Riigimetsa Majandamise Keskus
[email protected]
[email protected]
12.septembril 2023
Päästame Eesti Metsad MTÜ ja MTÜ Roheline Pärnumaa seisukohad Riigimetsa
Majandamise Keskuse raieplaanide kohta: Paikuse KAH-ala Pärnumaal
Kodumetsades, nn KAH-aladel üle Eesti peab metsamajandamisviis olema metsi säästev, hoidev ja kaitsev. Metsaseaduse järgi on üks metsamajandamisviis metsakaitse ning just metsakaitse on
metsamajandamisviis, mida tuleb kodumetsades, nn KAH-aladel viljeleda.
1. Mõned üldised põhimõtted, mida tuleks kõikide nö KAH-alade puhul rakendada (allpool on ettepanekud konkreetse ala kohta):
1.1. kõigis kodumetsade, nn kõrgendatud avaliku huviga aladel (KAH-aladel) on vaja teha
sõltumatu loodusväärtuste ja vääriselupaikade (VEP) inventuur;
1.2. valdavalt on tegu varasemalt kaitsemetsade kategooria alla kuulunud metsaaladega (kuni
2009. a metsaseadus) ning seni kuni kaitsemetsade kategooria Metsaseaduses taastatakse, tuleb neid metsi, nn KAH-alasid, siiski hoida ja kaitsta;
1.3. elamutega piirnevates puistutes tuleb hoiduda igasugustest raietest, mis metsa üldilmet
muudavad;
1.4. metsahoidmise kavandamisel tuleb jälgida piirkonna üldplaneeringus kehtestatud
(arengu)eesmärke ja nendest mitte kõrvale kalduda. Metsandus peab toetama kohaliku
elukeskkonna kvaliteeti ja kohalikke loodusväärtusi;
1.5. peatada tuleb kõikide uuendusraiete kavandamine kodumetsades, nn KAH-aladel. Neid
metsi tuleb majandada metsi kaitstes;
1.6. tuleb taastada kaitsemetsade kategooria Metsaseaduses;
1.7. vaid vajadusel teostada elamutega piirnevates puistutes püsimetsanduse raames valikraiet ning välistada teised raieliigid täielikult ülemäärase kahju tõttu, mida need metsaökosüsteemile tekitavad. Püsimetsanduse kohta info ja püsimetsandusalane raamat on leitavad Eestimaa Looduse Fondi kodulehel https://elfond.ee/metsaomanikule/pusimetsandus
https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/Teejuht_pusimetsandusse_2020.pdf
2. Alapõhised seisukohad: Pärnumaal Paikuse KAH-ala
7. 09 Pärnu Postimehes ilmus 5.sept toimunud KAH-ala koosolekust artikkel https://parnu.postimees.ee/7849593/rmk-kompab-paikusel-piire-raietoodeks
Artikkel annab üsna hea ülevaate sellest, kuidas koosolekul osalenud inimesed soovivad metsi alles hoida ja kuidas RMK sellest hoolimata surub läbi raiet. Allakirjutanud keskkonnaühendused on täielikult vastu RMK vajadusele raiuda Paikusel:
1. Paide maantee äärses metsatukas, mida nelja aasta eest juba lagedamaks võeti,
2. Üle tee, kus aastakümneid puutumatuna püsinud männik (tavainimese pilgule kena mustikamets).
2019. aastal hõrendatud metsatuka kohta üks kohalik elanik: “Enne oli siin loomi, linde. Aga enam pole minu silm näinud seda pilti, mis siin enne oli.”
Kohalikud tõid esile, et sealne mets on üpris tormitundlik ja hõrendust teeb loodus isegi.
MTÜ Kotkaklubi Pärnumaa koordinaator Raivo Endrekson on arvamusel, et see (üle tee puutumatuna püsinud männik) mets võiks jääda püsimetsaks. “Pärast raiet ei oleks see enam selline virgestusmets, kuhu liikuma kutsub, see võsastub,” märkis ta. Samuti võib sellest tema sõnutsi kujuneda piirkonnas oluline rohekoridor loomadele, kui Rail Balticu raudtee valmis saab."
Raietööd tolles juba lagedaks võetud metsatukas soovitakse ette võtta järgmisel või ülejärgmisel aastal. Paikuse osavallakeskuse juht Marika Valteri isiklik arvamus on, et puutumata metsa raiega ei peaks kiirustama.
Soovime juhtida tähelepanu RMK poolt öeldule: „RMK sõnul kindlat plaani riigimetsa majandamise keskusel Paikuse alevi metsadega veel paigas ei ole, kuid Vändra metsaülem Kevvai märkis, et kuna arutelul tulist vastuseisu juba hõrendatud metsatuka lisaraiele ei olnud, võetakse see plaani. Puutumata metsa asjus viskas ta õhku ettepaneku teha raie esialgu mingil väiksel osal. Selle üle tuleb ilmselt veel nii kohalike kui omavalitsusega diskuteerida.“
Allakirjutanud keskkonnaühendused juhivad tähelepanu, et arutelu põhjal ei saa kuidagi võtta plaani hõrendatud metsatuka lisaraiet ja puutumata metsatuka raiet väikesel osal, pealegi tuleb arvestada veel laekuvate ettepanekutega nagu käesolev. Puutumatu metsaosa üle avaldati koosolekul väga selgelt raieplaanide vastu olekut, sellega palume RMK-l arvestada, mitte edaspidi asuda kohalikke ja KOV-i survestama.
Keskkonnaühendused Päästame Eesti Metsad ja Roheline Pärnumaa on kindlalt Paikuse KAH-alal toimuvate raiete vastu (nö lausa väga kindlalt ehk väga „tuliselt“, kui kohalike, KOV-i ja keskkonnaühenduste emotsionaalsus on saanud RMK-le oluliseks kriteeriumiks raiete üle otsustamisel).
Kohalolnud metsakasvatuse juht Priit Kõresaar kutsus inimesi mõtlema tulevaste põlvede peale, et nemadki saaksid nautida kauneid männikuid. Sedasama soovime ka RMK-lt - riigimetsi tuleb majandada püsimetsanduse põhimõtteid järgides. Lapselastele mõeldes tuleb tagada neile eluks vajalik kliima, sobiv temperatuur, puhas õhk, joogivesi, toit, selleks kõigeks on vaja tänases Eestis kahetsusväärselt üleraiega kahjustatud metsade veel säilinud elurikkus ja ökosüsteemid säilitada. Seda eriti kodumetsades ehk KAH-aladel. Juhime tähelepanu, et mets uueneb ka looduslikult. Kliimakangelane ei ole harvester, vaid looduslikult kasvav mets. Ka siis, kui ta uueneb pisut aeglasemalt kui intensiivne metsamajandus ette näeb.
Arutelul tehti ettepanek majandada metsa püsimetsana, parkmetsana, kasutades valikraiet. Toetame seda seisukohta täielikult kogu Paikuse KAH -alal.
Allakirjutanud kindlasti ei nõustu KAH-alal juba harvendatud metsa veelkordse lisaraiega ega puutumata metsa puhul ka väikese osa mistahes raiega peale püsimetsandusliku teadusliku lähenemise. Arvestades kogu Eesti üleraiete ning rohkete lageraiete konteksti, sellest tulenevat metsade ökosüsteemide hävinemist ja nõrgestamist, sellele tulevikus järgneda võivaid tekkivaid põhjavee ja suurenevaid kliima- ja elurikkuseprobleeme jne on tänapäeval metsaraiete peatamine olulisim, et elurikkust ja ökosüsteeme säilitades kliimamuutusi vähendada (sagenevad kuumalained ja tormid, keskmise temperatuuri pidev kasv kogu maailmas).
Soovime RMK vastuseid, kas kogu alal on kõik loodusväärtuste ja VEPinventuurid tehtud, kas RMK on kontrollinud maakonnaplaneeringu põhjal rohevõrgustiku paiknemist ja lähtub sellest KAH-alal raieid plaanides? Mida näeb ette valla üldplaneeringu (kehtiva ja võimaliku koostamisel oleva) seletuskiri ja kaart ka kas RMK arvestab dokumendis tooduga? Kas KAH-ala piirid on pandud õigesti? Kas RMK on kontrollinud ala EELIS-es leitavate andmete põhjal? Palume peale kontrollimist vastuseid.
3. Raieid ei saa ega tohi enne aladel kavandada, kui ei ole teada raiete mõju tagajärgi konkreetse raieala loodusväärtustele.
RMK-l metsaomaniku esindajana lasub vastutus enne raiete kavandamist Paikuse KAH-alal läbi viia liikide ja elupaikade inventuurid.
Väljavõte RMK kodulehelt: „RMK looduskaitse töötab selle nimel, et säiliks looduslik mitmekesisus RMK hoole all oleval riigimaal. Selleks tuleb teha vajalikke looduskaitsetöid ning järgida elurikkuse hoidmiseks olulisi põhimõtteid ka majandatavas metsas. “
KAH-alad on sellised piirkonnad, kus pearõhk tuleb hoida elurikkuse säilitamisel, sest sellised metsad ongi mõeldud kaitsemetsadeks, puhke-ja virgestusalaks jne, st kõik muud eesmärgid peale majandamise on esikohal ja olulised ning põhjendatud. Vaid vajadusel võib KAH-aladel kaaluda valikraiet püsimetsanduse tähenduses.
Teadlane Aveliina Helm: „Kogu meie metsamaa pindalast moodustavad loodusmetsad vaid kaks protsenti. Elupaikade kao ja maastikumuutuste tulemused on näha meie elurikkuses: igal aastal kahaneb Eesti metsade ja põllumajandusmaastike lindude arvukus kokku 57 000 - 111 000 paari võrra. Ka Eestis on väljasuremisohus või juba välja surnud kümneid liike.“ https://arvamus.postimees.ee/6678280/aveliina-helm-sinu-tegu-loeb
Elurikkuse massiline kadu on vaatamata teadlaste hoiatustele saanud inimkonna ellujäämist ohustavaks tõsiseks probleemiks. Aveliina Helm https://novaator.err.ee/643182/2-hoiatus-inimkonnale-loodus-kukub-kokku-inimesel-pole-enam-pikka-pidu: „Kui kliimamuutused on saanud rohket tähelepanu, siis selle kõrval on üldsusel, kuid mitte teadlastel!, jäänud suuresti märkamata teine katastroof, mis meie maakeral lahti rullub – ökosüsteemide hävimine ja elurikkuse kadu.“
Teadlased M Pärtel ja m Zobel „Kui järgneva metsaistutamisega õigustatakse elurikkust tagava vana metsa lageraiet, siis võib metsaistutamist pidada koguni elurikkuse kahjustamiseks.“ https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/loodusmets-ja-tulundusmets-elurikkuse-kandjana/ Elurikkust kahjustavad ka harvendusraied.
Kogukondade raiemured on üle Eesti sarnased, suuresti annab selle edasi artikkel Haapsalust, https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120222218/haapsalu-linnal-on-lageraietest-korini-rmk-tahab-jatkata „Haapsalu üldplaneering 2030+ sedastab: „Kõige suuremaks ohuks [puhkemetsade väärtusele] on liiga intensiivne metsade majandamine lageraietega, mis mõjutab negatiivselt nii metsade ja maastike ilmet kui ka bioloogilist mitmekesisust.“ Samuti juhitakse tähelepanu, et „puhkeotstarbel kasutatavate metsade lageraied seavad ohtu inimese tervise ja heaolu, sest rikuvad piirkonna elanike ja puhkajate õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale“. Teiste Euroopa riikidega võrreldes on Eesti metsalangetamises kindlalt esikohal.
„Paraku ei taga efektiivne metsa majandamine ei metsaelustiku mitmekesisuse kaitset ega ka nn kogukonnametsade säilimist puhkeotstarbel – matkamiseks, sportimiseks, koriluseks, looduses liikumiseks või niisama nautlemiseks.“
Kokkuvõtteks:
Metsa tuleb majandada metsa kaitstes, milleks Metsaseadus ka võimaluse annab. KAH-aladel tuleb tagada kohalike kogukondade huvid ja metsad säilitada. Vaid vajadusel teostada elamutega piirnevates puistutes püsimetsanduse raames valikraiet ning hoiduda teistest raieliikidest ülemäärase kahju tõttu, mida need metsaökosüsteemile tekitavad.
RMK-l tuleb hakata täitma EL loodusdirektiivi sätteid ja RMK poolt deklareeritud loodus-ja metsahoiu eesmärke, mis on toodud RMK kodulehel.
Soovime kõikidele seisukohtadele ja küsimustele konkreetseid kommentaare ja vastuseid e-posti teel (lisaks võimalikele RMK kodulehel avaldatavatele vastuste kokkuvõttele).
Lugupidamisega
Farištamo Eller,
Päästame Eesti Metsad MTÜ seaduslik esindaja
[email protected],
[email protected]
Riina Georg (allkirjastatud digitaalselt),
MTÜ Roheline Pärnumaa (üle-eestilise tegevusulatusega keskkonnaühendus) volitatud esindaja,
[email protected]