Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (ksh) väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine

HARJU MAAKOND

ANIJA VALLAVALITSUS

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Transpordiamet

Keskkonnaamet

Maaamet

Riigimetsa Majandamise Keskus

Põllumajandus- ja Toiduamet

Päästeamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Naaberkinnistute omanikud

Kuusemäe ja Anija külade külavanem

Meie: 08.03.2024 nr 7-2/391

Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

(ksh) väljatöötamise kavatsuse kohta

ettepanekute küsimine

Anija Vallavolikogu 14.10.2021 korraldusega nr 1-3/222 algatati Kuusemäe küla Kaunismaa vkt

kinnistute ja Kehra-Kaunismaa kergliiklustee detailplaneering ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamine. Detailplaneeringu algatamise dokumentidega saab tutvuda siin:

https://atp.amphora.ee/anijavv/index.aspx?itm=286106

Algatamisele järgnevalt on välja töötatud detailplaneeringu lähteseisukohad ja ksh väljatöötamise

kavatsus. Käesolevaga küsime arvamusi ja ettepanekuid lähteseisukohtade ja ksh täiendamiseks 30

päeva jooksul kirja kättesaamisest.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Riivo Noor

Vallavanem

Lisad: Lisa 1. Lähteseisukohad

Lisa 2 Kinnisvaraanalüüs

Lisa 3 Ksh väljatöötamise kavatsus.

Inga Vainu, 527 2963

[email protected]

F. R. Kreutzwaldi tn 6 Telefon: 6199000 Konto EE391010002018897002

74307 Kehra linn E-post: [email protected] SEB Pank

Reg nr 75018816 Konto EE922200001120120102

Swedbank

KUUSEMÄE KÜLA KAUNISMAA VKT

KINNISTUTE JA KEHRA-KAUNISMAA

KERGLIIKLUSTEE DETAILPLANEERINGU

LÄHTESEISUKOHAD

Veebruar 2024

Detailplaneeringu lähteseisukohad

Anija Vallavalitsus

2

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK

Anija Vallavolikogu algatas 21.08.2015 otsusega nr 155 Kuusemäe küla Kaunismaa vkt

kinnistute ja Kehra-Kaunismaa kergliiklustee detailplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise läbiviimise.

Detailplaneeringu eesmärk on Kaunismaa maaüksuse ja Kehra linna vahelise

kergliikluse ühenduse loomine ning Kaunismaa piirkonna kruntide

ümberplaneerimine vastavalt kaasaegse elamuarenduse ootustele.

Algatamise järgselt on Kehra- Anija kergliiklustee põhiosas rajatud, seega lahendatakse

avaliku huvi eesmärgil mõni teine objekt, mis on olulise tähtsusega Anija valla elanike

jaoks, näiteks Kehra-Anija kergliiklusteele tänavavalgustuse või muu kergliiklustee

rajamine, mis on ette nähtud Anija valla arengukavas või üldplaneeringus.

Lisaks on algatamise järgselt selgunud võimalik kergliiklustee koridor otsemal

trajektooril läbi riigimetsa, mida algatamise kohases planeeringualas kajastatud ei ole,

kuid käsitletakse käesoleva planeeringuga.

Detailplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline

hindamine (KSH). KSH selgitab, kirjeldab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega

kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrab vajadusel mõjude leevendusmeetmed,

arvestades planeeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi.

Joonis 1.1 Planeeringuala

Detailplaneeringu lähteseisukohad

Anija Vallavalitsus

3

2. DETAILPLANEERINGU VAJADUS JA

PÕHJENDUSED

Detailplaneeringu vajadus tuleneb eelkõige üldplaneeringust, mille kohaselt detailplaneering

tuleb koostada kui muudetakse olemasolevat olukorda piirkonnas oluliselt, sealhulgas

1. kui tegevus ei ole ajutise iseloomuga;

2. kui kaasneb tehnilise infrastruktuuri võrgu väljaehitamise vajadus.

Alal kehtib Kuusemäe küla Kuusiku maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Anija

vallavalitsuse 03.01.2006 korraldusega nr 15). Planeeringuga on lubatud 20 elamumaaga

kinnistut, kinnistute suurused vähemalt 2 ha. Hiljem on jagatud mõned krundid väiksemaks,

suurusega ligikaudu 1 ha. Arendaja sõnul nii suuri krunte ei vajata kaasajal.

Elamuarenduse vajaduse selgitamiseks koostati kinnisvaraanalüüs Kaunismaa

detailplaneeringuala jaoks. Koostaja Baumwald OÜ. Analüüs lisatakse detailplaneeringu

dokumentide juurde.

Kokkuvõte: Harjumaa kinnisvara trendid toetavad selgelt protsessi, et peredega inimesed

otsivad elukohta eemal Tallinna kesklinnast, loodulähedases keskkonnas. Eelistatumad on

kohad kõrgekvaliteediliste majadega, unbes 1000 kuni 1500m2 kruntidega, mille hooldustööd

ei oleks liialt koormavad. Elamute vahekaugusest meetritest tähtsamaks peetakse arhitektuurset

lahendust ja oma kodu asetsust looduse ja infrastruktuuri (lasteaed, kool, kauplus, rongijaam)

suhtes. St. jalutus- ja puhkealade lähedus on Kaunismaal esmaklassiline. Raudteejaam 2km

kaugusel on samuti mõistlik, kuna vastasel juhul oleks raudtee müra küsimus probleemiks.

Auto kasutamine kas raudteejaama või töökoha poole sõiduks on kindlasti üks viis liikumiseks.

Bussipeatus Anija Kehra maantee ääres umbes 1km kaugusel Kaunismaa keskkohast oleks

siiski vajalik. Valgustatud kergliiklustee Kaunismaalt Kehra Anija kergliiklustee suunas on

olulise tähtsusega Kaunismaa elanike jaoks. Kaunismaalt Kehra poole minnes oleks esimene

võimalus bussi peale minna umbes 500m kaugusel maantee ääres ja järgmine võimalus oleks

Kehra raudteejaam rongi peale minekuks.

Käesolev analüüs sisaldab ka valglinnastumisega seotud probleeme.Valglinnastumine kui

ajalooline protsess ei ole ainult probleem vaid annab ka linna ümbruse valdadele osaleda

aktiivsemalt majandus- ja ühiskondlkus elus. Pendelrände seisukohast ei vaja Kaunismaa

lisainvesteeringuid transpordi korraldusse. Raudteejaam on sobivas kauguses, suuremad

autoteed ideaalses korras. Pendelrändes Tallinna suunal ei pruugi kõik Kaunismaa elanikud

osaleda, kuna töökohad liiguvad samuti Tallinnast välja Harjumaa suunal, seega lähemale

Kaunismaale.

Sotsioloogilised ja majanduslikud mõjud Anija valla seisukohast on positiivsed. Kaunismaa

elanikkond ostaks erinevaid teenuseid valla ettevõtetelt (Raven OÜ jm). Kaubandus elavneks

Kehras. Juba rajatud infrastruktuur saaks paremat kasutust nii spordi, kultuuri kui hariduse

vallas.

Detailplaneeringu lähteseisukohad

Anija Vallavalitsus

4

3. ÜLDPLANEERINGU MUUTMINE

Anija valla üldplaneeringu kohaselt jääb Kuusemäe küla Kaunismaa vkt kinnistud

hajaasutusega alale. Üldplaneeringu kohaselt on tegemist detailplaneeringu kohustusega

juhuga, kuna kavandatav tegevus sisaldab tiheasustusala loomist, kus tuleb lahendada kõik

teenindamiseks vajalikud rajatised (sh veevarustus ja kanalisatsioon) ja muuta piirkonna

asustusstruktuuri.

Üldplaneeringu koostamisel lähtuti arengu kavandamisel hinnangust, et rahvaarvu vähenemine

on minimaalne. Olulisi muudatusi juba väljakujunenud asustusstruktuuris üldplaneeringuga ei

kavandatud. Üldplaneeringuga määrati tiheasusutusega alade piirid, kus ehitustegevus on

lubatud väiksematel aladel, mujal säilib hajaasustusega ala.

Üldplaneeringu kohaselt rahvastiku suundumusi ja asustusstruktuuri põhijooni mõjutab

elamufondi rikastamine ning elukoha osas valikuvõimaluste loomine, samuti ettevõtluse

soodustamine valla erinevates piirkondades kasvatab perspektiivis elanikkonda või vähemalt

tagab selle senise taseme. Töökohtade loomise soodustamine, atraktiivse elukeskkonna

kujundamine, elukoha osas valikuvõimaluste loomine ning sotsiaalteenuste mitmekülgne

arendamine on olulisteks võtmeteguriteks elanike arvu säilitamisel ja noorte perede valda

meelitamisel.

Planeerimisseaduse §142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral

sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut.

Üldplaneeringu seletuskirjas p 8 on kirjas: Detailplaneeringuid koostatakse vastavuses

üldplaneeringu lahendusega. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise eelduseks

on piisava avaliku huvi olemasolu. Avaliku huvi määratlemisel lähtutakse eelkõige vallaelanike

õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestatakse valla arengu iseärasusi. Võimalus

põhjendatud ja kaalutletud vajaduse korral detailplaneeringuga muuta kehtestatud

üldplaneeringut tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele.

Oluline avalik huvi on kajastatud valla üldplaneeringus ja arengukavas. Nii Anija valla

üldplaneeringu kui ka arengukava kohaselt on üks oluline valla prioriteet arendada

elukeskkonda.

Planeerimisseaduse § 124 lõike 7 alusel lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel

üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest.

Anija valla üldplaneeringu seletuskirja p 8 kohaselt detailplaneeringu koostamisest huvitatud

isik sõlmib enne selle algatamist Anija vallaga lepingu detailplaneeringu koostamise kohta.

Lepinguga määratakse Anija valla ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused

detailplaneeringu koostamisel ja detailplaneeringu koostamise rahastamisel. Kui

detailplaneeringuga kavandatakse uusi eluasemeid, määratakse lepingus sõltuvalt Anija valla

majanduslikest võimalustest ka detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused uute

elanike teenindamiseks vajalike sotsiaalse infrastruktuuri objektide (vallale seadustega pandud

kohustuste täitmiseks vajalik ehitis koos sisustuse ja teenindavate rajatistega - nt lasteaed, kool,

raamatukogu, rahvamaja, spordihoone, sotsiaalkeskus, taristu jms) rajamisel.

Detailplaneeringu lähteseisukohad

Anija Vallavalitsus

5

Anija valla jaoks on oluline saada uusi elanikke valda. Käesolevaga kavandatava uue

elamurajooni kavandamine aitab luua uusi kaasaegseid elukohti, mis meelitavad uusi elanikke.

Kohalik omavalitsus on arvestanud, et peale planeeringuala väljaehitamist kaasnevad KOV-ile

kõik seadustest tulenevate ülesannete mahu kasv, sh uute bussiliinide rajamine või

olemasoelvate graafikute tihendamine, teede ja tänavavalgustuse ülalpidamine, haridusasutuste

jm munitsipaalasutuste vajadus ja/või parklakohtade laiendamine ning autostumisega kaasnev

mõju jne. Kohalik omavalitsus teeb arendajaga teede ja tehnovõrkude väljaehitamise lepingu,

mille tähtaegadest kinnipidamist ja täitmist tuleb jälgida. See aitab eeldatavalt ära hoida

probleemid, mis on tekkinud teistes kohalikes omavalitsustes uusarenduste välja ehitamisel.

Üldplaneeringu muutmine, seal hulgas asustuse suunamine Kaunismaa külasse on eelnevalt

hinnatud ja kaalutakse põhjalikumalt keskkonnamõju hindamise käigus kõikidest kaasnevatest

valdkondadest lähtuvalt.

4. ASUSTUSE SUUNAMINE

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt on soovitus vältida valglinnastumist.

Hajalinnastumine on sealjuures vastandiks valglinnastumisele ehk monofunktsionaalsete

tihedalt asustatud alade tekkele.

Maakonnaplaneeringu analüüsi kohaselt liigitub planeeringuga kavandatav ala lähikeskuseks

(arvestuslikult kuni 500 elanikku) ja kohaliku keskuse (arvestuslikult kuni 1500 elanikku)

vahepealseks asustuseks. Lähikeskus – keskus, mis pakub kohaliku keskusega võrreldes

suhteliselt väiksemat hulka teenuseid, kuid mille roll on oluline üksikute kodulähedaste

teenuste pakkumisel. Lähikeskustes on üldjuhul tagatud lihtteenused, mida iseloomustab

sagedane kasutus igapäevaelus. Lihtteenused on alternatiiviks kohalikele põhiteenustele, olles

oma funktsioonilt samad, kuid neile on esitatud väiksemad nõuded võrreldes põhiteenustega (nt

toidu- ja esmatarbekaupade kauplus, lastehoid, algkool, postipunkt, haruraamatukogu). Suurel

määral põhineb teenuste kättesaadavuse tagamine paindlikel lahendustel.

Kehtiv üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ seab eesmärgiks riigi ruumilise arengu

hajalinnastunud ruumi mudeli järgi. Hajalinnastunud ruumis on rõhk linnalise ruumi

kompaktsuse suurendamisel. Samaaegselt väärtustatakse Eestile omast hajaasustust,

parandades sealjuures seniste valglinnastunud alade puudulikku infrastruktuuri ja seoseid

olemasoleva asustusega. Selline lähenemine tagab ruumilise mitmekesisuse ning n-ö linna ja

maa eristumise füüsilises ruumis, vastupidiselt valglinnastumisele, millega kaasneb ruumiline

üheülbastumine. Lisaks võimaldab linnalise ruumistruktuuri kompaktsuse tõstmine

ühistranspordi senisest kasutajasõbralikumat korraldamist ning. Valglinnastumist võib

käsitada kui planeerimata, kontrollimata ja koordineerimata üheotstarbelise maakasutusega

arengut, kus maakasutus ei ole funktsionaalselt seotud ümbritseva maakasutusega ning mis

väljendub madala tihedusega, ribakujulise, hajutatud või isoleeritud asustuse levikus

(Carruthers J I, Ulfarsson G F, 2003, "Urban sprawl and the cost of public services"

Environment and Planning B: Planning and Design 30(4) 503 – 522). Valglinnastunud ruumis,

kus linn on valgunud hajusalt üle piiride, puuduvad nii linnale kui ka Eestile omase

külamaastikule iseloomulikud ruumiväärtused. Üleriigilise planeeringu kohaselt on peamised

kontseptsioonid, mille järgi Eesti ruumilist arengut soovitakse suunata, järgmised: 1. Tagada

elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. 2. Eesti areng hajalinnastunud ruumina –

säilivad erinevused maa ja linna füüsilises elukeskkonnas, kuid sotsiaalses ja majanduslikus

Detailplaneeringu lähteseisukohad

Anija Vallavalitsus

6

mõõtmes olud ühtlustuvad tööalase pendelrände ning linliku elustiili leviku tulemusena.

Hajalinnastumine on sealjuures vastandiks valglinnastumisele ehk monofunktsionaalsete

tihedalt asustatud alade tekkele. 3. Arengu keskmes on ühelt poolt linnaruumi kompaktsuse

suurendamine, teisalt võrdsena ka Eestile omase hajaasustuse väärtuste hoidmine. 4.

Asustussüsteemi ning teenuste kättesaadavuse toimepiirkondadepõhine areng – linnad oma

lähitagamaaga on piirkondliku arengu vedajad ning toimepiirkondade tuumikud. 5.

Asustussüsteemi sidustamine toimepiirkondade siseselt, Eesti-siseselt ja välismaailmaga –

hajalinnastunud ruum toimib, kui tagatud on head liikumisvõimalused. kergliikluslahenduste

pakkumist, mida madal-tiheda valglinnastunud ruumistruktuuri kavandamise korral on sageli

raske saavutada.

Tiheasutusega ala planeerimine kavandatavasse asukohta ja selle jätkusuutlikkus ja otstarbekus

kaalutakse kahe alternatiivi vahel keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus:

Alternatiiv 1 kohaselt kavandatakse lõpuks ligikaudu 1000 elanikuga uut hajalinna

(tiheasustusega ala), sh kui ehitatakse etapiviisiliselt.

Alternatiiv 2 kohaselt kavandatakse elamurajooni, kus elamute vahekaugused naaberelamust

on 100 m (privaatsed elamud). Järgib üldplaneeringut ja hajaasutusega ala põhimõtteid.

Arendaja poolt koostatud kinnisvarahinnang annab kinnisvara analüüsi, millest nähtub, et

kavandatav asukoht sobib ja on nõutav kaasaegsete koduotsijate poolt.

5. VASTAVUS VALLA ARENGUKAVALE

Vastavalt Anija vallavolikogu 19.10.2024 määrusele nr 40 Anija valla arengukava aastateks

2022-2027 toodule on Anija valla arenguvisioon aastaks 2027:

Anija vald on kiiresti arenev kaasaegse elukeskkonnaga majanduslikult mitmekesine ja

aktiivsete kogukondadega omavalitsus, kus elanikele on tagatud konkurentsivõimeline

haridus ja sotsiaalne turvalisus.

Arengukava kohaselt valla laiemaks strateegiliseks eesmärgiks peetakse, et Anija valla

arenguprioriteet on valla elanikud ja elanike juurdekasv ning neile vajalike tingimuste loomine.

Eesmärgi saavutamiseks hoiame oma olemasolevaid tublisid töötajaid ning jätkame teiste

arengustrateegias sõnastatud tegevustega. Täpsemalt elukeskkonna strateegiline eesmärk on valla

elukeskkonna kvaliteedi parandamine ning omavalitsuse haldussuutlikkuse tõstmine.

Anija valla arengukava koostamisel on arvestatud, et Kehra linn on piirkondlik tõmbekeskus, kus

on inimese jaoks esmatähtis olemas. Tõmbekeskuste kava kohaselt tuleb piirata Tallinna

haldusterritoriaalset laienemist ning rõhutada tugevate eeslinnaliste tõmbekeskuste säilimise

vajadust, mis võimaldavad kvaliteetse elukeskkonna arengut ka väljaspool Tallinna halduspiiri.

Kaunismaa planeeringuala jääb Kehra keskusest arvestuslikult 6,3 km kaugusele autoga ja 4 km

piki kavandatava kergliiklusteed jalgrattaga. See tähendab et esmateenused on suhteliselt lähedal

Kaunismaa arendusalale.

Detailplaneeringu lähteseisukohad

Anija Vallavalitsus

7

6. PLANEERINGUGA LAHENDATAVAD

ÜLESANDED JA SEISUKOHAD

Koostatava detailplaneeringu ülesanded tulenevad planeerimisseaduse §126. Detailplaneeringuga lahendatakse eeltoodud paragrahvis nimetatud ülesanded, mis on olulised valla ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt. Planeeringuga lahendatakse järgmised ülesanded: (1) Detailplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded ja lähteseisukohad: 1) planeeringuala kruntideks jaotamine; - krundid lahendada kaasaegsele elamukruntide vajadusele vastavalt keskkonda oluliselt kahjustamata. Planeerida etapiviisiline välja ehitamine. See tähendab, et esimeses etapis rajada tee ja tehnovõrgud 30 krundi teenindamiseks, antakse kasutusload esimestele hoonetele. Seejärel kui tekib vajadus järgmistele kruntidele, siis ehitada välja järgmised 30 krunti. Lahendada hästi juurdepääsetavad krundid kohaliku keskuse tasandi optimaalsete teenuste tagamiseks (kättesaadav Harju maakonnaplneering 2030+ seletuskirjast). 2) krundi hoonestusala määramine; - hoonestusala peab jääma vähemalt 4 m krundi piiridest, elamu kaugus naaberkinnistu elamust vähemalt 15 m. 3) krundi ehitusõiguse määramine; - määrata ehitatavate etappide kaupa maksimaalne hoonete arv, ehitsealune pind, hoonete kõrgus. Muus osas lahendada vastavalt kaasaegsetele vajadustele, mis selguvad kinnisvara vajaduse analüüsist; 4) detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;- siseteede või tänavate ristlõiked lahendada vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ 5) ehitise ehituslike tingimuste määramine – hooned paigutada paralleelselt või risti teedega; 6) ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine; - lahendada ehitatavate etappide kaupa ühtne hoone fassaad, katusekalle ja tänavate ehitusjoon. 7) liikluskorralduse põhimõtete määramine;- vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Peatänavale kõrgendatud ristmikud. Kergliiklustee laius vähemalt 2,5 m. Sõidutee laius magistraalteel vähemalt 6 m, siseteedel vähemalt 5 m. Magistraalse teemaa laius vähemalt 20 m, siseteede teemaa laius vähemalt 13 m. Kergliiklustee ja sõidutee vahele planeerida haljasala, kuhu suunata sadeveed ja lumevallid. 8) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; - vastavalt Anija vallavolikogu 20.06.2019 määrusele nr 58 „Anija valla heakorra eeskiri“, rohevõrgustiku toimimine säilitada täies ulatuses. Planeerida kõrghaljastuse rida vähemalt ühele poole peatänavat. 9) kuja määramine; - määrata tänavate ehitusjoon ja elamute omavaheline vahekaugus vähemalt 15 m või hajaasusustusega ala puhul vähemalt 100 m. 10) kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine – tagada avalikud juurdepääsud Anija oja kaldale; 11) kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine; 12) müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine; 13) maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine – igalt krundilt peab olema võimalik suunata sadevett sadeveetorustikku või eelvoolu; 14) servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine; 15) eraõigusliku isiku kinnisasjal asuva olemasoleva või kavandatava puhkeala avalikult kasutatavaks alaks määramise vajaduse märkimine;

Detailplaneeringu lähteseisukohad

Anija Vallavalitsus

8

16) käesoleva lõike punktides 1‒15 loetletud ülesannete täitmiseks avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine;- lahendada planeeringuala elluviimise tingimused, mis sõlmitakse notariaalselt enne detailplaneeringu kehtestamist. 17) põhjendatud juhul nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav; - väikeehitised 18) muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded.

Planeeringuga lahendavate ülesannete loetelu ja käsitlus lähtub käesolevas, lähteseisukohtade

etapis, teadaolevast informatsioonist ja valla ruumilise arengu vajadustest. Eskiislahenduse

väljatöötamise etapis võib ülesannete loetelu ja käsitlus täpsustuda.

Käesoleva planeeringu mõistes mõeldakse kitsenduste all maakasutuse põhimõtteid ja

tingimusi, mitte kitsendusi, mida sätestatakse seadusega (Põhiseaduse §32).

Teiste kohalike omavalitsuste kogemustele tuginedes tuleb arvestada, et uusarenduste

probleemid on tekkinud siis kui võetakse korraga käsile liiga suur arendusprojekt. Osaliselt on

välja ehitatud ja osaliselt pooleliolevad hooned, teed ja tehnovõrgud. Selliseid arendusi tekib

majanduslanguse ajal aga ka siis kui puudub vajadus. Edukamad on väiksemad arendused

üldjuhul viiakse lõpuni ja seejärel nõudluse kasvades laiendatakse elamute gruppi või ühe-kahe

kortermaja haaval. Valmimisjärgus uusarendustes tulenevad probleemid ehituskvaliteedist ja

arendaja ette vaatamatusest. Üldjuhul eelprojektides on lahendatud nõuetekohased teed,

tehnovõrgud ja hooned, kuid ei sisalda ehituse töö ajal vajalikke detailsed lahendusi ja

täpsustusi. Seetõttu on suuri arendusi vaja arendada etapiviisiliselt vastavalt klientide

olemasolule ja nõudlusele. Arvestada tegeliku ehitusmaksumusega, mitte eelprojekti kohase

eelarvega. Kui arendaja oskab arvestada piisavalt ettetulevaid lahendusi juba algstaadiumis, siis

ei pea kärpima materjalide ja tööde pealt, et tekitada probleeme nii endale, omavalitsusele kui

ka klientidele.

Kinnisvara maaklerite seisukohalt tahetakse kaasajal piirkondi, kus on ehituslikus kontekstis

täidetud järgnevad kriteeriumid:

1. piisavalt arvestatud jalakäijate mugavusega

2. välja ehitatud standardite kohaselt kõik eluks vajalik (piisavad parkimiskohad, laiad

kergliiklusteed, mänguväljakud, sportimiskohad prügikonteineritele juurdepääsud, vaba ruum

lumevallidele ja sadevetele jne)

3. vahetus läheduses roheala, esmateenused kättesaadavad 15 minuti kaugusel, nn 15 minuti

linn.

4. ühistranspordiühendus suuremate keskustega (Tallinn, kohalik keskus).

Uusarenduste maaklerite kõige olulisem küsimus on see, kas arendajal see projekt lõpuks

müüdud saab ja selliselt, et kasutusload lõpule viiakse. Äriplaan peab kokku jooksma.

Ehitushinnad on samas suurusjärgus igal pool, kaugemates piirkondades pigem kallimad, kui

Tallinnas ning müügihinnad sõltuvad asukohast. Kui eelmüük ei edene ja arendaja siiski

ehitama hakkab, võib juhtuda, et ühel hetkel on rahad otsas ja projekti ei ole võimalik lõpuni

teha.

Eelpool nimetatud teemad tuleb käsitleda edaspidi planeeringus ja keskkonnamõju

strateegilises hinnangus, et vältida probleemide tekkimist ja lahendada need algstaadiumis.

Detailplaneeringu lähteseisukohad

Anija Vallavalitsus

9

7. PLANEERINGU LAHENDUSE

VÄLJATÖÖTAMISE ALUSED

Planeeringu lahenduse väljatöötamisel võetakse aluseks:

• kinnisvara (elamuarenduse) vajaduse analüüs – peab sisaldama põhjendust ja prognoosi,

millise elamuarenduse järgi on nõudlust ja vajadust antud piirkonnas.

• keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused.

Üldjuhul üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise alustamisel on vajalik

laiapõhjaline maastikuanalüüs, millele tuginedes saab asuda lähteseisukohti koostama. Kuna

käesoleva planeeringuala maastikuanalüüs toetaks ilmselgelt suuremate kruntide kavandamist,

siis laiapõhjalist maastikuanalüüsi eelnevalt ei koostatud.. Käesoleva planeeringu eesmärgi

puhul on kõige olulisem majanduslik otstarbekus. Vajalikus mahus maastikuanalüüs kaasneb

keskkonnamõju hindamisega.

Kuna tegemist on üldplaneeringut muutva erandkorraga, mille ellurakendamise praktika

puudub, siis eeldatavasti aitavad eelpoolnimetatud analüüsid leida kaasaegse elamuarenduse

iseloomulikke väärtusi ja võimaldatakse arendustegevust keskkonnaväärtusi kahjustamata.

8. KOOSTÖÖTEGIJAD

Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Transpordiamet

Keskkonnaamet

Maaamet

Riigimetsa Majandamise Keskus

Põllumajandus- ja Toiduamet

Päästeamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Naaberkinnistute omanikud

Kuusemäe küla külavanem

9. DETAILPLANEERINGU JA KSH PROTSESS,

SELLE ÜLESEHITUS JA ORIENTEERUV AJAKAVA

Detailplaneeringu koostamine on käesolevaga algetapis. Toimunud on esialgse ühe alternatiivi

eskiisi koostamine ja ksh kavatsuse väljatöötamine

Detailplaneeringu ja KSH protsess järgib järgmist orienteeruvat ajagraafikut:

Detailplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine

Detailplaneeringu ja KSH algatamine 14.10.2021 otsus nr 222

Detailplaneeringu lähteseisukohad

Anija Vallavalitsus

10

Detailplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine

Esialgsete lähteseisukohtade koondamine ja menetlemiseks

esitamine

Jaanuar 2023 - veebruar

2024

Planeeringu KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine jaanuar 2023 – veebruar

2024

I töökoosolek esialgsete lähteseisukohtade ja KSH

väljatöötamise kavatsuse tutvustamine; Samaaaegselt

kinnisvara (elamuarenduse) vajaduse analüüsi koostamine.

veebruar 2024

Planeeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise

kavatsuse kohta ettepanekute küsimine planeerimisseaduse

§ 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutelt ja asutustelt (tähtaeg

seisukoha esitamiseks antakse mitte vähem kui 30 päeva).

Veebruar-märts 2024

Laekunud ettepanekute läbiarutamine Aprill 2024

Planeeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise

kavatsuse (koos esitatud ettepanekutega) avalikustamine

veebilehel

Juuni-juuli 2024

Planeeringu ja KSH aruande eelnõu koostamine august – september 2024

Planeeringu ja KSH aruande eelnõu avalikustamine (kestab

vähemalt 30 päeva; sellele eelneb avalikust väljapanekust

teatamine planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud

isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku

väljapaneku algust)

Oktoober - november

2024

Planeeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku

tulemuste avalik arutelu (avalikust arutelust teavitatakse

eelnevalt planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud

isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu

algust)

detsember 2024

Planeeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja

arvamuse andmine (esitatakse kooskõlastamiseks

planeerimisseaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele ning

teavitatakse § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi

võimalusest esitada üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust)

jaanuar 2025

Planeeringu ja KSH aruande vastuvõtmine vallavolikogu

poolt

veebruar 2025

Planeeringu avalik väljapanek (kestab vähemalt 30 päeva;

avalikust väljapanekust teavitatakse planeerimisseaduse §

76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14

päeva enne avaliku väljapaneku algust)

märts 2025

Planeeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

(avalikust arutelust teavitatakse käesoleva seaduse § 76

lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva

enne avaliku arutelu algust)

aprill 2025

Planeeringu esitamine heakskiitmiseks rahandusministrile mai-juuli 2025

Planeeringu heakskiitmine (Rahandusminister kiidab

üldplaneeringu heaks või keeldub üldplaneeringu

juuli 2025

Detailplaneeringu lähteseisukohad

Anija Vallavalitsus

11

Detailplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine

heakskiitmisest 60 päeva jooksul selle esitamisest arvates.

Põhjendatud juhul võib tähtaega pikendada 90 päevani

Planeeringu kehtestamine vallavolikogu poolt august 2025

Baumwald OÜ

Kinnisvara analüüs Kaunismaa detailplaneeringu jaoks peab sisaldama vähemalt:

• Trasside tasuvus mitme pumpla puhul ja kaks biopuhastit kahe etapi jaoks vs müüdavate kruntide arv.

• Aegviidu Ranna tee küsitlus näidiseks. Projektijuht Sandor Simson, Pinered OÜ, [email protected], +372 50 61 986

• Põhiprobleemid, mida vältida kaasaegsete valglinnastunud piirkondade näitel. Info KOV-i vallavanematelt, ehitus- ja haldusspetsialistidelt ja elanikelt.

• Asustuse ootused, mis meelitavad ja hoiavad uusi elanikke (eeskujulikud arendused) – teede laius, kõnniteede vajadus alates mitmest krundist. Arendusalade maaklerite info kohaselt eelistatakse kaasajal piirkondi, kus on ehituslikus kontekstis:

▪ piisavalt arvestatud jalakäijate mugavusega aastaringselt ▪ välja ehitatud standardite kohaselt kõik eluks vajalik (piisavad

parkimiskohad, laiad kergliiklusteed, mänguväljakud, sportimiskohad prügikonteineritele juurdepääsud, ruum lumevallidele ja sadevetele jne)

▪ vahetus läheduses roheala, 15 minuti läheduses pood-lasteaed-kool- sportimisvõimalused.

▪ head ühistranspordi ühendused keskustega (Tallinn, Kehra)

• Minimaalsed kujad elamute vahel Meie uuring näitas, et olulisem on hoonestuse paiknemine ilmakaarte suhtes ja haljastus, kui kuja majade vahel. Küsitluse punktid nr. 6 ja 9

• Mis on oluline elukohas numbriliselt – kui kaugel park, kui kaugel bussipeatus jmt, kuhu ostetaks elukohta vastava summa eest. Uuringust selgub, et bussijaam pole kunagi liiga lähedal. Raudteejaam võiks olla siiski sobivas kauguses, et müra oleks vähem. Küsitluse punktid nr.7 ja 8

Trasside tasuvuse küsimusele saime selge vastuse

Kaunismaa elamuala teenindamiseks joogivee, tuletõrjevee ja kanalisatsiooniga on Raven OÜ-l

võimekus olemas.

Eelistame kindlasti torustiku rajamist Kaunismaalt ÜVK piirkonda (2300m.).

Raven OÜ ei ole huvitatud Kaunismaa lokaalse puhasti ja veetöötlusjaama haldamisest, mis on

kulukas ning ei ole kasumlik.

Indrek Laaneveer

peainsener

OÜ Raven

tel. +37253482469

Telefonivstluse jätkuks saadan valla arhitekti poolt sõnastatud küsimuse. Küsimus on esitatud

sooviga selgust luua kas oleks otstarbekas ühendada Kaunismaa elamuala Kehra

ühisveevärgiga või luua eradi asuv puhastusseade koos joogivee puurkaevu ja käitluse jaamaga.

Küsisin indikatiivset pakkumist trasside rajamiseks 2300m kaugusele puhastuseadmesse

asendiplaanil näidatud ala kaudu. Indikatiivseks hinnanguks kujunes 400000€ + käibemaks.

Juhul, kui rajataks lokaalne puhastuseade Kaunismaale ja joogivee tarbeks puurkaev koos vee

käsitluse jaamaga kujuneks orienteeruv investeering märkimisväärselt suuremaks. Hinnanguliselt

700- 900000€, millele lisanduks käibemaks.

Kas oleksite nõus lisama oma nägemuse, kuidas oleks mõistlik saavutada parim pikaajaline

lahendus Kaunismaa elamuala teenindamiseks joogivee, tuletõrjevee ja kanalisatsiooniga?

Kaunismaa arenduse kokkuvõte Harjumaa elamuturu uuringute põhjal.

Koostatud juhtivate kinnivara firmade uuringute alusel 2021 ja 2022 aasta trendide alusel Harjumaal (s.h Tallinnas).

Kaunismaa arenduse unikaalsus seisneb Kaunismaa asukohas - kauguses Tallinna linna tõmbekeskustest (Ülemiste, Lasnamäe, Kesklinn, Telliskivi jne) ja Kaunismaale rajatud voolava (s.t vahetuva) veega veekogudele.

Kaunismaa uus planeering hõlmab endas roheala kohalike elanike tarbeks. Veekogud ja neid ühendavad kanalid on ümbritsetud 30m laiuse alaga kummalti poolt (kokku 60m laiune ala, umbes 1km pikk) jalutus- ja tervise radade tarbeks aastaringi ja mitme erineva ujumikoha rajamiseks. Seni on korduvalt kasutatud Kaunismaa pikemat järve triatloni võistluse ujumise osa läbiviimiseks. Roheala on olulises osas kaetud kõrghaljastusega, mille säilitamine võiks ehitustegevuse käigus siiski võimlik olla. Tulemuseks on suurepärane veepeeglitega park, mis läbib Kaunismaad ühest otsast teise, on kasutamiseks kõigile elanikele ja ka naabruskonna jalutajatele. Kaunismaa tee on juba leidnud kindla koha Anija ja Kuusemäe külade kepi-kõndijate ka koera jalutate eelistuses. Kaunismaa tee äärde plaanitav kergliiklustee saaks kindlasti olema tiheda kasutuse all.

Harjumaa kinnisvara trendid toetavad selgelt protsessi, et peredega inimesed otsivad elukohta eemal Tallinna kesklinnast, loodulähedases keskkonnas. Eelistatumad on kohad kõrgekvaliteediliste majadega, unbes 1000 kuni 1500m2 kruntidega, mille hooldustööd ei oleks liialt koormavad. Elamute vahekaugusest meetritest tähtsamaks peetakse arhitektuurset lahendust ja oma kodu asetsust looduse ja infrastruktuuri (lasteaed, kool, kauplus, rongijaam) suhtes. St. jalutus- ja puhkealade lähedus on Kaunismaal esmaklassiline. Raudteejaam 2km kaugusel on samuti mõistlik, kuna vastasel juhul oleks raudtee müra küsimus probleemiks.

Auto kasutamine kas raudteejaama või töökoha poole sõiduks on kindlasti üks viis liikumiseks. Bussipeatus Anija Kehra maantee ääres umbes 1km kaugusel Kaunismaa keskkohast oleks siiski vajalik. Valgustatud kergliiklustee Kaunismaalt Kehra Anija kergliiklustee suunas on olulise tähtsusega Kaunismaa elanike jaoks. Kaunismaalt

Kehra poole minnes oleks esimene võimalus bussi peale minna umbes 500m kaugusel maantee ääres ja järgmine võimalus oleks Kehra raudteejaam rongi peale minekuks.

Refereeritud kinnisvara turu uuringut ja Kaunismaa uue planeeringuga tekkiva veepeeglitega roheala tervisepargi ala silmas pidades näeme Kaunismaa elamualale head võimalust saada hinnatud elukohaks Harjumaal. Konkureerivatel projektidel puuduvad veesilmad ja rohealad projekti alal.

Lähemate aastate jooksul näeme Tallinna lähiümbruse arenduste tähtsuse tõusu seoses Tallinna elukondliku kinnisvara kättesaadavuse vähenemisega. Hinnad tõusevad veel ja pakkumine väheneb. Kaunismaa annab Anija vallale võimaluse pakkuda Tallinna elanikele suurepärast alternatiivi elukoha valikul.

Valglinnastumisega seotud probleemid ja võimalused

Valglinnastumine kui ajalooline protsess ei ole ainult probleem vaid annab ka linna ümbruse valdadele osaleda aktiivsemalt majandus- ja ühiskondlkus elus.

Tallinna valglinnastumise alternatiiviks Vikipeedia andmetel peetakse arenduste alla jääva maa kasutamist põllumajanduseks. Kaunismaa projekt on sellest patust puhas. Kaunismaa maa-ala pole kunagi kasutusel olnud põllumaana nagu Peetri jm arendused Tallinna ümber.

Pendelrände seisukohast ei vaja Kaunismaa lisainvesteeringuid transpordi korraldusse. Raudteejaam on sobivas kauguses, autoteed ideaalses korras.

Pendelrändes Tallinna suunal ei pruugi kõik Kaunismaa elanud osaleda, kuna töökohad liiguvad samuti Tallinnast välja Harjumaa suunal, seega lähemale Kaunismaale.

Inimeste tervise vaates on Kaunismaa koos oma rohealaga hea näide liikumisharjumiste kinnistamiseks. Rohealal terviseraja ülespanek oleks loomulik osa roheala kasutamisest nii suvel kui talvel. Lisaks suvine ujumisvõimalus, mis juba täna on osutunud populaarseks ümbruskonna elanike hulgas.

Sotsioloogilised ja majanduslikud mõjud peaks Anija valla seisukohast olema igati positiivsed. Kaunismaa elanikkond ostaks erinevaid teenuseid valla ettevõtetelt (Raven OÜ jm). Kaubandus elavneks Kehras. Juba rajatud infrastruktuur saaks paremat kasutust nii spordi kui hariduse vallas.

Looduskeskkonna mõttes on Kaunismaa asukoht hea uue asumi rajamiseks. Maaüksuse keskel on kõrgem küngas mille tõttu pinnaseveed valguvad maaüksust ümbritsevatesse kanalistesse. Üleujutuse oht puudub. Veetase järvedes suvel alaneb aga suurevee ajal püsib sobival kõrgusel. Järved on puhta veega, kinnituseks järvekarpide populatsioon. Kalapüük on järvekallastes samuti täises hoos nii suvel kui talvel jääpealt.

Negatiivse alatoonina on hetkel kopra populatsioon, kelle arvukust üritavad jahimehed jätkuvalt piirata. Kahjustusi põhjustavad just korralikule kõrghaljastusele. Elanikkonna lisandumine vähendaks kindlasti koprakahjustusi.

Euroopa linnade väitel peavad üha enam inimesi oma parimaks investeeringuks eramut või ridaelamut linna servas looduse lähedal. Kaunismaa uue elukohana tõstaks ka ümbritseva kinnisvara väärtust. Selle protsessi kinnituseks on viimaste aastate jooksul lisanud uued elamud ja elamuehituseks mõeldud kinnistud Kaunismaa ümbruses. Leiame et käimasolevat protsessi oleks mõistlik toetada, meelitada Anija Kehra kanti uusi elanikke ja pakkuda kohalikele võimalust uut kinnisvara soetada.

Arendajate senine koostöö vallavalitsustega erinevates valdades on olnud edukas.

Valdades on seni mõistetud ettevõtja riske elamuarendusega seoses ja see on võimaldanud oma vahendite arvel läbi viia vajalikud infrastruktuuri ehitustööd ja ka elamuehituse. Võtmeküsimus on ikkagi lõppkliendi rahulolu, mis tagab projekti majandusliku jätkusuutlikkuse. Regulatsioonide lisandumine on nii ehituslubade kui kasutuslubade protsessid oluliselt täpsustunud. Selles valguses on ettevõtja kogemuse tõttu eelistatumas seisus võrreldes omale esimest elukohta ehitava perekonnaga.

Detailplaneeringu käigus planeeritud elamuehitus on ellu viidud majanduslikult mõistlikus võtmes ja elanikkond on soetatud varaga rahul.

Trassid ja juurdepääsu teed esimese ehitusetapi tarbeks plaanib arendaja omavahenditest välja ehitada, et kindlustada esimeste elanike rahulolu esimesest päevast.

Kaunismaa kinnisvara alane küsitluse kokkuvõte:

Küsitlesime 30 vastajat potensiaalsete klientide hulgast, kes nõustusid oma eelistusi avaldama.

Küsimused ja vastused olid järgnevad:

1 Millist elukeskkonda Harjumaal Te eelistaksite:

Kaunismaa 10+10=20

Raasiku 2+2=4

Aegviidu 3+3=6

Selgub, et 20 vastajat 30st eelistab Kaunismaad senise info

põhjal sellises valikus.

2 Eelistuse põhjus:

loodus, järved, rohelus 6+4= 10

kaugus linnast 7+6 = 13

asukoht väljakujunenud infrastruktuuri suhtes 2+5=7

Esimeseks valiku kriteeriumiks peetakse elukoha kaugust

Tallinnast, teiseks looduslikku mitmekesisust ja selles uuringus

on kolmandal kohal lähedalasuv infra.

3 Millist maja eelsitaksite

eramu 79m2 hinnaga 220000€ 9+7=16

paarismaja 80m2 hinnaga 160000€ 4+3=7

eramu 140m2 hinnaga 320000€ 2+5=7

Esmaseks eelistuseks on väike eramu orienteeruva hinnaga

220000€, teiseks ja kolmandaks valikuks on suurem 150m2

või ridaelamu. Vaata ka lisatud projekte.

4 Millist elamut/kinnisvara eelsitaksite

eramu A 8+7=15

paarismaja B 5+3=8

suurem eramu umbes 150m2 2+5=7

elamu 10000m2 ja suuremal kinnistul 3

Näitasime projekti A ja B, eelistused välja toodud.

5 Kui kui suur peaks olema kinnistu orienteeruv suurus

600m2 4

1000m2 6

1500m2 9

2000m2 7

10000m2 4

Kinnistu suuruse eelistuse järjekord:

1500;2000;1000;600;10000.

6 Kas eelistate kinnistut:

oma rannaga 13

rohealaga piirnevat 11

vaatega kaugusesse 6

kahe naaberkinnistu vahel, minimaalselt hooldustöid 0

Eeslistatakse veepiiri ja rohelust

7 Eelistatud busijaama kaugus:

100m 7

500m 14

1km 8

2km 0

Mida lähemal bussipeatus seda parem

8 Eelistatud raudteejaama kaugus

0,5km 3

1km 12

2km 11

3km 4

Raudtee jaama lähedust seostatakse tihti ka müraga. Parem,

kui sobivas kauguses.

9 Elamu valiku eelistused

Kamin 7

kaugus naaber kinnistust/naabri majast 4

asetsus ilmakaarte suhtes 14

parkimiskohtade arv 5

Mõned eelistused maja valikul

10 Vajadus kooli koha järgi Kehras

on vaja 11

jätkab endises koolis 15

11 Vajadus lasteaia koha järgi

on vaja 10

ei ole vaja 20

KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ KESKKONNAKONSULTATSIOONID

REG. 11368855 REG: 14.04.2007

TELLIJA: Baumwald OÜ

TÖÖ NR: KSH31/23

TÖÖ NIMETUS:

KAUNISMAA DETAILPLANEERINGUGA KAASNEVATE VÕIMALIKE MÕJUDE KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS

KESKKONNAEKSPERT: OLAVI HIIEMÄE

KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ TALLINN 10117 TARTU MNT 14

TEL. 527 8 027

Kaunismaa DP KSH väljatöötamise kavatsus

SISUKORD

1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK.....................................3

2. PLANEERITAV TEGEVUS...............................................................................................6

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED..........................................................6

3. DETAILPLANEERINGU ESKIISI SUHE PLANEERINGUT MÕJUTADA VÕIVATE

ASJAOMASTE PLANEERINGUTEGA..........................................................................8

4. TEAVE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU KOHTA.................................................9

5. HINDAMISMETOODIKA................................................................................................10

5.1. Mõjud looduskeskkonnale..................................................................................11

5.2. Mõjud sotsiaal-majanduslikule keskkonnale.......................................................13

6. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI OSAPOOLED.....................................15

7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE TEGEVUSKAVA.......................................................17

LISAD

Lisa 1 Kaunismaa DP ja KSH algatamise otsus

Lisa 2 Ametkondade seisukohad Kaunismaa DP ja KSH VTK eelnõule

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 2

Kaunismaa DP KSH väljatöötamise kavatsus

1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK

Kaunismaa detailplaneeringuga (edaspidi: DP) kavandatud tegevuste keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi: KSH) väljatöötamise kavatsus (edaspidi: VTK) on koostatud lähtudes Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi: KeHJS) (RTI, 24.03.2005, 15, 87, redakts. 01.01.2021). Tulenevalt Baumwald OÜ poolt 28.07 2021 esitatud planeeringu algatamisettepanekust ning asjaolust, et DP-ga soovitakse rajada Kuusemäe külla Kaunismaa piirkonda uut tiheasustusega elamurajooni, algatas Anija Vallavolikogu 14.10.2021 otsusega nr 222 (Lisa 1) Kuusemäe küla Kaunismaa vkt kinnistute ja Kehra-Kaunismaa kergliiklustee DP ja KSH.

DP eesmärgiks on Kaunismaa piirkonna kruntide ümberplaneerimine vastavalt kaasaegse elamuarenduse ootustele elamumaa kruntideks ehk uue tiheasustusega piirkonna rajamine ning rajatava Kaunismaa vkt asula kergliiklustee ühenduse loomine Anija-Kehra vahelise kergliiklusteega. DP eesmärgis on ka planeeringuala kruntide veevarustuse ja reovee kokkukogumiseks ja puhastamisele suunamiseks trasside rajamine Kehra linna, et need saaks ühendada Kehra linna ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemidega.

Planeeringuga hõlmatud ala suurus kokku on ca 66 ha.

Vastavalt esialgsele DP planeeringulahendusele ei kavandata DP-ga tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. DP on Anija valla üldplaneeringut muutev.

Anija Vallavolikogu 13.08.2020 otsusega nr 180 kehtestatud Anija valla üldplaneeringu (edaspidi: ÜP) kohaselt jääb Kuusemäe küla Kaunismaa ala vkt kinnistud hajaasustusega alale. ÜP kohaselt on tegemist DP kohustusega juhuga, kuna kavandatav tegevus sisaldab tiheasustusala loomist, kus tuleb lahendada kõik teenindamiseks vajalikud rajatised (sh veevarustus ja kanalisatsioon) ja muuta piirkonna asustusstruktuuri.

Anija vald on kaalunud DP KSH algatamise vajalikkust KeHJS § 33 lõike 2 punkti 4 ja lõigete 4-5 alusel ning leidnud, et KSH algatamine on vajalik, kuna DP elluviimise tulemusel suureneb oluliselt Kuusemäe küla ja Kehra piirkonna rahvaarv ja sellega seoses ka liikluskoormus ning muude teenuste kättesaadavus ning vajadus. Seepärast on KSH algatatud KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud kaalutletud otsuse põhjal, mis tugines Anija valla keskkonnaspetsialist Evelin Kolbak poolt koostatud eelhinnangule, millega eeldati, et DP elluviimisega kaasnevad mõjud võivad süvendada lähipiirkonna sotsiaal-majandusliku arengu tasakaalustamatust ja omada olulist negatiivset keskkonnamõju. Eeldatakse, et kavandatavad tegevused võivad kujuneda sealses hajaasustuse keskkonnas olulise keskkonnamõjuga objektideks ning nende mõju ulatuse täpsemaks määramiseks on vajalik läbi viia konkreetseid lokaalseid mõjusid arvestav keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärk on selgitada, kirjeldada ja hinnata Kaunismaa elamurajooni väljaehitusega kaasnevatest muutustest tingitud eeldatavat otsest ja kaudset mõju planeeringupiirkonna lähiala keskkonnale, analüüsida kavandatud

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 3

Kaunismaa DP KSH väljatöötamise kavatsus

tegevusega eeldatavalt kaasnevate negatiivsete mõjude vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks.

Lähtuvalt kavandatud tööde iseloomust, võib oletada, et kavandatud tegevuste realiseerimisel võivad kaasneda häiringuid/keskkonnamõjusid või ilmneda pöördumatuid mõjusid eelkõige ümbruskonna elanike sotsiaal-majanduslikule keskkonnale, inimeste heaolule ja varale.

Tulenevalt liikluskoormuse eeldatavast kasvust Jägala ja Kehra piirkonna teedel ning Kehra linnas (sh surve parkimiskohtadele raudteejamas) püütakse leida parimad võimali- kud lahendused ning leevendusmeetmed nii keskkonnale kui olemasolevale elanikkonnale.

KSH algatati ka eesmärgiga selgitada planeeringuala kõrval asuva rohekoridori, mis ületab ka Kose-Jägala teed, kas ja kuidas mõjutab suurenev inimtegevus (sh valgusreostus) ja liikluskoormus juurdepääsuteel ja Kose-Jägala riigimaanteel rohekoridori toimimist?

Kaunismaa ala asub ka nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, seega tuleb planeerimise käigus hinnata, millised on võimalikud uue elamurajooni veevarustuse ja reovee kogumise ning puhastamise võimalused, mis on võimalikult keskkonnasäästlikud, aga ka majandusli- kult mõistlikud. Selgitada nii looduskeskkonnale, kui elanikkonnale kõige sobivamad la- hendusvariandid, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju, edendada säästvat arengut ning hinnata kõiki võimalikke negatiivseid mõjusid ning leida parimad või- malikud leevendusmeetmed.

Arvestades kavandatava tegevusega kaasnevaid eeldatavaid mõjusid ning lähtudes planeeringu ja KSH algatamiseks esitatud ametkondade ning avalikkuse poolt esitatud nõuetest või ettepanekutest viiakse läbi avalik KSH protsess, mille lõpptulemusena koostatakse KSH aruanne. KSH-ga selgitatakse:

Kavandatud planeeringu elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid? Millised on võimalikud mõjud, tagajärjed ning mõjude ulatus ümbritsevale loodus-, inim ja kultuurilisele keskkonnale seoses kavandatud tegevuste alustamisega?

Kas ja millisel maa-alal ohustavad kavandatavad tegevused üksikult või koostoimes piirkonna looduslikult säilitamist väärivate koosluste säästmist ning jätkusuutlikust?

Kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõjude hindamisel arvestatakse: - Seadustest, arengukavadest ning eelnevalt koostatud või koostamisel olevatest

planeeringutest tulenevate tegevuspiirangutega; - Kooskõlastatud ametkondade ettepanekutega; - Eelkõige järgitakse loodust säästvat põhimõtteid ning püütakse otsida võimalusi

keskkonnale pöördumatute ja kahjulike tagajärgede minimeerimiseks; - Soovitustes lähtutakse põhimõttest leida loodus- ja sotsiaal-majanduslikust

seisukohast planeeringule parim võimalik lahendus;

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 4

Kaunismaa DP KSH väljatöötamise kavatsus

- Piirkonna hilisemal majandamisel arvestatakse seadustest tulenevate ning loodussäästvatest põhimõtetest lähtuvate piirangutega.

Kavandatud tegevuste elluviimisega eeldatavalt ei kaasne piiriülest keskkonnamõju. Eeldatavalt on valdav enamus mõjudest lokaalse iseloomuga.

DP ja KSH on algatatud pärast KeHJS muudatuse jõustumist 01.07.2015. a. Seega planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le kohaldatakse Planeerimisseadusest (PlanS) tulenevaid menetlusnõudeid. KSH VTK on aluseks KSH aruande koostamisele. PlanS § 80 järgi on DP KSH VTK dokument, mille koostab DP koostamise korraldaja. KSH aruanne hakkab olema DP dokumendifailide lahutamatu lisa. KSH aruande koostamisel võetakse muuhulgas arvesse KeHJS § 40 toodud nõudeid KSH aruandele.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 5

Kaunismaa DP KSH väljatöötamise kavatsus

2. PLANEERITAV TEGEVUS

Detailplaneeringu koostamise alused

Planeeritav ala asub Anija vallas Kuusemäe küla Kaunismaa tee ja Kaunismaa vkt kruntidel ning kavandatava kergliiklustee osas piki maantee serva kuni Kehra linna tiheasustusalani. Alal kehtib Kuusemäe küla Kuusiku maaüksuse DP (kehtestatud Anija Vallavalitsuse 03.01.2006 korraldusega nr 15). Planeeringuga on lubatud rajada 20 elamumaa krunti, kinnistute suurusega vähemalt 2 ha. Hiljem on mõned krundid jagatud väiksemateks, suurusega ligikaudu 1 ha.

Anija Vallavolikogu otsusega 14.10.2021 nr 222 algatati Kuusemäe küla Kaunismaa vkt kinnistute ja Kehra-Kaunismaa kergliiklustee DP ja KSH protsess, mille eesmärgiks on Kaunismaa maaüksuse ja Kehra linna ja Anija vahelise kergliiklusteega ühenduse loomine, DP realiseerumisel kujuneva tiheasustusala toimimiseks vajalike tehnovõrkude rajamine ja ühinemine Kehra linnaga ning määrata ehitusõigus kuni 180 elamukrundile ja sellega muuta kehtiva DP-ga määratud kruntide arvu ning nende suurust.

Kaunismaa tee ja Kaunismaa vkt kruntide alla jääb 54 ha, millele lisaks kergliiklustee ja trasside alla orienteeruvalt 2,3 km pikkune teelõik ehk kokku on DP-ga hõlmatud ala suurus ca 66 ha (Joonis 1).

Joonis 1 Detailplaneeringu ala asukoht ja selle kontaktvöönd

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 6

Kaunismaa DP KSH väljatöötamise kavatsus

Joonis 2 Kavandatava detailplaneeringu eskiislahendus (ver. 17.09.2022)

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 7

Kaunismaa DP KSH väljatöötamise kavatsus

3. DETAILPLANEERINGU ESKIISI SUHE PLANEERINGUT MÕJUTADA VÕIVATE ASJAOMASTE PLANEERINGUTEGA

Anija valla üldplaneering, kehtestatud Anija Vallavolikogu 13.08.2020 otsusega nr 180. DP-ga kavandatakse tegevusi, millega muudetakse Valla Üldplaneeringut, sest: Anija valla üldplaneeringu kohaselt valla ruumiliseks vajaduseks on loodushoid, inimsõbraliku elu- ja ettevõtluskeskkonna loomine ning asustusstruktuuri jätkusuutlik edasiarendamine.

Anija valla üldplaneeringuga on valla ruumilisel planeerimisel on lähtutud:

 valla keskkonnaväärtustest,

 väljakujunenud asustusstruktuurist ja keskuste võrgustikust;

 väljakujunenud hoonestusstruktuurist – piirkonnale iseloomulik hoonete paigutus teede ja naaberalade suhtes, arhitektuur, teedevõrk, haljastus, elu- ja ettevõtlusalade paigutus;

 olemasoleva elu- ja ettevõtluskeskkonna iseloomust – madaltihe hoonestus, iseloomulikud ehitusmahud;

 eesmärgist luua meeldiv ja inimsõbralik elu- ja ettevõtluskeskkond;

 eesmärgist luua valla eripärast lähtuv terviklik ruumilahendus. Anija valla üldplaneeringu kohaselt juba väljakujunenud asustusstruktuuris üldplaneeringuga olulisi muudatusi ei kavandata. Olemasolevad tiheasustusega alad tihenevad ja laienevad, mujal vallas säilib hajaasustus.

Käesoleva planeeringuga sisuliselt kavandatakse väljakujunenud asutusstruktuuri muutmist ja uue tiheasutusega ala loomist hajaasutusega piirkonda. KSH käigus valitakse kahe alternatiivi vahel:

Alternatiiv 1 kohaselt kavandatakse ligikaudu 1000 elanikuga uut alevikku (tiheasustusega ala); Alternatiiv 2 kohaselt kavandatakse elamurajooni, kus elamute vahekaugused naaberelamust on 100 m (privaatsed elamukrundid). Järgib üldplaneeringut ja hajaasutusega ala põhimõtteid.

Vastavus Anija valla arengukava le aastateks 2021 - 2027

Vastavalt arengukavas (vastu võetud 14.10.2021 nr 115) toodule on Anija valla arenguvisioon aastaks 2027:

„Anija vald on kiiresti arenev kaasaegse elukeskkonnaga majanduslikult mitmekesine ja aktiivsete kogukondadega omavalitsus, kus elanikele on tagatud konkurentsivõimeline haridus ja sotsiaalne turvalisus”.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021 - 2032 Külades, kus enamasti on tegu hajaasustuse tüüpi asumitega toimub vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine projektipõhiselt. Arendajal tuleb arvestada vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamisega.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 8

Kaunismaa DP KSH väljatöötamise kavatsus

4. TEAVE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU KOHTA

1. Sissejuhatus

2. Kavandatava tegevuse algatamise eesmärk

3. Kavandatava tegevuse õiguslikud alused

4. Kavandatava tegevuse suhe teiste planeeringutega - ülevaade planeeringuala naabruses planeeritavatest arendustest

5. Mõjutatava keskkonna kirjeldus. Olemasolev olukord

6. KSH põhimõtted. Metoodika, tegevuskava ja KSH protsess

Alternatiivide kirjeldus - Alternatiivide esitamise eesmärk on leida huvitatud isikutega koostöös parim võimalik planeeringulahendus. Alternatiivide eesmärgiks on selgitada planeeringuala hoonestamise võimalik maht ning kohalikele keskkonnatingimustele ja keskkonnasäästlike meetmetega arvestav kõige sobilikum planeeringulahendus. Alternatiivide hindamisel esitatakse KSH-s analüüs täpsema maakasutuse, ehitiste asukohtade ning parima lahenduse valikuks.

0-ALTERNATIIV – KSH VTK ptk 2 kirjeldatud kavandatavad tegevused ei realiseeru. 0-alternatiiviga kaasnevat keskkonnamõju hinnatakse kavandatava tegevusega samade kriteeriumide alusel.

ALTERNATIIV 1 - algatatud DP lahendus – KSH VTK ptk 2.

ALTERNATIIV 2 – kavandada ALT 1 suuremad krundid, kus elamute vahekaugus ulatuks kuni 100 m.

Töö teostamise käigus (nt. planeerimisprotsessi kaasatavate ametkondade või avalikkuse soovitusel) võivad lisanduda täiendavad alternatiivid. Alternatiivid võivad erineda kavandatud tegevuse suuruse, tegevuse asukoha või kavandatud tegevustega kaasneda võivate keskkonnamõjude iseloomu poolest.

7. Kavandatud tegevuste arendamisega eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud planeeringualal ja selle lähipiirkonnas.

8. Hindamistulemuste analüüs.

9. Alternatiivide võrdlus ning parima võimaliku alternatiivi valiku põhjendus.

10. Leevendavad meetmed – võimalike avalduvate negatiivsete keskkonnamõjude vältimise või minimeerimise meetmete analüüs.

11. Järeldused ja soovitused. Soovitused planeeringu täiendamiseks.

12. Seire vajadus.

13. Ülevaade KSH protsessist, avalikkuse kaasamise ja konsultatsioonide tulemustest.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 9

Kaunismaa DP KSH väljatöötamise kavatsus

5. HINDAMISMETOODIKA

KSH koostamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. KSH aruande koostamisel järgitakse KeHJS § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke.

KSH aruande koostamise ja mõjude hindamisel lähtutakse asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest nagu Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud „Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat“ (https://envir.ee/keskkonnamoju-strateegiline- hindamine#ksh-juhendmaterjalid). Lisaks võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikaid.

KSH eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi DP koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut. KSH eesmärgiks on ka esitada DP koostamise käigus keskkonnaalaseid ettepanekuid ja meetmeid, mis leevendaks ja ennetaks planeeringu realiseerumisest tulenevaid võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid.

KSH käsitletakse DP elluviimisega kaasnevat eeldatavalt otsest ja kaudset mõju looduskeskkonnale, kultuuripärandile, inimese tervisele ja sotsiaalsetele vajadustele. Arvestatakse, et mõjude ulatus võib olenevalt mõju liigist või selle asukohast või esinemise tõenäosusest olla vägagi erinev. Mõjude täpne ulatus ja suurus selgub KSH aruande koostamise käigus. Hindamise objektiks on eeskätt DP ala ning selle kontaktvöönd.

KSH käigus hinnatakse planeeringu eesmärkide ning nende realiseerimiseks vajalike tegevuste tulemusena tekkivaid võimalikke keskkonnamõjusid. Eelkõige vaadeldakse KSH teostamisel DP-ga kavandatud tegevuste realiseerimisest tekkivat otsest ja kaudset kuid ka kumulatiivset mõju nii inim-, tehis- kui ka looduslikule keskkonnale ning otsitakse võimalusi nende eeldatavalt tekkivate mõjude vähendamiseks alternatiivsete lahenduste või parendusettepanekute esitamise kaudu.

KSH läbiviimisel (mõjude prognoosimine ja hindamine, alternatiivsete võimaluste selgitamine, kirjeldamine, hindamine ja võrdlemine) kasutatakse metoodiliselt traditsioonilisi uurimismeetodeid nagu kvantitatiivne võrdlusanalüüs (erinevate loodus-, kultuuriliste ja sotsiaal-majanduslike keskkonnategurite maatrikshindamine), vastava teemavaldkonna erialaspetsialistide eksperthinnanguid, küsitlusi, vaatlusi jms.

Alternatiivide võrdlemisel kasutatakse erinevate aspektide võrdlevat meetodit (Saaty keskkonnategurite paariti hindamismetoodikat (Morris, Therivel, et al. “Methods of Environmental Impact Assessment” – Oxford Brookers University, UCL Press 1996), kus hinnatakse ja võrreldakse looduskeskkonna, majanduslikke ning sotsiaalkultuurilisi tegureid ning tuuakse esile nende omavahelised seosed, kus eeldatavaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, geograafilisele ulatusele, kestvusele, suunale ning olulisusele. Olulisemaid keskkonnaaspekte analüüsitakse nende keskkonnamõjude eeldatava vahetu, kaudse, lühi- ja pikaajalise, positiivse ja negatiivse toime hinnanguna.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 10

Kaunismaa DP KSH väljatöötamise kavatsus

Kuna tegemist on hajaasustuse territoriaal-ruumilise planeerimisega, siis kasutatakse KSH protsessi läbiviimisel tuvastatud mõjude analüüsimisel hästi töötavat kaardikihtide meetodit, kus erinevate piirangute (seadustest, teistest planeeringutest, looduskaitselistest objektidest või kohalikest loodustingimustest) alusel kaardistatakse kavandatud tegevusteks sobivad ja ebasobilikud alad ning määratakse võimalikud konflikt- ja puhveralad. Järelejäänud alasid võrreldakse vastavalt kavandatava planeeringulahendusega, hinnatakse nende realiseeritavust ja otstarbekust ning vajadusel tehakse kavandatud lahendusettepanekutele muudatusettepanekud.

KSH-ga esitatakse eeldatava vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, positiivse ja negatiivse toime hinnang, sealhulgas hinnatakse mõjusid inimese tervisele, heaolule ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, pinna- ja põhjavee mõjudele, kultuuripärandile ja maastikele üldisemalt.

KSH-ga esitatakse kavandatavate tegevustega kaasnevate eeldatavate mõjude hinnang, kus peamiste mõjuvaldkondadena hinnatakse:

5.1. Mõjud looduskeskkonnale

Mõjusid kirjeldatakse ja hinnatakse tuginedes kas varasemate uuringute tulemustele või konkreetselt selle DP ja KSH läbiviimiseks koostatud eksperthinnangutele, mille tulemusena omistatakse erinevatele kriteeriumitele arvuline väärtus ja lisatakse see alternatiivide keskkonna- ja sotsiaal-majanduslike tegurite võrdlusmaatriksisse.

Mõjud veekeskkonnale Piirkond asub nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, mistõttu hinnatakse ja analüüsitakse, millised on võimalikud uue elamurajooni veevarustuse ja reovee kogumise ning puhastamise võimalused, mis on võimalikult keskkonnasäästlikud, aga ka majanduslikult mõistlikud. Võimaliku lahendusena planeeritakse liitumist Kehra linnas asuva ühisvee ja –kanalisatsioonisüsteemiga, mis eeldab ca 4,5 km pikkuste trasside rajamist ja mille tulemusena suureneb koormus Kehra linna süsteemidele. Kaalutakse ja hinnatakse mõjusid, kas on mõistlik rajada trassid Kehra linnani, kus on võimalik luua ühendus ühisvee- ja kanalisatsiooniga või on keskkonnasäästlikum ja ka majanduslikult otstarbekam rajada kohapealne ühine veevarustuse ja reoveekäitlussüsteem. Võimaliku alternatiivina analüüsitakse ka sademevee kogumist koha peal ja kaalutakse sademeveekogumissüsteemide lahendusi ning hinnatakse nende mõju ümbritsevale keskkonnale.

Maa-ala ilmestab tiikide süsteem, mis oli varasema planeeringuga ettenähtud. Pinnasevesi toitub planeeringualal valdavalt sademetest.

Planeeringuala läbib Anija oja (VEE1087700), mille puhul on tegemist avatud eesvooluga. Anija ojal on eesvoolu kaitsevöönd 15 m, kalda ehituskeeluvöönd 25 m ja kalda piiranguvöönd 50 m.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 11

Kaunismaa DP KSH väljatöötamise kavatsus

Reostuse sattumist ojja tuleb igati vältida, näha ette reostust kandvate sadevete lokaalset puhastamist ja võimalusel ka kasutamist. Immutada võib ainult eelnevalt puhastatud sadevett.

Täpsemad mõjud või mõjutajad, nende ilmnemise tõenäosus ning mõjude võimalik ulatus selgitatakse ja analüüsitakse KSH aruande jaoks tehtavate välitööde käigus.

Mõjud pinnasele ja maakasutusele, taimestikule, linnustikule ja loomastikule Planeeringuala on hoonestuseta hajaasustuspiirkond. Kaunismaa vkt alal kasvab osaliselt isetekkeline puistu, okaspuud ning esineb lagealasid. Planeeringuala on ümbritsetud maatulundusmaadega, millest osa on looduslik rohumaa ning osa metsamaa. Kergliiklustee koridor jääb Kose-Jägala ja Kehra teede serva, kus on valdavalt metsaalad või lagealad.

Suurimat mõju taimestikule võidakse avaldada suuremate puudegruppide likvideerimise ja piirkonna veerežiimi muutuste tõttu ehitustegevuse käigus. Olemasoleva maapinna kõrguse olulist muutmist ei planeerita.

Jätkuvaks kaitsealaseks tegevuseks peab jääma kohustusliku planeeringulise nõudena kehtestatav puude raiemahu võimalik vähendamine kruntide hoonestamisel, vanade ja haigete puude väljavahetamine, väheväärtuslike puuliikide asendamine väärtuslikematega ja uute puude istutamine.

Kuigi suurem osa kasvavast haljastusest on varasemate tegevustega likvideeritud, on ilmne, et DP elluviimisel avaldatakse allesjäänud haljastusele olulist mõju. KSH taimestiku ja dendroloogilises analüüsis esitatakse soovitused eesmärgiga säilitada suuremaid ja väärtuslikumaid puid hoonete vahel, ning kompenseerida haljastuse suhtarvu vähenemist näiteks katusehaljastuse rajamisega.

Detailplaneeringu KSH-ga analüüsitakse võimalike mõjusid olemasolevale taimestikule ja esitatakse soovitused lähtudes parimast võimalikust lahendusest eelkõige looduskeskkonna aspektist.

Eeldatavalt ei oma DP-ala arendamine ja kavandatavad tegevused loomastiku ja linnustiku seisukohast olulist tähtsust. Sellegi poolest selgitatakse välja, kas ja kuidas mõjutab suurenev elutegevus ja liikluskoormus juurdepääsuteel ja Kose-Jägala riigimaanteel rohekoridori toimimist ning millised on võimalikud leevendavad meetmed negatiivsete mõjude vähendamiseks.

Mõjud looduskaitselistele objektidele Maa-ameti Geoportaali Looduskaitse- ja Natura 2000 kaardirakenduse ning Keskkonnateabekeskuse inforegistri EELIS andmebaasi andmetel teadaolevaid kaitstavate taimeliikide kasvukohti ja looma- ning linnuliikide elupaiku planeeringualale ega selle lähiümbrusesse ei jää.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 12

Kaunismaa DP KSH väljatöötamise kavatsus

Planeeringualast ca 950 m kaugusel loodes asub Anija looduskaitseala ning 1 km kaugusele III kategooria kaitsealuste liikide: soo-neiuvaip, vööthuul-sõrmkäpp, kuradi- sõrmkäpp, kahelehine käokeel ja kahkjaspunane sõrmkäpp elupaigad. Planeeringuga kavandatav kaitseala ega kaitsealuseid liike negatiivselt ei mõjuta, kuna need jäävad planeeringualast piisavalt kaugele ning keskkonnaohtlikke rajatisi ei planeerita rajada.

Planeeringuala ei ole Natura 2000 võrgustikus. Planeeringuala ei asu muinsuskaitsealal ning puuduvad muinsuskaitsealused objektid. Planeeringualal puuduvad pärandkultuuri objektid. Osale DP alale ulatub maakonnplaneeringu ja Anija valla ÜP kohaselt rohevõrgustik.

Planeeringuala täpne looduslik seisund, planeeritava tegevusega avalduda võivate mõjude suurus, olulisus ja ulatus selgitatakse eriala spetsialistide poolt KSH protsessis kavandatud välitööde käigus. Võimalike negatiivsete keskkonnamõjude ilmnemisel jäävad need eeldatavalt lokaalse mõjuga tegevusteks.

5.2. Mõjud sotsiaal-majanduslikule keskkonnale

Eeldatavalt looduskeskkonna negatiivseid mõjusid tasakaalustavad mõjud. Kõiki mõjusid kirjeldatakse ja hinnatakse eksperthinnangutele tuginedes, mille tulemusena omistatakse erinevatele kriteeriumitele arvuline väärtus ja lisatakse see alternatiivide keskkonna- ja sotsiaal-majanduslike tegurite võrdlusmaatriksisse.

Kohalike elanike heaolu, tervis ning sotsiaalsed vajadused Kavandatavad tegevused on suunatud eelkõige kvaliteetse elukeskkonna loomisele ning seeläbi inimese heaolu soodustamisele. Teiselt poolt aga võivad kavandatavate tegevustega kaasneda potentsiaalsed negatiivsed mõjud: eelkõige näiteks suurenevast transpordivahendite hulgast tulenev kergesti lenduvate ainete heide keskkonda, liiklusmüra ja muud häiringud, millel võivad olla vahetud või kaudsed mõjud piirkonnas juba elavatele inimeste tervisele ja heaolule.

Inimese tervise ja heaolu seisukohast analüüsitakse ümbritsevate tegevuste (eelkõige ümbritsevast suurenevast liiklusest tingitud õhusaaste ja müra näitajate seisukohast), mõjusid ümbruskonna elanikele ning analüüsitakse nende ohutegurite mõju riski tõenäosust piirkonnas ning vajadusel esitatakse meetmed-ettepanekud ohu vältimiseks või negatiivsete mõjude vähendamiseks kohalike elanike tervisele.

Piirkonna majanduslik situatsioon (töökohad, investeeringud, ettevõtlus) Õige tegevuskavaga võidakse piirkonna majandusele avaldada positiivset mõju, lisada täiendavat aktiivisust piirkondlikule ettevõtlusele ja tuua Kehra piirkonda täiendavaid investeeringuid. Eeldada võib, et planeeringu reliseerudes lisandub piirkondlikule ettevõtlusele ja kaubandusele olulist atraktiivsust. Tööhõive seisukohast võivad arengud toimuda nii otseselt kui ka kaudselt mõjutatud ettevõtmistes. Lisaks hinnatakse naabervaldade praktilist tulemust nn kaasaegse valglinnastumise kontekstis (probleemid, valla kulud-tulud selles piirkonnas).

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 13

Kaunismaa DP KSH väljatöötamise kavatsus

Arendustegvuse asukoha sobivuse analüüs DP dokumendi lisana tellitakse Arendaja poolt pädevalt kinnisvaraeksperdilt eraldi analüüs kavandatavate tegevuste sobivuse kohta. Analüüsi tulemused lisatakse KSH aruandesse.

Liikluskorraldus DP elluviimise tulemusel võib eeldada, et suhteliselt tiheda liiklusega Jägala-Kehra-Kose tee piirkonnas suureneb selle liikluskoormus veelgi. KSH aruande koostamisel ja liikluslahenduste analüüsimisel arvestatakse, et sellises mahus kohaliku liikluse kasvuga võib kaasneda mõningane mürataseme ja õhusaaste, aga ka tee kasutuskoormuse suurenemine, mis esialgsetel hinnangutel ei oma olulist mõju, kuid võib avaldada vähest negatiivset mõju nii planeeringualale endale kui ka kogu planeeringuala kontaktvööndile.

Vastavalt esialgsele planeeringulahendusele näeb DP ette kuni 2,3 km pikkuse kergliiklustee rajamist. Kergliiklustee rajamine on avaliku huviga rajatis ning selle täpse asukoha selgitamiseks on vajalik planeeringu koostamine. Anija valla arengukava kohaselt on valla üks prioriteetidest elamuarenduse soodustamine. Samuti on Anija valla arengukava investeeringuobjektide seas Kehra-Anija kergliiklustee, mis kattub suures ulatuses Kehra-Kaunismaa teega. Lisaks on Anija valla ÜP-s Kose-Jägala ja Kehra teede äärde ette nähtud perspektiivne jalgratta- ja jalgtee.

Kõigi uute elamupiirkondade edu eelduseks on nende asukoht ning sellega seonduvalt ka võimalikult hea juurdepääsetavus kõikide transpordiliikide jaoks, sealhulgas ka jalgsi või rattaga liikujate jaoks. Lahendamist vajab uusasumi sisene kui ka Kaunismaa ja Kehra vaheline kergliiklejate liikumisteede lahendus ning rataste ja muude kergliiklusvahendite parkimisvõimalused.

Keskkonnamõjude prognoosimiseks kasutatakse eelnevate uuringute/planeeringute raames teostatud uuringuid ja eksperthinnanguid. Mõjude hindamise lähtepunktiks on kehtivad asjakohased strateegilised dokumendid, õigusaktid, nende alusel kehtestatud määrused, kõrgema tasandi planeeringud ja arengukavad, detailplaneeringud jne. Mõjusid looduskeskkonnale analüüsitakse ja hinnatakse vastavalt KSH protsessis tehtud välitööde tulemustele ning täiendatakse varasemate piirkonnas teostatud uurimistulemustega. Välitöödel tehtavad uuringud teostatakse eesmärgiga analüüsida ja hinnata kohalike tingimusi piirkonna funktsionaalsuse säilimiseks ka peale planeeringus planeeritavate tegevuste rakendumist. Looduskeskkonna mõjude selgitused, järeldused ja soovitused esitatakse tuginedes töögrupis osalevate spetsialistide erialasel kogemusel, KSH protsessi jooksul läbiviidavate välivaatluste tulemustel ning erinevate valdkondlike ametkondade ja KSH protsessis osalevate osapoolte vahelisel koostööl.

KSH käsitletavate teemavaldkondade analüüside tulemusena tehakse ettepanekud DP eskiislahenduse täpsustamiseks ja täiendamiseks, eesmärgiga maksimaalselt vältida võimalike planeeringu elluviimisega avalduda võivaid negatiivseid mõjusid nii loodus- kui ka sotsiaal-majanduslikule keskkonnale.

Eeldatavalt ei too DP-ga kavandatu kaasa piiriülest keskkonnamõju.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 14

Kaunismaa DP KSH väljatöötamise kavatsus

6. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI OSAPOOLED

Isikud ja asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi planeeringu tulemuste vastu:

Arendamisest huvitatud isikute esindaja: Baumwald OÜ, keda esindab juhatuse liige Heiti Salumets Tel: 506 5 426, e-post: [email protected]

Otsustaja ja KSH korraldaja:

Anija Vallavalitsus, postiaadress: F. R. Kreutzwaldi tn 6, Kehra linn, Anija vald, Harjumaa, keda esindab vallavanem Riivo Noor Tel: 619 9004

Detailplaneeringu koostaja: AB Artes Terrae, keda esindab maastikuarhitekt ja ruumilise keskkonna planeerija Mart Hiob Tel: 52 242 92 e-post: [email protected]

Keskkonnamõju hindaja: Keskkonnaagentuur Viridis OÜ, aadress Tartu mnt 14, Tallinn, keda esindab keskkonnaekspert Olavi Hiiemäe Tel: 527 8 027, e-post: [email protected]

Töögrupp: Olavi Hiiemäe - KSH juhtekspert (litsents KMH0161) omab sellekohast õigust

vastavalt KeHJS § 34 lg 3. Tööülesanneteks on KSH protsessi juhtimine, maastikuökoloogilise seisundi analüüsimine, loomastik-linnustik, inim- ja sotsiaal-majanduslike mõjude määramine

Mart Hiob – planeeringu koostaja

Heiki Nurmsalu – hüdroloog, veesüsteemide spetsialist

Eneli Niinepuu – maastikuarhitekt, visuaal-esteetiline haljastuslahendus

Avalikkus ja pädevate asutuste seisukohad: Huvitatud isikud ja asutused osalevad KSH protsessis avaliku menetluse teel. Väljatöötamise kavatsusega/aruandega seonduvaid ametkondlike toiminguid, nagu seisukohtade küsimine ja avalikustamist korraldab Anija vald. Väljatöötamise kavatsuse ja KSH aruande tulemustest teavitatakse ning küsitakse seisukohta järgmistelt ametkondadelt:

- Keskkonnaamet, kuna DP ala mõjutab rohevõrgustikku kuuluvat ala - Tehnilise Järelevalve Amet, kuna uue tiheasustusala rajamine eeldab vee- ja

kanalisatsioonisüsteemi rajamist (kas lokaalne või liitumine Kehra ühissüsteemiga).

- Põllumajandus- ja Toiduamet, kuna planeeringuala läbib maaparandussüsteemi eesvool.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 15

Kaunismaa DP KSH väljatöötamise kavatsus

Kõik KSH protsessi perioodil laekunud teavituskirjad ning seisukohad lisatakse KSH väljatöötamise kavatsuse/KSH aruande lisadesse ja vajadusel täiendatakse ettepanekute alusel KSH VTK dokumenti ja KSH aruannet.

Teisi planeeringualaga piirnevate kinnistute omanike või planeeringuga otseselt või kaudselt seotud isikud, kellel võib olla põhjendatud huvi kavandatud tegevuste vastu ja kes on maksimaalselt huvitatud kõrge kvaliteediga elukeskkonnast teavitatakse üleriikliku levikuga ajalehe Postimees, väljaande Ametlikud Teadaanded ja Anija valla kodulehe kaudu. Väljavõtted teavitamistest ja saadud vastuskirjadest lisatakse KSH väljatöötamise kavatsuse/KSH aruande lisadesse.

KSH protsessi käigus täiendavate asjaolude selgumisel võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri täieneda.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 16

Kaunismaa DP KSH väljatöötamise kavatsus

7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE TEGEVUSKAVA

Detailplaneeringu ja KSH protsess järgib järgmist orienteeruvat ajagraafikut:

Detailplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine

Detailplaneeringu ja KSH algatamine 14.10.2021 otsus nr 222

Esialgsete lähteseisukohtade koondamine ja menetlemiseks esitamine Mai 2023

Planeeringu KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine Mai 2023

I töökoosolek esialgsete lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse tutvustamine; Samaaaegselt kinnisvara (elamuarenduse) vajaduse analüüsi koostamine.

Mai 2023

Planeeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutelt ja asutustelt (tähtaeg seisukoha esitamiseks antakse mitte vähem kui 30 päeva).

Juuli 2023

Laekunud ettepanekute läbiarutamine Juuli – August 2023

Planeeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse (koos esitatud ettepanekutega) avalikustamine veebilehel

Juuli – August 2023

Planeeringu ja KSH aruande eelnõu koostamine September–November 2023

Planeeringu ja KSH aruande eelnõu avalikustamine (kestab vähemalt 30 päeva; sellele eelneb avalikust väljapanekust teatamine planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust)

Detsember 2023–Jaanuar 2024

Planeeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (avalikust arutelust teavitatakse eelnevalt planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust)

Veebruar 2024

Planeeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse andmine (esitatakse kooskõlastamiseks planeerimisseaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust)

Märts-Mai 2024

Planeeringu ja KSH aruande vastuvõtmine vallavolikogu poolt Juuni 2024

Planeeringu avalik väljapanek (kestab vähemalt 30 päeva; avalikust väljapanekust teavitatakse planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust)

August – September 2024

Planeeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (avalikust arutelust teavitatakse käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust)

Oktoober 2024

Planeeringu esitamine heakskiitmiseks rahandusministrile November 2024

Planeeringu heakskiitmine (Rahandusminister kiidab üldplaneeringu heaks või keeldub üldplaneeringu heakskiitmisest 60 päeva jooksul selle esitamisest arvates. Põhjendatud juhul võib tähtaega pikendada 90 päevani

Jaanuar 2025

Planeeringu kehtestamine vallavolikogu poolt Veebruar 2025

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 17

Kaunismaa DP KSH väljatöötamise kavatsus

LISAD

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 18

Kaunismaa DP KSH väljatöötamise kavatsus

Lisa 1 Kaunismaa vkt kinnistute ja Kehra-Kaunismaa kergliiklustee detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsus

HARJU MAAKOND ANIJA VALLAVOLIKOGU

O T S U S Anija 14.10.2021 nr 222

Kuusemäe küla Kaunismaa vkt kinnistute ja Kehra-Kaunismaa Kergliiklustee detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

Baumwald OÜ (registrikood 11052112) esitas taotluse detailplaneeringu algatamiseks Kuusemäe küla Kaunismaa vkt kinnistutel ja Kehra-Kaunismaa kergliiklustee planee- rimiseks. Detailplaneeringu eesmärk on Kaunismaa maaüksuse ja Kehra linna vahelise ke- rgliikluse ühenduse loomine ning Kaunismaa piirkonna kruntide ümberplaneerimine vas- tavalt kaasaegse elamuarenduse ootustele. Detailplaneeringuga eesmärgis on ka planeerin- guala kruntide veevarustuse ja reovee kokkukogumiseks ja puhastamisele suunamiseks trasside rajamine Kehra linna, et need saaks ühendada Kehra linna ühisveevärgi ja –kanali- satsioonisüsteemidega.

Planeeringuala asub Anija valla Kuusemäe küla Kaunismaa tee ja Kaunismaa vkt kruntidel ning kergliiklustee osas piki maantee serva Kehra linna tiheasutusalani. Planeeringuala on hoonestuseta hajaasutuspiirkond. Kaunismaa vkt alal kasvab osaliselt isetekkeline puistu, okaspuud ning esineb lagealasid. Maa-ala ilmestab tiikide süsteem, mis oli varasema planeeringuga ettenähtud. Kergliiklustee koridor jääb Kose-Jägala ja Kehra tee maanteede serva, kus on valdavalt metsaalad või lagealad. Planeeringuga lahendatakse kummale poole maanteed kergliiklustee rajatakse. Planeeringuala suurus on ligikaudu 66 ha ja nähtav li- satud asendiskeemil.

Alal kehtib Kuusemäe küla Kuusiku maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Anija val- lavalitsuse 03.01.2006 korraldusega nr 15). Planeeringuga on lubatud 20 elamumaa krunti, kinnistute suurused vähemalt 2 ha. Hiljem on jagatud mõned krundid väiksemaks, suurusega ligikaudu 1 ha. Arendaja sõnul nii suuri krunte ei vajata kaasajal. Kaasaegsete kruntide suuruse, hulga ja vajaduse välja selgitamiseks tuleb planeeringule lisada kinnis- varauuring.

Anija valla üldplaneeringu kohaselt jääb Kuusemäe küla Kaunismaa vkt kinnistud ha- jaasutusega alale. Üldplaneeringu kohaselt on tegemist detailplaneeringu kohustusega juhu- ga, kuna kavandatav tegevus sisaldab tiheasustusala loomist, kus tuleb lahendada kõik tee- nindamiseks vajalikud rajatised (sh veevarustus ja kanalisatsioon) ja muuta piirkonna

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 19

Kaunismaa DP KSH väljatöötamise kavatsus

asustusstruktuuri. Planeerimisseaduse § 124 lõike 7 alusel lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest.

Kergliiklustee rajamine on avaliku huviga rajatis ning selle täpse asukoha selgitamiseks on planeeringu koostamine vajalik. Anija valla arengukava kohaselt on valla üks prioriteetidest elamuarenduse soodustamine. Samuti on Anija valla arengukava investeeringuobjektide seas Kehra- Anija kergliiklustee rajamine, mis kattub suures ulatuses käesolevaga kavanda- tava Kehra-Kaunismaa teega. Samuti on Anija valla üldplaneeringus Kose-Jägala ja Kehra teede äärde ette nähtud perspektiivne jalgratta- ja jalgtee. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ alusel järgitakse Harju maakonnas ruumilise arengu suunamisel põhimõtet, et uute arendusalade kavandamine, kui see osutub vajalikuks, saab toimuda hästi juurdepääse- tavates asukohtades terviklike ruumilahenduste alusel ning tingimustes, kus on tagatud muuhulgas ka vajalikud kommunikatsiooni- ja taristulahendused ning välditakse uute arendusalade kavandamist üleujutusriskiga aladele. Detailplaneeringu koostamine on seega kooskõlas ka Harju maakonnaplaneeringuga, kuna Kaunismaa alale on juurdepääs olemas Kose-Jägala maanteelt, hetkel kehtiva detailplaneeringu alusel on loodud olemasolevatele kinnistutele elektriühendused ning tegemist ei ole üleujutusriskiga alaga. Harju maakonnas ruumilise arengu suunamisel järgitakse ka põhimõtet, et liikumisvõimaluste arendamisel luuakse võimalused ühistranspordi toimimiseks ning kergliiklejate liikumiseks, arvestades oluliste välja kujunenud ja lisanduvate (uute arenduste puhul) trajektooridega ning seades esikohale ühistranspordikasutajate ja kergliiklejate mugavuse, ohutuse jm vajadused. Ka- vandatava detailplaneeringuga planeeritakse kergliiklusteed Kaunismaa alalt Kehra linna, mida saavad kasutada ka teised valla elanikud, muutes niiviisi osal Kose-Jägala ja Kehra tee maanteedel liiklemise ohutumaks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punkti 3 alusel tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) alga- tamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul. KSH algatamise vajalik- kust tuleb kaaluda ka KeHJS § 33 lõike 2 punkti 4 alusel, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus) nimetatud tegevust. Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 alusel tu- leb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Määruse § 13 lõike 1 punkti 1 alusel tuleb anda eelhinnang, kui planeeritakse KeHJS § 6 lõikes 1 ning määruses nimetamata juhul ühisveevärgi ja -kanali- satsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamist.

Tulenevalt sellest, et planeeritava detailplaneeringu alusel planeeritakse Kuusemäe külla Kaunismaa piirkonda uut tiheasustusega elamurajooni ning kavandatav planeering on Anija valla üldplaneeringut muutev anti detailplaneeringuga kavandatava tegevuste kohta eelhi- nnang (lisa 2) ning kaaluti KSH algatamise vajalikkust. Eelhindamise tulemuste alusel va- jab uue tiheasustusega ala sobitamine keskkonda keskkonnamõju strateegilist hindamist. KSH hindamine on vajalik, kuna planeeringu elluviimisel suureneb liikluskoormus Kose-

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 20

Kaunismaa DP KSH väljatöötamise kavatsus

Jägala ja Kehra teedel ning ka Kehra linnas. Sellest tulenevalt tuleb planeerimise käigus hi- nnata liikluskoormuse kasvu maanteel ja Kehra linnas (sh surve parkimiskohtadele raudtee- jamas) ning leida parimad võimalikud lahendused ning leevendusmeetmed nii keskkonnale kui olemasolevale elanikkonnale. Kuna planeeringuala kõrval asub rohekoridor, mis ületab ka Kose-Jägala teed, siis tuleb lisaks välja selgitada kas ja kuidas mõjutab suurenenud elute- gevus (sh valgusreostus) ja liikluskoormus juurdepääsuteel ja Kose-Jägala riigimaanteel ro- hekoridori toimimist. Kaunismaa ala asub ka nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, seega tuleb planeerimise käigus hinnata, millised on võimalikud uue elamurajooni veevarustuse ja reovee kogumise ning puhastamise võimalused, mis on võimalikult keskkonnasäästlikud, aga ka majanduslikult mõistlikud. Tulenevalt eeltoodust jõuti eelhindamise tulemusel järel- dusele, et uue tiheasustusega ala sobitamine keskkonda vajab keskkonnamõju strateegilist hindamist, et välja selgitada nii looduskeskkonnale, kui elanikkonnale kõige sobivamad la- hendusvariandid, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju, edendada säästvat arengut ning hinnata kõiki võimalikke negatiivseid mõjusid ning leida parimad või- malikud leevendusmeetmed.

KeHJS § 33 lõike 6 alusel tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edasta- des neile seisukoha võtmiseks otsuse eelnõu. Anija Vallavalitsus edastas käesoleva otsuse eelnõu koos lisadega Keskkonnaametile seisukoha küsimuseks. Keskkonnaamet oli sei- sukohal (30.09.2021 kiri nr 6-5/21/18787-2), et planeeritava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine on põhjendatud.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lõike 1 punktid 31 ja 37, planeerimisseadu- se § 124 lõike 7, § 125 lõike 2, § 75 lõike 2, § 77 lõike 1, § 142 lõike 6, keskkonnamõju hi- ndamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 punkti 1, § 33 lõike 2 punkti 3, § 33 lõike 2 punktide 3-4, § 33 lõike 6, § 34 lõike 2 alusel, ning arvestades Keskkonnaameti sei- sukohaga ning Baumwald OÜ taotlusega, Anija Vallavolikogu

o t s u s t a b:

- Algatada Kehra-Kaunismaa kergliiklustee ja Kaunismaa piirkonna detailplaneering. Detailplaneeringu peamiseks eesmärgiks on selgitada Kehra – Kaunismaa kergliiklustee täpne asukoht ja planeerida Kaunismaa piirkonda elamuarendus.

- Algatada Kehra- Kaunismaa kergliiklustee ja Kaunismaa piirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eesmärgiks on leida sobivaimad lahendusvariandid detailplaneeringuga kavandatavateks tegevusteks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.

- Vallavalitsusel korraldada detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine ja täita korraldajale antud ülesanded planeerimisseaduse ja keskkonnakorralduse seaduse kohaselt.

- Detailplaneeringu kehtestab Anija Vallavolikogu (F. R. Kreutzwaldi tn 6, Kehra linn, Anija vald, Harjumaa)

- Otsusega saab tutvuda Anija Vallavalitsuses (F. R. Kreutzwaldi tn 6, Kehra linn, Anija vald, Harjumaa) ning valla veebilehel www.anija.ee.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 21

Kaunismaa DP KSH väljatöötamise kavatsus

- Otsuse kohta võib 30 päeval jooksul otsuse teada saamisest esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

- Otsus jõustub teatavakstegemisest.

Jaanus Kalev Volikogu esimees

Lisa 1. Asendiskeem Lisa 2. Eelhinnang

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 22

Kaunismaa DP KSH väljatöötamise kavatsus

Lisa 2 Ametkondade seisukohad Kaunismaa DP ja KSH VTK eelnõule

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 23

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 12.03.2024 17:10 Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: 7-2/391 Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (ksh) väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Tere Edastan Anija vallavalitsuse kirja.

Lugupidamisega

Lilja Piibeleht-Tarassov infospetsialist

Anija vallavalitsus 6 199 000

+372 529 6771

https://anijavv.amphora.ee/fileshare.aspx?token=6d39fd47-5ac4-4ab2-a578-5296455b4a09