Uhtju loodusala kaitsekorralduskava kinnitamine

K O R R A L D U S

27. september 2023 nr 1-3/23/566

Uhtju loodusala kaitsekorralduskava kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan „Uhtju loodusala kaitsekorralduskava”;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala

kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel,

kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. loodukaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada tegevuskava avaldamine

Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Jaotuskava: andmespetsialist, LKO juhataja, Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise

Keskus

Imbi Mets

spetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Põhja-Uhtju saar (foto Imbi Mets)

Keskkonnaamet 2023

Uhtju loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti

27.09.2023

korraldusega nr 1-3/23/566

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 4

1.2 Uuritus ja seire ...................................................................................................................... 6

2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid .................................................................................................... 8

3. Külastuskorraldus, tähised ........................................................................................................ 12

4. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused………………………………………….…….12

Kasutatud allikad .......................................................................................................................... 15

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

KE – kaitse-eeskiri

KeA – Keskkonnaamet

LKS - looduskaitseseadus

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine, sh looduslik areng (seisund ei muutu

halvemaks, säilitamine ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine

kraavide sulgemise, looduslikule arengule jätmise jms abil

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (nt pärandniidud ja sood)

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Uhtju looduskaitseala (KLO1000017) (joonis 1)

Loodusala nimi Uhtju loodusala (EE0060220, RAH0000361)

Pindala Loodusala 2443,3 ha (saared 12,7 ha, mereala 2430,6 ha); looduskaitseala 2955,8 ha

(saared 12,7 ha, mereala 2943,1 ha)1

Asukoht ja piirid Uhtju loodusala

Kaitsekord

Euroopa komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, § 2 p 457

Uhtju looduskaitseala kaitse-eeskiri

Looduskaitseseadus

Koostaja nimi Imbi Mets

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine

Uhtju loodusala koosseisus on Uhtju (Põhja-Uhtju) saar, Sala (Lõuna-Uhtju) saar, Sirga saar ja Raudlood. Saared on ümbritsetud

ulatusliku madalikuga. Peamised loodusala väärtused on olulised elupaigad viiger- ja hallhülgele ning avamerel toituvatele koloniaalselt

pesitsevatele merelindudele.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi

ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Uhtju loodusala kaitsekorralduskava on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse

tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

2023. aasta juunis esitas Eesti Ornitoloogiaühing ettepaneku uute linnualade siseriikliku kaitse alla võtmiseks, üheks planeeritavaks

linnualaks on Uhtju.

1 Uhtju LKA on kinnitatud 29.03.2018 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 25. Määruse seletuskirjast: „Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile

ettepanek muuta Uhtju loodusala piire ja viia need vastavusse kaitseala piiridega.” Pindalade erinevus tuleneb sellest, et loodusala piiri pole veel muudetud.

5

Joonis 1. Uhtju loodusala (triibutusega), looduskaitseala (punane piir) Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Toolse külas

(aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga mai 2023).

1.2 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Uhtju saartel esinevat elupaigatüüpi väikesaared ning laiud (1620) hinnati 2014. aastal projekti

„Rannikuelupaikade kaardistamine 20142015 (Väikesaared)” raames. Elupaigatüüpi esineb

kokku 12,7 hektaril. Elupaigatüübi esinduslikkus on määramata. Inventeerijad Reimo Rivis,

Laimdota Truus, Urve Ratas.

Elupaigatüüpi karid (1170) hinnati projekti „Mereelupaigad 2004” raames 142,3 hektaril.

Elupaigatüübi esinduslikkus on määramata, kuna elupaik on määratud modelleerimise teel.

Inventeerija Georg Martin.

II kaitsekategooria liik alk (Alca torda) on registreeritud Põhja-Uhtjul. Aastatel 2008–2017 on

registrisse kantud 3‒8 paari, 2020. aastal tuvastati 26 paari. Viimase kinnitatud vaatluse põhjal

2022. aasta juunis ei tuvastatud liigi pesitsemist. Lõuna-Uhtjul (Sala saar) on registreeritud

2008. aastal üks algi paar, 2020. aastal kaks paari, viimase kinnitatud vaatluse järgi 2022. aastal

kaks paari (Uku Paal, Martin Piispea, Tarvo Valker).

Kotkaste ja must-toonekure seire käigus on Põhja-Uhtjul kindlaks tehtud üks merikotka paar

2020. aastal (Uku Paal, Aldo Tatter, Kaarel Võhandu) ja üks paar 2021. aastal (Triin Leetmaa,

Aarne Tuule)2. 2020. aastal oli pesa asustamata. I kaitsekategooria liik merikotkas (Haliaeetus

albicilla) ei ole seatud loodusala ega kaitseala kaitse-eesmärgiks.

Riiklik seire

Uhtju loodusalal viiakse läbi riiklikku seiret nelja programmi raames, kaitsealale jääb seitse

seirejaama (tabel 1).

Eesti mereala seire ja andmekogumise programm perioodiks 2021‒2026 hõlmab viigerhülge ja

hallhülge seiret. Viigerhüljeste seire toimub lennuloenduse korral kogu jääga kaetud Eesti

merealal, jää puudumisel valikuliselt hüljeste seirealadel Väinameres ja Liivi lahes.

Tabel 1. Riiklik seire Uhtju loodusalal

Seireprogramm Seirejaama

nimetus

Seirejaama

KR kood

Märkused

Hallhülge seire Põhja-Uhtju SJA9439000 Lennuloendused iga-aastaselt

hallhülge lesilas

Hallhülge seire Sala SJA5916000 Lennuloendused iga-aastaselt

hallhülge lesilas

Kesktalvine

veelinnuloendus

Gb08 SJB0315000 Talvituvate veelindude arvukus

Kesktalvine

veelinnuloendus

Gb05 SJB0230000 Talvituvate veelindude arvukus

2 EELIS kood KLO9127262.

7

Väikeste

meresaarte

haudelinnustiku

seire

Uhtjud SJA7927000 Haudelinnustiku arvukus

Kotkaste ja must-

toonekure seire

2021

Põhja-Uhtju SJA7927002 Isendite arvukus

Mereseire: ohtlike

ainete seire

Merekogum EE

1 Narva-Kunda

lahe rannikuvesi

SJA7217000

Inventuuride ja uuringute vajadus

Hiljutisi kaitstavate elupaigatüüpide inventuure alal ei ole tehtud ning selleks ei ole lähiajal ka

vajadust. Karid, laiud ja väikesaared, mis moodustavad loodusalast 0,44%, on mõjutatud

ennekõike looduslikest teguritest, nt tuulest ja lainetusest. Andmete uuendamist kavaga ei

planeerita, kuivõrd olemasolev andmestik peab üldjuhul paika.

Tööde tellimist elustiku täiendavateks uuringuteks ei planeerita käesoleva kaitsekorralduskava

raames, kuna hall- ja viigerhülge ning linnustiku seire toimub riikliku seire raames.

Kaitsekorraldusliku tööna tuleb piiritleda Põhja-Uhtju keskosas kasvav männik ja võsastumise

ala3, sest vajalikuks võib osutuda võsarinde eemaldamine, et saare rannaala avatuna hoida.

Kaitsealal ei esine hallhülgele ja viigerhülgele olulisi ohutegureid, mistõttu meetmeid nende

leevendamiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga ette ei nähta.

Oluline on jätkata riiklike seiretega. Riiklik seire kuulub I prioriteeti ning korraldajaks on

Keskkonnaagentuur. Tegevus toimub riikliku seirekava järgi.

3 Seiretöö aruandest: Väikeste meresaarte haudelinnustiku seire 2020. Keskkonnaseire infosüsteem.

8

2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid

Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu loodusdirektiivi I lisasse kantud ranniku-

ja mereelupaigad ning kaitsealused liigid. Valdav osa loodusalast on mereala (2943,1 ha). Tabelis

2 on kokkuvõte Uhtju loodusala hoidmisega seotud kaitse-eesmärkidest, soodsa looduskaitselise

seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavatest teguritest ning nende ärahoidmiseks või

leevendamiseks ettenähtavatest meetmetest ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused.

Liigitegevuskavad on kättesaadavad Kliimaministeeriumi riigipilvest:

Hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava, 2014.

Viigerhülge (Phoca hispida) kaitse tegevuskava, 2015.

Tabel 2. Uhtju loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused)

Kaitseväärtus4

Seisund5

(pindala,

esinduslikkus)

Kaitse-

eesmärk6 Mõjutegurid Meetmed

Oodatav

tulemus7 Märkused

Panus

üldpindalasse/

SDF-i (%)8

Rannikuelupaigad

Karid (1170)

KE – jah, LoD

– I, LoA – jah

142,3 ha

esinduslikkus A

Elupaigatüübi

säilitamine

142,3 ha-l

Merereostus.

Looduslikud

protsessid

Looduslikule

arengule

jätmine.

Meetmeid

eraldi ei

kavandata,

need

tulenevad

veemajandusk

avast9

Heas seisus

elupaigatüübi

säilimine

142,3 ha

suurusel alal

Natura

standardandmebaasi

s 141 ha

esinduslikkusega A

Natura

standardandmebaasi

s 10 ha,

esinduslikkusega A.

Pindalalised

erinevused võivad

tulla looduslikest

protsessidest, sest

elupaigatüübid on

otseselt mõjutatud

lainetuse ja/või

tuulte poolt liiva

0,08/2,25

Väikesaared ja

laiud (1620)

KE – jah, LoD

– I, LoA – jah

12,7 ha

esinduslikkus A

Elupaigatüübi

säilitamine

12,7 ha-l

Heas seisus

elupaigatüübi

säilimine 12,7

ha suurusel alal

0,74/1

4 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole looduskaitseala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk 5 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav 6 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 7 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 8 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast. 9 https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027#veemajanduskavade-do

10

Kaitseväärtus4

Seisund5

(pindala,

esinduslikkus)

Kaitse-

eesmärk6 Mõjutegurid Meetmed

Oodatav

tulemus7 Märkused

Panus

üldpindalasse/

SDF-i (%)8

juurde- ja/või

ärakandest

Tabel 3. Uhtju loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid)

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Natura eesmärgid

Viigerhüljes

(Pusa hispida,

varasem nimi

Phoca hispida)

LKS – II, KE –

jah, LoD – II,

LoA ‒ jah

Põhju-Uhtjul

1999. a üks

isend. 2001. a

viimane

kinnitatud

vaatlus ilma

isendi arvuta.

Mereala ja

saared on

säilinud liigile

sobiliku

elupaigana,

mida kasutab

vähemalt kaks

viigerhüljest.

Häirimine inimeste

poolt.

Kalavarude halb seis.

Hukkumine

kalavõrkudes.

Sigimise

ebaõnnestumine

soojadel talvedel.

Kaitse-eeskirjaga on

keelatud inimeste

viibimine saartel ja

mereala

sihtkaitsevööndis

1.04‒15.07.

Liigi ja tema

elupaiga seisund

sõltub looduslikest

tingimustest.

Mereala ja saared

on säilinud liigile

sobiliku elupaigana,

mida kasutab

vähemalt kaks

viigerhüljest.

11

Hallhüljes

(Halichoerus

grypus)

LKS – III, KE –

jah, LoD – II,

LoA ‒ jah

Uhtjutel

kokku:

2007. a 130

isendit;

2013. a 234

isendit;

2014. a 329

isendit;

2016. a 404

isendit;

2018. a 98

isendit;

2022. a 365

isendit.

Mereala ja

saared on

säilinud liigile

sobiliku

elupaigana,

mida kasutab

vähemalt 100

hallhüljest.

Häirimine inimeste

poolt.

Kalavarude halb seis.

Hukkumine

kalavõrkudes.

Sigimise osaline

ebaõnnestumine

soojadel talvedel.

Kaitse-eeskirjaga on

keelatud inimeste

viibimine saartel ja

mereala

sihtkaitsevööndis

1.04‒15.07.

Liigi ja tema

elupaiga seisund

sõltub looduslikest

tingimustest.

Mereala ja saared

on säilinud liigile

sobiliku elupaigana,

mida kasutab

vähemalt 100

hallhüljest,

populatsiooni trend

on stabiilne või

tõusev.

Siseriiklikud eesmärgid

Alk

(Alca torda)

LKS – II, KE –

jah, LiD ‒ jah,

LoA ‒ ei

Pesitsus

Uhtjutel

kokku: 2012. a

6 paari;

2014. a 3 paari.

2020. a

loendati

Põhja-Uhtjul

26 paari, 2022.

a – mitte

ühtegi. Sala

Mereala ja

saared on

säilinud liigile

sobiliku

elupaigana,

mida kasutab

vähemalt 6

paari alke.

Kisklus.

Looduslik tegur:

pesade üleujutused.

Väikekiskjate

arvukuse ohjamine:

Põhja-Uhtjule on

elama asunud

rebane.10

Mereala ja saared

on säilinud liigile

sobiliku elupaigana,

mida kasutab

vähemalt 6 paari

alke.

10 Seiretöö aruandest: Väikeste meresaarte haudelinnustiku seire 2022. Keskkonnaseire infosüsteem.

12

saarel 2020. a

2 paari, 2022.a

2 paari.

3. Külastuskorraldus, tähised

Uhtju loodusalal puudub külastustaristu ning käesoleva kaitsekorralduskavaga seda ka ei planeerita.

Loodusala ei ole tähistatud, seega tuleb nii Põhja-Uhtjule kui ka Sala saarele paigaldada tähised märkusega liikumiskeeld 1. aprillist

kuni 15. juulini. Vastav info liikumispiirangute kohta on kättesaadav: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse. Tähiste

seisukorda tuleb regulaarselt kontrollida ning vajadusel asendada kulunud, lõhutud või amortiseerunud tähised uutega.

Tegemist on I prioriteedi tööga. Kaitseala tähistamist korraldab RMK.

13

4. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 4) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse jooksvalt

täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste

säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse

hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 4. Vajalikud tegevused aastaks 2050

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1

Elustiku mitmekesisuse seire

(kesktalvine veelinnuloendus) Riiklik seire KAUR11 I

Korduv tegevus

vastavalt riikliku

seire kavale

2 Haudelindude kooslused

(väikesed meresaared) Riiklik seire KAUR I

Korduv tegevus

vastavalt riikliku

seire kavale

3 Hallhülge seire

(lennuloendused) Riiklik seire KAUR I

Korduv tegevus

vastavalt riikliku

seire kavale

4 Mereseire Riiklik seire KAUR I

Korduv tegevus

vastavalt riikliku

seire kavale

11 Keskkonnaagentuur.

14

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

5

Andmete täpsustamine ‒

piiritleda Põhja-Uhtju

keskosas kasvav männik ja

võsastumise ala

u 1 ha Uuring KeA/RMK II 2025

Hooldus, taastamine ja ohjamine

6

Vajadusel mändide ja võsa

eemaldamine/hõrendamine

Põhja-Uhtjul

u 1 ha Koosluse hooldustöö KeA/RMK II 1 kord kümne

aasta jooksul

Taristu, tehnika ja loomad

7

Loodusala tähistamine

(liikumiskeeld), tähiste

hooldamine

4 keskmist

tähist (2

mõlemale

saarele)

Kaitsealuste objektide

tähistamine, tähiste

paigaldamine

RMK I 2025

8 Loodusala tähiste hooldamine 4 keskmist

tähist

Kaitsealuste objektide

tähistamine, tähiste

hooldamine

RMK II

Pärast

paigaldamist igal

aastal vastavalt

vajadusele

Kavad, eeskirjad

9

Kaitsekorralduskava andmete

üle vaatamine ja vajadusel

uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne

aasta jooksul

10 Kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

Kasutatud allikad

Eesti looduse infosüsteem (EELIS), Keskkonnaagentuur, kasutamise kuupäev 15. juuni

2023

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja

trükikoda Ilo Print

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk

Seiretöö aruanne. Väikeste meresaarte haudelinnustiku seire 2022. Keskkonnaseire

infosüsteem

Merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet 2019

Viigerhülge (Phoca hispida) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet 2015

Hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet 2014

Uhtju looduskaitseala kaitse-eeskiri

Eesti mereala keskkonnaseisund 2018. Keskkonnaministeerium 2019

Natura standardandmebaas