Seisukoha küsimine põllu-ja rohumaade rendileandmise kohta - Võrumaa

Seisukoha küsimine põllu-ja rohumaade rendileandmise kohta

Riigimetsa Majandamise Keskusel on lõppemas käesoleva aasta juunis 10 aastaks sõlmitud

põllu- ja rohumaade rendilepingud. Seoses sellega valmistame ette uut põllu-ja rohumaade

rendile andmist Haanja looduspargi, Karula rahvuspargi ja Paganamaa maastikukaitseala

piiranguvööndites. Rendile antavate maatükkide nimekiri lisatud kirjale.

Palume Keskkonnaameti kui kaitsealade valitseja seisukohta rendile andmise tingimuste osas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Agu Palo

Võrumaa metsaülem

517 7116 [email protected]

Lisa: Kaitsealadel paiknevate põllu – ja rohumaade nimekiri

Keskkonnaamet

[email protected]

Meie 13.10.2022 nr 3-1.1/2023/6362

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Agu Palo

Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]

Teie 13.10.2023 nr 3-1.1/2023/6362

Meie 10.11.2023 nr 7-9/23/20854-2

Põllu- ja rohumaade rendile andmise

tingimused kaitsealustel maadel (Võrumaa)

Küsite Keskkonnaameti kui kaitseala valitseja seisukohta Riigimetsa Majandamise Keskuse

valduses olevate põllu- ja rohumaade rendile andmise tingimuste kohta Karula rahvuspargis, Haanja looduspargis ja Paganamaa maastikukaitsealal. Kirjale on lisatud rendile antavate

maatükkide nimekiri koos asukohaskeemidega. Järgnevalt anname seisukohad kaitsealade ja katastriüksuste kaupa.

Karula rahvuspark

Katastriüksus Antsla metskond 231 asub Karula rahvuspargis Järve piiranguvööndis2 Eesti looduse infosüsteemi EELIS andmetel on kõigil kolmel rendile antaval maatükil registreeritud

II kaitsekategooria liigi metsise elupaik3 ning kõige põhjapoolsemal niidutükil osaliselt ka Koemetsa kalakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd4.

Karula rahvuspargi kaitse-eesmärk on Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste maastike, pinnavormide, looduse ja kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse

säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine ning kaitsealuste liikide kaitse. Järve piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme ning

kultuuripärandi, traditsioonilise pärandmaastiku ja taluarhitektuuri säilitamine ning asustuse struktuuri kaitse. Järve piiranguvööndis on niitmine, karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine poollooduslike koosluste esinemisaladel vajalik tegevus5. Koemetsa kalakotka

püsielupaiga sihtkaitsevööndis kehtib Looduskaitseseaduse § 30 sätestatud kaitsekord. Lisaks on seal Looduskaitseseaduse § 50 lõike 5 kohaselt keelatud inimeste viibimine 15. märtsist 31. augustini, kuid sama paragrahvi lõike 6 alusel ei kehti nimetatud kitsendus kehti kinnisasja

haritaval maal, olemasoleva elamu õuemaal ja avalikus kasutuses oleval teel, samuti loodusliku rohumaa hooldamisel. Metsise elupaigas rakendub looduskaitseseaduse § 48 lõike 4 alusel

isendi kaitse. Samuti tuleb arvestada, et looduskaitseseaduse § 55 lõike 6 alusel on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud.

1 Katastritunnus 49301:001:0210 2 Registri kood KLO1100830 3 Registri kood KLO9102052 4 Registri kood KLO3102600 5 kaitse-eeskiri § 20

2 (3)

Haanja looduspark

Tavaala piiranguvööndis asuvatel Augli, Rõuge metskond 61 ja Võru metskond 2066

katastriüksustel paiknevatel rendile antavatel maatükkidel ei ole registreeritud looduspargi kaitse-eesmärgiks olevaid liike ega kooslusi.

Haanja looduspargi Pärandmaastiku piiranguvööndis asuvatel Herli, Jaanimäe, Keldrimetsa,

Võru metskond 209 ja Tohkri-Juhani7 katastriüksustel paiknevatel rendile antavatel maatükkidel ei ole registreeritud looduspargi kaitse-eesmärgiks olevaid liike ega kooslusi. Katastriüksusel Rõuge metskond 628 on rendile antava maatüki Kahrila järve pervel olev

rohumaa kõlvik registreeritudlooduspargi kaitse-eesmärgiks oleva natura elupaigana 6510. See tähendab, et keelatud on selle rohumaa kahjustamine – üles kündmine, heinaseemne külv,

väetamine jms. Parimateks hooldusvõteteks on niitmine koos niite koristamisega või karjatamine. Juhani9 katastriüksusel paiknev rendile antava maatüki põhjapoolne osa asub

Pärandmaastiku piiranguvööndis ja lõunaosas Kütioru sihtkaitsevööndis10. Rendile antava

maatüki lõunaosas on Eesti looduse infosüsteemi EELIS andmetel osal alal registreeritud I kaitsekategooria liigi must-toonekurg elupaik11. Juhani katastriüksusel asuva maatüki Kütioru

sihtkaitsevööndis asuvat osa ei saa rendile anda, kuna Kütioru sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine loodusliku protsessina ja kaitstavate liikide elupaikade kaitse, sihtkaitsevööndis on majandustegevus keelatud ning eeskirjas ei ole Kütioru

sihtkaitsevööndi osas leevendust poollooduslike koosluste hooldamise loa või kohustuse kohta.

Haanja looduspargi kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada Eesti kõrgeimat kuhjelist saarkõrgustikku, esinduslikke ürgorgusid, loodus- ja pärandmaastikke ning looduse mitmekesisust, aidata kaasa kohaliku eluolu edendamisele ja säästva puhkemajanduse arengule

ning kaitsta kaitsealuste liikide elupaiku. Pärandmaastiku piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade

kaitse ning põllumajandusliku maakasutuse ja asustusstruktuuri säilimine. Tavaala piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Kütioru sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on

ökosüsteemide arengu tagamine loodusliku protsessina ja kaitstavate liikide elupaikade kaitse. Kütioru sihtkaitsevööndis kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud,

jõed ja ojad, lamminiidud, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud, soostuvad ja soo- lehtmetsad, siirdesoo- ja rabametsad ning rusukallete ja jäärakute metsad. Sihtkaitsevööndis on majandustegevus keelatud ning eeskirjas ei ole Kütioru sihtkaitsevööndi osas leevendust

poollooduslike koosluste hooldamise loa või kohustuse kohta. Piiranguvööndi poollooduslike koosluste ja rohumaade esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik rohu

niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine. Peetri jõe maastikukaitseala

Peetri-Jaanuse12 katastriüksus paikneb Peetri jõe maastikukaitseala Peetrijõe piiranguvööndis,

Eesti looduse infosüsteemi EELIS andmetel ei ole katastriüksusel paikneval rendile antaval maatükil registreeritud maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks olevaid liike ega kooslusi.

6 Katastritunnused vastavalt 69701:005:0961, 69701:005:0560, 69701:005:0309 7 Katastritunnused vastavalt 18101:001:2511, 18102:002:0492, 69701:005:0146, 69701:005:0308 ja

38902:004:1080 8 Katastritunnus 69701:002:0165 9 Katastritunnus 38902:004:1070 10 Registri kood KLO1100012 11 Registri kood KLO9126830 12 Katastritunnus 49301:003:1231

3 (3)

Paganamaa maastikukaitseala kaitse-eesmärk on vaheldusrikka mõhnastikureljeefiga loodus-

ja pärandkultuurmaastiku kaitse, metsa- ja niidukoosluste kaitse, Piirioru ja sealse järvedeaheliku kaitse ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130)3 ja vanade loodusmetsade (9010*) kaitse. Paganamaa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maa kasutamisel

väljakujunenud traditsioonilise pärandkultuurmaastiku säilitamine. Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik rohu

niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine13. Kui tegu ei ole niiduelupaikadega/pärandniitudega (antud juhul enamikul rendile antavatest

maadest pärandniite registreeritud ei ole), siis kaitsealadel asuvate rohumaade, mis ei ole pärandniidud, soovituslikeks (kuid mitte kohustuslikeks) hooldusvõteteks on niitmine koos

niite koristamisega või karjatamine ning soovituslikult tuleks vältida rohumaadel heinaseemne külvi, väetamist või üles kündmist. Karjatamise või niitmise algusaja võib hooldaja üldiselt valida ise. Alade hooldamisel tuleb arvestada looduskaitseseaduse, kaitsealade kaitse -

eeskirjade ja muude asjakohaste õigusaktidega. Tagada tuleb säästlik ressursikasutus ja vältida kahjulikke keskkonnamõjusid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Märt Holtsmann juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Pille Saarnits 523 3848 [email protected]

13 Kaitse-eeskirk§ 14