minna mõtetes

ajas tagasi – aega, kui praegu nende metsade kõrval ja koos nende metsadega elavad või neis

käivad inimesed hakkasid seda metsa tähele panema, oli enamik neist metsadest juba küllalt

vana, et näha välja vägagi suure ja vana metsa moodi. Igapäevaselt metsa nähes ei pane me

tähele, et ka tema vananeb, kasvab suuremaks ja tüved lähevad jämedamaks. Me ei pane ka

tähele, et metsamehed läbi erinevate aegade on selle metsa eest hoolt kandnud ja teda

kasvatanud.

Nii on tekkinudki arusaam, et kogu aeg on kasvanud ühesugune mets ja äkki tahetakse hakata

raiuma. Miks? Miks nüüd? Miks lagedaks? Kas mujalt ei ole puitu enam võtta? Need on täiesti

õigustatud küsimused.

Eesti Metsad MTÜ

[email protected]

[email protected]

MTÜ Roheline Pärnumaa

[email protected]

Meie /digitaalallkirja kuupäev/

nr 3-1.60/2023/115

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

Mets, sh KAH alal kasvav mets, ei saa otsa selles mõttes, et ühel heal päeval metsa enam pole,

vaid vanad metsad hakkavad tasapisi looduslikult asenduma muude puuliikidega ja viljakamatel

muldadel võsastuma. Seda protsessi võib enamikus vanemates metsades ka märgata. Vahel

mõjutavad metsa kasvu ja ilmet haigused ja kahjurid ning see mets muutub pöördumatult. Nüüd

ongi kätte jõudnud otsustamiskoht. Tõesti, on olemas võimalus lasta areneda metsadel

omasoodu, aga on ka võimalus kujundada neist uus metsapõlvkond.

Ettepanekuga, mis lubab metsast vaid üksikute puude väljaraiumist ning keelab metsa

hooldamiseks või uuendamiseks vajalikud raietegevused, ei saa RMK nõustuda. Peame

vajalikuks mõtelda pikemalt ette, et igal pool riigimetsades, sealhulgas KAH alal mets uueneks

ja tulevastel põlvedel oleks võimalik kasutada metsast saadavaid kõiki hüvesid. Nii nagu meil

praegu.

Iga KAH ala Eestis on isemoodi ja erinev on ka nende metsade tähtsus kohalikule kogukonnale.

Seda kõike me palume kohalikel RMK-le enne raietööde plaanimist ka teada anda ja keskenduda

ettepanekuid tehes sellele, millist raietegevust, millistes piirides ja kus oleks vaja teha, et ühelt

poolt metsa väärtused ei saaks lõhutud ja teiselt poolt oleks võimalik ka uus mets neil aladel

välja kasvatada. Vajalik on leida ühine arusaam, mis oleks kõigile osapooltele vastuvõetav ja

igal KAH alal me selliseid lahendusi ka otsime.

RMK plaanib metsatöid selliselt, et oleks tagatud metsaseaduses kirja pandud metsa säästliku

majandamise põhimõte - metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse,

metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid

ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse.

Usume, et meil kõigil on soov, et kõigi elanike kodu ümbruses kasvavad riigimetsad oleks ka

kaugemas tulevikus niisugused, kus oleks hea jalutada ja puhata, neis olevad loodus- ja

pärandkultuuri väärtused oleks säilinud ja nad kasvataksid ka väärtuslikku puitu.

Oleme alati valmis teiega kohtuma, teile alasid ja olusid tutvustama ja oma plaane konkreetse

metsa näitel selgitama. Kui Teil on selleks soovi ja valmidust Eesti metsanduse ees seisvaid

probleemküsimusi arutada, palun andke mulle teada. Leiame selleks sobiliku aja ja koha.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sepp

peametsaülem

505 5932 [email protected]