kaardikihid

1

Liigirikas madalsoo Ilmandu loodusalal. Foto: Liggi Namm

Keskkonnaamet 2023

Ilmandu loodusala (Ilmandu hoiuala)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti

29.09.2023

korraldusega nr 1-3/23/574

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ............................................................................................................... 4 1.1. Uuritus ja seire ........................................................................................................................... 4

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid .............................................................................. 6

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused .......................................................... 10 3.1. Tähised ...................................................................................................................................... 12 3.2. Külastuskorraldus .................................................................................................................... 12

Kasutatud allikad ................................................................................................................... 13

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

KE – kaitse-eeskiri

KeA – Keskkonnaamet

KESE – Keskkonnaseire Infosüsteem

LKS ‒ looduskaitseseadus

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine, sh looduslik areng (seisund ei muutu

halvemaks, säilitamine ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine

kraavide sulgemise, looduslikule arengule jätmise jms abil

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga

elupaikade taastamisega (nt pärandniidud ja sood)

4

1. ALA ISELOOMUSTUS

Ilmandu loodusala on allikaliste madalsoode ja metsade piirkond, kust jookseb läbi käänuline

Ilmandu jõgi. Väärtuse säilimiseks on vaja ala jätta looduslikule arengule ning hoida ala

külastatavus madal.

Loodusala nimi ja kood Ilmandu loodusala EE0060210

Loodusalale jäävad kaitstavad

loodusobjektid

Ilmandu hoiuala (KLO2000032)

Pindala 169,3 ha

Asukoht ja piirid Lääne-Viru maakond Tapa ja Väike-Maarja

vald

Täpne asukoht Keskkonnaportaalis

Kaitsekord Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2005. a

määrus nr 237 „Hoiualade kaitse alla

võtmine Lääne-Viru maakonnas”

Looduskaitseseadus § 14, 32, 33

Koostaja nimi Liggi Namm

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a

määrus nr 50 „Kaitsekorralduskava

koostamise ja kinnitamise kord ning

kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise

parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Ilmandu loodusala (Ilmandu hoiuala) kaitsekorralduskava on koostatud tähtajatult. Kava

vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil

lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

1.1. Uuritus ja seire

Inventuurid

Loodusalal on erinevat tüüpi loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe kokku umbes

135 ha (Joonis 1. EELIS, 2023). Esimesed elupaikade inventeerimised tehti alal 1997.

(inventeerijad A. Kuus, M. Leis ja A. Sakala) ja 2002. (inventeerijad Ain ja Kai Vellak) aastal.

2012. aastal täpsustati Eestimaa Looduse Fondi juhtimisel programmi „Eesti soode

looduskaitseline hindamineˮ raames Ilmandu loodusala lõunaosas asuvate liigirikaste

madalsoode paiknemist ja seisundit.

Ülepinnalise metsaelupaikade inventuuri tegi 2019. aastal OÜ Metsaruum (inventeerijad Aivar

Hallang ja Marje Talvis). Inventuuri käigus kontrolliti ja täpsustati varem suure üldistusastmega

määratud elupaigatüübid, samuti inventeerimata metsad.

Tabelis 1 toodud eesmärkide seisundid on määratud siin nimetatud inventuuride andmete

põhjal.

5

Kaitsealustest liikidest on loodusalal registreeritud ainult taimeliigid. Põhjuseks asjaolu, et

teiste rühmade inventuure ei ole alal tehtud. Kokku on loodusalal registreeritud 15 kaitsealuse

taimeliigi olemasolu (sh üks sammaltaim), millest viis kuulub II ja kümme III

kaitsekategooriasse (EELIS, 2023). Suurem kaitsealuste taimede inventuur tehti Ilmandu

loodusalal 2010. aastal, andmed koondas ja analüüsis Ester Valdvee. 2023. aastal

kaitsekorralduskava koostamise käigus kontrolliti üle teadaolevad kauni kuldkinga

kasvukohad. Välitööde käigus leiti uusi kauni kuldkinga ja teiste orhideeliste kasvukohti,

andmed kanti EELISesse.

Riiklik seire

Loodusalal asub ohustatud taimekoosluste (Natura elupaikade) riikliku seire ala Ilmandu

(SJA3200000). Alal tehti loodusdirektiivi elupaigatüübi liigirikkad madalsood (72301) seisundi

seiret 2005., 2010. ja 2016. aastal (KESE, 2023). Seirearuannete järgi hinnati seireala erinevates

punktides liigirikaste madalsoode esinduslikkus 2005. aastal väga kõrgeks (A) ja kõrgeks (B),

2010. aastal kõrgeks (B) ja keskmiseks (C) ning 2016. aastal väga kõrgeks (A). 2022. aastal

Ilmandu seireala EELISes arhiveeriti. Edaspidi hinnatakse elupaikade seisundit loodusdirektiivi

elupaigatüüpide inventuuride raames.

1 Sulgudes on siin ja edaspidi elupaigatüübi loodusdirektiivi I lisa kood.

6

2. KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID

Loodusala kaitse-eesmärkideks olevad väärtused (kaitseväärtused) on kinnitatud Vabariigi

Valitsuse 2004. aasta korraldusega 2 ja hoiuala omad Vabariigi Valitsuse 2005. aasta

määrusega 3 . Ilmandu loodusala ja hoiuala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas

nimetatud elupaigatüübid liigirikkad madalsood (7230) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad

(9080*). Liikidest on loodusala kaitse-eesmärk kaunis kuldking (Cypripedium calceolus).

Ilmandu loodusala ja hoiuala kaitse-eesmärgiks tuleb lisada vanad loodusmetsad (9010*),

rohunditerikkad kuusikud (9050) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Liikidest tuleb hoiuala

kaitse-eesmärgiks lisada kaunis kuldking.

Natura standardandmebaasi järgi on Ilmandu loodusalal liigirikkaid madalsoid (7230) 53 ha.

2019. aasta inventuuril selgus, et osal sellest alast on loodusliku arengu käigus puurinde liituvus

selgelt üle 0,3 ja kõrgus üle 4 m, mis on metsaelupaikade inventeerimise juhendi järgi piiriks

puissoo ja metsa eristamisel (Palo, A., 2018). Seetõttu on kaasaegse inventuuri andmete järgi

liigirikkaid madalsoid Ilmandu loodusalal 41,8 ha. Osa liigirikka madalsoo aladest on

loodusliku arengu käigus muutunud siirdesoo- ja rabametsaks (91D0*). Ala ei ole kuivendusest

mõjutatud, kraavid puuduvad. Kuna tegemist on loodusliku protsessiga, mille käigus üks

elupaik muutub teiseks tüübiks, ei kavandata töid liigirikaste madalsoode taastamiseks.

Esialgsetel (2002. a) andmetel olid loodusala metsad määratud soostuvateks ja soo-

lehtmetsadeks (9080*). Kuna hilisemad kohapealsed vaatlused ja metsade takseerandmed

läksid selle määranguga vastuollu, viidi 2019. aastal läbi ülepinnaline metsaelupaikade

inventuur. Inventuuri tulemustest selgus, et 2018. aastal kinnitatud metsaelupaikade

inventeerimise juhendi järgi on Ilmandu loodusalal soostuvaid ja soolehtmetsi vaid 3,8 ha.

Natura standardandmebaasis on neid aga 96,9 ha, mis on pandud esialgse määrangu järgi

(EELIS, 2023). Lisaks soostuvatele ja soo-lehtmetsadele inventeeriti 2019. aastal Ilmandu

loodusalal ka vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning siirdesoo- ja

rabametsad (91D0*), mida varem loodusalal inventeeritud ei olnud.

Inventuuri aruande järgi on 2002. ja 2019. aasta määrangute vahel suured erinevused, sest

2002. aastal ei olnud kasutada häid aluskaarte, muutunud on metoodika (varem määrati

madalsoo männikud soostuvateks ja soo-lehtmetsadeks (9080*), nüüd siirdesoo- ja

rabametsadeks (91D0*)), osa kase enamusega puistutest on loodusliku arengu käigus

kujunenud kuuse enamusega puistuteks ning ka teises rindes ja järelkasvus on peamiselt kuusk

(OÜ Metsaruum, 2019).

Tabelis 1 on elupaigatüüpide seisund ja eesmärk määratud looduses reaalselt olemasoleva, st

inventeeritud ja EELISesse kantud elupaigatüüpide alusel. Vastavalt sellele tuleb korrigeerida

ka standardandmebaasi andmeid. Standardandmebaasi muudatuse põhjendus on looduslik

areng ja varasem valemäärang.

Loodusalal on kaheksa kauni kuldkinga kasvukohta kogupindalaga ligikaudu üks hektar

(EELIS, 2023). Kaunis kuldking kasvab loodusalal vanades loodusmetsades ja

rohunditerikastes kuusikutes. Eestis ohustab kaunist kuldkinga peamiselt metsaraie ja

poollooduslike koosluste kinnikasvamine (Kauni kulgkinga…, 2015). Kuna Ilmandu loodusalal

kasvavad kaunid kuldkingad loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüüpides, siis need

tegurid seal ohuks pole. Loodusliku arengu käigus võivad metsad muutuda kuuse kasvu tõttu

tihedamaks, mistõttu langeb maapinnale vähem valgust. Kaunile kuldkingale sobib

2 Vabariigi Valitsuse 05.08.2002 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiriˮ 3 Vabariigi Valitsuse 15.09.2005 määrus nr 237 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne-Viru maakonnasˮ

7

poolvarjuline kasvukoht. Liik ei talu ka täisvalgust ning liiga varjulises kasvukohas on õitsvaid

võsusid vähe, kuid taimed võivad püsima jääda (Kauni kulgkinga…, 2015). Kõige soodsamates

kasvupaikades jõuab taimedeni veerand täisvalgusest (Kull 1999). Tulemuslikkuse hindamisel

tuleb hinnata, kas metsad on loodusliku arengu käigus muutumas kaunile kuldkingale

ebasobivaks kasvukohaks ja vajadusel planeerida lähtuvalt liigi tegevuskavast meetmed

tingimuste parandamiseks. Seejuures tuleb arvestada, et ka loodusdirektiivi I lisas nimetatud

elupaigatüüpide seisundid ei halveneks.

Tabelis 1 on Ilmandu loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid ja soodsa

looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid. Samuti on tabelis toodud

kaitse eesmärkide täitmist mõjutavad tegurid, negatiivsete tegurite ärahoidmise või

leevendamise meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused. Koosluste ja liigi soodsa

seisundi saavutamiseks või hoidmiseks on meetmed seatud vastavalt elupaigatüüpide

hoolduskavadele ja liigi kaitse tegevuskavale. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja

riigipilves (vt kasutatud allikate nimekirja).

8

Tabel 1. Ilmandu loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused)

Kaitseväärtus4 Seisund (pindala (ha)/

esinduslikkus)5

Kaitse eesmärk6 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus7 Märkused Panus

üldpindalasse

/SDFi (%)8

Liigirikkad

madalsood (7230)

LoA – ja, KE – ja,

LoD – I

41,8/B Elupaigatüübi

säilitamine 41,8 ha-l

Heas seisundis

elupaika on säilinud

41,8 ha.

Loodusliku arengu

käigus võib osa

elupaigast muutuda

teiseks tüübiks.

0,16/0,24

Vanad

loodusmetsad

(9010*) LoA – ei,

KE – ei, LoD – I

 25,2/B

 10,9/C

 Elupaigatüübi

säilitamine 25,2 ha-l

 Elupaigatüübi seisundi

parendamine 10,9 ha-l

Looduslikule

arengule jätmine

Heas seisundis

elupaika on säilinud

36,2 ha.

Elupaigatüüp ei ole

LoA ega hoiuala

kaitse-eesmärgiks –

vaja lisada.

0,05/0,06

Rohunditerikkad

kuusikud (9050) LoA – ei, KE – ei,

LoD – I

 18/B

 15,4/C

 Elupaigatüübi

säilitamine 18 ha-l

 Elupaigatüübi seisundi

parendamine 15,4 ha-l

Looduslikule

arengule jätmine

Heas seisundis

elupaika on säilinud

33,4 ha.

Elupaigatüüp ei ole

LoA ega hoiuala

kaitse-eesmärgiks –

vaja lisada.

0,38/0,45

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*) LoA – ja, KE – ja,

LoD – I

3,8/B Elupaigatüübi säilitamine

3,8 ha-l

Looduslikule

arengule jätmine

Heas seisundis

elupaika on säilinud

3,8 ha.

0,01/0,01

Siirdesoo- ja

rabametsad (91D0*) LoA – ei, KE – ei,

LoD – I

 5,2/B

 14,7/C

 Elupaigatüübi

säilitamine 5,2 ha-l

 Elupaigatüübi seisundi

parendamine 14,7 ha-l

Looduslikule

arengule jätmine

Heas seisundis

elupaika on säilinud

19,9 ha.

Elupaigatüüp ei ole

LoA ega hoiuala

kaitse-eesmärgiks –

vaja lisada.

0,04–0,05/0,05

4 KE (ja/ei) – on või ei ole hoiuala kaitse-eesmärk; LoA (ja/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; LoD – loodusdirektiivi lisa number 5 Elupaigatüübi pindala hektarites ja esinduslikkus EELISesse kantud inventuuride alusel 2023. a seisuga. Esinduslikkus A – väga hea, B – hea, C – arvestatav 6 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050. 7 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant. 8 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal. Numbrid näitavad, milline on selle loodusala elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud

elupaigatüüpide pindalast.

9

Tabel 2. Ilmandu loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid) Kaitseväärtus9 Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Kaunis kuldking

(Cypripedium

calceolus) LKS -

II, KE – ei, LoA –

jah, LoD – II, IV

8 leiukohta/

kasvukohta

kogupindalaga

u 1 ha

Liik on säilinud

vähemalt 8

kasvukohas, mille

pindala kokku on

u 1 ha.

Ebapiisav

kaitsekord

Kaunis kuldking

lisatakse Ilmandu

hoiuala kaitse-

eesmärgiks.

Säilinud on

vähemalt 8 kasvu-

kohta

kogupindalaga

u 1 ha-l.

9 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel, KE (ja/ei) – on või ei ole hoiuala kaitse-eesmärk; LoA (ja/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; LoD –

loodusdirektiivi lisa number

10

3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud tabelites 1 ja 2 seatud kaitse eesmärkide saavutamiseks. Tabelit võidakse

tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste

säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus

(inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Hooldus, taastamine ja ohjamine

1 Vanade loodusmetsade (9010*)

seisundi parendamine 10,9 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 205010

2 Rohunditerikaste kuusikute

(9050) seisundi parendamine 15,4 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 205010

3 Siirdesoo- ja rabametsade

(91D0*) seisundi parendamine 14,7 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 205010

Taristu, tehnika ja loomad

4

Hoiuala tähistamine (2 tk),

kulunud, vales kohas oleva

tähise eemaldamine (1 tk)

2 uut hoiuala

tähist, 1 vana

eemaldada

Kaitsealuste objektide

tähistamine, tähiste

paigaldamine

RMK II 2025

5 Hoiuala tähiste hooldamine 2 hoiuala tähist

Kaitsealuste objektide

tähistamine, tähiste

hooldamine

RMK II

Pärast paigaldamist

igal aastal vastavalt

vajadusele

10 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant.

11

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Kavad, eeskirjad

6

Kaitsekorralduskava andmete

ülevaatamine ja vajadusel

uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta

jooksul

7 Kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne aasta

jooksul

8 Hoiuala ja loodusala kaitse-

eesmärkide muutmine Kaitsekorra muutmine KeA/Kliimaministeerium I 2033

3.1. Tähised

Ilmandu hoiuala on tähistatud ühe tähisega, mis asub hoiuala põhjapiiriks oleva

kruusatee ääres. Tähis on kulunud ja asub hoiuala nurgast umbes 70 m kaugusel.

Vajalik on paigaldada kaks uut tähist kruusatee äärde ja vana tähis eemaldada.

Olemasoleva ja planeeritavate tähiste asukohad on näha külastustaristu virtuaalkontoris

(haldusalasisene töökeskkond). Kuigi hoiuala teised küljed on tähistamata, ei plaanita

rohkem tähiseid paigaldada, sest mujalt on hoiualale ligipääs raskendatud. Hoiuala ida-

, lääne- ja lõunapiir asub teedest eemal keset metsa.

Tähiste paigaldamine (2 tk) ja eemaldamine (1 tk) on II prioriteedi töö, mida korraldab

Riigimetsa Majandamise Keskus.

3.2. Külastuskorraldus

Ilmandu loodusalal pole külastustaristut ja seda pole plaanis sinna rajada. Alal käivad

üksikud juhukülastajad.

13

KASUTATUD ALLIKAD

Palo, A. (koostaja) (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend.

Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS). Keskkonnaagentuur.

Kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kaitse tegevuskava (2015).

Keskkonnaministeerium

Keskkonnaseire Infosüsteem (KESE). Keskkonnaagentuur.

Kull, T. (1999). Cypripedium calceolus L. Biological Flora of the British Isles. Journal

of Ecology, 87, 913–924.

Looduskaitseseadus (2004)

Natura aruandlus (2019)

OÜ Metsaruum (A. Hallang, M. Talvis) (2019). Projekteeritava Ilmandu

looduskaitseala elupaigatüüpide inventuuri aruanne.

Vabariigi Valitsuse 05.08.2002 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura

2000 võrgustiku alade nimekiriˮ

Vabariigi Valitsuse 15.09.2005. a määrus nr 237 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne-

Viru maakonnas”

K O R R A L D U S

29. september 2023 nr 1-3/23/574

Ilmandu loodusala (Ilmandu hoiuala)

kaitsekorralduskava

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan Ilmandu loodusala (Ilmandu hoiuala) kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala

kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel,

kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada tegevuskava avaldamine

Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Liggi Namm

vanemspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond