Hiiumaa - Isikliku kasutusõiguse seadmise leping ning asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus Kärdla metskond 34

PÄRNU NOTAR ANU RAID

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU

REGISTRI NUMBER

1988

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING

NING ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS

Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Pärnu notar Anu Raid notaribüroos Pärnu, Pikk tn 12, neljandal oktoobril kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal (04.10.2023.a.) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, tegutsedes riigivara valitsema volitatud asutuse Riigimetsa Majandamise Keskus, registrikood 70004459, aadress Mõisa, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, e-posti aadress [email protected] kaudu, mille esindajana tegutseb volikirja alusel Urve Jõgi, isikukood 46407210027, kes on tõestajale tuntud isik ja tuvastatud videosilla kaudu (eeltoodud andmed juriidilise isiku olemasolu, nime ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval registriandmete väljatrüki alusel), Omaniku esindaja asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Pärnu linn, Eesti Vabariik. Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Veskiposti tn 2, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Kasutaja, mille esindajana tegutseb volikirja alusel Tiia Koel, isikukood 46407260038, kes on tõestajale tuntud isik ja tuvastatud videosilla kaudu (eeltoodud andmed juriidilise isiku olemasolu, nime ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval registriandmete väljatrüki alusel), Kasutaja esindaja asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Kuressaare linn, Eesti Vabariik, kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 16009550

on kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maaüksus katastritunnus 20501:001:1609, pindala 1191.01 ha, aadress Kärdla metskond 34, Tubala küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:

2

1.1.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.1.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.1.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

1.2. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud

kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval. 1.3. Lepingu esemeks on punktis üks üks (1.1.) nimetatud kinnistu koos selle oluliste

osadega ja päraldistega.

1.4. Omaniku esindaja kinnitab, et: 1.4.1. Lepingu punktis 1.1. toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning

lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud menetlemisel olevaid kinnistamisavaldusi.

1.4.2. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, seda ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega.

1.4.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid.

1.4.4. Kasutusõiguse alal ei paikne kolmandatele isikutele kuuluvaid, käesolevas lepingus nimetamata, maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.

1.4.5. Lepingu esemeks olev kinnistu on kantud Riigi Kinnisvararegistrisse (objekti kood KV3063) ning Riigi Kinnisvararegistrisse on lepingu eseme volitatud asutusena kantud Riigimetsa Majandamise Keskus.

1.4.6. Riigimetsa Majandamise Keskuse metsaosakonna peametsaülem on Metsaseaduse § 56 lg 1 p 2 alusel 19.09.2023.a. andnud välja käskkirja nr 3-1.56/144 lepingu eseme koormamiseks isikliku kasutusõigusega Kasutaja kasuks käesolevas lepingus toodud tingimustel. Nimetatud käskkiri on kehtiv, seda ei ole muudetud ega tühistatud.

1.4.7. Tema volitused Omaniku esindajana on kehtivad, tema volitusi ei ole kehtetuks kuulutatud ega tühistatud.

1.5. Kasutaja esindaja kinnitab, et: 1.5.1. Kasutaja on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse ja

kasutusõiguse ala, tutvunud talle esitatud maakatastris registreeritud maaüksuse plaaniga ning on teadlik kasutusõiguse ala suurusest ja piiridest.

1.5.2. Tema volitused Kasutaja esindajana on kehtivad, tema volitusi ei ole kehtetuks kuulutatud ega tühistatud.

2. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE 2.1. Isikliku kasutusõiguse seadmisel kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

Elektriliin – võrgu kindlaid punkte ühendav võrguosa; Elektrivõrk – elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini Elektripaigaldis – elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum.

3

Elektripaigaldise kaitsevöönd – iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus on kehtestatud majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73.

2.2. Isikliku kasutusõiguse seadmise eesmärgiks on lepingu esemeks oleva kinnistu avalikes huvides koormamine asjaõigusseaduse § 158 ja 1581 järgse isikliku kasutusõigusega Kasutaja kasuks elektrivarustuse ja Kasutajal lasuva elektrivõrgu arendamiskohustuse täitmise tagamiseks, elektrivõrgu ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks elektrivõrgu talituse tagamise eesmärgil (kõik tegevused koos edaspidi nimetatud majandamine).

2.3. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku koormata lepingu esemeks oleva kinnistu tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses elektrivõrgu majandamiseks Kasutaja kasuks. Lepingu eseme kasutusõiguse esemeks on lepingu esemele rajatavad käesoleva lepingu lisaks oleval plaanil vastavalt tähistatud 0,4 kV ja 10 kV maakaabelliinid ja komplektalajaam oma kaitsetsooniga (edaspidi Elektrivõrgu Kaitsevöönd ja ka kasutusõiguse ese), mida Kasutajal on õigus kasutada Elektrivõrgu Majandamiseks, ning Elektrivõrgu Kaitsevööndiga seotud õigused ja kohustused. Lepingu eseme isikliku kasutusõiguse alaks on lepingu lisaks oleval plaanil vastavalt tähistatud ala (elektrivõrgu kaitsevöönd, edaspidi nimetatud ka kasutusõiguse ala), pindalaga 85 m².

2.4. Isikliku kasutusõiguse sisuks on Kasutaja õigus kasutada kasutusõiguse ala elektrivõrgu majandamiseks, samuti elektripaigaldise kaitsevööndiga seotud õigused ja kohustused, sealhulgas paigaldada kasutusõiguse alale elektripaigaldisi ning neid edaspidi majandada.

2.5. Elektripaigaldise kaitsevööndis kehtivad kitsendused on sätestatud ehitusseadustiku §-s 77 ning on toodud käesoleva lepingu punktis 6.

2.6. Omanik ja Kasutaja on kokku leppinud selles, et kolmandate isikute poolt on võimalik kõigi kasutusõigusest Kasutajale tulenevate õiguste teostamine. Pooled lepivad kokku, et Kasutajal on õigus kasutusõigus uuele õigustatud isikule üle anda. Üleandmiseks on vajalik kokkulepe (asjaõigusleping) vana ja uue õigustatud isiku vahel.

2.7. Kõik maksud (kaasaarvatud maamaks) ja/või lõivud ning kõik isikliku kasutusõigusega koormatud kinnistuga seoses tasumisele kuuluvad maksed ja samuti muud kasutusõigusega koormatud kinnistul lasuvad maksud ja võlaintressid ning kinnistuga seotud muud koormised, ekspluateerimiskulud ja muud kulutused kuuluvad tasumisele Omaniku või kinnistu igakordsete omanike poolt, v.a. käesolevas lepingus kokkulepitu.

3. OMANIKU JA KASUTAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 3.1. Kasutajal on õigus kasutusõiguse eset vallata ja kasutada, säilitades selle senise

majandusliku sihtotstarbe ning kasutades seda korrapäraselt ja heaperemehelikult. 3.2. Kasutaja ei või kasutusõiguse eset koormata kolmanda isiku õigustega. 3.3. Omanik kohustub tagama Kasutaja töötajatele ja/või punktis 2.6. nimetatud

kolmandatele isikutele igal ajal tasuta pääsu kasutusalal paiknevale elektrivõrgu kaitsevööndile elektrivõrgu majandamiseks. Võimalusel teostatakse planeeritud töid omaniku kohalolekul.

4

3.4. Omanik kohustud hoiduma igasugusest tegevusest, mis takistab Kasutajal kasutusõiguse ala sihipärast kasutamist ja vältima tehnorajatise kaitsevööndis tehnorajatise kahjustamist või kahjustamise ohu tekkimist.

3.5. Pärast kinnistul teostatud elektrivõrgu ehitus-, hooldus-ja remonttööde lõpetamist on Kasutaja kohustatud taastama tööde alustamise hetkele eelnenud olukorra.

3.6. Omanik on kohustatud teavitama kinnistul tema teadmisel tegutsevaid isikuid elektrivõrgu kaitsevööndi olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid oma tegevuses. Omanik on kohustatud hoiduma tegevusest, mis takistaks elektrivõrgu majandamist, halvendaks elektrivõrgu korrashoidu ja/või ohustaks elektrivõrgu toimimist.

3.7. Elektrivõrgu kaitsevööndi kasutamisel Kasutaja poolt kohustub Kasutaja: 3.7.1. kasutama isikliku kasutusõigusega koormatavat ala sihipäraselt, teostada omal

kulul kõiki töid, mis on vajalikud elektripaigaldise ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks;

3.7.2. täitma kinnisasjal kõiki heakorra- ja keskkonnanõudeid; 3.7.3. arvestama oma tegevuses kinnisasja valdaja keskkonnapoliitikat ja oma tegevuse

võimalike kahjulike keskkonnamõjudega; 3.7.4. järgima isikliku kasutusõiguse alal seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid

kitsendusi; 3.7.5. teavitama kinnisasja valdajat elektrivõrgu plaanilistest ehitus-, hooldus- ja

remonttöödest vähemalt kolm (3) tööpäeva enne tööde alustamist. Tehnorajatise avariiremondi korral alustab õigustatud isik vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest kasutusse andjat või kinnisasja valdajat 1 (ühe) päeva jooksul alates avariiremondi alustamisest;

3.7.6. teavitama kinnisasja valdajat metsa raie vajadusest kasutusõiguse alal vähemalt kuuskümmend (60) päeva enne soovitud tööde alustamist kirjalikult või elektrooniliselt;

3.7.7. hüvitama kinnisasja valdajale kasutusõiguse alal kasvava metsa raiega seonduvad kulud (raie, kokkuvedu, ladustamine);

3.7.8. andma tagasivõetamatu nõusoleku kinnistu jagamise korral isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks selliselt, et isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid kinnistut, kus asuvad käesoleva lepingu alusel rajatud elektrivõrgu rajatised ja teistele kinnisasjadele isiklikku kasutusõigust üle ei kanta;

3.7.9. registreerima tehnorajatised maakatastris kolme (3) kuu jooksul kitsenduse tekkimisest.

4. KASUTUSÕIGUSE ESEME SAATUS KASUTUSÕIGUSE LÕPPEMISEL JA

KASUTUSÕIGUSE ALA VALDUSE ÜLEANDMINE 4.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada seaduses sätestatud alustel. 4.2. Isikliku kasutusõiguse lõpetamisel on Kasutajal õigus kolme (3) kuu jooksul arvates

kasutusõiguse lõppemisest vedada ära kinnistul paiknev elektripaigaldis, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

4.3. Omanik avaldab, et kasutusõiguse ala on vabastatud ja Kasutaja saab alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.

5

5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS Omanik ja Kasutaja on lepingu punktis üks üks (1.1.) nimetatud kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 16009550 kolmandasse jakku esimesele järjekohale tähtajatu isiklik kasutusõigus elektrivõrgu ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks elektrivõrgu talituse tagamise eesmärgil kasutusõiguse alal elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses vastavalt 04.10.2023.a sõlmitud lepingu punktidele 2. ja 3.1. kuni 3.7.7. ja 3.7.9. ning lepingu lisaks olevale plaanile Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, asukoht Veskiposti tn 2, Tallinn, kasuks.

6. AKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 6.1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva

lepingu sõlmimisega. Kinnisturaamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepingupoolte vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised.

6.2. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.

6.3. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, kinnisasja osa.

6.4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.

6.5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.

6.6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.

6.7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja

6

kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

6.8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.

6.9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või - rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.

6.10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on mh ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.

6.11. Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks. Kaitsevööndis on keelatud: 1) ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist; 2) ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast; 3) takistada ehitisele juurdepääsu; 4) takistada ehitise hooldamist, sealhulgas kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest tulenevast ohust teavitavate tähiste paigaldamist; 5) takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist seisundis, mis ei ohusta ehitist; 6) muud seaduses sätestatud tegevused. Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Nõusoleku andmise eest ei või kaitsevööndiga ehitise omanik võtta tasu ega nõuda selliste lisapiirangute kehtestamist, mis ei seondu ohutusega. Ehitise omanik ei või nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda. Kaitsevööndiga ehitise omanikul on õigus nõuda, et kaitsevööndis tegutsev isik on kaitsevööndiga ehitise omaniku vahetu järelevalve all. Kaitsevööndiga ehitise omanik annab tasuta andmeid ehitise asukoha kohta kinnisasja omanikule ja selle õiguspärasele kasutajale. Kaitsevööndiga ehitise omanikul on

7

kohustus: 1) tegutseda kinnisasja omaniku õigusi vähimal võimalikul viisil riivaval moel; 2) arvestada oma õiguste teostamisel kinnisasja omaniku õigustatud huviga, sealhulgas teavitada maaomanikku ehitus- ja remonditööde tegemisest mõistliku aja jooksul enne tööde alustamist; 3) tagada kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks tehtud tööde ajal kinnisasja korrashoid ning tööde lõppedes taastada kinnisasjal endine olukord, välja arvatud kui endise olukorra taastamine oleks vastuolus kaitsevööndis kehtivate piirangutega. Kui samale kinnisasjale ehitatakse mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil. Eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise. Andmed kaitsevööndi olemasolu, selle sisu ja ruumilise ulatuse kohta kantakse maakatastrisse. Andmed maakatastrisse kandmiseks esitab kaitsevööndiga ehitise omanik. Kui uue ehitise ehitamisel või juba olemasoleva ehitise asukoha muutmisel ei ole kaitsevööndit puudutavate andmete kandmiseks maakatastrisse esitatud avaldust 30 päeva jooksul pärast ehitise valmimist või selle ümberpaigutamist, ei teki ehitise talumiskohustust ning kinnisasja omanikul on õigus nõuda selle eemaldamist oma kinnisasjalt (ehitusseadustik § 70).

6.12. Ehitusseadustiku § 77 kohaselt on elektripaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites.

7. NOTARIAALAKTI ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE

7.1. Käesolev notariaalakt on koostatud ühes (1) digitaalses originaaleksemplaris, mis on

kasutusel elektroonilises käibes ning osalejatele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee (minuasjad -> oigusabi -> Notariaalsed dokumendid) ja www.notar.ee iseteenindusportaalis. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Osalejate soovil väljastatakse osalejale vajadusel paberkandjal ärakiri, mis asendab originaali.

7.2. Tõestamisseaduse § 53 lg 1 kohaselt esitab notariaalakti tõestaja lepingu ühe kinnitatud ärakirja kinnistusosakonnale.

8. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD

8.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Kasutaja. 8.2. Kasutaja tasub notari tasu pangaülekandega vastavalt esitatud arvele notari

arvelduskontole. Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning

8

tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ning notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Notariaalakti lisa on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel esitatud ekraanil tutvumiseks ja heakskiitmiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ning notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule ning milles on 10 lehte, mis on köidetud nööri ja reljeefpitseri abil. Notari tasu isikliku kasutusõiguse lepingu tõestamisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 12 lg 3, 10 lg 3, 22, 23 p 2). Notari tasu 38,30 eurot. Käibemaks 7,66 eurot. Kokku 45,96 eurot. Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu. Riigilõiv isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354). Riigimetsa Majandamise Keskus esindaja allkirjastatud digitaalselt Elektrilevi OÜ esindaja allkirjastatud digitaalselt Notar Anu Raid allkirjastatud digitaalselt