Kaardikihid

K O R R A L D U S

27. september 2023 nr 1-3/23/565

Seljamäe loodusala (Seljamäe hoiuala, Edru

väike-konnakotka püsielupaiga)

kaitsekorralduskava

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan Seljamäe loodusala (Seljamäe hoiuala, Edru väike-konnakotka püsielupaiga)

kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala

kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel,

kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada tegevuskava avaldamine

Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Liggi Namm

vanemspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Rohunditerikas kuusik Seljamäe loodusalal. Foto: Liggi Namm

Keskkonnaamet 2023

Seljamäe loodusala (Seljamäe hoiuala, Edru

väike-konnakotka püsielupaiga)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti

27.09.2023

korraldusega nr 1-3/23/565

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ............................................................................................................... 4 1.1. Uuritus ja seire ........................................................................................................................... 5

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid .............................................................................. 7

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused .......................................................... 12 3.1. Koosluse hooldus- ja taastamistööd ........................................................................................ 14 3.2. Tähised ...................................................................................................................................... 14 3.3. Külastuskorraldus .................................................................................................................... 14

Kasutatud allikad ................................................................................................................... 16

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

KE – kaitse-eeskiri

KeA – Keskkonnaamet

LKS – looduskaitseseadus

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine, sh looduslik areng (seisund ei muutu halvemaks,

säilitamine ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine

kraavide sulgemise, looduslikule arengule jätmise jms abil

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (nt pärandniidud ja sood)

4

1. ALA ISELOOMUSTUS

Seljamäe loodusala moodustavad metsaga kaetud oos ning selle lähiümbruse metsad ja

märgalad, mida kaitstakse läbi loodusliku arengu. Alal pesitseb väike-konnakotkas. Hooldamist

vajab väike niiduala lõunaosas. Oosil kulgeb matkarada, mis vajab korrastamist.

Loodusala nimi ja kood Seljamäe loodusala EE0060211

Loodusalale jäävad kaitstavad

loodusobjektid

Seljamäe hoiuala (KLO2000035), Edru väike-

konnakotka püsielupaik (KLO3000058)

Pindala 214,4 ha

Asukoht ja piirid Lääne-Viru maakond Väike-Maarja vald,

Joonis 1

Leitav Keskkonnaportaalist

Kaitsekord Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2005. a

määrus nr 237 „Hoiualade kaitse alla võtmine

Lääne-Viru maakonnas”

Looduskaitseseadus § 14, 32, 33

Keskkonnaministri 19. aprilli 2021. a määrus

nr 12 „Väike-konnakotka püsielupaikade

kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”

Koostaja nimi Liggi Namm

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a

määrus nr 50 „Kaitsekorralduskava

koostamise ja kinnitamise kord ning

kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise

parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Seljamäe loodusala (Seljamäe hoiuala, Edru väike-konnakotka püsielupaiga)

kaitsekorralduskava on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud

juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue

inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Seljamäe loodusala ning sinna jäävate Seljamäe hoiuala ja Edru väike-konnakotka

püsielupaiga piirid (piirid: EELIS, mai 2023; aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS

kaardirakendus, mai 2023)

1.1. Uuritus ja seire

Inventuurid

Loodusalal on erinevat tüüpi loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaiku kokku umbes 146 ha

(Joonis 2. EELIS, 2023). Esimesed elupaikade inventeerimised tehti alal 1997. (inventeerija

Eestimaa Looduse Fond) ja 2002. (inventeerijad Aveliina Helm ja Virve Sõber) aastal. Suurem

osa elupaikadest inventeeriti 2009. (inventeerijad Janar Karakatš ja Rene Volt) ja 2018.

(inventeerija Indrek Hiiesalu) aastal. 2018. aastal kontrolliti üle vananenud või puuduliku

andmestikuga alad. 2023. aastal kaitsekorralduskava koostamise käigus kontrolliti üle alad, kus

EELISe ja metsaregistri andmed olid vastuolulised. Tabelis 1 toodud eesmärkide seisundid on

määratud siin nimetatud inventuuride andmete põhjal.

Kaitsealuseid liike inventeeriti loodusalal 2018. aastal metsaelupaikade inventuuri ja

2023. aastal kaitsekorralduskava koostamise käigus, vähemal määral ka varem. Kokku on

loodusalal registreeritud 14 liigi olemasolu, millest üks kuulub I, kaks II ja 11 III

kaitsekategooriasse (EELIS, 2023). 2023. aastal leidis Anneli Palo loodusalalt sileda tondipea,

mille kohta varasemaid andmeid Seljamäe loodusalal pole. Keskkonnaameti töötajad

inventeerisid 2023. aastal oluliselt rohkem kaunist kuldkinga, kui seni teada oli. Kuna mõlema

liigi isendeid leiti arvestataval hulgal, tuleb kaaluda kauni kuldkinga seadmist loodusala ja

hoiuala kaitse-eesmärgiks ning sileda tondipea seadmist hoiuala kaitse-eesmärkide hulka.

Riiklik seire

Loodusalal asub riikliku seire ala Rakke SJA3045000, seire tüüp „Röövlindude pesitsusaegne

seire”. EELISes on andmed Seljamäe loodusalal asuvast väike-konnakotka pesapaigast

2001. aastast, mil pesa vaatlesid MTÜ Kotkaklubi liikmed Sven Aun ja Ülo Väli. Pesa

kontrolliti 2005., 2010., 2012., 2015., 2018. ja 2021. aastal. Viimased märgid pesa kasutamisest

on 2005. aastast (EELIS, 2023). Lähim asustatud pesa on Seljamäe loodusala elupaigast

6

u 1,2 km kaugusel (EELIS, 2023). Oluline on jätkata riikliku seirega, et teada saada, kas väike-

konnakotkas taasasustab loodusalal asuva pesapaiga.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajalik on jätkata riikliku seirega, et saada teada, kas väike-konnakotkas tuleb Seljamäe

loodusalale uuesti pesitsema.

Joonis 2. Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide asukohad Seljamäe loodusalal (EELIS, mai

2023; aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus, mai 2023)

7

2. KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID

Loodusala kaitse-eesmärkideks olevad väärtused (kaitseväärtused) on kinnitatud Vabariigi

Valitsuse 2004. aasta korraldusega 1 ja hoiuala omad Vabariigi Valitsuse 2005. aasta

määrusega 2 . Seljamäe loodusala ja hoiuala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas

nimetatud elupaigatüübid huumustoitelised järved ja järvikud (3160), aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud (6510), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*),

rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad –

9060) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)3. Ühtegi liiki loodusala ega hoiuala kaitse-

eesmärgiks ei ole seatud.

Seljamäe loodusala ja hoiuala kaitse-eesmärgiks tuleb lisada siirde- ja õõtsiksood (7140) ning

siirdesoo- ja rabametsad (91D0*).

2018. aastal inventeeriti Seljamäe loodusalal niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), siirde- ja

õõtsiksood (7140) ning liigirikkad madalsood (7230) (EELIS, 2023). Ükski nendest

elupaigatüüpidest ei ole hoiuala ega loodusala kaitse-eesmärk. Niiskuslembeseid kõrgrohustuid

on loodusalal üks 0,4 ha suurune arvestatava (C) esinduslikkusega ala. Arvestades, et 2019. a

loodusdirektiivi aruande andmete põhjal on niiskuslembeste kõrgrohustute seisundi hinnang

„soodne (Favourable)ˮ ja elupaigalaik on väike, ei plaanita seda elupaigatüüpi lisada Seljamäe

hoiuala ega looduskaitseala kaitse-eesmärkide hulka.

Siirde- ja õõtsiksoid on loodusalal üks 0,7 ha suurune hea (B) esinduslikkusega ala ümber

kaitse-eesmärgiks oleva järve. Arvestades, et ala moodustab järvega kompleksi ning

loodusdirektiivi 2019. aasta aruande järgi on siirde- ja õõtsiksood Eestis ebasoodsas

(ebapiisavas) (Unfavourable-Inadequate) seisundis, tehakse ettepanek lisada elupaigatüüp

Seljamäe loodusala ja hoiuala kaitse-eesmärkide hulka.

Liigirikkaid madalsoid on loodusalal üks 1,1 ha suurune ala, mida ümbritseb siirdesoo- ja

rabamets. Tõenäoliselt muutub ala aastakümnete jooksul loodusliku arengu käigus siirdesoo- ja

rabametsa osaks. Seetõttu ei plaanita lisada liigirikkaid madalsoid Seljamäe loodusala ega

hoiuala kaitse-eesmärgiks. Uute teadmiste korral võib seda edaspidi uuesti kaaluda.

2017. aasta Natura standardandmebaasi järgi on Seljamäe loodusalal loodusdirektiivi I lisa

metsaelupaiku 151 ha (EELIS, 2023). Inventeeritud on metsaelupaiku u 145 ha (EELIS, 2023).

Standardandmebaasi andmed on esialgsete, osaliselt kameraalselt ja suure üldistusastmega

elupaigatüüpide inventuuri järgi. 2018. aasta põhjaliku kaasaegse metoodika järgi läbi viidud

inventuuri tulemustest selgus, et suur osa varem soostuvateks ja soo-lehtmetsadeks (9080*)

määratud alast on tegelikult siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning osa varem elupaigatüübiks

määratud alast ei vasta elupaigatüübi tunnustele. Seetõttu määratakse kaitsekorralduskavas

elupaigatüübi 9080* säilimise eesmärgiks peaaegu 70 ha võrra väiksem pindala, kui on

2017. aasta standardandmebaasis. 2018. aasta inventuur näitas, et siirdesoo- ja rabametsi on

loodusalal u 63 ha.

Kaitsekorralduskava koostamisel kontrolliti loodusala lõunaosas laialehiseks metsaks (9020*)

kaardistatud u 8 ha suurust ala, mis metsaregistri andmetel on kase- ja kuuse-enamusega

segamets. Kohapealse inventeerimise käigus selgus, et metsaregistri andmed on õiged,

laialehiseid puid alal ei kasva. Ala vastab elupaigatüüpidele vana loodusmets (9010*) ning

1 Vabariigi Valitsuse 05.08.2002 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiriˮ 2 Vabariigi Valitsuse 15.09.2005 määrus nr 237 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne-Viru maakonnasˮ 3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale. Tärniga (*)

on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

8

soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Raudtee ja maantee vaheline nurk on keskealine ja

noorem kaasik, mis elupaigatunnustele ei vasta.

Tabelis 1 on elupaigatüüpide seisund ja eesmärk määratud looduses reaalselt olemasoleva, st

inventeeritud ja EELISesse kantud elupaigatüüpide alusel. Vastavalt sellele tuleb korrigeerida

ka standardandmebaasi andmeid. Standardandmebaasi muudatuse põhjendus on varasem

valemäärang.

Seljamäe loodusalale jääb Edru väike-konnakotka püsielupaik. Kuna käesolev

kaitsekorralduskava on ühtlasi Edru väike-konnakotka püsielupaiga kaitsekorralduskava,

seatakse lähtuvalt väike-konnakotkast eesmärk ka püsielupaigale. Eesmärgi määramisel on

arvestatud riikliku seire, väike-konnakotka tegevuskava ja metsaelupaikade inventuuri

andmetega. Kuna pesa on olnud üle kümne aasta asustamata, ei määrata eesmärgiks pesitsevate

paaride arvu. Eesmärgiks on väike-konnakotkale sobiva pesapaiga säilimine. Liigi tegevuskava

järgi on sobiv pesapaik üle 70 aasta vana niiskema või viljakama kasvukoha segamets, kus on

pesapuuks sobivaid suuri kuuski, kaski või teistest liikidest puid. Pesapuude ümbruses peab

olema lagedaid toitumisalasid. Edru püsielupaiga kesk- ja lõunaosa metsad vastavad

elupaigatüübile 9050 ja 9010* ning nendes kasvab u 150 aasta vanuseid kuuski (EELIS, 2023).

Põhjaosa metsad on üle 70-aastased kuuse-kase segametsad. Püsielupaigas on peamiselt

angervaksa, sinilille ja kõdusoo kasvukohatüübi metsad (Metsaregister, 2023). Seega on Edru

püsielupaik väike-konnakotkale sobiv pesapaik. Toitumisalad ei asu ühelgi kaitstaval

loodusobjektil, seetõttu ei ole võimalik kaitsekorralduskavaga seada eesmärke toitumisalast

lähtuvalt.

Tabelites 1 ja 2 on Seljamäe loodusala ja Edru väike-konnakotka püsielupaiga kaitseväärtuste

hoidmisega seotud kaitse eesmärgid ja soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või

hoidmist mõjutavad tegurid. Samuti on tabelites toodud kaitse-eesmärkide täitmist mõjutavad

tegurid, negatiivsete tegurite ärahoidmise või leevendamise meetmed ning kaitsetegevuse

oodatavad tulemused. Koosluste ja liigi soodsa seisundi saavutamiseks või hoidmiseks on

meetmed seatud vastavalt elupaigatüüpide hoolduskavadele ja liigi kaitse tegevuskavale. Kavad

on leitavad Keskkonnaameti kodulehel (vt kasutatud allikate nimekirja).

9

Tabel 1. Seljamäe loodusala kaitseväärtuste koondtabel

Kaitseväärtus4 Seisund (pindala (ha)/

esinduslikkus)5

Kaitse eesmärk6 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus7 Märkused Panus

üldpindalasse

/SDFi (%)8

Huumustoitelised

järved ja järvikud

(3160) LoA – ja, KE

– ja, LoD – I

0,9/A Elupaigatüübi

säilitamine 0,9 ha-l

Looduslikule

arengule jätmine

Heas seisundis

elupaik on säilinud

0,9 ha-l

0,03/0,03

Aas-rebasesaba ja

ürt-punanupuga

niidud (6510) LoA –

ja, KE – ja, LoD – I

1,3/B Pärandniidu

säilitamine 1,3 ha-l

Võsastumine Taastamine ja

seejärel

hooldamine

Heas seisundis

elupaik on säilinud

1,3 ha-l

1,3 ha-st 20% on

6210, eesmärgiks on

säilitada heas

seisundis pärandniit

1,3 ha-l olenemata

elupaigatüübist.

0,03/0,06

Siirde- ja

õõtsiksood (7140) LoA – ei, KE – ei,

LoD – I

0,7/B Elupaigatüübi

säilitamine 0,7 ha-l

Ebapiisav

kaitsekord

Kaitsekorra

muutmine

Heas seisundis

elupaik on säilinud

0,7 ha-l

Elupaigatüüp ei ole

LoA ega hoiuala

kaitse-eesmärgiks

(inventeeriti

2018. a) – vaja

lisada.

0,001/0,002

Vanad

loodusmetsad

(9010*) LoA – ja,

KE – ja, LoD – I

 2/A

 5,7/B

 13/C

 Elupaigatüübi

säilitamine 7,7 ha-l

 Elupaigatüübi

seisundi parendamine

13 ha-l

Looduslikule

arengule jätmine

Heas seisundis

elupaik on säilinud

20,7 ha-l

0,03/0,04

4 KE (ja/ei) – on või ei ole hoiuala kaitse-eesmärk; LoA (ja/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; LoD – loodusdirektiivi lisa number 5 Elupaigatüübi pindala hektarites ja esinduslikkus EELISesse kantud inventuuride alusel 2023. a seisuga. Esinduslikkus A – väga hea, B – hea, C – arvestatav 6 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 7 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 8 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal. Numbrid näitavad, milline on selle loodusala elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud

elupaigatüüpide pindalast.

10

Kaitseväärtus Seisund (pindala (ha)/

esinduslikkus)

Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused Panus

üldpindalasse

/SDFi (%)

Vanad laialehised

metsad (9020*) LoA – ja, KE – ja,

LoD – I

 1,6/A

 0,6/B

 0,4/C

 Elupaigatüübi

säilitamine 2,2 ha-l

 Elupaigatüübi

seisundi parendamine

0,4 ha-l

Looduslikule

arengule jätmine

Heas seisundis

elupaik on säilinud

2,6 ha-l

0,04/0,04

Rohunditerikkad

kuusikud (9050) LoA – ja, KE – ja,

LoD – I

 0,4/A

 7,5/B

 11,1/C

 Elupaigatüübi

säilitamine 7,9 ha-l

 Elupaigatüübi

seisundi parendamine

11,1 ha-l

Looduslikule

arengule jätmine

Heas seisundis

elupaik on säilinud

19 ha-l

0,22/0,27

Okasmetsad oosidel

ja moreeni-

kuhjatistel (9060)

LoA – ja, KE – ja,

LoD – I

 11,4/A

 12,4/B

 0,9/C

 Elupaigatüübi

säilitamine 23,8 ha-l

 Elupaigatüübi

seisundi parendamine

0,9 ha-l

Looduslikule

arengule jätmine

Heas seisundis

elupaik on säilinud

24,7 ha-l

0,78/0,78

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*) LoA – ja, KE – ja,

LoD – I

 6,1/B

 2,6/C

 Elupaigatüübi

säilitamine 6,1 ha-l

 Elupaigatüübi

seisundi parendamine

2,6 ha-l

Looduslikule

arengule jätmine

Heas seisundis

elupaik on säilinud

8,7 ha-l

0,02/0,02

Siirdesoo- ja

rabametsad (91D0*) LoA – ei, KE – ei,

LoD – I

 27,2/A

 27,1/B

 9,5/C

 Elupaigatüübi

säilitamine 54,3 ha-l

 Elupaigatüübi

seisundi parendamine

9,5 ha-l

 Kuivendus

 Ebapiisav

kaitsekord

 Looduslikule

arengule

jätmine

 Kaitsekorra

muutmine

Heas seisundis

elupaik on säilinud

63,8 ha-l

 Loodusalal asuvad

kraavid on kinni

kasvamas, jätta

looduslikule

arengule

 Elupaigatüüp ei

ole LoA ega

hoiuala kaitse-

eesmärgiks – vaja

lisada.

0,13–0,14/0,16

11

Tabel 2. Edru väike-konnakotka püsielupaiga kaitseväärtused Kaitseväärtus9 Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Väike-

konnakotkas

(Aquila pomarina)

LKS – I, KE – ja,

LoA – ei, LoD – ei

Pesa asustamata,

liigi leiukoha

pindala 11,2 ha

Väike-

konnakotkale sobiv

pesitsusala on

säilinud vähemalt

11,2 ha-l.

Elupaiga

looduslikule

arengule jätmine

Väike-

konnakotkale sobiv

pesitsusala on

säilinud vähemalt

11,2 ha-l.

 Kogu elupaik asub

sihtkaitsevööndis.

 Toitumisalad asuvad

väljaspool kaitstavaid

loodusobjekte,

mistõttu

kaitsekorralduskavaga

ei seata nendest

lähtuvaid eesmärke.

9 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel, KE (ja/ei) – on või ei ole hoiuala kaitse-eesmärk; LoA (ja/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; LoD –

loodusdirektiivi lisa number

12

3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud tabelites 1 ja 2 seatud kaitse eesmärkide saavutamiseks. Tabelit võidakse

tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste

säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus

(inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Väike-konnakotka riiklik seire Riiklik seire Keskkonnaagentuur I Vastavalt riikliku

seire kavale

Hooldus, taastamine ja ohjamine

2

Aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidu (6510)

taastamine

1,3 ha Koosluse taastamistöö KeA ja eramaa

omanik I 2024, 2025

3

Aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidu (6510)

hooldamine

1,3 ha Koosluse hooldustöö KeA ja eramaa

omanik I

Pärast taastamist

igal aastal

4 Vanade loodusmetsade (9010*)

seisundi parendamine 13 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 205010

5 Vanade laialehiste metsade

(9020*) seisundi parendamine 0,4 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 205010

10 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant

13

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

6 Rohunditerikaste kuusikute

(9050) seisundi parendamine 11,1 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 205010

7

Okasmetsad oosidel ja moreeni-

kuhjatistel (9060) seisundi

parendamine

0,9 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 205010

8 Soostuvate ja soo-lehtmetsade

(9080*) seisundi parendamine 2,6 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 205010

9 Siirdesoo- ja rabametsade

(91D0*) seisundi parendamine 9,5 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 205010

Taristu, tehnika ja loomad

10 Hoiuala tähistamine 7 hoiuala tähist

Kaitsealuste objektide

tähistamine, tähiste

paigaldamine

RMK II 2025

11 Hoiuala tähiste hooldamine 7 hoiuala tähist

Kaitsealuste objektide

tähistamine, tähiste

hooldamine

RMK II

Pärast paigaldamist

igal aastal vastavalt

vajadusele

12 Matkaraja uuendamine ja

hooldamine

Matkaraja uuendamine ja

hooldamine

Huviline, nt kohalik

omavalitus III

Huvi korral

2030. aastaks.

Pärast uuendamist

iga-aastane

hooldamine

Kavad, eeskirjad

13

Kaitsekorralduskava andmete

ülevaatamine ja vajadusel

uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta

jooksul

14 Kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne aasta

jooksul

15 Hoiuala ja loodusala kaitse-

eesmärkide muutmine Kaitsekorra muutmine KeA/KEM I 2033

3.1. Koosluse hooldus- ja taastamistööd

Seljamäe loodusalale jääb üks kaitse-eesmärgiks olev pärandniit (joonis 2). See on

1,3 ha suurune ala, millest 2018. aasta inventuuri järgi 80% vastab loodusdirektiivi

I lisa elupaigatüübile aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning

ligikaudu 20% on kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) (EELIS, 2023). Ala pole

aastakümneid hooldatud. Seetõttu kasvavad seal kuused ja männid. Vajalik on

pärandniit taastada ja seejärel hakata hooldama. Taastamise käigus tuleb eemaldada

puud ja vajadusel freesida kännud. Taastamistegevusi teha 1–2 aastat. Ala võib

hooldada nii karjatades kui niites. Taastamisel ja hooldamisel tuleb lähtuda aru- ja

soostunud niitude hoolduskavast (Aru ja soostunud niitude…, 2020).

Pärandniitude taastamine ja hooldamine on I prioriteedi tegevus, mida korraldab

Keskkonnaamet koostöös maaomanikuga.

3.2. Tähised

Hoiuala on tähistamata. Hästi ligipääsetavatesse ja käidavatesse kohtadesse tuleb

paigaldada seitse hoiuala tähist (joonis 3). Tähiste täpsed planeeritud asukohad on

nähtavad külastustaristu virtuaalkontoris (haldusalasisene töökeskkond).

Tähiste paigaldamine (7 tk) on II prioriteedi töö, mida korraldab Riigimetsa

Majandamise Keskus.

Joonis 3. Paigaldatavate tähiste asukohad (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS

kaardirakendus, mai 2023)

3.3. Külastuskorraldus

Seljamäe loodusala on üpris väike (214 ha) ja kitsas ning selle külastatavus ei ole suur.

Piirkonnas on välja arendatud turismi- ja puhkekoht Emumäel, mis jääb Seljamäe

15

loodusalast ligikaudu 6 km kaugusele. Seljamäge külastavad väikesed

matkaseltskonnad ja üksikud loodushuvilised. Eesmärk on mitte suurendada oluliselt

külastajate arvu.

2005. aastal rajasid Eesti Noorte Looduskaitse Ühing ja Eesti Roheline Liikumine

Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Rakke Vallavalitsuse toel Seljamäe loodusala

läbiva matkaraja. Matkarajale ehitati trepid, soostunud kohale nottidest rada ning

paigaldati suunaviidad ja infotahvlid. Loodusalast väljapoole rajati puhkekoht

(katusega laud ja pingid). Vallavalitsus korraldas üks kord aastas matkaraja niitmise ja

langenud puude koristamise. Rahaliste vahendite vähesuse tõttu ei ole matkaraja taristut

uuendatud ja viimastel aastatel pole rada hooldatud. Seetõttu on matkarada halvas

seisukorras. Kui leidub huviline (nt Väike-Maarja Vallavalitsus), kes soovib matkarada

uuendada ja tagab järjepideva hoolduse, peab nendeks töödeks küsima

Keskkonnaameti nõusolekut. Keskkonnaamet kaalub kaitsealuste liikide ja elupaikade

kaasaegsete andmete põhjal, kas ja millistel tingimustel on võimalik matkarada

uuendada. Kaitsekorralduskava koostamise ajal 2023. aastal teadaolevate andmete

alusel ei ole raja rekonstrueerimise keelamiseks põhjust. Olemasolev rada möödub

väike-konnakotka EELISes piiritletud elupaiga kõige lähemast nurgast umbes 100 m

kauguselt. Matkarada kulgeb olemasolevat rada mööda, mida ei tohi laiendada.

Matkaraja uuendamine on III prioriteedi tegevus, mida teeb huviline, nt Väike-Maarja

Vallavalitsus.

16

KASUTATUD ALLIKAD

Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS). Keskkonnaagentuur.

Keskkonnaministri 19. aprilli 2021. a määrus nr 12 „Väike-konnakotka püsielupaikade

kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”

Looduskaitseseadus (2004)

Mesipuu, M. (2020). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Tartu: Pärandkoosluste

Kaitse Ühing.

Natura aruandlus (2019)

Vabariigi Valitsuse 05.08.2002 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura

2000 võrgustiku alade nimekiriˮ

Vabariigi Valitsuse 15.09.2005. a määrus nr 237 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne-

Viru maakonnas”

Väike konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava (2018). Keskkonnaamet