Keskkonnaameti 06.10.2023 kiri nr 7-9/23/6560-4 Põllumajandus- ja Toiduametile

Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 /+(372) 605 1710/ [email protected] / www.pta.agri.ee

Registrikood 77001458

Ain-Meelis Hannus

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie: 20.07.2023 taotlus

Meie: 11.10.2023 nr 6.1-3/32811-4

Täiendamist vajavad asjaolud projekti keskkonnakaitse osas

Austatud härra Ain-Meelis Hannus

Riigimetsa Majandamise Keskus (registrikood 70004459, edaspidi ka RMK) esitas 20.07.2023.

a Põllumajandus- ja Toiduametile (edaspidi ka PTA) maaparandusehitise ehitusloa taotluse

Põlva maakonnas Põlva vallas Kadaja külades asuvate maaparandussüsteemide (edaspidi ka

mps) ehitiste Piiroja-Kripsi (ÜP-132) (mps/ehitise kood 2104720011080/001;

2104950010010/001) ning maaparandussüsteemi teenindavate teede Piiroja tee (mps/ehitise

kood 2104720011080/103), Presidendi tee (mps/ehitise kood 2104720011080/104)

rekonstrueerimiseks OÜ Laanekraav (registrikood 10010206) koostatud projekti „Piiroja teede

ehitamise projekt“ (versioon V03; töö nr 23-08) (toimiku nimi Uued Piiroja teed) alusel.

Teavitame Teid, et PTA on RMK esitatud ehitusloa taotluse läbivaatamise käigus asunud

väljaselgitama menetluses vajalikke asjaolusid.

PTA pöördus 07.09.2023 Keskkonnaameti poole täiendavate küsimustega, seoses OÜ-le

Laanekraav 03.05.2023 edastatud Keskkonnameti kirja nr 7-9/23/6560-2 sisu osas, kus leitakse,

et koostatud projektile tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang.

Selgitavas 06.10.2023 kirjas nr 7-9/23/6560-4 leidis Keskkonnaamet, et ainsaks

looduskaitseliseks piiranguks olevale metsisele, kui kaitstavale loodusobjektile, tuleb hinnata

häiringuid sh mürataseme suurenemise kasvu ja müralävendit metsisemängule eelhinnangu

käigus.

Teavitame Teid, et Põllumajandus- ja Toiduamet ei kaasa keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnangu koostamisse eksperte ning pöördub selgitamist vajavate asjaolude

lahendamiseks tegevusloa taotleja poole.

Võttes arvesse haldusmenetluse seaduse § 6, KeHJS § 61 lõike 1 ja Keskkonnaameti 06.10.2023

kirja nr 7-9/23/6560-4, tuleb RMK-l esitada vajalikud põhjendatud hinnangud, kas projekti

keskkonnakaitse osas esitada või kaasatakse selleks eraldi ekspert, kes suudab hinnata projekti

elluviimisega kaasnevat müra kasvu metsisele (kui isendile) ja metsisemängule. Ilma antud

hinnanguteta ei saa PTA tegevusloa andjana ja keskkonnamõju eelhinnangu koostajana sh

Keskkonnaamet eelhinnangu kooskõlastajana olla veendunud, et tegevusega ei kaasne

ebasoodne mõju kaitstavale liigile leiukohas KLO9131755.

Ühtlasi teavitame Teid, et oleme koostamas Keskkonnaametile täiendavate küsimustega kirja,

millega palume täpsustada liigi leiukohas paikneva metsisemängu (tänaseks on teadmata, kas

2 (2)

on tegemist registreeritud mängualaga) asukohta, et oleks teada metsisemängu kaugus

ehitatavatest teedest. Anname teada, kui täiendav informatsioon on laekunud.

Käesoleva kirjaga nõutud häiringute hinnangud metsisele palume RMK-l esitada hiljemalt

04.12.2023. Juhime tähelepanu, et ühtlasi vajab koostatud projektlahend kooskõlla viimist

vajadusel eksperdi poolt antud hinnangute ja soovituste osas. Etteantud tähtaja pikendamise

vajadusest teavitada PTA-d kirjalikult.

Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel, jätab PTA taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle

MaaParS § 22 lõike 3 alusel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Protsin

Peaspetsialist-koordinaator

Lõuna regioon

Lisad: 1) Põllumajandus- ja Toiduameti 07.09.2023 kiri nr 6.1-3/32811-1 Keskkonnaametile

2) Keskkonnaameti 06.10.2023 kiri nr 7-9/23/6560-4 Põllumajandus- ja Toiduametile

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Ele Liivamägi

Põllumajandus- ja Toiduamet

[email protected]

Teie 07.09.2023 nr 6.1-3/32811-1

Meie 06.10.2023 nr 7-9/23/6560-4

Vastus selgitustaotlusele

Austatud Ele Liivamägi

Keskkonnaameti 03.05.2023 kirjas nr 7-9/23/6560-2 esitatud seisukohtade osas on Teil

tekkinud selgitamist vajavad küsimused. Soovite Keskkonnaameti vastust järgmistele

küsimustele.

1. Palume selgitada, mis on Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi nimetatud EELIS) kantud liigi

leiukoha õiguslik sisu. Mis on liigi leiukoht ja mille alusel kaitstakse (õiguslikult) liigi

leiukohta? Kuidas saab liigi leiukohast õiguslikult kaitsealune liik kui kaitstav loodusobjekt?

Leiukoha defineerib ökoloogialeksikon ja sellel all peetakse silmas geograafilist punkti, kus

liiki on kohatud (registreeritud). Liigikaitse oluline printsiip on kaitsta liigi elupaiku. Elupaik

on liigi eluruum, mida liik kasutab ja mis on tal selles piirkonnas eluks vajalik. Elupaik

määratakse liigi eksperdi poolt leiukoha punkti(de) alusel ja parimatest teadmistest lähtuvalt

(olulistele liikidel on koostatud liigi kaitse tegevuskavad ja nende oluline osa on elupaiga

piiritlemise kriteeriumid).

EELIS-esse kantakse Keskkonnaametile edastatud kaitsealuse liigi leiukoht sisuliselt tema

minimaalse vajaliku/sobiva elupaigana. Keskkonnaamet kaasab andmete kontrolli vajadusel

vastava valdkonna liigieksperdi. Kontrollitud vaatluse alusel piiritletud kaitsealuse liigi

elupaik saadetakse järgnevalt Keskkonnaagentuuri, kus toimub kaitsealuse liigi

vaatlusandmete ja piiritletud elupaiga sisestamine EELIS andmebaasi. EELIS-esse

kantakse liigi tegelikust elupaigast see oluline osa, mille kaitse on vajalik liigi

püsimiseks selles piirkonnas. Metsiste puhul näiteks mänguplatsid ja kanade sigimisalad,

kuid sinna ei kanta enamasti näiteks metsiste toitumisalasid.

Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 4 lõikele 4 on kaitsealune liik looma-, taime-

või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti

kaitstakse käesoleva seaduse alusel või mida on nimetatud EL Nõukogu määruse 338/97

looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT

L 061, 03.03.1997, lk 1) lisades A–D. Metsis kuulub II kaitsekategooria kaitsealuste

loomaliikide hulka1, mille vähemalt 50% teadaolevate ja EELIS-esse registreeritud

elupaikade kaitse tuleb looduskaitseseaduse § 48 lõike 2 kohaselt tagada kaitsealade või

hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade

1 Vabariigi Valitsuse 20.05.2004 määrus nr 195

2 (6)

esinduslikkusest. II kaitsekategooria linnuliigi metsise (Tetrao urogallus) väljaspool

kaitstavaid alasid asuvates elupaikades moodustatakse püsielupaigad LKS § 10 lõike 2

tähenduses LKS § 8 lõigete 1 ja 2 kohase ettepaneku alusel.

Kuni EELIS-esse kantud elupaiga kaitseks ei ole moodustatud püsielupaika või see ei jää

olemasoleva kaitseala koosseisu, siis kehtivad selles elupaigas liigile isendikaitse sätted2.

2. Kes on liigi leiukoha valitseja ja millisest seadusaktist see tuleneb?

Vastavalt LKS § 11 lõike 1 punktile 4 määratakse kaitseala valitseja loodusobjekti kaitse alla

võtmise otsuses. Keskkonnaamet on kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ja kaitstava looduse

üksikobjekti valitseja3. Keskkonnaameti põhimääruse (Keskkonnaministri 30.09.2020

määrus nr 47) § 7 lõige 2 punkti 4 kohaselt valitseb kaitstavaid loodusobjekte, planeerib

ja rakendab loodusobjektide kaitset ning hindab kaitse tulemuslikkust Keskkonnaamet.

Kaitstavate loodusobjektide hulka kuuluvad ka kaitsealused liigid4.

3. Kuidas ja mille alusel saab liigi leiukohast liigi elupaik? Palun selgitada, kas ja kuidas

EELIS-sesse kantud liigi leiukoht on võrdsustatud elupaigaga. Vajame selgitust, et aru saada

mõistete päritolust ja nende sisust, kuna EELIS-sesse on tehtud kanne vaid liigi leiukohale

ja looduskaitseseaduses puudub selgitus elupaigale.

EELIS on muu hulgas kaitsealuste liikide leiukohtade andmekogu. Liigikaitsega seotud

sätted tulenevad LKS-ist, mis ei defineeri, mis on liigi leiukoht, elupaik või kasvukoht, kuid

sätestab, et elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse LKS-i alusel5. Tegemist on

üldmõistetega. Seaduses määratlemata mõistete sisustamise õigus ja kohustus lasub seaduse

rakendamise eest vastutaval haldusorganil. Keskkonnaamet on lähtunud sellest, et need

mõisted on praktiliselt sünonüümid ehk liiki leidub tema elupaigas ja kasvukohas. Elupaik

või kasvukoht on liigi (populatsiooni) olemasoluks ja ontogeneesi läbimiseks vajalike

abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum. Liigi leiukoht on liigi konkreetne levikuala, st

koht, kust liiki on leitud. Elupaiga mõistet kasutatakse eelkõige loomade puhul ning

kasvukoha mõistet taimede puhul. LKS § 46 alusel arvatakse liigid I, II või III

kaitsekategooriasse. Kaitsealused liigid kuuluvad kaitstavate loodusobjektide alla6 ning LKS

§ 10 lõike 3 ja 4 alusel I ja II kaitsekategooria liikide loetelu on määruses

https://www.riigiteataja.ee/akt/118062014020?leiaKehtiv ja III kaitsekategooria liikide

loetelu määruses https://www.riigiteataja.ee/akt/104072014022?leiaKehtiv.

4. Palume selgitada kuidas toimub liigi leiukoha polügoni ja selle ulatuse määramine? Kes

seda teeb ja mis on selle määramise aluseks? Kas ja kes leiukoha määramise õigsuse üle

kontrolli teeb? Kuidas kontrollitakse, et kaitsealuse liigi isend on täna samas kohas, kus teda

aasta tagasi nähti (metsise näitel)?

Kui on olemas konkreetse liigi kohta liigi kaitse tegevuskava7, siis lähtutakse leiukoha,

kasvukoha või elupaiga piiritlemisel tegevuskavas kirjeldatud piiritlemise põhimõtetest. Kui

tegevuskava ei ole, siis võetakse aluseks ekspertarvamused ning nende puudumisel

lähtutakse sarnase elupaiga või kasvukoha nõudlusega liigi leiukoha, kasvukoha või

elupaiga polügooni piiritlemise põhimõtetest. Leiukoha, kasvukoha või elupaiga polügoone

piiritleb inventeerija või Keskkonnaameti või Keskkonnaagentuuri (riikliku seire objekti

puhul) spetsialist. Kui andmed laekuvad Keskkonnaameti poolt tellitud tööde raames, siis

2 LKS § 55 lõige 6 3 LKS § 21 lõige 1 4 LKS § 4 5 LKS § 4 lõige 4 6 LKS § 4 lõige 1 punkt 3 7 LKS § 49

3 (6)

vaatab Keskkonnaameti spetsialist üle ka kasvukoha, elupaiga või leiukoha piiritluse ja selle

vastavuse sel hetkel parima võimaliku teadmise põhjal.

Vastavalt metsise kaitse tegevuskava eelnõule hõlmab EELISes olev metsise elupaik metsise

poolt enim kasutatavat ala, mis koosneb teadaolevalt 1 kuni 3 km raadiuses ümber metsise

mängupaiga olevast, metsisele sobivast metsaalast, mis piiritletakse kasutades nii mängu-

kui pesakondade elupaikade prognoosmudeleid, metsakorralduse andmeid, teadmisi metsise

elupaigakasutuse (sh telemeetrial põhinevaid), arvestades elupaiga sobivust ja kvaliteeti

kirjeldavaid näitajaid ja üle-eestilise prioriseerimise tulemusi arvestades terviklikuks alaks

(elupaigaks). Metsise elupaiga moodustamise aluseks on metsise mängupaik, mis

määratletakse EELISes elupaiga alamobjekti(de)na (nn alamkirje). Ühes elupaigas võib olla

mitu metsisemängu. Seega on metsise elupaiga määramisel põhialuseks liigi esinemine

loendusüksuses ehk metsisemängus. Metsise elupaiga pindalaline piiritlemine toimub

Keskkonnaameti või Keskkonnaagentuuri (riikliku seire andmetel) poolt. Praegu on

Keskkonnaametil käsil üle-eestiline metsise elupaikade piiride täpsustamine viies need

kooskõlla 2015. a keskkonnaministri poolt kehtestatud metsise kaitse tegevuskavas toodud

põhimõtetega. Praegu uuendamisel olevas metsise tegevuskava eelnõus täpsustatakse

metsise elupaiga piiritlemise detaile lähtudes parimastest teadmistest.

Reeglina korrigeeritakse mängupaiga piire pärast seire toimumist (riiklik seire toimub

üldjuhul igal kolmandal aastal) Keskkonnaagentuuri poolt. Reeglina tuleb seires loendada

samal aastal kõik EELISes ühe elupaiga piiresse jäävad mängupaigad.

5. Mille alusel (õiguslikult) kaitstakse kaitstavat liiki? Kes on kaitstava liigi valitseja?

Neile küsimustele on vastatud eespool.

Kas ja kuidas on tagatud kaitseala valitseja poolt projekteerimistingimuste ja ehitusloa

menetluste kooskõlastamisel ja nõusoleku/seisukoha andmisel kaitstavale liigile piisav

kaitse kui kaitstavale loodusobjektile? Ja kas on loogiline, et kaitsealusele liigile seatavad

hinnangulised tingimused ja eeldatavad ohuhinnangud antakse kaitseala valitseja poolt

ehitusloa menetluse lõpus, kui ka ühtlasi teavitatakse kooskõlastusest keeldumise alustest

(LKS § 14). Milline on Keskkonnaameti kui kaitstava loodusobjekti valitseja roll kavandava

tegevuse planeerimise ja elluviimise juures, kui see puudutab otseselt liigi leiukohta? Kuidas

tagatakse ennetavalt kaitsealuse liigi kaitse, et vältida eeldatava negatiivse mõju

kaasnemist?

Kehtiva õiguse ja Keskkonnaametile teadaolevate andmete alusel antakse nõusolek

projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamiseks või edastatakse Keskkonnaameti

poolne seisukoht. Keskkonnaametil on õigus kooskõlastada projekteerimistingimusi ja

ehitusluba, kui loa aluseks olev tegevus toimub kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või

kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis8. Kaitsealuse liigi registreeritud

kasvukohas/elupaigas/leiukohas, mis asub väljaspool kaitseala, hoiuala, püsielupaika ja

kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndit, ei ole Keskkonnaametil õiguslikku alust

ehitusluba ega projekteerimistingimusi kooskõlastada. Sellistel juhtudel edastab

Keskkonnaamet kavandatud tegevusele seisukoha.

Vastuskirja koostamisel lähtutakse teadaolevatest andmetest, mille alusel hinnatakse

tegevuste mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning edastatakse vajalik info kirja saajale.

Kui menetluse käigus selgub (ka hilisemas etapis), et planeeritud tegevusel võib avalduda

ebasoodne mõju kaitstavale loodusobjektile, edastab Keskkonnaamet vastava info loa

taotlejale ja/või väljastajale.

8 LKS § 14 lõige 1

4 (6)

Erinevatele liikidele ja nende registreeritud asukohtadele ei kehti samad piirangud.

Keskkonnaametil on õigus teostada riiklikku järelevalvet LKS-i ja selle alusel kehtestatud

õigusaktide nõuete täitmise üle9. Milline roll on Keskkonnaametil liigi leiukohas planeeritud

tegevuste osas, sõltub mitmest asjaolust. Näiteks, kas tegevus toimub kaitsealal või

väljaspool seda, mida täpsemalt planeeritakse, kas tegevuse aluseks on detailplaneering jne.

I kaitsekategooria liikide kõikide teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse

kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega. II

kaitsekategooria liikide vähemalt 50 % teadaolevate ja Eesti looduse infosüsteemis

registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade

moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. III

kaitsekategooria liikide vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja Eesti looduse infosüsteemis

registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade

moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest.10

Samuti on kohustus järgida kehtivat seadusandlust (sh LKS), mis keelab (teatud eranditega)

kaitsealuste liikide kahjustamise. Lisaks Eesti seadusandlusele tuleb arvestada ka loodus- ja

linnudirektiiviga. Nii kuulub näiteks metsis linnudirektiivi I lisa liikide hulka. Siit ka

põhjendus, miks on mõistlik nõuda püsielupaigana kaitse all mitteolevas elupaigas mõjude

eelhindamist.

6. Millised on looduskaitselised, sh õiguslikud nõuded kaitsealusele liigile?

Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade

kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. I ja II kaitsekategooria taimede ja

seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud. Keelatud on ka III

kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine

ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.11

7. Metsaregistri andmetel on metsise leiukohale KLO9131755 väljastatud Keskkonnaameti

poolt üksikuid metsateatisi, kus ei kajastata oluliste rohekoridoride ja tuumalade olemasolu.

Ka metsise kaitse seisukohast peale LKS § 55 lg 61 ja kanaliste pesitsusperioodi, mis kestab

15. aprillist kuni 30 juunini, oluliselt piiravaid nõudeid ei märgita. Kas Keskkonnaamet

koostab metsateatisi menetledes keskkonnamõju eelhinnanguid samale seisukohale

tuginedes, et metsise liigi leiukohas võidakse eeldatavalt oluliselt mõjutada kaitstavat liiki,

kui kaitstavat loodusobjekti?

Juhul kui kaitstava liigu elupaik on EELIS-es, siis isendikaitsest lähtudes lisatakse

metsateatisele ajalised piirangud. Elupaik KLO9131755 (ühtlasi ka mängupaik) tehti

kindlaks esmakordselt 2022. aasta riikliku seire raames.

8. Keskkonnaamet on tutvunud Piiroja teede projektiga ja on näinud … (1) Millised võiksid olla

ohud metsisele seoses Põlvamaa Piiroja teede ehitamise projektiga. Projektilahend arvestab

häiringute vältimisega metsise peamisel pesitsusperioodil. Kui arvate, et mõjuteguriks võiks

olla edaspidine sagedam liiklus, siis palume nõu, kuidas seda hinnata (autode liiklustihedus

metsateedel 5-10 a perspektiivis).

Teede ehitamisel on mitmed erinevad mõjud metsise elupaikadele, mis sõltub tee

parameetritest ja projektlahendusest: 1) ehitusaegne häiring; 2) tee koridori raadamisest

tulenev elupaiga killustumine; 3) tee kasutusest tulenev häiring eelkõige pesitsusajal.

9 LKS § 702 lõige 1 10 LKS § 48 11 LKS § 55 lõige 6, 7 ja 8

5 (6)

Mõjude leevendamiseks rakendada ajalist piirangut kogu sigimisperioodi (nii

mänguperioodil kui pesakondade perioodil) vältel 01.02 – 31.08. Ajalise piirangu aluseks on

metsise telemeetriauuringud Eestis 2014-2020 ning soovitus viiakse sisse praegu

uuendamisel olevasse „Metsade väärtuspõhise kaitse korraldamise ja majandamise

juhisesse“.

Metsise elupaiga kvaliteet langeb, kui müratase ulatub seal üle 40 dB. Seega tuleks hinnata

tulevast mürataseme suurenemist. Kas see võiks ületada eelpooltoodud lävendit ja kui kaugel

teest. Milliseks kujuneb müratase mängupiirkonnas mänguperioodil. Juhul kui mäng asub

kuni 1 km kaugusel potentsiaalsest müraobjektist, tuleks teha eelhinnang. Palju oleneb

maastikust, nt. metsa või reljeefi summutav mõju.

(2) Mis osas erineb metsise elupaiganõudlus inventeeritud elupaikades ja püsielupaigas

metsise kaitseks kehtestatud kaitsekorrast. PEP piiranguvööndis on lage ja turberaie

väljaspool metsise pesitsusaega lubatud. Jääb arusaamatuks, kuidas mõjutab pinnasteede

trassi äärest puittaimestiku raie (projektialalt kokku 1,4 ha) metsise elutingimusi, kui see ei

asu PEP-is, aga ka PEP-is on lage- ja turberaied lubatud.

Metsise püsielupaikade praegu kehtiv kaitsekord ei ole taganud metsise arvukuse languse

peatumist ning senist kaitsekorda ei saa lugeda tõhusaks. Seetõttu kavandatakse praegu

uuendatavas metsise kaitse tegevuskavas ka täiendavaid soovitusi metsise püsielupaikade

kaitsekorra tõhustamiseks, sh lubatavate raiete osas. Peale tegevuskava kinnitamist ja praegu

uuendamisel olevate elupaikade piiritlemist kavandatakse üle vaadata ka püsielupaikade

kaitsekord. Väga oluline on, kui kaugele raied mängualast jäävad.

9. Kas oskate selgitada, miks ei ole liigi leiukohale KLO9131755 moodustatud püsielupaika,

mis tagaks antud piirkonnas liigi soodsa seisundi?

Vastavalt metsise kaitse tegevuskava eelnõule on metsise populatsiooni seisukohast oluline

tagada kõikide viimase 12 aasta jooksul järjepidevalt asustatud (vähemalt kahel seireaastal),

vähemalt 3 kukega mängude alal asuvate elupaikade kaitse sõltumata nende paiknemisest

leviku tuumikalade suhtes. Sellised elupaigad võetakse kaitse alla, kas püsielupaigana või

kaitseala laiendusena.

Püsielupaikade moodustamine on ajaliselt pikk protsess (uute PEPide moodustamine võib

võtta 5-10 aastat) ja sellel eelneb seniste PEPide kaitse tõhususe analüüs ja uute leitud

elupaikade seisundi hinnang ja metsiste arvukuse inventuur (enamasti seire

metsisemängudes). Hinnatakse ka uute elupaikade sidusust.

Liigi leiukoht KLO9131755 on kantud EELIS-e andmebaasi 2022. a mängude seire

vaatlustulemuse alusel, kusjuures vaadeldi kaht metsise kukke. Seega, et käesoleva elupaiga

püsielupaigana kaitse alla võtmine oleks põhjendatud, on vaja jätkata andmete kogumist

mängupaiga asustatuse osas ning arvestada piirkondlikku kaitsevajadust (sh sidusust

ülejäänud metsise asurkonnaga). Hetkel ei ole jõutud veel etappi, kus oleks hinnatud antud

leiukoha sobivust püsielupaigaks.

10. Palume Keskkonnaameti hinnangut, et kui üldteada on teistes riigiasutustes kaitsealuseliigi

leiukoha korral (nt kolmanda kaitsekategooria liikide karulauk (Allium rüsinum) ja valge-

toonekurg (Ciconia ciconia)) eelhinnangu koostamise vajadus? Kas ja millal on

seaduseandja kujundanud seisukoha, millega registreeritud kaitsealuse liigi leiukoht

võrdsustatakse kaitsealuse liigiga (isendiga)? Lisame, et varasemalt (ca 20 aastat) on

looduskaitses antud küsimuses põhimõtted olnud teistsugused.

6 (6)

Keskkonnaametil puudub vastav info. Kaitsealuse liigi leiukoha osas on selgitus toodud

eespool.

Eeltoodud alusel jääb Keskkonnaamet kirjas nr 7-9/23/6560-2 toodud seisukoha juurde.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaili Viilma

juhataja

looduskasutuse osakond

Liigikaitse

Reet Rannik 58664 527 [email protected]

Riina Noormägi 5694 4282 [email protected]

Loodushoid

Tarmo Evestus 5308 8511 [email protected]

Looduskasutus

Kristin Jõgi 5347 6632 [email protected]