VIIMSI VALLAVOLIKOGU
MÄÄRUSE EELNÕU
Viimsi
Viimsi keskosa maastikukaitseala moodustamine
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 7 punkti 2 ja kohaliku omavalitsuse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk
(1) Maastikukaitsealana võetakse kohaliku kaitse alla Harju maakonnas Lubja külas asuv ala, mille nimeks saab Viimsi keskosa maastikukaitseala (edaspidi kaitseala).
(2) Kaitseala kaitse-eesmärk on:
1) tagada väärtuslike maastike kaitse;
2) säilitada ala bioloogilist mitmekesisust, sh kaitsealuseid liike ja nende elupaiku;
3) säilitada ja parendada ala virgestusvõimalusi.
(3) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Viimsi keskosa piiranguvööndisse.
(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.
§ 2. Kaitseala piir
Kaitseala välis- ja vööndi piir on esitatud kaardil määruse lisas1.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Viimsi Vallavalitsus.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendus
Määruse seletuskirjas on esitatud:
1) põhjendused kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) põhjendused loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) põhjendused kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) põhjendused kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiri kulgemise kohta;
5) põhjendused kaitsekorra kohta;
6) kaitse alla võtmise menetluse kirjeldus, sealhulgas menetlusetappide kronoloogiline loetelu, ärakuulamise tulemused ja menetluse käigus tehtud ettepanekute tulemusel tehtud muudatused koos põhjendustega.
2. peatükk
Kaitseala kaitsekord
§ 5. Lubatud tegevus
(1) Kaitsealal on lubatud majandustegevus, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisusi.
(2) Kaitsealal on lubatud:
1) marjade, seente ja teiste metsa kõrvalsaaduste korjamine;
2) telkimine, lõkke tegemine ja grillimine selleks ette valmistatud ja tähistatud kohas;
3) kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas;
4) jalgrattaga sõitmine teedel ja radadel;
5) metsasihtide hooldamine.
(3) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:
1) ulukite arvu reguleerimine;
2) üle 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas.
§ 6. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud:
1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
2) maavara kaevandamine;
3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
4) teha uuendusraiet;
5) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt;
6) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine;
7) mootorsõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ja maatulundusmaal metsamajandustöödel;
8) ehitise püstitamine, v.a kaitseala, virgestus-, puhke- ja õppesihtotstarbeks rajatiste ning hoonete ehitamine ning tehnovõrgurajatiste ja –hoonete püstitamine.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba.
§ 7. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta § 6 lg 2 tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
(2) Kaitstava loodusobjekti valitseja võib § 6 lg 2 nimetatud tegevuste ja muude tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
(3) Kui § 6 lg 2 nimetatud tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks või tegevustes ei arvestatud käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel seatud tingimusi, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
3. peatükk
Lõppsätted
§ 8. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
§ 9. Määruse rakendamine
Määrus avaldatakse Viimsi valla veebilehel.
§ 10. Määruse jõustumine
Määruse jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Riigi Teatajas.
1 Kaitseala välis- ja vööndi piir on märgitud määruse lisas esitatud kaardil, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri andmeid. Kaitse-eeskirja, kaitseala kaardiga ning seletuskirjaga saab tutvuda Viimsi vallavalitsuse keskkonnaosakonnas ning Viimsi valla veebilehel www.viimsivald.ee.
Lisa - Viimsi keskosa maastikukaitseala välispiir ja vööndi piir.
Eelnõu koostaja: Maris Markus
Lisa 1
Viimsi Vallavolikogu
… määrusele nr …
Seletuskiri
Viimsi Vallavolikogu määruse eelnõu
„Viimsi keskosa maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” juurde
1. Sissejuhatus
Looduskaitseseaduse (LKS) § 2 lõike 1 kohaselt kaitstakse loodust selle säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististega sooritatavate toimingute reguleerimisega. Sama seaduse § 4 lõike 7 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. LKS § 8 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus esitada kaitse alla võtmise algatajale ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks. LKS § 10 lõike 7 punkti 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogul õigus võtta kaitstav loodusobjekt kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord.
12.05.2021 pöördusid (reg. nr 15-3/2635) Viimsi elanikud nii Viimsi Vallavolikogu kui ka Viimsi Vallavalitsuse poole ettepanekuga Leppneeme-Tammneeme maastikukaitseala laiendamiseks. Täiendavalt valmis 08.11.2021 Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kavandatud rohevõrgustiku toimivuse uuringu aruanne1. Nimetatud ettepaneku ja aruandes esitatud informatsiooni ning soovituste alusel tellis Viimsi Vallavalitsus 01.03.2022 LKS § 8 lõike 3 kohase töö loodusobjekti kaitse alla võtmise ekspertiisi koostamiseks. Ekspertiisi viis läbi OÜ Tirts & Tigu (registrikood 11901137) juhatuse liige ja ekspert Lauri Klein. Tellitud töö valmis 22.09.2022 ja Viimsi Vallavalitsus esitas kaitseala moodustamise ettepaneku 18.10.2022 Viimsi Vallavolikogu istungile. Viimsi Vallavolikogu otsustas algatada loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise menetluse ning 18.10.2022 otsusega nr 39 määrati loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse läbiviijaks Viimsi Vallavalitsus.
LKS eelnõu 279 SE (2004) seletuskirjas on selgitatud, et maastike ja nende üksikute elementide kaitse alla võtmine kohalikul tasandil võimaldab väärtustada alasid ja paiku, mille riiklik kaitsmine pole hädavajalik ja mis ei pruugi olla otseselt klassikalise looduskaitse või muinsuskaitse objektid: näiteks kultuurmaastikud koos piirkonnale omase asustusviisi, arhitektuuri, põllumajandustavade, teedevõrgu ja looduslike elementidega või üksikud maastikuelemendid, mis kogu Eestit arvestades ei pruugi olla silmapaistvad, kuid on kohalikul tasandil olulised kas kultuuriajaloolises, esteetilises või mistahes muus mõttes.2 Objekti kohaliku kaitse alla võtmiseks ei pea ära näitama selle väärtuslikkust üle-eestilises või veelgi laiemas kontekstis. Asjakohasteks kaalutlusteks võivad olla ka loodusobjekti olulisus kogukonnale, puhkemajanduslik potentsiaal jms.3 Maastiku looduslik väärtus võib tuleneda erinevatest teguritest: elustikust, omades väärtust taimede ja loomade (sh haruldaste ja ohustatud liikide) elupaigana (bioloogiline mitmekesisus); hüdroloogiast, tasakaalustades vee ringlust looduses; maastikuökoloogiast, olles väärtuslikuks osaks erinevatel tasanditel; jm.4
Määruse eesmärk on sätestada tingimused, mis tagavad väärtusliku maastiku säilimise ning säilitavad ja parendavad inimeste puhkevõimalusi Viimsi valla looduses. Kaitseala paikneb Viimsi poolsaare keskosas Lubja külas ning kuulub Harju maakonna rohevõrgustiku tuumalade5 sekka (T9). Seda, suure puhkeväärtusega loodusmaastikku, mis peamiselt on metsane ala, kasutavad aktiivselt nii Viimsi valla elanikud kui ka naaberomavalitsuste elanikud. Mets on osa ajaloolisest kultuuripärandist ning rahvuskultuuri osa ja on olnud traditsiooniliselt püha ning suhtumine metsa on kujunenud põlvkondade jooksul.6 Ala on tähtis ka kohalikule ja rändavale faunale ning seal kasvavale floorale, seentele ja muule elusloodusele.
Vastavalt LKS § 11 lõikes 4 sätestatule esitatakse käesolevas seletuskirjas:
1. põhjendused kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2. põhjendused loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3. põhjendused kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4. põhjendused kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta;
5. põhjendused kaitsekorra kohta;
6. kaitse alla võtmise menetluse kirjeldus, sealhulgas menetlusetappide kronoloogiline loetelu, ärakuulamise tulemused ja menetluse käigus tehtud ettepanekute tulemusel tehtud muudatused koos põhjendustega.
2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus
2.1. Kaitse alla võtmise eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele
LKS § 4 lõikes 7 on kirjas, et kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Maastik on nii üksikisiku kui kogu ühiskonna elukeskkonna oluline osa ning kuulub seetõttu nende väärtuste hulka, mida hindab ka Euroopa Nõukogu. Maastik mõjutab olulisel määral inimeste elukvaliteeti ja identiteeti. Sel on suur tähtsus ka ühiskonna kultuuri, sotsiaalse heaolu, ökoloogia ja majanduse seisukohalt. Maastike kvaliteet ja mitmekesisus on kogu ühiskonna jaoks oluline ressurss, mille kasutamine peab olema jätkusuutlik.7 Viimsi keskosa maastikukaitseala (MKA) kaitse-eesmärk on kaitsta väärtuslikku maastikku, mh selle looduslikke elemente liikide ning nende elupaikade näol ja säilitada ning parendada virgestusvõimalusi Viimsi poolsaare keskosas.
LKS § 43 sätestab, et kohaliku omavalitsuse tasandil on looduskaitse eesmärgiks piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine kohaliku omavalitsuse poolt. LKS § 7 järgi on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine. Viimsi keskosa MKA moodustamise eeldused on ohustatus, haruldus ja esteetiline väärtus.
2.1.1. Ohustatus ja haruldus
Euroopa Komisjon on selgelt oma 20.05.2020 aasta teatises öelnud, et selleks, et ühiskond oleks terve ja vastupanuvõimeline, tuleb loodusele anda küllaldaselt ruumi. Samas näeme me üha enam, kuidas rohealadele kerkivad ehitised ja loodus on surutud kokku aina väiksemale territooriumile.8 Viimsi poolsaarel on asustustihedus ja surve uute elamute rajamiseks kõrge. Statistikaameti 1.01.2023 andmete kohaselt on Viimsi vallas asustustihedus 306,4 elanikku ühe ruutkilomeetri kohta ja selle näitajaga on Viimsi vald üks kõrgeima asustustihedusega vald Eestis. Võttes siinkohal veel arvesse, et Viimsi mandriosa moodustab 64,4% kogu valla pindalast ja saartel elab vaid marginaalne hulk inimesi (näiteks Naissaarel 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 3 inimest), siis saame mandriosa asustustiheduseks lausa 478,1 elanikku ühe ruutkilomeetri kohta.9 Rahvastiku asustustihedus on kasvanud kiiresti (võrdluseks: 2019. aastal oli vallas asustustihedus 272,7 elanikku ruutkilomeetri kohta). 2022. aastal ületas valda sisseränne väljarännet üle kaheksa korra.10 Suurem rahvastikutihedus tähendab suuremat nõudlust kohalikele loodusressurssidele. Muuhulgas tähendab see seda, et inimesi, kes soovivad tarbida puhast ja mitmekesist loodust, tuleb üha juurde, aga tähendab ka seda, et tulenevalt uute ehitiste ja teede rajamisest jääb kvaliteetse roheala pindala aina väiksemaks.
Lisaks üldisele loodusmaastiku pindala vähenemisele on nii Eestis kui ka kogu maailmas suureks probleemiks loodusmaastike killustumine. See tähendab seda, et ühe suure roheala asemel jäävad inimtegevuse mõjul alles üksikud väiksed rohealad, mis võivad aga olla kas liiga väikesed, et mahutada endasse suure elupaigapindala vajadusega liike või on teineteisest eraldatud selliste takistustega, mis kujutavad ohtu isendite elule ja tervisele ning võivad saada levikutakistuseks. See viib populatsioonide isoleerumiseni, mis omakorda tähendab geneetilise fondi vähenemist ja ka võimalikku väljasuremist, sest geneetiline mitmekesisus on langenud sedavõrd madalale, et asurkond pole võimeline ootamatustele piisavalt plastiliselt reageerima või hakkavad välja lööma näiteks geneetilised haigused. Näiteks langes Suurbritannias perioodil 1970-2007 leevikese arvukus 55% ja selles mängis oma osa elupaikade killustumine ja ühenduskoridoride katkemine.11 Väiksemad elupaigaalad tähendavad ka rohkem kokkupõrkeid inimeste ja loomade vahel: metsloomade eksimine asulatesse, liiklusõnnetused loomadega, suurenenud kahjud metsloomade tegevustest inimeste aedades jm. Seega on suuremad ja sidusad maastikud väärtuslikumad kui väikesed killustunud.
Viimsi keskosa MKA asub teiste kohalikul tasandil kaitstavate alade keskel ja omab väga olulist maastikulist väärtust nii iseseisva alana kui ka ühendava alana erinevate MKA-de vahel. Viimsi keskosa MKA külgneb läänes Krillimäe MKA-ga, loodes Rohuneeme MKA-ga, läänes Leppneeme-Tammneeme MKA-ga ja kagus Mäealuse MKA-ga. Kirdeosas hakkaks ala külgnema võimaliku Kelvingi MKA-ga. Loomad ja linnud liiguvad nende alade vahel ning tegemist on ühtse rohevõrgustikuga, mis on peamiselt mets. Viimsi vald soovib Viimsi keskosa MKA territooriumi kaitse alla võtta nii selle iseseisva maastikulise väärtuse tõttu kui ka seetõttu, et see on üks oluline osa Viimsi poolsaare toimivast rohevõrgustikust, selle tuumikala. Selline ühendatus aitab säilitada inimtegevusest ohtu sattunud rohevõrgustikku, isendid saavad alade vahel liikuda ning loob seeläbi kohalikele ja Viimsi valda külastavatele inimestele võimaluse nautida siinset loodust, mis on säilitanud oma mitmekesisuse. Rohevõrgustiku toimine on looduse mitmekesisuse tagamiseks ülioluline.
Liigid vajavad kaitset sageli erinevatel põhjustel: elupaikade hävimine, väga spetsiifilised nõudmised elupaigale, haigused, madal levimiskiirus, liigne korjamine, ülemajandamine jm. Seega leides maastikul liike, mille riik on liigitanud kaitsealuseks, saame sageli öelda, et selles maastikus ja tema elementides on midagi erilist, mis võimaldab kaitsealusel liigil seal elada. Nii sellise liigi olemasolu alal kui ka elupaigaks valitud ala ise on väärtused, mis on haruldased ja ohus ning annavad suure panuse piirkondliku looduse eripära esindavale maastikule. Ei saa ära unustada ka paljude elusorganismide esteetilist väärtust, mida väga paljud inimesed oskavad kõrgelt hinnata. Eraldi väärtuseks on liigiline mitmekesisus, mis on palju seotud nii elupaiga pindala, ühenduskoridoride olemasolu ja elupaikade mitmekesisusega.
Viimsi keskosa MKA-l esineb 11 kasvukohatüüpi: mustika, karusambla-mustika, angervaksa, sinika, tarna-angervaksa, jänesekapsa-mustika, jänesekapsa, jänesekapsa-pohla, naadi, jänesekapsa-kõdusoo ja siirdesoo. Neist pindalaliselt esineb kõige rohkem karusambla-mustika, mustika ja angervaksa kasvukohatüüpi. Seega palju on metsi, millel on hõre alusmets, tüse samblarinne ja alustaimestikus domineerivad puhmad (enamasti mustikas). Angervaksa kasvukohatüüp on niiskem ja liigirikka alusmetsaga ning lopsaka alustaimestikuga. Loodusdirektiivi elupaigatüüpe Eesti looduse infosüsteemi andmetel Viimsi keskosa MKA piiresse ei jää, kuid ekspert hindas välitööde käigus, et Viimsi keskosa MKA-l leidub loodusdirektiivi ilmelisi elupaigatüüpe. Ekspert tõi raportis välja, et elupaigatüüpe tuleb põhjalikumalt inventeerida, aga tema hinnangul võib metsaelupaikadest leida nii vanasid loodusmetsi (9010*) kui ka soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*) ning rohunditerikkaid kuusikuid (9050).
Metsaportaalist, Maa-ameti looduskaitse kaardirakendusest ja Keskkonnaportaalist koondatud andmete kohaselt võib alal kohata värbkakku (Glaucidium passerinum), rukkirääku (Crex crex), musträhni (Dryocopus martius), öösorri (Caprimulgus europaeus) ja väike-kärbsenäppi (Ficedula parva). Käesoleva seletuskirja koostaja12 kohtas 2023. aastal alaga tutvudes harilikku rästikut (Vipera berus), arusisalikku (Zootoca vivipara) ja rohukonna (Rana temporaria). Käsitletava ala naaberalal, Krillimäe maastikukaitsealal, asuvad hiireviu (Buteo buteo) ja lõopistriku (Falco subbuteo) pesapaigad. L. Klein registreeris välitöödel vähemalt kaheksa metsakuklaste pesa, neist kuus linnakuna13 ja ühe musträhni (Dryocopus martius L.) „sepikoja“ puu. Kõik eelnevalt loetletud liigid kuuluvad kaitstavate liikide III kategooriasse. Alal asub osaliselt või täielikult 3 vääriselupaika (VEP204819, VEP205875, VEP204818), kus on kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus suur. Kõik need kolm vääriselupaika on kõrge keskmise vanusega metsad: 169-199 aastat. Tegemist on männikute ja segametsadega või märgalade männikute ja kaasikutega.
Viimsi keskosa MKA on 224,2 ha suurune ala ja on põline metsamaa, mille põhjaosa (Reinu tee äärne ala) on niiskema iseloomuga ja lõunaosa kõrgema reljeefiga. Kogu ala on oluline põtrade (Alces alces) ja metskitsede (Capreolus capreolus) toitumis-, rände- ja varjeala. Sellel alal elab ja toitub enam-vähem püsivalt hinnanguliselt umbes 7-8 põtra ja vähemalt 10 metskitse, aga läbi rändab neid sellelt alalt ilmselt oluliselt rohkem. Lisaks elavad alal nii rebased (Vulpes vulpes), hall- ja valgejänesed (Lepus europaeus ja L. timidus), metsnugised (Martes martes), oravad (Sciurus vulgaris) ja mitmed pisiimetajad. Kõnealustes metsades leidub rähnide sepikodasid ja suured varjulised puud pakuvad kõrget potentsiaali nii röövlindude pesitsuseks kui ka mitmete kaitsealuste nahkhiirte varjepaikadeks. Alal või selle lähistel on registreeritud viis liiki nahkhiiri: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), veelendlane (Myotis daubentonii), tiigilendlane (Myotis dasycneme) ja pruun-suurkõrv (Plecotus auritus). Nende liikide suvised toitumisalad on suhteliselt suured, aga kõikidele neile liikidele sobivad varjepaigad vanades õõnsustega puudes, mida kaitseala metsades ka leida võib.
2013. aastal kohati Viimsi keskosa MKA-st lõunas ja idas ilvest (Lynx lynx), 2022. aastal leiti poolsaarel ilvese jälgi. 2023. aastal jäi üks ilves Viimsi poolsaarel rajakaamerasse. Ilvese liikumine Viimsi poolsaarel viitab sellele, et loomad pääsevad läbi rohekoridoride alale ja suuremad ühendatud rohealad pakuvad toitumisvõimalusi ka kiskjatele. Viimsi poolsaare metsad ei ole ilvesele piisava suurusega kodupiirkond, aga siiski satub sinna vahel üksikuid rändavaid ilveseid, kes võivad alale ka mõneks ajaks pidama jääda, eriti siis, kui metskitsede arvukus neis kohtades parasjagu väga kõrge on. Suurulukitega elukeskkond on pikas perspektiivis oluliselt kestlikum kui ilma ulukiteta. Seda seepärast, et ulukid on osa ökosüsteemide toitumisahelatest ja mida terviklikumad need on, seda vastupidavam on igasugustele mõjuritele ka ökosüsteem.14 Viimsi keskosa MKA on oluline lüli poolsaare keskosas terviklikku ökosüsteemi panustamisel pakkudes ise elusloodusele elupaika, aga olles ka ühenduslüliks teistele aladele liikujatele.
Viimsi keskosa MKA-le jäävad väga väärtuslikud marja- ja seenemetsad, mis on aga intensiivsete raiete ja elamuarenduse tõttu ohtu sattunud. Kõige rohkem leiab alalt marjadest harilikku mustikat (Vaccinium myrtillus), aga kasvab ka sinikat (Vaccinium uliginosum), metsmaasikat (Fragaria vesca), harilikku vaarikat (Rubus idaeus) ja pohla (Vaccinium vitis-idaea). Söögiseentest leidub arvukalt erinevaid riisikaid ja puravikke. See on väga eriline väärtus, et nii tiheda asustusega alal nagu seda on Viimsi poolsaar, on leida kodu lähedal nii väärtuslikke korilusmetsi. Ida-, kesk- ja lääneosas leidub ka niidulaike, kus on endale elu- ja toitumispaiga leidnud arvukalt putukaliike.
2.1.2. Esteetiline väärtus
Esteetilised hinnangud on oma olemuselt subjektiivsed, sest on võimatu lahus hoida maastikku ja seda hindavat inimest. Esteetiliste väärtuste hindamisel võib siiski pidada silmas järgmisi aspekte: ilu, mitmekesisus, omapära, traditsiooniline ilme, hooldatus, vaheldusrikkus, huvitav reljeef, ilusad vaated jm.15
Käsitletav ala pakub Viimsi valla elanikele ja ka kaugemalt tulijatele arvukalt ökosüsteemiteenuseid ehk loodushüvesid. Lisaks marjade ja seente korjamisele saab metsas jalutades nautida kauneid vaateid paksult sammaldunud rändrahnudele, mis kuusikute all rohelise künkliku mikrorejeefi kujundavad. Alal saab liikuda pimedates samblastes kuusikutes, valgusküllastes männikutes, aga ka segametsades, mille kõrged haavad ja kased kasvavad vaheldumisi okaspuudega ning madalad sarapuud on kaunilt kihilised. Alal on väga vanade puudega osi, mis jätavad metsas liikujale ürgse mulje ja metsaservi, millel saab ka kiilide lendu jälgida. Metsades sees inimtekkelisi radasid peaaegu pole, mis viitab ala looduslikkuse säilimisele. Inimesed liiguvad kaitsealal kas metsasihtidel, teedel või päris metsa sees. Ala kasutavad aktiivselt nii tervisesportlased kui ka loodushuvilised ja korilased. Ala sobib hästi ka elurikkuse tundmaõppimiseks ja loodusõppe korraldamiseks.
Kuigi käsitletav ala on juba hiljutistest uuendusraietest ja ka piirnevast elamuarendusest tugevalt mõjutatud, on siin siiski säilinud nii väärtuslikud looduskooslused ja nende taastumisvõime kui ka nende pakutavad kvaliteetsed looduse hüved. Erinevas vanuses puud pakuvad rohkelt tingimusi erinevatele liikidele ja mitmekülgsus muudab ala potentsiaalselt plastilisemaks erinevatele keskkonna- või inimmõjudele reageerimisel. Erinevad liigid pakuvad nii silmailu kui ka võimet tervist parandada (näiteks ravimtaimede korjamine).
2.2. Loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekus
Loodusekspert L. Klein leidis ekspertiisi raportis, et ala kaitse alla võtmine on igati põhjendatud. Alal leidub ohtralt mustikaid, vaarikaid, pohli ja seeni, mis on kohalikele elanikele väärtuslikud loodushüved ja inimesed tarbivad neid hüvesid aktiivselt. Kodulähedane korilus kuulub looduse kultuuriliste hüvede hulka ning on väärt hoidmist. Mida lähemalt saadakse toit oma lauale, seda väiksem on ka ökoloogiline jalajärg, seepärast pingutatakse nii Eestis kui mujal Euroopas lühemate tarneahelate poole. Lisaks on ala kaitsmine otstarbekas ja oluline ka muus rekreatiivses mõttes. Inimestele meeldib looduses liikuda ja selleks on alal olemas erinevad teed ja metsasihid. Soovija võib seal jalutada, joosta, sõita rattaga, tegeleda fotograafiaga vmt. Samuti saab alal viia läbi matku, teha õppe- ning teadustööd. Füüsiline aktiivsus ja madal stressitase on inimesele olulised nii südame-veresoonkonna tervise, tugevama immuunsüsteemi kui ka üldise tervise seisukohalt.16 Ka Riigikohus on korduvalt välja toonud, et ala kohaliku kaitse alla võtmisel on asjakohane kaalutleda ala olulisust kogukonnale ja puhkemajanduslikku potentsiaali.17
Loodusel on oluline roll, et tagada inimeste vaimne ja füüsiline heaolu ning ühiskonna suutlikkus tulla toime üleilmsete muutuste, terviseohtude ja katastroofidega. Ka näiteks COVID-19 pandeemia puhul tuli selgelt välja looduse oluline roll meie elus ning miks selle kaitsmine ja taastamine oluline on.18 Ajal, mil kehtisid erinevad liikumispiirangud ja tuli hoida teiste inimestega distantsi, võimaldas looduses liikumine taastada nii vaimset kui füüsilist tervist. Lisaks on elurikkuse ja hästi toimivate ökosüsteemide kaitsmine ja taastamine väga oluline, et suurendada meie vastupanuvõimet erinevatele haigustele.19 Nii Eestis kui ka mujal läbi viidud uuringutega on näidatud, et looduslikud keskkonnad ja madal allergiate tase on omavahel seotud. Eestis läbi viidud elupaikade uuringus toodi välja, et kõige madalam on allergiate tase metsade läheduses, eriti kombineeritult niitude ja soodega. Ka lapsed, kes on kasvanud üles looduse keskel on tervemad kui need lapsed, kes kasvavad linnalises keskkonnas ja looduses väga ei liigu.20 Seega on igati otstarbekas hoida Viimsi keskosa MKA koos tema naabruse kaitsealadega, et seeläbi panustada inimeste tervisesse.
Ala kaitse alla võtmise suurim otstarbekus seisneb aga selles, et see loodusmaastik on oluline osa Viimsi valla terviklikust rohevõrgustikust ja jääb selle südamesse: ta ühendab üheks tervikuks kõik teised. Tegemist on tuumikalaga. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringus „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ on välja toodud, et tuumalal, tugialal ja astmelaual tuleb vältida asustuse tekkimist ja uusehitisi ning terviklike loodusalade killustumist. Rohevõrgustiku eesmärgiks on elurikkuse kaitse ja säilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning rohemajanduse, sh puhkemajanduse edendamine. Eraldi on rõhutatud, et rohevõrgustiku alal tuleb elurikkuse kaitset pidada oluliseks eesmärgiks.21 Tänu kaitsealale saab paremini kaitsta piirkonna roheala ning seeläbi saavad elusolendid kasutada sealset rohelust elu-, toitumis-, talvitumis- ja sigimispaigana. Ilma kaitseta jääb see maastik koos kõigi oma väärtuslike elementidega (mh liikide ja kogu bioloogilise mitmekesisusega) ohustatuks ja ohtu satuvad ka kõik ümbruskonna maastikukaitsealad, sest teisi alasid ühendav roheala võib sattuda liigse majandamise või elamuehituse alla. Nii killustuvad aga elupaigad ja löövad välja väga paljud negatiivsed tagajärjed, mis viivad asurkondade hääbumise ja väljasuremiseni. Viimsi keskosa MKA tasakaalustab valla kogu mandriosa arengut ning säilitab tulevastele põlvkondadele eripärase piirkondliku loodusmaastiku, kus Viimsi poolsaare süda on roheline ja liigirikas.
Omavahel ühendatud MKA-d loovad ühtse terviku. Suurematele aladele mahub lisaks floorale ja faunale ka rohkem inimesi. See tähendab ühest küljest, et inimesed hajuvad maastikul ja omavad seeläbi loodusele väiksemat mõju (näiteks taimede tallamine, loomade häirimine), teisest küljest aga jagub loodusressursse igaühele rohkem ja alal saab nautida rahu ning kuulata loodushääli. Ka konkurents marjadele, seentele ja muudele loodushüvedele on suurematel loodusaladel väiksem, mis tähendab ka looduse paremat taastumisvõimet.
10 ja 30 aasta perspektiivis jätkub Eestis elurikkuse kahanemine. Elurikkuse kaitse ja trendi ümber pööramine nõuab looduskaitsealade, sh kohalike kaitsealade pindala suurendamist, aga samuti ka kogu rohevõrgustiku ökoloogilise kvaliteedi suurendamist.22 Suurem liigiline mitmekesisus aitab parandada metsa pikaajalist kohanemisvõimet ning metsade suutlikkust taastuda ja ise korrastuda.23 Elurikkuse hoidmine on ka majanduslikult hästi põhjendatud. See investeering, mille me teeme praegu looduse säilitamiseks või taastamiseks, on hinnangute järgi kordades või isegi kümnetes kordades väiksem, kui see kasu, mida loodus meile oma hüvedega pakub.24
Oluline on ka metsade panus kliima- ja veeregulatsiooni ning süsinikdioksiidi sidumise ja säilitamise, mulla stabiliseerimise ning õhu ja vee puhastamise seisukohast.25 Rohealad kaitsevad üleujutuste, põua ja kuumalainete eest. Aktiivse metsamajanduse või lausalise täisehituse tulemusel need väärtused alalt kaovad. Seega on otstarbekas Viimsi poolsaarel, kus inimeste sisseränne ületab kordades väljarännet ja surve erinevate hoonete ning teede ehitamiseks püsib kõrge, säilitada Viimsi valla loodusmaastikke ja hoida neid omavahel ühendatuna.
2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik
LKS § 4 lõikes 1 on sätestatud kaitstavate loodusobjektide tüübid, mille hulka kuuluvad muu hulgas kaitsealad (nt looduskaitsealad, maastikukaitsealad) ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Sama paragrahvi lõike 7 järgi võib kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla mh maastik, mis ei paikne kaitsealal. Toetudes nii ekspertiisis toodud asjaoludele kui ka sellele, et kaitseala asub mitme varem loodud maastikukaitseala vahel, mille maastik ja kaitse-eesmärk on sarnased, siis loodusobjekti tüübi valikul otsustati maastikukaitseala kasuks. LKS § 28 lõige 1 sätestab, et maastikukaitseala on maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks loodud kaitseala.
2.4. Kaitstava loodusobjekti välispiir ja vööndi piir
Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et see hõlmab olulisemaid kaitset vajavaid loodusväärtusi ning ala piirid peavad olema selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad, mistõttu on võimalusel kasutatud katastripiire ja olemasolevate maastikukaitsealade välispiire ning lineaarseid ristkoordinaate.
Kaitseala koosseisu arvatakse järgmised riigimaa kinnisasjad: Viimsi metskond 81 (89001:003:0294, 10,9393 ha) ja Krillimäe tee 2, Viimsi metskond 79 (89001:001:1273, 547,72 ha) osas, mis ei ole hõlmatud Krillimäe ning Leppneeme-Tammneeme maastikukaitsealaga. Kaitseala koosneb kahest lahustükist, mille puutepunkt asub tasapinnalistel ristkoordinaatidel L-EST97 X:6599554.84 Y:547449.00 (geodeetilised koordinaadid EUREF-EST97 X:59.53091 Y:024.83848).
LKS § 44 lõike 1 kohaselt võib omavalitsuse poolt moodustatud kaitsealal kehtestada LKS §-s 31 ehk piiranguvööndis sätestatud kaitsekorda, mida võib kaitse-eeskirjaga leevendada. Kaitseala piiranguvööndi piir kattub kaitseala välispiiriga. Kaitseala välispiir on märgitud määruse eelnõu lisas olevale kaardile. Viimsi keskosa MKA pindala on 224,2 ha ning jääb täies ulatuses riigiomandis olevale maatulundusmaale.
Kaitseala valitsejaks on Viimsi Vallavalitsus.
3. Kaitsekord
Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal esinevaid loodusväärtusi ning Tirts & Tigu OÜ juhatuse liikme L. Klein poolt koostatud ekspertarvamust. Üldiselt on kaitse-eeskirjas sätestatud kaitsekord piiranguvööndi tingimusi järgiv, väljakujunenud tavasid ning inimeste igapäevaseid harjumusi see otseselt ei mõjuta. Piirangute seadmisel on lähtutud põhimõttest, et kõnealusel alal saab jätkuda tavapärane külastus ning on võimalik ellu viia kaitsekorralduslikke töid, rajada puhkerajatisi ja hooldada tehnovõrke. Kaitse-eeskirjas kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagavad kaitse-eesmärkide saavutamise ning on saavutatava mõjuga proportsionaalsed. Kaitse-eeskirjas piirangute seadmise eesmärk on alal leiduvate, kohalikul tasandil oluliste loodusväärtuste säilimine, et hoida ja kaitsta väärtuslikku maastikku. Seletuskirja järgnevates punktides on esitatud piirangute põhjendused.
3.1. Lubatud tegevused
Kaitsealal on lubatud majandustegevus, arvestades määruses sätestatud erisusi. Inimestel on lubatud kaitsealal viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi. Kehtestatud ei ole liikumispiirangut, sest alal ei esine kaitsealuseid liike, mida nende kasvukohas, elupaigas või koondumispaigas viibimine võiks kahjustada. Samas kontrollimatu telkimine, lõkke tegemine ja grillimine võivad ohustada kaitseväärtusi, seetõttu sellisteks tegevusteks vajalikud kohad tuleb ette valmistada ja tähistada. Hetkel alal ettevalmistatud telkimise, grillimise ja lõkketegemise kohad puuduvad. Kaitse-eeskiri võimaldab kaitseala valitseja nõusolekul eelnimetatud kohti rajada. Selliste kohtade rajamisel tuleb pidades silmas ala kaitse-eesmärki ja inimeste vajadusi.
Maastikukaitsealal on piiratud üle viiekümne inimesega rahvaürituste korraldamine selleks ette valmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas. Kui osalejaid on üle viiekümne, tuleb ürituse korraldamiseks taotleda kaitseala valitseja nõusolek. Piirang on vajalik eelkõige selleks, et vältida maastiku kahjustamist ja kaitsta kaitsealuste liikide kasvukohti ning elupaiku. Ürituse korraldamiseks nõusoleku andmisel saab kaitseala valitseja seada liike või maastikku säästvaid tingimusi ja piiranguid. Kuni viiekümne osalejaga ürituste sh õuesõppe või välitreeningute korral ei nõuta kaitseala valitseja nõusolekut, sest see on ebamõistlik ja liigselt range võrreldes riiklikul tasandil kaitstavate alade kaitserežiimiga.
Jalgrattaga võib sõita olemasolevatel radade ja teedel, kuna väljaspool radu sõitmine kahjustab pinnast ja seal kasvavaid taimi, seeni ja muud elustikku ning võib kahjustada mõnda elupaika oluliselt. Alal mootorsõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ja maatulundusmaal metsamajandustöödel.
Kaitsealal on lubatud ulukite arvukuse reguleerimine (jahipidamine) kaitseala valitseja nõusolekul. Viimsi vallas ei ole moodustatud jahipiirkonda jahiseaduse mõistes, seega jahipidamine saab toimuda kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel (KOKS § 6 lg 3 p 2) jahiseaduses toodud reeglite alusel. Jahipidamise keelamiseks puuduvad looduskaitselised põhjused ning jahipidamine alal võib olla vajalik nt ka vigastatud või ohtliku metslooma laskmiseks või püüdmiseks. Ulukite loenduste andmed viitavad, et põtrade ja metskitsede arvukus Viimsi poolsaarel ületab Eestis kokkuleppelise metsamajandusele talutava ülempiiri. Samas, kuna kaitseala eesmärgiks ei ole metsamajandus, siis sõltub arvukuse piiramine suuresti kohalike elanike sotsiaalsest taluvuspiirist. Ulukite kõrge arvukus võib lisaks varalisele kahjule põhjustada ka tervisekahjustusi (liiklusõnnetus, rünnak), seetõttu on tähtis jätta võimalus ulukipopulatsiooni reguleerimiseks. Vajadust võimalusele reguleerida ulukite arvukust toetab ka Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ rohevõrgustiku toimivuse uuring (2021). Ulukite arvukuse reguleerimisel tuleb kinni pidada kõigist jahiseaduses ning selle alusel antud määrustes sätestatud ohutusnõuetest ning vältida ala külastajate või lähedalasuvatel kinnistutel viibivate inimeste ohtu seadmist.
Ehitustegevus on alal üldjuhul keelatud, välja arvatud kaitseala, virgestus-, puhke- ja õppesihtotstarbeks rajatiste ja hoonete ehitamine. Püstitada on lubatud ka tehnovõrgu rajatisi ja -hooneid ning hooldada ja remontida olemasolevaid rajatisi. Ehitustegevuse piiramine on põhjendatud, kuna see võib maastikule väga tugevat negatiivset mõju omada. Erandid on kehtestatud selleks, et vajadusel varustada ümberkaudseid elanikke vajalike teenustega, parandada alal virgestusvõimalusi ja pakkuda inimestele laiemaid võimalusi loodushüvedest osa saada, mh läbi loodushariduse. Ala on potentsiaalne puhke- ja sportimisala, mistõttu on jäetud võimalus selle välja arendamiseks viisil, mis ei kahjusta kaitse-väärtusi. Väikesemahulised arendused (matkaraja rajamine, infotahvlid, puhkekoht jmt) ei kahjusta maastikku määral, mis kaaluks üles sellistest arendamistest saadava positiivse tulemi. Lisaks saab neid paiku rajades valida kõige vähem loodust kahjustava trajektoori ja asukoha. Iga arenduse puhul tuleb aga eelnevalt kaaluda mõju alale ja pidada silmas ala kaitse-eesmärki. Kogu ehitustegevus kaitsealal toimub kaitseala valitseja nõusolekul.
3.2. Keelatud tegevused
Kaitsealal on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine. Veerežiimi muutmine, mis maaparandussüsteemi rajamisega kaasneb, on enamasti olulise keskkonnamõjuga tegevus, mis avaldab alal välja kujunenud kooslustele ja seal elavatele liikidele tugevat negatiivset mõju. Muutused veerežiimis muudavad kasvukohatingimusi ja seeläbi ka koosluste liigilist koosseisu ning mitmekesisust. Maaparandussüsteemide rajamine avaldab mõju väga laiale alale ja nii võib kahjustada saada ka ümbritsev ala. Samas on jäetud kaitse-eeskirja võimalus olemasolevaid maaparandussüsteeme uuendada ja hooldada kui selleks tekib vajadus: näiteks on olemasolev väärtuslik elupaik sattunud liigniiskuse tõttu ohtu.
Kaitsealal on keelatud maavara kaevandamine. Maavara kaevandamisega kujundatakse ümber maastikku, hävitatakse isendeid ja liikide elukohti ning rikutakse maastikuilmet, samuti võib see mõjutada piirkonna veerežiimi. Kaevandamise tagajärjel kaovad loodusest marja- ja seenekorjekohad ning sissekäidud loodusrajad, kaovad ilusad loodusvaated ja tõuseb ala häiringutase Kaevandusmasinatega kaasneb mürataseme tõus, tolm ja uute teede rajamine, sest rasketele masinatele on vaja sobivaid teid. Kaevandamise keelamine on kaitseväärtuste säilitamiseks hädavajalik meede, millest leebema vahendiga ei ole kaitse-eesmärke võimalik saavutada. Arvestades suurt avalikku huvi maastikuilme ja virgestusvõimaluste säilimise vastu, mitmekülgset elustikku, roheala väärtust teisi maastikukaitsealasid ühendava alana ja paljude erinevate koosluste olemasolu alal, on piirang ka mõõdukas.
Viimsi keskosa MKA-l on keelatud uuendusraie. Erinevalt naaberaladest (Mäealuse, Krillimäe, Leppneeme-Tammneeme ja Rohuneeme MKA), kus turberaie on lubatud ja piirangutega ka lageraie, neid Viimsi keskosa MKA-l teha lubatud ei ole. Peamiselt tuleneb see sellest, et tegemist on olulise tuumikalaga teiste kaitsealade vahel ja soov on seda maastikku praegu ning tulevikus võimalikult loodusliku ja metsasena näha, sest tegu on väga olulise ühendusalaga bioloogilise mitmekesisuse tagamise mõttes. Võrreldes Maa-ameti kodulehel26 olevaid 2002. aasta ja tänapäeva ortofotosid ilmneb, et selle ajaga on alal lagedaks raiutud ligikaudu 44 ha, mis on peaaegu 20% kaitseala suurusest, kusjuures enamus raiest jääb viimasesse kümnesse aastasse. Seega, on ala varasematest lageraietest tugevalt mõjutatud ja valla soov on alles jäänud väärtuslikke metsi säilitada. Uue metsa kasvamine võtab kaua aega ja kui kogu ala saab suuremal või väiksemal määral uuendusraietest puudutatud, siis kaob sellel pikaks ajaks nii visuaalne ja rekreatiivne kui korilusväärtus, loomadel on raskem alade vahel liikuda ja kaob väga suur hulk isendeid ning nende elupaiku, terveid kooslusi.
Võib eraldi välja tuua, et lageraiel on kohalikule linnustikule tugev negatiivne mõju, sest selle käigus hävivad paratamatult nii maapinnal, põõsastikes, puuõõnsustes ning -võrades pesitsevate lindude munad või hukkuvad lennuvõimetud pojad; üksikute säilinud pesade kiskjate saagiks langemise või pesahülgamise tõenäosus kasvab27; lisaks kaovad alalt puud, mida varem pesitsemiseks kasutati. Rootsis neli aastat väldanud uuringus selgus aga, et valikraiutud okasmetsades on puuvõrades ja maapinnal elutsevaid röövikuid, larve, ämblikke ja teisi selgrootuid oluliselt rohkem kui lageraiete alal, mistõttu on valikraiega majandatava metsa linnustik oluliselt rikkalikum lageraiete piirkonna linnustikust.28
Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) on suur huvi raieküpsete metsade29 langetamiseks ja just lageraie formaadis,30 kuid Viimsi poolsaare metsade väärtust ei tohi vaadata vaid puidu väärtust silmas pidades. Metsa ökoloogiline ja majanduslik väärtus ei vasta samadele kriteeriumitele. Sõnapaar „mädanevad metsad“ tähistab majanduslikus mõttes kaduma läinud tulu, kuid tähistab ökoloogiliselt väärtuslikku arengustaadiumit metsas. Metsas surnud ja mahalangenud puu (lamapuit) on ökoloogiliselt suure väärtusega, kuna on elupaigaks ligi 40%-le ohustatud liikidele.31 Metsaseaduse § 2 viitab olulisusele metsa majandada ökosüsteemi kaitsvalt ja säästvalt.
Viimsi valla riigimetsade majandamise kavale (RMK dokument, mis tänaseni vastu võtmata) tellitud ekspertiishinnangu32 kohaselt on Viimsi metsadel peamiselt rekreatiivsed omadused ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ning keskkonnakaitseline ülesanne (vee-, müra-, õhusaaste ja tuulekaitse), puidu varumine aga väheoluline ja sekundaarne kõrvalfunktsioon. Tuleb meeles pidada, et uuendatavate metsade loodusväärtused (näiteks kaitsealused liigid) võivad metsauuendustöödega kaduda ning mitte enam taastuta. Dendroloogia dotsent Ivar Sibul toob eksperthinnangus välja ka selle, et suured lageraiealad rikuvad terviklikult säilinud väärtuslikku loodusmaastikku ja metsaökosüsteeme, ohustavad pöördumatult bioloogilist mitmekesisust ning suurendavad oluliselt tuule mõju kasvama jäävatele puistutele.
Seoses uuendusraie piiramisega saab välja tuua ka selle, et alates 2021. aastast järgib Viimsi vald kliimamuutustega kohanemise arengukava33, milles on kaardistatud erinevaid kliimat mõjutavaid tegureid ja Viimsi valla panust kliimasoojenemisega34 võitlemisel. Mitmed planeeritavad tegevused on seotud just süsihappegaasi atmosfääri paiskamise koguste piiramisega. Eesmärk on tagada paremad elutingimused nii kohalikus kui ka laiemas perspektiivis. Tartu Ülikooli säästliku metsanduse teadur Raul Rosenvald on välja toonud,35 et kliimamuutuste pidurdamiseks peab võimalikult palju süsinikku hoidma „seotuna“. Seotud süsinikku on nii mullas, elusates ja surnud puudes ning muus elustikus, aga ka puidust toodetes. Samas puidubilansi järgi läks Eestis 2017. aastal puidutoodeteks vaid 21%. Selge on aga see, et pärast lageraiet on enamik raiesmikke kümmekond aastat süsiniku emiteerijad. Kui vaadata kuusikuid, siis kuusel, mis raiutakse keskmiselt 85-aastaselt, saabub aeg, kus raie järel tekkinud uue metsapõlvkonna puidus salvestatud süsinik ületab kasvama jäänud kuusiku puidus salvestunud süsiniku koguse, enam kui 60 aasta pärast. R. Rosenvald kirjeldab, et arvestades nii metsas olevat puiduvaru kui ka puidukasutust, võimendab pärast lageraiet üks Eesti keskmine puistu kliimamuutusi soojenemise suunas vähemalt 60 aastat. Soomes on leitud, et just madala raiemahu puhul hoiaks sealne metsasektor nii pikas kui ka lühikeses perspektiivis kõige enam süsinikku seotuna.
Kaitseala soovitatakse majandada peamiselt läbi valik- ja kujundusraie. Püsimetsandus arvestab metsaökosüsteemi keerukuse ja omapäraga ning kasutab puidu tootmisel mitmekesist ja hästi toimivat ökosüsteemi. Eesti teadlaste koondatud info põhjal on püsimetsandusel elustikule mitu toetavat mõju. Näiteks hoiab püsimetsandus suhteliselt hästi varjulembeseid olendeid; säilikpuud jäävad metsa varju ja pakuvad nii jahedat ning niisket kasvupinda ja varjevõimalusi, püsides ühtlasi ka kindlamalt püsti; säilikpuuks saab jätta ka kuuski, mis lageraiesmikul sageli tuulega ümber kukuvad; erinevad vanad tugevate okstega säilikpuud, mis paiknevad teiste puude varjus, pakuvad erinevaid pesitsusvõimalusi kotkastele ja kullidele; metsased alad on erinevatele liikidele paremad ühenduskoridorid alade vahel liikumiseks kui lagedad alad; linnuliikide arvu metsas suurendab puude suuruse varieeruvus puistus ja linnustiku liigilisse koosseisu panustab palju surnud puidu olemasolu, sh õõnepuude hulk; jättes metsa alles suuri kuuski, sangleppi ja laialehiseid puid, vanu, krobelise korbaga ning seisvaid surnud puid panustatakse samblike mitmekesisusse.36 Valikraiete puhul ei tohi minna ka seda teed, et välja raiutakse kõige väärtuslikumad ja kvaliteetsemad puud (alles jäävad aga kõige viletsamad) ning et metsad raiutakse liiga hõredaks. Seega on võimalik läbi targa metsamajanduse panustada liigilise mitmekesisuse säilimisse ja isegi suurendamisse ehk siis maastiku väärtuse kasvu. Pinnase, taimede ja maastikuilme kaitseks tohib käsitletaval alal puidu kokku- ja väljavedu teha ainult külmunud pinnasel.
Võrreldes lageraiet valikraietega saab esimese kahjuks maastikukaitse osas välja tuua, et protsess lõppeb alati lõppraiega; pidevat metsa uuenemist ei toimu (väljaraiutud puude looduslikku asendumist või inimese poolt kaasaaidatud asendamist); mets, kui elukeskkond ei säili ega saa oma funktsioone pidevalt täita; esinevad ühevanuselisele metsale omased arengufaasid raiestikus ja metsakultuurist küpse metsani.37 Raiete teostamisel tuleb säilitada elupaigaline mitmekesisus ja metsaalade ruumiline sidusus. Liigiliselt ja geneetiliselt mitmekesine mets on tunduvalt vastupidavam ka võimalike patogeenide ja kahjurite ründe suhtes.38 Seega on võimalik tarkade ja läbi mõeldud raietega maastiku väärtust hoida ja isegi suurendada.
Uuringud on näidanud, et lageraie järel väheneb söögiseente saagikus drastiliselt. Näiteks Rootsis on leitud, et pärast lageraiet jääb alles vaid 15% endisest saagikusest (Wasterlund 1989).39 Kümme kuni mõnikümmend aastat pärast lageraiet on kogusaak väga väike, sest valdav osa söögiseentest suudab elada vaid sümbioosis puudega. Lisaks tuleb välja tuua, et mustika puhul kaob lageraie järel korjekoht mitmekümneks aastaks.40 Viimsi keskosa MKA on aga väga oluline mustikate ja söögiseente korjamise koht. Intensiivsete raietega vähendame maastiku korilusväärtust märkimisväärselt.
Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine, sest see vaesestab looduslikku mitmekesisust ja maastikuilmet ning pole kaitstavale alale kohane. Metsa majandamine on kaitse-eeskirja kohaselt lubatud tegevus, kuid metsa majandamisel tuleb lähtuda kaitseala kaitse-eesmärgist. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud kõik raieliigid, välja arvatud uuendusraie, mis on kaitse-eeskirja kohaselt keelatud.
Turberaie on selline rühm uuendusraieliike, mille rakendamisel vana mets raiutakse mitme raiejärguga ühe vanuseklassi, harvem pikema perioodi jooksul, et luua soodsad tingimused okaspuude eeluuenduse arenemiseks või nende järelkasvu tekkimiseks ja kasvuks hõrendatud vana metsa turbe all või vana okasmetsa vahetus naabruses.41 Ka turberaie puhul nagu ka lageraie puhul tuleb metsaseaduse kohaselt lank raidmetest puhastada. Raidmete koondamine või äravedu aga ei panusta ala looduslikkuse säilimisse. Turberaiet kasutatakse seal, kus tahetakse pehmendada lageraie mõju. Samas turberaielangid on tavaliselt suuremad kui lageraielangid.42 Raietüübi eesmärk ei ole säilitada vana metsa või luua mitmekesist metsa vaid osade kaupa siiski kogu alalt raieküps mets langetada. Eesmärk on majanduslik.
Turberaiel on kolm alamliiki: häil-, veer- ja aegjärkne raie. Aegjärkse raie korral raiutakse uuendamisele kuuluvas metsas puid hajali üle raielangi kahe või enama raiejärguna. Häilraie korral raiutakse uuendamisele kuuluv mets häiludena korduvate raiejärkudena. Häilraiel võib ühe hektari kohta sisse raiuda kuni viis häilu. Esimesel raiejärgul võib häilu läbimõõt olla kuni 40 m, teisel raiejärgul võib seda suurendada kuni 30 m ja kolmanda raiejärguga võib häiludevahelisel alal kõik puud raiuda. Veerraie korral raiutakse uuendamisele kuuluvas metsas puud langi servast lageraie korras korduvate raiejärkudena mitte rohkem kui puistu kõrguse laiuselt. Lagedaks raiutud riba kõrval raiutakse järelkasvu olemasolu korral üksikpuud või häilud puistu kõrguse laiuselt. Lageraieala võib laiendada pärast eelmise raiejärguga lagedaks raiutud metsaosa uuenemist.43 Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri” § 16 lõike 1 kohaselt loetakse mets uuenenuks, kui hektaril kasvab vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku mändi või vähemalt 1000 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku kuuske või vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku tamme või vähemalt 1500 1,0 m kõrgust ja kõrgemat muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki. Seega käib arvestus 0,5 ja 1 m pikkuste puukeste alusel. Hoolimata sellest, et turberaiet kasutatakse lageraiele leebema alternatiivina, on siiski tegu intensiivse raiega, mille puhul mets ei saa oma ökoloogilisi eesmärke täita, vaid peale suhteliselt lühikest perioodi kaotab kõik oma raieküpsed puud ja kõrghaljastuse. Puu ökoloogiline väärtus aga ei lõppe raieküpsuse saavutamisega, vaid tema väärtus metsamaastikus võib vanuse kasvades hoopis tõusta. Lisaks tuleb välja tuua, et kooslused arenevad välja pika aja jooksul ja alal hävinud liigid ei pruugi enam kunagi alale tagasi tulla. Intensiivne raie mõjutab negatiivselt valla rohealade põhieesmärkide täitmist ja on vastuolus kaitseala kaitse-eesmärgiga. Ka Viimsi valla arengukavas rõhutatakse, et Viimsi metsade majandamine peab toimuma säästlikult ja lähtuma metsaasukate elupaikade ja liigirikkuse säilitamise vajadusest.44
Kaitsealal on keelatud biotsiidi, väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine. Piirang on põhjendatud, kuna nende vahendite kasutamine kahjustab looduslikku tasakaalu, vähendab koosluste mitmekesisust ja liigilist mitmekesisust. Samuti soodustab nende kasutamine osa liikide domineerimist ning teiste kadumist.
3.3. Tegevuse kooskõlastamine
Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud kindlaks LKS § 14 lõikes 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detail- ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist ning jahiulukeid lisasööta.
Kui tegevus vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kuid võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala seisundit, ei kooskõlasta kaitseala valitseja seda tegevust. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel ei kahjusta tegevus kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides on nimetatud tegevus, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
Tegevuste kooskõlastamisel saab kaitseala valitseja esitada tingimusi, millega välditakse kaitsealadel majandustegevuse kahjustavat mõju.
4. Määruse mõjud
Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates loodusmaastike säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Kaitseala olemasolu mõjub positiivselt kohaliku kogukonna kindlustundele, sest loodusväärtused säilivad ka edaspidi ning ala jääb avalikku kasutusse. Lisaks annab see laiemale avalikkusele signaali ala väärtustest ning kaitseala valitsejale paremad võimalused ja selge raamistiku ala kaitse korraldamiseks. Täiendavalt võib kaitseala olemasolu kaudselt tõsta kinnisvara väärtust piirkonnas, sest hoonestamiseks potentsiaalse ala pindala Viimsi poolsaarel väheneb, aga teisest küljest ilmselt tõstab olemasolevate hoonete väärtust kauni, mitmekülgse ja paljusid loodushüvesid pakkuva maastikukaitsealal lähedus. Lisaks omab kaitseala loomine tugevat positiivset mõju Viimsi poolsaarel elavatele liikidele ja bioloogilisele mitmekesisusele, sest ühest küljest säilitatakse Viimsi keskosa MKA-l suur ja väärtuslik metsaala, teisest küljest aga panustatakse kogu rohesüsteemi toimimisse, sest Viimsi keskosa MKA on teisi maastikukaitsealasid üheks tervikuks ühendav ala.
Kaitseala moodustamisega piiratakse ala kasutamist tulundusmetsana ning puiduvarumise funktsioon tuleb esile alles siis, kui kaitseala eesmärgid on saavutatud. Tulenevalt kehtestavatest piirangutest muutub puiduvarumine maaomanikule keerukamaks ning alternatiivsete raieliikide rakendamine on kulukam. Seetõttu võib negatiivse mõjuna tuua välja kahaneva puiduvarumise võimaluse ja selle tulususe vähenemise maaomanikule.
Kaitseala moodustamisega kaasnevad kaitseala valitsejale halduskoormuse suurenemise kui ka muud täiendavad kulud. Kaitseala moodustamise järgselt tuleb käsitletaval alal tehtavad tegevused suures osas kooskõlastada kaitseala valitsejaga, mis tähendab täiendavate kaalutlustoimingute ja -otsuste tegemist. Samuti on kaitseala moodustamise järgselt otstarbekas tellida valdkonna eksperdilt kaitsekorralduskava koostamine (LKS § 25 lg 1), mille abil selgub tööde loetelu ning nende ligikaudne maksumus, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Käesoleval hetkel ei ole võimalik hinnata, milliseid töid ja millises ulatuses on vaja teha, et kaitse-eesmärgid oleksid optimaalsemalt saavutatud. Potentsiaalselt soovitakse alal säilitada ja täiendada Viimsi valla elanike virgestusvõimalusi ning seetõttu lisanduvad ala hooldamisega täiendavad kulud. Sealjuures tuleb arvestada, et matkaradade hooldamisega võivad kaasneda kohati raie vajadus, mille läbiviimine ei pruugi olla maaomaniku huvi ning sellega kaasnevad kaitseala valitsejale täiendavad kulud.
5. Loodusobjekti kaitse alla võtmisega ja kaitse korraldamisega seotud kulutused
Vastavalt LKS § 8 lg-le 3 korraldab kaitse alla võtmise algataja ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku. Eelnevast tulenevalt kaasnesid kaitse alla võtmisega kaitseala valitsejale ekspertiisikulutused.
Kaitse korraldamisega, arvestades ennekõike ala loodusväärtuste säilitamisvajadust, ei ole märkimisväärseid kulutusi ette näha, sest pigem tuleks ala kooslustel lasta kujuneda looduslikul viisil. Kulu võib kaasneda seoses sellega, et mõnel pool võib olla vajalik eemaldada tormimurdu teeradadelt ja hooldust vajavad ilmselt ka kaitseala pinnasteed ja sihid. Kulud kaasnevad ilmselt ka puhkemajanduse suunamisega kaitsealal (vajalikud rajatised selleks, et alal puhkavate inimeste koormus ei ületaks looduskoosluste taluvust), aga nii selle kui ka teiste sarnaste kaitse-eesmärgiliste tegevustega seotud kulutuste kalkulatsioon tuleb ette näha kaitseala esimeses kaitsekorralduskavas. Täpsemad tööd ja kulud selguvad kaitseala moodustamise järgselt tellitavas kaitsekorralduskavas (LKS § 25 lg 1), mille hinnanguline maksumus on ca 5000 eurot. Kaitsekorralduskava koostamise järgselt selguvad soovituslike tööde loetelu ning nende hinnanguline maksumus. Esmaseks teadaolevaks kuluks tulenevalt LKS § 23 lg-st 1 on kaitseala tähistamine. LKS § 23 lg 1 kohaselt tähistatakse kaitseala, hoiuala, kaitstav loodusobjekt ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt nii, et kaitstava loodusobjekti asukohast looduses oleks võimalik mõistlikul viisil aru saada. Arvestades, et kaitseala tähistamiseks kulub ca 30 tähist ning nende keskmine hind on 50 eurot, kulub tähistamisele ca 1500 eurot. Tegemist on ligikaudse hinnanguga ning täpsed kulud selguvad peale tööde tellimist. Lisaks tuleb arvestada täiendavate keelumärkide ja võimalike teetõkete paigaldamisega, mis on vajalikud liikluse suunamiseks, mille vajadust ja mahtu käesoleval hetkel ei ole võimalik üheselt hinnata.
6. Eelnõu kooskõlastamine ja menetluse kirjeldus
Viimsi keskosa MKA kohaliku kaitse alla võtmise menetluse algatati Viimsi Vallavolikogu 18.10.2022 otsusega nr 39. Otsusega määrati loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse läbiviijaks Viimsi Vallavalitsus.
Viimsi Vallavalitsus edastas loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu 22.02.2023 arvamuse avaldamiseks (reg nr 15-3/957) Keskkonnaametile, Keskkonnaministeeriumile ning RMK-le. Keskkonnaamet vastas 17.03.2023 kirjaga nr 7-16/23/3775-2, Keskkonnaministeerium 23.03.2023 kirjaga nr 8-2/23/790-3 ja RMK 20.03.2023 kirjaga nr 3-1.1/2023/1239. Asutuste tagasisidele (tabel 1) järgnes eelnõu täiendamine ja muutmine.
Tabel 1. Esmakordse tagasiside käigus laekunud seisukohad ning nendega arvestamine.
Arvamuse esitaja
Arvamuse kokkuvõte
Menetleja otsus ja selgitus
Keskkonnaamet
1. Eelnõus esitatud kaitsekorras leidub punkte, mida LKS § 31 ei reguleeri (nt kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus, koosluste kujundamine, olemasolevate ehitiste hooldamine ja rekonstrueerimine, metsamajandamise kavad, metsasihtide hooldamine, metsateatiste kinnitamine). Kaitsekord ei saa sätestada rangemaid piiranguid kui LKS § 31 ette näeb.
Muudatused sisse viidud.
2. Metsamajandamise kavasid ja metsateatisi puudutavad sätted LKS-i kehtivas redaktsioonis enam ei ole.
Muudatused sisse viidud.
3. Määruse eelnõu § 5 lg 3 punktis 4 kasutada LKS § 14 lg 2 punkti 9 sõnastust.
Muudatused sisse viidud.
4. Soovitus ehitiste reguleerimist käsitleda ühes punktis ja ebakõlad punktide vahel kõrvaldada
Muudatused sisse viidud. Kõik koondatud § 6 lg 1 p 8 alla.
5. Asendada sõnastust „kaitseala kaitse-eesmärke toetavate hoonete ja rajatiste ehitamine“ sõnastusega „kaitseala tarbeks ja virgestusotstarbeks hoonete ja rajatiste ehitamine“
§ 6 lg 1 p 8 sõnastus on muudetud.
6. Vastavalt LKS § 4 lõikele 7 võib kohaliku omavalituse tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitseala. Liikide ja loodusdirektiivi elupaikade kaitse on riigi ülesanne. Taust infoks, et seletuskirjas võib kaitsealuseid liike ja direktiivi elupaiku kajastada, kuid kaitsekohustust kohalik omavalitsus endale seada ei saa.
Kaitse-eeskirja ja seletuskirja muudetud. Vastab tõele, et vastavalt LKS § 4 lõikele 7 saab KOV tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, aga mitte liik. Siiski leiab Viimsi Vallavalitsus, et Viimsi keskosa MKA maastiku väärtusesse panustab väga suurel määral sealne bioloogiline mitmekesisus koos kõigi oma liikide ja isenditega ning see on väärtus, mida vald soovib hoida ja säilitada. Iga liik, eriti kaitsealune liik oma harulduse, eriliste elupaiganõuete ja ohustatusega annab sellesse väärtusesse oma panuse. Läbi maastiku kaitse panustatakse ka kohalike koosluste ja liikide kaitsesse ning vastupidi. Kaitseala luuakse väärtuslike maastike kaitseks.
7. Eelnõus on toodud täiendavad tingimused turberaiete teostamiseks (§ 5 lg 3 p 1). Sellekohased täiendavad tingimused tuleks koondada eelnõu § 6 lg 1 punkti 4 alla. Samuti Soovitame kasutada § 6 lg 1 punkti 4 juures järgmist sõnast ust: teha uuendusraiet, välja arvatud turberaiet mille juures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus ning kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raie liigi, pindala, aja ja tehnoloogia, metsamaterjali kokku ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.
Osaliselt arvestatud. Raie info koondatud kokku kahe paragrahvi alla: § 5 lg 2 p 6 ja § 6 lg 1 p 4. Otsustatud uuendusraie täielikult keelata.
(Keskkonnaministeerium)
Kliimaministeerium
1. Tunnustame Teie panust, mida olete andnud lisaks valla territooriumile jäävatele riiklikul tasandil kaitstavatele loodusobjektidele looduskoosluste ja rohevõrgustiku väärtustamisel ja säilitamisel kohalikul tasandil kaitstavate alade moodustamise kaudu.
Teadmiseks võetud.
2. Eesmärkide osas tuleb märkida, et liigikaitse ei saa LKS § 4 lõike 7 alusel olla kohalikul tasandil kaitstava loodusobjekti kaitse alla võtmise eelduseks.
Kaitse-eeskirja ja seletuskirja muudetud. Vt Keskkonnaameti tagasiside punkti 6 kommentaari.
3. Eelnõu kaitsekord tuleb viia vastavusse LKS §-s 31 sätestatuga. Kaitse-eeskirjaga võib selles paragrahvis sätestatud piiranguid leevendada, rangemaid piiranguid kehtestada seadus ei võimalda.
Muudatused sisse viidud.
Riigimetsa Majandamise Keskus
1. Kaitseala kaitse-eesmärgina on kirjeldatud kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse tagamine. Kaitse-eeskirjast ega selle seletuskirjast ei selgu, milliseid konkreetseid kaitsealuseid liike ja elupaikasid soovitakse kaitseala moodustamisega kaitsta. Kaitse-eeskirja seletuskirja p 2.1 alampeatükis „Ohutus ja haruldus“ on toodud lause „Kaitsealuseid liike Eesti looduse infosüsteemi, loodusvaatluste andmebaasi ja elurikkuse andmeportaali kohaselt käsitletaval territooriumil ei ole.“.
RMK on arvamusel, et kaitse-eesmärgiks ei ole mõistlik seada kaitsealuseid liike ja elupaiku kui neid kaitse alla võetaval alal ei esine. Vastasel juhul on vaja kaitse-eeskirjas tuua konkreetselt loeteluna välja kaitse alla võetaval alal esinevad I ja II kaitsekategooria liigid.
Mõned riiklikud andmebaasid kajastavad üksikute kaitsealuste liikide esinemist alal ja nende osas seletuskirja täiendati, aga kaitsealuste liikide esinemisele alal annab kindlasti panuse kaitsekorralduskava koostamine ja selles planeeritavad võimalikud tulevased inventuurid. Lisaks andmebaasides leiduvatele andmetele on seletuskirja autor ise alal III kategooria kaitsealuseid liike määranud.
Viimsi keskosa MKA luuakse maastiku kaitseks, et mh säilitada ala bioloogilist mitmekesisust. Kaitsealused liigid on osa sellest mitmekesisusest ja eriline väärtus maastikukaitsealale.
2. Kaitseala eesmärgina on välja toodud ka väärtuslike maastike kaitsmise vajadus. Kaitse-eeskiri aga ei täpsusta, mida selle termini all silmas peetakse. Teeme ettepaneku täiendada kaitse-eeskirja, et oleks selge, mida mõeldakse selle termini all.
Seletuskirja on täiendatud.
3. Kaitse-eeskirja § 5 lg 3 p 7 on lubatud olemasolevate rajatiste hooldamine ja remont üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. RMK ei pea mõistlikuks, et metsateede kui rajatiste hooldamiseks - hööveldamiseks, tee servast rohu ja võsa niitmiseks ning teele tekkinud aukude täitmiseks - on vajalik igakordselt küsida kaitseala valitseja nõusolekut. Teeme ettepaneku sõnastada § 5 lg 3 p 7 ümber alljärgnevalt „püstitada uusi tehnovõrgu rajatisi ning hooldada ja remontida olemasolevaid rajatisi (v.a. metsateed)“.
Sätteid muudeti ja tõsteti kokku. Ehitamist reguleerib LKS § 14 lg 1 p 6 ja § 31 lg p 8. nende alusel on koostatud sätted kaitse-eeskirja. Hetkel ei ole kaitse-eeskirjas RMK-le piiranguid olemasolevate teede parandamisele ega teeäärte niitmisele. Vallavalitsuselt selleks luba küsima ei pea.
4. Kaitse-eeskirja § 6 lg 1 p 3 ja p 4 on keelatud tegevusena kirjas puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine ning uuendusraie (v.a turberaie). Puhtpuistutest segapuistute kujundamiseks on üldjuhul vajalik teha suuremahulisi raietöid ning tegeleda alal ühe puuliigilistes puistutes teiste puuliikide istutamise ja kasvatamisega. Selle eesmärgi täitmiseks on aga uuendusraie (s.h. mõnedes puistutes ka lageraie) tegemine eelduslik.
Uuendusraie on keelatud. Tulemust on võimalik saavutada ka teisi. Ühevanuselisi ja -liigilisi puistuid on võimalik kujundada mitmekesisemaks näiteks läbi püsimetsanduse võtete.
5. Teeme ettepaneku sõnastada kaitse-eeskirja paragrahv 5 lõige 3 punkt 1 alljärgnevalt: „metsakoosluse kujundamine vastavalt ala kaitse-eesmärgiga vastavuses olevale metsa majandamise kavale. Kaitseala valitseja kooskõlastab metsa majandamise kava. Metsade majandamine ja kasutamine peab toimuma selliste metsamajanduslike võtetega, mis toetavad puistutes loodusmetsale omast struktuuri, so liigilise, vanuselise, bioloogilise mitmekesisuse, produktiivsuse, taastumisvõime ja elupõlisuse säilimist;“
Seoses metsamajandamiskava ja metsateatist puudutavate sätete puudumisega kehtivas LKS-is (varem olid LKS § 14 lg 1 p 3 ja 4) muudeti kaitse-eeskirjas sätteid.
6. Kahjuks ei selgu esitatud materjalidest kaalutlust, ega ka analüüsi selle kohta, kuidas mõjuks ala väärtuste (nii väärtuslikud maastikud, looduskooslused, kaitsealused liigi ja elupaigad ning virgestusvõimaluse säilitamine) säilimisele olukord kui kohalikku kaitseala kavandatavale alale ei looda. Teeme ettepaneku lisada materjalidele sellekohane analüüs.
LKS § 11 lg 4 ei pane kaitse-eeskirja seletuskirja koostajale eraldi sellise analüüsi tegemise kohustust, kuid seletuskirja on haldusmenetluse kaalutluse põhimõttest tulenevalt täiendatud põhjenduste ning kaalutluste osas ja sealt ilmneb, millised tagajärjed oleksid ala kaitse alla võtmata jätmisel. Välja on toodud põhjendused kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele.
7. RMK lähtub kõigis väärtuslikes metsades (k.a. kõigis Viimsi metsades) oma plaanide koostamisel sellest, et neis metsades oleks nii noori, keskealisi kui ka vanemaid puid ja ka metsa, mis jääb raietest puutumata. Metsa eluringist tulenevalt tuleb selleks, et mets oleks kogu aeg olemas ja temast oleks tänasega samalaadset rõõmu ja kasu inimestele ka tulevikus, teha siiski mõistlikul määral noortele ja keskealistele puudele ruumi, kus neil oleks võimalus kasvada suurteks ja tugevateks. Millised on parimad metsamajanduslikud võtted selleks, on juba konkreetse tegevuskava (metsamajandamiskava) koostamisega lahendatav. Sellise kava koostamiseks ei ole tingimata vajalik kohaliku kaitseala moodustamine, kuid kaitseala moodustamine ka ei takista sellise tegevuskava koostamist juhul, kui kaitse-eeskirjaga ei keelustata kehtiva seadusandlusega lubatavaid raieviise.
Kõik raieviisid peale uuendusraie on alal lubatud. Tuleb aga meeles pidada, et metsade majandamine ja kasutamine peab toimuma selliste metsamajanduslike võtetega, mis oleksid ökosüsteemi kaitsvad ja majandamine peab olema säästev (metsaseadus § 2 lg 1). Kaitseala puhul tuleb pidada silmas selle kaitse-eesmärki: väärtuslike maastike kaitse. Maastiku väärtust määrab kindlasti ka selle bioloogiline mitmekesisus.
Kuivõrd projekteeritava kaitseala piirid ja kinnitatud kaitseala piirid tuleb kanda keskkonnaregistrisse edastati 22.02.2023 (reg nr 15-3/957) loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu Keskkonnaagentuurile. Kaardikiht edastati Keskkonnaagentuurile 27.02.2023.