Prange loodusala kaitsekorralduskava

Teelehe-mosaiikliblikas. Urmas Tartes.

Keskkonnaamet 2023

Prange loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja

[Registreerimise kuupäev]

korraldusega nr

[Registreerimisnumber]

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 3

1. Uuritus ja seire ........................................................................................................................ 4

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................... 6

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ........................................................................... 9

Kasutatud andmeallikad ................................................................................................................ 10

3

1. Ala iseloomustus

Prange loodusala on moodustatud III kaitsekategooria putukaliikide ja lamminiitude kaitseks. Eesmärkide tagamiseks tuleb elupaika

säilitada aga ka taastada.

Kaitstavate alade nimed Prange III kaitsekategooria putukaliikide püsielupaik (KLO30001133)

Plika III kaitsekategooria putukate püsielupaik (KLO30001132)

Loodusala nimi Prange loodusala (RAH0000259)

Pindala 38 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953103

Kaitsekord

„III kaitsekategooria putukaliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”

https://www.riigiteataja.ee/akt/13305062?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus § 30 ja 50

https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Reet Reiman

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega

kohustusi kolmandatele isikutele.

Prange loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse

tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

4

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KAUR – Keskkonnaagentuur

KKK – kaitsekorralduskava

KOV – kohalik omavalitsus

LKS - looduskaitseseadus

KA – kaitseala

LKA – looduskaitseala

MKA – maastikukaitseala

RP – rahvuspark

HA – hoiuala

PEP – püsielupaik

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja

kasutamiseks)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud ala)

LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade

kaitseks asutatud ala)

PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SKV – sihtkaitsevöönd

PV – piiranguvöönd

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda seda,

et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

Kujunemise potentsiaal – SKV-s potentsaal tulevikus elupaikade kujunemiseks potentsiaalsete elupaikade

arvelt.

5

1. Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Niiduelupaikasid on alal inventeeritud aastal 2000 (Ü. Reier, E. Uustalu)

Riiklik seire.

Alal seiratakse ööliblikaid (1 seirepunkt loodusalal, teine vahetult loodusala kõrval).

Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajalik on alal läbi viia pärandkoosluste inventuur, et täpsustada praegu teadaolevaid andmeid.

EELISes olevad andmed pärinevad rohkem kui 20 aasta tagusest ajast.

Alal seiratakse küll ööliblikaid, kuid kaitse-eesmärgiks need ei ole. Vajalik on läbi viia kaitse-

eesmärgiks olevate putukaliikide inventuur ja andmed kanda EELISesse, kuna kõik praegu

teadaolevad andmed on vanemad kui 10 aastat (teelehe-mosaiikliblika kohta viimased teadaolevad

andmed aastast 1974). Liikide info on oluline ka pärandkoosluste seisundi hindamiseks

(indikaatoritena).

6

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud

pärandkooslus 6450 ja III kaitsekategooria kaitsealused putukaliigid. Tabelis 1 võetakse kokku

Prange loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse-eesmärgid, soodsa looduskaitselise

seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või

leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused

kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluse ja liikide elupaikade soodsa seisundi saavutamise või

hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüübile

koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti.

Kasutatud liigi kaitse tegevuskavade puhul on tegemist eelnõudega ja need ei ole avalikult

kättesaadavad. Viited on lisatud kasutatud andmeallikate nimekirja.

7

Tabel 1. Prange loodusala kaitseväärtuste koondtabel (elupaigad)

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Lamminiidud

(6450)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

1 ha / seisund

teadmata

Andmete täpsustamine 1

ha  Võsastumine

 Mätastumine

Taastamine

Hooldamine

Heas seisus elupaik on

säilinud 1 ha

0,006-0,007 /

0,005

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/)

8

Tabel 2. Prange loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid)

Kaitseväärtus Seisund Kaitse

eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus

Teelehe-

mosaiikliblikas

(Euphydryas

aurinia )

LKS – III, KE –

jah, LoD – II, LoA

- jah

SDF järgi liik alal

esindatud (andmete

kvaliteet – kehv);

EELISe järgi liik alal

esindatud (andmed aastast

1974)

liik on alal

esindatud 13 ha  Võsastumine

 Vananenud andmed

 Ala regulaarne hooldamine

 Andmete uuendamine

 Erinevate tegevuste

kooskõlastamine, vajadusel

Natura hindamine

Liik on alal esindatud 13 ha

Suur-

mosaiikliblikas

(Euphydryas

matuma)

LKS – III, KE – jah,

LoD – I, LoA - jah

SDF järgi liik alal

esindatud (andmete

kvaliteet – kehv)

EELISe järgi liik alal

esindatud (andmed aastast

2002)

liik on alal

esindatud 13 ha  Elupaikade kadumine

 Vananenud andmed

 Ala regulaarne hooldamine

 Andmete uuendamine

 Erinevate tegevuste

kooskõlastamine, vajadusel

Natura hindamine

Liik on alal esindatud 13 ha

Suur-kuldtiib

(Lycaena dispar)

LKS – III, KE – jah,

LoD – I, LoA - jah

SDF järgi liik alal

esindatud (andmete

kvaliteet – kehv)

EELISe järgi liik alal

esindatud (andmed aastast

2009)

liik on alal

esindatud 13 ha  Võsastumine

 Aegunud andmed

 ala regulaarne hooldamine

 andmete uuendamine

 erinevate tegevuste

kooskõlastamine, vajadusel

Natura hindamine

Liik on alal esindatud 13 ha

Rohe-vesihobu

(Ophiogomphus

cecilia)

LKS – III, KE – jah,

LoD – II, IV, LoA -

jah

SDF järgi liik alal

esindatud (andmete

kvaliteet – kehv)

EELISe järgi liik alal

esindatud (andmed aastast

2002)

liik on alal

esindatud  Veekogude

reostumine

 Veekogude olemuse

muutmine

(õgvendamine,

süvendamine,

tammide tekitamine)

 Kobraste tegevus

 Aegunud andmed

 erinevate tegevuste

kooskõlastamine, vajadusel

Natura hindamine

 vajadusel kobraste arvukuse

reguleerimine

 andmete uuendamine

liik on alal esindatud

9

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus

täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on

kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

1 Kaitse-eesmärgiks olevate

putukaliikide inventuur 12,4 ha Inventuur KeA I 2025

2 Pärandkoosluste inventuur 2 ha Inventuur KeA I 20256

3 Pärandkoosluse taastamine Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2026

4 Pärandkoosluste hooldamine 1 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

5

Kaitsekorralduskava andmete

üle vaatamine ja vajadusel

uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne

aasta jooksul

6 Kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

6 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030

10

Kasutatud andmeallikad

 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

 Looduskaitseseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023078?leiaKehtiv

 Keskkonnaministri 19.04.2010. a määrus nr 11 „III kaitsekategooria putukaliikide

püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“

https://www.riigiteataja.ee/akt/13305062

 VV 05.08.2004. a korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri“ https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv

 Natura Standardandmebaas https://natura2000.eea.europa.eu/

 Keskkonnaportaal https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-

area/8950271

 Keskkonnaministri 02.11.2022. a määrus nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja

kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine“

https://www.riigiteataja.ee/akt/13305116?leiaKehtiv

 Rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) kaitse tegevuskava 2012-2016 koostamine.

(eelnõu aastast 2014)

 Suur-kuldtiiva (Lycaena dispar) kaitse tegevuskava (eelnõu aastast 2014)

 Teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurina Rott.) kaitse tegevuskava (eelnõu aastast

2014)

 Suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna L.) kaitse tegevuskava (eelnõu aastast 2014)

K O R R A L D U S

27. september 2023 nr 1-3/23/567

Prange loodusala kaitsekorralduskava

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel: 1. kinnitan Prange loodusala kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel isikutel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse

korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud

kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Jaotuskava: Taavi Tattar, Sander Laherand, Maris Taul, Märt Holtsmann, Marju Erit, Eike

Tammekänd

Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, Kliimaministeerium

Reet Reiman

spetsialist

looduskaitse planeerimise osakond