Lääne-Nigula valla tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmine 21.09.2023 nr 1-3/23-40 teade

OTSUS

Nigula 21.09.2023 nr 1-3/23-40

Lääne-Nigula valla tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmine

Lääne-Nigula Vallavolikogu 17.10.2019. a otsusega nr 54 algatati kohaliku omavalitsuse

eriplaneering (EP) koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Planeeringu

koostamise eesmärgiks on leida tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks

sobivaim asukoht Lääne-Nigula vallas ja seejärel koostada sobivasse asukohta detailne lahendus

ehitusõiguse määramiseks.

Tuulepargi rajamise otsene vajadus tuleneb Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast. Eesti

pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult

eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks,

tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks.

Taastuvenergia arendamise eesmärk on kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu

ning vähendada tarbijate arvete sõltuvust fossiilkütuste hindade kõikumisest, kaitsta tarbijaid

paremini tulevaste hinnatõusude ja võimaliku turuga manipuleerimise eest ning muuta ELi

tööstus puhtaks ja konkurentsivõimelisemaks. Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud

pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ seab Eesti endale eesmärgiks olla aastaks 2050

konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik. Nii

Euroopa Liidu kui ka Eesti tasemel on seatud eesmärgiks jõuda 2050. aastaks

kliimaneutraalsuseni. Selle eesmärgi saavutamine mõjutab oluliselt ning otseselt valikuid oma

ühiskonna- ja majanduselu korraldamisel. Eesmärgiks on, et Eesti on koht, kus on tagatud

kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud

ebasoodsaid mõjusid vähendada, positiivseid mõjusid aga parimal viisil ära kasutada. See

eesmärk on kooskõlas Euroopa Liidu rohelise kokkuleppega ning juhindub eespool toodud

peamisest eesmärgist – et meie kõigi ühine tulevik oleks puhtam, kaitstum ja kvaliteetsem.

Eesti suurim energeetikasektori väljakutse lähiaastatel on kliimaneutraalsusesse panustava

energiasüsteemi kujundamine. Seda toetavad mitmed tegevused nii riigi siseselt kui ka ELi

tasemel – ENMAK 2035 koostamine ja elluviimine, taastuvenergia arendamise kiirendamise

auditi soovituste ja REPowerEU (kava Venemaa fossiilkütustest sõltuvuse kiireks

vähendamiseks ja rohepöörde hoogustamiseks) rakendamine. Olulist rolli mängib ka ELi

heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, mille kasvuhoonegaaside heite vähendamise sihttaset

2030. aastaks tõsteti „Eesmärk 55“ kliima- ja energiapaketi raames. Eesti eesmärk on aastaks

2030 toota taastuvatest allikatest elektrit sama palju, kui on riigisisene tarbimine. See tähendab,

et aastaks 2030 on 65% kogu Eestis toodetavast energiast pärit taastuvatest allikatest. 1 See on

1 1. novembrist 2022 on energiamajanduse korralduse seaduses §32

1 sätestatud, et aastaks 2030 moodustab

taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest

lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100 protsenti ja soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt

väga oluline areng Eesti kliimaeesmärkide saavutamisel ja võimaldab luua hajutatud, puhta ning

modernse elektrisüsteemi. Selle saavutamiseks on aga oluline, et Eesti energiasüsteemi areng on

järgmisel kümnel aastal kindlalt sihistatud ning selle elluviimiseks luuakse vajalikud eeldused.

REPowerEU kava keskmes on taastuvenergia kiirem kasutuselevõtt ning energia säästmise

tõhustamine. Taastuvenergia kiirem ja ulatuslikum kasutuselevõtt elektritootmises, tööstuses,

hoonetes ja transpordis suurendab kiiremini EL energiasõltumatust, hoogustab rohepööret ja

alandab aja jooksul energiahindu.

Eesti kliima- ja energiapoliitika näeb ette taastuvenergia tootmise mahu olulist suurendamist,

mistõttu on riiklike kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks vaja leida uusi tuuleparkide

arendusalasid suure potentsiaaliga tuuleenergia tootmise piirkondadest, mille hulka kuulub ka

Lääne-Nigula vald. Riik näeb kliimaeesmärkide saavutamist eelkõige koostöös omavalitsustega.

Lääne-Nigula Vallavolikogu võttis 20.10.2022. a määrusega nr 12 vastu uue Lääne-Nigula valla

arengukava aastateks 2022-2030. Arengukava on valla juhtimise strateegiline dokument, millega

määratakse Lääne-Nigula valla positsioon ja tulevikusuunad pikemaajalises perspektiivis.

Arengukava keskmes on valla elanike vajadustest lähtuv arendustegevus, et pakkuda elanikele

olemasolevate ressursside piires parimaid lahendusi elamiseks, töötamiseks ja vaba aja

veetmiseks. Lääne-Nigula vald toetab ettevõtluskeskkonna arengut, ettevõtete tulemist valda

ning väärtustab tegutsevaid ettevõtjaid. Ühe väljakutsena näeb vald taastuvenergia võimaluste

arendamist ja kasutamist valla territooriumil. 1. juulil 2023 jõustus tuuleenergiast elektrienergia

tootmise tasu regulatsioon keskkonnatasude seaduses (ehk tuulikutasu). Maismaa tuuleparkidelt

kogutud tasud jaotatakse hüvitisteks kohalikele omavalitsustele ning tuulikute lähistel asuvatele

majapidamistele. Tuulepargi arendus võimaldab vallale vahendeid arenduskavas plaanitud

tegevuste elluviimiseks. Samuti saavad seeläbi hüvitatud võimalikud häiringud tuulepargist

mõjutatud kohalikele majapidamistele.

Eriplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseaduse § 95 lõikest 1, mille kohaselt

koostatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneering olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks,

kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Vastavalt

Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrusele nr 102 Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri

punktile 4 loetakse enam kui 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest koosnev tuulepark olulise

ruumilise mõjuga ehitiseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määrusele nr 184

Võrgueeskiri on tuulepark mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid

liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam.

Eriplaneeringu asukohavaliku juurde kuulub Lääne-Nigula valla eriplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

Vastavalt eriplaneeringu algatamise taotlusele ning riigihanke 217848 tehnilisele kirjeldusele

otsitakse eriplaneeringuga asukohta tuulepargile, mis koosneb 17 kuni 30-st kuni 290 m

tipukõrgusega tuulegeneraatoritest, tuuleparki teenindavatest teedest, pargisisesest elektrivõrgust

(maakaablid) ja alajaamast. Tuulepargi jaoks vajaliku ala suurus on u 2500 ha. Tuulepark

liidetakse põhivõrgu 330 kV alajaama ning tuulepargi juures paikneva alajaama ja põhivõrgu

330 kV alajaama vahelise õhuliini pikkus võib olla kuni 15 km. Põhivõrguga liitumist võimaldav

alajaam on võimalik rajada 330 kV elektriliini juurde ja selleks tuleb eelistada olemasolevate

alajaamade asukohti.

63 protsenti. Maantee- ja raudteetranspordis kasutatud taastuvenergia moodustab vähemalt 14 protsenti kogu

transpordisektoris tarbitud energiast.

Vastavalt PlanS § 100 lõikele 1 ja 3 toimus ajavahemikul 29.06.2020 kuni 27.08.2020

eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek. Saabunud seisukohtade ja nendega arvestamise

kokkuvõte on toodud Lääne-Nigula Vallavalitsuse koduleheküljel

https://www.laanenigula.ee/tuuleenergia-eriplaneering

Vastavalt PlanS § 101 lõikele 1 ja 3 toimusid Avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud

28.09.2020 Ristil, 29.09.2020 Taeblas ning 30.09.2020 Kullamaal. Lähteseisukohtadele,

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusele ja nendele laekunud

tagasisidele tuginedes töötati välja eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise I etapi aruanne, mille käigus analüüsiti tuulepargi rajamiseks esialgselt

sobivaid alasid. Esialgselt sobivad alad olid määratud geoinformaatilise analüüsi käigus, kus

välistati tuuleparkide jaoks ebasobivad loodus- ja inimkasutuses alad koos asjakohaste

puhvritega. Esialgselt sobivate alade analüüsimisel võeti aluseks olemasolevad väärtused

(väljakujunenud asustusalad, kultuuri- ja loodusväärtused) ning kaasnevad mõjud (müra,

varjutus, mõju varale, linnustikule, nahkhiirtele, Natura 2000 aladele, rohevõrgustikule jt

tegurid). Samuti analüüsiti tuulikute püstitamisega kaasnevat maavarade, jäätmete ja

ringmajanduse, avariiolukordade esinemise, riigikaitseliste objektide, mobiilside, kliimamõjude,

põhja- ja pinnavee seisukohast. Kõikidest nendest valdkondadest lähtuvalt seati tingimused

tuuleparkide edasisele arendamisele.

Lääne-Nigula Vallavolikogu lõpetas 21.01.2021 otsusega nr 1 planeerimisseaduse (PlanS) § 97

lg 1 p-de 1 ja 2 alusel eriplaneeringu koostamise ja KSH.

Perioodil jaanuar 2021- august 2022 oli KSH ja planeeringu protsess peatunud seoses

kohtuvaidlustega planeeringu lõpetamise otsuse osas. Augustis 2022 jätkus planeeringu ja KSH

koostamine ning seoses möödunud ajaga ajakohastati KSH I etapi aruannet sh täiendati aruannet

lähtudes vahepealsel ajal nii piirkonna kohta lisandunud andmetega kui laiemalt tuuleparkide

planeerimist puudutava uuema teabega.

Eriplaneeringu koostamise käigus (juuni 2022) on vallavalitsuse esindajate ja asjast huvitatud

isiku vaheliste läbirääkimiste käigus vähendatud soovitavat tuulikute arvu kavandatavas

tuulepargis 25 tuulikuni ja soovitavat tuulikute kõrgust 270 meetrini. Sellest lähtuvalt on ka

mõjuhinnangut korrigeeritud.

Kõik eriplaneeringuga seonduv, sh nii laekunud ettepanekud kui vallapoolsed seisukohad neile

ning avalikel aruteludel tõstatud täiendavalt kaaluda soovitavad käsitlused ja vallapoolsed

seisukohad neile on avalikult kättesaadavad valla kodulehelt

https://www.laanenigula.ee/tuuleenergia-eriplaneering.

KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) ja eriplaneeringu lähteseisukohtade koostamisel teostati

esmane valla territooriumi kaardianalüüs, millest ilmnes, et valla territooriumil paikneb

potentsiaalselt 3 piirkonda, millel puuduvad otsesed välistavad tegurid eriplaneeringuga

käsitletava objekti asukoha edasiseks valikuks ning millel on olemas piisav territoorium ning

sobilik kaugus elektriühenduse võimaldamiseks. Piirkondade kirjeldus ja potentsiaalselt

mõjualas paiknevate objektide kirjeldus on esitatud VTK-s ning seda siinkohal ei korrata. KSH

aruande koostamise jätkamisel kontrolliti aladel vahepeal muutunud võimalikke piiranguid.

Alade 1 ja 2 piire täpsustati lähtudes vahepeal piirkonda lisandunud elamutest.

VTK-le esitatud seisukohtade ning sellele järgnenud koostöö raames asjaomaste ametkondadega

ilmnes, et VTK-s esitatud ala 3 ehk Keskvere, Liivi, Niinja, Kokre, Ohtla, Mõrdu, Üdruma,

Laiküla, Soo-otsa ja Kabeli külades paiknev ala ei ole tegelikkuses tuulepargi asukoha reaalne

alternatiiv. Vastavalt KSH metoodikale peavad hinnatavad alternatiivid olema reaalsed.

Lennuamet (nüüdne Transpordiamet) asus VTK etapis seisukohale, et ala 3 jääb Martna

lennuliiklusradari piiranguvööndisse. Ala 3 puhul on reaalne mõju Martna radari tööle ning

antud radarist tuleneva kõrguspiirangu kadumist ei ole lähiaastatel oodata.

KSH koostamisel läbiviidud linnustiku uuring leidis samuti, et ala 3 on kriitilise tähtsusega I ja II

kaitsekategooria linnuliikidele ja nende toitumisalade paiknemine alal muudab tuulepargi

rajamise võimatuks ja see tuleb välistada. Ala on ka väga tundlik lindude olulise rannikut läbiva

rändekoridori paiknemise suhtes.

Potentsiaalselt sobiv ala 1 asub valla idaosas ja jääb Kuijõe, Piirsalu, Kuke, Rõuma ja Rehemäe

külade territooriumile. Ala 1 oli esialgse kaardianalüüsi alusel suurusega 2428 ha, 2022 aasta

täpsustatud kaardianalüüsi alusel 2085 ha. Planeeringu koostamise seiskumise perioodil on ala 1

piirkonda lisandunud eluhooneid ning selge on, et ala keskosasse jääv Piirsalu taktikala ning

lasketiiru ala on tuulikute asukohana välistatud. Ala 1 jaguneb seega kaheks lahustükiks.

Potentsiaalselt sobiv ala 2 asub valla keskosas Vidruka, Seljaküla, Piirsalu, Jaakna, Luigu ja

Rõuma külades. Ala 2 oli esmase kaardianalüüsi alusel suurusega 3061 ha, 2022 aasta

täpsustatud kaardianalüüsi alusel 2782 ha. Planeeringu koostamise seiskumise perioodil on ala 2

piirkonda lisandunud täiendav eluhoone.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessis hinnati alasid Ala 1 ja Ala 2 ning tehti

vajalikud uuringud vastavalt KSH VTK-le. Töö käigus korrigeeriti võimaliku eelvalikuala piire

ja määrati tingimused sellele ehitamiseks. Järgnevas tabelis on kokkuvõtlikult välja toodud KSH

aruandes esitatud mõjuhinnangutest tulenev alade nö eelistuste hinnang – vastava

mõjukriteeriumi alusel eelistatav ala on ala kus mõju vastavas valdkonnas on eeldatavalt

väiksem.

Võrdlustabelis märgiti iga kriteeriumi kohta eelistus järgmiselt:

Eelistatud

Vähem eelistatud

Eelistus puudub

Mõjuvaldkond (hinnatav näitaja, mille

alusel on määratud eeldatavalt

väiksema mõjuga ala)

Ala 1 Ala 2

Mõju looduskeskkonnale

Mõju kaitsealustele taimeliikidele

(kattuvus %)

Mõjuvaldkond (hinnatav näitaja, mille

alusel on määratud eeldatavalt

väiksema mõjuga ala)

Ala 1 Ala 2

Mõju metsakooslustele (kattuvus %)

Mõju loodusdirektiivi elupaikadele

(kattuvus %)

Palivere raba väljaarvamisel

alast on ala 2 kattuvus väiksem

ja sellisel juhul oleks eelistatud

ala 2.

Mõju linnustikule

Mõju nahkhiirtele (asustustihedus)

Mõju mets- ja koduloomadele

Mõju rohevõrgustikule (kattuvus %)

Mõju kaitsealadele

Mõju Natura aladele

Mõju pinnaveele (killustatus

veekogudega)

Mõju maaparandussüsteemidele ja

märgaladele (kattuvus %)

Palivere raba väljaarvamisel

alast on ala 2 kattuvus väiksem

ja sellisel juhul oleks eelistatud

ala 2.

Mõju põhjaveele (põhjavee kaitstus)

Mõju sotsiaalsele ja kultuurilisele keskkonnale

Müra (elamute arv mõjualas)

Varjutus (elamute arv mõjualas)

Paiknemine elamualade suhtes (võimalus

paigutada tuulikud võimalikult eemale)

Visuaalne mõju (nähtavus olulistest

vaatepunktidest)

Sotsiaalsed vastuolud

Mõju kultuuripärandile (kattuvus % ja

arv)

Mõju majandusekeskkonnale

Paiknemine äri- ja tootmisalade suhtes

(äri- ja tootmisalade lähedus

võimaldamaks otseliini)

Mõjuvaldkond (hinnatav näitaja, mille

alusel on määratud eeldatavalt

väiksema mõjuga ala)

Ala 1 Ala 2

Mõju varale (elamute arv mõjualas)

Mõju teedele

Mõju maavaravarudele (kattuvus %)

Palivere turbamaardla

väljaarvamisel alast on ala 2

kattuvus väiksem.

Mõju pinnasele, sh põllumajandusmaale

Mõju kliimamuutustele

Muud mõjud

KSH eesmärk ei ole teha otsust kavandatava tegevuse kohta. Otsuse tegemine on otsustaja (antud

juhul kohaliku omavalitsuse) ülesanne. KSH eesmärk on anda otsustajale otsuse tegemiseks

vajalikku informatsiooni.

KSH käigus hinnatud mõjukriteeriumitest lähtuvalt saab järeldada, et alad 1 ja 2 on

looduskeskkonna väärtustelt võrdlemisi sarnased. Siiski linnustiku (kui tuulikute poolt ühe enim

ohustatud liigirühma poolt) osas võib eelistatuks pidada ala 2-te. Alast 1 jääb suur osa

territooriumist I kaitsekategooria linnuliigi must-toonekurg toitumisalale ja ala põhjaosa

kasutavad nii pesitsemiseks kui ka toitumiseks mitmed tuulikute pool ohustatud linnuliigid.

Seega on ala 1 põhjaosa looduskaitseliste kitsenduste tõttu tuulepargi arendamiseks ebasobiv.

Alade suurimaks erinevuseks võib pidada alade kuju ja inimasustuse paiknemist alade suhtes.

Nimelt ala 2 kujust ja suurusest tulenevalt esineb antud ala puhul suurem võimalus ala siseselt

valida tuulikupositsioonidele asukohti, mis asuksid elamualadest kaugemal (võrreldes alaga 1)

ning esineks suurem vabadus optimeerida tuulikupargi detailset lahendust müra- ja varjutuse

emissioonidest lähtuvalt. Ala 1 pindalast ja kujust tulenevalt oleks samas mahus tuulikute

positsioonide paigutamine antud alal keerukam st võib esineda olulisem mõju elamualade suhtes.

KSH aruandest lähtuvalt on valitud tööprotsessis sobivamaks alaks Ala 2, mille kohta on

koostatud asukoha eelvaliku etapi planeeringulahendus. Planeeringulahenduse koostamisel on

arvesse võetud KSH aruandes välja toodut, planeeringu koostamise töörühma märkusi ning

koostöös asjaomaste asutuste, erinevate huvigruppide ja avalikkusega tehtud ettepanekuid

mahus, mis võimaldavad planeeringu eesmärkide täitmist. Tulenevalt planeerimisseaduse § 99

lõikest 1 tehakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvalik koostöös

valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi kohaliku omavalitsuse eriplaneering

käsitleb. Lääne-Nigula Vallavalitsus edastas eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja

KSH I etapi aruande kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks asjaomastele ametkondadele

(koostöötegijad) ja kaasatavatele isikutele.

Vastavalt võrgueeskirjale on tuulepark mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja

neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam.

Kuna elektrituulikute ala ja ühendusliini ala on oma iseloomult väga erineva mõjuga ehitiste ala,

kuid võrgueeskirja kohaselt on mõlemad tuulepargi osa, siis tähistati tuulepargi elektrituulikute

eelvalikuala ja ala väline ühendusliini ala erineva leppemärgiga ja erinevate ehitiste ehitamise

tingimustega. Elektrituulikute eelvalikuala asub Jaakna, Luigu, Piirsalu, Rõuma, Seljaküla ja

Vidruka külade territooriumil ning selle lõplik pindala on kokku 2420 ha. Elektrituulikute

eelvalikuala jaguneb omakorda kaheks alaks: kooskõlastamistingimuseta eelavalikuala ja

kooskõlastamistingimusega eelvalikuala, kus juhul, kui elektrituulikut soovitakse ehitada

asukoha eelvaliku alal olemas olevale elamule (elamu, mis on ehitatud kuni asukoha eelvaliku

otsuse tegemiseni) lähemale kui 1,5 kilomeetrit, tuleb ehitamise võimaldamiseks saada elamu

omaniku nõusolek.

Täiendavalt määrati ümber elektrituulikute eelvaliku ala ühe kilomeetri laiune mõjuvöönd, milles

ei pruugi olla võimalik tagada määruse kohast müratundlikku ala müra normtaset. Detailse osa

koostamisel tuleb lähtuvalt tuulikute asukohast, nende tehnilistest parameetritest ja koosmõjust

täpsustada mõjuvööndi piiri, milles ei ole võimalik kavandada müratundlikku ehitist või

maakasutust.

Asukoha eelvaliku staadiumis on määratud kaks võimalikku ühendusliini ala, millest parem tuleb

välja valida detailse osa koostamisel. Ühendusliin tuleb ehitada Risti aleviku piires ja aleviku

lähialal avatud maastiku (maastik, mille kasutus pole metsamajanduslik) osas maakaabelliinina

(põhijoonisel ühendusliini eelvaliku ala maakaabelliinina), muus osas võib seda ehitada nii

õhuliinina kui ka maakaabelliinina.

Tuulepargi asukohavaliku ala ümber planeeriti planeeringu asukohavaliku eelnõus lähtuvalt

planeeringu koostamise käigus läbi viidud kaasamise tulemustest viie kilomeetri laiune

tuuleparkide vaba puhvervöönd. Planeeringu asukohavaliku etapi kaasamise käigus avaldasid

kohalikud elanikud arvamust, et kui nad on sunnitud taluma oma kodu läheduses tuuleparki, siis

nad ei soovi olla kahe tuulepargi vahel. Osa muidu maalise asustuse vaatest peaks säilima

rikkumata vaatena, st olema ilma elektrituulikuteta. Asukohavaliku otsuse eelnõu avaliku

väljapaneku käigus taotleti puhvervööndi suurendamist nii 7-le kilomeetrile kui ka 10-le

kilomeetrile. Muuhulgas peeti kohaliku jahiseltsi poolt oluliseks, et metsloomadel oleks

erinevate tuuleparkide vahel suurem looduslik tuumala. Avaliku väljapaneku seisukohti

kaaludes otsustad omavalitsus toetada puhvervööndi suurendamist ja määras puhvervööndi

ulatuseks 10 km ümber asukohavaliku ala. Läänemaa kohalike omavalitsuste kliima- ja

energiakava 2030 näeb ette vajadust tõsta tuuleparkide installeeritud nominaalvõimsuse 57 MW-

lt aastaks 2030 280 MW-ni. Planeeritud 10 km laiune puhvervöönd tagab kliima- ja energiakava

elluviimise arvestades, et: 1) planeeringulahendus võimaldab kuni 25 kuni 270 meetrise

elektrituuliku püstitamist; 2) Aulepa tuulepargis on võimalik olemasolevate tuulikute vahetamine

võimsamate tuulikute vastu ja 3) valla teistes osades jääb puhvervööndist vabale alale

täiendavaid maa-alasid, kus on tuuleenergeetika arendamine võimalik. Planeeritud 10 km laiune

puhvervöönd tagab ühtlasi ka kohalikele elanikele ühepoolse (ei asu kahe tuulepargi vahel)

piirnemise tuulepargiga ning võimaldab ka metsloomadele suurema elektrituulikute vaba, nö

looduslikuma keskkonnaga, ala säilimist.

Laekunud kooskõlastuste ja arvamuste alusel täiendati planeeringulahendust ja KSH aruannet.

Esitatud kooskõlastused ja arvamused ning valla seisukohad neile on kättesaadavad Lääne-

Nigula Vallavalitsuse kodulehel. https://www.laanenigula.ee/tuuleenergia-eriplaneering.

Lähtuvalt planeerimisseaduse § 106 lõigetest 1; 2; 3; 4; 5; 6; 7; 8 korraldati eriplaneeringu

asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande

avalik väljapanek. Avaliku väljapaneku jooksul esitati 16 arvamust, sh kaheksa tükki juriidilistelt

isikutelt ja kaheksa tükki füüsilistelt isikutelt. Vallavalitsus tutvus esitatud arvamustega ning

kujundas lähtuvalt PlanS § 8…§ 12 põhimõtetest omapoolse seisukoha ja esitas selle arvamuse

esitajale. Arvamuste tagasiside on aadressil

https://www.laanenigula.ee/documents/17893208/19637137/Arvamuste+kokkuv%C3%B5te+23

0524.pdf/5f15ad80-97fd-4da2-bea9-fc3f15906353.

Lähtuvalt planeerimisseaduse § 107 lõigetest 1; 2; 3; 4 korraldati eriplaneeringu asukoha

eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku

väljapaneku tulemuste avalik arutelu. Arutelud toimusid 16. juunil 2023 Taeblas ja 17. juunil

2023 Ristil. Avalikul arutelul tutvustati avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja

vallavalitsuse seisukohti nende kohta, põhjendati kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha

eelvaliku otsuste eelnõu koostamisel valitud lahendusi, kavandatava ehitisega seonduvaid

tegevusi ja eesmärke ning vastati muudele kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha

eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruannet

puudutavatele küsimustele. Tulenevalt suurest isikute arvust ja planeerimisseaduse § 107 lõikest

4 tulenevast võimalusest loobuda oma arvamusest, teatades sellest kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitati

kõigile arvamuse andjatele paberkandjal ja digitaalselt tema arvamusega kohane väljavõte ja

paluti anda tagasiside võimaliku planeeringuvaidluse osas. Tagasiside oli järgnev (numeratsioon

on ühildatud laekunud arvamuste numeratsiooniga):

1. ET, esitas tagasiside, kus p 1 ei nõustunud selgitusega, kuid ei soovinud

planeeringuvaidlust jätkata. Punkt 2 osas leidis selgitusega tutvudes, et arvamust on

piisavalt kaalutud. ET arvamusi osas ei käsitleta arvamust kui planeeringuvaidlust ja ei

esitata hiljem heaks kiitmise protsessis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.

2. Risti osavallakogu, nõustus tuulepargi vaba ala puhvertsooni laiendamisega kümnele

kilomeetrile. Kohtades, kus planeeritud tuulepargi ja valla piiri vahe on väiksem kui 10

km, laieneb puhvertsoon valla piirini. Risti osavallakogu ei nõustunud muude

seisukohtadega, seega ei ole loobunud oma arvamusest ning seisukohta käsitletakse kui

planeeringuvaidlust ja esitatakse hiljem heaks kiitmise protsessis Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile.

3. Regionaal- ja põllumajandusministeerium teatas, et Maaeluministeerium kooskõlastas

17.04.2023 kirjaga nr 4.1-5/2076-3 avalikule väljapanekule esitatud Lääne-Nigula valla

tuulikuparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku vallavolikogu otsuse eelnõu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande märkustega. Lääne-Nigula

Vallavalitsus on nende märkustega arvestanud ning andnud asjakohased selgitused,

millega Regionaal- ja Põllumajandusministeerium nõustub. Esitatud seisukohta ei

käsitleta kui planeeringuvaidlust ja ei esitata hiljem heaks kiitmise protsessis Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumile.

4. Taebla osavallakogu, ei esitanud tagasisidet, seega ei ole loobunud oma arvamusest.

Esitatud arvamus oli „võtta informatsioon teadmiseks“ ning seda ei käsitleta kui

planeeringuvaidlust ja ei esitata hiljem heaks kiitmise protsessis Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile.

5. LP, ei esitanud tagasisidet, seega ei ole loobunud oma arvamusest ning seisukohta

käsitletakse kogu ulatuses kui planeeringuvaidlust ja esitatakse hiljem heaks kiitmise

protsessis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.

6. Palivere Piirsalu jahiselts esitas tagasiside, kus p 1 ja p 4 osas ei nõustunud selgitusega,

seega ei ole loobunud oma arvamusest ning seisukohta käsitletakse p 1 ja p 4 osas kui

planeeringuvaidlust ja esitatakse hiljem heaks kiitmise protsessis Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile. Punkt 2, p 3 ja p 5 osas nõustus selgitusega ning nende

punktide osas ei käsitleta arvamust kui planeeringuvaidlust ja ei esitata hiljem heaks

kiitmise protsessis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.

7. SK, ei nõustunud selgitusega, seega ei ole loobunud oma arvamusest ning seisukohta

käsitletakse kui planeeringuvaidlust ja esitatakse hiljem heaks kiitmise protsessis

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.

8. AP, MTÜ Pällo Noorte Töökodu, ei esitanud tagasisidet, seega ei ole loobunud oma

arvamusest ning seisukohta käsitletakse kogu ulatuses kui planeeringuvaidlust ja

esitatakse hiljem heaks kiitmise protsessis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.

9. MP, AK, ei nõustunud selgitusega, seega üheski punktis, seega ei ole loobunud oma

arvamusest ning seisukohta käsitletakse kui planeeringuvaidlust ja esitatakse hiljem

heaks kiitmise protsessis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.

10. TK, Keedika Külaselts MTÜ, esitas tagasiside, kus p 1… p 5 osas ei nõustunud

selgitusega, seega ei ole loobunud oma arvamusest ning seisukohta käsitletakse p 1…p 5

osas kui planeeringuvaidlust ja esitatakse hiljem heaks kiitmise protsessis Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile. Punkt 6…p 8 osas nõustus selgitusega ning nende

punktide osas ei käsitleta arvamust kui planeeringuvaidlust ja ei esitata hiljem heaks

kiitmise protsessis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.

11. AM, ei esitanud tagasisidet, seega ei ole loobunud oma arvamusest ning seisukohta

käsitletakse kogu ulatuses kui planeeringuvaidlust ja esitatakse hiljem heaks kiitmise

protsessis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.

12. LL, KR, MV, esitas tagasiside, kus punktide (kirjas puudub numeratsioon, seega on

järjekorranumbrid võetud esitatud täiendava seisukoha tabeli alusel) 1, 2, 5, 6, 7, 8, 9, 11,

14, 21, 24, 25 osas ei nõustunud selgitusega, seega ei ole loobunud oma arvamusest ning

seisukohta käsitletakse viidatud punktide osas kui planeeringuvaidlust ja esitatakse hiljem

heaks kiitmise protsessis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. Punktide 3, 4, 10,

12, 13, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 23, 26 osas nõustus selgitusega ning nende punktide osas

ei käsitleta arvamust kui planeeringuvaidlust ja ei esitata hiljem heaks kiitmise protsessis

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. Punktide 22 ja 27 osas ei nõustunud

selgitusega, kuid ei soovinud planeeringuvaidlust jätkata ja nende punktide osas ei

käsitleta arvamust kui planeeringuvaidlust ei esitata hiljem heaks kiitmise protsessis

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.

13. Keskkonnaamet, esitas tagasiside, kus p 1 osas ei nõustunud selgitusega, kuid ei soovinud

planeeringuvaidlust jätkata ja p 2 osas nõustus selgitusega. Arvamust ei käsitleta kui

planeeringuvaidlust ja ei esitata hiljem heaks kiitmise protsessis Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile.

14. RK, esitas tagasiside, kus punktide 1.2, 2.1.1, 2.1.2, 2.1.3, 2.1.4, 2.1.5, 2.1.6, 2.1.7, 2.1.8,

2.1.9, 2.2.1, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.2.5, 2.3.1, 2.3.2, 2.3.3, 2.3.4, 3.1, 4.1, 4.2.1, 4.2.2, 4.2.3,

4.2.4, 4.2.6, 4.3, 4.5, 5.1, 5.2, 5.4, 5.5, 5.6, 5.7, 5.8, 5.9, 5.10, 5.11, 5.12, 5.14, 5.15, 5.16,

5.17, 5.18, 5.19, 6.1, 6.2, 6.3, 6.5, 6.6, 6.7, 6.8 osas ei nõustunud selgitusega, seega ei ole

loobunud oma arvamusest ning seisukohta käsitletakse viidatud punktide osas kui

planeeringuvaidlust ja esitatakse hiljem heaks kiitmise protsessis Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile. Punktide 1.1, 1.3, 2.2.6, 4.2.5, 4.4, 5.3, 5.13, 6.4 osas

nõustus selgitusega ning nende punktide osas ei käsitleta arvamust kui

planeeringuvaidlust ja ei esitata hiljem heaks kiitmise protsessis Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile. Punkti 2.2.7, osas ei nõustunud selgitusega, kuid ei

soovinud planeeringuvaidlust jätkata ja nende punktide osas ei käsitleta arvamust kui

planeeringuvaidlust ei esitata hiljem heaks kiitmise protsessis Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile.

15. Sihtasutus Läänemaa Põlisrahvas, ei esitanud tagasisidet, seega ei ole loobunud oma

arvamusest ning seisukohta käsitletakse kogu ulatuses kui planeeringuvaidlust ja

esitatakse hiljem heaks kiitmise protsessis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.

16. KR, ei esitanud tagasisidet, seega ei ole loobunud oma arvamusest ning seisukohta

käsitletakse kogu ulatuses kui planeeringuvaidlust ja esitatakse hiljem heaks kiitmise

protsessis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.

Planeerimisseaduse kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine valla

haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama planeeringu koostamisel

avalike huvide ja väärtuste ning puudutatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise. Lääne-

Nigula Vallavolikogu on seisukohal, et planeeringumenetluse käigus on kõigil puudutatud

isikutel olnud võimalus oma arvamusi vallale esitada. Vald on kõiki arvamusi piisavas ulatuses

kaalunud. Tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ala kehtestamise kaalutlused on esitatud

lisaks käesolevale otsusele ka avalikel aruteludel ja saadetud vastustes arvamusi esitanud

isikutele. Vallavolikogu on seisukohal, et käesoleva tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku

üldplaneeringu lahenduse osas on vald kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud tasakaalustatult nii

avalikke huve ja väärtusi kui ka puudutatud isikute õigusi ja huve.

Taastuvenergia arendamist loetakse oluliseks avalikuks huviks. Vastavat avalikku huvi on

olulisena käsitlenud riigikohtu halduskolleegium otsuse 3-2-1-71-14 punktides 101-103.

Taastuvenergia tootmise edendamine on Euroopa Liidu õigusest tulenev kohustus (siis direktiiv

2009/28/EÜ, nüüd 2018/2001/EL). Elektrienergia eri viiside arendamine on oluline ka

energiajulgeoleku seisukohast. Seega teenib taastuvenergia tootmise arendamine nii eesmärki

täita Euroopa Liidu õigusega Eestile pandud kohustust, eesmärki edendada

keskkonnasäästlikumat elektrienergia tootmist kui ka eesmärki tagada energiajulgeolekut 2 . Kuna

need eesmärgid on kas tuletatavad põhiseadusest või põhiseadusega kooskõlas, on nende

eesmärkide saavutamine avalik-õiguslik huvi. Eelmainitule lisaks toetavad selle avaliku huvi

relevantsust Euroopa roheleppe ambitsioonid ja hiljuti avalikustatud „Fit for 55“ tegevuskava.

Tuulepargi rajamine on avalikes huvides. Eestis asuvate elektrijaamade lisandumine suurendab

Eesti elektritarbimise varustuskindlust. 2023. a esimese kuue kuu jooksul imporditi Eestisse

suurusjärgus 35% Eestis tarbitavast elektrist. 3 Kui need riigid, kus praegu toodetakse Eestis

2 Riigikohtu Halduskolleegium otsuse 3-2-1-71-14 punktides 101-103

3 https://dashboard.elering.ee/et/balance/total?interval=hours&period=years&start=2022-12-

31T22:00:00.000Z&end=2023-12-31T21:59:59.999Z&show=table Võrrelda tuleb tabelis veergusid:

tarbitavat elektrit tulevikus ei soovi Eestisse elektrit samas koguses tarnida, siis võib kaduda

osadel Eesti elektritarbijatel elektri igal ajal tarbimise võimalus. Kui elektri turuhind Eestis

langeb, siis vähenevad tarbijate kulutused elektri ostmiseks.

Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisega kinnitab Lääne-Nigula vallavolikogu, et valitud

asukoht on planeeringualal sobivam kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatava

tuulepargi rajamiseks ning asukoha eelvaliku tegemine, asukoha eelvaliku otsus ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne vastavad õigusaktidele ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande väljatöötamise kavatsuses sisalduv

teave on piisav asukoha valiku tegemiseks. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse osa

koostamisel tuleb eelnevalt läbi viia keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruandes ja

asukoha eelvaliku planeeringulahenduse seletuskirjas välja toodud uuringud ja analüüsid, mille

tulemusel selgub täpsemalt kas ja millistel tingimustel on võimalik asukoha eelvaliku alale

tuuleparki rajada.

Lähtudes eeltoodust ja planeerimisseaduse § 109 lõigetest 1; 2; 3; 4 ja § 111 lõikest 1, Lääne-

Nigula Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Võtta vastu Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik (AB Artes Terrae OÜ, Töö

nr: 20035ÜP3) ja tunnistada vastavaks Lääne-Nigula valla tuulepargi eriplaneeringu asukoha

eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne (LEMMA OÜ, 2023).

2. Välja valitud ala 2 detailse lahenduse koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

käigus viia läbi asjakohased uuringud, määrata kavandatava tuulepargi ehitusõigus ja lahendada

muud asjakohased planeerimisseaduse § 111 nimetatud ülesanded.

2.1. Tuulepark rajada ühe tootmisseadmena võimalikult kompaktne ja efektiivne arvestades

tuulikute miinimumkaugusi üksteisest ning võimalikult kaugele elamutest ja ühiskondlikest

hoonetest.

2.2. Detailse lahenduse staadiumis näha tuulepargi ja elektrivõrgu vahelise ühendusliini asukoht.

2.3. Detailse lahenduse staadiumis näha ette võimalus elektrituruseaduse kohase otseliiniga

ühenduse rajamiseks Jaakna külla planeeritud ettevõtluse- ja tootmise arengualale ja Palivere

aleviku ida- ja põhjapoolsele osale.

2.4. Vajalike servituutide (juurdepääsuteed, tuulikute ja ühendusliinide ehitusõigusega alad jms)

määramine.

2.5. Vajalike servituutide, ehitustegevuse ja muude asjakohaste tegevuste järjekorra määramine

planeeringu elluviimiseks.

3. Eriplaneeringu kehtestamisega ei planeerita tuuleparke asukoha eelvaliku alast lähtuval

kümne kilomeetri laiusel puhveralal Lääne-Nigula vallas. Tuuleparkide vaba puhvervöönd on

vajalik, et tagada kohalikele elanikele keskkond, kus nad ei oleks mitme tuulepargi vahel ning

võimaldab ka metsloomadele suurema elektrituulikute vaba, nö looduslikuma keskkonnaga, ala

säilimise.

* Sisemaine tarbimine koos võrgukadudega

* Sisemaiselt võrku antud

4. Lääne-Nigula Vallavalitsusel avaldada käesolev otsus Ametlikes Teadaannetes, Lääne-Nigula

valla veebilehel ning teha teatavaks planeerimisseaduse § 99 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja

asutustele hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

6. Käesolevat otsust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama

õigustatud isik otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Lääne-Nigula

Vallavolikogule haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Otsuse peale

on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse

seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mikk Lõhmus

vallavolikogu esimees

Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod

90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank

Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank

Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor

Reg kood 75038598

Menetlusse kaasatavad

isikud Meie 26.09.2023 7-1/23-102-1

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuste vastuvõtmise teade

Lääne-Nigula Vallavalitsus teatab planeerimisseaduse (PlanS) § 109 lg 4 alusel järgmisest

Lääne-Nigula Vallavolikogu otsusest:

Lääne-Nigula valla tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmine 21.09.2023 nr 1-3/23-40

1. Võtta vastu Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik (AB Artes Terrae OÜ, Töö nr:

20035ÜP3) ja tunnistada vastavaks Lääne-Nigula valla tuulepargi eriplaneeringu asukoha

eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne (LEMMA OÜ, 2023).

2. Välja valitud ala 2 detailse lahenduse koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

käigus viia läbi asjakohased uuringud, määrata kavandatava tuulepargi ehitusõigus ja lahendada

muud asjakohased planeerimisseaduse § 111 nimetatud ülesanded.

2.1. Tuulepark rajada ühe tootmisseadmena võimalikult kompaktne ja efektiivne arvestades

tuulikute miinimumkaugusi üksteisest ning võimalikult kaugele elamutest ja ühiskondlikest

hoonetest.

2.2. Detailse lahenduse staadiumis näha tuulepargi ja elektrivõrgu vahelise ühendusliini asukoht.

2.3. Detailse lahenduse staadiumis näha ette võimalus elektrituruseaduse kohase otseliiniga

ühenduse rajamiseks Jaakna külla planeeritud ettevõtluse- ja tootmise arengualale ja Palivere

aleviku ida- ja põhjapoolsele osale.

2.4. Vajalike servituutide (juurdepääsuteed, tuulikute ja ühendusliinide ehitusõigusega alad jms)

määramine.

2.5. Vajalike servituutide, ehitustegevuse ja muude asjakohaste tegevuste järjekorra määramine

planeeringu elluviimiseks.

3. Eriplaneeringu kehtestamisega ei planeerita tuuleparke asukoha eelvaliku alast lähtuval kümne

kilomeetri laiusel puhveralal Lääne-Nigula vallas. Tuuleparkide vaba puhvervöönd on vajalik, et

tagada kohalikele elanikele keskkond, kus nad ei oleks mitme tuulepargi vahel ning võimaldab

ka metsloomadele suurema elektrituulikute vaba, nö looduslikuma keskkonnaga, ala säilimise.

Otsusega ja eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi

aruandega on võimalik tutvuda Lääne-Nigula valla veebilehedel:

https://www.laanenigula.ee/tuuleenergia-eriplaneering

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Heikki Salm

ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja