| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-2.1/6315 |
| Registreeritud | 02.10.2023 |
| Sünkroonitud | 31.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-2.1 |
| Sari | Metsamajanduse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Põllumajandus- ja Toiduamet |
| Saabumis/saatmisviis | Põllumajandus- ja Toiduamet |
| Vastutaja | Madi Nõmm |
| Originaal | Ava uues aknas |
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Põllumajandus- ja Toiduamet
Teie 18.09.2023 nr 6.1-3/18794-3
Meie 29.09.2023 nr 6-3/23/15540-3
Arvamus Lükati maaparandusehitiste
rekonstrueerimise ehitusloa eelnõu ja
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise
otsuse eelnõu kohta
Esitasite Keskkonnaametile1 maaparandusseaduse § 22 lg 4 p 3 alusel arvamuse avaldamiseks ja
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 10 alusel teistkordselt
kooskõlastamiseks Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) otsuse „Maaparanduse ehitusloa
andmine“ (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) eelnõu (edaspidi otsuse
eelnõu) koos lisadega.
Otsuse eelnõu kohaselt asub projektala Harjumaal Anija vallas Rooküla ja Lükati külas, Kose vallas
Nõmbra külas ja Raasiku vallas Kiviloo külas. Kavandatavaks tegevuseks on Lükati
maaparandusehitistel paiknevate metsamassiivide majandamistingimuste parandamiseks
olemasolevate maaparandusehitiste (pindalaga 602,1 ha) ja teedevõrgu (pikkusega 4,91 km)
rekonstrueerimine/hooldamine ja rajamine ning mulla viljakuse ja puistu väärtuse tõstmine. Tööd
toimuvad OÜ Laanekraav poolt koostatud ehitusprojekti „Lükati maaparandusehitiste
rekonstrueerimis projekt“ (versioon V04, töö nr 22-42) alusel. Keskkonnaamet on varasemalt
Lükati maaparandusehitiste teemal kirjutanud 09.02.2021 kirjaga nr 7-9/21/588-3, 11.03.2021
kirjaga nr 7-9/21/4329-2, 16.01.2023 kirjaga nr 6-2/22/25030-2 ning 31.07.2023 kirjaga nr 6-
3/23/15540. 31.07.2023 kirjas jättis Keskkonnaamet KeHJS § 11 lg 10 alusel kooskõlastamata
KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu, kuna puudus veendumus, et kavandatava tegevusega ei
kaasne olulist keskkonnamõju kaitstava liigi püsielupaigale. Keskkonnaamet palus KMH
eelhinnangut, otsuse eelnõu ja projekti täiendada oma kirjas esitatud märkuste alusel ning esitada
uuesti kooskõlastamiseks. Viimati esitatud eelhinnangu ja projekti kohaselt jäävad metsise
püsielupaiga piiranguvööndiga piirnevad kraavid olemasolevasse seisukorda.
Keskkonnaamet on seisukohal, et arvamuse andmiseks esitatud KMH eelhinnangu põhjal ei
saa olla veendunud, et puuduvad ebasoodsad mõjud metsise püsielupaigale. KMH
eelhinnangu koostamisel tuleb lähtuda asjakohastest uuringutest (sh liigi kaitse tegevuskava),
kuidas kuivendamine piirnevaid kooslusi ja elupaigatüüpe mõjutada võib. Ilma mõju ulatust
teadmata, pole võimalik otsustada ka mõju puudumise üle. Kui mõjuulatust ei ole võimalik
KMH eelhinnanguga määratleda ja sellest tulenevalt nt kaardile kanda, siis tuleks
mõjuulatuse välja selgitamiseks kaasata vastava valdkonna eksperte või hinnata seda KMH
käigus. Kui mõju ulatust pole võimalik eelhinnangus kindlaks teha, siis tuleb üle minna
täismahus keskkonnamõju hindamisele.
Eelhinnangus vajab paremini analüüsimist, kuidas on jõutud järeldusele, et 20 m kaugusel metsise
püsielupaigast kraavide rekonstrueerimisel ei mõjutata püsielupaigal veerežiimi ning et
rekonstrueerimise tulemusel ei muutu püsielupaigas metsistele olulised toitumisalad (kasvukohad).
Keskkonnaministri 13.01.2005 määruse nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmise“ kohaselt
on kaitse-eesmärgiks liigi soodsa seisundi tagamine, mis tähendab, et tagada tuleb ka liigile
1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 18.09.2023 kirjana nr 6-3/23/15540-2
2 (2)
vajalikud toitumisalad. Metsise kaitse tegevuskavas (peatükk 1.1.5, lk 10) on kirjeldatud, et kuni
ühe km raadiuses olev piirkond ümber mänguala on mänguaegne päevane toitumis- ja
puhkepiirkond. Nii pesitsusajal kui ka väljaspool pesitsusaega veedavad metsised olulise osa ajast
kuni 3 km raadiuses ümber mängupaiga, kus asuvad erinevatel aastaaegadel olulised toitumis- ja
puhkepaigad. Projektala jääb metsiste mängualast ca 420 m kaugusele.
Lisaks juhib Keskkonnaamet tähelepanu eelhinnangu eelnõus olevatele järgmistele asjaoludele:
1. Eelhinnangu punktis 4.6 on kirjutatud: „Oluline mõju võib tekkida ehitustööde mürahäiringust,
mistõttu on metsise elupaigas ja sellega piirneval projektalal mõju vältimiseks keelatud
ehitustööd ja trassiraied perioodil 15.04-30.06“. Otsuse eelnõu lk 6 on kirjutatud, et
„Maaparandussüsteemi rekonstrueerimisega seotud tööde teostamisel tuleb arvestada
linnurahu perioodiga, mis kestab 15. märtsist kuni 30. juunini.“
Keskkonnaamet on seisukohal, et metsise mängu seisukohast peab see vahemik olema
01.02-30.06. Hiljutised mürauuringud metsisele on näidanud, et müral on tugev mõju metsise
mängualadel väärtusel >40 dB ja toitumisaladel >50 dB ning mõõdukas mõju vastavalt väärtustel
35-40 dB ja 45-50 dB ning nõrk mõju vastavalt väärtustel 30-35 dB ja 40-45 dB.
2. Eelhinnangu punktis 4.3 on kirjutatud „Töövõtteid, mis muudaksid elupaikade, kasvukohtade ja
kaitstavate liikide seisundit ei ole projekteeritud. Olemasolevate veejuhtmete korrastustöödega
ei tekita alale täiendavat kuivendusmõju kuna projekti koostamisel on projekteerija kaalutlenud
ja rakendanud töövõtteid, mis tagavad maaparandussüsteemi vajaliku toimimise säilitades siiski
kaitstava ala vee režiimi ning liikide elupaikade soodsa seisundi.“
Keskkonnaamet palub välja tuua, milliseid töövõtteid siin mõeldakse ning kuidas kavandatud
töövõtted ei muuda elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide seisundit.
3. Eelhinnangu punktis 4.9 on välja toodud, et „Antud juhul on kavandatava tegevuse piirkonnas
juba kuivenduse mõju ulatus välja kujunenud ning kavandatava tegevusega ei kaasne olulist
täiendavat kuivendavat mõju“.
Kraavid, mida rekonstrueeritakse, on ca 30-50 aastat vanad. Piirkonnas on välja kujunenud
niiskusrežiim, mis ei ole enam sama, kui pärast kuivendussüsteemi rajamist. Keskkonnaamet
soovib, et eelhinnangus toodaks täpsemalt välja, kuidas on võimalik, et ca 602 ha suuruse
maaparandussüsteemi rekonstrueerimisega ei kaasne olulist täiendavat kuivendavat mõju
piirkonnale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ester Pindmaa
peaspetsialist juhataja ülesannetes
keskkonnakorralduse büroo
Marju Kuldmaa 513 8740 (keskkonnakorraldus)
Siiri Kiiver 58788456 (looduskasutus)
Monika Laurits-Arro 53020849 (loodushoiutööd)
Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 /+(372) 605 1710/ [email protected] / www.pta.agri.ee
Registrikood 77001458
Madi Nõmm
Riigimetsa Majandamise Keskus
Ove Mengel
OÜ Laanekraav
02.10.2023 nr 6.1-3/18794-18
Lükati maaparandusehitiste rekonstrueerimise projektist
Riigimetsa Majandamise Keskus esitas 24.04.2023 Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi
PTA) Põhja regioonile ehitusloa taotluse (reg nr 6.1-3/18794) maaparandusehitise
rekonstrueerimiseks OÜ Laanekraav (registrikood 10010206) poolt koostatud ehitusprojektile
„Lükati maaparandusehitiste rekonstrueerimis projekt“ (versioon V06, töö nr 22-42), toimiku
nimi „Lükati, PÜ-127 REK 2021“.
Võttes aluseks MaaParS § 22 lõike 4 punkti 3 ja KeHJS § 11 lõike 10, esitasime
Keskkonnaametile uuesti arvamuse avaldamiseks maaparanduse ehitusloa andmise otsuse
eelnõu ja kooskõlastamiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu koos
keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga (registreeritud PTA DHS-s 18.09.2023.a nr 6.1-3/18794-
15).
Keskkonnaamet esitas 29.09.2023 kirjas nr 6-3/23/15540-3 täiendava seisukoha, milles toob
välja, et KMH eelhinnangu koostamisel tuleb lähtuda asjakohastest uuringutest (sh liigi kaitse
tegevuskava), kuidas kuivendamine piirnevaid kooslusi ja elupaigatüüpe mõjutada võib. Ilma
mõju ulatust teadmata, pole võimalik otsustada ka mõju puudumise üle. Kui mõjuulatust ei ole
võimalik KMH eelhinnanguga määratleda ja sellest tulenevalt nt kaardile kanda, siis tuleks
mõjuulatuse välja selgitamiseks kaasata vastava valdkonna eksperte või hinnata seda KMH
käigus. Kui mõju ulatust pole võimalik eelhinnangus kindlaks teha, siis tuleb üle minna
täismahus keskkonnamõju hindamisele.
Paluks projektis määrata rekonstrueeritava maaparandussüsteemi maa-ala kuivenduse
mõjupiirkond ning kanda see projektplaanile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sulev Taul
Juhtivspetsialist
PTA Põhja regioon
2 (2)
Lisa:
Keskkonnaameti 29.09.2023 kiri nr 6-3/23/15540-3
Taimi Kirs
Peaspetsialist
PTA Põhja regioon
+372 5303 8977