RMK puiduturustusstrateegia kinnitamine

juhatuse_otsus_rmk_puiduturustusstrateegia_ja_müügiteate_kinnitamine_nr_11.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

juhatuse_otsus_rmk_puiduturustusstrateegia_ja_müügiteate_kinnitamine_nr_11.pdf

RMK puiduturustusstrateegia ja müügiteate kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus”

§ 15 lõike 2 punkti 9 ja 14 ning § 19 lõike 1 alusel

1. Kinnitada „RMK puiduturustusstrateegia“ (lisatud,

juhatuse_otsuse_lisa_nr_1_rmk_puiduturustusstrateegia.pdf ).

2. Kinnitada „RMK kestvuslepingu kuulutuse vorm“ (lisatud,

juhatuse_otsuse_lisa_2_rmk_müügiteade.pdf).

3. Tunnistada kehtetuks RM juhatuse 10.10.2023 ostus nr 1-32/60 „RMK

puiduturustusstrateegia kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mikk Marran

Juhatuse esimees

Jaotuskava: kommunikatsiooni- ja turundusosakond, metsamajandusosakond,

puiduturustusosakond, regioonid

JUHATUS

OTSUS

13. veebruar 2024 nr 1-32/11

juhatuse_otsuse_lisa_1_rmk_puiduturustusstrateegia.pdf

KINNITATUD

RMK juhatuse

13.02.2024

otsusega nr 1-32/11

RMK puiduturustusstrateegia

RMK on riigitulundusasutus, mille üheks tegevusalaks on metsa kasutamine ja

kasutusse andmine puidu saamiseks ja sellest tulu teenimiseks.

Puiduturustusstrateegia on RMK puidu müügi korralduse alusdokument, millega

sätestatakse puidu müügi põhimõtted.

Puiduturustusstrateegias lähtub RMK riigi poolt seatud eesmärkidest tagada Eesti

puiduturu stabiilsus ja investeerimise atraktiivsus puidutööstusesse. RMK peab

vajalikuks teenida riigile suurimat tulu müües puitu pika kasutuseaga ja

keskkonnasõbralikke tooteid valmistavatele ning suurt lisandväärtust loovatele

ettevõtjatele.

1. Õiguslik alus

1.1. Eesti metsapoliitikaga1 on kokku lepitud, et puidutööstuse toetamise strateegiliseks

eesmärgiks on tõsta puiduturu stabiilsust läbi pikaajaliste lepingute ning kindlustada

turumehhanismide toimimine viisil, mis soodustab investeeringuid puidu

keskkonnasõbraliku töötlemise arendamisse. Puidu efektiivseks kasutamiseks tagatakse

selle kompleksne ja sihtotstarbeline kasutamine, arendatakse puidutöötlemist vabariigis

eesmärgiga eksportida puitu võimalikult kõrgelt vääristatuna.

1.2. RMK müüb metsamaterjali ja kasvava metsa raieõigust metsaseaduse ja Vabariigi

Valitsuse määruse nõuete2 kohaselt. Hakkpuidu müük toimub eelnimetatud õigusaktiga

sätestatud menetlusreegleid järgides.

1.3. Kestvuslepingute alusel puidu müügi korralduse üksikasjalikumad põhimõtted nähakse

ette RMK juhatuse poolt kinnitatud juhendi ja pakkumiste hindamise metoodikaga.

2. Puidu müügi üldpõhimõtted

2.1. Puidu müük on pakkujaid võrdselt kohtlev ja läbipaistev.

2.2. RMKga sõlmitavad lepingud on avalikud.

2.3. Teave müügiks pakutava puidu mahtude kohta on turuosalistele avalikult ligipääsetav

ja ajakohane.

1 Riigikogu 11.06.1997 a otsusega heaks kiidetud „Eesti metsapoliitika“ https://www.riigiteataja.ee/akt/73663 2 Vabariigi Valitsuse 04.01.2007 a määrus nr 1 „Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi

kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/12774134?leiaKehtiv

2.4. Puidu müügi tingimustes ja kriteeriumides eristab3 RMK: a) olemasolevate

tootmisüksustega ettevõtjaid, mis vajavad metsamaterjali olemasoleva tootmise töös

hoidmiseks, ning b) uute tootmisüksustega ettevõtjaid, sh asutamisel ettevõtjaid, mis

vajavad metsamaterjali uute toodete tootmiseks (edaspidi: uus tootmisüksus).

2.5. RMK tarnib puidu üldjuhul kliendi tarnekohta.

3. Ümarpuidu müük

3.1. Ümarpuidu4 müügi üldpõhimõtted.

3.1.1. RMK poolt varutud ümarpuitu müüakse kasumlikult võimalikult pikaealisi

tooteid valmistavatele ja lisandväärtust anda suutvatele ettevõtjatele, kasutades

müügiviise, mis aitavad kaasa puiduturu stabiilsusele ning jätkuvale

puidutööstusesse investeerimise atraktiivsusele.

3.1.2. RMK ümarpuidu hinnangulisest aastamahust müüakse kestvuslepingute alusel

töötlejatele kuni 85% ja ülejäänud kogus teisi müügiviise kasutades. RMK võib

sõltuvalt kohaliku töötlemise tasemest ja turu olukorrast müüa kestvuslepingute

alusel rohkem kui 85% sortimendi liigi hinnangulisest aastamahust.

3.1.3. Ümarpuidu müügiks korraldatakse kestvuslepingute sõlmimiseks

läbirääkimised üks kord aastas, teisi müügiviise kasutatakse vastavalt

turusituatsioonile ja müügivajadusele.

3.1.4. Pakkujate hindamisel ning pakkujatele ümarpuidu koguste pakkumisel võtab

RMK arvesse kaskaadkasutuse5 põhimõtet, mille kohaselt eelistab RMK puidu

müügil vastavat liiki toormest kõrgeimat lisandväärtust loovat pakkujat. See

tähendab näiteks, et paberipuitu energia tootmiseks, halgude, pelletite,

puitbriketi, puusöe jmt toote valmistamiseks kasutav pakkuja saab RMK-lt

vastavat toorainet vaid juhul, kui puudub võimalus paberipuitu müüa kõrgemat

lisandväärtust anda suutvale ettevõtjale, kelle valmistatava toote elukaar vastab

IPCC metoodikale M26.

3.1.5. RMK-l on õigus seada läbirääkimiste käigus täiendavaid objektiivselt

hinnatavaid tingimusi, näiteks seoses keskkonnahoiu ja kliimaeesmärkide

täitmisega.

3.1.6. Ümarpuidu müügil kokkuleppehinnaga sõlmitakse kestvuslepingud üldjuhul

tähtajaga 5 aastat. Müügi korraldaja võib sõlmida kestvuslepinguid tähtajaga üle 5

aasta juhul, kui see on objektiivsete, mittediskrimineerivate ja läbipaistvate

tingimuste alusel vajalik Eesti ja/või Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmiseks

või puiduturu stabiilsuse tagamiseks.

3.2. Pakkuja peab vastama kõigile kolmele kvalifitseerimise üldnõudele:

3 Olemasolevaid ja loodavaid ettevõtjaid/tootmisüksusi eristatakse alates 01.01.2024. 4 Ümarpuit – palk, paberipuit ja küttepuit. 5 Kaskaadkasutus e astmeline kasutamine – puidu tõhus kasutamine, et see seoks rohkem CO2 ja suureneks puidu koguhulga kättesaadavus kõrgema lisandväärtusega toodete valmistamiseks. 6 Valitsuste vahelise kliimamuutuste paneeli IPCC 2014, 2013 muudetud täiendavad meetodid puittoodetes süsiniku seotuse määramiseks ja hea tava juhised, mis tulenevad Kyoto protokollist (peatükk 2.8.3.)

3.2.1. RMK ees võetud ostukohustuste täitmine viimase kahe aasta jooksul7;

3.2.2. asukohariigi ees maksuvõlgade ning RMK ees võlgnevuse puudumine;

3.2.3. sooviavaldus vastab müügiteates avaldatud nõuetele ja pakkuja on esitanud

müügiteatega ning veebilehel www.rmk.ee avaldatud RMK metsamaterjali

müügilepingu tüüptingimustega nõusoleku kohta kirjaliku kinnituse.

3.3. Palkide müügil kestvuslepingute alusel peab pakkuja vastama mõlemale

kvalifitseerimise lisanõudele:

3.3.1. pakkuja töötajate keskmine brutokuupalk on võrdlusperioodil mitte väiksem kui

70% sama ajavahemiku keskmisest brutokuupalgast puidutöötlemise ning puit-

ja korktoodete tootmise, v.a. mööbli tootmise tegevusalal8;

3.3.2. pakkuja on leht- ja/või okaspuupalki ümber töötlev ettevõtja, kes väärindab puitu

selliselt, et pakkuja Eestis asuvas tootmisüksuses valmiv toodang tõstab toorme

väärtust ja kelle valmistatava toote elukaar vastab IPCC metoodikale M2 ning

seeläbi aitab kaasa Eesti ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamisele,

panustab keskkonna kaitsesse ning puidu kestlikku kasutamisse.

3.4. Paberipuidu müügil kestvuslepingute alusel peab pakkuja vastama mõlemale

kvalifitseerimise lisanõudele:

3.4.1. pakkuja töötajate keskmine brutokuupalk on võrdlusperioodil mitte väiksem kui

70% sama ajavahemiku keskmisest brutokuupalgast paberi ja pabertoodete

tootmise tegevusalal9;

3.4.2. pakkuja on leht- ja/või okaspuupaberipuitu ümber töötlev ettevõtja, kes

väärindab puitu selliselt, et pakkuja Eestis asuvas tootmisüksuses valmiv

toodang tõstab toorme väärtust ja kelle valmistatava toote elukaar vastab IPCC

metoodikale M2 ning seeläbi aitab kaasa Eesti ja Euroopa Liidu

kliimaeesmärkide saavutamisele, panustab keskkonna kaitsesse ning puidu

kestlikku kasutamisse.

3.5. Küttepuidu müügil kestvuslepingute alusel peab pakkuja vastama mõlemale

kvalifitseerimise lisanõudele:

3.5.1. pakkuja töötajate keskmine brutokuupalk on võrdlusperioodil mitte väiksem kui

60% sama ajavahemiku keskmisest brutokuupalgast puidutöötlemise ning puit-

ja korktoodete tootmise, v.a. mööbli tootmise tegevusalal10;

3.5.2. pakkuja on küttepuitu puitkütuste (halud, pellet, puitbrikett, puusüsi jmt)

valmistamiseks või energia tootmiseks või muu toodangu (puitplaat,

puidukeemia, jmt) valmistamiseks kasutav ettevõtja, kes väärindab puitu

selliselt, et pakkuja Eestis asuvas tootmisüksuses valmiv toodang tõstab toorme

väärtust (muu kui puitkütuste või energia tootmiseks küttepuitu kasutava

7 Kvalifitseerub ettevõtja, kellega on varem sõlmitud lepingud, mille täitmisest pooled ei ole taganenud või enne

kehtivuse tähtaja saabumist ühepoolselt üles öelnud. Lepingust taganemise või üles ütlemise korral lähtutakse

taganemise või üles ütlemise põhjusest. 8 Aluseks on Statistikaameti andmed puidutöötlemise ning puit- ja korktoodete tootmise, v.a mööbel tegevusalal

brutokuupalga kohta viimasel avaldatud aastal. 9 Aluseks on Statistikaameti andmed paberi ja pabertoodete tootmise tegevusalal brutokuupalga kohta viimasel

avaldatud aastal. 10 Aluseks on Statistikaameti andmed puidutöötlemise ning puit- ja korktoodete tootmise, v.a mööbel tegevusalal

brutokuupalga kohta viimasel avaldatud aastal

pakkuja valmistatava toote elukaar peab vastama IPCC metoodikale M2) või

pakkuja Eestis asuvas tootmisüksuses energia tootmise tulemusena suureneb

energia varustuskindlus ning pakkuja tootmine on üles ehitatud sellisel viisil, et

see aitab kaasa Eesti ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamisele,

panustab keskkonna kaitsesse ning puidu kestlikku kasutamisse.

3.6. Täiendavad kvalifitseerimise nõuded puidu müügiks uuele tootmisüksusele

3.6.1. Uus tootmisüksus esitab andmed punktis 3.2 nimetatud asjaolude kohta vastavalt

uue tootmisüksuse taustale ja varasemale tegevusele.

3.6.2. Uus tootmisüksus esitab äriplaani, kus toob välja vähemalt järgmised asjaolud:

3.6.2.1. planeeritava uue tootmisüksuse tootmissuund ja -tehnoloogia, sh millist

sortimenti, millise kvaliteediga puitu ja millises koguses on kavas kasutada

ning millist sortimenti ja millises mahus vajaminevat puitu ja millises

tarnekohas on soov RMK kaudu kestvuslepingu alusel osta;

3.6.2.2. plaanitava uue tootmisüksuse toodetes süsiniku sidumise maht,

tootmisprotsessiga kaasnev hinnanguline aastane süsiniku heitmete maht

ning kirjeldus uue tootmissuuna keskkonnamõjust, toodanguga loodavast

lisandväärtusest ja seosest Eesti kliimaeesmärkide täitmisega. Nimetatud

teave peab olema esitatud arvestusega, et pakkuja peab RMK-ga

kestvuslepingu sõlmimise ajaks olema leht- ja/või okaspuupaberipuitu ümber

töötlev ettevõtja, kes väärindab puitu selliselt, et tema Eestis asuvas

tootmisüksuses valmiv toodang tõstab toorme väärtust, ja kelle valmistatava

toote elukaar vastab IPCC metoodikale M2 ning seeläbi aitab kaasa Eesti ja

Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamisele, panustab keskkonna

kaitsesse ning puidu kestlikku kasutamisse;

3.6.2.3. uue tootmisüksuse rajamise etappide kirjeldus ja ajakava;

3.6.2.4. uue tootmisüksuse võimalik asukoht, töötajate vajadus, sh töötajate

kogemus ja seotus uue tootmisüksusega;

3.6.2.5. uue tootmisüksuse toodangu kirjeldus, selle kasutusvaldkonnad,

sihtturud ja peamised kliendigrupid ning klientide ja peamiste sihtturgudeni

jõudmise viisid;

3.6.2.6. uue tootmisüksuse arendamise finantsplaan kuni tootmisüksuse

valmimiseni ning esimese viie tegutsemise aasta finantsplaan ja selle

elluviimise kava. Neile tuleb lisada andmed olemasolevate ja/või

kavandatavate finantstagatiste, kapitali või muude finantseerimisallikate

kohta. Finantsplaani tegemisel peab pakkuja arvestama, et tema töötajate

keskmine brutokuupalk peab olema mitte väiksem kui 70% keskmisest

brutokuupalgast paberi ja pabertoodete tootmise tegevusalal (aluseks on

Statistikaameti andmed paberi ja pabertoodete tootmise tegevusalal

brutokuupalga kohta viimasel avaldatud aastal).

3.6.3. Uus tootmisüksus esitab müügi korraldajale viimase nõudel täiendavaid

dokumente ja andmeid punktis 3.6.2. nimetatud asjaolude kohta.

4. Hakkpuidu müük

4.1. Hakkpuidu11 müügi üldpõhimõtted:

4.1.1. RMK poolt toodetud hakkpuitu müüakse kasumlikult esmajärjekorras Eesti

soojus- ja/või elektrienergia tootmisega tegelevatele ettevõtjatele.

4.1.2. Hakkpuidu müügiks osaletakse kohalike energiatootjate korraldatavatel hangetel

ning vajadusel viiakse läbi avalikke pakkumisi.

4.2. Hakkpuiduna müüakse seda osa metsamajandamisel saadavast energiapuidust12, mida

ei saa või ei ole mõistlik turustada ümarpuiduna.

4.3. Pakkuja peab vastama mõlemale kvalifitseerimise üldnõudele:

4.3.1. RMK ees võetud ostukohustuste täitmine viimase kahe aasta jooksul13;

4.3.2. asukohariigi ees maksuvõlgade ning RMK ees võlgnevuse puudumine.

5. Küttepuidu ja kasvava metsa raieõiguse müük eratarbijatele

5.1. Eratarbijatele müüakse kodumajapidamiste küttevajaduse rahuldamiseks väikeses

koguses küttepuitu ja kasvava metsa raieõigust.

5.2. Vastu võetakse eratarbijate järgmisi ostusoove:

5.2.1. 3-meetrise küttepuidu müügiks tarnekohtadesse, millele on tagatud ligipääs

puiduveokitele täismassiga kuni 52 tonni. Aastas müüakse ühele eratarbijale

kuni 50 m³ küttepuitu.

5.2.2. kasvava metsa sanitaarraie ja trassiraie raieõiguse müügiks. Aastas müüakse

ühele eratarbijale kasvava metsa raieõigust kuni 30 m³.

5.2.3. raielankidelt raidmete isevarumise õiguse müügiks.

11 Hakkpuit - puitsest biomassist (raidmed, tüvesed, võsa, kännud, ümarpuit) purustamise käigus toodetud peenestatud puistematerjal. 12 Energiapuit – raidmed, tüvesed, võsa, kännud ja küttepuit. 13 Kvalifitseerub ettevõtja, kellega on varem sõlmitud lepingud, mille täitmisest pooled ei ole taganenud või enne

kehtivuse tähtaja saabumist ühepoolselt üles öelnud. Lepingust taganemise või üles ütlemise korral lähtutakse

taganemise või üles ütlemise põhjusest.

juhatuse_otsuse_lisa_2_rmk_müügiteade.pdf

KINNITATUD

RMK juhatuse

13.02.2024

otsusega nr 1-32/11

RMK müügiteade

läbirääkimiste pidamiseks metsamaterjali müügiks kokkuleppehinnaga

kestvuslepingute alusel

Lähtudes Eesti metsapoliitika p-st 6, metsaseaduse § 46 lg 1 p-st 3 ja Vabariigi Valitsuse

04.01.2007 määruse nr 1 „Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi

kord” §-st 2, § 7 p-st 1, §-st 9, §-st 10 ja §-dest 17-191 korraldab Riigimetsa Majandamise

Keskus (edaspidi RMK) läbirääkimised metsamaterjali müügiks kokkuleppehinnaga

kestvuslepingute alusel metsamaterjali biokeemilise väärindamisega tegelevatele

juriidilistele isikutele.

Käesoleva müügiteatega kutsutakse läbirääkimistele ettevõtjad, kes kavandavad Eestis

rajada metsamaterjali biokeemilise väärindamisega tegelevat uut tootmisüksust.

Läbirääkimiste objektiks on vastavalt RMK puiduturustusstrateegiale RMK majandatavast

riigimetsast alates 01.01.2028 varutav metsamaterjal. RMK müüb ümbertöötlejatele

kaskaadkasutuse põhimõtetest lähtuvalt hinnangulisest aastamahust kuni 85% ümarpuidust,

mille kvaliteet vastab RMK virnmaterjalide standardile, ning kuni 50% raidmete

hinnangulisest aastamahust. Paralleelselt käesoleva teatega kuulutab RMK jätkuvalt igal

aastal välja läbirääkimised metsamaterjali müügiks kokkuleppehinnaga

kestvuslepingutega.

Käesoleva müügiteate alusel pakkujale (ettevõtja) müüdav kogus selgub läbirääkimiste

käigus pakkumise hindamisel.

Läbirääkimistel müüdava metsamaterjali üleandmine toimub läbirääkimisprotsessi käigus

kokkulepitud asukohas.

Sõlmitavate kestvuslepingute tähtaeg selgub läbirääkimisprotsessi käigus ja määratakse

kindlaks RMK otsusega pärast pakkujate kvalifitseerimise nõuetele vastavuse kontrollimist

ja pakkumiste hindamist. Lepingute alusel tarnete varaseim algusaeg on mitte enne kui

01.01.2028.

Kokkuleppehinnaga kestvuslepingutega müüdava metsamaterjali alghinda või müügihinda

ja selle määramise metoodikat ei ole protsessi pikaajalisuse tõttu käesoleva müügiteate

avaldamisel võimalik määrata. Alghinna või müügihinna määramisel ja muutmisel

lähtutakse metsamaterjali harilikust väärtusest Põhjamaade kaubaturul, kus valdav osa

samaliigilisest metsamaterjalist biokeemiliselt ümber töödeldakse. Hinnainfo allikana

kasutatakse muuhulgas eelkõige Soome Loodusvarade Keskuse (Luke) veebilehel

avaldatud Läänemere äärsete riikide hindu ja koguseid (https://www.luke.fi/en/statistics).

Kestvuslepingute müügihind kujuneb kõigi pakkumiste ja RMK pakkumiste hindamise

metoodika alusel. Müügihind ei tohi ühelgi hetkel olla väiksem kui puidu harilik väärtus

või turuhind.

Käesolev müügiteade on kutse alustada läbirääkimisi, mille käigus selguvad kestvuslepingu

konkreetsed tingimused.

1. Sooviavalduste kvalifitseerimise nõuded

1.1. Üldnõuded

1.1.1. RMK ees võetud ostukohustuste täitmine viimase kahe aasta jooksul;

1.1.2. riiklike ja oma asukohariigi maksuvõlgade ning RMK ees võlgnevuse puudumine;

1.1.3. sooviavaldus vastab müügiteates avaldatud nõuetele ja pakkuja on esitanud

müügiteatega ning veebilehel www.rmk.ee avaldatud RMK metsamaterjali

müügilepingu tüüptingimustega nõusoleku kohta kirjaliku kinnituse;

1.1.4. Pakkuja kohustub täitma punktides 1.1.1 ja 1.1.2 nimetatud nõudeid vastavalt oma

taustale ja varasemale tegevusele kogu läbirääkimiste perioodi kestel.

1.2. Lisanõuded

1.2.1. Pakkuja peab kvalifitseerimise vastavuse tõendamiseks esitama äriplaani, kus toob

välja vähemalt järgmised asjaolud:

• planeeritava uue tootmisüksuse tootmissuund ja -tehnoloogia, sh millist

sortimenti, millise kvaliteediga puitu ja millises koguses on kavas kasutada

ning millist sortimenti ja millises mahus vajaminevat puitu ja millises

tarnekohas on soov RMK kaudu kestvuslepingu alusel osta;

• plaanitava uue tootmisüksuse toodetes süsiniku sidumise maht,

tootmisprotsessiga kaasnev hinnanguline aastane süsiniku heitmete maht

ning kirjeldus uue tootmissuuna keskkonnamõjust, toodanguga loodavast

lisandväärtusest ja seosest Eesti kliimaeesmärkide täitmisega. Nimetatud

teave peab olema esitatud arvestusega, et pakkuja peab RMK-ga

kestvuslepingu sõlmimise ajaks olema leht- ja/või okaspuupaberipuitu

ümber töötlev ettevõtja, kes väärindab puitu selliselt, et tema Eestis asuvas

tootmisüksuses valmiv toodang tõstab toorme väärtust, ja kelle valmistatava

toote elukaar vastab IPCC metoodikale M2 ning seeläbi aitab kaasa Eesti ja

Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamisele, panustab keskkonna

kaitsesse ning puidu kestlikku kasutamisse;

• uue tootmisüksuse rajamise etappide kirjeldus ja ajakava;

• uue tootmisüksuse võimalik asukoht, töötajate vajadus, sh töötajate kogemus

ja seotus uue tootmisüksusega;

• uue tootmisüksuse toodangu kirjeldus, selle kasutusvaldkonnad, sihtturud ja

peamised kliendigrupid ning klientide ja peamiste sihtturgudeni jõudmise

viisid;

• uue tootmisüksuse arendamise finantsplaan kuni tootmisüksuse valmimiseni

ning esimese viie tegutsemise aasta finantsplaan ja selle elluviimise kava.

Neile tuleb lisada andmed olemasolevate ja/või kavandatavate

finantstagatiste, kapitali või muude finantseerimisallikate kohta.

Finantsplaani tegemisel peab pakkuja arvestama, et tema töötajate keskmine

brutokuupalk peab olema mitte väiksem kui 70% keskmisest

brutokuupalgast paberi ja pabertoodete tootmise tegevusalal (aluseks on

Statistikaameti andmed paberi ja pabertoodete tootmise tegevusalal

brutokuupalga kohta viimasel avaldatud aastal).

1.3. Pakkuja esitab RMK-le viimase nõudel täiendavaid dokumente ja andmeid punktis

1.2.1 nimetatud asjaolude kohta.

2. Sooviavalduste esitamine

Pakkuja või tema esindaja poolt allakirjutatud kirjalik sooviavaldus läbirääkimistel

osalemiseks esitada kinnises ümbrikus hiljemalt Vali kuupäev aadressil Riigimetsa

Majandamise Keskus, Toompuiestee 24, Tallinn 10149, ümbrikule kirjutada märgusõna

„Kestvusleping“. Digitaalselt allkirjastatult esitada sooviavaldus hiljemalt Vali kuupäev

e-postiga aadressile [email protected].

Ettevõtja poolt esitatavas sooviavalduses peab sisalduma järgmine teave:

a) pakkuja nimi, registrikood, asukohta ja kontaktandmed;

b) kinnitus müügiteates avaldatud RMK tingimustega ja müügiteate avaldamisel ajal

veebilehel www.rmk.ee avaldatud kehtivate RMK metsamaterjali müügilepingu

tüüptingimustega nõustumise kohta;

c) andmed kvalifitseerimistingimustele vastavuse kohta, sh punktile 1.2.1 vastav

äriplaan;

d) info pakkuja valduses olemasoleva puidutöötlemise ettevõtte kohta (asukoht,

kasutatava tehnoloogia kirjeldus, aastane toormevajadus, tootmisvõimsus ja

toodangu kirjeldus) vastavalt ettevõtte taustale ja varasemale tegevusele;

e) info pakkuja valduses olemasoleva puidutöötlemise tarbeks alates 2028. aastast

kavandatud metsamaterjali koguste ostmise kohta sortimentide lõikes

kuupmeetrites koos tarnekohaga;

f) pakkuja peab riiklike ja oma asukohariigi maksuvõlgade kontrollimiseks esitama

oma asukohariigi pädeva riigiasutuse tõendi. Eestis mitteregistreeritud ettevõtjatel

esitada koos sooviavaldusega asukohamaa pädeva riigiasutuse tõend, mis on

väljastatud mitte varem kui kaks nädalat enne sooviavalduse esitamist;

g) läbirääkimistel pakkujat esindava isiku nimi ja kontaktandmed.

Sooviavalduse peab olema allkirjastanud pakkujat esindama volitatud isik. Sooviavalduse

esitaja märgistab sooviavalduses selgelt ära need andmed ja/või dokumendid või nende

osad, mis on sooviavalduse esitaja ärisaladus, samuti kas ja milliseid isikuandmeid

sooviavaldus sisaldab, mida ei või avaldada kolmandatele osapooltele.

RMK selgitab, et RMK kaitseb sooviavalduse esitajate ärisaladust ja kaitset vajavaid

isikuandmeid. Samas on oluline tähele panna, et RMK tegutseb kehtiva õiguse alusel ja

sellega kooskõlas ning riigi vara müüjana hindab iseseisvalt andmete avaldamise või

avaldamata jätmise õiguspärasust.

3. Läbirääkimiste käik ja etapid

3.1. RMK poolt moodustatud hindamiskomisjon valmistab ette läbirääkimisi ning hindab

ettevõtete sooviavaldusi ja pakkumisi.

3.2. Läbirääkimised kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel metsamaterjali müügiks

toimuvad etapiviisiliselt. RMK määrab etapid, nende vahe-eesmärgid ja tähtajad

tuginedes kvalifitseerimise nõuetele vastavalt sooviavalduste ja pakkumiste sisule

ning läbirääkimiste käigus täpsustunud tingimustele. Iga järgmine etapp algab

eelmise etapi lõppemise tähtpäevale järgneval tööpäeval.

3.3. RMK kehtestab iga läbirääkimiste etapi kohta tingimused, mille täitmist tuleb

pakkujal tõendada RMK kehtestatud tähtajaks. Iga etapi järel jätkuvad läbirääkimised

üksnes nende pakkujatega, kes täidavad RMK kehtestatud tingimused. RMK koostab

iga etapi kohta vahe-eesmärkide täitmise hindamise otsuse/kokkuvõtte.

3.4. Läbirääkimiste kohta koostatakse ja allkirjastatakse läbirääkimisteks volitatud

esindajate poolt läbirääkimiste protokollid.

3.5. RMK kavandab läbirääkimisi pakkujatega etapiviisiliselt alljärgnevalt.

3.5.1. Kvalifitseerimise etapp

• Selles etapis annab RMK kirjaliku tagasiside esitatud sooviavalduse, sh

äriplaani osas ning esitab vajadusel täpsustavaid küsimusi esitatud

sooviavalduse ja selles sisalduva informatsiooni ja teabe kohta.

• RMK võib pakkujatelt nõuda täiendavate dokumentide või teabe esitamist

ning sooviavalduses esitatud äriplaani täiendamist, täpsustamist või muul

moel muutmist.

• RMK vaatab läbi täiendatud sooviavaldused ning määrab tähtaja äriplaanide

esitlemiseks RMK hindamiskomisjonile. Pakkujad esitlevad oma äriplaane

kuni kahenädalase perioodi kestel RMK hindamiskomisjonile RMK

Tallinna kontoris või veebisilla vahendusel.

• RMK saadab kõigile äriplaani esitlenud pakkujatele kirjaliku tagasiside, sh

võimalikud lisaküsimused. RMK määrab tingimused ja tähtaja täiendatud

kirjalike sooviavalduste esitamiseks.

• RMK hindamiskomisjon hindab täiendatud sooviavaldusi 30 päeva jooksul

alates nende esitamise tähtpäevale järgnevast päevast. RMK teatab, kas

pakkuja täiendatud sooviavaldus vastab nõuetele.

• RMK võib vajadusel paluda pakkujatel selgitada ja tõendada vastavust

RMK poolt kehtestatud täiendavatele tingimustele. RMK annab nõuetele

vastavuse tõendamiseks mõistliku tähtaja.

• Etapi lõpus annab RMK teada pakkujad, kellega läbirääkimised jätkuvad

järgmises etapis.

3.5.2. Tootmisüksuse rajamise etapp

• Punkti 3.5.1 järgi kvalifitseeritud pakkuja kohustub esitama RMK-le teavet

tootmisüksuse rajamise kohta vastavalt RMK kehtestatud nõuetele ja

tähtaegadele, sh teavet omandatud maakasutusõiguse, läbi viidud

keskkonna- ja sotsiaalmajanduslike mõjude hindamise, väljastatud

keskkonna-, ehitus- jm lubade ning investeerimisotsuste kohta.

• RMK hindab esitatud teavet ning võib paluda pakkujal esitada täiendavat

teavet, andes vastamiseks mõistliku tähtaja. Tähtaegade määramisel järgib

RMK pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet.

• RMK võib vajadusel paluda pakkujatel selgitada ja tõendada vastavust

RMK poolt kehtestatud täiendavatele tingimustele. RMK annab nõuetele

vastavuse tõendamiseks mõistliku tähtaja.

3.6. Iga etapi lõpus teavitab RMK pakkujaid hindamiskomisjoni töö tulemustest ja sellest,

kas isiku esitatud teave vastab nõuetele.

3.7. Juhul, kui pakkuja ei esita RMK-le vajalikku teavet või RMK hinnangul ei ole see

piisav, on RMK-l õigus igal hetkel selle pakkujaga läbirääkimised katkestada ja

kestvuslepingut mitte sõlmida.

3.8. Pärast läbirääkimiste lõppemist on pakkujatel õigus esitada RMK-le pakkumisi

kestvuslepingu sõlmimiseks, sh soovitava metsamaterjali sortimendi ja mahu ning

hinna ja hinna kujunemise mehhanismi kohta. RMK võib hindamise käigus paluda

pakkumisi esitanud isikutel korrigeerida esitatud pakkumisi ning esitada täiendavat

teavet hindamiskriteeriumitele vastavuse kohta, andes vastamiseks mõistliku tähtaja

vähemalt 30 päeva.

3.9. Pärast pakkumiste hindamist teeb RMK otsuse kestvuslepingu sõlmimise ja pakkujale

pakutava metsamaterjali koguse kohta pakkujatega, kelle osas hindamiskomisjon tegi

positiivse otsuse. Kestvuslepingute müügihind kujuneb ühelt poolt kõigi pakkumiste

ning teiselt poolt pakkumiste esitamise ajal kehtiva RMK pakkumiste hindamise

metoodika alusel.

3.10. RMK võib eespool kavandatud läbirääkimiste etappide järjestusse põhjendatud juhul

teha muudatusi ja viia läbi täiendavaid etappe. Muudatustest teatab RMK

läbirääkimistel osalevatele ettevõtjatele ette mõistliku aja jooksul enne vastava nõude

rakendamist.

3.11. Sooviavalduse ja pakkumise koostamise, esitamise ja läbirääkimistel osalemisega

seotud kõik kulud, kahju ja riski, kaasa arvatud vääramatu jõu (force majeure) tõttu,

kannab pakkuja. RMK ei vastuta mingil juhul nende kulude või kahjude eest,

sõltumata läbirääkimiste käigust või tulemusest, samuti sõltumata lepingu sõlmimise,

jõustumise ja täitmise asjaoludest. RMK-l on õigus loobuda läbirääkimisprotsessiga

jätkamisest ja lükata kõik sooviavaldused tagasi, kui kokkuleppehinnaga müügi

tingimused on oluliselt muutunud või RMK-l esineb selleks põhjendatud vajadus.

Müügitingimuste kohta saab lisateavet telefonil +372 676 7042 või e-postil

[email protected]

Müügi korraldaja on Riigimetsa Majandamise Keskus, Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald,

45403 Lääne-Viru maakond

www.rmk.ee

juhatuse_otsus_rmk_puiduturustusstrateegia_kinnitamine_60.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

juhatuse_otsus_rmk_puiduturustusstrateegia_kinnitamine_60.pdf

RMK puiduturustusstrateegia kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus” § 15 lõike 2 punkti 9 ja 14 ning § 19 lõike 1 alusel

1. K i n n i t a d a „RMK puiduturustusstrateegia“ (lisatud, juhatuse_otsuse_lisa_rmk_puidu-

turustusstrateegia.pdf).

2. Strateegia punkti 2.2. täitmiseks on alates 2024. aastast avalikud kõik RMK poolt 2023. aastal

ja edaspidi sõlmitavad müügilepingud.

3. Strateegia punktides 3.4.2. ja 3.5.2. sätestatud kvalifitseerimise tingimust ei rakendata ühe aasta

jooksul RMK 31.10.2022 läbirääkimistele metsamaterjali müügiks kokkuleppehinnaga

kestvuslepingu alusel sooviavalduse esitanud pakkujate suhtes. Kvalifitseerimise tingimus

rakendub kõigi pakkujate suhtes alates 2024. aastast ning sellele vastavust kohustub pakkuja

tõendama hiljemalt 2023. aasta kestvuslepingu müügiteates määratud kuupäevaks.

4. T u n n i s t a d a k e h t e t u k s RMK juhatuse 13.12.2022 otsus nr 1-32/82 „RMK

puiduturustusstrateegia kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mikk Marran

Juhatuse esimees

Jaotuskava: kommunikatsiooniosakond, metsamajandusosakond, puiduturustusosakond,

regioonid

JUHATUS

OTSUS

10. oktoober 2023 nr 1-32/60

juhatuse_otsuse_lisa_rmk_puiduturustusstrateegia.pdf

KINNITATUD RMK juhatuse 10.10.2023 otsusega nr 1-32/60

RMK puiduturustusstrateegia

RMK on riigitulundusasutus, mille üheks tegevusalaks on metsa kasutamine ja kasutusse andmine puidu saamiseks ja sellest tulu teenimine. Puiduturustusstrateegia on RMK puidu müügi korralduse alusdokument, millega sätestatakse puidu müügi põhimõtted.

Puiduturustusstrateegias lähtub RMK riigi poolt seatud eesmärkidest tagada Eesti puiduturu stabiilsus ja investeerimise atraktiivsus puidutööstusesse ning teenides riigile suurimat tulu müües puitu pika kasutuseaga ja keskkonnasõbralikke tooteid valmistavatele ning suurt lisandväärtust loovatele ettevõtjatele.

1. Õiguslik alus 1.1. Eesti metsapoliitikaga1 on kokkulepitud, et puidutööstuse toetamise strateegiliseks

eesmärgiks on tõsta puiduturu stabiilsust läbi pikaajaliste lepingute ning kindlustada

turumehhanismide toimimine viisil, mis soodustab investeeringuid puidu

keskkonnasõbraliku töötlemise arendamisse. Puidu efektiivseks kasutamiseks tagatakse

selle kompleksne ja sihtotstarbeline kasutamine, arendatakse puidutöötlemist vabariigis

eesmärgiga eksportida puitu võimalikult kõrgelt vääristatuna.

1.2. RMK müüb metsamaterjali ja kasvava metsa raieõigust metsaseaduse ja Vabariigi

Valitsuse määruse nõuete2 kohaselt ning hakkpuidu müügile kohaldatakse määruses

sätestatut.

1.3. Kestvuslepingute alusel puidu müügi korralduse üksikasjalikumad põhimõtted nähakse

ette RMK juhatuse poolt kinnitatud juhendi ja pakkumiste hindamise metoodikaga.

2. Puidu müügi üldpõhimõtted 2.1. Puidu müük on pakkujaid võrdselt kohtlev ja läbipaistev.

2.2. RMKga sõlmitavad lepingud on avalikud.

2.3. Teave müügiks pakutava puidu mahtude kohta on turuosalistele avalikult ligipääsetav

ja ajakohane.

2.4. RMK tarnib puidu üldjuhul kliendi tarnekohta.

1 Riigikogu 11.06.1997 a otsusega heaks kiidetud „Eesti metsapoliitika“ https://www.riigiteataja.ee/akt/73663 2 Vabariigi Valitsuse 04.01.2007 a määrus nr 1 „Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/12774134?leiaKehtiv

3. Ümarpuidu müük 3.1. Ümarpuidu3 müügi üldpõhimõtted.

3.1.1. RMK poolt varutud ümarpuitu müüakse kasumlikult võimalikult pikaealisi

tooteid valmistavatele ja lisandväärtust anda suutvatele ettevõtjatele, kasutades

müügiviise, mis aitavad kaasa puiduturu stabiilsusele ning jätkuvale

puidutööstusesse investeerimise atraktiivsusele.

3.1.2. RMK ümarpuidu hinnangulisest aastamahust müüakse kestvuslepingute alusel

töötlejatele kaskaadkasutuse4 põhimõtetest lähtuvalt kuni 85% ja ülejäänud

kogus teisi müügiviise kasutades.

3.1.3. Ümarpuidu müügiks korraldatakse kestvuslepingute sõlmimiseks

läbirääkimised üks kord aastas, teisi müügiviise kasutatakse vastavalt

turusituatsioonile ja müügivajadusele.

3.1.4. Pakkujate hindamisel ning pakkujatele ümarpuidu koguste pakkumisel võtab

RMK arvesse kaskaadkasutuse põhimõtet, mille kohaselt eelistab RMK puidu

müügil vastavat liiki toormest kõrgeimat lisandväärtust loovat pakkujat. See

tähendab näiteks, et paberipuitu energia tootmiseks, halgude, pelletite,

puitbriketi, puusöe jmt toote valmistamiseks kasutav pakkuja saab RMK-lt

vastavat toorainet vaid juhul, kui puudub võimalus paberipuitu müüa kõrgemat

lisandväärtust anda suutvale ettevõtjale, kelle valmistatava toote elukaar vastab

IPCC metoodikale M25.

3.1.5. Ümarpuidu müügil kokkuleppehinnaga sõlmitakse kestvuslepingud üldjuhul

tähtajaga 5 aastat.

3.2. Pakkuja peab vastama kõigile kolmele kvalifitseerimise üldnõudele:

3.2.1. RMK ees võetud ostukohustuste täitmine viimase kahe aasta jooksul6;

3.2.2. asukohariigi ees maksuvõlgade ning RMK ees võlgnevuse puudumine;

3.2.3. sooviavaldus vastab müügiteates avaldatud nõuetele ja pakkuja on esitanud

müügiteatega ning veebilehel www.rmk.ee avaldatud RMK metsamaterjali

müügilepingu tüüptingimustega nõusoleku kohta kirjaliku kinnituse.

3.3. Palkide müügil kestvuslepingute alusel peab pakkuja vastama mõlemale

kvalifitseerimise lisanõudele:

3.3.1. pakkuja töötajate keskmine brutokuupalk on võrdlusperioodil mitte väiksem kui

70% sama ajavahemiku keskmisest brutokuupalgast puidutöötlemise ning puit-

ja korktoodete tootmise, v.a. mööbli tootmise tegevusalal7;

3.3.2. pakkuja on leht- ja/või okaspuupalki ümber töötlev ettevõtja, kes väärindab puitu

selliselt, et pakkuja Eestis asuvas tootmisüksuses valmiv toodang tõstab toorme

3 Ümarpuit – palk, paberipuit ja küttepuit. 4 Kaskaadkasutus e astmeline kasutamine – puidu tõhus kasutamine, et see seoks rohkem CO2 ja suureneks puidu koguhulga kättesaadavus kõrgema lisandväärtusega toodete valmistamiseks. 5 Valitsuste vahelise kliimamuutuste paneeli IPCC 2014, 2013 muudetud täiendavad meetodid puittoodetes

süsiniku seotuse määramiseks ja hea tava juhised, mis tulenevad Kyoto protokollist (peatükk 2.8.3.) 6 Kvalifitseerub ettevõtja, kellega on varem sõlmitud lepingud, mille täitmisest pooled ei ole taganenud või enne kehtivuse tähtaja saabumist ühepoolselt üles öelnud. Lepingust taganemise või üles ütlemise korral lähtutakse taganemise või üles ütlemise põhjusest. 7 Aluseks on Statistikaameti andmed puidutöötlemise ning puit- ja korktoodete tootmise, v.a mööbel tegevusalal brutokuupalga kohta viimasel avaldatud aastal.

väärtust ja kelle valmistatava toote elukaar vastab IPCC metoodikale M2 ning

seeläbi aitab kaasa Eesti ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamisele,

panustab keskkonna kaitsesse ning puidu kestlikku kasutamisse.

3.4. Paberipuidu müügil kestvuslepingute alusel peab pakkuja vastama mõlemale

kvalifitseerimise lisanõudele:

3.4.1. pakkuja töötajate keskmine brutokuupalk on võrdlusperioodil mitte väiksem kui

70% sama ajavahemiku keskmisest brutokuupalgast paberi ja pabertoodete

tootmise tegevusalal8;

3.4.2. pakkuja on leht- ja/või okaspuupaberipuitu ümber töötlev ettevõtja, kes

väärindab puitu selliselt, et pakkuja Eestis asuvas tootmisüksuses valmiv

toodang tõstab toorme väärtust ja kelle valmistatava toote elukaar vastab IPCC

metoodikale M2 ning seeläbi aitab kaasa Eesti ja Euroopa Liidu

kliimaeesmärkide saavutamisele, panustab keskkonna kaitsesse ning puidu

kestlikku kasutamisse.

3.5. Küttepuidu müügil kestvuslepingute alusel peab pakkuja vastama mõlemale

kvalifitseerimise lisanõudele:

3.5.1. pakkuja töötajate keskmine brutokuupalk on võrdlusperioodil mitte väiksem kui

60% sama ajavahemiku keskmisest brutokuupalgast puidutöötlemise ning puit-

ja korktoodete tootmise, v.a. mööbli tootmise tegevusalal9;