Raplamaa - Kinnistute koormamine isiklike kasutusõigustega ja asjaõiguslepingud Vardi metskond 78, Vardi metskond 79

A

A

A

Kr

Kr

31701:002:0144 Kruusa

3 17

0 1: 0 0 2 :1 8 4 3

V a rd i

m e ts

k o n d 7

8

31701:002:1530 11202 Vaida-Urge tee

31701:001:1552 Vardi metskond 79 TINGMÄRGID:

proj. side maaliin

Kinnistu nimi: Vardi metskond 78 (KV10642)

Katastritunnus: 31701:002:1843

Asukoht: Urge küla, Kohila vald, Rapla maakond

M 1:250

Plaan

Katastriüksuste piirid

Kirjanurk OÜ töö nr 9170P / Enefit Connect OÜ tellimus VT1969

Koormatava ala asendiplaan

OÜ Kirjanurk

Koostaja:

Koormatava katastriüksuse piir

Koormatava ala pindala kokku ligikaudu 7 ˜

Lisa nr 1

/allkirjastatud digitaalselt/

H

Pinn

A

A

A

K r

H e k k

H e k k

A

Kr

A

Kr

Kr

Postkast

Pink

31701:001:1551

11202 Vaida-Urge tee L2

31701:002:1420 Raua

31701:001:1552 Vardi metskond 79

31701:002:1530

11202 V aida-Urge tee

31701:002:1843 Vardi metskond 78

31701:002:0144 Kruusa

31701:002:1420 Raua

TINGMÄRGID:

proj. side maaliin

Kinnistu nimi: Vardi metskond 79 (KV10643)

Katastritunnus: 31701:001:1552

Asukoht: Urge küla, Kohila vald, Rapla maakond

M 1:750

Plaan 1-1

Katastriüksuste piirid

Kirjanurk OÜ töö nr 9170P / Enefit Connect OÜ tellimus VT1969

Koormatava ala asendiplaan

OÜ Kirjanurk

Koostaja:

Koormatava katastriüksuse piir

Koormatava ala pindala kokku ligikaudu 443 ˜

/allkirjastatud digitaalselt/

Lisa nr 2

H

K r

H e k k

H e k k

Vardi metskond 79

31701:001:1545 Kadakamarja

31701:001:1552 Vardi metskond 79

31701:002:1420 Raua

31701:001:1321 Veskiääre

31701:001:1319 Veskimäe

TINGMÄRGID:

proj. side õhuliin

ol.olev elektri õhuliin

proj. sidekaev

proj. side maaliin

Kinnistu nimi: Vardi metskond 79 (KV10643)

Katastritunnus: 31701:001:1552

Asukoht: Urge küla, Kohila vald, Rapla maakond

M 1:750

Plaan 1-2

Katastriüksuste piirid

Kirjanurk OÜ töö nr 9170P / Enefit Connect OÜ tellimus VT1969

Koormatava ala asendiplaan

OÜ Kirjanurk

Koostaja:

Koormatava katastriüksuse piir

Koormatava ala pindala kokku ligikaudu 443 ˜

Lisa nr 2

/allkirjastatud digitaalselt/

TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER

2158

Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg, kelle büroo asub Tallinnas Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, neljandal oktoobril kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal (04.10.2023.a) e-notari kaudu videosilla vahendusel ning selles notariaalaktis osalejad on

Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja

Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev Riigimetsa Majandamise Keskus, registrikood

70004459, asukoht ja postiaadress Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, e-posti

aadress [email protected] (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 03.10.2023 kell 12:49 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb volikirja

alusel akti tõestajale tuntud isik Urve Jõgi, isikukood 46407210027,

Urve Jõgi osaleb tõestamises e-notari kaudu videosilla vahendusel ja tema asukoht notariaalakti tõestamisel on tema enda ütluste kohaselt Tori vallas, ja

Enefit Connect OÜ, registrikood 16130213, asukoht ja postiaadress Veskiposti tn 2, Tallinn, e-posti

aadress [email protected] (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 03.10.2023 kell 13:39 tehtud päringute alusel), edaspidi nimetatud Kasutaja, mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale

esitatud volikirja alusel akti tõestajale tuntud isik Andres Koppel, isikukood 39002222737,

Andres Koppel osaleb tõestamises e-notari kaudu videosilla vahendusel ja tema asukoht notariaalakti tõestamisel on tema enda ütluste kohaselt Tartu linnas,

kes sõlmivad lepingu järgnevas:

KINNISTUTE KOORMAMINE ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTEGA JA ASJAÕIGUSLEPINGUD

1. Registrite seis ja lepingu ese

1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 3313037 on sisse

kantud kinnistu (edaspidi nimetatud lepingu ese 1), mille koosseisu kuulub maatükk,

katastritunnusega 31701:002:1843, majandusliku otstarbega maatulundusmaa (100%),

asukohaga Vardi metskond 78, Urge küla, Kohila vald, Rapla maakond, pindalaga 40,03 ha.

2

Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.

Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:

2) Isiklik kasutusõigus AS Eesti Telekom (registrikood 10234957) kasuks. Tähtajatu ja

tasuline isiklik kasutusõigus elektroonilise side võrkude ja elektroonilise sideseadmete konteineri

ehitamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, remontimiseks, asendamiseks ja muul viisil

ekspluateerimiseks vastavalt 21.02.2011.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm (3) ja neli (4) ja

lepingu lisaks olevale plaanile.

Sisse kantud 1.03.2011. 18.08.2014 kinnistamisavalduse alusel muudetud 5.11.2014.

Kohtunikuabi Eha Soots.

3) Isiklik kasutusõigus Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (registrikood 90010094) kasuks. Tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus elektroonilise side võrgu ehitamiseks, remontimiseks,

hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks, vastavalt 21.03.2012. a sõlmitud

lepingu punktidele 2., 3., 4. ja lepingu lisaks nr 2 olevatele plaanidele. 21.03.2012

asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 2.04.2012. Kohtunikuabi Silvia Sauväli.

4) Isiklik kasutusõigus osaühing Kohila Maja (registrikood 10407814) kasuks. Tasuta ja

tähtajatu isiklik kasutusõigus kinnistul paikneva survekanalisatsioonitorustiku

omamiseks ja majandamiseks ning õigus selle ehitamiseks, hooldamiseks,

korrashoiuks, remontimiseks, asendamiseks ja kasutamiseks ning muul viisil

ekspluateerimiseks tehnorajatise talituse tagamise eesmärgil vastavalt 30.04.2013.a

sõlmitud lepingu punktile kolm (3) ning lepingu lisaks olevale plaanile. 30.04.2013

asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 8.05.2013. Kohtunikuabi Katrin Kokk.

Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

1.2. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 11334950 on sisse

kantud kinnistu (edaspidi nimetatud lepingu ese 2), mille koosseisu kuulub maatükk,

katastritunnusega 31701:001:1552, majandusliku otstarbega maatulundusmaa (100%),

asukohaga Vardi metskond 79, Urge küla, Kohila vald, Rapla maakond, pindalaga 10,41 ha.

Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.

Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik kasutusõigus Kohila vald kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus avalikult kasutatava jalg- ja jalgratta tee rajamiseks,

omamiseks,

valdamiseks ja kõikide tööde teostamiseks, mis on seotud avalikult kasutava tee

ehitamise, majandamise, remontimise, korrashoiu ja hooldamisega, vastavalt

23.05.2018 lepingu punktidele 2.1. kuni 2.9. ja lepingu lisaks nr 2 olevale

plaanile. Kaaskoormatud kinnistu nr 17112250.

Sisse kantud 1.06.2018. 30.03.2020 kinnistamisavalduse alusel muudetud 2.04.2020.

Kohtunikuabi Ilona Kirm.

Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

1.3. Lepingu esemeks on lepingu punktides 1.1 ja 1.2 nimetatud kinnistud, koos nende oluliste osade

ja päraldistega (eelnevalt ja edaspidi nimetatud lepingu ese).

1.4. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi

päring katastritunnuse järgi) nähtub:

1.4.1. katastriüksuse 31701:002:1843 suhtes kehtivad järgmised kitsendused:

• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 35,04 m²; nähtus:

elektrimaakaabelliin (Al_4x70 MP kaabel); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 35,07 m²; nähtus:

elektrimaakaabelliin (Al_4x70 MP kaabel); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 24,69 m²; nähtus: sideehitis maismaal;

seisund: kehtiv;

3

• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 120,89 m²; nähtus: sideehitis maismaal;

seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 15,83 m²; nähtus: sideehitis maismaal;

seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15,11 m²; nähtus: elektriõhuliini

mastitõmmits või tugi (tõmmits); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1275,39 m²; nähtus: sideehitis maismaal;

seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 1132,85 m²; nähtus: puurkaev;

seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 894,07 m²; nähtus: elektriõhuliin

alla 1 kV (AMKA.3x35+50); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1275,39 m²; nähtus: sideehitis maismaal;

seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 129,36 m²; nähtus: sideehitis maismaal;

seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15,12 m²; nähtus: elektriõhuliini

mastitõmmits või tugi; seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 15,83 m²; nähtus: sideehitis maismaal;

seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 25,28 m²; nähtus: sideehitis maismaal;

seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 407,27 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-

20 kV (keskpingeliin) (AS-25); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 8,80 m²; nähtus:

elektrimaakaabelliin (Al_4x95 MP kaabel); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 511,41 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-

20 kV (keskpingeliin) (AS-25); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 30,16 m²; nähtus: sideehitis maismaal;

seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: planeeringu ala; ulatus: 3931,48 m²; nähtus: tiheasustusala (Kohila valla

üldplaneering); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 5,70 m²; nähtus: elektriõhuliini

mastitõmmits või tugi (tõmmits); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 9,22 m²; nähtus:

elektrimaakaabelliin (Al_4x95 MP kaabel); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 12935,37 m²; nähtus:

maantee; seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 128,11 m²; nähtus:

elektrimaakaabelliin (Al_4x70 MP kaabel); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 25,28 m²; nähtus: sideehitis maismaal;

seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 162,71 m²; nähtus: puurkaev; seisund:

kehtiv;

• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1355,65 m²; nähtus: sideehitis maismaal

(ELA037); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 9,03 m²; nähtus:

4

elektrimaakaabelliin (al_4x95 mp kaabel); seisund: kehtiv.

kitsendusi põhjustava objekti andmed:

• ulatus: 64,06 m; nähtus: elektrimaakaabelliin (Al_4x70 MP kaabel); seisund: kehtiv;

• ulatus: 7,14 m; nähtus: sideehitis maismaal; seisund: kehtiv;

• ulatus: 14,31 m; nähtus: sideehitis maismaal; seisund: kehtiv;

• ulatus: 7,44 m; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin) (AS-25); seisund: kehtiv;

• ulatus: 17,54 m; nähtus: elektrimaakaabelliin (Al_4x70 MP kaabel); seisund: kehtiv;

• ulatus: 223,50 m; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (AMKA.3x35+50); seisund: kehtiv;

• ulatus: 17,53 m; nähtus: elektrimaakaabelliin (Al_4x70 MP kaabel); seisund: kehtiv;

• ulatus: 63,62 m; nähtus: sideehitis maismaal; seisund: kehtiv;

• ulatus: 7,14 m; nähtus: sideehitis maismaal; seisund: kehtiv;

• ulatus: 6,00 m; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi; seisund: kehtiv;

• ulatus: 59,68 m; nähtus: sideehitis maismaal; seisund: kehtiv;

• ulatus: 3931,48 m²; nähtus: tiheasustusala (Kohila valla üldplaneering); seisund: kehtiv;

• ulatus: 12,48 m; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin) (AS-25); seisund: kehtiv;

• ulatus: 679,01 m; nähtus: sideehitis maismaal (ELA037); seisund: kehtiv;

• ulatus: 636,98 m; nähtus: sideehitis maismaal; seisund: kehtiv;

• ulatus: 11,09 m; nähtus: sideehitis maismaal; seisund: kehtiv;

• ulatus: 11,09 m; nähtus: sideehitis maismaal; seisund: kehtiv;

• ulatus: 6,00 m; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (tõmmits); seisund: kehtiv;

• ulatus: 4,77 m; nähtus: elektrimaakaabelliin (Al_4x95 MP kaabel); seisund: kehtiv;

• ulatus: 2,07 m; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (tõmmits); seisund: kehtiv;

• ulatus: 4,86 m; nähtus: elektrimaakaabelliin (Al_4x95 MP kaabel); seisund: kehtiv;

• ulatus: 636,98 m; nähtus: sideehitis maismaal; seisund: kehtiv;

• ulatus: 11,57 m; nähtus: sideehitis maismaal; seisund: kehtiv;

• ulatus: 4,93 m; nähtus: elektrimaakaabelliin (Al_4x95 MP kaabel); seisund: kehtiv.

1.4.2. katastriüksuse 31701:001:1552 suhtes kehtivad järgmised kitsendused:

• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 9,10 m²; nähtus: sideehitis maismaal;

seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 14514,10 m²; nähtus:

maantee; seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 714,37 m²; nähtus: sideehitis maismaal;

seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: maaparandushoiu-ala; ulatus: 52,03 m²; nähtus: maaparandussüsteemi

maa-ala (Urge3); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 180,47 m²; nähtus: elektriõhuliin

alla 1 kV (AMKA.3x70+95); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 407,99 m²; nähtus: sideehitis maismaal;

seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1431,68 m²; nähtus: elektriõhuliin

1-20 kV (keskpingeliin) (AS-50); seisund: kehtiv.

1.4.3. kitsendusi põhjustava objekti andmed:

• ulatus: 71,59 m; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin) (AS-50); seisund: kehtiv;

• ulatus: 202,43 m; nähtus: sideehitis maismaal; seisund: kehtiv;

• ulatus: 356,36 m; nähtus: sideehitis maismaal; seisund: kehtiv;

• ulatus: 3,77 m; nähtus: sideehitis maismaal; seisund: kehtiv;

5

• ulatus: 45,12 m; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (AMKA.3x70+95); seisund: kehtiv;

• ulatus: 52,02 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (Urge3); seisund: kehtiv.

2. Osalejate avaldused ja kinnitused 2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et:

2.1.1. Lepingu punktides 1.1 ja 1.2 toodud kinnistusraamatute seis ei ole muutunud ning lepingu

eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud menetlemata või lahendamata

kinnistamisavaldusi.

2.1.2. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Omanikule kuuluvat lepingu eset koormatud selles

lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega (sh ka mitte kinnistusraamatusse

mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud

kasutuslepingud), seda ei ole kellelegi võõrandatud, selle käsutamist ei ole keelustatud ning

selle suhtes pole vaidlusi.

2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid

muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid selles lepingus nimetamata piiranguid.

2.1.4. Sideehitise kaitsevöönd, mida Kasutaja on õigustatud kasutama selle lepingu alusel, on

vabastatud ja Kasutaja saab alates selle lepingu sõlmimise hetkest teostada valdust sideehitise

kaitsevööndis.

2.1.5. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida seda lepingut.

2.1.6. Lepingu eseme isikliku kasutusõigusega koormamine on otsustatud Riigimetsa Majandamise

Keskuse metsaosakonna peametsaülema digitaalselt allkirjastatud käskkirjaga nr 3-1.56/142.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsaosakonna peametsaülema käskkiri on jõus,

muutmata ning seda ei ole vaidlustatud, tühistatud, esitatud vastuväiteid või kaebusi. Selle

lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik Omaniku sisesed nõusolekud ja

heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks

täitmiseks, on saadud.

2.1.7. Omaniku esindaja volitus Omaniku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi

võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu

ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning tal on kõik

õigused selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.

2.1.8. Lepingus toodud Omaniku ja Omaniku esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki

ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle

lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda

lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel.

2.2. Kasutaja esindaja avaldab ja kinnitab, et:

2.2.1. Isikliku kasutusõiguse kaudu pakutakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust

elektroonilise side seaduse tähenduses. Selle lepinguga seatav isiklik kasutusõigus seatakse

avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus

tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga

või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks.

2.2.2. Kasutaja on üle vaadanud sideehitise kaitsevööndi, mida Kasutaja on õigustatud kasutama

selle lepingu alusel ning on teadlik sideehitise kaitsevööndi suurusest, piiridest ja seisukorrast.

2.2.3. Kasutajat ei ole sundlõpetatud, Kasutaja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ei ole esitatud

pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist haldurit, ei ole algatatud

likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine aluseid selliste menetluste

algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata Kasutaja võlausaldajate huve.

2.2.4. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud

ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks

6

täitmiseks, on saadud.

2.2.5. Kasutaja on teadlik ja nõus selle lepingu sõlmimisega. Kasutaja esindaja volitus Kasutaja

esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu

sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu

sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu.

2.2.6. Esindatava äriühingu põhikirja ja juhtimisorganite otsustega on tal kõik õigused, volitused,

nõusolekud sõlmida see leping, talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks selle

tehingu tegemist ning tema suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti ega algatatud

pankrotimenetlust, tema suhtes ei kehti ärikeeldu ja tal on kõik õigused selle lepingu

sõlmimiseks esindatava nimel.

2.2.7. Lepingus toodud Kasutaja ja Kasutaja esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki

ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle

lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda

lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel.

2.3. Osalejad kinnitavad, et:

2.3.1. Selle lepingu alusel seatava isiklike kasutusõiguste seadmisega ei kahjustata lepingu punktides

1.1 ja 1.2 nimetatud isiklike kasutusõigustega soodustatud isikute huve.

2.3.2. Nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi täiendavate

dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat

kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.

2.4. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud: • Lepingu punktis 1.1 toodud kinnistusraamatu seis on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud

lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise kinnistusraamatu päringu alusel.

• Omaniku esindaja volitused volikirja alusel. • Kasutaja esindaja volitused volikirja alusel. • Asjaolu, et isikliku kasutusõiguse kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust

asjaõigusseaduse § 1581 ja elektroonilise side seaduse § 2 p 68 tähenduses – majandustegevuste registrist tehtud päringu (https://mtr.mkm.ee) ja Kasutaja esindaja suulise avalduse alusel.

Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et Riigimetsa Majandamise Keskuse metsaosakonna peametsaülema käskkirja nr 3-1.56/142 saab 30 päeva jooksul arvates selle teatavaks tegemisest vaidlustada ning sellest tulenevaid ohtusid, kuid osalejad nõuavad notariaalakti tõestajalt selle lepingu tõestamist ja võtavad enda kanda kõik nimetatud asjaoludest tulenevad riisiko ja võimalikud kahjud.

3. Isiklike kasutusõiguste seadmine

3.1. Selle lepingu alusel seatav isiklik kasutusõigus seatakse avalikes huvides asjaõigusseaduse § 158¹

mõistes elektroonilise side seaduse kohaselt.

3.2. Omanik ja Kasutaja seavad Kasutaja kasuks lepingu esemele 1 tähtajatu isikliku kasutusõiguse

sideehitise (edaspidi nimetatud sideehitis 1) ehitamiseks ja omamiseks, Kasutajal lasuva

sideehitise 1 arendamiskohustuse täitmise tagamiseks, sideliinide remontimiseks, korrashoiuks,

hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks sideehitise 1

talitluse tagamise eesmärgil (edaspidi kõik nimetatud tegevused koos sideehitise 1 majandamine).

3.3. Kasutajal on õigus kasutada lepingu eset 1 selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest

7

tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mis on selle lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil märgitud vastava tähistusega (eelnevalt ja edaspidi nimetatud sideehitise 1 kaitsevöönd või kasutusõiguse 1 ala). Sideehitise 1 kaitsevööndis asuv sideehitis 1 on lepingu

lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud vastava tingmärgiga. Sideehitise 1 kaitsevööndis kehtivad

kitsendused on fikseeritud ehitusseadustiku §- des 70 ja 78.

3.4. Omanik ja Kasutaja seavad Kasutaja kasuks lepingu esemele 2 tähtajatu isikliku kasutusõiguse

sideehitise (edaspidi nimetatud sideehitis 2) ehitamiseks ja omamiseks, Kasutajal lasuva

sideehitise 2 arendamiskohustuse täitmise tagamiseks, sideliinide remontimiseks, korrashoiuks,

hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks sideehitise 2

talitluse tagamise eesmärgil (edaspidi kõik nimetatud tegevused koos sideehitise 2 majandamine).

3.5. Kasutajal on õigus kasutada lepingu eset 2 selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest

tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mis on selle lepingu lahutamatuks lisaks nr 2 oleval plaanil märgitud vastava tähistusega (eelnevalt ja edaspidi nimetatud sideehitise 2 kaitsevöönd või kasutusõiguse 2 ala). Sideehitise 2 kaitsevööndis asuv sideehitis 2 on lepingu

lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud vastava tingmärgiga. Sideehitise 2 kaitsevööndis kehtivad

kitsendused on fikseeritud ehitusseadustiku §- des 70 ja 78.

sideehitis 1 ja sideehitis 2 edaspidi koos nimetatud ka sideehitis;

sideehitise 1 majandamine ja sideehitise 2 majandamine edaspidi koos nimetatud ka sideehitise majandamine;

sideehitise 1 kaitsevöönd ja sideehitise 2 kaitsevöönd eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud ka

sideehitise kaitsevöönd;

kasutusõiguse 1 ala ja kasutusõiguse 2 ala eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud ka kasutusõiguse ala;

3.6. Lepingu eseme igakordsel omanikul on õigus nõuda kasutusõiguse tasu õigusaktides sätestatud

korras.

3.7. Isikliku kasutusõiguse sisuks on Kasutaja õigus kasutada sideehitise kaitsevööndit sideehitise

majandamiseks, samuti sideehitise kaitsevööndiga seotud Kasutaja õigused ja kohustused,

sealhulgas õigus paigaldada sideehitise kaitsevööndisse sideehitisi ning neid edaspidi majandada

vastavalt selles lepingus toodule.

4. Isikliku kasutusõiguse poolte õigused ja kohustused

4.1. Sideehitise kaitsevööndi kasutamisel kohustub lepingu eseme igakordne omanik:

4.1.1. mitte takistama Kasutaja ja/või Kasutaja töötajatel/volitatud isikutel sideehitise kaitsevööndi

tasuta kasutamist sideehitise majandamiseks ning samuti kohustub mitte takistama sideehitise

kaitsevööndile juurdepääsu nii jalgsi kui sideehitise majandamise töödeks vajalike

sõidukitega;

4.1.2. teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid sideehitise kaitsevööndi

olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid oma

tegevuses;

4.1.3. hoiduma tegevusest, mis halvendaks sideehitise korrashoidu ja/või ohustaks sideehitise

toimimist.

4.2. Sideehitise kaitsevööndi kasutamisel kohustub Kasutaja:

4.2.1. teavitama lepingu eseme igakordset omanikku sideehitise plaanilistest hooldus- ja

remonttöödest vähemalt 3 tööpäeva enne tööde alustamist. Sideehitise avariiremondi korral

8

alustab Kasutaja vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest lepingu eseme

igakordsele omanikule või lepingu eseme valdajale 1 päeva jooksul alates avariiremondi

alustamisest. Pärast lepingu esemel tehtud sideehitise ehitus-, hooldus-, remont- ja/või

likvideerimistööde lõpetamist on Kasutaja kohustatud taastama omal kulul mõistliku aja

jooksul tööde alustamise hetke heakorra (endine seisund), selle võimatuse korral hüvitama

lepingu eseme igakordsele omanikule tekitatud kahju. Lepingu eseme omanik ja Kasutaja

loevad mõistlikuks seda aega, mis töö iseloomu arvestades on vajalik töö kvaliteetseks ja

lepingu tingimustele vastavaks teostamiseks;

4.2.2. kasutama sideehitise kaitsevööndit kooskõlas selle lepinguga säästlikult ja heaperemehelikult

ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks lepingu eseme igakordse omaniku või

kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil;

4.2.3. kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist ning

täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;

4.2.4. hoidma sideehitise oma vahenditega ja omal kulul korras, sealhulgas teostama omal kulul

kõiki töid, mis on vajalikud sideehitise ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks ja

hooldamiseks;

4.2.5. kandma sideehitise kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate isikute ees, mis on Kasutaja

tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg;

4.2.6. maksma lepingu eseme igakordsele omanikule tasu tehnorajatise talumise eest vastavalt

seadusandluses ettenähtud suurusele ja korrale.

4.2.7. teavitama lepingu eseme valdajat metsa raie vajadusest sideehitise kaitsevööndis vähemalt 2

kuud enne soovitud tööde alustamist kirjalikult või elektrooniliselt;

4.2.8. hüvitama lepingu eseme valdajale sideehitise kaitsevööndis kasvava metsa raiega seonduvad

kulud (raie, kokkuvedu, ladustamine);

4.2.9. mitte tegema takistusi lepingu eseme valdajale sideehitise kaitsevööndile ligipääsuks ega

metsamajanduslike tööde teostamiseks, samuti mitte nõudma lepingu eseme valdajalt

igakordset kooskõlastust tööde teostamiseks ja metsamaterjali ladustamiseks sideehitise

kaitsevööndis, välja arvatud kaevetööd sügavusega üle 30 cm.

4.3. Juhul kui sideehitise ehitamisel või teenindamisel raiutakse metsamaterjali, kuulub kogu raiutud

metsamaterjal lepingu eseme igakordsele omanikule ning see paigaldatakse lepingu eseme

igakordse omaniku poolt osutatud asukohta.

5. Kasutusõiguse lõpetamise alused

5.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada seaduses sätestatud alustel.

5.2. Eesti Vabariigil on õigus lõpetada see leping olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on

vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil.

5.3. Isikliku kasutusõiguse lõpetamisel on Kasutajal õigus lepingu esemel paiknev sideehitis ära

vedada 3 kuu jooksul arvates kasutusõiguse lõppemisest, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

Notariaalakti tõestaja on Omanikule selgitanud, et asjaõigusseadus ei näe ette Kasutaja kohustust teavitada lepingu eseme omanikku isikliku kasutusõiguse kustutamisest ega küsida lepingu eseme omaniku nõusolekut.

6. Valduse üleandmine ning nõusolek lepingu eseme jagamiseks ja koormamiseks 6.1. Omanik ja Kasutaja avaldavad, et sideehitise kaitsevöönd jääb Kasutaja ja Omaniku

kaasvaldusesse ning Omaniku valduse teostamine sideehitise kaitsevööndis on piiratud ainult

selles lepingus kokkulepitud viisil.

9

6.2. Kasutaja annab nõusoleku tulevikus lepingu eseme jagamiseks. Selles lepingus sõlmitav isiklik

kasutusõigus jääb edaspidi koormama ainult seda kinnisasja, millele pärast jagamist või piiride

muutmist tehnorajatis koos kaitsevööndiga asuma jääb.

6.3. Omanik ja Kasutaja on kokku leppinud, et lepingu eseme igakordne omanik võib vajadusel

koormata sama servituudiala teiste sarnaste reaalservituutidega või tehnovõrkudega seotud

isiklike kasutusõigustega, kui see ei takista selle lepinguga seatava isikliku kasutusõiguse

teostamist.

Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et selle lepingu punktis 6.2 toodud kokkulepe ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja kinnistusraamatu seaduse § 34 lg 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistult, millel servituudi ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel Kasutajal ka lepingu eseme jagamisel.

7. Asjaõigusleping 7.1. Omanik ja Kasutaja on lepingu eseme 1 isikliku kasutusõigusega koormamises kokku

leppinud. Omanik lubab ja Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 3313037 kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu isiklik kasutusõigus avalikes huvides talumiskohustusega vastavalt asjaõigusseaduse §-le 158¹ sideehitise majandamiseks sideehitise kaitsevööndi ulatuses Enefit Connect OÜ, registrikood 16130213, kasuks, muus osas on kasutusõiguse ese ja sisu määratud vastavalt 04.10.2023.a sõlmitud kasutusõiguse seadmise aluseks oleva lepingu punktides 3.1, 3.2, 3.3, 3.6, 3.7, 4 ja 5 ning plaanil (lisa nr 1).

7.2. Omanik ja Kasutaja on lepingu eseme 2 isikliku kasutusõigusega koormamises kokku

leppinud. Omanik lubab ja Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 11334950 kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu isiklik kasutusõigus avalikes huvides talumiskohustusega vastavalt asjaõigusseaduse §-le 158¹ sideehitise majandamiseks sideehitise kaitsevööndi ulatuses Enefit Connect OÜ, registrikood 16130213, kasuks, muus osas on kasutusõiguse ese ja sisu määratud vastavalt 20.09.2023.a sõlmitud kasutusõiguse seadmise aluseks oleva lepingu punktides 3.1, 3.4, 3.5, 3.6, 3.7, 4 ja 5 ning plaanidele (lisa nr 2).

8. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused 8.1. Isiklik kasutusõigus tekib vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte aga selle lepingu

sõlmimisega. Kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine. 8.2. Isikliku kasutusõiguse võib teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse

kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt.

8.3. Isiklik kasutusõigus kehtib kinnistu igakordse omaniku suhtes. 8.4. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse

üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. (AÕS § 226 lg 2). 8.5. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud

kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Reaalservituudist erinevalt on kinnisasi sellisel juhul aga

10

koormatud mitte teise kinnisasja vaid konkreetse isiku kasuks. Erinevalt kasutusvaldusest ei ole isikliku kasutusõiguse omanik õigustatud omandama koormatud kinnisasja vilju.

8.6. Lisaks asjaõigusseaduse §-des 225-227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid. (AÕS § 228).

8.7. Kinnisasja omanikul on õigus nõuda tasu tema kinnisasjale püstitatud tehnorajatise talumise eest, sõltumata sellest, kas talumise kohustus tuleneb seadusest või kinnisasja koormamisest servituudi või isikliku kasutusõigusega.

8.8. Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis.

8.9. Täitemenetluse seadustiku § 158 lg 4 kohaselt ei lõppe enampakkumisel servituudist tulenevad

õigused, kui servituut oli seatud seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel. 8.10. Riigikohtu lahendi 3-2-1-10-12 kohaselt: kui kinnisasi võõrandatakse enampakkumisel

pankrotimenetluses, lõppevad üldjuhul PankrS § 139 lg 2 järgi kinnisasja koormavad õigused,

mis asuvad tagapool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt

saab nõuda kinnisasja sundmüüki. Siiski ei saa kolleegiumi arvates tõlgendada PankrS § 139

lg-t 2 selliselt, et seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse

kantud servituudid samuti lõppevad. Kolleegiumi arvates on TMS § 158 lg 4 erisätteks PankrS

§ 139 lg 2 suhtes. Seega jäävad ka kinnisasja pankrotimenetluses enampakkumisel

võõrandamise järel TMS § 158 lg 4 järgi püsima seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse

alusel kinnistusraamatusse kantud servituudid.

8.11. Kinnisasja omanik kohustatud AÕS § 1581 kohaselt taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või - rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või - rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Eelnimetatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.

11

8.12. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole eelpool nimetatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides.

8.13. Talumistasu makstakse ainult maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksustel asuvate liinide ja hoonesiseste alajaamade talumise eest.

8.14. Talumistasu suurus aastas on 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega.

8.15. Lisaks sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust.

8.16. Tehnovõrgu talumistasu saamiseks esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu omanikule. Kui kinnisasja omanik ei ole taotluses märkinud, et maatulundusmaa sihtotstarbega maad ei kasutata tehnorajatise kaitsevööndi alal sihtotstarbeliselt, siis loetakse, et maad kasutatakse sihtotstarbeliselt.

8.17. Jooksva aasta eest on talumistasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. jaanuari seisuga, kui ta esitab taotluse hiljemalt jooksva aasta 1. mail.

8.18. Talumistasu ei ole õigus nõuda: riigil kinnisasja omanikuna; tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. Talumistasu ei maksta, kui selle suurus ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. Maa maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest.

8.19. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped.

8.20. Koormatud kinnisasja jagamisel jääb isikliku kasutusõigus kehtima kõikide osade suhtes. Kui isiklik kasutusõigus pärast koormatud kinnisasja jagamist mõnda selle osa ei koorma või koormata ei saa, on koormamata osa omanikul õigus nõuda oma osa suhtes isikliku kasutusõiguse kustutamist kinnistusraamatust.

9. Digitaalne originaal ja ärakirjade väljastamine 9.1. Notariaalakt on koostatud ja digitaalselt allkirjastatud ühes digitaalses originaaleksemplaris,

mis on kasutusel õigussuhetes ning osalejale tasuta kättesaadav notarite iseteenindusportaalis

www.notar.ee ja ka riigiportaalis www.eesti.ee. Notariaalakti tõestaja teeb digitaalsest

originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Paberkandjal

ärakirja digitaalsest originaalist väljastab notariaalakti tõestaja avalduse alusel isikule, kui

dokumenti on vaja välisriigis kasutamiseks.

9.2. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada digitaalselt allkirjastatud originaaleksemplari

kinnistusosakonnale.

10. Lepingu sõlmimisega seotud kulud

10.1. Lepingu sõlmimisega seotud notaritasu ja riigilõivu tasub Kasutaja 5 tööpäeva jooksul. Osalejad

paluvad lepingu ja sellega seotud arved edastada e-postile: [email protected].

10.2. Notari tasu tasutakse arve alusel ülekandega. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu

tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.

10.3. Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi

12

vaatamata.

Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmisel 39,60 eurot (tehinguväärtus 1 278,00 eurot: notari tasu

seaduse § 3, 5, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 p 2).

Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu eest 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2¹).

Notari tasu kokku 59,60 eurot.

Käibemaks 11,92 eurot.

Koos käibemaksuga 71,52 eurot.

Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus §

77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).

Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus §

77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).

Notariaalakti ärakirja maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 31 p-d 14

ja 15 (sisaldavad käibemaksu 20%):

A4 formaat A3 formaat

Digitaalne originaal portaalis

notar.ee ja eesti.ee

tasuta tasuta

paberkandjal ärakiri osalejale 0,23 eurot / lk 0,37 eurot / lk

Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel videokõne ajal ette

loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt

heaks kiidetud. Notariaalakti lisad on osalejatele videosilla vahendusel videokõne ajal esitatud enne

notariaalakti ja selle lisade digitaalselt allkirjastamist ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja

heakskiitmiseks, osalejad on lisades sisalduvate andmetega nõus ning nad kiitsid nende sisu heaks.

Osalejad loobusid notariaalaktis nimetatud dokumentide ettelugemisest, ekraanil tutvumiseks ja

läbivaatamiseks esitamisest ning notariaalaktile lisamisest, nende sisust on nad teadlikud. Notariaalakt

on videosilla vahendusel videokõne ajal osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt

allkirjastatud.

Urve Jõgi

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Koppel

/allkirjastatud digitaalselt/ Tallinna notar Sirje Velsberg

/allkirjastatud digitaalselt/