Lisa

From: Evelin Lehtsaar <[email protected]> Sent: 06 October 2023 16:44:56 To: Andres Tammeveski; RMK; [email protected]; [email protected] Cc: 'Andres Toom' Subject: Ed: Keskkonna - ja ehituskomisjoni kutse 11.10.2023 16.30

Tere. Edastan kutse Hiiumaa vallavolikogu Keskkonna – ja ehituskomisjoni 11.oktoobril Kärdlas vallamaja volikogu saalis toimuval koosolekul oma seisukohtade väljendamiseks (kuni 10 minut) Hiiumaa valla üldplaneeringu osa kohta (päevakorra punkt nr 6). Lugupidamisega Evelin Lehtsaar Hiiumaa vallavolikogu Keskkonna – ja ehituskomisjon Saatja: Evelin Lehtsaar <[email protected]> Saatmisaeg: reede, 6. oktoober 2023 16:27 Adressaat: '[email protected]' <[email protected]> Koopia: 'Pilvi Post' <[email protected]>; 'Heidi Siirus' <[email protected]>; 'Üllar Laid' <[email protected]>; 'Kaire Nõmm' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; 'Hergo Tasuja' <[email protected]>; 'Andres Toom' <[email protected]> Teema: Keskkonna - ja ehituskomisjoni kutse 11.10.2023 16.30 Tere. Hiiumaa vallavolikogu Keskkonna – ja ehituskomisjoni koosolek toimub 11.oktoobril kell 16.30 Kärdlas volikogu saalis. Päevakord:

1. Kinnisasja omandamiseks loa andmine (Merekiire); 2. Hiiumaa valla ameasutuste ja nende hallatavate asutuste palgajuhend (II lugemine); 3. Hiiumaa Vallavolikogu 31.10.2018 määruse nr 39 „Hiiumaa valla arengukava 2035+“ muutmine II lugemine; 4. Hiiumaa valla 2023. aasta II lisaeelarve; 5. Teksilijäätmete kogumisest Hiiumaa vallas; 6. Ülevaade Hiiumaa valla üldplaneeringu metsa osast; 7. Muud küsimused.

Manusega lisan kaasa Hiiumaa Vallavolikogu 19.10.2023 päevakorra ning väljavõe üldplaneeringust metsade teema osas, sh rohekoridorides olevad metsad ja väärtuslikud metsad. Samaaegselt saab koosolekul osaleda MS Teamsi vahendusel. Küsimused, mis vajavad eelnevat vastuste otsimist, palun edastada aadressile [email protected] esmaspäeva õhtul kell 16.00-ks. Volikogu eelnõude ja materjalidega saab tutvuda aadressil: hps://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=284916 Heade soovidega Evelin Lehtsaar Keskkonna – ja ehituskomisjon +372 5246 400

Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest

tekkivate kitsenduste määramine

Rohevõrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning majandustegevuse mõju

tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev katkematu süsteem.

Rohevõrgustiku üldiste kasutustingimuste määramisega tagatakse võrgustiku toimivus.

Üldplaneeringus täpsustati Hiiumaa maakonnaplaneeringus esitatud rohevõrgustiku tugialasid ja

koridore. Rohevõrgustiku piiride määramisel arvestati üldplaneeringu täpsusastmega, kõlvikulise

koosseisuga, loomaõnnetustega teedel ning perspektiivsete ruumiliste arengutega.

Rohevõrgustiku täpsustamisel võeti arvesse maakasutus ning uute kohalike koridoride määramisega

parandati rohevõrgustiku kui terviku sidusust. Ennekõike oli olemasolevatel struktuurielementidel

puudulik sidusus rannikul paikneva rohevööndiga. Rohevõrgustikuga on liidetud suuremas ulatuses ka

vooluveekogude kaldaid.

Üldplaneering seab hajaasustuses (väljapool tiheasustusega alasid) paikneval rohevõrgustikul

järgmised tingimused:

▪ rohevõrgustiku koridoridele ehitamisel peab koridori alaga risti suunas säilima vähemalt

50 m laiune katkematu koridori riba (vahekaugus nt hoonete, sh kuni 20m2 ja kuni 5m

kõrgete väikeehitiste, tarastatud õuealade jms vahel). Seejuures võib järgmine seesuguse

vähenemisega koht olla minimaalselt 200 m kaugusel esimesest;

▪ rohevõrgustiku tugialadel ehitamisel peab katkematu tugiala laius olema vähemalt 200 m.

Kui konkreetse juhtumi korral on näha, et tingimust ei ole võimalik täita, tuleb teha

kohaliku omavalitsuse poolne kaalutlusotsus kaasates otsuse tegemisse asjakohased

eksperdi(d);

▪ rohelise võrgustiku alal ei tohi uus aiaga piiratav õueala suurus ületada 0,4 ha, et tagada

hajaasustusele omane avatud ruum ja ulukite vaba liikumine;

▪ rohevõrgustiku avatud alasid võib kasutada loomade karjatamiseks. Metsloomade

liikumise soodustamiseks avada elektrikarjus või karjaaia läbikäigud ajal, kui karjatamist

parasjagu ei toimu;

▪ metsamaa raadamisel jälgida, et looduslike alade1 osatähtsus rohelise võrgustiku

tugialadel ei langeks alla 80%;

▪ rohevõrgustiku alal majandada raieviisidega, mis ei tekita üle 1 ha lagedaid alasid. Lageraie

langiga piirnevas metsas võib raiega alustada 4 aasta pärast kui taimestik langil on

uuenenud (kasvab ca 1,5 m kõrgune noorendik). Langid sobitada maastikku selliselt, et

ei tekiks sirgete servadega alasid;

1 Eesti põhikaardi ETAK andmetes esitatud (jooksvalt uuenevad) kõlvikute alad: E_202_seisuveekogu_a, E_203_vooluveekogu_a, E_304_lage_a, E_305_puittaimestik_a ja E_306_margala_a. Vastavate kõlvikute liitmisel on võimalik monitoorida muutuseid looduslike alade osakaaludes rohevõrgustikul.

▪ raietöid võib teostada vaid lindude pesitsemishooaja välisel ajal ehk 15.04-15.07,

kaitstavates metsades vastavalt kaitse-eeskirjas toodule;

▪ kui konkreetse juhtumi korral on näha, et tingimust ei ole võimalik täita, tuleb teha

kaalutlusotsus kaasates otsuse tegemisse elustikueksperdi(d).

Joonis 1. Planeeritud rohevõrgustiku elemendid ja nende tähtsus ning looduslike alade pindala ja osakaal.

1 Eesti põhikaardi ETAK andmetes esitatud (jooksvalt uuenevad) kõlvikute alad: E_202_seisuveekogu_a, E_203_vooluveekogu_a, E_304_lage_a, E_305_puittaimestik_a ja E_306_margala_a. Vastavate kõlvikute liitmisel on võimalik monitoorida muutuseid looduslike alade osakaaludes rohevõrgustikul.

Väärtuslikud metsamaastikud

Väärtuslike metsamaastike määratlemine koos määratud tingimustega on vajalik nii elanikkonna

puhkeharjumuste toetamiseks, mis edendab muu hulgas rahvatervist, kui ka Hiiumaa kontekstis

oluliste piirkondade omanäolisuse tagamiseks. Üldplaneeringus esile tõstetud väärtuslike

metsamaastike piirkonnad on olulised külastuskeskkonna visiitkaardina laiemalt, kuid kannavad ka iga

konkreetse piirkonna identiteeti ja kujundavad elanike igapäevaseid harjumusi. Metsade ülesanne

märgitud kohtades on säilitada, parandada ja ka tõsta elurikkust. Oluline on luua ja hoida asulate

ümber elutervet keskkonda, mis pakub esteetilist elamust nii liigirikkuse, ökoloogilise mitmekesisuse

ja elupaikadega, kuid pakub vaimu värskenduse kõrval ka erinevaid võimalusi puhkamiseks ja

liikumiseks. Elanike igapäevaste harjumuste kujundamisel on oluline puhkealade kättesaadavus ja

kasutusmugavus, et kaugematele puhkealadele sõitmise alternatiivina oleks inimestel võimalikult

lihtne eelistada jala, ratta või suuskadega liikumist kodu lähedal, olgu see või lühike jalutuskäik

koormatud aju tuulutamiseks. Väärtuslikel metsamaastikel on oluline tagada väärtuste järjepidev

püsimine, mistõttu on vajalik tundlik lähenemine seal asuvate metsade majandamisele. Eeltoodust

tulenevalt ei ole nendes metsades majandamisel majanduslik kasu ja kiirus esmatähtsad. Väärtuslikel

metsamaastikel rakendatakse püsimetsandust, kus eesmärgiks on puistu erivanuseline ja eriliigiline

struktuur ning suurte alade lagedaks raiumise vältimine. Majandada tuleb väikeste häilude kaupa.

Metsauuendusele (maapinna ettevalmistamine ja uute puittaimede istutamine) üldjuhul kulutusi ei

tehta. Minimaalsel määral reguleeritakse loodusliku uuenemise käigus kasvama hakanud puid, et

saavutada nõnda tulevikumetsa soovitud liigiline koosseis ja struktuur. Oluline on metsakasvataja loov

lähenemine ja hea koostöö raiet teostavate masinajuhtidega.

Üldplaneeringus määratud väärtuslike metsamaastike väärtusteks (olenevalt asukohast) loetakse

lisaks metsa majanduslikule väärtusele:

▪ marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumise võimalus;

▪ rekreatiivne potentsiaal;

▪ metsamaastiku esteetilisus;

▪ puude liigiline koosseis;

▪ elustiku mitmekesisus;

▪ erivanuseliste puude rohkus;

▪ head ühendused elamualadega (asustuse servas);

▪ hästi läbitavad rajad ja teed (puhkamine ja sportimine).

Viimasest tulenevalt määratleti väärtuslike metsamaastikena:

▪ olulised metsamassiivid, mille osas on eeldatavalt kõrgem avalik huvi;

▪ matkaradadest ja kalmistutest ca 50 m ulatusse jäävad metsa-alad;

▪ miljööväärtuslikele aladele jäävad metsad, mis on osaks väärtuslikust miljööst.

Väärtuslikel metsamaastike alal majandamise tingimused:

▪ metsa majandamine toimub häiludena. Häilud ja nende kuju valida loominguliselt

vastavalt puistu omadustele, kasvukohatüübile ja looduslikele piirjoontele, püüdes

seejuures vältida sirgeid piirjooni;

▪ kasvavate puude rinnaspindala ei tohi langeda alla 12m2/ha, lagedate häilude suurus ei

tohi ületada 0,3 ha, need ei tohi asetseda kõrvuti ning lagedaid häile ei tohi alal olla

rohkem kui 25% uuendamiseks sobivatest puistutest;

▪ harvendusraied on lubatud (raiutakse välja 35-60% puistu tagavarast), eesmärgiga

soodustada loodusliku uuenduse teket, tagades loomulikule järelkasvule piisava valguse

ning toitainete kättesaadavuse;

▪ igal ajahetkel peab alal leiduma uuenemisel olevaid häile, tugevalt harvendatud osi ja

harvendamata metsatukki;

▪ raiete perioodilisus on alal 15-30 aastat. Järgmise raievõtte aja otsustab metsakasvataja

lähtuvalt looduses tekkinud situatsioonist;

▪ Keskkonnaamet teavitab kohalikku omavalitsust antud alale esitatud metsateatisest ja

selle sisust;

▪ raiejäätmed tuleb raielangilt koondada, eemaldada või peenestada;

▪ raietöid võib teostada vaid lindude pesitsemishooaja välisel ajal ehk 15.04-15.07,

kaitsealustes metsades vastavalt kaitse-eeskirjas toodule;

▪ laoplatsid tuleb korrastada 1 kuu jooksul peale materjali äravedu, peenike puidusodi tuleb

hajutada selliselt, et taimestik suudaks kasvuperioodil sellest läbi kasvada;

▪ raielankidele ja väljaveo teedele ei tohi jätta sügavamaid roopaid kui 20 cm ehk raie

teostamiseks tuleb eelistada kuiva perioodi või aega mil maapind on külmunud. Samuti on

võimalik hajutada väljaveoteid selliselt, et koormust ühele asukohale vähendada;

▪ elurikkuse soodustamiseks tuleb säilitada väga vanu ja huvitava võrakujuga puid, osalt ka

jalal kuivanud puid, kui need ei kujuta endast ohtu teedel liiklejatele;

▪ kõrvalekalded eelpool esitatud tingimustest on lubatud ainult metsaseaduse mõistes

koostatud metsakaitseekspertiisi alusel.

Joonis 2. Planeeritud väärtuslikud metsamaastikud (piirid kantud üldplaneeringu põhijoonisele).