Suurupi Merekindluse metsa kohaliku kaitse alla võtmise avalikustamine

M Ä Ä R U S

Tabasalu 21. detsember 2023 nr 23

Suurupi Merekindluse metsa kaitseala

moodustamine ja kaitse-eeskiri

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 7 punkti 2 alusel.

§ 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk

(1) Määrusega võetakse kohaliku kaitse alla Suurupi Merekindluse metsa ala (edaspidi kaitseala).

(2) Kaitseala kaitse-eesmärk on:

1) väärtusliku maastiku kaitse;

2) väärtuslike looduskoosluste kaitse;

3) virgestus- ja loodushariduslike võimaluste säilitamine ja parandamine.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses

sätestatud erisustega.

(4) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise

astmele Suurupi piiranguvööndisse.

§ 2. Kaitseala piir

Kaitseala välispiir ja vööndi piir on esitatud kaardil määruse lisas. Kaardi koostamisel on kasutatud

Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid.

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Harku Vallavalitsus.

§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendus

Määruse seletuskirjas1 on esitatud põhjendused:

1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;

2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;

3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;

4) kaitstava loodusobjekti välispiiri kulgemise kohta;

5) kaitsekorra kohta.

§ 5. Lubatud tegevus

(1) Kaitsealal on lubatud majandustegevus, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisusi.

(2) Kaitsealal on lubatud:

1) marjade, seente ja teiste metsa kõrvalsaaduste korjamine;

2) telkimine, lõkke tegemine ja grillimine kaitseala valitseja poolt selleks ette valmistatud ja

tähistatud kohas;

3) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas;

4) jalgrattaga sõitmine teedel ja radadel;

5) mootorsõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine avalikel liiklusteedel vastavalt kehtivale

liikluskorraldusele;

(3) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:

1) üle 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas;

2) teede ja tehnovõrgu rajatiste hooldustööd;

3) rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks;

4) maaparandussüsteemide hoiutööd.

§ 6. Keelatud tegevus

(1) Kaitsealal on keelatud:

1) maavarade kaevandamine;

2) uuendusraie;

3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;

4) biotsiidide, taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamine;

5) uute maaparandussüsteemide rajamine;

6) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku-

ja väljavedu juhul, kui pinnas seda võimaldab.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) katastriüksuste ja kõlvikute piiride ning sihtotstarbe muutmine;

2) maakorralduskava koostamine ja maakorraldustoimingute teostamine;

3) metsamajandamiskavade väljastamine;

4) detail- ja üldplaneeringute kehtestamine;

5) ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslike ehitiste ehitamiseks loa andmine;

6) projekteerimistingimuste andmine;

7) ehitusloa andmine;

8) tee ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine.

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevusi, mis vajavad kaitse-eeskirja kohaselt tema

nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala

valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi

saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt

haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

§ 8. Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused

ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

§ 9. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

1 Seletuskirjaga saab tutvuda valla veebilehel www.harku.ee.

Lisa 1 - Suurupi Merekindluse metsa kaitseala välispiir ja vööndi piir

(allkirjastatud digitaalselt)

Erik Sandla

vallavolikogu esimees

From: Brigita Perm <[email protected]> Sent: 27 September 2023 09:44:47 To: RMK Cc: Subject: Suurupi Merekindluse metsa kohaliku kaitse alla võtmise avalikustamine

Tere Edastan Suurupi Merekindluse metsa kohaliku kaitse alla võtmise avalikustamise kohta info, mis on leitav aadressilt hps://www.harku.ee/suurupi-merekindluse-metsa-kohaliku-kaitse-alla-votmise-algatamine. Oleme küll välja kuulutanud, et ootame eepanekuid kuni 28.09.2023, kuna ma varem ei teavitanud Riigimetsa Majandamise Keskust antud teemast, siis annan võimaluse edastada eepanekud hiljemalt 05.10.2023 kell 12.00, et jõuaksin enne avalikku arutelu eepanekutele vastata. Vabandan hilise teavitamise pärast! Lugupidamisega

Brigita Perm arendus- ja haldusosakonna keskkonnaspetsialist

Harku Vallavalitsus Kallaste tn 12, Tabasalu Harku vald Mob: 5880 1238 www.harku.ee

facebook.com/HarkuVald

Brigita Perm Teie 27.09.2023 e-kiri

Harku Vallavalitsus

[email protected] Meie 28.09.2023 nr 3-1.1/2023/5999

Ettepanekud Suurupi Merekindluse metsa kaitse-eeskirjale

Austatud Brigita Perm

Teavitasite käesoleva aasta 27. septembril saadetud e-kirjaga Riigimetsa Majandamise Keskust,

et Harku vald on algatanud Harku valla Suurupi Merekindluse metsa kaitse-eeskirja ettepaneku

avaliku arutelu.

Käesolevaga edastame RMK poolsed tähelepanekud ja ettepanekud arutlusealusele kohaliku

kaitseala Suurupi Merekindluse metsa kaitse-eeskirjale.

1. Moodustatav kaitseala pinnaks on planeeritud kinnistute Merekindluse mets 6,7,8,9,10 ja 11

alused maad kogupindalaga 59,83 ha. Juhime tähelepanu, et osal kinnistust Merekindluse mets 6

(kat. nr 19801:001:1589) paikneb Vabariigi Valitsuse määrusega moodustatud Suurupi

looduskaitseala. Looduskaitseseadus § 4 lg 7 ei näe ette erinevate kaitsealade ülekattuvust. Palume

üle vaadata loodava kaitseala piirid ja viia moodustatava Suurupi Merekindluse metsa kaitseala

piirid kooskõlla Looduskaitseseadusega.

2. Kaitseala kaitse-eesmärgina on kirjeldatud kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse

tagamine. Kaitse-eeskiri aga ei ütle, mis liike soovitakse kaitseala moodustamisega kaitsta. Selline

sõnastus jätab mulje, et kaitsealal esineb ja plaanitavate piirangutega hakatakse kaitsma kõiki 64

esimesse, 267 teise ja 237 kolmandasse kaitsekategooriasse kuuluvat liiki

https://keskkonnaamet.ee/eluslooduslooduskaitse/looduskaitse/liigikaitse#i-kaitsekategooria

Teeme ettepaneku kaitse-eeskirja täiendada täpsustusega, kas kaitstakse alal I või II

kaitsekategooria liike ja nimetada kaitstavad III kategooria liigid nimekirjana.

3. Kaitse-eeskirjaga on keelatud tee ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine.

Juhime tähelepanu, et Ehitusseadustiku kohaselt (§92 lg1) on tee rajatis, mis on ette nähtud

inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks.

Palume läbi vaadata nimetatud punkti sõnastus, et see ei tekitaks takistusi olemasolevate jalgteede

uuendamiseks ning tulevikus võimalike soovitavate puhke- ja spordiotstarbeliste radade

ehitamiseks.

4. Keelatud tegevustena on § 6 loetletud „uuendusraie“ ja „puhtpuistute kujundamine“. Samas on lisatud seletuskirjas tekst: „Metsa majandamine on kaitse-eeskirja kohaselt lubatud

tegevus, kuid metsa majandamisel tuleb lähtuda kaitseala kaitse-eesmärgist. Kaitseala valitseja

nõusolekul on lubatud kõik raieliigid välja arvatud lageraie, mis on kaitse-eeskirja kohaselt

keelatud…“ Samas seletuskirjas märgitakse: „Kaitsealal peetakse kõige eelistatumaks püsimetsanduse majandusmeetodit.“

Kuna keelatud on puhtpuistute kujundamine, siis puhtpuistutest segapuistute kujundamiseks oleks

vajalik teha suuremahulisi raietöid ning tegeleda alal ühe puuliigilistes puistutes teiste puuliikide

2 ${text.ak}

istutamise ja kasvatamisega. Selle eesmärgi täitmiseks on aga uuendusraie erinevad raieliigid

eelduslikud. Olgu siinkohal märgitud, et uuendusraiete alla liigituvad lageraie ja turberaied, mis

omakorda jagunevad veerraieks, häilraieks ja aegjärkseks raieks.

Alal kasvava metsa kujundamiseks kokku lepitud moel ei ole vaja kirjeldada keelatud

metsamajanduslikke tegevusi. Metsa kasvatamise, hooldamise ja kujundamise piirangud katab ära

kaitse-eeskirja projekti kaitseala valitseja nõusolekul tehtavad tegevused, mis on kirjas §5 lg2 p4

all - „metsakoosluste kujundamine vastavalt kaitseala kaitse-eesmärgile. Kaitseala valitsejal on

õigus esitada nõudeid raiete tehnoloogia ja aja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise

viiside ning puistu koosseisu ja täiuse kohta.“.

Sisuliselt tähendabki see lause tegevuskava koostamist, milles lubatud raieviisid arutatakse

kaitseala valitsejaga (Harku VV-ga) läbi ja seetõttu nö igaks juhuks piiramine eeskirjaga -

keelatud teha uuendusraiet - kaotab igasuguse tähtsuse. Mis on Suurupi metsa jaoks vaja mineva

raie nimetus, on teisejärguline teema, peamine kriteerium on, et kogukond ei saaks häiritud ja uued

puukesed oleks võimelised kaugemas tulevikus suureks kasvama.

Seetõttu teeme ettepaneku võtta kaitse-eeskirja projektist keelatud tegevuste alt välja järgnevad

tegevused – uuendusraie ning puhtpuistute kujundamine.

Ka Suurupi merekindluse väärtuslikes metsades lähtub RMK oma plaanides sellest, et neis

metsades oleks nii noori, keskealisi kui ka vanemaid puid ja ka metsa, mis jääb raietest puutumata.

Metsa eluringist tulenevalt tuleb selleks, et mets oleks kogu aeg olemas ja temast oleks tänasega

samalaadset rõõmu ja kasu inimestele ka tulevikus, teha siiski mõistlikul määral noortele ja

keskealistele puudele ruumi, kus neil oleks võimalus kasvada suurteks ja tugevateks.

Millised on parimad metsamajanduslikud võtted selleks, on juba konkreetse tegevuskava

koostamisega lahendatav. Sellise tegevuskava koostamiseks ei ole tingimata vajalik kohaliku

kaitseala moodustamine, kuid kaitseala moodustamine ka ei takista sellise tegevuskava koostamist

juhul, kui kaitse-eeskirjaga ei keelustata kehtiva seadusandlusega lubatavaid raieviise.

Muuhulgas juhime tähelepanu, et Kliimaministeeriumis on käimas arutelud püsimetsa mõiste

täpsemaks sisustamiseks ja selle majandamiseks kasutatavate raieliikide (sh lageraie) ning

tingimuste täpsustamiseks. Seega on kaitse-eeskirja sõnastusel oluline kaal, et säilitada võimalus

Suurupi merekindluse puhkemetsade majandamiseks ka püsimetsana.

Lugupidamisega

Jaan Schults

Lääne-Harjumaa metsaülem

metsaosakond

5282363 [email protected]