Maa-ala tunnistamine arheoloogiliseks leiukohaks

KÄSKKIRI

Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 38-A

Arheoloogilise leiukoha määramine

Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 25 lõige 3, § 26 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse § 40

lg 3 p 6, § 51 lg 2 alusel:

1. Määran arheoloogiliseks leiukohaks Saare maakonnas Saaremaa vallas Mullutu külas

Mullutu lahe ja Suurlahe vahel asuva maa-ala (Kuressaare metskond 19, KÜ

34801:006:0256; Kuressaare metskond 96, 34801:006:0064; Kuressaare metskond 99, KÜ

34801:006:0104; Kuressaare metskond 100, KÜ 34801:006:0109; Kuressaare metskond

386, KÜ 34801:006:0625; Roostiku, KÜ 34801:006:0174; Nurme, KÜ 34801:006:0225;

Teeääre, KÜ 34801:006:0055; Salu, KÜ 34801:006:0381; Saku, KÜ 34801:006:0213;

Marguse, KÜ 34801:006:0199; Kõrgessaare, KÜ 34801:006:0190).

2. Kehtestan käskkirja punktis 1 nimetatud arheoloogilise leiukoha piiri vastavalt

kaardile (käskkirja lisas 1).

3. Maa-ala omanikul või valdajal on kohustus arheoloogilises leiukohas teha uuring enne

ehitamist, teede, kraavide ja trasside rajamist ning muid mulla- ja kaevetöid.

4. Maa-ala omanikul või valdajal on kohustus esitada Muinsuskaitseametile

([email protected]) vähemalt 30 päeva enne planeeritavat ehitamist, teede,

kraavide ja trasside rajamist ning muid mulla- ja kaevetöid taotlus, kus on märgitud:

4.1. Taotluse esitaja nimi, kontaktandmed või esindaja andmed ning teatise esitamise

kuupäev;

4.2. Arheoloogilise leiukoha registri number ja nimi;

4.3. Tööde tegemise asukoht (aadress);

4.4. Taotluse esitamise eesmärk, sealhulgas kavandatava töö kirjeldus ja vajaduse

korral täpsustavad joonised, ehitusprojekt või muu lisateave (nt viide

ehitisregistrisse laetud dokumentidele);

4.5. Töö eelduslik alustamise kuupäev ja kavandatav lõpetamisaeg.

5. Muinsuskaitseamet kannab leiukoha andmed kultuurimälestiste registrisse ja andmed

edastatakse riigi maakatastrisse.

Arheoloogilise leiukoha määramise otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja

kättesaamisest esitades vaide Muinsuskaitseametile või kaebuse halduskohtusse.

Asjaolud ja menetluse käik

MuKS § 25 lg 1 kohaselt on arheoloogiliseks leiukohaks maa- või veeala, kust on leitud

arheoloogilisi leide, inimluid, ajalooliste ehituskonstruktsioonide jäänuseid või muid

2

arheoloogilisele kultuurkihile osutavaid elemente ja mis võivad neid elemente jätkuvalt

sisaldada. MuKS § 24 lg 1 kohaselt on arheoloogiline leid maasse, maapinnale, ehitisse,

veekogusse või selle põhjasetetesse ladestunud või peidetud arheoloogiline, sealhulgas

ajaloolise, kunstilise, teadusliku või muu kultuuriväärtusega inimtekkeline ese või esemete

kogum, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha.

Alates 2015. aastast on Mullutu külast Mullutu lahe ja Suurlahe vaheliselt kõrgemalt neemikult

otsinguvahendit kasutades leitud arheoloogilisi esemeid ja esemekatkeid, kuid neid ei antud üle

ega teavitatud Muinsuskaitseametit leiukohast. 14.05.2019 kohtusid leidjad T.T. ja K.L. koha

peal Muinsuskaitseameti arheoloogiapärandi valdkonna juhi Ulla Kadaka, Saaremaa nõuniku

Keidi Saksa ja arheoloogia nõuniku Maria Smirnovaga ning andsid neile üle umbes 100

arheoloogilist leidu, mille seas oli münte, ehteid ja rõivadetaile (erinevad sõled, sõrmused,

ehtenõelad, pannal, kuudised, ripatsid), tarberiistu (kaaluvihid, noad, sirp, kõblas, kirves, jalus,

kannus), relvade osi (nooleots, odaots, mõõgatupe otsik), jäänaelu ja paadineete.

Muinsuskaitseameti esindajad viisid samal päeval läbi leiukoha vaatluse, mille käigus mõõdeti

GPS-iga sisse mitme aasta jooksul avastatud arheoloogiliste leidude umbkaudsed koordinaadid.

2019. ja 2020. aastatel teostas arheoloog Marika Mägi piirkonnas arheoloogilised uuringud,

mille käigus fikseeriti arheoloogiliste leidude levikuala ja leiukoha ulatus ning tehti

proovikaevandeid leiukoha olemuse täpsustamiseks. Arheoloogilisi leide esines rannavallil

ning mõnevõrra vallist vahetult kagus ja kirdes, umbes 2 km pikkusel ja 200–500 m laiusel ja

89,48 ha suurusel alal, mis on kujutatud lisas 1. Uuringute käigus koguti varasematele leidudele

lisaks veel ligi 200 leidu, mille seas olid peamiselt needid, naelad ja väiksemate raudesemete

tükid ning mündid ja nende katked. Umbes 70% dateeritavatest leidudest pärineb 8.–11.

sajandist, lisaks sellele oli leidude seas ka 13.–15. sajandi materjali. Vaatlustel tuvastati

muuhulgas kinni ajamata kaeveauke, mis viitavad otseselt ebaseaduslikule detektorismile ehk

piirkonda on käidud rüüstamas.

Valdav osa leidudest on leitud seljandiku loodeserva lähedalt, mis oli endine mererand. Nii

leiukoha looduslik kontekst kui leiumaterjali iseloom (sh paadineedid, mündid, ehted ja

kaaluvihid) näitavad, et tegemist on kunagise sadama- ja kaubitsemiskohaga, mille kasutusaeg

oli leidude dateeringute põhjal 8.–15. sajand. Vaatlusel tuvastati muuseas vahetult kunagise

järsu kaldaserva taha tehtud proovikaevandis nõrga arheoloogilise kultuurkihi olemasolu, mis

sisaldas muuhulgas loomaluid ja savinõukilde ning on M. Mägi hinnangul tõenäoliselt seotud

sadamas peatujate laagriplatsiga. Osa leide leiti ka seljandikust ehk kunagisest mererannast

kaugemalt kagu poolt ning sellest kirdes, metsaselt alalt. Viimasest leitud esemed (sh kaalud,

paadineedid) viitavad võimalusele, et seal võis asuda sadamakohaga seotud elamu või hoone.

Nii asukoha kui leiuainese põhjal otsustades on sadamakoht olnud eriti intensiivses kasutuses

9.–11. sajandil ning M. Mägi seostab seda Põhja-Euroopa ja Aasia vahel kulgenud tollase

kaubateega (nn Idatee ehk Austrvegr), mille üks haru kulges ka piki Saaremaa lõunarannikut.

Sellele viitab muuhulgas ka võõrapäraste leidude ja araabia müntide rohkus leiumaterjalis,

kusjuures viimaste kogus ületab mistahes muud Eestist teadaolevat sellelaadset muistist. 13.–

14. sajandi kontekstis on koht võõrapärase leiumaterjali puudumise tõttu seostatav pigem

kohaliku kasutusega, kuid hobusevarustuse ja ratsanikega seotud leidude põhjal otsustades

polnud tegu tavapärase külasadamaga, vaid laiemat kohalikku mõju omava kohaga. M. Mägi

hinnangul kaotas sadamakoht tähtsuse 15.–16. sajandil pärast Kuressaare linnuse ja

sadamakoha eelisarendamist. Ala on hiljem olnud asustusest eemal ja väheses kasutuses,

mistõttu on olemasolev kultuurkiht ilmselt hästi säilinud, kui välja arvata osalt kruusavõtmisega

lõhutud ala lõunaosa ning jäljed detektoristide rüüstest.

3

14.12.2021 otsustas Muinsuskaitseamet algatada arheoloogilise leiukoha määramise menetluse.

20.07.2023 tutvustas Muinsuskaitseamet Mullutu sadamakoha ja asulakoha arheoloogiliseks

leiukohaks määramise eelnõud maa-ala omanikele, Saaremaa Vallavalitsusele ja Riigimetsa

Majandamise Keskusele (edaspidi RMK).

28.08.2023 esitas maaomanik H.S. küsimuse täpsustamaks, mis kaasneb kinnistu omanikule

peale maa-ala arheoloogiliseks leiukohaks määramist. Muinsuskaitseamet vastas päringule

08.09.2023.

14.09.2023 teavitati Saaremaa vallavalitsusest, et neil ei ole vastuväiteid kirjas loetletud

kinnistute arheoloogiliseks leiukohaks määramisele ega vastava eelnõu kohta.

15.09.2023 küsiti Muinsuskaitseameti poolt maaomanikelt suulist kinnitust teavituse

kättesaamise ja eelnõuga tutvumise kohta. Maaomanikud ei esitanud vastuväiteid maa-ala

arheoloogiliseks leiukohaks määramise menetlusele.

Kaalutlused

Mullutu külas asuvas arheoloogilises leiukohas on mitmete aastate vältel leitud ligi 300 erinevat

arheoloogilist leidu. Nii Muinsuskaitseameti tehtud vaatluse kui ka arheoloogi korraldatud

uuringu käigus tuvastati arheoloogiliste leidude olemasolu ning leiti, et maa-ala võib

arheoloogilisele kultuurkihile osutavaid elemente jätkuvalt sisaldada. Leidude analüüsi põhjal

viitavad need kunagisele sadamakohale ja asulakohale, mis on olnud kasutusel sajandite vältel

nii kohalike seas kui ka rahvusvahelisel tasandil. Sellest tulenevalt on paik tähelepanuväärne

nii Eestis kui ka laiemalt Euroopas, eriti piirkondades, mida läbis viikingite idatee (Austrvegr).

Maa-ala arheoloogiliseks leiukohaks määramine on oluline, et kaitsta oma algses asukohas

olevat võimalikku arheoloogilist kultuurkihti ja arheoloogilisi leide. Kuna piirkonnas on

arheoloogilisi leide varasemalt otsinguvahendi abil otsitud ja leitud, on olemas suur tõenäosus,

et seda tehakse ka tulevikus. Arheoloogilises leiukohas kehtib otsinguvahendiga otsimise keeld,

välja arvatud MuKS § 29 lõige 2 sätestatud korras, ehk arheoloogilise leiukoha määramisega

keelustatakse maa-alal edasine otsinguvahendi kasutamine ja sellest tulenevalt piirkonna

rüüstamine, st arheoloogiliste leidude eemaldamine maapinnast oma algsest leiukontekstist.

Leidude eemaldamisel pinnasest ilma kultuurkihti arheoloogiliselt uurimata ei ole võimalik

hinnata, kas tegemist on kohaga, millel on arheoloogiamälestise potentsiaal, st ei ole võimalik

näha seoseid leidude ja kunagise inimtegevuse vahel kogu selle mitmekesisuses ning teaduslik

informatsioon inimkonna ajaloo ja inimese suhte kohta looduskeskkonnaga läheb kaduma.

Mullutu külas asuva arheoloogilise leiukoha alal olevad katastriüksused kuuluvad nii

eraomandisse kui ka Eesti riigile, valdajaks on RMK. Maa-alal kehtib Kaarma valla

üldplaneering 2010. aastast, samuti Saaremaa maakonnaplaneering 2018. aastast. Nende alusel

on nimetatud piirkond vääriselupaik ja hoiuala.

Maa-ala on looduskaitse all nii kohalikul tasandil, paiknedes Mullutu-Loode looduskaitseala

Parila sihtkaitsevööndis, kui ka rahvusvahelisel tasandil ehk Natura 2000 võrgustikus (Mullutu-

Loode linnuala ja loodusala) ja UNESCO Lääne-Eesti saarte biosfääriala programmis. Lisaks

asuvad piirkonnas mitmed vääriselupaigad, pärandniidud ja paljude erinevate kaitsealuste

liikide leiukohad.

4

Maa-ala arheoloogiliseks leiukohaks määramisega seatavad piirangud ei muuda seal paiknevate

kinnisasjade senist sihtotstarbelist kasutamist võimatuks ega raskenda seda oluliselt, mistõttu

ei ole käskkirjaga kehtestatavate kitsenduste puhul tegemist omandiõiguse intensiivse riivega.

Maa-alal juba kehtivatele piirangutele lisandub otsinguvahendi kasutamise keeld. Samuti tuleb

juurde kohustus teavitada Muinsuskaitseametit kaevetöödest maa-alal. Kuigi olemasolevad

planeeringud ja looduskaitselised kitsendused ei näe alal ette ehitus- ja kaevetöid, pole need

täielikult keelatud või välistatud, mistõttu on vajalik pinnasetööde reguleerimine ka MuKSi

alusel.

MuKS § 26 lg 1 sätestab, et arheoloogilise leiukoha määramisega on võimalik vajadusel

piirkonnas rakendada ennetava meetmena uuringukohustust enne ehitamist, teede, kraavide ja

trasside rajamist ning muid mulla- ja kaevetöid. Uuringu eesmärgiks on tagada, et nimetatud

tegevusega hõlmatud aladel ei läheks kaduma paigaga seotud oluline teave. Maaomanikule on

planeeritud tööde tegemise ala arheoloogiline uurimine enne tööde tegemist vähemkoormavam

kui juba alustatud tööde peatamine arheoloogilise leiu ilmnemise tõttu (MuKS § 31, § 82) ning

uuringukohustusega ei kaasne eelnimetatud ehitus- või kaevetööde piiramine või keelamine.

Uuringukohustust tasakaalustab õigus saada hüvitist, kui Muinsuskaitseamet on uuringud

määranud.

MuKS § 25 lg 3 p 4 võimaldab vajadusel määrata arheoloogilise leiukoha uuringukohustusest

leevenduse, kuid Mullutu külas asuva arheoloogilise leiukoha puhul ei ole see võimalik, kuna

arheoloogilised leiud asuvad vahetult maapinna pealmistes kihtides.

Arheoloogilise leiukoha säilimise tagamiseks peab igaüks rakendama ettevaatusmeetmeid ning

isik, kelle kinnisasjal arheoloogiline leiukoht asub, peab viivitamatult teavitama

Muinsuskaitseametit leiukoha rikkumisest või ohust selle säilimisele ning leiukoha asumisest

kinnisasjal selle valduse üleandmisel rendi- või muu selletaolise suhte alusel. Arheoloogilise

leiukoha piiresse jääva kinnisasja võõrandamise leping või asjaõigusega koormamise leping

peab sisaldama sellekohast sätet viitega arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamise õigusaktile.

Muinsuskaitseamet võib arheoloogilise leiukoha suhtes, kus on tuvastatud arheoloogilise

kultuurkihi olemasolu, algatada kultuurimälestiseks tunnistamise menetluse. Amet lõpetab

kaitse arheoloogilise leiukohana, kui leiukoht tunnistatakse seaduses sätestatud korras

mälestiseks või kui leiukoht on läbi uuritud ja arheoloogilisele kultuurkihile osutavaid elemente

ei ole enam säilinud.

(Allkirjastatud digitaalselt)

Marilin Mihkelson

Muinsuskaitseameti peadirektor

Greta-Krislin Lutter, arheoloogia nõunik, [email protected],

+37253026912

5

Lisa 1. Arheoloogilise leiukoha asukoht, piir ja kaasatud katastriüksused.

6

Lisa 1

Muinsuskaitseameti peadirektori 2023. a käskkirja nr 39-A

„Arheoloogilise leiukoha määramine“ juurde

Kaart 1. Arheoloogiline leiukoht – Mullutu sadamakoha ja asulakoha piir

7

Tabel 1. Arheoloogiline leiukoht – sadamakoha koordinaadid

Nr X Y

1 6458192,86 404635,25

2 6457708,15 404076,45

3 6457778 403934,63

4 6457866,47 403900,8

5 6457972,83 403929,78

6 6458084,02 403995,18

7 6458271,07 404082,07

8 6458422,41 404173,09

9 6458575,61 404315,67

10 6458607,02 404345,67

11 6458633,94 404371,38

12 6458836,33 404609,85

Nr X Y

13 6458895,41 404738,75

14 6458952,75 404863,85

15 6458970,15 404936,45

16 6459010,51 405118,68

17 6459142,05 405223,08

18 6459271,5 405326,06

19 6459116,58 405462,86

20 6458873,73 405461,84

21 6458627,46 405460,81

22 6458507,49 405239,94

23 6458451,99 404875,77

24 6458192,86 404635,25

Tabel 2. Arheoloogiline leiukoht – sadamakoha ja asulakoha alal asuvate katastriüksuste

nimekiri

Nr Lähiaadress KÜ

1 Kuressaare metskond 19 34801:006:0256

2 Kuressaare metskond 96 34801:006:0064

3 Kuressaare metskond 99 34801:006:0104

4 Kuressaare metskond 100 34801:006:0109

5 Kuressaare metskond 386 34801:006:0625

6 Kõrgessaare 34801:006:0190

7 Marguse 34801:006:0199

8 Nurme 34801:006:0225

9 Roostiku 34801:006:0174

10 Saku 34801:006:0213

11 Salu 34801:006:0381

12 Teeääre 34801:006:0055

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected] 03.10.2023 nr 1.1-7/1790

Maa-ala tunnistamine arheoloogiliseks leiukohaks

Muinsuskaitseamet annab teada, et peadirektori 26.09.2023 allkirjastatud käskkirjaga nr 39-A

tunnistati arheoloogiliseks leiukohaks Saare maakonnas Saaremaa vallas Mullutu külas asuv

maa-ala, mille hulka kuuluvad järgmised katastriüksused: Kuressaare metskond 19 (KÜ

34801:006:0256), Kuressaare metskond 96 (KÜ 34801:006:0064), Kuressaare metskond

99 (KÜ 34801:006:0104), Kuressaare metskond 100 (KÜ 34801:006:0109), Kuressaare

metskond 386 (KÜ 34801:006:0625), Kõrgesaare (KÜ 34801:006:0190), Marguse (KÜ

34801:006:0199), Nurme (KÜ 34801:006:0225), Roostiku (KÜ 34801:006:0174), Saku (KÜ

34801:006:0213), Salu (KÜ 34801:006:0381), Teeääre (KÜ 34801:006:0055).

Mälestise teave on leitav kultuurimälestiste registris (registri number L31080;

https://register.muinas.ee).

Edaspidi on arheoloogilise leiukohaga seonduvate tegevuste (nt kohtumised objektil, tööde luba

jms) osas Muinsuskaitseameti kontaktisikuks Saaremaa nõunik (Liis Koppel,

[email protected]).

Kaevetööde tegemiseks arheoloogilisel leiukohal tuleb esitada Muinsuskaitseametile taotlus ja

amet võib vajadusel määrata planeeritavate tööde alale arheoloogilise uuringu. Täpsem info on

leitav Muinsuskaitseameti veebilehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/tood-

malestisel/arheoloogiline-leiukoht.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Greta-Krislin Lutter

Kaitsekorralduse spetsialist

+37253026912

[email protected]