Vastus Kotka paisu likvideerimise maksumuse hinnangule

Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kaupo Kohv

Riigimetsa Majandamise Keskus

25.09.2023 nr 16-4/949

Kotka paisu likvideerimise maksumuse hinnang

Austatud härra Kohv

Haldusasjas nr 3-22-2682, 3-23-545 toimus 12.09.2023 Kotka paisu probleemide asjus

kohtuistung, kus kaasatud haldusorgan Kliimaministeerium (keda esindas volituse alusel

Regionaal ja Põllumajandusministeeriumi kalavarude osakonna ametnikud) lubas uurida

riigipoolset võimalust kohtuvälise kokkuleppe raames AS Generaatori asemel riigi toel

likvideerida Kotka paisust tulenev kalade rändetakistus.

Palume Riigimetsa Majandamise Keskus kui praktiliste tööde teostajalt hinnangut võimalike

paisu likvideerimise variantide maksumuse ja tehnilise teostatavuse osas, võttes arvesse Kotka

paisul Keskkonnaameti poolt AS-ile Generaator tehtud ettekirjutusi ning objekti eripärasid.

Samuti esitada arvamus võimalike rahastusallikate kohta antud tööde teostamiseks juhul kui

töid hakkaks teostama riik Riigimetsa Majandamise Keskus isikus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Herki Tuus

Osakonnajuhataja

Kalavarude osakond

Tanel Ader

5623 0882 [email protected]

Vastus Kotka paisu likvideerimise maksumuse hinnangule

Austatud Hr. Tuus

Olete pöördunud Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) poole seoses Kotka paisu

kohtuistungiga haldusasjas nr 3-22-2682 ning soovite RMK hinnangut võimalike tehniliste

lahenduste maksumuse ja teostatavuse osas Kotka paisul. Teavet kasutatakse võimaldamaks

Keskkonnaametil alustada kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks läbirääkimisi kohtuasjas nr 3-

22- 2682, 3-23-545 „Aktsiaseltsi Generaator kaebus tühistada Keskkonnaameti 20.09.2022

ettekirjutus nr 2313 ja 22.11.2022 vaideotsus nr 1 7/22/196-4 või alternatiivselt tuvastada

ettekirjutuse tühisus ja tühistada Keskkonnaameti 06.02.2023 otsus nr DM-122272-6, millega jäeti

aktsiaseltsi Generaator 30.11.2022 vee erikasutuse keskkonnaloa taotlus läbi vaatamata ja

kohustada Keskkonnaametit aktsiaseltsi Generaator 30.11.2022 taotlust uuesti läbi vaatama“.

RMK kinnitab, et Kotka paisu eemaldamine Valgejõe alamjooksult on riikliku prioriteetsusega

loodus- ja veekaitseline tegevus ning antud tegevuse elluviimine riigi toel on abikõlblik tegevus

uue rahastusperioodi Ühtekuulusfondi erinevatest meetmetest. Tegevuse teostamiseks on vajalik

nii maaomanike kooskõlastus kui ka antud juhul hoonestusõiguslepingu ja vaide esitaja nõusolek

tegevuste elluviimiseks (projekteerimine ja ehituslikud tegevused). RMK eeldab, et antud

nõusolek saavutatakse läbi kohtu kompromiss läbirääkimiste, kus pannakse paika ka Kotka paisu

eemaldamise ja kaladele ületatavaks muutmise tehniline lahendus. Kokkuleppe olemasolul saab

RMK alustada projekteerimistööde sisse tellimisega, vajalike lubade taotlemisega ning seejärel ka

ehitus/lammutustegevuste sisse tellimisega. Antud tegevus on meetme tingimuste kohaselt

abikõlblik 100 % ulatuses, kuid peab läbima Ühtekuuluvusfondi meetmete juhtrühma ja saama

vajalikud kinnitused ning vastama riigiabi reeglitele.

RMK saab kinnitada, et Keskkonnaameti algne ettekirjutus, selle sisu ja seal kirjeldatud tehniline

lahendus (täielik betoonpõranda lammutamine koos keskmise samba ja kaldasammastega) on

looduskaitselist parim lahendus ning on ka rahaliselt kõige odavam või hoonestusõiguse

omanikule kõige vähem koormavam tegevus. RMK oma tegevuses lähtub samuti Keskkonnaameti

algsest ettekirjutusest ning seal kirjeldatud tegevustest eelpool nimetatud põhjustel.

Väide, et keskmise samba ja kaldasambad saab säilitada koos betoonpõranda eemaldamisega või

osalise eemaldamisega ei vasta tõele või ei ole tavapäraste tehniliste võtetega teostatav. Kotka

paisu betoonpõrand on nii keskmise sillasamba kui ka kaldasammaste vundamendiks, mistõttu

betoonpõranda eemaldamisel või osalisel eemaldamisel muutuvad sambad ebastabiilseks ja

ohtlikuks nii jõe elustikule kui inimestele. Niivõrd riskantset tegevust ei ole RMK nõus nii

looduskaitselistel kui ka ehitustehnilistel põhjustel ellu viima.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Herki Tuus

Teie 25.09.2023 nr 16-4/949

Meie 28.09.2023 nr 3-6.1/2023/6000

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

Alternatiivseks tehniliseks lahenduseks on kogu betoonpõrand ja kaldasambad lammutada ja

seejärel vajadusel valatakse uued kaldasambad koos uue betoonpõrandaga (sammaste

vundamendi) või L- kujulise taldmikuga. Antud tegevuse vajadus aga looduskaitseliselt ning

kuluefektiivsust arvestades puudub.

Uute kaldasammaste valamine, betoonpõranda taastamine sammaste vundamendiks on rahaliselt

orienteeruvalt 2-4 korda kallim tegevus, sest eeldab nii esialgsete rajatiste lammutamist,

pikaajalist veetõrjet/vee ümberjuhtimist ning uusi betoonitöid ehk sammaste taastamist algses

mahus. Lisaks tekitatakse jõepõhja uus betoonpõrand, mis on jätkuvalt osadele liikidel raskesti

ületatavaks takistuseks.

RMK nõustub oma ajakohasele praktikale tuginedes TÜ EMI Inttereggi projektis „ReTrout Eesti

Veeprojekt OÜ poolt välja töötatud variant 2 tööde mahtude ja maksumuse hinnanguga ning

kinnitab, et täielikud lammutustööd on looduskaitseliselt parim lahendus ning RMK on nõus need

tegevused vastavalt Keskkonnaameti esialgses ettekirjutuses välja toodud tingimustel ellu viima.

Arvestades ehitustegevuste kallinemist eskiisprojekti teostamise ajast on võimalik, et tegevuste

kogumaksumus on suurusjärgus 70 000 - 90 000 eurot.

Kaldasammaste uuesti rajamise ja vajaminevate betoonitööde teostamise korral võib tegevuse

maksumus ületada tänaste ehitushindade korral 200 000 eurot, mida RMK ei pea antud objekti

puhul mõistlikuks ega sisuliselt vajalikuks kuna esialgse ettekirjutuse tingimused tagavad

looduskaitseliste eesmärkide saavutamise ning on ka kordades väiksema maksumusega.

Lugupidamisega

Kaupo Kohv

Juhataja

Looduskaitse osakond

(allkirjastatud digitaalselt)