Arvamuse avaldamine - Vändra

Põhja-Pärnumaa VALLAVOLIKOGU

EELNÕU

Mädara luite kohaliku omavalitsuse tasandi maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu __. ______________ 20__ . a määrus nr

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 7 punki 2, lõike 8, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Mädara luite maastikukaitseala kaitse-eesmärk

(1) Mädara luite maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta:

1) Mädara luidet ja selle maastikuilmet ning looduslikult, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult

väärtuslikke metsakooslusi.

(2) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele

Mädara piiranguvööndisse.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses

sätestatud erisustega.

§ 2. Kaitseala asukoht

(1) Kaitseala asub Põhja-Pärnumaa vallas Mädara külas.

(2 ) Kaitseala välis- ja vööndi piir on esitatud kaardil määruse lisas1.

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Põhja-Pärnumaa vallavalitsus.

§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

Määruse seletuskirjas2 on esitatud põhjendused:

1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;

2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;

3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;

4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;

5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk

KAITSEALA KAITSEKORD

§ 5. Lubatud tegevus

(1)Kaitsealal on lubatud:

1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;

2) inimeste viibimine ning marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste korjamine;

3) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt

tähistamata kohas;

4) jalgrattaga sõitmine teedel ja radadel;

5) sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala

valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval

teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel ning liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel.

(2) Kaitsealal on lubatud raie, arvestades järgmisi erisusi:

1) metsa vääriselupaiku ei majandata, samuti ei majandata metsi, mis on kantud projekteeritavale

metsaelupaikade kaitseala kihile Eesti looduse infosüsteemis;

2) kõigil metsa majandamistöödel sh valgustusraiel peetakse kinni linnurahu kuupäevadest;

3) raietel ja väljaveol ei tohi tekkida rööpaid ega muid ulatuslikke pinnasekahjustusi;

4) raietel säilitatakse kõik põlengujälgedega elusad ja surnud puud; habesamblikega ohtralt kaetud

elusad ja kuivanud kuused; kõik elusad puud, tüükad ja lamapuud, mille tüve diameeter

rinnakõrguselt on üle 40cm; samuti erilise kujuga puud või eelmise metsapõlvkonna jäänukpuud;

õõnsustega puud; säilitada tuleb looduslikult esinev puittaimeliikide mitmekesisus;

5) pohla kasvukohatüüpi kuuluvates metsades on valikraie lubatud, kui mets on 130 aastane või

vanem, peened raiejäätmed tuleb koristada ning lubatud on kohapealne põletamine;

6) teistes metsakasvukohatüüpides on valikraie lubatud seadusjärgsest küpsusvanusest 20 või

rohkem aastat vanemates puistutes.

(3) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:

1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala

valitseja poolt tähistamata kohas;

2) kaitseala tutvustamiseks ja loodussõbralikuks rekreatsiooniks vajalike rajatiste püstitamine.

§ 6. Keelatud tegevus

Kaitsealal on keelatud:

1) maavara kaevandamine;

2) uuendusraie;

3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;

4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine;

5) uue maaparandussüsteem rajamine;

6) telkimine ja lõkke tegemine ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas;

7) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kusjuures kaitseala valitseja võib lubada puidu

kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;

3) kehtestada detail- ja üldplaneeringut;

4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;

5) anda projekteerimistingimusi;

6) anda ehitusluba;

7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda

veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist.

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja

nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala

valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi

saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt

haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

§ 8 Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 9 Menetluse läbiviimine

Määruse menetlus viidi läbi Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse … otsusega nr … algatatud

haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse

seletuskirjas.

§ 9 Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja

kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

1 Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on

kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda

Põhja-Pärnumaa vallavalitsuses, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis

(www.maaamet.ee).

2 Seletuskirjaga saab tutvuda Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse veebilehel www.pparnumaa.ee.

Lisa 1 – Mädara luite maastikulise kaitseala välispiir

......................

Põhja-Pärnumaa valla volikogu esimees

Lisa 1: Mädara luite maastikulise kaitseala kaart (1:10 000)

Planeeritava kaitseala pindala on ..... ha.

Piirikirjeldus: Vändra metskonna kvartalite 252, 256 ja 257 kaitsealal asuvate osade põhjapiiriks on

Paide-Sopi kõrgepingeliinist (Elektriõhuliin 220-330kV) lõunas asuv metsapiir, kaitseala ida ja

põhjaosas kulgeb piir mööda kvartalisihte ning kvartali 257 kagunurgas on kaitseala piiriks

Kellissaare maaparandussüsteemi kraav (ETAK ID 8286928).

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu määruse

„Mädara luite maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Looduskaitseseaduse (LKS) § 10 lõike 7 p 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogul õigus võtta kaitstav

loodusobjekt kohalikul tasandil kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. LKS § 8 lõike 1 kohaselt on igaühel

õigus esitada kaitse alla võtmise algatajale ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks. Ettepaneku

võtta Mädara luide kohaliku kaitse alla esitasid vallaelanikud ja looduskaitseeksperdid.

Kaitseala asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Mädara külas riigimetsamaal.

Volikogu määruse eelnõu ja seletuskirja esimese versiooni koostas ekspert Anneli Palo, tuginedes

ekspertgrupi poolt läbiviidud uuringule (A.Palo, E.Oja, R.Nellis). Eelnõu ja seletuskiri on koostatud

koostöös Keskkonnameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialistidega – Kirsi Loide ja Nele

Saluveer

2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus

2.1. Kaitse alla võtmise eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele

Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja tutvustada piirkonnas erilist pinnavormi (Mädara luide) ning

säilitada luitel ja selle ümber kasvava põlengujärgse loodusmetsa maastikuilme ning luite ja metsade

looduslikud, esteetilised ja puhkemajanduslikud väärtused ning funktsioonid.

Vastavalt LKS §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik,

ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus ning linnu- ja

loodusdirektiivi rakendamine. LKS § 4 lg 7 täpsustab, et kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks

loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park,

haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega

paikne kaitsealal. Mädara luite maastikulise kaitseala moodustamise eelduseks on maastiku

üksikelemendi ehk luite ohustatus, luitel ja selle ümbruses kasvavate metsade esteetiline ja

puhkemajanduslik väärtus ning põlengujärgsete loodusmetsade kui väärtuslike looduskoosluste kaitse.

Väärtuste säilitamist ohustavad erinevad tegevused, eelkõige soov luiteliiva kaevandada, mille tagajärjel

luide ja tema maastikuilme häviks, kaoksid praegused puhkemajanduslikud ja esteetilised väärtused ning

funktsioonid, samuti põlengujärgsete loodusmetsade maastikuilme, omadused ja väärtused.

Mädara luited ehk Ussipajumäed asuvad Kõrvemaa maastikurajooni lõunaosas, Balti jääpaisjärve

rannamoodustiste vööndis. Enamus Põhja-Pärnumaa vallast asub tasandikulise pinnamoe ja soise Balti

jääpaisjärve põhjal, mistõttu on kaitse alla võetav Mädara luide valla maastikus oluline positiivne

pinnavorm. Luitestiku kõrgeim tipp on juba hävinud Kellissaare liivakarjääri tõttu, sealse tehisveekogu

kaldal asub nüüd RMK Kellissaare puhke- ja lõkkekoht. Osa Mädara luidetest jääb kõrgepingeliini trassi

maa-alale ja on kasutusel krossisõidurajana.

Kaitse alla võetaval Mädara luitel kulgeb RMK matkatee Oandu-Ikla matkatee V lõik (Kellissaare-

Hüpassaare), mida läbitakse nii jalgsi kui jalgratastel, talvel suusatades. Luitemetsas käiakse aktiivselt

seenel ja marjul, viiakse läbi orienteerumisvõistlusi ja muid kohalikke rahvaspordiüritusi. Teadusuuringute

kohaselt on just luitemetsad inimeste poolt väga kõrgelt hinnatud puhkemetsamaastikud.

Luitel ja selle vahetus läheduses kasvavad väärtuslikud põlengujärgsed metsakooslused, millest osa vastab

metsa vääriselupaiga kriteeriumitele ja on kantud vastavasse registrisse või on sinna kandmisel (VEP

nr.206378 ja metsaeraldused 15 ning 26 Vändra metskonna kvartalis VD256). Lisaks leidub alal heas ja

rahuldavas seisundis Loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpi *9010 vanad loodusmetsad. Piiranguvööndi

tingimustes on kujunemas heaks tavaks, et RMK edaspidi selliseid väärtuslikke loodusmetsakooslusi ei

majanda, lubatud on liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikud hooldustööd.

Kaitsealustest liikidest on Mädara luite kaitsealal teada kaks II kaitsekategooriasse kuuluvat liiki

(samblikud männi-soomussamblik (Carbonicola anthracophila) ja sõrmjas tardsamblik (Scytinium

teretiusculum)) ning 14 III kaitsekategooriasse kuuluvat liiki (samblik haava-tardsamblik (Leptogium

saturninum), samblad harilik valvik (Leucobryum glaucum), sulgjas õhik (Neckera pennata), Wulfi

turbasammal (Sphagnum wulfianum), soontaimed karukold (Lycopodium clavatum), mets-vareskold

(Diphasiastrum complanatum), roomav öövilge (Goodyera repens), suur käopõll (Listera ovata), käokeel

(Platanthera sp.), linnud hoburästas (Turdus viscivorus), händkakk (Strix uralensis), laanepüü (Tetrastes

bonasia), musträhn (Dryocopus martius), arvukalt esines kuklasepesi (Formica sp.). Lisaks on alal leitud 4

Punasesse nimestikku kantud samblikuliiki: Hertelidea botryosa, jahu-hallsamblik (Hypogymnia

farinacea), mustjas limasamblik (Collema subnigrescens) ja põis-soomussamblik (Xylopsora caradocensis).

Kuigi ohustatud liikide kaitse on eelkõige riigi ülesandeks, kuuluvad need liigid kaitsealal kasvavate

põlengujärgsete väärtuslike metsakoosluste elustiku hulka, väärtuslike loodusmetsakoosluste kaitse on

määratud Mädara luite maastikulise kaitseala kaitse-eesmärgiks, et aidata kaasa LKS §-s 48 sätestatud

eesmärkide täitmisele. Haruldased loodusmetsakooslused on ka Mädara luite maastikulise kaitseala

esteetiliste ja puhkemajanduslike väärtuste ning funktsioonide aluseks.

2.2. Loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekus

Mädara luite maastikukaitseala võetakse kaitse alla kohalikul tasandil oluliste väärtuste kaitseks ning

kõrgete loodusväärtuste tõttu täiendab kaitseala riiklike kaitsealade rohevõrgustikku. Mädara luidet ja

sellel kasvavaid ja seda ümbritsevaid väärtuslikke põlengujärgseid metsakooslusi ohustab kaevandamine,

mis on väga tugevalt maastikuilmet ja koosluste väärtusi teisendav majandustegevus ning see vastandub

avalikele huvidele. Samuti võib loodusmetsade puhkemajanduslikke, esteetilisi ja looduslikke väärtusi

kahjustada metsade lageraiega majandamine. Maastikukaitseala kaitsekord võimaldab reguleerida

majandustegevuse liike, mis ohustavad ala maastikuliste, esteetiliste, puhkemajanduslike ja looduslike

väärtuste säilimist.

2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik

Kuna kaitseala peamiseks kaitse-eesmärgiks on maastikulise objekti ehk liivaluite ja sellel ning ümbruses

kasvavate põlengujärgsete loodusmetsakoosluste ning neist moodustunud puhkemajanduslikult-

esteetiliselt olulise maastiku kaitse, siis on asjakohane võtta ala kaitse alla kaitsealana. Loodusväärtuste

säilitamiseks sobib siin maastikukaitseala piiranguvööndi kaitsekord, kus põlismetsaliigid on kaitstud

metsa vääriselupaikades ning Eesti looduse infosüsteemis registreeritud metsaelupaikades, teised

loodusväärtused säilivad ka jätkusuutlikult majandatud metsades.

2.4. Kaitstava loodusobjekti välispiirid ja vööndite piirid

Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud olulisemad kaitset vajavad

loodusväärtused ning ala piirid on looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on ala

piires ka noori metsi, kuid metsade edasine majandamine on lubatud seal, kus pole olemasolevate

väärtuslike metsakoosluste kaitseks vaja rakendada eritingimusi. Kaitseala koosneb ühest

piiranguvööndist, mistõttu kattub vööndi piir ala välispiiriga. Kaitseala asub riigimaal.

Kaitseala hõlmab riigimaal Vändra metskonna kvartalite 252, 256 ja 257 neid osasid, mis jäävad Paide-

Sopi kõrgepingeliinist (Elektriõhuliin 220-330kV) lõunasse, kõrgepingeliini trass (40 m puhvriga õhuliinist)

on kaitseala põhjapiiriks. Mujal kulgeb piir mööda nimetatud kvartalite välisservi (kvartalisihid jäävad

kaitsealalt välja), kuid kvartali 257 kagunurgas on kaitseala piiriks Kellissaare maaparandussüsteemi kraav

(ETAK ID 8286928) (jääb kaitsealalt välja).

2.5. Kaitsekord

2.5.1. Kaitsekorra kavandamine

Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal esinevate väärtuslike looduskoosluste ning maastiku

puhkemajanduslike ja esteetiliste funktsioonide säilitamiseks vajalikke tegevusi. Kaitse-eeskirjaga

kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagavad kaitse-eesmärkide saavutamise ning on

proportsionaalsed saavutatavale efektile.

Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (PS § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse

õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku

rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju

hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust looduskaitselistel eesmärkidel piirata.

Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed

ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute

seadmise eesmärgiks on alal leiduvate kohalikul tasandil oluliste loodusväärtuste säilimine. Neid

eesmärke saab lugeda legitiimseteks, kuna LKS kohaselt on loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmine

lubatav. LKS § 4 lg 7 täpsustab, et kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla

maastik, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement – need eeldused on Mädara luite puhul

täidetud. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava

abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste

säilimine) täitmiseks ei ole Mädara luite puhul muid vähemalt sama efektiivseid, kuid vähem koormavaid

meetmeid, sest liiva kaevandamine eemaldaks maastikust Mädara luite ja hävitaks kõik Mädara luitega

seotud maastikulised ja looduskoosluste väärtused, seeläbi ka vastavad esteetilised ja

puhkemajanduslikud väärtused ja võimalused. Kaevandamisalast ettevõtlust ei saa võimaldada juhul, kui

see kahjustab ülemääraselt loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule piiramatut õigust

nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides. Omandiõigus ja

ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles

omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive, sest tegu on Põhja-Pärnumaa vallaelanike poolt, samuti

laiemalt kodanike ja Eestit külastavate matkajate poolt aktiivselt kasutatava puhkealaga, millel on

esteetilised, maastikulised ja väärtuslike looduskooslustega seotud funktsioonid ja väärtused.

2.5.1. Lubatud tegevused

Kaitseala kaitse-eeskirja eelnõu kohaselt on piiranguvööndis lubatud majandustegevus, arvestades

eelnõus sätestatud erisusi. Kaitsekorras on lubatud tegevusi, mille keelamine ei ole kaitse-eesmärkide

saavutamiseks vajalik ja seega proportsionaalne eesmärgi suhtes.

Kaitsealal on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, sest

need tegevused on üheks puhkemetsa ja esteetilise metsamaastiku kaitse eesmärgiks.

Kaitsealal on piiratud rohke osalejate arvuga rahvaürituste korraldamist selleks ettevalmistamata ja

kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas. Kuni 50 osalejaga üritusi võib ettevalmistamata ja

kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohtades korraldada ilma kaitseala valitseja nõusolekuta,

rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamiseks on vajalik taotleda kaitseala valitseja nõusolekut.

Väiksema osalejate arvuga (kuni 50 osalejat) rahvaürituste puhul kaitseala valitseja nõusoleku küsimine

tooks kaasa suure halduskoormuse ning oleks võrreldes riiklikul tasandil kaitstavate alade kaitserežiimiga

liigselt range.

Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala

valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval

teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas metsatöödel või kõrvalasuva

kõrgepingelini hooldustöödeks. Alal puuduvad sõiduteed, mistõttu ei ole reguleeritud liiklemist teel.

Jalgratastega sõitmine alal on lubatud radadel (sh metsasihtidel), kuna ka pidev sõitmine rattaga

väljaspool teid kahjustab lõpuks pinnast suurel määral ning võib kahjustada kaitsealuste liikide kasvukohti.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 33 lg 2 kohaselt on rajad teed, mis pole rajatised. Erandjuhud, mil

mootorsõiduki ning maastikusõidukiga tohib alal väljaspool teid sõita, on sätestatud LKS § 30 lg 3 eeskujul

ning tulenevalt LKS § 31 lg 2 p-st 10.

Kaitseala valitseja nõusolekul on alal lubatud üle 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks

ettevalmistamata ja tähistamata kohas, piirang on maastiku kahjustamise vältimiseks. Nõusoleku

andmisel saab kaitseala valitseja seada tingimusi ja piiranguid, mis välistavad ürituste korraldamise viisil,

mis kahjustaks maastikku.

Lubatud on kaitseala tutvustamiseks ja loodussõbralikuks rekreatsiooniks vajalike rajatiste püstitamine

nagu kaitseala tähistus, viidad, infotahvlid, puhkekohad jmt. Muu ehitustegevus on alal keelatud, mis on

põhjendatud, kuna see rikub iseloomulikku maastikuilmet ja võib kahjustada kaitse-eesmärgiks olevaid

väärtuslikke looduskooslusi ning luidet kui pinnavormi ning maastikuelementi.

Kaitseala valitsejal on õigus nõuda metsa majandamist viisil, mis säilitab luite ja kogu kaitseala esteetilist

ning puhkemajanduslikku maastikuilmet ning kaitse-eesmärgiks olevate metsakoosluste looduslikku

tasakaalu, liigilist ja vanuselist mitmekesisust, samuti keelata puidu kokku- ja väljavedu külmumata

pinnaselt. Need nõuded on:

1. Metsa vääriselupaiku ei majandata, samuti ei majandata metsi, mis on kantud projekteeritavale

metsaelupaikade kaitseala kihile EELIS-s.

2. Kõigil metsa majandamistöödel sh valgustusraiel peetakse kinni linnurahu kuupäevadest.

3. Raiel ja väljaveol ei tohi tekkida rööpaid ega muid ulatuslikke pinnasekahjustusi.

4. Sanitaarraiel säilitatakse kõik põlengujälgedega elusad ja surnud puud, ohtralt habesamblikega

kaetud elusad ja kuivanud kuused ning kõik tüükad ja tuuleheite-tekkelised lamapuud, mille tüve

diameeter rinnakõrguselt on üle 40cm. Ulatusliku loodusliku häiringu puhul kaasatakse

kooskõlastuse andmisse ökoloog-ekspert.

5. Ühegi raievõtte käigus, sh valgustusraiel ja hooldusraiel ei tohi kujundada puhtpuistut,

praegustest erivanuselistest metsakultuuridest tuleb aja jooksul kujundada kuuse-

lehtpuusegametsad või erinevatest lehtpuudest koosnevad kuuse, võimalusel männi osalusega

segapuistud. Valgustus- ja hooldusraietel tuleb säilitada looduslik puittaimeliikide mitmekesisus,

s.t. ka osa alusmetsapuid nagu pihlakas, vaher, hall lepp, sarapuu, tamm jt., samuti tuleb säilitada

kõik puistule looduslikku väärtuslikkust lisavad elemendid (erilise kujuga puud, tuuleluuaga puud,

jämedad (tüve diameeter rinnakõrguselt on üle 40cm) kuivanud puud ja tüükad, eelmise

põlvkonna elusad puud).

6. Pohla kasvukohatüüpi kuuluvates metsades, s.t. luitel ja selle jalamil liivatasandikul kasvavas

metsas on valikraie lubatud, kui mets on 130 aastane või vanem, valikraiel ei ole lubatud kaskede

ega põlengumärkidega mändide väljaraie ning säilitada tuleb ka erinevas vanuses kuuski, sh eriti

ohtralt habesamblikega kaetud vanad isendid olenemata kõrgusest ja jämedusest. Piirangu

eesmärgiks on täita kaitse-eesmärki, milleks on luitel ja selle jalamil kasvavate põlengujärgsete

väärtuslike loodusmetsakoosluste kaitse ning nende esteetilise ilme ja puhkeväärtuslikkuse

säilitamine. Soovitav on männi ühtlane valikraie, kusjuures tuleb jätta säilikpuid, mida hiljem

ühegi raievõtte käigus puistust ei eemaldata, nendeks puudeks on kõik äratuntavate

põlengumärkidega männid ning lisaks osa vanimatest või jämedamatest või omapärase

võrakujuga mändidest. Palumetsas tuleb peened raiejäätmed koristada, lubatud on kohapealne

põletamine vastavalt metsa majandamise eeskirja nõuetele, sest palumets ongi põlengutekkeline

puistu. Põletuskohtade valikul tuleb jälgida registrisse kantud kaitstavate liikide leiukohti, et neid

metsamajandustöödega mitte hävitada.

7. Ümber luite olevates teistest metsakasvukohatüüpidest puistutes võib männikutes ja

segametsades ühtlase valikraiega või häilraiega alustada seadusjärgsest küpsusvanusest 20 või

rohkem aastat hiljem. Ulatusliku loodusliku häiringu puhul kaasatakse kooskõlastuse andmisse

ökoloog-ekspert.

2.5.2. Keelatud tegevused

Kaitsealal on keelatud maavara kaevandamine. Kaevandamistegevus on kõige olulisem ohutegur, mis

ohustab luite säilimist. Maavara kaevandamisega hävitatakse liivaluide kui pinnavorm, sellel olevad

metsad ning rikutakse seeläbi maastikuilmet – seega hävitaks kaevandamine kõik kaitsealal kaitstavad

väärtused. Samuti võib see mõjutada piirkonna veerežiimi. Seetõttu on kaevandamise keelamine

kaitseväärtuste säilitamiseks hädavajalik meede, millest leebema vahendiga ei ole kaitse-eesmärke

võimalik saavutada. Arvestades pinnavormi ainulaadsust piirkonnas ning suurt avalikku huvi maastikuilme

säilimise vastu, on piirang mõõdukas.

Kaitsealal on keelatud uuuendusraie lageraie või turberaie meetodil ning neile sageli järgnev puhtpuistute

istutamine ja kujundamine hooldusraiete käigus. Metsade majandamise piirangud, mis säilitavad ja

kujundavad kaitseala kaitse-eesmärkidele vastava maastiku on kirjeldatud punktis 2.5.1.

Kaitsealal on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine ja sellega kaasneva või sellest sõltumatu

veekogu rajamine. Veerežiimi muutmine on olulise keskkonnamõjuga tegevus, mis mõjutab kooslusi ja

liike valdavalt negatiivselt.

Kaitsealal ei ole lubatud biotsiidi, väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine. Piirang on põhjendatud, kuna

biotsiidi, väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine väljaspool põllumaid kahjustab looduslikku tasakaalu,

vähendab koosluste mitmekesisust ja liigilist mitmekesisust.

Kaitsealal on keelatud telkimine ja lõkke tegemine, sest läheduses asub RMK Kellissaare puhkekoht. Samas

annab kaitse-eeskiri võimaluse vajadusel puhkekoht kaitseala valitseja nõusolekul rajada.

Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud ka vastavalt

looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1: katastriüksuse kõlvikute piiride ja sihtotstarbe muutmine,

maakorralduskava koostamine ja maakorraldustoimingute teostamine, detail- ja üldplaneeringu

kehtestamine, ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamiseks loa andmine,

projekteerimistingimuste andmine, ehitusloa andmine ja uue veekogu rajamine, mille pindala on suurem

kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist.

Kaitse-eeskiri ei reguleeri ujuvvahendiga liiklemist, kalapüüki, roo ja adru varumist, sest need ei kohaldu

kaitseala maastikus.

2.5.3. Tegevuse kooskõlastamine

Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja

nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala seisundit. Kui

tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja

kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või

kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele

õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

Tegevuste kooskõlastamisel saab kaitseala valitseja esitada tingimusi, millega välditakse kaitsealadel

majandustegevuse kahjustavat mõju. Vastava kaalutlusõiguse kaudu on võimalik otsida ning leida

lahendusi, kuidas või kus taotletud tegevus kaitseala kaitse-eesmärke ja väärtusi ei kahjusta.

3. Menetluse kirjeldus

Mädara luite maastikulise kaitseala kaitse-eeskirja avalikustamine toimus …. ….. a. Selles ajavahemikus

toimus avalik väljapanek …………..vallamajas ning …………valla kodulehel aadressil …………………... Avalik

arutelu toimus …………………… (kus …………) (millal………..), arutelust võttis osa ….. inimest.

Alljärgnevas tabelis on välja toodud avalikustamise käigus laekunud seisukohad ning nendega

arvestamine.

Arvamuse esitaja nimi ja seos eelnõuga

Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus

4. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

5. Vaidlustamine

Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on

üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates

eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse

tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on

konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul

kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti

õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.

PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS

Pärnu-Paide mnt 2 / Vändra alev / Põhja-Pärnumaa vald/ 87701 Pärnu maakond

+372 443 0330 / [email protected] / http://www.pparnumaa.ee / registrikood 77000234 / SEB pank

EE111010220267487223, Swedbank EE162200221068426764

Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]

[email protected]

Teie 10.10.2023 nr 3-1.1/2023/5941

Meie 06.11.2023 nr 6-2/1816-3

Arvamuse avaldamine

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus edastab Teile ülevaatamiseks ja arvamuse avaldamiseks uuendatud Mädara luite maastikukaitseala kaitse-eeskirja koos seletuskirjaga.

Kaitse-eeskirja eelnõu on uuesti üle vaadanud ekspert Anneli Palo koos Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialistidega Kirsi Loide ja Nele Saluveer.

Tänaseks olema saanud ka Keskkonnaameti seisukoha riikliku kaitseala moodustamise kohta ja Keskkonnaameti seisukoht hetkel on selline, et kuna KOV-il on võimalik

maastikuilme ja metsakoosluse säilimiseks seada metsaraietele tingimusi, siis tagab see ka kaitsealuste (sambliku)liikide kaitse ja hetkel ei ole vajadust moodustada Mädara luite alale

riiklikku kaitseala. Seega jätkame kohaliku kaitse alla võtmise menetlust peale seda kui Kliimaministeerium eelnõud kooskõlastab.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Marko Šorin majandusvaldkonna abivallavanem

Kersti Tammiksaar keskkonnaspetsialist

+372 51 995 337 [email protected]