Lisad

K O R R A L D U S

27. september 2023 nr 1-3/23/568

Murati loodusala kaitsekorralduskava

kinnitamine

1. OTSUS

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan „Murati loodusala (Murati kalakotka püsielupaik; Misso linnuala)

kaitsekorralduskava”;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala

kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel,

kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. loodukaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil büroo juhatajal korraldada tegevuskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Kerttu Elm

spetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Murati järv. Foto Kerttu Elm

Keskkonnaamet 2023

Murati loodusala (Murati

kalakotka püsielupaik; Misso

linnuala) kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti peadirektori

asetäitja

27.09.2023

korraldusega nr 1-3/23/568

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 4 1.1. Ala iseloomustus ........................................................................................................................ 4 1.4. Uuritus ........................................................................................................................................ 6

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ....................................................................... 7

3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED ............................ 9 Vajalikud tegevused ......................................................................................................................... 9

4. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE JA KÜLASTUSKORRALDUS 10

5. KASUTATUD ALLIKAD ................................................................................................. 11

Kasutatud lühendid

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KAUR – Keskkonnaagentuur

KKK – kaitsekorralduskava

LKS - looduskaitseseadus

PEP – püsielupaik

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitsepõhimõtteid)

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku

kaitseks ja kasutamiseks)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate

rändlinnuliikide elupaikade kaitseks asutatud ala)

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SKV – sihtkaitsevöönd

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine

(kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

1. SISSEJUHATUS

1.1. Ala iseloomustus

Loodusala eesmärk on kaitsta kalakotka elu- ja toitumispaika. Alal esinevad järve- ja metsakooslused ning nende kaitse tagatakse läbi loodusliku

arengu. Aktiivseid tegevusi ja külastust alale ei planeerita.

Kaitstava ala nimi Murati kalakotka püsielupaik

Loodusala nimi Murati loodusala (EE0080604) (joonis 1)

Linnuala nimi Misso linnuala (EE0080672)

Pindala 182,5 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953363

Kaitsekord „Kalakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”

https://www.riigiteataja.ee/akt/13300009?leiaKehtiv

Koostaja nimi Kerttu Elm

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi

kolmandatele isikutele.

Kaitsekorralduskava koostamisel juhindutakse Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja kaitsekorralduskava koostamise juhendist. Murati

loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt

tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

Joonis 1. Murati loodusala asukoha skeem (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS-

rakendus, 2023).

Joonis 2. Murati loodusalal inventeeritud elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti

Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus 2023).

1.4. Uuritus

1.4.1. Läbiviidud inventuurid ja seired

1.4.1.1. Väikejärvede seire

Murati järv on olnud osa väikejärvede seirest viimati 2017. aastal. Varasemalt on Murati järv

olnud seires 2004. ja 2010. aastal. 2017. aastal hinnati Murati järve seisund erinevate näitajate

koondi põhjal heaks. Murati järve ääres proovikohas nr. 2 oli potentsiaalne punktreostusallikas

kraavide kaudu.

2019. aastal oli Murati järve ökoloogiline seisund hea, kuid keemiline seisund halb

polübroomitud difenüüleetrid (PBDE) tõttu kalas. Hinnang oli antud 2012. aasta seiretulemuse

järgi, seega olukord oli sama ka 2013. aastal (Koiva vesikonna veemajanduskava 2022-2027).

Murati järve Eestisse jääv osa 65,8 ha on määratud Natura elupaigaks looduslikult

rohketoitelised järved (3150). Järve elupaiga esinduslikkuseks on määratud A.

1.4.1.2. Kalakotka seire

Alal teostatakse iga-aastaselt kalakotka seiret. Registris olev pesapaik (KLO9101910) on

hävinud ning kantud arhiivi. 2023. aastal leiti uus pesa u 150 m kauguselt, mis tõenäoliselt oli

2022. a asustatud.

1.4.1.3. Metsaelupaikade inventuur

Elupaikade inventuur toimus alal Hino, Murati, Peetri jõe ja Koiva-Mustjõe luha loodusala

elupaikade ülepinnalise inventuuri raames aastal 2012. Inventuuri viis läbi Anneli Palo.

Inventuuri andmetel leiduvad alal järgmised rahvusvahelise tähtsusega elupaigatüübid:

siirdesoo- ja rabametsad (91D0) ning vanad loodusmetsad (9010*) (joonis 2).

Tabelis 1 toodud eesmärkide seisundid on määratud siin loetletud inventuuride andmete põhjal.

1.4.2. Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajalik on jätkata väikejärvede ning kalakotka seiret. Murati järvel on vaja läbi viia uuring

saasteainete allika tuvastamiseks ja edasiste meetmete määratlemiseks. Alal on vaja elupaikade

täpsustamiseks läbi viia ülepinnaline metsaelupaikade kordusinventuur 128 ha. Muud

võimalikud läbiviidavad uuringud on soovituslikud, eeskätt need, mis käsitlevad kaitsealuseid

ja/või Natura liike.

1.4.3. Eelmise kaitsekorraldusperioodi tulemuslikkuse analüüs

Varasemalt ei ole Murati loodusalal kaitsekorralduskava olnud ja eesmärke püstitatud. Natura

standardandmebaasis toodud elupaigatüüpide pindalad vastavad EELISes olevatele

pindaladele. Linnuala eesmärgiks olev kalakotkas pesitseb alal.

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID Tabelis 1 võetakse kokku Murati loodusala kaitse-eesmärgid, soodsa seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või

leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Liikide soodsa seisundi saavutamise või

hoidmise tarvis seatavad meetmed on seatud vastavalt liikide kaitse tegevuskavadele, kui tabelis ei ole märgitud teisiti.

Kaitsekorralduskavas kajastatud liigitegevuskavad on kättesaadavad keskkonnaameti kodulehelt:

Liigikaitse tegevuskavad https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse

Tabel 1. Murati loodusala (Misso linnuala) kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste koondtabel.

Kaitseväärtus1

Seisund

(pindala/

esinduslikkus)

Kaitse-eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDFi (%)

2.1. Elustik

Kalakotkas

LKS – I, KE – jah,

LiD – II, LiA – jah.

Tõenäoliselt 1

paar.

1 paari pesitsus-

territooriumi

säilimine

Elupaik asub

sihtkaitse-

vööndis. 1 pesitsev paar.

Vana pesa

lagunenud ja

arhiveeritud.

Uus leitud 2023. a.

2.2. Elupaik

Looduslikult

rohketoiteliste järved

(3150)

KE – ei, LoD – I, LoA

– jah

65,8 ha /A,

ÖSE2 hea

KESE halb

Elupaigatüübi

säilitamine

65,8 ha

Reostusoht

kraavide kaudu

 Uuring saaste-

ainete allika

tuvastamiseks ja

edasiste

meetmete

määratlemiseks

 Järelevalve

Heas seisus elupaiku

on säilinud 65,8 ha

ÖSE ja KESE on hea

0,21/0,22

1 1) LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel 2) Elupaiga seisund A – väga hea, B – hea, C- arvestatav, D – väheesinduslik

KE – jah –püsielupaiga kaitse-eesmärgiks olemine

LoD – loodusdirektiivi lisa number

LoA (LiD) – loodusala (linnuala) kaitse-eesmärgiks olemine 2 ÖSE – ökoloogiline seisund, KESE – keemiline seisund

Kaitseväärtus1

Seisund

(pindala/

esinduslikkus)

Kaitse-eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDFi (%)

Siirde- ja õõtsiksood

(91D0*)

KE – ei, LoD – I, LoA

– jah

38 ha / B

Elupaigatüübi

säilitamine

38 ha

Elupaik on

sihtkaitsevööndis

ja jäetud

looduslikule

arengule.

Kaaluda kaitseala

tüübi muutmist.

Heas seisus elupaiku

on säilinud 38 ha

Elupaik asub

sihtkaitsevööndis,

kuid ei ole kaitse-

eesmärk.

0,08-0,07/0,09

Tabel 2. Kaitse-eesmärkide muutmise tabel

Väärtus Seisund Kaitse-eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Panus

üldpinda-lasse /

SDFi (%)

Elupaigad

Vanad loodusmetsad

(9010*)

KE – ei, LoD – jah,

LoA - ei

52 ha / B

Elupaigatüübi

säilitamine

52 ha

Elupaik on

sihtkaitsevööndis

ja jäetud

looduslikule

arengule.

Kaaluda kaitseala

tüübi muutmist.

Heas seisus elupaiku on

säilinud 52 ha

Elupaik asub

sihtkaitsevööndis,

kuid ei ole kaitse-

eesmärk

0.07/ 0,08

3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste

säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik

tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused

Jrk Tegevuse nimetus

Maht Tegevuse

tüüp Korraldaja Prioriteet Periood (ühekordne või korduv tegevus)

Inventuurid, seired, uuringud

1. Väikejärvede seire Riiklik seire KAUR II Vähemalt 1 kord 10 aasta jooksul.

2. Kalakotka seire Uuring KeA II Igal aastal.

3. Metsaelupaikade inventuur 128 ha inventuur KeA II 2028

4.

Uuring Murati järve saasteainete allika

tuvastamiseks ja edasiste meetmete

määratlemiseks

Uuring KeA II 2025

Kavad, eeskirjad

5. Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja

vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

6. Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse

hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

7. Kaitsekorra ja kaitse-eesmärkide muutmine Kaitsekorra

muutmine KeA I 2025

4. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE JA

KÜLASTUSKORRALDUS

Murati loodusalal asub kalakotka jaoks moodustatud püsielupaik ning kogu ala on

sihtkaitsevööndis. Alal on keelatud viibida 15. märtsist kuni 30. septembrini. Muul ajal on

lubatud alal viibimine ja loodussaaduste korjamine ning kalapüük ja jahipidamine. Järve

lõunakaldal Läti poolel on ujumiskoht. Rõuge valla üldplaneeringu lisas 4 on loodusala

lõunapiiri lähedale märgitud supluskoht, kuid sinna viib kehv, peaaegu olematu tee.

Eeldatavasti eksivad sinna vähesed suplejad, kes tõenäoliselt kalakotkast ei häiri.

Visioon

• Loodusala väärtused on säilinud soodsas seisundis. Ala on jäetud looduslikule arengule, kuhu

külastust ei suunata. Juhukülastajad on teadlikud alal kehtivatest piirangutest ja järgivad neid.

Eesmärk

• Alal olevad väärtused on säilinud soodsas seisus.

Meetmed

 Kuna alal aktiivset külastust ei toimu, siis erimeetmeid vaja ei ole rakendada.

5. KASUTATUD ALLIKAD

EELIS, Eesti Looduse Infosüsteem. 27.08.2023

Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, RT III,

04.04.2017, 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv 17.08.2023

Keskkonnaministeerium. Koiva vesikonna veemajanduskava 2022-2027

Kobras AS. Võru maakonna Rõuge valla üldplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruanne. Tartu 2022.

Ott, I. Eesti Väikejärvede seire 2017. a. Tartu 2017