| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/2064 |
| Registreeritud | 10.06.2020 |
| Sünkroonitud | 31.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Lääne-Nigula Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Lääne-Nigula Vallavalitsus |
| Vastutaja | Tanel Ehrpais |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tartu 2020
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad
Lääne-Nigula vald
Töö nr: 20035ÜP3
20035ÜP3 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad
AB Artes Terrae OÜ
Tellija ja planeerimisprotsessi korraldaja: Lääne-Nigula Vallavalitsus
Vallavanem, Mikk Lõhmus
Ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja, Heikki Salm
Planeeringu konsultant: AB Artes Terrae OÜ
Projekti juht, ruumilise keskkonna planeerija, volitatud maastikuarhitekt-ekspert: Heiki Kalberg
Ruumilise keskkonna planeerija, Jürgen Vahtra
KSH läbiviija: LEMMA OÜ
Juhtekspert, Piret Toonpere
Huvitatud isik: Enefit Green AS
Projekti juht, Oliver Zereen
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad 20035ÜP3
AB Artes Terrae OÜ 3
Sisukord
Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 5
Eriplaneeringu ulatus ja kehtivad planeeringud ............................................................................. 6
Eriplaneeringu asukoha eelvalikul käsitletavad ülesanded ............................................................. 7
Kaasamiskava .................................................................................................................................. 9
Eeldatav ajakava ............................................................................................................................ 10
Ülevaade eriplaneeringuga teostatavatest uuringutest ............................................................... 12
Eriplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise
kavatsusele laekunud ettepanekud ja valla seisukoht nende osas ....................................................... 12
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad 20035ÜP3
AB Artes Terrae OÜ 5
Sissejuhatus Lääne-Nigula Vallavolikogu 17.10.2019 otsusega nr 54 algatati kohaliku omavalitsuse eriplaneering
(EP) koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mille eesmärgiks on leida tuulepargi
ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivaim asukoht Lääne-Nigula vallas ja koostada
sobivasse asukohta detailne lahendus ehitusõiguse määramiseks.
Vastavalt planeerimisseaduse § 95 lg 7 koosneb kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlus ehitise
asukoha eelvaliku tegemisest, mille eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha leidmine, ja detailse
lahenduse koostamise menetlusest. Vastavalt riigihanke 217848 tehnilisele kirjeldusele koostavad
ühispakkujad AB Artes Terrae OÜ ja LEMMA OÜ eriplaneeringu esimese osa ehk sobivaima asukoha (vt
Tabel 1 esimesed kolm rida). Detailse lahenduse koostaja ei ole 2020. a mai kuu seisuga teada.
LEMMA OÜ viib läbi eriplaneeringu mõjude hindamist, hindamise juhtekspert on Piret Toonpere.
Eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus on esitatud eraldi
dokumendina.
Tabel 1. Eriplaneeringu protsessi skeem (eraldi tähistatud ülemine osa on asukoha eelvaliku osa).
Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine (Lääne- Nigula valla volikogu)
Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lähteseisukohtade koostamine (AB Artes
Terrae OÜ)
Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamiskavatsuse koostamine (LEMMA OÜ)
Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku koostamine (AB Artes
Terrae OÜ)
Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
esimese etapi aruande koostamine (LEMMA OÜ)
Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine (Lääne-
Nigula valla volikogu)
Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalik väljapanek (Lääne-Nigula valla volikogu)
Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmine (Lääne-Nigula valla volikogu)
Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse koostamine (Tegija pole
selgunud)
Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande koostamine (Tegija pole selgunud)
Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuste andmine (Lääne-Nigula valla valitsus)
20035ÜP3 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad
6 AB Artes Terrae OÜ
Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu vastuvõtmine (Lääne-Nigula valla volikogu)
Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu avalik väljapanek (Lääne-Nigula valla valitsus)
Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu heakskiitmine (Rahandusministeerium)
Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamine (Lääne-Nigula valla volikogu)
Asukoha eelvaliku protsessi tulemused on aluseks detailse lahenduse koostamiseks. millega
määratakse kavandatava ehitise ehitusõigus ning lahendatakse muud planeerimisseaduse § 126 lõikes
1 nimetatud asjakohased ülesanded.
Eriplaneeringu ulatus ja kehtivad planeeringud Planeeringuala hõlmab 2017 sügisel liitunud endisi Lääne-Nigula, Martna, Kullamaa, Nõva ja Noarootsi
territooriume moodustatud Lääne-Nigula vallas (vt Joonis 1).
Joonis 1. Planeeringuala skeem
Valla territooriumi osas kehtib riigitasandi planeeringutest üleriigiline planeering „Eesti 2030+“. Valla territooriumi osas kehtivad järgmised maakonnatasandi planeeringud:
- Lääne maakonnaplaneering 2030+;
- Harju maakonnaplaneering 2030+ (Läänemaa koosseisu arvatud endise Nissi valla osa endise
Rehemäe (nüüdse Rehemäe ja Kuke) küla ulatuses);
- Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi
koridori asukoha määramine";
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad 20035ÜP3
AB Artes Terrae OÜ 7
- Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini
trassi asukoha määramine“.
Valla territooriumil kehtivad üldplaneeringud:
- Kullamaa valla üldplaneering, kehtestatud 23.11.2007. a määrusega nr 80;
- Nõva valla üldplaneering, kehtestatud 25.03.2011. a otsusega nr 5;
- Noarootsi valla üldplaneering, kehtestatud 09.07.2003. a määrusega nr 22; (lisaks Aulepa
tuulepargi teemaplaneering, elamualade teemaplaneering, miljööväärtuslike alade
teemaplaneering, rannaalade teemaplaneering);
- Lääne-Nigula valla:
▪ Risti valla üldplaneering, kehtestatud 7.11.2007.a määrusega nr 12;
▪ Oru valla üldplaneering, kehtestatud 11.12.2008. a otsusega nr 195;
▪ Taebla valla üldplaneering, kehtestatud 19.02.2009. a otsusega nr 209;
▪ Oru valla Kirimäe üldplaneering, kehtestatud 26.03. 1997. a otsusega nr 27.
- Martna valla üldplaneering, kehtestatud 19.12.2007.a määrusega nr 13;
- Nissi valla üldplaneering, kehtestatud 17.04.2014 otsusega nr 13 (Rehemäe küla osas).
Eriplaneeringu asukoha eelvalikul käsitletavad ülesanded
3.1. Tehnilised nõuded asukoha eelvaliku tegemiseks
Tehnilised eeltingimused asukohavaliku tegemiseks on järgnevad:
- tuulepargi jaoks vajaliku ala suurus on ca 2500 ha;
- tuulepark koosneb 17 kuni 30-st kuni 290 m kõrgustest tuulegeneraatoritest, tuuleparki
teenindavatest teedest, pargisisesest elektrivõrgust ja alajaamast;
- liitumine teha 330 kV alajaama. Tuulepargi alajaama ja 330 kV alajaama vahelise õhuliini pikkus
võib olla kuni 15 km. Määrata liini trassi koridor;
- planeeringu koostamisel arvestada keskkonnakaitseliste piirangutega, lähtudes piirangute
selekteerimisel seejuures konkreetse kaitsealuse objekti kaitse-eesmärgist;
- tuulepark peab moodustama terviku (mitte koosnema lahustükkidest).
3.2. Esmase analüüsi kohased eeldusi omavad alad
Tehniliste nõuete alusel tehtud kaardianalüüsil on selgunud kolm tuulepargi asukohaks eeldusi omavat
ala, mille vahel teostatakse eriplaneeringu asukoha eelvalik. Alade täpsem kirjeldus on esitatud
eriplaneeringu KSH esimese etapi väljatöötamiskavatsuses.
20035ÜP3 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad
8 AB Artes Terrae OÜ
Joonis 2. Esmasel kaardianalüüsil selgunud tuulepargi asukohaks eeldusi omavad alad, mille vahel teostatakse
eriplaneeringu asukoha eelvalik.
3.3. Vormistuslikud ja korralduslikud nõuded eriplaneeringu tegemiseks
Eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapp tuleb läbi viia ja aruanded koostada sellises vormis, mastaabis
ja mahus, mis võimaldab neid õiguspäraselt menetleda. Planeeringudokumendid peavad selgitama ja
kirjeldama olemasolevat olukorda ning võrdlema selle olukorra muutumist ja muudatuste mõju nii
majandusliku, looduskeskkonna kui sotsiaalsetest aspektidest lähtuvalt.
Planeering peab olema koostatud ja läbi viidud vastavalt planeerimisseaduse ja selle alusel tehtud
täiendavate õigusaktide nõuetele, sh vormistusnõuded on esitatud planeerimisseaduse § 3.
Planeeringulahendus peab tagama asukoha eelvaliku lõppedes:
- asukoha eelvaliku otsuse ja KSH aruande vastuvõtmise kohaliku omavalitsuse poolt;
- tuuleparkide asukohavaliku tulemustega arvestamise koostatavas Lääne-Nigula valla
üldplaneeringus sedavõrd, kuivõrd kaugele on liikunud koostatava üldplaneeringu
menetlusprotsess;
- muude seadustest ja teistest õigusaktidest ning keskkonnamõju strateegilisest hindamisest
tulenevate keskkonna-, maakasutus- ja ehitustingimuste arvestamise mõlemas planeeringu
etapis.
Tuulepargile sobiva asukoha jaoks tuleb tuulepargist koostada illustreerivad visualiseeringud (lähtudes
arendusala naabrusesse jäävatest küladest)
Eriplaneeringu koostamisel arvestatakse võimalikult suures ulatuses põhimõtet, et kuna kehtivaid
õigusakte ja piiranguid eriplaneeringuga ei kehtestata, siis neid tekstis ja joonistel ei esitata.
Planeeringu koostamisel arvestatakse Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusega nr 50 „Planeeringu
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad 20035ÜP3
AB Artes Terrae OÜ 9
vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded„. Kaardimaterjal koostatakse lisaks paberkaardile
elektrooniliste kihifailidena geoinfosüsteemis kasutamiseks.
Kaasamiskava Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvalik tehakse koostöös valitsusasutustega, kelle
valitsemisalas olevaid küsimusi kohaliku omavalitsuse eriplaneering käsitleb. Kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringu eelvaliku koostamisse kaasatakse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi
võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti
isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või
kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised
keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu. Kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringu eelvaliku tegemisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada.
Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib
eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi
vastu (lähteseisukohtade ja KSH VTK koostamise seisuga), on esitatud järgnevas tabelis.
Eriplaneeringu ja KSH protsessi käigus võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri
muutuda.
Isikute ja asutuste teavitamine toimub planeerimisseaduses sätestatud korras. Kaasamiseks
kasutatakse erinevaid vorme (sh avalikud arutelud, teavitamine, töökoosolekud, jne).
Osapool Kaasamise/koostöö põhjendus
Koostöö tegijad
Kaitseministeerium Kui planeeringuga kavandatakse tuuleparki ja planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise planeeritud töövõime vähenemise.
Keskkonnaministeerium Maapoliitika kujundamine, reformimata riigimaade haldaja.
Keskkonnaamet Planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, planeeringualal asuvad kaitsealused objektid.
Lennuamet Võimalikud maakasutuse- või ehitustingimused lennuliiklust mõjutavate objektide osas.
Maa-amet Planeeringualal asuvad keskkonnaregistri maardlate nimistus olevad maardlad.
Maanteeamet Planeeringualal paiknevad riigiteed.
Muinsuskaitseamet Planeeringualal asuvad kinnismälestised.
Põllumajandusamet; Põllumajandusuuringute Keskus
Planeeringualal asuvad maaparandussüsteemid ning kavandatav tegevus võib mõjutada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Väärtuslike põllumajandusmaade massiivide määramise koostöö.
Päästeamet (Põhja päästekeskus)
Planeering käsitleb tuleohutusnõudeid.
Terviseamet (Põhja regionaalosakond)
Planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sh müra ja vibratsiooni teemasid.
Rahandusministeerium EP järelevalve teostaja
Riigimetsa Majandamise Keskus
Valla territooriumile jääb riigimetsa alasid.
Kaasatavad isikud ja asutused
Saue Vallavalitsus Planeeringualaga piirnev KOV, võib olla põhjendatud huvi kavandatava
20035ÜP3 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad
10 AB Artes Terrae OÜ
Osapool Kaasamise/koostöö põhjendus
Märjamaa Vallavalitsus tegevuse suhtes (ala 1 paikneb KOV piiri ääres).
Elering AS, Imatra Elekter AS, Elektrilevi OÜ
Elektripaigaldised
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO)
Keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon
Kogukond Nõva Osavallakogu- Aivar Oruste
Kullamaa Osavallakogu- Tenno Laanemets
Martna Osavallakogu- Hardi Rehkalt
Noarootsi Osavallakogu- Laine Belovas
Risti Kogukonnakogu- Neeme Suur
Palivere Kogukonnakogu- Kadri Lukk
Taebla Kogukonnakogu- Jüri Bachman
Linnamäe Arenguselts- Elle Ljubomirov
Laiem avalikkus, nt piirkonna elanikud, vallas tegutsevad ettevõtted jt
Võimalikud asjast huvitatud või mõjutatud isikud
Eeldatav ajakava Järgnev ajakava on esialgne ja orienteeruv ning täpsustub edasise planeerimisprotsessi käigus.
Käesolevaga esitatakse ajakava ainult eelvaliku asukoha otsuse ja KSH I etapi aruande koostamise osas.
Peale asukoha eelvaliku otsuse tegemist korraldatakse uus hange planeeringu detailse lahenduse ja
selle KSH aruande koostamiseks, milles määrataks täpsem ajakava edasiseks protsessiks.
Etapp Kirjeldus Aeg
EP ja KSH
algatamine
Algatatud 17.10.2019 Lääne-Nigula Vallavolikogu otsusega
nr 54
17.10.2019
Esmane
kaardianalüüs
Kaardianalüüs välistaval meetodil – kaardistati tuulepargi
arendust otseselt välistavad alad, osaliselt rakendati
aladele (nt elamud) puhvreid ning leiti selle põhjal
potentsiaalselt tuulepargi arenduseks sobilikud alad, mille
piire täpsustatakse edasisel planeerimisel ja mille vahel
teostatakse valik.
Märts-aprill
2020
EP LS ja KSH VTK
eelnõu koostamine
Piirkonda puudutavate andmeallikate (uuringud, eelnevad
hindamised, andmebaasid) läbitöötamine. Oluliste ja
mitteoluliste mõjude tuvastamine eelvalitud ala(sid)
arvestades, vajalike alusuuringute kavandamine.
Aprill-mai
2020
EP LS ja KSH VTK
avalikustamine
Kohaliku omavalitsuse EP koostamise korraldaja korraldab
kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS
ja KSH VTK avaliku väljapaneku.
Mai- juuli 2020
(14 p
eelteatamist +
60 p
avalikustamist)
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad 20035ÜP3
AB Artes Terrae OÜ 11
Etapp Kirjeldus Aeg
EP LS ja KSH VTK
avalikud arutelud
Arutelud keskustes – arutelud viiakse läbi keskustes, mille
lähedusse esmase kaardianalüüsi kohaselt potentsiaalsed
alad jäävad.
Juuli 2020
EP LS ja KSH VTK
täiendamine,
ettepanekutele
vastamine
Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel
tehakse kohaliku omavalitsuse EP asukoha eelvaliku LS ja
KSH VTKs vajalikud muudatused, ettepanekute ja nende
arvestamiste ülevaate koostamine.
Juuli-august
2020
EP LS ja KSH VTK
esitatakse
kaasatavatele
isikutele
ettepanekute
esitamiseks
Ettepanekute kogumine, vastamiseks aega 30 päeva. August 2020
(30 p)
EP LS ja KSH VTK
täiendamine ning
avaldamine
Täienduste tegemine. Peale täiendamist avalikustatakse
dokumendid planeeringu koostamise korraldaja veebilehel.
September
2020
Asukoha eelvaliku
otsuse eelnõu ja
KSH I etapi
aruande
koostamine
EP asukoha eelvaliku otsuse ja KSH I etapi aruande
koostamine, sh koostöö erinevate ekspertidega ja
erialaorganisatsioonidega.
September-
detsember
2020
Otsuse eelnõu ja
KSH I etapi
aruande esitamine
kooskõlastamiseks
ja arvamuse
avaldamiseks
Seisukohtade ja kooskõlastuste küsimine, ettepanekute
koondamine, analüüsimine, täienduste tegemine.
Jaanuar -märts
2021
(vastused 30 p
jooksul)
Asukoha eelvaliku
otsuse eelnõu ja
KSH I etapi
aruande avalik
väljapanek
Eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse vastu võtmine KOV
poolt ja selle avalik väljapanek.
Aprill-mai
2021 (14 p
eelteatamist +
30 p
avalikustamist)
Asukoha eelvaliku
otsuse eelnõu ja
KSH I etapi
aruande avaliku
väljapaneku
tulemuste avalik
arutelu
Avaliku väljapaneku kohane avalik arutelu KOV-i poolt
määratud asukohas.
Juuni 2021
Asukoha eelvaliku
otsuse eelnõu ja
Täienduste tegemine vastavalt ettepanekutele,
ettepanekute ja nende arvestamiste ülevaate koostamine.
August 2021
20035ÜP3 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad
12 AB Artes Terrae OÜ
Etapp Kirjeldus Aeg
KSH I etapi
aruande avaliku
väljapaneku ja
avaliku arutelu
tulemuste
arvestamine
Asukoha eelvaliku
otsuse ja KSH I
etapi aruande
vastuvõtmine
Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisega kinnitab kohaliku
omavalitsuse volikogu.
Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisest teavitatakse
huvitatud isikuid ja asutusi 14 päeva jooksul otsuse
vastuvõtmisest arvates. Teade asukoha eelvaliku otsuse
vastuvõtmisest avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ja
kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel 14 päeva jooksul
otsuse vastuvõtmisest arvates.
September
2021
Ülevaade eriplaneeringuga teostatavatest uuringutest Eriplaneeringu asukoha valiku protsessis toimub töö peamiselt olemasoleva geoinfo ning
modelleerimistulemuste alusel. Suuremahulisi väliuuringuid ei kavandata, vajadusel tehakse
välivaatlusi. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse ptk-s 4 on kirjeldatud
erinevate mõjude hindamiseks vajalikud tegevused.
Eriplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise väljatöötamise kavatsusele laekunud ettepanekud ja valla
seisukoht nende osas Peatükk koostatakse tulevikus, kui avalikustamise protsess on läbi.
Tallinn 2020
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapp
Väljatöötamise kavatsus
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
2
Nimetus: Lääne-Nigula valla eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapp. Väljatöötamise kavatsus.
Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5059914 E-post [email protected]
KSH juhtekspert: Piret Toonpere
Töö tellija: Lääne-Nigula Vallavalitsus Reg nr 75038598 Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Taebla alevik, Haapsalu mnt 6, 90801 Tel +372 472 0300 E-post [email protected]
Eriplaneeringu konsultant: AB Artes Terrae OÜ Reg nr 12978320 Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Küütri tn 14, 51007 Tel +372 509 1874 E-post [email protected]
Huvitatud isik: Enefit Green AS Reg nr 11184032 Harjumaa, Tallinn linn, Lelle tn 22, 11318 Tel:+ 372 56663429 E-post [email protected]
Töö versioon: 19.05.2020
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
3
Sisukord
Sisukord .................................................................................................................................................. 3
Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 5
1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja metoodika ........................................................ 7
1.1 Metoodika .............................................................................................................................. 7
1.2 KSH ruumiline ulatus .............................................................................................................. 8
2 Hindamisega käsitletava ala ülevaade .......................................................................................... 11
2.1 Potentsiaalselt sobilik ala 1 .................................................................................................. 11
2.2 Potentsiaalselt sobilik ala 2 .................................................................................................. 15
2.3 Potentsiaalselt sobilik ala 3 .................................................................................................. 18
3 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega ........................................................... 23
3.1 Kõrgemalseisvad arengudokumendid .................................................................................. 23
3.1.1 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK) .................................................. 23
3.1.2 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 .................................... 23
3.1.3 Lääne maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................... 23
3.1.4 Lääne maakonna arengustrateegia 2035+ .................................................................... 24
3.2 Kehtivad üldplaneeringud .................................................................................................... 24
3.3 Kohalikud arengudokumendid ............................................................................................. 24
4 Asjakohaste mõjude selgitamine .................................................................................................. 25
4.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ....... 25
4.2 Mõju kaitsealadele ............................................................................................................... 26
4.2.1 Potentsiaalselt sobilik ala 1 ........................................................................................... 26
4.2.2 Potentsiaalselt sobilik ala 2 ........................................................................................... 29
4.2.3 Potentsiaalselt sobilik ala 3 ........................................................................................... 33
4.2.4 Järeldused kaitsealadele avalduva mõju osas ............................................................... 34
4.3 Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele (Natura eelhindamine) ............................................. 34
4.3.1 Potentsiaalselt sobilik ala 1 ........................................................................................... 34
4.3.2 Potentsiaalselt sobilik ala 2 ........................................................................................... 37
4.3.3 Potentsiaalselt sobilik ala 3 ........................................................................................... 38
4.3.4 Natura eelhindamise järeldused ................................................................................... 41
4.4 Mõju veekvaliteedile ............................................................................................................ 41
4.5 Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumaale........................................................................ 42
4.6 Mõju väärtuslikule maastikule ja rohevõrgustikule .............................................................. 42
4.7 Mõju õhukvaliteedile, sh müra ............................................................................................. 42
4.8 Mõju tervisele ...................................................................................................................... 43
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
4
4.9 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................................................................. 43
4.10 Mõju maavaravarudele ........................................................................................................ 44
4.11 Jäätmeteke ........................................................................................................................... 44
4.12 Võimalik mõju kultuuripärandile .......................................................................................... 45
4.13 Võimalik mõju kliimamuutustele .......................................................................................... 45
4.14 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ................................................................ 45
4.15 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega ...... 45
4.16 Muud mõjud ......................................................................................................................... 45
5 Osapooled .................................................................................................................................... 46
6 Kaasatavad ning koostöö tegijad .................................................................................................. 47
7 Ajakava ......................................................................................................................................... 49
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
5
Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) objektiks olevaks strateegiliseks planeerimisdokumendiks on Lääne-Nigula valla eriplaneering Lääne-Nigula valla territooriumile kavandatavale tuulepargile sobiva asukoha leidmiseks ning selle kommunikatsioonidele sobiva paigutuse võimaluste määramiseks. Lääne-Nigula valla eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine algatati Lääne-Nigula Vallavolikogu 17.10.2019 otsusega nr 54 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“.
KSH on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KSH eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut.
Vastavalt planeerimisseaduse § 95 lõikele 1 koostatakse kohaliku omavalitsuse (KOV) eriplaneering olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrusele nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ punktile 4 loetakse enam kui 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest koosnev tuulepark olulise ruumilise mõjuga ehitiseks.
Omavalitsuse eriplaneeringu (EP) koostamine ei ole väga levinud planeeringuvorm. Sellest lähtuvalt on järgnevalt esitatud lühiülevaade antud planeerimisprotsessi toimimisest. Omavalitsuse eriplaneeringu koostamine on kolmest etapist koosnev protsess. Esimese etapina koostatakse eriplaneeringu lähteseisukohad (LS) ja KSH väljatöötamise kavatsus (VTK). VTK on aluseks (lähteülesandeks) edasiseks KSH läbiviimiseks ja KSH I etapi aruande koostamiseks.
Joonis 1. Omavalitsuse eriplaneeringu I etapi skeem.
Omavalitsuse eriplaneeringu koostamise teiseks etapiks on VTK alusel KSH I etapi aruande koostamine ja selle alusel asukoha eelvaliku otsuse tegemine. Etapi tulemiks on otsus, kuhu saab soovitud tuuleparki edasi planeerida. KSH I etapi aruanne on aluseks eriplaneeringu detailse lahenduse KSH aruande koostamisel.
LS ja KSH VTK eelnõu koostamine
VTK ja eelvaliku LS avalikustam
ine
VTK ja eelvaliku LS
avalikud arutelud
LS ja VTK täiendamin
e, ettepaneku
tele vastamine
LS ja VTK esitatakse
valitsusasut ustele ja
kaasatavate le isikutele arvamuse andmiseks
LS ja VTK täiendamin
e ning avaldamine
KOV kodulehel
Olemas on LS asukoha eelvalikuks ja eelvaliku KSH I etapi
aruande koosta- miseks
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
6
Joonis 2. Omavalitsuse eriplaneeringu koostamise II etapi skeem.
Omavalitsuse eriplaneeringu koostamise kolmandaks etapiks on eriplaneeringu detailse lahenduse (DL) ja KSH aruande koostamine. Detailse lahendusega määratakse tuulepargi ja sellega seotud rajatiste ehitusõigused (sh tuulikute arv ja paiknemine alal) ning lahendatakse muud planeerimisseadusest tulenevad ülesanded. Detailse lahenduse KSH aruanne käsitleb konkreetse kavandatava lahenduse mõjusid võttes arvesse väljavalitud alal esinevaid võimalikke kitsendusi.
Joonis 3. Omavalitsuse eriplaneeringu koostamise III etapi skeem.
KSH on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise positiivse ja negatiivse keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste võrdlemiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel. KSH näitab, milliste oluliste keskkonnaargumentide alusel toimub eriplaneeringu kaalutlusprotsessi jooksul valikute tegemine ja otsusteni jõudmine.
KSH protsessis käsitletakse keskkonda mitte ainult looduskeskkonnana, vaid laiemalt – KSH protsessi käigus hinnatakse lisaks sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid, sh ka mõju inimese tervisele.
Eriplaneeringu koostamise käigus läbiviidava keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus järgitakse asjakohaseid Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusakte ning kohaldatakse planeerimisseadusest (PlanS) tulenevaid menetlusnõudeid. KSH etappide aruanded koostatakse lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS) tulenevatest sisunõuetest.
KSH VTK (käesolev dokument) on lähtekava, kuidas planeeritakse läbi viia keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapp. VTKs märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning planeeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave.
DL ja KSH aruande eelnõu
koostamin e
DL ja KSH aruande
avalik väljapane
k ja aruetlu
Avaliku väljapaneku
ja avaliku arutelu
tulemuste arvestamine
Koos- kõlas-
tamised
DL ja KSH aruande
vastu- võtmine
DL ja KSH aruande
avalik väljapane
k ja arutelu
Avaliku väljapan
eku ja avaliku arutelu tulemus
te arvesta
mine
Planeeri ngu
heakskii tmine
Planeeri ngu
kehtesta mine
Asukoha eelvaliku
otsuse eelnõu ja KSH I etapi
aruande koostamine
Otsuse eelnõu ja KSH I etapi
aruanne esitatakse
asutustele ja kaasatavatele
isikutele kooskõlastami
seks ja arvamuse andmiseks
Asukoha eelvaliku
otsuse eelnõu ja
KSH I etapi aruande
avalik väljapanek ja arutelu
Asukoha eelvaliku
otsuse eelnõu ja
KSH I etapi aruande avaliku
väljapaneku ja avaliku arutelu
tulemuste arvestamine
Asukoha eelvaliku
otsuse ja KSH I etapi
aruande vastuvõtmine
Objekti asukoht
on valitud
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
7
1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja metoodika
1.1 Metoodika
KSH koostamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. KSH aruande koostamisel järgitakse KeHJS § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke. Vastavalt KeHJS § 40 lg 3 p 2 peab KSH aruande koostamisel arvesse võtma strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja kehtestamise tasandit.
Sarnaselt eriplaneeringule endale toimub ka KSH aruande koostamine kahes etapis. Eriplaneeringu asukoha eelvalikuga koos koostatakse KSH I etapi aruanne, mis tegeleb sobilike asukohtade väljaselgitamise ja võrdlemisega keskkonnamõjudest lähtuvalt. Samuti pannakse KSH I etapi aruandes paika tingimused, millega on vaja arvestada ning tuvastatakse ja määratakse täiendavate uuringute vajadus objekti jaoks väljavalitud asukohas. Eriplaneeringu detailse lahendusega koos koostatakse KSH aruanne, mis tegeleb juba konkreetse tuulepargi lahenduse mõjude hindamise ja leevendusmeetmete leidmisega. Nii planeeringulahenduse kui ka KSH koostamise protsess on avalik ning avalikkust kaasav.
Hindamisel lähtutakse asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest nagu Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat (Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017) ja Keskkonnamõju hindamise käsiraamat (Põder, T. 2017). Lisaks võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat.
KSH aruandes analüüsitakse peamiselt eeldatavalt mõjutatavat looduskeskkonda (taimestik, elustik, mullastik, veerežiim, välisõhk, maastik), kuid ka sotsiaal-majanduslikku keskkonda (ettevõtlus, asustus), tehiskeskkonda (infrastruktuur, hoonestus, liiklus) ja kultuurilist keskkonda (väärtuslikud maastikud, kaitsealused objektid). Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude ulatusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele. Tegevusega kaasnevate mõjude ulatus sõltub mõju liigist ja seda täpsustatakse KSH läbiviimise käigus.
Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktide normidega kehtestatud loogikast. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
KSH käigus:
• koostatakse mõjutatava keskkonna kirjeldus ja antakse keskkonnaseisundi hinnang lähtudes andmebaasidest (EELIS, Maa-amet, Metsaregister, Statistikaameti andmebaas jt). Kirjeldatakse kavandatavat tegevust, selle eesmärki ja vajadust;
• eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH integreeritud protsessi käigus analüüsitakse alternatiivsed asukohti. Nende seast valitakse kõigile osapooltele sobivaim ja keskkonda arvestav lahendus.
• tuvastatakse kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud olulised keskkonnamõjud, määratletakse mõjude ulatus, hinnatakse keskkonnale kaasnevaid tagajärgi. Lähtekohaks on eriplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom – mõjude hindamisel püsitakse eriplaneeringu vastava etapi täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab eriplaneeringu vastava etapi koostamisel reguleerida ning mis on planeeringulahenduse etapi puhul olulised;
• esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju prognoosimeetodi kirjeldus. Hinnangud on kavandatud anda
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
8
valdavalt eksperthinnangu vormis, müra ja varjutuse hindamisel kasutatakse modelleerimist ning visuaalsete mõjude illustreerimiseks fotomontaažide koostamist;
• hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid, kaudset mõju ning koosmõju teiste tegevusliikidega;
• hinnatakse loodusvara kasutamise otstarbekust ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavust säästva arengu põhimõtetele;
• kirjeldatakse kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmeid ning hinnatakse nende kasutamise eeldatavat efektiivsust;
• lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise tulemustest, tehakse põhjendatud ettepanekud keskkonnaseire tingimuste seadmiseks;
• KSH ja eriplaneeringu koostamise käigus toimub piirkonnaga tutvumine looduses, viiakse läbi töökoosolekuid,-seminare ning kasutatakse olemasolevaid planeeringute, uuringute, riiklike ja maakondlike arengukavade ja muude asjakohaste allikate materjale. Konsulteeritakse olulist teavet omavate asutustega ning avalikkusega. Tehakse koostööd vallavalitsuse ametnike, kohalike elanike, planeerimisdokumendi koostajate, keskkonnaekspertide vahel;
• töötatakse läbi avalikustamise käigus aruande kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused, mille koopiad lisatakse aruandele, ning esitatakse ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitajatele saadetud kirjade vastused, milles selgitatakse aruande kohta esitatud ettepanekute ning vastuväidete arvestamist, põhjendatakse ettepanekutega arvestamata jätmist ning vastatakse küsimustele; samuti lisatakse aruandele avalike arutelude protokollid;
• tuuakse välja vajaduse korral raskused, mis ilmnesid keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel;
• esitatakse ülevaade keskkonnamõju hindamise ja avalikkuse kaasamise kohta;
• esitatakse aruandes esitatud teabe kokkuvõte.
1.2 KSH ruumiline ulatus
Vastavalt eriplaneeringu algatamise korraldusele koostatakse eriplaneering kogu Lääne-Nigula valla territooriumi ulatuses (1448,77 km2). Tegu on Eesti pindalalt kolmanda omavalitsusüksusega (suuremad on üksnes Saaremaa vald ja Alutaguse vald). Lääne-Nigula vald asub Lääne maakonna põhjaosas. Vald on põhjast piiritletud Soome lahega ning lõunast Lääneranna vallaga. Ida suunalt piirneb vald Märjamaa, Saue ja Lääne-Harju vallaga ning lääne suunalt Haapsalu linnaga ja osaliselt Väinamerega. Valla koosseisu kuulub ka püsiasustusega Osmussaar ning mitmed väiksemad saared nii Väinameres kui Soome lahes.
Lääne-Nigula vald paikneb Lääne-Eesti madalikul, mis on Eesti tasandikualadel kujunenutest kõige suurem ja mitmekesisemate loodusoludega maastikurajoon. Tegu on valdavalt tasase reljeefiga alaga.
Valla keskus asub Taeblas. Omavalitsuses paikneb kokku 3 alevikku (Taebla, Palivere ja Risti) ja 115 küla. Suurima rahvaarvuga asulad on statistikaameti andmebaasi alusel Taebla alevik (825 in), Palivere alevik (677 in), Risti alevik (535 in), Linnamäe küla (373 in), Kullamaa küla (252 in), Koluvere küla (245 in) ning Pürksi küla / Birkas (196 in).
Rahvastikuregistri andmetel elas Lääne-Nigula vallas 01.01.2020 seisuga 7153 inimest. Valla asustusstruktuuris on iseloomulik hajaasustus. Valla keskmine asustustihedus on 4.9 inimest/km2. Tihedam asustus on koondunud suuremate transpordikoridoride (Ääsmäe-Haapsalu, Harju-Risti- Riguldi-Võntküla, Risti-Virtsu, Haapsalu-Keila maanteede) äärde.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
9
Lääne-Nigula valla pindalast on enamik kaetud metsaga ning suur osakaal on ka muul maal ja haritaval maal.
Lääne-Nigula vald asub valdavalt Lääne-Eesti vesikonna Matsalu alamvesikonnas. Valla kirdeosa Piirsalu, Seljaküla ja Kuijõe piirkond asub Harju alamvesikonnas.
Põhjavesi levib Lääne-Nigula vallas neljas veehorisondis – Kvaternaari, Siluri-Ordoviitsiumi (S-O), Ordoviitsium-Kambriumi (O-Cm) ja Kambrium-vendi (Cm-V) veekompleksides. Valla territooriumile jäävate põhjaveekogumite seisund on hea. Vald asub põhjavee loodusliku kaitstuse seisukohalt suures osas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud alal. Keskmiselt kaitstud põhjaveega alal paiknevad Turvalepa ja Risti asulad ning nendevaheline piirkond. Variku ja Nõmmemaa külade ümbruses paiknevad suhteliselt kaitstud põhjaveega alad.1
Vastavalt eriplaneeringu algatamise taotlusele ning riigihanke 217848 tehnilisele kirjeldusele otsitakse eriplaneeringuga asukohta tuulepargile, mis koosneb 17 kuni 30-st kuni 290 m kõrgustest tuulegeneraatoritest, tuuleparki teenindavatest teedest, pargisisesest elektrivõrgust ja alajaamast. Tuulepargi jaoks vajaliku ala suurus on ca 2500 ha. Tuulepark liidetakse 330 kV alajaama ning tuulepargi juures paikneva alajaama ja 330 kV alajaama vahelise õhuliini pikkus võib olla kuni 15 km.2
Arvestades, et tuuleparki ei ole väga suure tõenäosusega võimalik rajada looduskaitselistele objektidega seotud ning hoonestatud aladele või nende vahetusse lähedusse, siis teostati valla territooriumil võimalike asukohtade kaardistamiseks eelanalüüs nn välistaval meetodil. Kaardiandmete alusel välistati tuulepargi asukohana kõik alad, kuhu tuulepargi rajamine ei ole suure tõenäosusega võimalik. Sellisteks aladeks on looduskaitseliselt väärtuslikud alad: kaitstavad looduse üksikobjektid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad, hoiualad, pargid, projekteeritavad kaitsealad, püsielupaigad, Natura 2000 võrgustiku alad, International Bird Area (IBA) alad, kaitsealuste liikide leiukohad, vääriselupaigad. Linnustiku jaoks olulised alad välistati sealjuures koos kaitse-eesmärkide tagamiseks vajalike minimaalsete puhvritega (Natura linnualad ja IBA alad 600 m puhvriga, kotkaste ja must-toonekure püsielupaigad 200-500 m puhvriga).
Lähtuvalt tuuleparkide iseloomust välistati esmasel kaardianalüüsil ka elu- ja ühiskondlikud hooned 1000 m puhvriga. Elu- ja ühiskondlike hoonete 1000 m puhver valiti, kuna tuulikute kaugus elamutes on kaudselt reguleeritud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus 71) kehtestatud müra normtasemetega. Planeeritavatele tuuleparkidele kehtib tööstusmüra sihtväärtus, mille rangeim väärtus on öisel perioodil 40 dB. Vastavalt mitmetes tuuleparkides tehtud mürahinnangutele3 ning esialgsele arvutuslikule müra modelleerimisele saavutatakse sihtväärtusele vastav müratase vähemalt 500-1000 m vahemikus. Seega on esmasel kaardianalüüsil määratud elamute ja ühiskondlike hoonete suhtes konservatiivne 1000 m puhver.
Arvestades välistaval meetodil leitud piirangutest vabade alade paiknemist ja kavandatava objekti parameetreid, selgus, et Lääne-Nigula vallas esineb suuruskriteeriumile vastavana 5 võimalikku ala (üks neist kahe lahustükina). Võttes täiendavalt arvesse ka 15 km kaugust olemasolevatest 330 kV alajaamadest jääb sobilikke alasid alles 3. Eriplaneeringu asukoha eelvalikul ja KSH esimese etapi aruande koostamisel teostatakse asukoha eelvalik antud alade vahel. Sealjuures on nii asukoha eelvaliku tegemisel kui hilisemal detailse lahenduse koostamisel võimalik alade piire täpsustada.
1 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4030/1202/0005/Lisa%201%20UVK%20arendamise%20kava.pdf# 2 15 km kauguspiirang tuleneb asjaolust, et rohkem kui 15 km pikkuse kõrgepingeliini püstitamine on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel olulise keskkonnamõjuga tegevus, mis vajaks täiendavalt keskkonnamõju hindamist. 3 OÜ Saar Poll ja OÜ Adepte Ekspert. 2010. Läänemaa tuulikuparkide mõjud lähialade elanikele. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18637010/6_Laanemaa_tuulikuparkide_mojud_lahialad e_elanikele.pdf/090f053a-de9a-4bdd-91d7-7fb6e71a7c03
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
10
Joonis 4. Esmasel kaardianalüüsil selgunud tuulepargi asukohaks potentsiaalselt sobivad alad, mille vahel teostatakse eriplaneeringu asukoha eelvalik.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
11
2 Hindamisega käsitletava ala ülevaade
Nagu ptk 1.2 kirjeldatud, ilmnes esmasel valla territooriumi kaardianalüüsil, et valla territooriumil paikneb potentsiaalselt 3 piirkonda, millel puuduvad otsesed välistavad tegurid eriplaneeringuga käsitletava objekti asukoha edasiseks valikuks ning millel on olemas piisav territoorium ning sobilik kaugus elektriühenduse võimaldamiseks.
2.1 Potentsiaalselt sobilik ala 1
Potentsiaalselt sobiv ala 1 on suurusega 2405 ha ning asub valla idaosas ja jääb Kuijõe, Piirsalu, Kuke, Rõuma ja Rehemäe külade territooriumile (joonis 5).
Joonis 5. Ala 1 paiknemine looduskaitseliste objektide suhtes. I ja II kaitsekategooria liikide ringikujulisi püsielupaiku ei kuvata.
Järgnevas tabelis on toodud ülevaade alaga seotud potentsiaalselt kitsendusi põhjustavatest objektidest.
Tabel 1. Alal 1 ja selle mõjualas paiknevad objektid, millega tuleb edasisel planeerimisel ja KSH koostamisel arvestada.
Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis
Kaitseala
Piirneb kirdest Valgejärve maastikukaitsealaga (KLO1000142)4 Läänemaa Suursoo maastikukaitseala (KLO1000124) u 2,5 km Marimetsa looduskaitseala (KLO1000215)
Kõrgendatud tähelepanu KSH kontekstis vajavad alad, mis on loodud linnuliikide kaitseks (tähistatud paksus kirjas). Taimeliikide ja -koosluste kaitseks
4 Kaitsealuste objektide kaitse-eesmärgid on esitatud tabelile järgnevalt.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
12
u 2,3 km loodud kaitsealade puhul on olulise negatiivse mõju esinemine vähetõenäoline.
Hoiuala
Piirneb Mustjärve raba hoiualaga (KLO2000152) Suursoo-Leidissoo hoiuala (KLO2000154) u 2 km Marimetsa-Õmma hoiuala (Rapla) (KLO2000185) u 1,2 km
Püsielupaik
Piirneb idast Annamõisa metsise püsielupaigaga (KLO3000645) Suursoo metsise püsielupaik (KLO3000648) 650 m Metslõugu must-toonekure püsielupaik (KLO3000916) u 2,8 km Õmma metsise püsielupaik (KLO3000240) 2,3 km
Tuulepargid võivad mõjutada lindude populatsioone negatiivselt.
Projekteeritavad kaitsealused objektid
Suursoo metsise püsielupaik (PLO1000641) u 650 m
Kaitsealused taimeliigid
Kahkjaspunane sõrmkäpp (III kaitsekategooria) Eesti soojumikas (II kaitsekategooria) Ainulehine soovalk (II kaitsekategooria) Helleri ebatähtlehik (III kaitsekategooria) leiukoht piirneb alaga Harilik ungrukold (III kaitsekategooria) leiukoht piirneb alaga Pruunikas pesajuur (III kaitsekategooria) leiukoht piirneb alaga
Kaitsealustele taimeliikidele on võimalik negatiivse mõju avaldamine, kui nende kasvukohtades kavandatakse otsest ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Tuulikute ja nendega seotud rajatiste paigutamisel väljapoole kasvukohti on mõju avaldamine ebatõenäoline.
Kaitsealused linnuliigid
Hiireviu (III kaitsekategooria) Metsis (II kaitsekategooria) leiukoht piirneb alaga Kanakull (II kaitsekategooria) lähim leiukoht 50 m Herilaseviu (III kaitsekategooria) lähim leiukoht 100 m
Tuulepargid võivad mõjutada lindude populatsioone negatiivselt. Mõju linnuliikide pesitsus- ja toitumisaladele hinnatakse KSH käigus.
Vääriselupaik
VEP nr 207105, VEP nr 207106, VEP nr 146030, VEP nr 206722, VEP nr E00216, VEP nr 206719, VEP nr E00222, VEP nr E00221, VEP nr E00217, VEP nr E00218, VEP nr E00219, VEP nr E00220
Vääriselupaikadele on võimalik negatiivse mõju avaldamine, kui nende asukohtades või vahetus naabruses kavandatakse otsest ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Tuulikute ja nendega seotud rajatiste paigutamisel väljapoole vääriselupaiku on mõju avaldamine ebatõenäoline.
Natura 2000 Mustjärve raba loodusala (RAH0000479) piirneb alaga
Tähelepanu vajavad alad, mis on loodud linnuliikide kaitseks
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
13
Valgejärve loodusala (RAH0000444) piirneb alaga Suursoo-Leidissoo loodusala (RAH0000578) ja linnuala (RAH0000124) u 600 m Marimetsa-Õmma loodusala (RAH0000589) ja linnuala (RAH0000113) u 1 km
(tähistatud paksus kirjas). Taimeliikide ja -koosluste kaitseks loodud alade puhul on negatiivse mõju esinemine vähetõenäoline.
Inventeeritud elupaigad vastavalt EELIS andmetele (20.04.2020 seisuga)
Jäävad alale: 7230 liigirikkad madalsood 9050 rohunditerikkad kuusikud Alaga vahetult piirnevad: 91D0* siirdesoo ja rabametsad 9010* vanad loodusmetsad 9080* soo-lehtmetsad 7120 inimtegevusest rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad
Väärtuslikele taimekooslustele on võimalik negatiivse mõju avaldamine, kui nende asukohtades või vahetus naabruses kavandatakse otsest ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Tuulikute ja nendega seotud rajatiste paigutamisel väljapoole väärtuslikke taimekooslusi on mõju avaldamine ebatõenäoline.
Ürglooduse raamatu objektid
Kuie rahaallikas (Pühaallikas) u 1 km Piirsalu rannavallistik u 1,3 km Tuharu allikad u 700 m Turvaste kurisu u 1,25 km
Arvestades objektide kaugust alast ja iseloomu siis on olulise mõju avaldamine neile ebatõenäoline.
Rohevõrgustik vastavalt koostamisel olevale üldplaneeringule
Ala jääb suures osas maakonnaplaneeringuga määratud ja Lääne-Nigula koostamisel oleva üldplaneeringuga täpsustatava rohevõrgustiku alale
Tuulepargid võivad põhjustada rohevõrgustiku killustumist (nt rändetõkkeid). Mõju rohevõrgustikule täpsustatakse KSH käigus.
Veekogud
Piirsalu jõgi (VEE1102100) Lepaste oja (VEE1102200) Kaldamäe oja (Kaldamaa jõgi) (VEE1102500) Turvaste oja (VEE1102600) Liivi jõgi (VEE1116600) Valgejärv (Turvaste Valgejärv) (VEE2029000) u 350 m Mustjärv (Turvaste Mustjärv) (VEE2040000) u 550 m
Kui veekogude ehituskeeluvööndite ulatusse ei kavandata ehitustegevust, siis ei ole tõenäoline veekogudele olulise mõju avaldamine.
Põhjavee kaitstus Põhjaosas nõrgalt kaitstud, lõunaosas keskmiselt kaitstud
Mõju põhjaveele on võimalik avariiolukordade esinemisel. Avariiolukordade potentsiaalset esinemist ja nendega kaasnevaid võimalikke mõjusid käsitletakse KSH käigus.
Maardlad Õmma turbamaardla (188)
Keskkonnaregistri maardlate nimistus oleva maardlaga kattuvale alale on võimalik
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
14
tuulepargi rajamine üksnes peale maavaravaru ammendamist.
Riigimaanteed
Keila-Haapsalu tugimaantee u 300 m kaugusel loode-põhja suunas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla põhimaantee u 300 m ida-kagu suunas
MKM soovituse alusel tuleb tuulikuid rajada riigimaanteedest 1.5 x tuuliku masti kõrgus + tuuliku rootori diameeter (tingimus täpsustub planeeringu koostamise käigus).
Riigikaitselised kitsendused
Alale jäävad riigikaitseliste ehitiste (Piirsalu linnak ja lasketiir) piiranguvööndid.
Riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse püstitatav ehitis ei tohi vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet ja suurendada ohtu riigikaitselisele ehitisele. Ohu ja töövõime hindamisel on aluseks Kaitseministeeriumi ja selle valitsemisala julgeolekueeskirjad.
Kultuurimälestise d
Arheoloogiamälestis - koht, kus 18. saj. asus klaasikoda (reg nr 4084)
Juhul kui ehitustegevust ei kavandata objekti kaitsevööndi ulatuses, siis on negatiivse mõju avaldamine ebatõenäoline.
Väärtuslik maastik5 vastavalt koostamisel olevale üldplaneeringule
Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala väärtuslik maastik u 250 m - muistne Põhja- Läänemaa peatee, mis on olnud varasematel aegadel peamine ühendustee Põhja-Eesti ja Eesti lääneranniku vahel. Väärtusliku maastikuna võib käsitleda kogu tee lähemat ümbrust, mis moodustab Põhja- Läänemaa selgroo.
Otsene mõju puudub. Kaudselt võivad muutuda väärtuslikult maastikult avanevad vaated (selgitatakse fotomontaažide koostamisega KSH käigus).
Pärandkultuuriob jektid
Linnusilla talukoht, Paisu talukoht, Sillarti talukoht, Sillarti heinaküün, Väätsa-Sepa talukoht, Luha talukoht, Tammela talukoht, Tainamäe, Matsoni talukoht, Järveoja talukoht, Klaasikoda, Piirsalu sõjaväebaas, Annamõisa küla, Söödi talukoht, Mägari talukoht, Lasu talukoht, Vana-Hansu talukoht, Laerumäe talukoht, Muru vana metsavahikoht, Raudteevahi maja, Metsa jaam, Metsa rauteevahi maja, Keila-Haapsalu raudtee tamm, Piirsalu- Ellamaa poolik tee, Tagaveski- Männikuveski metsatee, Turvaste-
Pärandkultuuriobjektid ei ole otseselt kaitse all, kuid kultuuripärandi säilitamiseks on soovitatav neid säilitada. Mõju võidakse avaldada kui tuulikuid või seotud taristust kavandatakse pärandkultuuri objektidele.
5 Väärtuslikud maastikud on alad, millel on tulenevalt kultuurilis-ajaloolisest taustast, reljeefist ja looduslikest iseärasustest ning puhkeväärtustest suurem väärtus kui ümbritsevatel aladel. Sellest tulenevalt väärivad need alad ka suuremat tähelepanu, säilimist ja hooldamist. Väärtuslike maastike paiknemise määrab maakonnaplaneering ning nende paiknemist ja kasutustingimusi täpsustab üldplaneering.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
15
Linnusilla-Paisu tee, Metsa raudteepeatus (külgneb alaga), Tüdrukutapumägi (külgneb alaga), Tagaveski estakaad (külgneb alaga), Laane talukoht (külgneb alaga), Lintsi Saunakivi (külgneb alaga)
Muud kitsendused
Ala läbib Keila-Haapsalu raudtee, kus toimub regulaarne rongiliiklus kuni Turba asulani. Käimas on raudtee projekteerimine Turba-Rohuküla lõigul.
Vajalik säilitada nõutavad kaitsevööndid. Kitsenduse ulatus täpsustub KSH käigus.
Kaugus lähimast 330 kW alajaamast (ala keskelt mõõdetuna)
Risti alajaam u 7 km
Vajalik on rajada ühendus 330 kV alajaama.
2.2 Potentsiaalselt sobilik ala 2
Potentsiaalselt sobiv ala 2 on suurusega 3052 ha ning asub valla keskosas Vidruka, Seljaküla, Piirsalu, Jaakna, Luigu ja Rõuma külades (joonis 9).
Joonis 9. Ala 2 paiknemine looduskaitseliste objektide suhtes. I ja II kaitsekategooria liikide ringikujulisi püsielupaiku ei kuvata.
Järgnevas tabelis on toodud ülevaade alaga seotud potentsiaalselt kitsendusi põhjustavatest objektidest.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
16
Tabel 2. Alal 2 ja selle mõjualas paiknevad objektid, millega tuleb edasisel planeerimisel ja KSH koostamisel arvestada.
Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis
Kaitseala Läänemaa Suursoo maastikukaitseala (KLO1000124) u 600 m Marimetsa looduskaitseala (KLO1000215) u 900 m Leidissoo looduskaitseala (KLO1000263) u 3,1 km
Kõrgendatud tähelepanu vajavad alad, mis on loodud linnuliikide kaitseks (tähistatud paksus kirjas). Taimeliikide ja -koosluste kaitseks loodud kaitsealade puhul on olulise negatiivse mõju esinemine vähetõenäoline.
Hoiuala Marimetsa-Õmma hoiuala (Läänemaa) (KLO2000151) u 1,3 km
Püsielupaik Piirsalu väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001720) u 300 m Piirsalu väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001821) u 300 m Piirsalu väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001487) u 300 m
Tuulepargid võivad mõjutada lindude populatsioone negatiivselt. Mõju linnuliikide pesitsus- ja toitumisaladele hinnatakse KSH käigus.
Projekteeritavad kaitsealused objektid
Palivere kanakulli püsielupaik (PLO1000785) u 2,7 km
Kaitsealused taimeliigid
Lodukannike (III kaitsekategooria) Kaunis kuldking (II kaitsekategooria) Kahkjaspunane sõrmkäpp (III kaitsekategooria) Haavanääts (III kaitsekategooria) Sulgjas õhik (III kaitsekategooria)
Kaitsealustele taimeliikidele on võimalik negatiivse mõju avaldamine, kui nende kasvukohtades kavandatakse otsest ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Tuulikute ja nendega seotud rajatiste paigutamisel väljapoole kasvukohti on mõju avaldamine ebatõenäoline.
Kaitsealused linnuliigid
Metsis (II kaitsekategooria) piirneb alaga Väike konnakotkas (I kaitsekategooria) lähim leiukoht 300 m
Tuulepargid võivad mõjutada lindude populatsioone negatiivselt. Mõju linnuliikide pesitsus- ja toitumisaladele hinnatakse KSH käigus.
Kaitstavad looduse üksikobjektid
Palivere mõisa park (KLO1200522) u 3,4 km Parunite kivi (KLO4000914) u 2,5 km Risti mänd (KLO4000620) u 2,3 km
Arvestades objektide kaugust alast ja iseloomu, siis on olulise mõju avaldamine neile ebatõenäoline.
Vääriselupaik VEP nr L00204, VEP nr 207081, VEP nr 000108, VEP nr L00119, VEP nr 146042, VEP nr 206272, VEP nr 146038, VEP nr 146034, VEP nr 146119, VEP nr 146033
Vääriselupaikadele on võimalik negatiivse mõju avaldamine, kui nende asukohtades või vahetus naabruses kavandatakse otsest ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Tuulikute ja nendega seotud rajatiste paigutamisel väljapoole vääriselupaiku on mõju avaldamine ebatõenäoline.
Natura 2000 Suursoo-Leidissoo loodusala (RAH0000578) ja linnuala (RAH0000124) u 600 m Marimetsa-Õmma loodusala (RAH0000589) ja linnuala (RAH0000113) u 1 km
Mõju Natura võrgustiku aladele hinnatakse KSH käigus lähtudes alade kaitse-eesmärkidest. Kõrgendatud tähelepanu vajavad
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
17
alad, mis on loodud linnuliikide kaitseks (tähistatud paksus kirjas). Taimeliikide ja -koosluste kaitseks loodud alade puhul on negatiivse mõju esinemine vähetõenäoline.
Inventeeritud elupaigad vastavalt EELIS andmetele (20.04.2020 seisuga)
7230 liigirikkad madalsood 6430 niiskuslembesed serva-kõrgrohustud 7110* rabad 6510 aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud 50 m
Väärtuslikele taimekooslustele on võimalik negatiivse mõju avaldamine, kui nende asukohtades või vahetus naabruses kavandatakse otsest ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Tuulikute ja nendega seotud rajatiste paigutamisel väljapoole väärtuslikke taimekooslusi on mõju avaldamine ebatõenäoline.
Ürglooduse raamatu Objektid
Palivere jõekivi 2,6 km (teatud kui Salvina kivi või Hallikivi) Vidruka-Pärna rahn 3,6 km Parunite kivi 2,5 km
Arvestades objektide kaugust alast ja iseloomu siis on olulise mõju avaldamine neile ebatõenäoline.
Rohevõrgustik vastavalt koostamisel olevale üldplaneeringule
Peaaegu terve ala jääb maakonnaplaneeringuga määratud ja Lääne- Nigula koostamisel oleva üldplaneeringuga täpsustatava rohevõrgustiku alale
Tuulepargid võivad põhjustada rohevõrgustiku killustumist (nt rändetõkkeid). Mõju rohevõrgustikule täpsustatakse KSH käigus.
Veekogud Vihterpalu jõgi (VEE1101700)
Palderma kraav (VEE1101800)
Hardu peakraav (Kiisa soon) (VEE1101900)
Kui veekogude ehituskeeluvööndite ulatusse ei kavandata ehitustegevust, siis ei ole tõenäoline veekogudele olulise mõju avaldamine.
Põhjavee kaitstus Nõrgalt kaitstud Mõju põhjaveele on võimalik avariiolukordade esinemisel. Avariiolukordade potentsiaalset esinemist ja nendega kaasnevaid võimalikke mõjusid käsitletakse KSH käigus.
Maardlad Palivere turbamaardla (640)
Luigu liivamaardla (452)
Lakenõmme liivamaardla (473)
Keskkonnaregistri maardlate nimistus oleva maardlaga kattuvale alale on võimalik tuulepargi rajamine üksnes peale maavaravaru ammendamist.
Riigimaanteed Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla põhimaantee u 250 m lõunas
Keila-Haapsalu tugimaantee u 650 m loodes ja põhjas
Risti–Kuijõe kõrvalmaantee u 1,75 km idas
MKM soovituse alusel tuleb tuulikuid rajada riigimaanteedest 1.5 x tuuliku masti kõrgus + tuuliku rootori diameeter (tingimus täpsustub planeeringu
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
18
koostamise käigus).
Riigikaitselised kitsendused
-
Kultuurimälestise d
-
Väärtuslik maastik vastavalt koostamisel olevale üldplaneeringule
Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala väärtuslik maastik u 500 m - muistne Põhja-Läänemaa peatee, mis on olnud varasematel aegadel peamine ühendustee Põhja-Eesti ja Eesti lääneranniku vahel.
Palivere – Risti – Ellamaa maastik u 1,8 km. Tegu on Läänemaa kõige silmapaistvama mandrijää servamoodustisega.
Otsene mõju puudub. Kaudselt võivad muutuda väärtuslikult maastikult avanevad vaated (selgitatakse fotomontaažide koostamisega KSH käigus).
Pärandkultuuriob jektid
Raiesmaa talukoht, Aasa talukoht
Laiaku, Saksapalu talukoht, Maavahe soon, Kallaste talukoht, Tammela talukoht, Valkse küla, Uuevalkse kiviaed, Uuevalkse talukoht
Uuevalkse tuuleveski, Vanavalkse tuuleveski
Vanavalkse talukoht, Valksi-Uetoa talukoht
Oja talukoht, Paju talukoht, Onemaa talukoht, Piirsalu telliseahi, Savitööstuse hoone, Paldermaa talukoht, Palderma tee
Kukemurru, Valkse tee, Valksi metsavahimaja, Jürioja talukoht,
Küterma talukoht, Keila-Haapsalu raudtee tamm, Küünikoht (külgneb alaga)
Pärandkultuuriobjektid ei ole otseselt kaitse all, kuid kultuuripärandi säilitamiseks on soovitatav neid säilitada. Mõju võidakse avaldada kui tuulikuid või seotud taristust kavandatakse pärandkultuuri objektidele.
Kaugus lähimast 330 kW alajaamast (ala keskelt mõõdetuna)
Risti alajaam u 7 km Vajalik on rajada ühendus 330 kV alajaama.
2.3 Potentsiaalselt sobilik ala 3
Potentsiaalselt sobiv ala 3 on suurusega 2733 ha ning asub valla lõunaosas Keskvere, Liivi, Niinja, Kokre, Ohtla, Mõrdu, Üdruma, Laiküla, Soo-otsa ja Kabeli külades (joonis 7).
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
19
Joonis 7. Ala 3 paiknemine looduskaitseliste objektide suhtes. I ja II kaitsekategooria liikide ringikujulisi püsielupaiku ei kuvata.
Järgnevas tabelis on toodud ülevaade alaga seotud potentsiaalselt kitsendusi põhjustavatest objektidest.
Tabel 3. Alal 3 ja selle mõjualas paiknevad objektid, millega tuleb edasisel planeerimisel ja KSH koostamisel arvestada.
Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis
Kaitseala Matsalu rahvuspark (KLO1000300) u 1 km Kõrgendatud tähelepanu vajavad alad, mis on loodud linnuliikide kaitseks (tähistatud paksus kirjas).
Hoiuala Piirneb Laiküla hoiualaga (KLO2000149) Käntu-Kastja hoiuala (Läänemaa) (KLO2000257) 3,6 km
Projekteeritava d kaitsealused objektid
Käntu-Kastja looduskaitseala (PLO1001317) u 3,5 km Matsalu rahvuspark (PLO1001212) u 1 km
Püsielupaik
Kurevere merikotka püsielupaik (KLO3001884) u 1,8 km Keskvere väike-konnakotka ja suur- konnakotka segapaari püsielupaik (KLO3001993) u 1,5 km Keskvere väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001520) u 1,7 km Liivi väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001264) u 300 m Ohmukse väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001168) u 3,6 km Laiküla väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000440) u 700 m
Tuulepargid võivad mõjutada lindude populatsioone negatiivselt. Mõju linnuliikide pesitsus- ja toitumisaladele hinnatakse KSH käigus.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
20
Kaitsealused taimeliigid
Kuninga-kuuskjalg (II kaitsekategooria) Harilik porss (III kaitsekategooria) Harilik käoraamat (III kaitsekategooria) lähim leiukoht 50 m Eesti soojumikas (II kaitsekategooria) lähim leiukoht 50 m Soo-neiuvaip (III kaitsekategooria) lähim leiukoht 400 m
Kaitsealustele taimeliikidele on võimalik negatiivse mõju avaldamine, kui nende kasvukohtades kavandatakse otsest ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Tuulikute ja nendega seotud rajatiste paigutamisel väljapoole kasvukohti on mõju avaldamine ebatõenäoline.
Kaitsealused linnuliigid
Väike laukhani (I kaitsekategooria) leiukoht piirneb alaga
Teder (III kaitsekategooria)
Valgeselg-kirjurähn (II kaitsekategooria)
Hallpea-rähn (III kaitsekategooria)
Sookurg (III kaitsekategooria)
Laanerähn (II kaitsekategooria) leiukoht piirneb alaga
Metsis (II kaitsekategooria) leiukoht piirneb alaga
Väike-konnakotkas (I kaitsekategooria) lähim leiukoht 400 m
Kanakull (II kaitsekategooria) lähim leiukoht 300 m
Tuulepargid võivad mõjutada lindude populatsioone negatiivselt. Mõju linnuliikide pesitsus- ja toitumisaladele hinnatakse KSH käigus.
Kaitstavad looduse üksikobjektid
Liivi mõisa park (KLO1200519) u 1,5 km
Arvestades objektide kaugust alast ja iseloomu, siis on olulise mõju avaldamine neile ebatõenäoline.
Vääriselupaik VEP nr 205305 VEP nr 205491 piirneb alaga
Vääriselupaikadele on võimalik negatiivse mõju avaldamine, kui nende asukohtades või vahetus naabruses kavandatakse otsest ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Tuulikute ja nendega seotud rajatiste paigutamisel väljapoole vääriselupaiku on mõju avaldamine ebatõenäoline.
Natura 2000 Piirneb Laiküla loodusalaga (RAH0000474) Väinamere loodusala (RAH0000605) ja linnuala (RAH0000133) u 1,25 km
Mõju Natura võrgustiku aladele hinnatakse KSH käigus lähtudes alade kaitse-eesmärkidest. Kõrgendatud tähelepanu vajavad alad, mis on loodud linnuliikide kaitseks (tähistatud paksus kirjas). Taimeliikide ja -koosluste kaitseks loodud alade puhul on negatiivse mõju esinemine vähetõenäoline.
Inventeeritud elupaigad vastavalt EELIS andmetele (20.04.2020
6430 niiskuslembesed kõrgrohustud 7230 liigirikkad madalsood 6450 lamminiidud 7140 siirde- ja õõtsiksood
Väärtuslikele taimekooslustele on võimalik negatiivse mõju avaldamine, kui nende asukohtades või vahetus
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
21
seisuga) 6410 sinihelmikakooslused
Alaga vahetult piirnevad: 6530* puisniidud 9010* vanad loodusmetsad 9080* soostuvad ja soo-lehtmetsad 91D0* siirdesoo ja rabametsad
naabruses kavandatakse otsest ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Tuulikute ja nendega seotud rajatiste paigutamisel väljapoole väärtuslikke taimekooslusi on mõju avaldamine ebatõenäoline.
Ürglooduse raamatu Objektid
Patsu rahn u 800 m Patsu purunenud rahn u 600 m Patsu hiiekivi u 600 m Tammiku kivikülv u 1,3 km Kosemetsa rahn u 1 km Selja rahn u 1,6 km
Arvestades objektide kaugust alast ja iseloomu siis on olulise mõju avaldamine neile ebatõenäoline.
Rohevõrgustik vastavalt koostamisel olevale üldplaneeringul e
Ala jääb suures osas maakonnaplaneeringuga määratud ja Lääne-Nigula valla koostamisel oleva üldplaneeringuga täpsustatava rohevõrgustiku alale
Tuulepargid võivad põhjustada rohevõrgustiku killustumist (nt rändetõkkeid). Mõju rohevõrgustikule täpsustatakse KSH käigus.
Veekogud
Lõpe oja (VEE1106700)
Liivi jõgi (VEE1116600)
Venekraav (VEE1117400)
Kiisaoja (VEE1117600)
Üheksakraav (VEE1117300)
Hiieallikas (VEE4602800) u 400 m
Kui veekogude ehituskeeluvööndite ulatusse ei kavandata ehitustegevust, siis ei ole tõenäoline veekogudele olulise mõju avaldamine.
Põhjavee kaitstus Nõrgalt kaitstud
Mõju põhjaveele on võimalik avariiolukordade esinemisel. Avariiolukordade potentsiaalset esinemist ja nendega kaasnevaid võimalikke mõjusid käsitletakse KSH käigus.
Maardlad Laiküla turbamaardla (214)
Keskkonnaregistri maardlate nimistus oleva maardlaga kattuvale alale on võimalik tuulepargi rajamine üksnes peale maavaravaru ammendamist.
Riigimaanteed
Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare põhimaantee u 1,5 km idas
Haapsalu-Laiküla põhimaantee u 1 km edelas
Ehmja–Martna–Kurevere kõrvalmaantee u 1,2 km läänes
Taebla–Kullamaa kõrvalmaantee u 900 m põhjas
Palivere-Oonga kõrvalmaantee u 1,8 km loodes
MKM soovituse alusel tuleb tuulikuid rajada riigimaanteedest 1.5 x tuuliku masti kõrgus + tuuliku rootori diameeter (tingimus täpsustub planeeringu koostamise käigus).
Riigikaitselised kitsendused
Alale jääb riigikaitselise ehitise (Ronja lasketiir) piiranguvöönd
Riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse püstitatav
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
22
ehitis ei tohi vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet ja suurendada ohtu riigikaitselisele ehitisele. Ohu ja töövõime hindamisel on aluseks Kaitseministeeriumi ja selle valitsemisala julgeolekueeskirjad.
Kultuurimälestis ed -
Väärtuslik maastik vastavalt koostamisel olevale üldplaneeringul e
Koluvere-Kullamaa põllumajandus-ja loodusmaastik u 7 km.
Arvestades maastikku iseloomu ja kaugust on olulise mõju avaldamine ebatõenäoline.
Pärandkultuurio bjektid
Keestrimäe maja, Jundase talukoht
Vahtra talukoht, Villemi talukoht, Palumäe talukoht, Liba talukoht, Kimstu talukoht
Männituka talukoht, Ametimehe talukoht
Turbatootmisala, Metsavahikoht, Goldschmidti talukoht, Lemba talukoht
Koppeli talukoht, Marja talukoht, Tiidumägi, Kellamägi, Vene kraav, Talguliste istutuslank (külgneb alaga), Kaeramägi (külgneb alaga), Niinemäe talukoht (külgneb alaga)
Pärandkultuuriobjektid ei ole otseselt kaitse all, kuid kultuuripärandi säilitamiseks on soovitatav neid säilitada. Mõju võidakse avaldada kui tuulikuid või seotud taristust kavandatakse pärandkultuuri objektidele.
Muud kitsendused
Martna lennuliiklusradari piiranguvöönd jääb alast u 2 km kaugusele. Piiranguvööndiga tuleb arvestada tuuleparkide planeerimisel. Lennuamet soovitab piiranguvööndit vahemikus 500 m kuni 15 000 m radarist, kuhu ei tohiks planeerida kõrgemaid objekte kui 86 m maapinnast. Ala jääb tervikuna soovitusliku kõrguspiirangu vööndisse 15 km ulatuses .
Piirangute täpne iseloom selgub planeeringu koostamise käigus.
Kaugus lähimast 330 kW alajaamast (ala keskelt mõõdetuna)
Kullamaa alajaam u 10 km
Vajalik on rajada ühendus 330 kV alajaama.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
23
3 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega
3.1 Kõrgemalseisvad arengudokumendid
Kõrgemalseisvatest arengudokumentidest on olulisemateks Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK), Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030, Lääne maakonnaplaneering 2030+ ja Lääne maakonna arengustrateegia 2035+. Samatasandilisteks dokumentideks on Lääne-Nigula vallas kehtivad üldplaneeringud ja arengukava.
3.1.1 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK)
ENMAK kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani 2050, üld- ja alaeesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava üheks eesmärgiks on soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis.
ENMAK 2030 kohaselt on energiamajanduse kui teisi majandusharusid ja Eesti elanikke teenindava majandusharu ülesandeks tagada energia tarbijatele soodne hind ja keskkonnanõudeid arvestav energia kättesaadavus. Elektrimajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise.
Euroopa energiapoliitika kujundamisel on oluline turupõhise ning valdavalt Euroopa Liidu kohalikel ja taastuvatel energiaallikatel põhineva energiaturu arendamine. ENMAK 2030 kohaselt moodustab aastal 2030 taastuvenergia osakaal Eesti energia lõpptarbimises 50 %.
Euroopa Liidu energiajulgeoleku seisukohalt on oluline liikuda imporditud energia sõltuvuselt Euroopa Liidus leiduvate primaarenergia allikate suurema kasutamise poole.
Tuulepargi rajamine on ENMAK-i eesmärkidega kooskõlas. Tuulikute rajamine loob soodsad tingimused taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise osakaalu suurenemiseks.
3.1.2 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.
Energeetika ja varustuskindluse eesmärkide seadmisel seab arengukava üheks meetmeks kliimamuutusest tingitud riskide ennetamise energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel.
Energiasõltumatuse, varustuskindluse ja energiajulgeoleku valdkonna meetme tegevused on tihedalt seotud Energiamajanduse arengukavaga aastani 2030, suurendavad energiasõltumatust, energiaga varustuse kindlust ja energiaturvalisust nii praegu kui ka karmistuvate ilmastikuolude ja võimalike äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise korral, seda nii riiklikul kui regionaalsel tasemel. Energiasõltumatuse juhtmõte on sõltumatus energiakandjate impordist, energiatootmisel tuginemine kodumaistele kütustele ja eelkõige taastuvatele kütustele ning taastuvenergiaallikate kasutamine ja energiatootmise portfelli mitmekesistamine.
Tuuleparkide rajamine on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukava eesmärkidega.
3.1.3 Lääne maakonnaplaneering 2030+
Lääne maakonnaplaneering 2030+ tuuleenergeetika arendamise võimalusi täiendavalt ei käsitle, kuna neid käsitletakse eraldi teemaplaneeringus „Tuuleenergeetika“.
3.1.3.1 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Tuuleenergeetika"
Teemaplaneeringuga on Lääne maakonnas välja selgitatud elektrituulikute võimalikud arenduspiirkonnad ja arendusalad, kuhu edasiste täpsemate planeeringute (detailplaneering,
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
24
üldplaneering, kohaliku omavalitsuse eriplaneering) realiseerimisel on eeldatavasti võimalik elektrituulikute püstitamine.
Eriplaneeringu ja KSH koostamisel lähtutakse teemaplaneeringuga seatud tuuleenergeetika ruumilise arendamise põhimõtetest ja teemaplaneeringu elluviimise võimalustest.
3.1.4 Lääne maakonna arengustrateegia 2035+
Lääne maakonna arengustrateegia on pikaajaline ning tulevikku suunatud plaan. Strateegia sõnastab tulevikupildi ehk visiooni ja eesmärgid, kuhu Läänemaa soovib jõuda aastaks 2035+. Dokument toob välja maakonna probleemid ja pakub nendele lahenduse - kokkulepe, millisena läänlased soovivad näha oma elu-, loodus- ja majanduskeskkonda.
Arengustrateegia ei sea tuuleenergeetika alaseid eesmärke ega kavanda tegevusi. Seega otsene seos eriplaneeringu ja maakonna arengustrateegia vahel puudub.
3.2 Kehtivad üldplaneeringud
Käesoleva eriplaneeringu koostamise hetkel puudub Lääne-Nigula vallal kehtiv ühtne üldplaneering. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Lääne-Nigula valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud Kullamaa, Martna, Lääne-Nigula, Nõva ja Noarootsi valdade üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati. Nõva ja Noarootsi valdade kehtivates üldplaneeringutes on leitud, et vallad on sobivad tuuleenergia kasutuselevõtu piirkonnana ning tuuleenergia tootmist peetakse arenguvõimaluseks. Noarootsi valla osas nägi üldplaneering ette kaks tuuleparkide arendusala, mis praeguseks on realiseeritud.
Kuna huvitatud isiku poolt rajada soovitava tuulepargi asukohavalikut ei ole tehtud üldplaneeringuga ega kavandata teha koostatava üldplaneeringuga, siis annavad eriplaneering ja selle KSH võimaluse uue potentsiaalse tuulepargi ala väljaselgitamiseks.
3.3 Kohalikud arengudokumendid
Lääne-Nigula valla arengukava aastateks 2018 -2026 kohaselt on Lääne-Nigula valla visioon aastaks 2026 sõnastatud järgmiselt: „Lääne-Nigula vald on head elu- ja töökeskkonda pakkuv ettevõtjasõbralik kohalik omavalitsus, kus on ühtehoidvad ja väärtustatud kogukonnad, rikkalik kultuuri- ja looduspärand ning paiknevad kogu Läänemaa elanikele tööhõivet pakkuvad puhke- ja tootmisalad ning ettevõtted.“ Lisaks nähakse tulevikus Haapsalu linna, Vormsi valla ja Lääne-Nigula valla ühinemist Läänemaa vallaks.
Arengukavas püstitatud valdkonnaülesed eesmärgid on järgnevad:
- Lääne-Nigula vald on atraktiivne elu- ja töökeskkond luues eeldusi elanike arvu suurenemiseks; - Ettevõtjasõbralik, kõrge tööhõive ja tasuvate töökohtadega omavalitsus; - Hästi toimivad ning vajadustele vastavad taristud; - Avatud, innovaatiline ja kogukonda kaasav juhtimine.
Eriplaneeringu ja KSH koostamisel lähtutakse arengukavades toodud eesmärkidest ja tegevustest ning nende ruumivajadusest.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
25
4 Asjakohaste mõjude selgitamine
KSH eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi planeeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut.
KSH VTKs teostatakse mõjude esialgne kaardistamine ning oluliste mõjuvaldkondade selgitamine. Oluliste mõjude hindamisega tegeletakse KSH I etapi aruandes ning detailse lahenduse KSH koostamisel.
Tuuleparkidega kaasnevad mõjud nende eluea jooksul on esitatud ülevaatlikult järgmises tabelis.
Tabel 4. Tuulikuparkidega kaasnevate mõjude ülevaade.
Tegevuse etapp
Tegevuse kirjeldus Olulised mõjuvaldkonnad
Ehitusetapp Tuulikute, trasside, alajaama ja montaažiplatside aladelt taimestiku eemaldamine, sh metsa raadamine ja pinnasetööd.
Ehitustööd (vundamentide ehitus, elektriliinide ja trasside ehitus, tuulikute kohapealne montaaž jt tööd).
Otsene taimestiku (k.a metsa) ja pinnase eemaldamine ehitusaladelt, mis võib kaasa tuua elupaikade kahjustamise.
Ehitusega kaasnev ehitusmüra, mis võib häirida ümbritsevat elustikku (eeskätt linnustiku pesitsushäiringute võimalikkus).
Ehitusega kaasnev suurenev koormus teedevõrgule, mis võib mõjutada teede seisundit.
Kasutusetapp Elektrienergia tootmine tuulegeneraatorite abil (tuulikute töötamine, elektriliinide olemasolu).
Elustiku rühmadest on eeskätt mõjutatud linnustik ja käsitiivalised. Mõju väljendub häiringutes, mis võib vähendada sobiliku elupaiga suurust, barjääriefekti tekkes ja kokkupõrke riskis.
Inimeste jaoks on tuulikute töötamisega kaasnevateks olulisteks mõjudeks müra ja varjutuse teke ning visuaalsed muutused maastikupildis.
Kasvuhoonegaaside heitkoguse emissiooni vähendamine seoses taastuvenergeetika osakaalu suurenemisega.
Sulgemisetapp Planeerimise etapis ei ole tuulepargi sulgemist ette nähtud ega sulgemisaega määratletud. Tuulikute eluiga on 20-30 aastat. Peale mida võib toimuda tuulikute asendamine uutega või pargi likvideerimine.
Käesolevas KSH etapis tuulepargi sulgemisetapi mõjusid ei käsitleta.
4.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele
KSH I etapi aruande koostamise raames hinnatakse kavandatava tegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele. Hinnang teostatakse
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
26
eksperthinnangu vormis. Võrreldakse potentsiaalsete alade sobivust tuulepargi asukohaks lähtudes teadaolevast infost aladel ja nende lähiümbruses paiknevate loodusväärtuste ning alade kaitse- eesmärkide osas.
Tuuleparkide puhul võib taimestikule mõju avalduda ehitusaegses etapis läbi otsese ehitusalustelt aladelt taimestiku eemaldamise ja ehitustegevusega kaasneva taimestiku kahjustamise (masinatega tallamine ehitusalade vahetus läheduses).
Otsese mõjuala ulatus piirneb sealjuures ehitusaluse pinnaga ning selle vahetu ümbrusega. Raadamist ja pinnasetöid teostatakse tuuliku vundamendi alalt ja selle ümbruses ehitustehnika poolt kasutatavalt alalt, uute ühendusteede alustelt aladelt, 330 kV alajaamaga ühendusliini kaitsevööndi ulatuses (40 m kaitsevöönd) ja tuulepargi siseste maakaablite aladelt (maakaablitele kehtib 1 m kaitsevöönd). Raadamist teostatakse juhul kui eelpool nimetatud alad kattuvad metsamaaga. Metsa raadamine ei ole vajalik teostada tuuliku tiiviku ulatuses, sest tiiviku ulatus jääb kõrgemale kui metsa kõrgus.
Kaudsemalt võib ehitustegevus avaldada mõju taimekooslustele läbi veerežiimi või valgustingimuste muutumise. Kaudsete mõjude ulatus sõltub koosluse tüübist, kuid jääb tavaliselt paarikümne meetri ulatusse otsese mõju alast.
Mõju taimestikule võib olla oluline eeskätt juhul kui tegevus puudutab kaitsealuste taimeliikide leiukohti või kõrge väärtusega taimekooslusi nagu metsa vääriselupaigad või inventeeritud loodusdirektiivi elupaigad. Taimestikule avaldatavat olulist negatiivset mõju saab vältida paigutades tuulikud ja nendega kaasnevad taristuobjektid väljapoole tundlikke taimekooslusi, metsa vääriselupaiku ning kaitsealuste taimeliikide esinemisalasid. Oluline kasutusaegne mõju taimestikule tuuleparkidel puudub.
Tuuleparkide puhul on oluliselt mõjutatavateks loomastiku rühmadeks nahkhiired ja linnud (eeskätt röövlinnud ning suure kehamassiga veelinnud). Mõju neile võidakse avaldada nii ehitusaegses etapis (võimalik ehitustegevusega kaasnev häirimine ja elupaiga võimalik kadu) kui ka kasutusetapis (kokkupõrgetest tingitud hukkumise oht, rändetakistus, elupaikade hülgamine). Arvestades erinevates andmebaasides (EELIS, Loodusvaatluste andmebaas, eElurikkus, seireveeb) olemasolevaid andmeid, hinnatakse alade väärtust antud elustikurühmade jaoks (olulisus nii pesitsemis- kui ka toitumisalana ning rändekoridorina) ning antakse sellest lähtuvalt hinnang ala sobivusele tuulepargi asukohana. Vajaduse korral teostatakse andmete täpsustamiseks välivaatlusi aladel, mis hindamise käigus osutuvad tõenäolisemalt sobivateks. Suuremahulisi väliuuringud KSH I etapi aruande koostamiseks ei tehta. Küll aga nähakse KSH I etapi aruandes vajadusel ette täpsustavate uuringute tegemise kava koostamist eriplaneeringu detailse lahenduse ja selle KSH koostamisel.
4.2 Mõju kaitsealadele
Kõigi potentsiaalselt sobilike tuulepargi alade lähedusse jääb kaitsealasid. Järgnevalt on välja toodud potentsiaalselt sobilike alade kaupa nende lähedusse jäävate kaitsealade kaitse-eesmärgid ja sellest tulenev mõju esinemise võimalikkus.
4.2.1 Potentsiaalselt sobilik ala 1
Tabel 5. Võimaliku olulise mõju tuvastamine kaitsealadele potentsiaalselt sobiliku ala 1 puhul.
Nimi Kaugus Kaitse-eesmärk Võimalik mõju
Valgejärve maastikukaitseala (KLO1000142)
Piirneb kirdest
Kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), lääne-mõõkrohuga lubjarikkad madalsood (7210*), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230),
Tegu on koosluste kaitseks moodustatud kaitsealaga. Oluline mõju kaitse- eesmärkidele on ebatõenäoline.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
27
vanad loodusmetsad (9010*) ning rohunditerikkad kuusikud (9050).
Läänemaa Suursoo maastikukaitseala (KLO1000124)
2,5 km Lääne-Eestile tüüpilise soostiku kaitse; lisaks järgnevate linnuliikide kaitse: raudkull (Accipiter nisus), sinikael-part (Anas platyrhynchos ), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), punaselg- õgija (Lanius collurio ), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis apivorus), rüüt (Pluvialis apricaria), händkakk (Strix uralensis), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder ( Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus), sookurg (Grus grus) ja teder (Tetrao tetrix); looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse - need elupaigad ja liigid on: metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liiva-alade vähetoitelised järved (3110), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad nõmmed (4030), sinihelmikakooslused (6410), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120*), siirde- ja õõtsiksood (7140), lääne- mõõkrohuga lubjarikkad madalsood (7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ja saarmas (Lutra lutra).
Ala kaitse-eesmärgiks on linnuliikide kaitse. Mõju lindude toitumisaladele ja rändekoridoridele vajab täpsustamist KSH käigus. Mõju ei ole välistatud ja vajab edasist hindamist.
Marimetsa looduskaitseala (KLO1000215)
2,3 km Marimetsa soo ja Kullamaa Liivamägede kaitse; EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi I või II kategooria kaitsealused liigid, kaitse; EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide – laanepüü (Bonasa bonasia), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), hiireviu (Buteo buteo), öösorri
Ala kaitse-eesmärgiks on linnuliikide kaitse. Mõju lindude toitumisaladele ja rändekoridoridele vajab täpsustamist KSH käigus. Mõju ei ole välistatud ja vajab edasist hindamist.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
28
(Caprimulgus europaeus), soo-loorkulli (Circus pygargus), väike-kirjurähni (Dendrocopos minor), musträhni (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva), sookure (Grus grus), väänkaela (Jynx torquilla), hallõgija (Lanius excubitor), nõmmelõokese (Lullula arborea), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis apivorus), hallpea-rähni (Picus canus), rüüdi (Pluvialis apricaria), händkaku (Strix uralensis), tedre (Tetrao tetrix), mudatildri (Tringa glareola) ja punajalg-tildri (Tringa totanus), kes kõik on ühtlasi III kategooria liigid, ning tuttvardi (Aythya fuligula), kalakajaka (Larus canus), piilpardi (Anas crecca), sinikael-pardi (Anas platyrhynchos), balti risla (Calidris alpina schinzii), sõtka (Bucephala clangula) ja kiivitaja (Vanellus vanellus) kaitse; EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade (3260), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel okasmetsade ehk sürjametsade (9060), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna) ja eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. Esthonica) kaitse.
Mustjärve raba hoiuala (KLO2000152)
piirneb Elupaigatüüpide - huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), rabade (7110*), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060), soostuvate ja soo-lehtmetsade
Tegu on koosluste kaitseks moodustatud kaitsealaga. Oluline mõju kaitse-
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
29
(9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse.
eesmärkidele on ebatõenäoline.
Suursoo-Leidissoo hoiuala (KLO2000154)
2 km Kaitstavad elupaigatüübid on rabad (7110*), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), must-toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), väikepistrik (Falco columbarius), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), väikekoovitaja (Numenius phaeopus).
Ala kaitse-eesmärgiks on linnuliikide ja nahkhiireliigi kaitse. Mõju lindude toitumisaladele ja rändekoridoridele ning käsitiivalistele vajab täpsustamist KSH käigus. Mõju ei ole välistatud ja vajab edasist hindamist.
Marimetsa-Õmma hoiuala (Rapla) (KLO2000185)
1,2 km Elupaigatüüpide - huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade (3260), rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse.
Tegu on koosluste kaitseks moodustatud kaitsealaga. Oluline mõju kaitse- eesmärkidele on ebatõenäoline.
Annamõisa metsise püsielupaigaga (KLO3000645)
piirneb Püsielupaigas elutseva liigi pesitsusala kaitse.
Alade kaitse- eesmärgiks on linnuliikide pesitsusalade kaitse. Mõju lindudele vajab täpsustamist KSH käigus. Mõju ei ole välistatud ja vajab edasist hindamist.
Suursoo metsise püsielupaik (KLO3000648)
650 m
Metslõugu must- toonekure püsielupaik (KLO3000916)
2,8 km
Õmma metsise püsielupaik (KLO3000240)
2,3 km
4.2.2 Potentsiaalselt sobilik ala 2
Tabel 6. Võimaliku olulise mõju tuvastamine kaitsealadele potentsiaalselt sobiliku ala 2 puhul.
Nimi Kaugus Kaitse-eesmärk Võimalik mõju
Läänemaa Suursoo
600 m Lääne-Eestile tüüpilise soostiku kaitse; lisaks järgnevate linnuliikide kaitse:
Ala kaitse-eesmärgiks on linnuliikide kaitse.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
30
maastikukaitseala (KLO1000124)
raudkull (Accipiter nisus), sinikael-part (Anas platyrhynchos ), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), punaselg- õgija (Lanius collurio ), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis apivorus), rüüt (Pluvialis apricaria), händkakk (Strix uralensis), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder ( Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus), sookurg (Grus grus) ja teder (Tetrao tetrix); looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse - need elupaigad ja liigid on: metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liiva-alade vähetoitelised järved (3110), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad nõmmed (4030), sinihelmikakooslused (6410), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120*), siirde- ja õõtsiksood (7140), lääne- mõõkrohuga lubjarikkad madalsood (7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ja saarmas (Lutra lutra).
Mõju lindude toitumisaladele ja rändekoridoridele vajab täpsustamist KSH käigus. Mõju ei ole välistatud ja vajab edasist hindamist.
Marimetsa looduskaitseala (KLO1000215)
900 m Marimetsa soo ja Kullamaa Liivamägede kaitse; EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi I või II kategooria kaitsealused liigid, kaitse; EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide – laanepüü (Bonasa bonasia), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), hiireviu (Buteo buteo), öösorri (Caprimulgus europaeus), soo-loorkulli (Circus pygargus), väike-kirjurähni (Dendrocopos minor), musträhni (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva), sookure (Grus grus),
Ala kaitse-eesmärgiks on linnuliikide kaitse. Mõju lindude toitumisaladele ja rändekoridoridele vajab täpsustamist KSH käigus. Mõju ei ole välistatud ja vajab edasist hindamist.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
31
väänkaela (Jynx torquilla), hallõgija (Lanius excubitor), nõmmelõokese (Lullula arborea), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis apivorus), hallpea-rähni (Picus canus), rüüdi (Pluvialis apricaria), händkaku (Strix uralensis), tedre (Tetrao tetrix), mudatildri (Tringa glareola) ja punajalg-tildri (Tringa totanus), kes kõik on ühtlasi III kategooria liigid, ning tuttvardi (Aythya fuligula), kalakajaka (Larus canus), piilpardi (Anas crecca), sinikael-pardi (Anas platyrhynchos), balti risla (Calidris alpina schinzii), sõtka (Bucephala clangula) ja kiivitaja (Vanellus vanellus) kaitse; EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade (3260), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel okasmetsade ehk sürjametsade (9060), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna) ja eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. Esthonica) kaitse.
Marimetsa- Õmma hoiuala (Läänemaa) (KLO2000151)
1,3 km Elupaigatüüpide - jõgede ja ojade (3260), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), alvarite (6280*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade
Ala kaitse-eesmärgiks on linnuliikide kaitse. Mõju lindude toitumisaladele ja rändekoridoridele vajab täpsustamist KSH käigus. Mõju ei ole välistatud ja vajab edasist hindamist.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
32
laialehiste metsade (9020*), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo- lehtmetsade (9080) kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: teelehe- mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur- mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), sooräts (Asio flammeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), mustsaba-vigle (Limosa limosa), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus).
Leidissoo looduskaitseala (KLO1000263)
3,1 km Lääne-Eestile tüüpilise, inimtegevusest oluliselt mõjutamata Sendri ja Leidissoo raba ning väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike, haruldaste ja kaitset väärivate koosluste kaitse; soo-loorkulli (Circus pygargus), sookure (Grus grus), karvasjalg-viu e taliviu (Buteo lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), tedre (Tetrao tetrix) ning I ja II kategooria kaitsealuste liikide kaitse; metsastunud luidete (2180), luidetevaheliste niiskete nõgude (2190), liiva-alade vähetoiteliste järvede (3110), looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), looduslikult huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), kuivade nõmmede (4030), sinihelmikakoosluste (6410), looduslikus seisundis rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), lubjarikaste lääne-mõõkrohuga madalsoode (7210), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse; saarma (Lutra lutra), kes on ühtlasi III kaitsekategooria kaitsealune liik, ja II kaitsekategooria liigi elupaikade kaitse.
Piirsalu väike- konnakotka püsielupaik
300 m Püsielupaigas elutseva liigi pesitsusala kaitse.
Alade kaitse- eesmärgiks on
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
33
(KLO3001720) linnuliikide pesitsusalade kaitse. Mõju lindudele vajab täpsustamist KSH käigus. Mõju ei ole välistatud ja vajab edasist hindamist.
Piirsalu väike- konnakotka püsielupaik (KLO3001821)
300 m
Piirsalu väike- konnakotka püsielupaik (KLO3001487)
300 m
Palivere kanakulli püsielupaik (PLO1000785)
2,7 km
4.2.3 Potentsiaalselt sobilik ala 3
Tabel 7. Võimaliku olulise mõju tuvastamine kaitsealadele potentsiaalselt sobiliku ala 3 puhul.
Nimi Kaugus Kaitse-eesmärk Võimalik mõju
Matsalu rahvuspark (KLO1000300)
1 km Lindude rahvusvahelise tähtsusega rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaikade – Matsalu lahe ja roostike ning saarterikka Väinamere ala kaitseks, samuti ohustatud poollooduslike koosluste – Kasari jõe suudmeala luhaniitude ning piirkonnale iseloomulike ranna- ja puisniitude taastamiseks ja säilitamiseks.
Ala kaitse-eesmärgiks on linnuliikide kaitse. Mõju lindude toitumisaladele ja rändekoridoridele vajab täpsustamist KSH käigus. Mõju ei ole välistatud ja vajab edasist hindamist.
Laiküla hoiualaga (KLO2000149)
Piirneb Elupaigatüüpide - jõgede ja ojade (3260), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade laialehiste metsade (9020*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse ning saarma (Lutra lutra) ja kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) nende ja elupaikade kaitse.
Tegu on koosluste kaitseks moodustatud kaitsealaga. Oluline mõju kaitse- eesmärkidele on ebatõenäoline.
Käntu-Kastja hoiuala (Läänemaa) (KLO2000257)
3,6 km Elupaigatüüpide - jõgede ja ojade (3260), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), puisniitude (6530*), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo- lehtmetsade (9080*) kaitse ning rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: saarmas (Lutra lutra), võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), suur-konnakotkas (Aquila clanga), laanepüü (Bonasa
Ala kaitse-eesmärgiks on linnuliikide kaitse. Mõju lindude toitumisaladele ja rändekoridoridele vajab täpsustamist KSH käigus. Mõju ei ole välistatud ja vajab edasist hindamist.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
34
bonasia), rukkirääk (Crex crex), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Liivi väike- konnakotka püsielupaik (KLO3001264)
300 m Püsielupaigas elutseva liigi pesitsusala kaitse.
Alade kaitse- eesmärgiks on linnuliikide pesitsusalade kaitse. Mõju lindudele vajab täpsustamist KSH käigus. Mõju ei ole välistatud ja vajab edasist hindamist.
Laiküla väike- konnakotka püsielupaik (KLO3000440)
700 m
Keskvere väike- konnakotka ja suur-konnakotka segapaari püsielupaik (KLO3001993)
1,5 km
Kurevere merikotka püsielupaik (KLO3001884)
1,8 km
Keskvere väike- konnakotka püsielupaik (KLO3001520)
1,7 km
Ohmukse väike- konnakotka püsielupaik (KLO3001168)
3,6 km
4.2.4 Järeldused kaitsealadele avalduva mõju osas
Tuulepargi asukohaks potentsiaalselt sobivate alade määramisel on kaitsealade esinemisalad esialgse kaardianalüüsiga välistatud. Seega otsest mõju (nt objekti pindala vähenemine, objekti killustamine vms) kavandatud tegevusega ei kaasne. Sellest lähtuvalt on ebatõenäoline koosluste ja taimestiku kaitseks loodud kaitsealustele objektidele negatiivse mõju avaldamine. Negatiivne mõju võib avalduda linnustiku kaitsega seotud kaitstavate loodusobjektide suhtes. Mõju esinemine ja olulisus selgitatakse KSH käigus.
Ühtegi kaitstavat looduse üksikobjekti potentsiaalselt sobilikele aladele ei jää. Arvestades lähimate üksikobjektide paiknemiskauguseid (esitatud ptk 2), siis ei ole oodata neile negatiivse mõju avaldamist. Antud teemat KSH aruandes seega ei käsitleta.
4.3 Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele (Natura eelhindamine)
Vaadeldavate alade naabrusesse jääb nii Natura linnu- kui ka loodusalasid (v.t. ptk 2). Kavandatav tegevus ei ole vajalik linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärkide saavutamiseks.
4.3.1 Potentsiaalselt sobilik ala 1
Tabel 8. Natura eelhindamine potentsiaalselt sobiliku ala 1 puhul.
Nimi Kaugus Kaitse-eesmärk Võimalik mõju
Mustjärve raba loodusala (RAH0000479)
Piirneb Kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), vanad
Tegu on koosluste kaitseks moodustatud loodusalaga. Potentsiaalne
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
35
loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).
tuulepargi ala jääb väljapoole koosluste esinemisala, seega ei ole oodata koosluste pindala vähenemist või killustumist ning otsene mõju seega puudub. Tegevusega kaasnevana ei ole oodata veerežiimi või valgustingimuste muutumist loodusalal. Oluline mõju seega kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele puudub.
Valgejärve loodusala (RAH0000444)
Piirneb Kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo- lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).
Potentsiaalne tuulepargi ala jääb väljapoole koosluste esinemisala, seega ei ole oodata koosluste pindala vähenemist või killustumist ning otsene mõju seega puudub. Tegevusega kaasnevana ei ole oodata veerežiimi või valgustingimuste muutumist loodusalal. Oluline mõju seega kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele puudub.
Suursoo-Leidissoo loodusala (RAH0000578)
600 m Kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liiva-alade vähetoitelised järved (3110), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), lubjarikkad madalsood lääne- mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad - 9060), soostuvad ja soo- lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja
Potentsiaalne tuulepargi ala jääb väljapoole koosluste esinemisala, seega ei ole oodata koosluste pindala vähenemist või killustumist ning otsene mõju seega puudub. Tegevusega kaasnevana ei ole oodata veerežiimi või valgustingimuste muutumist loodusalal. Oluline mõju seega kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele puudub.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
36
rabametsad (*91D0) ning lammi- lodumetsad (*91E0). Kaitstav liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra).
Suursoo-Leidissoo linnuala (RAH0000124)
600 m Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), must- toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), väikepistrik (Falco columbarius), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), teder (Tetrao tetrix), väikekoovitaja (Numenius phaeopus) ja rabapüü (Lagopus lagopus).
Tuulepargi käitamine võib mõjutada linnustikku, sealjuures linnualal elutsevaid liike. Kuna mõju on ebaselge tuleb teostada asjakohane hindamine.
Marimetsa-Õmma loodusala (RAH0000589)
1 km Kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad - 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Kaitstavad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on teelehemosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica);
Potentsiaalne tuulepargi ala jääb väljapoole koosluste esinemisala, seega ei ole oodata koosluste pindala vähenemist või killustumist ning otsene mõju seega puudub. Tegevusega kaasnevana ei ole oodata veerežiimi või valgustingimuste muutumist loodusalal. Tuuleparkide käitamine ei põhjusta teadaolevalt mõju liblikatele. Oluline mõju seega ala kaitse- eesmärkidele ja ala terviklikkusele puudub.
Marimetsa-Õmma linnuala (RAH0000113)
1 km Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), sooräts (Asio flammeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), mustsaba-vigle (Limosa limosa), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Tuulepargi käitamine võib mõjutada linnustikku, sealjuures linnualal elutsevaid liike. Kuna mõju on ebaselge tuleb teostada asjakohane hindamine.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
37
4.3.2 Potentsiaalselt sobilik ala 2
Tabel 9. Natura eelhindamine potentsiaalselt sobiliku ala 2 puhul.
Nimi Kaugus Kaitse-eesmärk Võimalik mõju
Suursoo-Leidissoo loodusala (RAH0000578)
600 m Kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liiva-alade vähetoitelised järved (3110), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), lubjarikkad madalsood lääne- mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad - 9060), soostuvad ja soo- lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi- lodumetsad (*91E0). Kaitstav liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra).
Potentsiaalne tuulepargi ala jääb väljapoole koosluste esinemisala, seega ei ole oodata koosluste pindala vähenemist või killustumist ning otsene mõju seega puudub. Tegevusega kaasnevana ei ole oodata veerežiimi või valgustingimuste muutumist loodusalal. Oluline mõju seega kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele puudub.
Suursoo-Leidissoo linnuala (RAH0000124)
600 m Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), must- toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), väikepistrik (Falco columbarius), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), teder (Tetrao tetrix), väikekoovitaja (Numenius phaeopus) ja rabapüü (Lagopus lagopus).
Tuulepargi käitamine võib mõjutada linnustikku, sealjuures linnualal elutsevaid liike. Kuna mõju on ebaselge tuleb teostada asjakohane hindamine.
Marimetsa-Õmma loodusala (RAH0000589)
1 km Kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad
Potentsiaalne tuulepargi ala jääb väljapoole koosluste esinemisala, seega ei ole oodata koosluste pindala vähenemist või killustumist ning otsene mõju seega puudub. Tegevusega kaasnevana ei ole oodata veerežiimi või valgustingimuste muutumist loodusalal. Tuuleparkide käitamine ei põhjusta teadaolevalt mõju
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
38
(*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad - 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Kaitstavad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on teelehemosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica);
liblikatele. Oluline mõju seega ala kaitse- eesmärkidele ja ala terviklikkusele puudub.
Marimetsa-Õmma linnuala (RAH0000113)
1 km Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), sooräts (Asio flammeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), mustsaba-vigle (Limosa limosa), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Tuulepargi käitamine võib mõjutada linnustikku, sealjuures linnualal elutsevaid liike. Kuna mõju on ebaselge tuleb teostada asjakohane hindamine.
4.3.3 Potentsiaalselt sobilik ala 3
Tabel 10. Natura eelhindamine potentsiaalselt sobiliku ala 3 puhul.
Nimi Kaugus Kaitse-eesmärk Võimalik mõju
Laiküla loodusala (RAH0000474)
Piirneb. Kaitstavad elupaigatüübid on niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), puisniidud (*6530), siirdeja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Kaitstavad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra) ja kaunis kuldking (Cypripedium calceolus).
Potentsiaalne tuulepargi ala jääb väljapoole koosluste esinemisala, seega ei ole oodata koosluste pindala vähenemist või killustumist ning otsene mõju seega puudub. Tegevusega kaasnevana ei ole oodata veerežiimi või valgustingimuste muutumist loodusalal. Oluline mõju seega kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele puudub.
Väinamere loodusala (RAH0000605)
1.25 Kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja
Potentsiaalne tuulepargi ala jääb väljapoole koosluste esinemisala ja kaitse- eesmärgiks olevate liikide elupaiku, seega ei ole oodata koosluste pindala vähenemist või killustumist ning
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
39
liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aasrebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja- allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0). Kaitstavad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehemosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).
otsene mõju seega puudub. Tegevusega kaasnevana ei ole oodata veerežiimi või valgustingimuste muutumist loodusalal. Oluline mõju seega kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele puudub.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
40
Väinamere linnuala (RAH0000133)
1.25 km Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokkpart (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo- loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg- õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsabavigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik
Tuulepargi käitamine võib mõjutada linnustikku, sealjuures linnualal elutsevaid liike. Kuna mõju on ebaselge tuleb teostada asjakohane hindamine.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
41
(Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg- tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
4.3.4 Natura eelhindamise järeldused
Kõik potentsiaalselt sobilikud alad jäävad väljapoole Natura loodusalade esinemisalasid. Seega ei mõjuta tegevus loodusalade terviklikkust. Tegevusega kaasnevana ei ole oodata mõjusid nagu veerežiimi või valgustingimuste muutus väljapoolt tuulikute ja nendega kaasneva taristu otsest lähiala (mõnekümne meetri ulatuses). Sellest lähtuvalt ei ole oodata tegevusega kaasnevat mõju loodusaladel kaitstavatele kooslustele või liikide elupaikadele. Tegevusega ei mõjutata seega loodusalade kaitse- eesmärke ega terviklikkust ning Natura asjakohase hindamise läbiviimine loodusalade suhtes ei ole vajalik. Juhul kui eriplaneeringu ja selle KSHde käigus ilmneb siiski, et kaasnevad tegevused (nt 330 kV alajaamaga ühendava elektriliini või teede rajamine) võivad mõjutada Natura loodusalasid, siis vaadeldakse võimalikke mõjusid KSH aruandes.
Tegevusega kaasnevaid võimalikke negatiivseid mõjusid linnualade kaitse-eesmärkide suhtes ei saa välistada. KSH I etapi aruande koostamisel teostatakse seega Natura asjakohane hindamine ptk 4.3 väljatoodud Natura linnualade suhtes. Hindamise läbiviimisel lähtutakse juhendmaterjalist: Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis, MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing (uuendatud 2020).
4.4 Mõju veekvaliteedile
Kõikidele potentsiaalselt tuulepargi asukohaks sobilikele aladele jäävad vooluveekogud (jõed, ojad, kraavid). Tuuleparkide rajamisega saab potentsiaalselt esineda ehitusetapis mõju veekogudele juhul, kui ehitustegevust kavandatakse veekogudele või nende kaldaaladele. Tuulepargi kasutusetapis võib potentsiaalselt mõju veekogudele avalduda avariiolukorras (nt õlide lekked). Veekogude kaitseks kehtivad neile looduskaitseseaduse alusel ehituskeeluvööndid. Eriplaneeringuga ei kavandata käesoleval ajal olemasoleva teabe alusel ehituskeeluvööndite vähendamist. Seega ei ole tõenäoline ka veekogudele olulise mõju avaldamine.
Potentsiaalselt tuulepargi asukohaks sobilikud alad jäävad osaliselt maaparandusehitiste reguleeriva võrgu alale. Kuivendatud maa-aladele ehitamisel on oluline tagada maaparandussüsteemide jätkusuutlik funktsioneerimine vältimaks üleujutuste teket. Teemat käsitletakse KSH aruandes eksperthinnangu vormis.
Potentsiaalselt tuulepargi asukohaks sobilikud alad jäävad osaliselt või täielikult nõrgalt kaitstud põhjaveega aladele. Põhjaveele võidakse tuuleparkide puhul mõju avaldada ehitusetapis või kasutusetapis avariiolukordade (nt õlide lekked) esinemisel. Avariiolukordade potentsiaalset esinemist ja nendega kaasnevaid võimalikke mõjusid käsitletakse KSH käigus. Hinnang antakse eksperthinnangu vormis. Tavatingimustes tuulepargid põhjaveele mõju ei avada ja seega antud teemavaldkonda mõjuhindamisel täiendavalt ei käsitleta.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
42
4.5 Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumaale
Kavandatava tegevusega kaasneb ehituse etapis pinnase eemaldamine ja ümberpaigutamine ehitusalustelt aladelt. Seega avaldatakse pinnasele mõju. Tuulepargi rajamiseks vajalike pinnasetööde maht sõltub tuulepargi detailsest lahendusest (tuulikute arvust, montaažiplatside paiknemisest, taristust jms), aga ka ala geoloogilistest tingimustest, eeskätt pinnakatte omadustest. Mõju võib pidada oluliseks eeskätt juhul kui mõjutatavaks on väärtuslik põllumaa. Tuuleparkide puhul on küll kasutusetapis võimalik üheskoos nii põllumajanduslik kasutus kui ka energia tootmine, kuid ehitusaluse pinna arvelt toimub potentsiaalselt väärtusliku põllumaa pindala vähenemine ning killustumine.
KSH I etapi aruande koostamisel võrreldakse potentsiaalseid sobilikke alasid selgitamaks, milliste alade puhul oleks mõju väärtuslikule põllumaale väikseim.
4.6 Mõju väärtuslikule maastikule ja rohevõrgustikule
Potentsiaalselt sobilikud alad ei kattu maakonnaplaneeringus määratud väärtuslike maastikega. Olulist otsest mõju väärtuslikele maastikutele pole seega tegevusega kaasnevana ette näha ja teemat KSH aruandes pikemalt ei käsitleta. Kaudselt võib mõju avalduda läbi vaadete muutumise, mille selgitamiseks koostatakse KSH käigus fotomontaažid olulistest vaatepunktidest.
Kõik potentsiaalselt sobilikud alad kattuvad rohkemal või vähemal määral maakonnaplaneeringus määratud rohelise võrgustiku aladega. Tuulepargid võivad põhjustada rohevõrgustiku killustumist (nt rändetõkkeid). Mõju ulatus ja olulisus sõltub konkreetse roheala väärtustest ning tuulepargi detailsest lahendusest. Mõju rohevõrgustikule täpsustatakse KSH käigus sh antakse KSH I etapi aruandes suunised detailse lahenduse mõjuhindamiseks. Hindamine teostatakse eksperthinnangu vormis.
4.7 Mõju õhukvaliteedile, sh müra
Tuuleparkide ehitusega kaasneb ehitusaegne müra, mis on sarnane tavapärase ehitustegevusega kaasneva müraga. Arvestades, et kõik potentsiaalsed arendusalad paiknevad vähemalt 1 km kaugusel lähimast elamust, siis ehitusaegse olulise mürahäiringu põhjustamine inimestele on ebatõenäoline. Ehitusaegne müra on seega oluline eeskätt elustiku suhtes (nt võimaliku pesitsushäiringu teke müra suhtes tundlikele linnuliikidele nagu nt metsis). Ehitusaegse müra olulisust ja leevendusmeetmeid käsitletakse KSH järgnevates etappides eksperthinnangu vormis.
Ehitusaegsest mürast olulisemaks võib tuuleparkide puhul pidada nende käitamisaegset müra. Tuuleparkide töötamisega kaasnevad heliallikaid võib jagada kaheks:
− tuuleturbiini käigukasti, mootori jt mehhanismide tekitatud mehaaniline heli;
− rootorilabade õhust läbi liikumisel tekkiv aerodünaamiline heli.
Kaasaegsetel tuulikutel on üsna suurt tähelepanu pööratud müra vähendamisele ning mehhaaniline müra on erinevate isolatsioonimaterjalide ning tehniliste võtetega viidud võrdlemisi väheolulisele tasemele. Ka aerodünaamilise müra vähendamiseks on kasutusele võetud tehnilisi lahendusi, kuid kuna on tegu tehniliste seadmetega, siis teatav müraemissioon tuulikute töötamisel alati ka esineb.
Tuulikute tekitatav müra sõltub tuule tugevusest. Vaiksema tuule korral on tuuliku pöörete arv väiksem ja sellega koos müratase madalam. Tuule kiiruse kasvamisel pöörete arv suureneb, kuid samal ajal tugevneb ka looduslik mürafoon, mis teataval määral varjestab tuulikute müra.
KSH raames hinnatakse tuulepargi käitamisest tingitud müra ulatust ning mõju. Hindamise abistamiseks teostatakse tuulikute müra leviku modelleerimine (koostatakse mürakaardid kasutades spetsiaaltarkvara WindPro ja/või SoundPlan). Müra hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest ja keskkonnaministri määrusest 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Seoses eriplaneeringu koostamise etapilisusega teostatakse KSH I etapi aruandes müra indikatiivne hindamine (antakse hinnang
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
43
erinevate mürataseme tekkimise kaugusele potentsiaalsetest tuulikutest). Müra leviku detailseks hindamiseks on vaja teada tuulikute täpset paigutust, mis selgub alles eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise etapis. Müra detailne hindamine tuleb teostada detailse lahenduse KSH koostamisel.
Tuulikute rajamine ja käitamine ei põhjusta olulisi saasteainete emissioone välisõhku. Teemavaldkonda KSH aruannetes seega ei käsitleta.
4.8 Mõju tervisele
Tuuleparkide puhul on mõju inimese tervisele seotud eeskätt tuulikute töötamisest tuleneva müra, varjutuse ja vibratsiooni võimaliku mõjuga. Tegu on tuulikute käitamisaegsete mõjudega.
KSH aruandes käsitletakse varjutuse, madalsagedusliku heli ja vibratsiooni esinemist ja ulatust.
Tuulikud kui kõrgkonstruktsioonid põhjustavad päikesepaistelise ilmaga paratamatult varjusid. Tuntakse kahte tüüpi tuulikute ja päikesepaiste koosmõjul tekkivaid keskkonnamõjureid – liikuvad varjud ja perioodilised peegeldused. Liikuvad varjud on põhjustatud tuuliku konstruktsiooniosade poolt. Tuulikute liikuvaid varje põhjustavad tuuliku pöörlevad labad. Kuna tuuliku labad liiguvad, siis liigub pidevalt ka vari. See võib häirida lähedal asuvates elamutes inimesi ja maanteedel sõitvaid autojuhte hommikuti ja õhtuti. Peegeldused tekivad kui päike peegeldub hetketi tuuliku labadelt ja põhjustab teatud vaatluspunktis ebameeldivat helkimist. Peegeldused on tingitud labade materjalist, selle ära hoidmiseks kasutatakse kaasaegsete tuulikute puhul matte pinnatöötlusmeetodeid.
Häirivat varjutust ei esine kui puudub otsene päikesekiirgus (ilm on pilves) või kui tuulik ei tööta. Varjude ulatus on seda suurem, mida madalamalt päike paistab. Seega on varjutus kõige ulatuslikum hommiku- ja õhtutundidel ning talvisel perioodil. Samas suvel on varjude potentsiaalne kestvusaeg suurim (päev on pikem).
Arvestades meie laiuskraadil esinevat päikese liikumist taevavõlvil ei tekita tuuleturbiinid kunagi varju tuuliku tornist lõunas. Varjutus esineb kõige kaugemale ulatuvalt lääne- ja idakaartes. Kõige suurem on varjutuse summaarne kestvus tuuliku vahetus läheduses tornist loode, põhja ja kirde suunas.
Varjutustasemete hindamiseks kasutatakse tarkvara WindPro. Sarnaselt mürale teostatakse KSH I etapis varjutuse indikatiivne hindamine. Varjutuse hindamiseks on vaja teada tuulikute täpset paigutust, mis selgub alles eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise etapis. Varjutustasemete detailne hindamine tuleb teostada detailse lahenduse KSH koostamisel.
Tuuleturbiinide töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooni teke labades, rootoris ning sealt edasi kandudes tuuliku torni. Vibratsiooni teke on aga tehnoloogiliste lahendustega viidud miinimumini ning samuti välditakse ka vibratsiooni edasikandumist. Oluliseks osaks vibratsiooni vältimiseks ja summutamiseks on tuuliku vundament, mis peab olema konkreetse tuuliku ja asukoha ehitusgeoloogilisi tingimusi arvestades projekteeritud piisavalt tugev. Konkreetne vundamendi lahendus töötatakse välja projekteerimise etapil. Tagamaks turbiini püsivus (sh pikka aega ja ka ekstreemsetes tingimustes), rajatakse turbiinide vundamendid massiivsed ja sobiva konstruktsiooniga, mis tagaks minimaalse vibratsiooni vundamendis ja ümbritsevas pinnases.
Vibratsiooni ja madalsageduslike helide teke ja levik tuuleparkide lähialadel on teema, mis tihti põhjustab lähiala elanike jaoks küsimusi. Sellest lähtuvalt käsitletakse edasises KSHs vibratsiooni ja madalsagedusliku heli teket ja levikut tuuleparkides. Lähtutakse uuemast teaduskirjandusest ja uuringutest olemasolevates tuuleparkides.
4.9 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist mõju piirkonna elanike sotsiaalsetele vajadustele st tegu ei ole planeeringuga, mis mõjutaks piirkonna sotsiaalseid suhteid või teenuste pakkumist. Antud teemavaldkonda KSH aruandes seega ei käsitleta.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
44
Tuulikuparkide rajamine ja käitamine võib omada mõjusid isikute varale, sh mõjutada teataval määral maakasutust, kinnisvaraturgu, rekreatsioonivõimalusi. Senist sihtotstarbejärgset kasutust maatulundusmaana tuulikupargi rajamine üldjuhul siiski ei kitsenda.
Pigem võib esineda mõju väljaspool tuulepargi ala paiknevatele aladele. Võimalikku mõju kinnisvara väärtusele käsitletakse KSH aruandes erialakirjanduse ja olemasolevates tuuleparkides läbiviidud uuringute andmetele tuginedes.
Samuti on oluliseks aspektiks võimalikud mõjud teedele (eeskätt ehitustegevuse perioodil). Raskete tuulikukomponentide transport võib põhjustada teede seisundi halvenemist ning vajalik on leida sobilikud meetmed mõjude minimeerimiseks või kompenseerimiseks. Antud tuulepark võib kaasa tuua ka täiendavate teede rajamise vajadust. Eelnimetatud mõjuaspekte käsitletakse KSH aruandes.
Majanduslike mõjude hindamine ja rahaliste kompensatsioonimehhanismide määramine ei ole KSH ülesanne. KSH I etapi aruandes käsitletakse siiski ülevaatlikult ka mõjude võimalikke kompensatsioonimehhanisme ehk kohalikku kasu6 võimalusi kohalikule kogukonnale. Kohaliku kasu käsitluse puhul arvestatakse, et Rahandusministeeriumi poolt on väljatöötamisel vastavad juhendmaterjalid, mida hindamisel võimalusel (st nende valmimisel) arvestatakse.
Tuulepargid on maastikupilti muutvad ehitised. Tuulepargi visuaalse mõju ulatuse täpsustamiseks koostatakse tuulepargi esialgsed visualiseeringud (fotomontaaž). Visualiseeringute koostamiseks on vaja teada tuulikute täpset paigutust, mis selgub alles eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise etapis. Täpsemad visualiseeringud tuleb seega koostada detailse lahenduse KSH koostamisel.
4.10 Mõju maavaravarudele
Alale 1 jääb Õmma turbamaardla (188), alale 2 Palivere turbamaardla (640), Luigu liivamaardla (452) ja Lakenõmme liivamaardla (473) ning alale 3 Laiküla turbamaardla (214). Keskkonnaregistri maardlate nimistus oleva maardlaga kattuvale alale on võimalik tuulepargi rajamine üksnes peale maavaravaru ammendamist. Asjaoluga arvestatakse KSH läbiviimisel ja planeeringu koostamisel. Täpsemad tingimused (nt maardlate alade väljaarvamine või tuulikute rajamine peale maavaravaru ammendamist) selgitatakse välja KSH käigus.
4.11 Jäätmeteke
Tuuleparkide ehitusetapis tekkivad jäätmed ja nende käitluse korraldamine on sarnane tavapärasele ehitusaegsele jäätmekorraldusele. Asjakohaste meetmete rakendamisel (jäätmete korrektne kogumine ja äravedu jms) ei ole jäätmetekkel tõenäoliselt olulist mõju keskkonnale.
Tuulepargi käitamise käigus tekib samuti jäätmeid, milleks on näiteks erinevad kuluosad, vanaõlid jms. Jäätmekäitluse korraldusel tuleb järgida kehtivat jäätmealast seadusandlust. Jäätmekäitluse õiguspärasel korraldamisel ei ole oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju.
Tuulikute eluiga on 20-30 aastat. Peale seda võib toimuda tuulikute asendamine uutega või pargi likvideerimine. Mõlemal juhul tekivad tuulikute likvideerimisel jäätmed vundamendi ja tuuliku koostisosade metalli ja (klaas)plasti näol. Kaasaegseid elektrituulikuid on võrdlemisi lihtne demonteerida ja valdav osa nende koostise materjalist on taas- või korduvkasutatav (kaasaegsetel turbiinidel u 85 % koostisest). Mõnevõrra keerukam on likvideerida ja taaskasutada betoonvundamente, kuid ka see on teostatav. Suurimat probleemi jäätmete osas põhjustab tuulikute tiivikute käitlemine. Samas on tegemist valdkonnaga, mille osas käib aktiivne uurimis- ja arendustegevus ja seega on oodata probleemile majanduslikult tasuva lahenduse leidmist7. Suurimad
6 Kohaliku omavalitsuse või kohaliku kogukonna saadav hüvitis või kasu arendustest. 7 Jensenab, J.P., Skeltonab, K. 2018. Wind turbine blade recycling: Experiences, challenges and possibilities in a circular economy. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Volume 97, December 2018, Pages 165-176
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
45
tuulikutootjad tegelevad ka aktiivselt 100 % taaskasutatavate tuulikute arendamisega8. Arvestades antud tuulepargi võimalikku ajalist rajamist, siis on vägagi tõenäoline selleks ajaks tehnoloogiliselt lihtsamalt täielikult taaskasutatavate tuulikute olemasolu.
Tuulepargi ehitus- ja käitamisetapis pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Antud teemat KSH aruandes pikemalt ei käsitleta. Tuulepargi eluea lõpul tekkivate jäätmete taaskasutamise võimalust pole asjakohane hinnata tuulepargi asukohavaliku KSH etapis.
4.12 Võimalik mõju kultuuripärandile
Alale 1 jääb kultuurimälestis ning kõigil potentsiaalselt sobilikel aladel paikneb pärandkultuuriobjekte ning alade läheduses paikneb ÜP-ga määratavaid ilusa vaatega vaatekohti. KSH aruandes hinnatakse mõju kultuuripärandile eksperthinnangu vormis. Lähtutakse kultuurimälestiste, pärandkultuuriobjektide ja väärtuslike maastike kaitse eesmärkidest ja säilimiseks vajalikest tingimustest. Vaadete säilimise hindamiseks koostatakse fotomontaažid potentsiaalselt mõjutatavatest asukohtadest.
4.13 Võimalik mõju kliimamuutustele
Tuuleparkide rajamine elektri tootmiseks tähendab taastuvatel energiaallikatel põhineva elektrienergia tootmise osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks omades seeläbi potentsiaalset positiivset mõju kliimamuutuste pidurdamisele. KSH käigus hinnatakse tegevuse mõju kliimamuutustele.
4.14 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus
Planeeringuala asub riigipiirist eemal. KSH ekspertgrupp riigipiiriülese mõju esinemise võimalust ei näe ja teemat seega KSH aruandes täiendavalt ei käsitleta.
4.15 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega
KSH käigus käsitletakse mõjude kumuleerumist ja koosmõjusid piirkonna teiste teadaolevate arendusprojektidega kui selliseid planeeringuid või projekte planeeringu protsessi käigus tuvastatakse. VTK koostamise seisuga olulisi koosmõju avaldavate objektide arendusi teada ei ole.
4.16 Muud mõjud
KSH aruande koostamisel hinnatakse mõju infrastruktuurile, sh teedevõrgule ning mõju võimalikkust riigikaitselistele objektidele (radarid, riigikaitselased ehitised). Riigikaitselistele objektidele mõju hindamisel lähtutakse Kaitseministeeriumi (ja allasutuste) vastavast hinnangust. Planeeringu algatamisel on lähtutud võimalusest, et lähiaastatel toimub täiendavate sensorite paigaldamine ja olemasolevate ümberehitamine võimaldamaks laiendada tuuleparkidele sobilikke alasid Eestis.
Lääne-Nigula valda jääb lennundusrajatisi (Lyckholmi lennuväli, Martna lennuliiklusradar). KSH aruande koostamisel hinnatakse neile avalduvat võimalikku mõju. Hindamisel lähtutakse Lennuameti seisukohtadest.
KSH aruandes käsitletakse avariiolukordade esinemise võimalikkust ja tagajärgi ning kirjeldatakse meetmed, millega on võimalik negatiivset keskkonnamõju leevendada/vältida.
8 https://goecogreen21.com/2020/01/20/vestas-to-produce-zero-waste-wind-turbines-by-2040/
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
46
5 Osapooled
Eriplaneeringu ja KSH koostamise osapooled on järgmised:
• Eriplaneeringu ja KSH koostamise algataja ning kehtestaja on Lääne-Nigula Vallavolikogu ning eriplaneeringu koostaja ja koostamise korraldaja on Lääne-Nigula Vallavalitsus (Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Taebla alevik, Haapsalu mnt 6, 90801; e-post: [email protected]; tel: 472 0300);
• Eriplaneeringu koostamise konsultant on AB Artes Terrae OÜ (Tartu maakond, Tartu linn, Küütri tn 14, 51007; e-post: [email protected]; tel: 742 0218; kontaktisik: Heiki Kalberg, tel: 509 1874);
• KSH koostaja on LEMMA OÜ (Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5-A308, 10621; e-post: [email protected]; tel: +372 5059914).
KSH töögruppi kuuluvad:
− Piret Toonpere – KSH juhtekspert/KMH ekspert (KMH0153) – sotsiaal-majanduslikud mõjud, varjutus, visualiseeringud, Natura hindamine; Juhtekspert omab vastavalt KeHJS § 34 lg 4 KSH juhtimise õigust;
− Kaisa Aadna – keskkonnakonsultant – keskkonnakirjelduse koondamine, mõjud looduskeskkonnale, sh rohevõrgustikule ja Natura hindamine.
− Mihkel Vaarik – keskkonnakonsultant – mõju pinnasele ja veekeskkonnale ning jäätmekäitlus, maardlad;
− Kerli Rästa – keskkonnakonsultant – müra.
KSH läbiviimise käigus kaasatakse KSH protsessi vastavalt vajadusele täiendavaid eksperte, seda eeskätt käsitiivaliste ja linnustiku ekspertide näol.
Töös kasutatakse lisaks ala kohta varasemalt koostatud ekspertarvamusi, uuringuid ja muid asjakohaseid töid.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
47
6 Kaasatavad ning koostöö tegijad
Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvalik tehakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi kohaliku omavalitsuse eriplaneering käsitleb. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvaliku koostamisse kaasatakse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvaliku tegemisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada.
Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu (lähteseisukohtade ja KSH VTK koostamise seisuga), on esitatud järgnevas tabelis.
Eriplaneeringu ja KSH protsessi käigus võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri muutuda.
Isikute ja asutuste teavitamine toimub planeerimisseaduses sätestatud korras. Kaasamiseks kasutatakse erinevaid vorme (sh avalikud arutelud, teavitamine, töökoosolekud, jne).
Tabel 11. Kaasatavad osapooled ning koostöö tegijad (nimekirja täiendatakse jooksvalt).
Osapool Kaasamise/koostöö põhjendus
Koostöö tegijad
Kaitseministeerium Kui planeeringuga kavandatakse tuuleparki ja planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise planeeritud töövõime vähenemise.
Keskkonnaministeerium Maapoliitika kujundamine, reformimata riigimaade haldaja.
Keskkonnaamet Planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, planeeringualal asuvad kaitsealused objektid.
Lennuamet Võimalikud maakasutuse- või ehitustingimused lennuliiklust mõjutavate objektide osas.
Maa-amet Planeeringualal asuvad keskkonnaregistri maardlate nimistus olevad maardlad.
Maanteeamet Planeeringualal paiknevad riigiteed.
Muinsuskaitseamet Planeeringualal asuvad kinnismälestised.
Põllumajandusamet; Põllumajandusuuringute Keskus
Planeeringualal asuvad maaparandussüsteemid ning kavandatav tegevus võib mõjutada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Väärtuslike põllumajandusmaade massiivide määramise koostöö.
Päästeamet (Põhja päästekeskus)
Planeering käsitleb tuleohutusnõudeid.
Terviseamet (Põhja regionaalosakond)
Planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sh müra ja vibratsiooni teemasid.
Rahandusministeerium EP järelevalve teostaja
Riigimetsa Majandamise Keskus
Valla territooriumile jääb riigimetsa alasid.
Kaasatavad isikud ja asutused
Saue Vallavalitsus Märjamaa Vallavalitsus
Planeeringualaga piirnev KOV, võib olla põhjendatud huvi kavandatava tegevuse suhtes (ala 1 paikneb KOV piiri ääres).
Elering AS, Imatra Elekter AS, Elektrilevi OÜ
Elektripaigaldised
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
48
Eesti Raudtee AS Ala 1 läbib raudtee.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO)
Keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon
Kogukonnad, ühendused, seltsid
Osavallakogude ja kogukonnakogude esindajad Nõva Osavallakogu Kullamaa Osavallakogu Martna Osavallakogu Noarootsi Osavallakogu Risti Kogukonnakogu Palivere Kogukonnakogu Taebla Kogukonnakogu Linnamäe Arenguselts
Laiem avalikkus, nt piirkonna elanikud, vallas tegutsevad ettevõtted jt
Võimalikud asjast huvitatud või mõjutatud isikud
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
49
7 Ajakava
Järgnev ajakava on esialgne ja orienteeruv ning täpsustub edasise planeerimisprotsessi käigus. Käesolevaga esitatakse ajakava ainult eelvaliku asukoha otsuse ja KSH I etapi aruande koostamise osas. Peale asukoha eelvaliku otsuse tegemist korraldatakse uus hange planeeringu detailse lahenduse ja selle KSH aruande koostamiseks, milles määrataks täpsem ajakava edasiseks protsessiks.
Tabel 2. Eriplaneeringu eelvaliku otsuse ja KSH I etapi ajakava.
Etapp Kirjeldus Aeg
EP ja KSH algatamine
Algatatud 17.10.2019 Lääne-Nigula Vallavolikogu otsusega nr 54
17.10.2019
Esmane kaardianalüüs
Kaardianalüüs välistaval meetodil – kaardistati tuulepargi arendust otseselt välistavad alad, osaliselt rakendati aladele (nt elamud) puhvreid ning leiti selle põhjal potentsiaalselt tuulepargi arenduseks sobilikud alad, mille piire täpsustatakse edasisel planeerimisel ja mille vahel teostatakse valik.
Märts-aprill 2020
EP LS ja KSH VTK eelnõu koostamine
Piirkonda puudutavate andmeallikate (uuringud, eelnevad hindamised, andmebaasid) läbitöötamine. Oluliste ja mitteoluliste mõjude tuvastamine eelvalitud ala(sid) arvestades, vajalike alusuuringute kavandamine.
Aprill-mai 2020
EP LS ja KSH VTK avalikustamine
Kohaliku omavalitsuse EP koostamise korraldaja korraldab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja KSH VTK avaliku väljapaneku.
Mai- juuli 2020 (14 p eelteatamist + 60 p avalikustamist)
EP LS ja KSH VTK avalikud arutelud
Arutelud keskustes – arutelud viiakse läbi keskustes, mille lähedusse esmase kaardianalüüsi kohaselt potentsiaalsed alad jäävad.
Juuli 2020
EP LS ja KSH VTK täiendamine, ettepanekutele vastamine
Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse kohaliku omavalitsuse EP asukoha eelvaliku LS ja KSH VTKs vajalikud muudatused, ettepanekute ja nende arvestamiste ülevaate koostamine.
Juuli-august 2020
EP LS ja KSH VTK esitatakse kaasatavatele isikutele ettepanekute esitamiseks
Ettepanekute kogumine, vastamiseks aega 30 päeva. August 2020 (30 p)
EP LS ja KSH VTK täiendamine ning avaldamine
Täienduste tegemine. Peale täiendamist avalikustatakse dokumendid planeeringu koostamise korraldaja veebilehel.
September 2020
Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH I etapi aruande koostamine
EP asukoha eelvaliku otsuse ja KSH I etapi aruande koostamine, sh koostöö erinevate ekspertidega ja erialaorganisatsioonidega.
September- detsember 2020
Otsuse eelnõu ja KSH I etapi aruande esitamine kooskõlastamiseks
Seisukohtade ja kooskõlastuste küsimine, ettepanekute koondamine, analüüsimine, täienduste tegemine.
Jaanuar -märts 2021 (vastused 30 p jooksul)
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK
50
ja arvamuse avaldamiseks
Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH I etapi aruande avalik väljapanek
Eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse vastu võtmine KOV poolt ja selle avalik väljapanek.
Aprill-mai 2021 (14 p eelteatamist + 30 p avalikustamist)
Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH I etapi aruande avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu
Avaliku väljapaneku kohane avalik arutelu KOV-i poolt määratud asukohas.
Juuni 2021
Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH I etapi aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine
Täienduste tegemine vastavalt ettepanekutele, ettepanekute ja nende arvestamiste ülevaate koostamine.
August 2021
Asukoha eelvaliku otsuse ja KSH I etapi aruande vastuvõtmine
Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisega kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisest teavitatakse huvitatud isikuid ja asutusi 14 päeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. Teade asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisest avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ja kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel 14 päeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
September 2021
________________________________________________________________________________ Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod
90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank
Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank
Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor
Reg kood 75038598
LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS
Lgp. Kaasatav Meie 7-1/19-131-7 10.06.2020
nimekirja alusel
Ettepanekute küsimine Lääne-Nigula valla tuuleenergeetika eriplaneeringu lähteseisukohtade
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta
Lääne-Nigula vallavolikogu on oma 17.10.2019. a otsusega nr 54 algatanud kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Omavalitsuse eriplaneeringu koostamise
eesmärk on leida tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivaim asukoht
Lääne-Nigula vallas ja koostada sobivasse asukohta detailne lahendus ehitusõiguse määramiseks.
Omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise väljatöötamise kavatsuse avaliku väljapanek toimub 29.06. – 27.08.2020. Materjalidega
saab tutvuda lingil https://www.laanenigula.ee/teemaplaneeringud ja Lääne-Nigula vallavalitsuses
Taeblas, Noarootsi-, Nõva-, Kullamaa- ja Martna osavallavalitsuses ning teeninduskeskustes Ristil
ja Linnamäel nende lahtiolekuaegadel E-N kl 8-16.30 ja R kl 8-14.
Avalikku väljapaneku materjale tutvustavad avalikud arutelud toimuvad 29.07.2020 Risti
koolimajas kell 12°° ja Piirsalu seltsimajas kell 15°°.
Tuulepargi planeerimise eesmärk on elektrituulikute abil toota taastuvenergiat. Tuulepark koosneb
17 kuni 30st kuni 290 meetri kõrgusest tuulegeneraatorist, tuuleparki teenindavatest teedest,
pargisisesest elektrivõrgust ja alajaamast. Tuulepargi jaoks vajaliku ala suurus on ca 2500 hektarit.
Tuulepark liidetakse 330 kV alajaama ning tuulepargi juures paikneva alajaama ja 330 kV alajaama
vahelise õhuliini pikkus võib olla kuni 15 km.
Planeeringuala võimalikke asukohti on eelvalikus kolm:
1) Kuijõe, Piirsalu, Kuke, Rõuma ja Rehemäe külade territooriumil valla idaosas;
2) Vidruka, Seljaküla, Piirsalu, Jaakna, Luigu ja Rõuma külade territooriumil valla keskosas;
3) Keskvere, Liivi, Niinja, Kokre, Ohtla, Mõrdu, Üdruma, Laiküla, Soo-otsa ja Kabeli külade
territooriumil valla lõunaosas.
________________________________________________________________________________ Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod
90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank
Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank
Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor
Reg kood 75038598
Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub 28.09.2020 Ristil, 29.09.2020 Taeblas ning
30.09.2020 Kullamaal, kõikjal on arutelu algusaeg kl 15.00. Jooksev info ka valla kodulehel.
Lääne-Nigula vallavalitsus ootab Teilt ettepanekuid eriplaneeringu lähteseisukohtade ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta vastavalt
planeerimisseaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104) §-le 103 lõikele 2, mille
kohaselt esitavad kaasatavad isikud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lähteseisukohtade ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta oma pädevusvaldkonnast
lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise
kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta ning nimetavad kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu
lähteseisukohtades nimetatud alternatiivsetest asukohtadest nende hinnangul sobivaima asukoha
planeeringuga kavandatava ehitise püstitamiseks või pakuvad välja alternatiivse asukoha ehitise
püstitamiseks.
Võimalik tagasiside palun saata e-aadressile [email protected].
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Heikki Salm
ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja
51910519
Lisa:
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapp
Väljatöötamise kavatsus
Kaasatavate nimekiri
Rahandusministeerium
Kaitseministeerium
________________________________________________________________________________ Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod
90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank
Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank
Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor
Reg kood 75038598
Keskkonnaministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Siseministeerium
Maaeluministeerium
Keskkonnaamet
Lennuamet
Maa-amet
Maanteeamet
Muinsuskaitseamet
Päästeamet Lääne Päästekeskus
Politsei- ja Piirivalveamet Lääne prefektuur
Põllumajandusamet Hiiu-Lääne keskus
________________________________________________________________________________
Terviseamet Lääne talitus
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Veterinaar- ja Toiduamet Läänemaa Veterinaarkeskus
Veeteede Amet
Kaitseliidu Lääne malev
Lääne-Harjumaa Vallavalitsus
Saue Vallavalitsus
Märjamaa Vallavalitsus
Lääneranna Vallavalitsus
Haapsalu Linnavalitsus
Vormsi Vallavalitsus
Hiiumaa Vallavalitsus
Nõva Osavallakogu
Kullamaa Osavallakogu
Martna Osavallakogu
Noarootsi Osavallakogu
Risti Kogukonnakogu
Palivere Kogukonnakogu
Taebla Kogukonnakogu
Linnamäe Arenguselts MTÜ
Riigimetsa Majandamise Keskus
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Imatra Elekter AS
Elektrilevi OÜ
Eesti Lairiba Arenduse SA
Eesti Energia Aktsiaselts
Elering AS
TELIA EESTI AS
MTÜ Eesti Erametsaliit
AS Eesti Raudtee
Põllumajandusuuringute Keskus
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon
Valga Puu OÜ
OÜ Karo Mets
OÜ Eremka
OÜ Höbringi Metsad
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.
Seisukohad laekunud arvamustele.
Nr Ettepanek Seisukoht
Kaitseministeerium 26.06.2020 nr 12-1/20/1966
Kaitseministeeriumi hinnangul asetsevad kõik eriplaneeringu lähteseisukohtades kajastatud tuulepargi alad
riigikaitseliste õhuseireradarite otsenähtavusalas ning nende töövõime tagamiseks kehtivad aladele
järgmised kõrguspiirangud:
1) alale 1 45-55 m maapinnast
2) alale 2 70-75 m maapinnast
3) alale 3 50-60 m maapinnast
Kaitseministeerium selgitab, et käesoleva hinnnagu kõrguspiirangud tulenevad igast õhuseireradarist eraldi
ning alade 1 ja 2 puhul võib täiendava analüüsi käigus selguda, et olemasolevad õhuseireradarid
kompenseerivad teineteist, mis võimaldaks aladele rajada oluliselt kõrgemaid tuulegeneraatoreid.
Kaitseministeeriumil samas puuduvad vahendid vastava analüüsi teostamiseks ning ministeerium saab oma
lõpliku seisukoha kujundada juhul, kui huvitatud osapool on vastava analüüsi tellinud.
Täiendavalt paiknevad alad 1 ja 2 riigikaitseliste raadiosüsteemide piiranguvööndites, mistõttu on vajalik iga
elektrituuliku konkreetne asukoht alal kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.
Esitatud info võetakse teadmiseks ja arvestatakse järgmises etapis. Kaitseministeeriumil palun esitada koostöö
käigus täpsustatud nõuded kuni 290 m kõrguse tuulikupargi rajamiseks aladele 1-3. Asukohavaliku staadiumis
selgitada koostöös Kaitseministeeriumiga võimalik õhuseireradarite kompenseerimise analüüsi tulemus ning
sellest lähtuv mõju aladele, et oleks üheselt aru saada kas kõik asukohavalikus olevad alad vastavad
planeeringu eesmärkidele.
Lennuamet 26.06.2020 nr 4.6-8/20/2464-2
Lähtudes planeerimisseaduse § 103 lõikest 2 palub Lennuamet arvestada Lääne-Nigula valla üldplaneeringule
esitatud seisukohaga (Lennuamet, 18.06.2019 nr 4.6-8/19/2229-2).
Kavandatav tuuleenergeetika eriplaneeringu ala asub osaliselt Martna lennuliiklusradari soovituslikus
piiranguvööndis, mille vahemik on 500 m kuni 15000 m radarist (radari WGS-84 kohased koordinaadid
58°51’05.043”N 023°48’50.196”E). Planeeringuala ning tuulikute kõrguse täpsustudes on võimalik täpsemalt
prognoosida tuulikute mõju Martna radari tööle.
Esitatud info võetakse teadmiseks ja arvestatakse järgmises etapis. Lennuametil palun esitada koostöö käigus
täpsustatud nõuded kuni 290 meetri kõrguse tuulikupargi rajamiseks aladele 1-3. Asukohavaliku staadiumis
selgitada koostöös Lennuametiga Martna lennuliiklusradari mõju aladele, et oleks üheselt aru saada kas kõik
asukohavalikus olevad alad vastavad planeeringu eesmärkidele.
Muinuskaitseamet 08.07.2020 nr 1.1-7/1480-1
Lääne Nigula valla tuuleenergeetika eriplaneeringu alale jääb riikliku kaitse all olevatest kultuurimälestistest
potentsiaalselt sobivale alale 1 ajaloomälestis (mitte arheoloogiamälestis nagu märgitud VTK tabelis 1) koht,
kus 18. saj. asus klaasikoda reg nr 4084. Vastav info on kantud eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK sse.
Lisada juurde märge, et mälestise ja selle kaitsevööndi alale mitte kavandada ehitamist.
VTK vastavat osa täiendati ettepaneku kohaselt.
Lisaks kaitse all olevatele mälestistele on Muinsuskaitseametil infot erinevate arheoloogiapärandi objektide
kohta, mis ei ole veel kaitse all. Osa neist on võetud arvele, osa on kantud erinevatesse andmebaasidesse.
Muinsuskaitse amet vaatas üle käesoleva eriplaneeringu raames potentsiaalselt sobivad alad mitte kaitse all
oleva arheoloogiapärandi leidumise osas.
-Kõigilt kolmelt alalt on üksikuid teateid hobiotsijate poolt leitud ja üle antud leidude kohta.
- Looduslike pühapaikade inventuuri andmete põhjal jäävad alale 3 kolm looduslikku pühapaika (Tiidumägi
(Kul_Keskvere_02), Niinemägi (ID Kul_Keskvere_01) ja Lausse saar (Mar_Soo otsa_01)); aladel 1 ja 2
looduslikke pühapaiku teada ei ole.
- Tartu Ülikooli arheoloogiateadete andmebaasi andmetel potentsiaalsetel aladel teated muististest
puuduvad.
VTK vastavat osa täiendati pühapaikade infoga.
Vaatamata olemasolevatele andmetele tuleb kõigi kolme ala puhul arvestada võimalusega, et kaevetööde
käigus tuleb ilmsiks arheoloogilisi leide ja arheoloogilist kultuurkihti. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31
lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest
Muinsuskaitseametile.
Asjaolu võetakse arvesse KSH edasisel läbiviimisel.
1
3
2
Lk 1 25st
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.
Seisukohad laekunud arvamustele.
Maaeluministeerium 06.07.2020 nr 4.1-5/1486-1
Tuulikute asukoha kavandamisel soovitame teha koostööd Põllumajandusuuringute Keskusega, leidmaks
väärtusliku põllumajandusmaa hõlmamise korral mullaviljakusest lähtuvalt sobivaimad areaalid, kus
paigaldatav tootmisseade kahjustab väärtuslikku mullastikku ja põllumajandusmaa massiivi kasutust kõige
vähem.
KSH koostamisel tehakse koostööd Põllumajandusuuringute Keskusega.
Tootmisseadmetele võimalike juurdepääsude kavandamisel palume kinni pidada põhimõttest, et teede
rajamine ei põhjustaks väärtusliku põllumajandusmaa massiivi jagunemist mitmeks massiiviks. Kui see on aga
vältimatu, siis ei tohi jagunemise tulemusena moodustuda alla kahe hektari suurust põllumajandusmaa
massiivi.
Võetakse arvesse KSH edasisel koostamisel.
Palume lisada eriplaneeringu lähteseisukohti käsitleva dokumendi jaotises 4 toodud kaasamiskavasse ja KSH
väljatöötamise kavatsuse tabelis 11 toodud kaasatavate osapoolte ja koostöö tegijate loetellu
Maaeluministeerium.
Maaeluministeerium lisati kaasamiskavasse.
Päästeamet 07.07.2020 nr 7.2-3.4/5974-2
1.Planeeringualal tuleb lahendada päästetehnika ligipääs alajaamadele ja tuulikutele.
2.Planeeringualal tuleb lahendada kustutusvee tagamine alajaamade ja tuulikute kustutamiseks.
Eriplaneeringu asukohavaliku etapis ei lahendata alajaama ja tuulikute paiknemist, seega ei esitata asukoha
valiku etapis ka päästetehnika ligipääsu neile ega tagata kustutusvett. Kuna tegemist on loodusliku metsaga
kaetud alaga, siis ulatuslike kustutusvõrkude ehitamine ei ole otstarbekas. Tuulegeneraatorites kasutatakse
spetsiaalseid lokaalseid kustutussüsteeme, mis paiknevad tuuliku tipus generaatori juures. Teemaga
tegeletakse eriplaneering detailse osa etapis koostöös Päästeametiga.
Rahandusministeerium 09.07.2020 nr 15-4/4307-3
Planeeringu lähteseisukohtades lk 8 on märgitud, et planeeringudokumendid peavad selgitama ja kirjeldama
olemasolevat olukorda ning võrdlema selle olukorra muutumist ja muudatuste mõju nii majandusliku,
looduskeskkonna kui sotsiaalsetest aspektidest lähtuvalt. KSH VTK lk 5 on märgitud, et KSH protsessis
käsitletakse keskkonda mitte ainult looduskeskkonnana, vaid laiemalt – KSH protsessi käigus hinnatakse lisaks
sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid, sh ka mõju inimese tervisele. KSH VTK lk 44 on märgitud, et majanduslike
mõjude hindamine ja rahaliste kompensatsioonimehhanismide määramine ei ole KSH ülesanne.
Planeerimisseaduse § 4 lõike 2 punkti 5 kohaselt planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesandeks on
planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja
looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise
korraldamine.
Palume täpsustada, millisel viisil toimub planeeringu elluviimisega kaasnevate, planeerimisseaduse § 4 lõike 2
punktis 5 nimetatud, asjakohaste majanduslike mõjude hindamine.
KSH ei hinda KeHJS kohaselt strateegilisi majanduslikke mõjusid. Eriplaneeringu asukohavaliku etapis ei ole ka
ette näha, et majanduslikud mõjud valikus olevate erinevate alade vahel oluliselt erineksid. Seega puudub
vajadus eriplaneeringu ja KSH asukohavaliku etapis majanduslike mõjude eraldiseisvaks hindamiseks. Vajaduse
korral viiakse vastav mõju hindamine läbi detailse lahenduse koostamise etapis, kus selgub ka tuulikute arv ja
majanduslikku mõju suures osas võimalikud kohalikud kompensatsioonimeetmed.
KSH VTK lk 5 on märgitud, et KSH I etapi aruanne on aluseks eriplaneeringu detailse lahenduse KSH aruande
koostamisel. Palume sisu avamiseks lisada täpsustus, et KSH I etapi aruanne sisaldab lisaks KeHJS § 40
lõigetes 2-4 nimetatule lähteandmeid kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu KSH aruande detailse lahenduse
koostamiseks. Oleme seisukohal, et I etapi KSH aruandes on vajalik lähteandmete käsitlemine selleks, et oleks
võimalik koostada detailse lahenduse KSH aruanne.
Lähteandmed olenevad igakordselt konkreetsest asukohast ja kavandatavast tegevusest.Tähtis on, et
täidetud on sisulised vajadused. Soovitatav on lähtuda lähteandmete käsitlemisel KeHJS-i § 36 lõikes 2
toodud KSH programmi asjakohastest sisunõuetest.
Vastavalt ettepanekule täpsustati KSH VTKs sõnastust.
5
4
6
Lk 2 25st
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.
Seisukohad laekunud arvamustele.
KSH VTK lk 6 on märgitud, et KSH protsessis käsitletakse keskkonda mitte ainult looduskeskkonnana, vaid
laiemalt – KSH protsessi käigus hinnatakse lisaks sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid, sh ka mõju inimese
tervisele. Kui tegemist on planeerimisseaduse § 4 lõike 2 punkti 5 kohaste asjakohaste kultuuriliste ja
sotsiaalsete mõjude hindamisega, siis palume lisada ka viide planeerimisseaduse § 4 lõike 2 punktile 5. Kui
mitte, palume täpsustada, millisel viisil toimub planeeringu elluviimisega kaasnevate, planeerimisseaduse § 4
lõike 2 punktis 5 nimetatud, asjakohaste sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamine.
KSH käigus hinnatakse KSH VTK ptk 4.9 ja 4.12 kirjeldatud sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid. Planeeringu
koostamise korraldaja ei näe lisaks VTK-s välja toodule täiendavate sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude eraldi
hindamise vajadust eriplaneeringu asukohavaliku etapis.
KSH VTK lk 6 on märgitud, et KSH protsessis käsitletakse keskkonda mitte ainult looduskeskkonnana, vaid
laiemalt – KSH protsessi käigus hinnatakse lisaks sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid, sh ka mõju inimese
tervisele. KSH VTK lk 7 on märgitud, et KSH aruandes analüüsitakse peamiselt eeldatavalt mõjutatavat
looduskeskkonda (taimestik, elustik, mullastik, veerežiim, välisõhk, maastik), kuid ka sotsiaal-majanduslikku
keskkonda (ettevõtlus, asustus), tehiskeskkonda (infrastruktuur, hoonestus, liiklus) ja kultuurilist keskkonda
(väärtuslikud maastikud, kaitsealused objektid). KSH VTK lk 7-8 on loetletud tegevused, mida teostatakse KSH
käigus. Nimetatud tegevused on looduskeskkonna kesksed. Palume loetelusse lisada sotsiaal-majandusliku ja
kultuurilise keskkonna hindamisega seotud tegevused.
KSH VTKs on ptk 4 antud ülevaade kõigist mõjuvaldkondadest (sh KSH raames hinnatavate sotsiaalsete ja
kultuuriliste mõjude käsitlusest), mille osas nähakse ette mõju hindamist. Samuti on samas peatükis antud
ülevaade, kuidas vastavas valdkonnas hindamist teostatakse. KSH koostaja ei näe vajadust täiendada KSH VTK
peatükis 1.1 sotsiaal-majandusliku ja kultuurilise mõju küsimusi.
KSH VTK lk 26 on märgitud, et tuuleparkide puhul on oluliselt mõjutatavateks loomastiku rühmadeks
nahkhiired ja linnud. KSH VTK lk 29 on märgitud, et potentsiaalselt sobilikust alast nr 1 asub 2 km kaugusel
Suursoo-Leidissoo hoiuala (KLO2000154), mille kaitseeesmärgiks on linnuliikide ja nahkhiireliigi kaitse. KSH
VTK lk 34 on jõutud kaitsealadele avalduva mõju osas järeldusele, et negatiivne mõju võib avalduda linnustiku
kaitsega seotud kaitstavate loodusobjektide suhtes. Palume täpsustada, kas negatiivne mõju võib avalduda
ka nahkhiire kaitsega seotud kaitstavate loodusobjektide suhtes. Samuti palume täpsustada, kas oluline
negatiivne mõju võib esineda ka seoses maismaa- ja veelindude kevadise ja sügisese (suur)rändega.
KSH VTK ptk 2.1 ja 4.1. täiendati vastavalt ettepanekule.
KSH VTK peatükis 4.5 käsitletakse mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumaale. Teeme ettepaneku käsitleda
mõju väärtuslikule põllumajandusmaale väärtusliku põllumaa asemel. Nimelt mulla boniteedist lähtuvalt
võivad väärtuslikud olla lisaks haritavale põllumaale ka niidud, metsad vms põllumajandusmaad. Väärtuslikke
põllumajandusmaid on käsitletud maakonnaplaneeringutes.
Põllumaa mõiste asendati KSH VTKs läbivalt põllumajandusmaa mõistega.
KSH VTK peatüki 4.6 kohaselt hinnatakse mõju rohevõrgustikule. Soovitame KSH I etapi aruande koostamisel
rohevõrgustiku analüüsimisel, sh sidususe hindamisel, muuhulgas arvestada rohevõrgustiku
planeerimisjuhendi soovitustega. Nimetatud juhise eesmärk on anda reaalsete näidete varal sisulisi ja
tehnilisi soovitusi rohevõrgustiku planeerimiseks eelkõige kohalike omavalitsuste üldplaneeringute
koostamisel selliselt, et oleks tagatud ruumilised eeldused elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste kvaliteetse
pakkumise võime parandamiseks või säilimiseks.
KSH VTK ptk 4.6 lisati viide Rohevõrgustiku planeerimissjuhendiga arvestamisele KSH koostamisel.
KSH VTK peatükis 4.7 on käsitletud mõju õhukvaliteedile, sh müra. KSH VTK peatükis 4.8 on käsitletud mõju
tervisele, sh madalsageduslikku heli ja vibratsiooni. Mõlemad peatükid käsitlevad mõjusid inimesele. Palume
täpsustada, kas viidatud mõjud võivad avaldada olulist negatiivset mõju ka looduskeskkonnale (nt loomadele,
lindudele või nahkhiirtele).
Müra, sh madalsageduslikku müra, käsitetakse KSHs eeskätt inimese suhtes, kuna kehtivad müranormid on
väljatöötatud inimese tervise kaitseks. Samas võib ilmneda, et mõjualasse jääb liike, kes on tundlikud müra
suhtes. Sellist mõju käsitletakse liikidele mõju hindamise raames. Asjaolu täpsustati KSH VTK ptk 4.1.
Lk 3 25st
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.
Seisukohad laekunud arvamustele.
KSH VTK peatükkides 3.1.3 ja 3.1.3.1 on käsitletud planeeringut „Lääne maakonnaplaneering 2030+“ ja
teemaplaneeringut „Tuuleenergeetika“, sh on märgitud, et Lääne maakonnaplaneering 2030+
tuuleenergeetika arendamise võimalusi täiendavalt ei käsitle, kuna neid käsitletakse eraldi
teemaplaneeringus „Tuuleenergeetika“. Täpsustame, et teemaplaneering „Tuuleenergeetika“ on osa
maakonnaplaneeringust (mitte iseseisev teemaplaneering). Nimelt hetkel kehtiva maakonnaplaneeringu
koostamisel viidi teemaplaneering „Tuuleenergeetika“ maakonnaplaneeringusse sisse muutmata kujul.
Palume peatükid 3.1.3 ja 3.1.3.1 koondada üheks peatükiks ning täpsustada sõnastust, sh palume lisada
järgneva täpsustuse: „Eriplaneeringu ja KSH koostamisel lähtutakse maakonnaplaneeringuga seatud
tuuleenergeetika ruumilise arendamise põhimõtetest. Tuulepargi territooriumi analüüsi koostamisel
arvestatakse maakonnaplaneeringus toodud tuulepargi alade valiku kriteeriume ning üldiseid põhimõtteid
rohelise võrgustiku sidususe säilitamiseks ja toimimiseks.“.
Maakonnaplaneeringut puudutavat täpsustati KSH VTK ptk 3.1.4. Arvestades eriplaneeringu etapilisust ja
sellest tulenevat suuremat täpsusastet ei ole asjakohane järgida kõiki maakonnaplaneeringus seatud tuulepargi
alade valiku kriteeriumeid. Eeskätt looduskaitseliste kriteeriumite osas on võimalik teostada täpsustavaid
uuringuid, mis võimaldavad eeldatavalt vajalikud kauguspiirangud määrata täpsemalt kui
maakonnaplaneeringus seda tehti.
Palume planeeringu lähteseisukohtade peatükis 2 ja KSH VTK peatükis 3 nimetada asjakohase strateegiliste
arengudokumendina ka koostamisel olev Lääne-Nigula valla üldplaneering. Üldplaneeringu ja eriplaneeringu
samaaegsel koostamisel tuleb jälgida, et planeeringud oleksid omavahel kooskõlas. Samuti tuleb hoolikalt
läbi mõelda kaasamiskava ja kommunikatsioon, et kõik olulised osapooled oleksid planeeringutesse ja
mõjude hindamisesse sisuliselt kaasatud ning kõigile, sh avalikkusele, oleks üheselt arusaadav- mida, millal,
kuidas ja millise planeeringu liigiga kavandatakse.
KSH VTKsse lisati peatükk 3.2.1. Lääne-Nigula valla koostamisel oleva üldplaneeringu kohta.
KSH VTK peatükis 1.1 lk 7 on märgitud, et eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude
ulatusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele.
Arvestades kavandatavate tuulikute kõrgust ja ennekõike ala nr 1 paiknemist suhteliselt Lääne-Nigula valla
piiril, palume täpsustada, kas eeldatavalt võib asjakohane sotsiaalne, kultuuriline, majanduslik või
looduskeskkonnaga seotud mõju ulatuda Lääne-Harju, Saue või Märjamaa valla territooriumile. Kui mõju võib
avalduda (nt visuaalne mõju), siis palume eriplaneeringu ja selle mõjude hindamise menetlusesse kaasata
asjakohasel viisil ka naabervaldade mõjutatud piirkondade elanikud.
Naabervaldade kohalikud omavalitsused on nimetatud kaasamiskavas ning neid informeeritakse toimuvast
protsessist.
Põllumajandusamet 02.07.2020 14.5-1/1045-1
Põllumajandusameti jaoks on oluline, et planeeringudokumentides oleks kajastatud maaparandussüsteemid
ning nendest tingitud kitsendused ja detailse lahenduse staadiumis ka maaparandussüsteemide
rekonstrueerimise kohustus.
Eriplaneeringu lähteseisukohtades kajastab maaparandussüsteeme peatükk 4.4 „Mõju veekvaliteedile“. Kui
planeeritavale maaalale jääb maaparandussüsteeme, siis peab ka planeeringus olema nendele tähelepanu
pööratud – maaparandussüsteemid peavad olema kajastatud nii joonistel kui ka seletuskirjas.
Kõik potentsiaalselt tuulepargi asukohaks sobilikud alad jäävad osaliselt maaparandusehitiste reguleeriva võrgu
alale. Lähtuvalt KSH VTK ptk 4.4 kajastatakse asjaolu täpsemalt KSH I etapi aruandes ning hinnatakse mõju
maaparandussüsteemidele.
Tulenevalt eeltoodust juhime tähelepanu KSH VTK lk 25 ptk 4 tuulikuparkidega kaasnevate mõjude ülevaade
ehitusetapis olulise mõjuvaldkonnana peaks välja tooma ka maaparandussüsteemid, mille kahjustamine
mõjutab veerežiimi ja veerežiimi muutuse läbi ka maad kui maaomanike vara.
Asjaolu lisati ptk 4.9.
Veeteede amet 23.07.2020 nr 6-3-1/15088
7
Lk 4 25st
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.
Seisukohad laekunud arvamustele.
Teatame, et Veeteede Amet teostab riikliku järelevalvet veeliikluse ohutuse tagamisel Eesti
Vabariigi merealadel ning laevatatavatel siseveekogudel. Kuna nimetatud dokumentides
kirjeldatud kolm potentsiaalset sobilikku ala ei oma kokkupuudet merealade ega laevatatavate sisevetega,
siis puuduvad Veeteede Ametil ka täiendavad ettepanekud esitatud tuuleenergeetika eriplaneeringu
lähteseisukohtadele ning keskkonnamõju strateegilise hindamise esimesele etapile.
Teadmiseks võetud.
Maanteeamet 11.08.2020 nr 15-2/20/28151-2
1. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine
1.1. Siduda planeeringusse maakonnaplaneeringutega ja üldplaneeringuga kavandatud teedevõrgustik – so
riigiteede perspektiivsed trassid sh ristumiskohad, kogujateed jms.
1.2. Planeeringu detailse lahenduse ülesandeks on muuhulgas liikluskorralduse põhimõtete määramine ning
servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse
märkimine. Asukoha eelvaliku tegemisel tuleb analüüsida olemasoleva teedevõrgustiku piisavust
juurdepääsude tagamisel, määrata planeeringualal perspektiivsete kohalike teede üldised asukohad ja nende
ristumiskohad riigiteedega ning oluliselt ümberehitatavad riigitee lõigud või ristmikud (nende olemasolul).
Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee millel igaühel on oma funktsioon. Funktsioonid on
leitavad majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ (link
https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015003?leiaKehtiv). Igal riigiteel on lisaks liigile olemas tee klass, mis
on liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist taset iseloomustav tunnus. Tee klassid on toodud
majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede
projekteerimisnormid“ (edaspidi normid). Lähtudes normidest on nõuded kohaliku teedevõrgu
ühendamiseks riigiteedega klasside kaupa erinevad, riigiteega ristumiskohtade arv on normidega piiratud
(näiteks esimese klassi teel võib olla ainult üks parempööretega ristumiskoht kahe eritasandilise ristmiku
vahel, kuid kuuenda klassi teel võib neid olla vastavalt vajadusele).
1.3. Kokkuleppeliselt eristatakse teistest teedest olulise liiklussagedusega teedena (edaspidi lühend OLT)
riigiteid liiklussagedusega (AKÖL) >6000 a/ööpäevas sõltumata riigitee liigist. Liiklussagedused, millest
üldplaneeringute koostamisel lähtuda on leitavad siit:
https://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/View/index.html?appid=293d200a16454c1c84f2cfe35720149f.
OLT-na on teatud lõikudes käsitletav riigitee 9 Ääsmäe-HaapsaluRohuküla.Juurdepääsu tagamiseks OLTle
tuleb üldjuhul vastavalt asjaõigusseaduse § 156 kinnistute maakorralduslikul jagamisel juurdepääs tagada
seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub
õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt.
Teadmiseks võetud. Valdavalt rakendatav detailse lahenduse koostamise etapis. Asukoha eelvaliku tegemisel
analüüsitakse olemasoleva teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel. Samas ei toimu asukoha
eelvaliku etapis ala siseste teede kavandamist, sest ei määrata tuulikute asukohti ning seega ei ole võimalik
määrata ka neid ühendavate teede asukohti.
9
Lk 5 25st
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.
Seisukohad laekunud arvamustele.
1.4. Arendusalade juurdepääsud OLTga lahendada üldjuhul läbi kogujateede, mis on ühendatud riigiteega
ühise ristumiskoha kaudu. Koostöös Maanteeametiga määrata perspektiivse ja olemasoleva suletava
juurdepääsu asukoha vajadus avalikult kasutatavale teele.
1.5. OLTle uusi samatasandilisi ristumiskohti üldjuhul mitte kavandada. Arvestada, et kohalike teede uued
liitumised põhimaanteedega tuleb lahendada asukohapõhiselt koostöös Maanteeametiga.
1.6. Palume arvestada, et Maanteeamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude
rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus
puudub.
Teadmiseks võetud. Valdavalt rakendatav detailse lahenduse koostamise etapis. Eriplaneeringu koostamisel
tehakse koostööd Maanteeametiga.
2. Planeeringuala kruntide hoonestusala ja ehitusõiguse määramine
2.1. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele
teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui
1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori e. tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla
100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes
ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui
tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D).
Arvestatakse eriplaneeringu ja KSH koostamisel.
3. Tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine
3.1. Palume arvestada, et üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. See
on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Maanteeametiga.
3.2. Planeeringus vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele maale. Riigitee alune maa
on riigitee rajatise teenindamiseks ning nõusoleku seda maad kasutada saab Maanteeamet anda vaba ruumi
olemasolul. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani
olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu.
Teadmiseks võetud. Valdavalt rakendatav detailse lahenduse koostamise etapis.
4. Ettepanekud KSH väljatöötamise kavatsusele
Maanteeamet on seisukohal, et KSH väljatöötamise kavatsus on valdavalt asjakohane ja piisav. Siiski juhime
teie tähelepanu sellele, et lähtudes atmosfääriõhu kaitse seaduse § 58 lg 1 tuleb uute planeeringute
koostamisel tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks seaduse § 56 lõike 4 alusel
kehtestatud müra normtaset. KSH väljatöötamise kavatsuse punktis 4.7 on kirjas, et KSH raames hinnatakse
tuulepargi käitamisest tekitatud müra ulatust ja mõju kuid piirkonna mürataseme väljaselgitamiseks tuleb
hinnata mitme müraallika koosmõju (nt olemasoleva riigitee ja planeeritava tuulepargi müra koosmõju).
Seetõttu palume korrigeerida KSH väljatöötamise kavatsust järgnevate märkuste alusel.
4.1. Osasse 4.7 lisada, et piirkonna mürataseme väljaselgitamiseks tuleb hinnata müraallikate koosmõju
(planeeritava tuulepargi müra koosmõju olemasoleva(te)st riigitee(de)st ja teistest müraallikatest
põhjustatud müraga).
4.2. Tabelisse 1 lisada riigi kõrvalmaantee nr 16151 Risti-Kuijõe.
4.3. Tabelisse 3 lisada riigi kõrvalmaantee nr 16163 Liivi-Üdruma.
4.4. Kasutada läbivalt mõiste „riigimaantee“ asemel mõistet „riigitee“ või vajadusel „riigi põhimaantee“, „riigi
tugimaantee“, jne.
4.5. Palume planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede nimetusi ja numbreid. Tabelitesse 1, 2 ja
3 lisada riigiteede nimetuse ette teede numbrid.
Selgitame, et Eestis väliskeskkonnas kehtivad müranormid kehtivad eraldi liiklusmürale ja tööstusmürale. Seega
müra normtasemete suhtes ei ole võimalik liikluse ja tuulegeneraatorite müra koosmõju hinnata. Samas
keskkonnamõjuliselt peame müra koosmõju hindamist asjakohaseks ja asjaolu lisati ptk 4.7. Riigiteid
puudutavaid märkusi arvestati KSH VTK täiendamisel.
Lk 6 25st
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.
Seisukohad laekunud arvamustele.
5. Seisukoht asukohavaliku suhtes
Käesolevas planeeringu etapis ei ole Maanteeametil eelistusi planeeringuga kavandatava ehitise
püstitamiseks sobivaima asukoha osas lähtudes planeeringu lähteseisukohtades nimetatud kolmest
alternatiivsest asukohast.
Teadmiseks võetud.
Mikk Lõhmus 27.08.2020
Riskide maandamiseks linnustikule samuti inimestele soovitan arvestada linnustiku (eriti häiringute suhtes
pelglikumate liikide nt kotkaliigid ning must-toonekurg) ja inimeste puhul müratasemega kuni 35 dB koos
loodusliku müraga.
Inimese tervise kaitseks kehtivast müra sihtväärtusest rangema müranormi kehtestamist eriplaneeringuga
seadusandlus käesoleval ajal ette ei näe. KSH I etapi aruande koostamisel analüüsitakse hajaasustuses
paiknevate elamute puhul keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisa 1 kohaste I mürakategooria
täitmise võimalusi. Täiendavate mürataseme piirangute vms piirangute rakendamine lähtuvalt
liigispetsiifilisest vajadusest selgub samuti KSH aruande koostamise käigus, mille juures tehakse koostööd
liigiekspertidega.
Tihe- ja kompaktse asustusega asulate puhul kaugus asula piirist lähima tuulikuni vähemalt 2,5 kilomeetrit.
Üksikelamute puhul vähemalt 2 kilomeetrit.
Eriplaneeringu asukohavaliku ja selle KSH raames on võimalik järk-järguline kauguse täpsustamine lähtuvalt
mõjude esinemisest. Eriplaneeringu esimeses etapis määratakse ala kuhu on võimalik tuulikuid hakata
planeerima. Eriplaneeringu asukohavaliku ja selle KSH raames on võimalik kauguse elamutest järk-järguline ala
täpsustamine lähtuvalt mõjude esinemisest.
Tihe- ja kompaktse asustusega asulates ühendusliinid tuulikupargi ja ühendatava alajaama vahel ehitada
kinnisel meetodil maakaabliga.
Eriplaneeringuga ei määratleta täpset trassi ja tehnilist lahendust tuulepargi liitumiseks võrguettevõtjaga kuna
tuulepargi ala üheks valiku kriteeriumiks on piisav lähedus 330 kV elektrivõrgule, et liitumiseks vajalik
ühendusliin oleks võimalik rajada projekteerimistingimustega. Seega täpsed tingimused, kasutatav tehnoloogia,
trass jms selgub hilisemas faasis ning lähtuvalt projekteerimistingimustest ja tegelikest võimalustest.
Eriplaneeringu ja KSH raames käsitletakse trassi paiknemise võimalusi ligikaudselt ja kaasnevaid mõjusid, sh
leevendavaid meetmeid, mis võivad seisneda ka osaliselt liini asendamist kaabliga. Asulate piires (olenemata
välja valitud alast) kavandada ühendusliin maakaablina.
Analüüsida väidet, et tuulepargi ümbruses pole võimalik tagada kvaliteetset mobiili- ja televisioonisignaali
kvaliteeti. Vajadusel kavandada meetmed, nt kõigile elamutele kiire interneti ühenduse välja ehitamine.
Mobiili-, raadioside- ja televisoonisignaalile avalduva võimaliku mõju käsitlus hinnatava teemana lisati KSH VTK
ptk 4.16.
Keskkonnaamet 31.008.2020 nr 6-5/20/9942-2
Palume KSH VTK peatükis 4.2.2. esitatud tabelisse 6 lisada, et Leidissoo looduskaitseala puhul tuleb hinnata
mõju eesmärgiks olevale linnustikule, kuna mõju võib olla oluline.
Täpsustatud.
Keskkonnaamet teeb ettepaneku lisada KSH VTK-s näidatud tuulepargi asukohaks potentsiaalselt sobiva ala
(edaspidi potentsiaalselt sobiv ala) 3 juurde projekteeritava kaitstava alana ka Patsu metsise püsielupaik. Ala
2 puhul palume lisada kaitstavate linnuliikide juurde kanakulli.
Täpsustatud.
10
11
Lk 7 25st
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.
Seisukohad laekunud arvamustele.
KSH VTK leheküljel 9 on kirjas: „Linnustiku jaoks olulised alad välistati sealjuures koos kaitseeesmärkide
tagamiseks vajalike minimaalsete puhvritega (Natura linnualad ja IBA alad 600 m puhvriga, kotkaste ja must-
toonekure püsielupaigad 200-500 m puhvriga).“ Merikotka kaitse tegevuskavas on nõutud suuremad
puhvreid, mida tuleks juba alade valikul arvestada: „Tuuleparke ega üksikuid suuri tuulikuid ei tohi rajada
kotkaste pesadele lähemale kui 2 km, et vältida kotkaste tuulikutes hukkumist, ja olulistele toitumisaladele
lähemale kui 1 km (rannikud, märgalad, järved). Tuulikuid tuleb planeerida merest võimalikult kaugele, sest
rannikust kaugemal on lindude hukkumise tõenäosus väiksem (Tähe, Volke 2011). Pesade ja toitumisalade
vahelistele põhilistele lennukoridoridele ei tohi samuti tuulikuid ehitada.“ Väike-konnakotka tegevuskavas on
rõhutatud samasugust ohtu, kuid kuna seni on olnud tuulepargid rannikul, siis reaalseid kogemusi väike-
konnakotka osas seni Eestis ei ole. Näiteks Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu KSH-s 4 on kõigi
kotkaste ja must-toonekure pesade ümber kasutatud puhveralana 5 kilomeetrit (2 km nn tõenäoliselt
ebasobiv ala ja lisaks 3 km nn täiendavat tähelepanu vajav ala). Keskkonnaameti hinnangul on see eriti
oluline lennuvõimestunud noorlindude hukkumise vältimiseks. Lisaks tuleb arvestada, et tuulikud ei jääks
pesa ja toitumisala vahele, eriti must-toonekure puhul. Palume KSH VTK-s selgitada, mille alusel on määratud
minimaalsed puhvrid.
Potentsiaalsete alade esialgsel kaardistamisel (eel eelvalikul) lähtuti tundlike linnuliikide esialgse kauguspuhvri
määramisel allikast: https://www.kotkas.ee/failid/Soovitused_maaomanikele.pdf Oleme teadlikud, et antud
infomaterjal annab näiteks merikotka osas tunduvalt väiksemad kaugussoovitused kui Merikotka tegevuskava
ja kaugused ei pruugi olla piisavad tundlike liikide korral kaitse tagamiseks. Tegu on lähenemisega, mille puhul
eesmärgiks võeti kaardistada esialgu pigem suuremad alad, mida siis nii asukoha eelvaliku käigus kui ka
hilisemas detailse lahenduse koostamise etapis täpsustatakse (kitsendatakse) lähtuvalt erialaekspertide
hinnangutele ning välitöödel kogutava info alusel. Lähenemise aluseks on asjaolu, et kui esialgsel
kaardianalüüsil lähtuda ainult EELISes olemasolevatest leiukohtade kannetest, siis võib esialgne kitsendus
osutuda liiga suureks. Näiteks on EELISes üsna levinud kanded, mille korral kandega tutvudes selgub, et kohas
on küll esinenud kaitsealuse liigi pesa, kuid viimase kinnitatud vaatluse andmetel on pesa varisenud, pesapuu
hävinud vms. Kui esialgsel automaatselt kaardianalüüsil määrata kõigile sellistele kannetele 2-5 km puhver, siis
annaks see ülehinnatud kitsenduse. Seega on esialgu määratud alad suurematena ning neid on kavandatud
vastavalt vajadusele (eksperthinnangutele ja reaalselt esinevale olukorrale) kitsendada edasise planeeringu ja
KSHde koostamise käigus.
Lisaks palume välja tuua, kas puhvrite määramisel on arvestatud mõju linnustiku maastikukasutusele (seda
mitte ainult linnualade, vaid kõigi kaitsealuste objektide kohta, kus kaitse-eesmärgiks on linnud või
käsitiivalised), kui ei, siis seda analüüsida.
Esialgsed potentsiaalselt sobilikud alad on leitud puhtalt kaardianalüüsiga. Maastiku eripära ei ole arvestatud ja
seda tehakse KSH I etapi aruande ja vajadusel ka KSH detailse lahenduse aruande koostamisel.
Ala 3 ümbritseb suures osas püsielupaikasid. Keskkonnaamet teeb ettepaneku analüüsida KSH-s ka seda,
kuidas mõjutab tuulepargi rajamine ümber püsielupaikade pesapuude asustamist.
Täiendati ptk 4.2.3 tabelit 5. Ettepanekut arvestatakse KSH aruande koostamisel.
KSH VTK-s esitatud potentsiaalselt sobilike alade kaartide juures on kirjas, et I ja II kaitsekategooria liikide
ringikujulisi püsielupaiku ei kuvata, kuid kaartidel on näidatud nende ringide keskkohas paiknevad alamkirjed
ehk pesade täpsed asukohad. Ka mitte ringikujulitse elupaikade puhul on pesade asukohad alamkirjetena
näha. Palume alamkirjed kaartidelt eemaldada.
Ei nõustu seisukohaga, et kaartidel on näha pesade täpsed asukohad - kaardi mõõtkavast (esitatud on pilt,
mitte vektorandmed) tulenevalt ei ole võimalik looduses määrata asukohta. Lähtuvalt Keskkonnaameti antud
täiendavatest juhistest korrigeeriti kaarte ja keskkonna kirjelduse osa ebamäärasemaks, sh eemaldati kaartidelt
kaitsealuste liikide leiukohtade kiht.
KSH VTK-s on korduvalt mainitud, et mõju lindude toitumisaladele ja rändekoridoridele vajab täpsustamist
KSH käigus. Juhime tähelepanu, et toitumisalade puhul ei ole mõju vaid toitumisalale kui piirkonnale, kus
lindude jaoks on toitu (st potentsiaalne mõju on see, et olemasolev toitumisala väheneb), vaid mõju on ka
otseselt lindudele. Linnud lendavad toitumislende tehes madalamal kasutades erinevaid tehnikaid ning seega
peab hindama ka kokkupõrgete tõenäosust. See tõenäosus on suurem püsielupaiku asustatavate isendite
puhul, kelle pesapaik ringikujuliselt on osaliselt ümbritsetud potentsiaalselt sobiva alaga.
Täiendati ptk 4.1. Ettepanekut arvestatakse KSH aruande koostamisel.
Lk 8 25st
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.
Seisukohad laekunud arvamustele.
Lisaks peab KSH-s hindama mõju linnustikule, kes rändekoridore kasutavad. Oluline on välja selgitada, kas
potentsiaalselt sobivad alad jäävad olulistele rändeteedele ja kui, siis kuidas see mõjutab linnustikku, mitte
vaid rändekoridori (nt trajektoor pikeneb kõrvalepõigete tõttu). Matsalu rahvuspargi üks peamisi kaitse-
eesmärke on rändlindude kaitse, sest ala läbivad mitmed rändekoridorid. Paljud linnud, kes rändavad üle
Matsalust, rändavad joonise järgi edasi üle ala nr 3.
KSH raames peab hindama, kas potentsiaalselt sobilikele aladele tuulepargi rajamisel on linnustikule selline
mõju, mis pärsib kaitse-eesmärkide saavutamist Matsalu rahvuspargis. Ka alade nr 1 ja 2 kohta tuleb
analüüsida, kas tuulepargi rajamine pärsib piirkonda jäävatel kaitstavatel loodusobjektidel kaitse-eesmärkide
saavutamist. Keskkonnaamet on arvamusel, et tuulepargid peab planeerima eemale linnustikurikastest
aladest.
Täiendati ptk 4.2.3 tabelit 5. Keskkonnaameti seisukoht on võetud teadmiseks. KSH koostamisel on mõjud
linnustikule üheks oluliseks kriteeriumiks sobiliku ala valikuotsuseks sisendi andmisel.
Linnustiku teemat analüüsides tuleb muu hulgas arvestada Matsalu rahvuspargi rannikul peatuvate haneliste
ja sookurgede regulaarseid liikumisi toitumisaladele ja tagasi rannikule. Liivi küla ümbruses on suured
põllumassiivid, kus rändlinnud toituvad. Ala 3 puhul võib tekkida lindude liikumiskoridorile takistus ja
kokkupõrkeoht.
Täiendati ptk 4.2.3 tabelit 5. Keskkonnaameti seisukoht on võetud teadmiseks. KSH koostamisel on mõjud
linnustikule üheks oluliseks kriteeriumiks sobiliku ala valikuotsuseks sisendi andmisel.
KSH VTK lehekülg 11 tabelis 1 on kirjas: „Kõrgendatud tähelepanu KSH kontekstis vajavad alad, mis on loodud
linnuliikide kaitseks (tähistatud paksus kirjas)“. Seda põhimõtet järgides peaks eriliselt välja tooma ka lindude
kaitseks moodustatud püsielupaigad, näiteks Annamõisa metsise püsielupaik, mis piirneb alaga 1. Vastavalt
tuleb täiendada kõiki tabeleid.
KSH VTK ptk 2 tabeleid täiendatud.
Keskkonnaministeerium 28.08.2020 nr 7-15/19/6335-3
Lisada VTK ptk 3 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega kliimapoliitika põhialused aastani
2050.
Dokumendi käsitlus lisati ptk 3.
Kuigi VTK kohaselt hinnatakse KSH käigus eriplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele,
teeme lisaks ettepaneku, et KSH käigus võetakse arvesse ka tulevikukliima stsenaariumeid, eeskätt tuulte
tugevuse ja ekstreemsete ilmastikuolude kohta, mis võivad pikas perspektiivis mõjutada tuulepargi
tööefektiivsust ja taristu amortisatsiooni.
Tuuliku tootjad arendavad pidevalt eri kliimaoludesse sobivaid tuulikuid pöörates tähelepanu nende
vastupidavusele ka ekstreemsetes kliimatingimustes. Tuulepargi projekteerimisel valitakse tuulik vastavalt
konkreetse asukoha kliimatingimustele. Eriplaneeringu asukohavaliku etapis ei ole asjakohane hinnata
tuulepargi tööefektiivsust ja taristu amortisatsiooni, mis suuresti sõltub konkreetsest valitavast tuulikumargist
ja selle omadustest. Asukohavaliku etapis ei toimu tuulikute valikut, isegi mitte nende arvu ja asukoha
planeerimist, seega ei ole võimalik hinnata tuulepargi tööefektiivsust ega taristu amortisatsiooni.
VTK ptk 4 Asjakohaste mõjude selgitamine on tabelis 4 ehitusetapi mõjuna nimetatud ehitusega kaasnevat
suurenevat koormust teedevõrgule, mis võib mõjutada teede seisundit. Lisada tabelisse ka mõju teede ääres
ja lähialadel asuvatele elamualadele seoses ehitusaegse mürahäiringu ja õhusaaste suurenemisega.
Eriplaneeringu asukohavalik ei pane paika teedevõrgu paiknemist ja seega ei ole asjakohane ka KSH I etapis
hinnata teede kasutamisega seonduvat müra ja õhusaastet. Võimalik on üldistades hinnata, et tegevusega
kaasneb koormus teedele ja sellest lähtuvalt anda soovitusi (nt vajalik on ala siseste teede rekonstrueerimine).
Juhime ka tähelepanu, et potentsiaalselt sobilikud alad paiknevad elamutest piisavalt kaugel, et oleks mõju
elamutele. Seega paiknevad ka neid alasid läbivad teed, mida tegevusega mõjutatakse, elamutest eemal. Seega
tuulepargi siseste teede müra ja õhusaaste mõjud elamualade suhtes on väheolulised. Tuulepargi
ühendusteede mõjud on asjakohane hinnata detailse lahenduse KSH koostamisel, kui selgub ühendusteede
paiknemine.
Kasutusetapi kohta lisada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemisele lisaks ka õhusaasteainete
vähenemine.
Sõnastust täpsustatud vastavalt märkusele.
Tabelis 4 täpsustada lauset, et otsene taimestiku (k.a metsa) ja pinnase eemaldamine ehitusaladelt võib
kaasa tuua nii elupaikade kui ka kasvukohtade kahjustamise.
Sõnastust täpsustatud vastavalt märkusele.
12
Lk 9 25st
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.
Seisukohad laekunud arvamustele.
VTK ptk 1.2 Ruumiline ulatus (lk 9) on kirjas, et linnustiku jaoks olulised alad välistati koos kaitse-eesmärkide
tagamiseks vajalike minimaalsete puhvritega ja on täpsustatud, et näiteks kotkaste ja musta toonekure
püsielupaigad on 200-500 m puhvriga. Palume lisada põhjendus, kuidas on sellise tulemuseni jõutud, sest
nimetatud kaugus ei lähe kokku liikide tegevuskavades toodud kaugustega.
Ptk 1.2. lisati selgitus. Potentsiaalsete alade esialgsel kaardistamisel (eel eelvalikul) lähtuti tundlike linnuliikide
esialgse kauguspuhvri määramisel allikast: https://www.kotkas.ee/failid/Soovitused_maaomanikele.pdf Oleme
teadlikud, et antud infomaterjal annab näiteks merikotka osas tunduvalt väiksemad kaugussoovitused kui
Merikotka tegevuskava ja kaugused ei pruugi olla piisavad tundlike liikide korral kaitse tagamiseks. Tegu on
lähenemisega, mille puhul eesmärgiks võeti kaardistada esialgu pigem suuremad alad, mida siis nii asukoha
eelvaliku käigus kui ka hilisemas detailse lahenduse koostamise etapis täpsustatakse (kitsendatakse) lähtuvalt
erialaekspertide jt osapoolte hinnangutele ning välitöödel kogutava info alusel. Lähenemise aluseks on asjaolu,
et kui esialgsel kaardianalüüsil lähtuda ainult EELISes olemasolevatest leiukohtade kannetest, siis võib esialgne
kitsendus osutuda liiga suureks. Näiteks on EELISes üsna levinud kanded, mille korral kandega tutvudes selgub,
et kohas on küll esinenud kaitsealuse liigi pesa, kuid viimase kinnitatud vaatluse andmetel on pesa varisenud,
pesapuu hävinud vms. Kui esialgsel automaatselt kaardianalüüsil määrata kõigile sellistele kannetele 2-5 km
puhver, siis annaks see ülehinnatud kitsenduse. Seega on esialgu määratud alad suurematena ning neid on
kavandatud vastavalt vajadusele (eksperthinnangutele ja reaalselt esinevale olukorrale) kitsendada edasise
planeeringu ja KSHde koostamise käigus.
Lisaks juhime tähelepanu, et Natura asjakohase hindamise saab ära jätta vaid juhul, kui oluline ebasoodne
mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele on objektiivse teabe põhjal välistatud. VTK ptk 4.3.4 on Natura
eelhindamise järeldusena loodusalade puhul märgitud, et mõju kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele
puudub ning asjakohase hindamise läbiviimine pole loodusalade suhtes vajalik. Samas (lk 41) on järeldusena
kirjas, et juhul kui eriplaneeringu ja selle KSHde käigus ilmneb siiski, et kaasnevad tegevused võivad mõjutada
Natura loodusalasid, siis vaadeldakse võimalikke mõjusid KSH aruandes. Palume VTK-d korrigeerida, et
selguks, kas oluline ebasoodne mõju on välistatud või on vajalik läbi viia Natura asjakohane hindamine.
Tegu ei ole vastuoluga, kuid sõnastust täpsustati. Käesoleval hetkel olemasoleva teabe alusel on välistatud
mõju Natura loodusaladele. Juhul kui edasise planeeringu koostamise käigus ilmneb täiendavaid asjaolusid (nt
elektriühenduse trassikoridori määramisel) võib olla vajalik mõne loodusala puhul eelhindamist uuesti
teostada.
Juhime tähelepanu, et Natura asjakohasesse hindamisse peavad olema kaasatud eksperdid, kes tunnevad
Natura ala kaitse-eesmärgiks olevaid liike ja elupaigatüüpe ning prognoosivad kavandatava tegevuse
võimalikku mõju ja muutusi Natura alal, sh kaitseeesmärkide suhtes.
Natura asjakohase hindamise koostamisse kaasatakse linnustiku- ja nahkhiirte eksperdid.
Lk 10 25st
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.
Seisukohad laekunud arvamustele.
VTK ptk 2 toodud hindamisega käsitletavate alade ülevaates on kirjas, et kaitsealustele taimeliikidele või
väärtuslikele taimekooslustele on võimalik negatiivse mõju avaldamine, kui nende asukohtades või vahetus
naabruses kavandatakse otsest ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Tuulikute ja nendega
seotud rajatiste paigutamisel väljapoole kasvukohti või kooslusi on mõju avaldamine ebatõenäoline. VTK ptk
1.1 Metoodika kohaselt koostatakse KSH käigus mõjutatava keskkonna kirjeldus ja antakse
keskkonnaseisundi hinnang lähtudes andmebaasidest (sh EELIS), kuid samuti on märgitud, et toimub
piirkonnaga tutvumine looduses. Palume VTK-s täpsustada, kas KSH käigus tehakse ka välitöid looduses
(näiteks taimestiku või loomastiku inventuure). VTK-s on märgitud, et vajaduse korral teostatakse andmete
täpsustamiseks välivaatlusi aladel, mis hindamise käigus osutuvad tõenäolisemalt sobivateks. Leiame, et
välitööde tegemine on oluline, sest EELIS andmebaas ei pruugi sisaldada mõjutatavate alade kohta kõige
ajakohasemaid andmeid. Mõju hindamisel kaitstavatele liikidele (sh Natura alale), on vaja teada nende täpset
asukohta ja tegelikku paiknemist, mis eeldab selle selgitamist looduses. Kui ei ole teada kaitstavate liikide
paiknemine looduses, ei saa hinnata võimaliku negatiivse mõju avaldumist. VTK-s esitatud jooniste järgi
piirnevad potentsiaalse tuulepargi alad kaitsealuse liigi leiukohtade või kaitsealaga, mistõttu võib kaitstavaid
liike asuda ka planeeritaval tuulepargi alal.
KSH I etapi käigus toimuvad ülevaatlikud linnustiku (Läbiviija Andrus Jair) ja nahkhiirte inventuurid (läbiviija
Matti Masing) kõigil kolmel potentsiaalselt sobilikul alal. Antud inventuuride eesmärgiks on kontrollida
andmebaaside infot ning anda hinnang potentsiaalselt sobilike alade reaalse sobilikkuse osas (anda alade
sobilikkuse paremusjärjestus vastavalt tundlike linnuliikide ja käsitiivaliste arvukust arvestades). Välitöödega
alustati 2020 kevadel ning need kestavad sügisrände lõpuni. KSH I etapi välitööde eesmärgiks on ühtlasi panna
paika välitööde vajadus detailse lahenduse KSH koostamiseks. Arvestades alade suurust, siis KSH I etapis ei
teostata taimestiku ja taimekoosluste väliinventuure. Neid on asjakohane teostada peale asukohavaliku
tegemist detailse lahenduse koostamisel reaalselt kavandatavate tuulikute, trasside jt rajatiste asukohtades.
Tuuleparkide juures on oluline tagada maksimaalne tootlikkus. See tähendab, et tuuleenergiast toodetud
taastuvelektrienergia ülejääv võimsus tuleks salvestada ning rohelise vesiniku tootmine on selleks hea
lahendus. Leiame, et eriplaneeringus ja selle KSH aruandes peaks kaaluma ka tuulepargi juurde
salvestusvõimaluse loomise võimalikkust. Paljud riigid kaaluvad ning juba teevad pilootprojekte rohelise
vesiniku tootmiseks tuuleparkide juures. Eesmärgiks on välja selgitada täiendavalt vajaminev ala, kuhu
salvestusvõimalus rajada, seda ka juhul, kui vesiniku tootmine oleks rakendatav kas tehnoloogiliste või
investeeringutest tingitud takistuste tõttu alles projekti hilisemas faasis. Selle tulemusena oleks kättesaadav
info vesiniku tootmise potentsiaalist, praktilisest rakendatavusest ning kaasnevast keskkonnamõjust. Samuti
oleks varakult läbimõeldud ja hinnatud mõjudega lahendus, mis võimaldaks asuda vesinikku tootma
tulevikus.
Kuna tegu on eriplaneeringuga siis otsitakse asukohta huvitatud isiku poolt soovitud objektile, antud juhul
tuulepargile.
Leiame, et metsamaa raadamine (lühidalt kirjeldatud VTK ptk 4 ja 4.1, lk 25-26) kui pöördumatu muutuse
tekitamine keskkonnas vajab KSH aruandes põhjalikumat käsitlust tulenevalt selle mõjust süsiniku
talletamisele ja sidumisele, isikute varale ning seoses võimalike kompensatsioonimeetmetega. Sama kehtib
uute teede rajamisel (vajalikkust on käsitletud VTK lk 44).
Ptk 4.11 täiendati. Kliimamuutuste mõju hindamisel käsitletakse ka metsamaa raadamisega kaasnevat süsiniku
talletamise vähenemist. KSH eesmärk ei ole hinnata rajatiste alla jääva maa kompensatsioonimeetmeid - tegu
on huvitatud isikute ja maaomanike vaheliste kokkulepetega. Tavapäraselt hoonestatavad ja rajatiste alla
jäävad maad, kas omandatakse arendaja poolt või sõlmitakse hoonestusõiguse lepingud vms
kompenseerimiskokkulepped.
Lk 11 25st
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.
Seisukohad laekunud arvamustele.
VTK ptk 4.10 on Mõju maavaradele on nimetatud potentsiaalsetele tuulepargi aladele jäävad maardlad.
Lisaks on märgitud, et keskkonnaregistri maardlate nimistus oleva maardlaga kattuvale alale on võimalik
tuulepargi rajamine üksnes peale maavaravaru ammendamist. Märgime, et vastavalt maapõueseaduse § 14
lõikele 2 on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutav tegevus lubatud üksnes Keskkonnaministeeriumi või
valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse nõusolekul. Seega palume KSH käigus arvestada ka
asjaoluga, et juhul kui maardlaid planeeringualalt välja ei arvata, võib nende kasutusele võtmine toimuda
ainult vastava nõusoleku saamisel. Lisaks kontrollida, kas planeeringualale või lähedusse jääb taotletavaid
alasid, st kuhu on esitatud geoloogilise uuringuloa või kaevandamisloa taotlus.
Maardlaid puudutavat täpsustati VTK ptk 4.10. Geoloogilise uuringuloa ja kaevanduslubade taotluste info
esitatakse nende olemasolul KSH I etapi aruandes.
Hiiumaa vallavalitsus 27.07.2020 nr 8-3/576-1
Hiiumaa Vallavalitsus on tutvunud Lääne-Nigula valla tuuleenergeetika eriplaneeringu lähteseisukohtade ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusega ning praeguses etapis meil puuduvad
ettepanekud.
Teadmiseks võetud
AS Eesti raudtee nr21-4/1913-1
Käesolevaks ajaks on raudtee väljaehitatud kuni Turbani ja käivad projekteerimise ettevalmistavad tegevused
Turba-Rohuküla lõigus.
Arvestades eeltooduga esitab AS Eesti Raudtee seisukoha: Arvestada raudtee kaitsevööndis kehtivate
piirangutega, mis on kehtestatud ehitusseadustiku §-s 73.
Raudtee kaitsevööndeid arvestatakse eriplaneeringu koostamisel.
Enne raudtee ehitamist ja ehitamise ajal tuleb arvestada planeeritava raudteetrassi koridoris (puhveralas)
kehtivate tingimustega, mis on kehtestatud teemaplaneeringuga "Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi
koridori asukoha määramine".
Planeeritav lahendus peab arvestama teemaplaneeringus "Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi
koridori asukoha määramine" kavandatuga ning ei tohi takistada raudteerajatiste, s.h raudtee
elektripaigaldiste ja sideehitiste ehitamist, hooldust ja remondi teostamist.
Tuulegeneraatorite asukohtade kavandamisel peab lähtuma avariiohtu leevendavatest meetmetest ning
arvestada, et nende kaugus raudtee kaitsevööndi piirist peab olema võrdne rajatise kogukõrgusega, millele
on lisatud tiiviku laba pikkus. Kuni raudtee ehitusprojekti valmimiseni tuleb arvestada teemaplaneeringuga
määratud raudteetrassi koridori piiriga.
Analüüsida tuulegeneraatoritest elektrivõrku tootva energiaga kaasnevate häirivate sageduste mõju raudtee
elektrivarustusele, sealhulgas raudtee kontaktvõrgus.
KSH koostamisel täpsustatakse koostöös ettepaneku esitajaga, kas raudteel on kasutatavad seadmed, mida
tuulikud võiksid häirida. Elektrivarustuse häireid tuulepark ei põhjusta, sest tuulepark ise peab vastama
elektrivõrguga liitumise tingimustele, mis väljastatakse põhivõrgu ettevõtte poolt. Vastavuse kontrollimiseks
viiakse läbi vastavad tootmistestid.
Kui valikusse jäävad alad 1 või 2, siis palume planeeringu lahendus esitada AS-le Eesti Raudtee edasiseks
koostööks, sealhulgas tuulikute väljavalitud asukohtade ja detailse lahenduse kooskõlastamiseks. Ühtlasi
juhime tähelepanu, et planeeringu koostamise käigus võib selguda täiendavate tingimuste esitamise vajadus.
Arvestatakse eriplaneeringu ja KSH koostamisel.
Seljaküla elanikud
13
Planeeringu ja KSH koostamisel arvestatakse kavandatavast raudteetrassist tulenevate kitsendustega, sh AS
Eesti Raudtee poolt ette nähtud kauguspiiranguga.
14
15
Lk 12 25st
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.
Seisukohad laekunud arvamustele.
Kaaluda alternatiivseid energiatootmise variante (Päikeseenergiapark - eelistatuim variant, moodsale
tehnoloogiale toetuv vesinikupõhine elektritootmine vms)
Eriplaneering on planeeringuviis, millega otsitakse asukohta huvitatud isiku poolt soovitavale objektile. Antud
juhul on selleks objektiks tuulepark. Seega alternatiivsete energiatootmisviiside kaalumine eriplaneeringu ja
selle KSH raames ei ole asjakohane. Siiski selgitame järgnevalt väljapakutud energiatootmise viisidega
kaasnevaid aspekte. Päiksepaneelid on ka Eestis järjest enam kasutatav taastuvenergia tootmise viise. Siiski
kaasneb ka nendega negatiivseid mõjusid. Arvestama peab, et päiksepaneelide maa-ala tarve on 1 MW
tootlikusega paneelide ala rajamiseks 2-4 ha. Antud juhul soovitakse eriplaneeringuga kavandada kaasaegseid
suure tootlikkusega tuulikuid, mille tootlikkus jääb vahemikku 6-8 MW tuulegeneraatori kohta. Kavandatava
tuuliku (koos infrasüsteemiga) maa-ala tarve on kuni 2 ha ühe tuuliku kohta. Ehk sama võimsusega päiksepargi
rajamine nõuaks 6-10 korda rohkem maad (metsa korral maksimaalselt 60 ha raadamine tuulepargi korral ja
minimaalselt 360 ha raadamist päikesepargi korral). Raadatav metsalala, aga vähendab taastuvenergia
positiivset keskkonnamõju. Sellest lähtuvalt ei ole päikeseparkide rajamine metsastele aladele eelistatud
lahendus. Vesinikupõhise elektritootmise puhul tuleb
arvestada, et vesinik-kütuseelemendid on energia talletamise üksused (rohkem infot leiab:
https://energiatalgud.ee/img_auth.php/9/96/TT%C3%9C._Mehaanikateaduskond._K%C3%BCtuseelemendid._
%C3%95ppematerjal.pdf) . Vesinikku toodetakse kas veest või maagaasist/biometaanist. Vesinikku enda
tootmine nõuab aga energiat. Energia saab tulla fossiilsetest allikatest või taastuvenergeetikast. Nn rohelise
vesinikuenergeetika all (millest on ajakirjanduses juttu olnud) mõistetakse taastuvenergiat kasutavat vesiniku
tootmist veest või biometaanist. Ehk vesinikuenergiajaam saab esineda koos (ühises võrgus) tuulepargi,
päiksepargi või bioenergia jaamaga. Vesiniku tootmist fossiilsete kütuste (nagu põlevkivi) abil ei saa pidada
taastuvenergeetikaks.
Rajada tööstuslik tuulepark tuultele avatud piirkonda, merele lähemale (näiteks esialgne planeering
suhteliselt inimtühjas Nõva metsades ja rabades)
Eriplaneeringuid koostatakse vastavalt planeerimisseadusele leidmaks sobivat asukohta huvitatud isiku rajada
soovitavale objektile. Vastavatel objektidel on teatavad tehnilised parameetrid, antud juhul on oluliseks
parameetriks kaugus sobilikust alajaamast. Sellised alajaamad paiknevad rannikust eemal ja rannikuni
ühenduse rajamine tooks kaasa üle 15 km kõrgepingitrassi rajamise. Tegu oleks olulise keskkonnamõjuga
kõrgepingiliini rajamisega. Sellest lähtuvalt ei ole Nõva piirkond antud eriplaneeringuga hõlmatud
potentsiaalselt sobilik ala. Ranniku (eeskätt Eesti lääneranniku) piironnas on domineerivad arvukad
looduskaitselised kitsendused, sealjuures esinevad pikki rannikut olulised lindude rändekoridorid. Antud
problemaatikat on rõhutanud nt Keskkonnaamet eriplaneeringu potentsiaalselt sobiliku ala 3 kohta, mis on
aladest rannikule lähim.
Rajada tööstuslik tuulepark vähemalt 5 km kaugusele elamutest ja piirkonnas elavate nahkhiirte ja lindude
rändeteedest jm eemale
Teostatud kaardianalüüsi kohaselt ei paikne kahjuks Lääne-Nigula vallas alasid suurte tööstuslike tuuleparkide
jaoks (üle 10 tuuliku), mis asuksid kõigist elamutest vähemalt 5 km kaugusel ja ei kattuks kaitsealuste aladega.
Eriplaneeringu asukohavaliku ja selle KSH raames on võimalik kauguse elamutest järk-järguline ala
täpsustamine lähtuvalt mõjude esinemisest. See on põhjendatud leevendusmeede.
Lk 13 25st
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.
Seisukohad laekunud arvamustele.
Palume läbi viia põhjalikud keskkonna uuringud ning kooskõlastada uuringud Keskkonnaministeeriumi,
Terviseameti, Kaitseministeeriumi, Kultuuriväärtuste ametiga jne
Eriplaneeringu ja selle KSH raames kavandatakse erinevates töö etappides sobilikke uuringuid - asukohavaliku
etapis ülevaatlikumad uuringud ja detailse lahenduse etapis detailsed uuringud. Kogu planeeringu ja KSH, sh
uuringute, koostamine toimub pidevas koostöös eri ametkondadega. Ka eriplaneeringu asukohavaliku
esimesele etapile (lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele) on eri ametkonnad esitanud arvukalt
omapoolseid ettepanekuid edasiseks arvestamiseks, mis on lähtealusteks edasiseks planeeringu ja KSH
koostamiseks.
Palume läbi viia nõutava 10-12 kuulised tuuleuuringud piirkonnas usaldusväärse ja kompetentse
uuringufirma poolt
Eriplaneeringu ja KSH kontekstis ei ole tuuleandmete kogumine otseselt vajalik, sest eriplaneering ei määra
tuuliku mudelit. Tuuleparkide planeerimisel kasutatakse tuuleandmeid peamiselt kõige optimaalsema tuuliku
mudeli valimiseks (tuuliku mudel valitakse vastavalt esinevatele tuulekiirustele ja turbulentsi näitajatele).
Märgime selgituseks, et Riigi Ilmateenistuse poolt esitatavad keskmise tuulekiiruse andmed, esitatakse 10 m
kõrguste mõõtmisandmete põhjal. Kõrgemates õhukihtides valitsevad reeglina tunduvalt tuulisemad olud.
Teha ettepanekud Vabariigi Valitsusele, Keskkonnaministeeriumile, Terviseametile mujal maailmas
teaduspõhistele uuringutele tuginevate (Saksamaa, Soome, Norra, Taani, Ameerika Ühendriigid jne)
põhineva uute keskkonda ja elukvaliteeti säästvate seaduste vastuvõtmiseks (tuulikute kaugus elamutest,
kaitsealustest liikidest, madalsagedusliku heli mõju uuringud olemasolevate tuuleparkide elanike seas jms)
Ettepanek ei ole lahendatav eriplaneeringu ja selle KSH koostamise raames.
Risti kogukond
uurida madalsageduslike vibratsioonide ja müra mõju inimese tervisele;
kaardistada täpsemalt varjutuse piirkond, arvestades pinnareljeefi.
uurida tuugenite mõju mets -ja koduloomadele.
Tuulikute vibratsiooni, müra, sh madalsagedusliku müra ja varjutuse hindamine on mõjuvaldkonnana KSH
käigus hinnatav. Antud teemad on nimetatud KSH VTK ptk 4.7 ja 4.8. Mets- ja koduloomadele mõju hindamine
teemana lisati VTK ptk 4.8.
Vältimaks konfliktsituatsioonide tekkimist konkreetsetes asukohtades, suurendada tuugenite minimaalset
vahemaad lähielamutest praeguse 1km asemel kaugemale või siis loobuda elamutele lähimatest
positsioonidest. Tuulikute kõrguse planeerimisel eelistada madalamat tuuliku laba tipukõrgust, kui planeerigu
lähteülesandes näidatud maksimaalne 290 m.
Seisukoht võetakse teadmiseks. Tuulikute täpne paiknemine, arv ja parameetrid selguvad alles planeeringu
detailse lahenduse koostamise etapis. Eriplaneeringu asukohavaliku ja selle KSH raames on võimalik kauguse
elamutest järk-järguline ala täpsustamine lähtuvalt mõjude esinemisest.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet
Kuna maapinna absoluutkõrgus on erinev ning vaidlusi võib tekitada, mida loetakse olemasoleva maapinna
kõrguseks, siis teeme ettepaneku määrata tuulikute maksimaalne kõrgus Eesti kõrgussüsteemist EH 2000
(Euroopa kõrgussüsteemist, Amsterdami null) lähtuvalt.
Lisame kõrguste esitamisel esitatud täpsustuse, iseenesest töötamegi EH2000 süsteemis.
Raimo ja Kaja Rüütel
Tuulepargi rajamisel peaks KOV väga põhjalikult kaaluma, analüüsima ja hindama, millist mõju avaldab
tuulepargi rajamine kohalikele elanikele ( Praegune keskkonnamõjude hindamine on suhteliselt
pealiskaudne!)
Käesoleva seisuga ei ole keskkonnamõju hindamist veel teostatud. Avalikustamisel on dokument
"keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus". Tegu on põhimõtteliselt lähteülesandega
keskkonnamõju hindamise teostamiseks, mis ütleb mis mõjusid ja kuidas hindama hakatakse.
KOV peaks hea seisma selle eest, et juhul kui tuulepargi rajamine Lääne-Nigula valda Ristile on
möödapääsmatu, arvestataks tuulikute ja lähimate elumajade kauguseks vähemalt 5 kilomeetrit. Juulis 2020
Risti Põhikoolis kõneles Enefit Green AS minimaalsest kaugusest elumajadest 1,2 kilomeetrit, mis on
ilmselgelt liiga vähe ja ei ole aktsepteeritud.
Kaardianalüüsi andmetel ei esine Lääne-Nigula vallas territooriumeid kuhu mahuks tuulepark ja mis paikneksid
5 km kaugusel elamutest ja ei kattuks looduskaitsealuste aladega. Tuulikute vahekauguste määramisel
lähtutakse esmalt mõjuhindamisel selguvatest põhjendatud tulemustest. Eriplaneeringu asukohavaliku ja selle
KSH raames on võimalik kauguse elamutest järk-järguline ala täpsustamine lähtuvalt mõjude esinemisest.
18
16
17
Lk 14 25st
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.
Seisukohad laekunud arvamustele.
Olemasolevate elektriliini koridoride laiendamisel tuleb kasutada maakaablit. On täiesti põhjendamatu
kasutada Risti alevi/asula piirkonnas ja elumajade vahetus läheduses õhuliine. Praegune Risti alev ja alevi
ümbrus koosneb õhuliinidest. See ei ole koht, kus arendaja peaks säästma. Risti on võidelnud pikalt selle eest,
et 330 kv õhuliin ei läbiks Risti alevit ja nüüd pole mõistlik kaaluda 110 kv või võimsamate kv-ga õhuliinide
rajamist/ laiendamist alevis.
Seisukoht võetakse teadmiseks. Elektriliini koridori paiknemine ja tehniline lahendus täpsustub edasise
planeeringu koostamise käigus. Asulate piires (olenemata välja valitud alast) kavandatakse ühendusliin
maakaablina.
Planeeritavate tuulikute kõrgused on ebareaalselt suured/kõrged 250-290 meetri kõrgused tuulikud
paigaldada asulate lähistele on lubamatu, kuna inimesed elavad suurte „teletornide“ vahetus läheduses,
millega kaasnevad varjutused ja müra, mis on ka visuaalselt häirivad (hirmutavad). Ettepanek on Risti
asulatele lähimad tuulikud rajada minimaalselt 5 km kaugusele, ning nende kõrgus ei tohiks olla rohkem kui
180-190 meetrit. Kuidas on võimalik teostada keskkonnamõjude hindamist, kui isegi Euroopas ei ole nii
kõrgeid tuulikuid.
Eriplaneeringu lähtedokumendid kajastavad huvitatud isiku poolt soovitatud maksimaalset tuuliku kõrgust.
Tuulikute reaalne paiknemine, arv ja parameetrid selguvad alles eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise
etapis. Iseenesest eristub eri kõrgusega tuulikute puhul peamiselt visuaalne mõju. Teiste mõjuvaldkondade
puhul ei esine olulist vahet, kas tuulik on 180 või 290 m kõrgune. Visuaalse mõju hindamisel kasutatakse
fotomontaaze, mis võimaldavad kujutada erinevaid tuulikuid olenemata nende kõrgusest. Seega on võimalik
mõjude hindamist teostada ka ilma konkreetset tuulikumudelit teadmata. Lisaks täpsustame, et Euroopas, nt
Saksamaal Gaildorfi ja Münsteri vahel on käesoleval hetkel olemas 245m kõrgused tuulikud, mis asuvad
lähimast elamust ca kilomeetri kaugusel, sh asuvad tuulikud 100m kõrguse mäe otsas ja paistavad ca 350m
kõrgustena.
Ettepanek on asula vahetuslähedusel vähendada tuulikute arvu- praegu planeeritud 30 asemel 20 tuulikud
ühtse pargina.
Eriplaneeringu lähtedokumentide kohaselt soovib huvitatud isik rajada tuuleparki, mis koosneb 17-30nest
tuulikust. Tuulikute täpsem arv selgub edasisel planeeringu koostamisel.
Tuleb analüüsida millist negatiivset mõju avaldab tuuleparkide olemasolu kinnisvaraturul, mis on niigi
maapiirkonnas madalad.
Mõju hindamine kinnisvara väärtusele on KSH VTKs määratud. Hindamine toimub erialakirjanduse ja teiste
riikide vastavate uuringute alusel.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda 27.08.2020 nr 1-5/20/2820
VTK sisaldab eksitavat väidet, et eriplaneeringu ja KSH koostamisel lähtutakse maakonnaplaneeringusse üle
võetud teemaplaneeringus “Tuuleenergeetika” seatud tuuleenergeetika ruumilise arendamise põhimõtetest
ja teemaplaneeringu elluviimise võimalustest. Nimelt ei arvesta dokumendid “Lääne-Nigula valla
eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad” ja “Lääne-Nigula valla eriplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise esimene etapp. Väljatöötamise kavatsus” kehtivas maakonnaplaneeringus
“Tuuleenergeetika” seatud tuuleenergeetika ruumilise arendamise põhimõtete ega teemaplaneeringu
elluviimise võimalustega, vaid kavandavad olulisi muudatusi, mida ei põhjendata (vt kirja p 2 ja 3).
Antud peatükki KSH VTKs täpsustati. KOV eriplaneering on maakonnaplaneeringut muutev, kuna tuulepargi
potentsiaalsete asukohtadena vaadeldakse väljaspool maakonnaplaneeringus määratud tuuleparkide
arenduspiirkondi paiknevaid alasi. Samuti kavandatakse tuulikuid, mille kogukõrgus võib olla üle 250 m. Samas
eriplaneeringu koostamisel arvestatakse maakonnaplaneeringu põhimõtteid (v.a. arenduspiirkondade
määramine). Maakonnaplaneeringusse sisse viidud tuuleenergeetika teemaplaneering ja selle KSH on olulised
infoallikad eriplaneeringu koostamisel. Samas tuleb arvestada, et teemaplaneering on mõnedes aspektides
praeguseks vananenud. Eriplaneeringuga on eeldatavalt võimalik leida täiendav tuulepargi ala
teemaplaneeringus määratud põhimõtteliselt sobivate ja täiendavat tähelepanu vajavate alade hulgast.
Eriplaneeringu suurem täpsusaste võimaldab liigispetsiifilisi kitsendusi kajastada täpsemalt, sh viia läbi vajalikke
täpsustavaid uuringuid kitsenduste ulatuste täpsustamiseks.
19
Lk 15 25st
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.
Seisukohad laekunud arvamustele.
Võimalike asukohtade kaardistamise eelanalüüs välistaval meetodil (VTK peatükk 1.2.) on läbipaistmatu ja
piisavalt põhjendamata. VTK-s puudub selgitus, kuidas kujunes loend looduskaitseliselt oluliste alade ja
objektide kohta ning millistel alustel moodustati puhvrid. Kehtivas maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus
“Tuuleenergeetika” jõuti loendini looduskaitseliselt olulistest objektidest ja vajalike puhvrite ulatusest
aruteludel Keskkonnaameti ja erialaspetsialistidega. Kõnealuse eriplaneeringu ja VTK koostamisel midagi
sarnast toimunud ei ole. Lisaks on välja toomata täielik loend objektidest ja tunnustest, mida kaardistamise
eelanalüüsil kasutati. “Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonnaplaneeringute tuuleenergeetika
teemaplaneeringud. Olemasoleva olukorra analüüs, planeeringulahenduse kujunemine, keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne” (OÜ Hendrikson ja Ko, 2012) on tabelis 10 lk 132-134 esitatud kaitstavatele
loodusobjektidele määratud piirangud (punane- tuuleenergeetika arendamiseks tõenäoliselt ebasobiv ala,
kollane-tõsist tähelepanu vajav ala) ja hinnangud neile. Selline esitlusviis loob selge ülevaate, missuguseid
objekte ja kuidas arvestati.
Palume täiendada VTK peatükki 1.2, lisades sellesse puudvad põhjendused ning selgitused.
Asukohtade kaardistamise eelanalüüs on teostatud selgitamaks, kus valla territooriumil paiknevad alad, mis on
eriplaneeringu objektiks oleva tuulepargi jaoks piisavalt suured ja tehniliselt sobilikud (15 km raadiuses
sobilikust alajaamast). Eelanalüüsi mõte on esitada eelkõige kohalikule elanikkonnale täpsem info, kuhu
tuulepark teoreetiliselt tulla võib. Seega on alade esialgsed ulatused näidatud pigem suuremana, sest alade
hilisem laiendamine, võib osutuda keerukaks. Alade asukoha eelvalik (sh vajadusel täiendavate
looduskaitseliste kauguspiirangute kokkuleppimine) toimub eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH I etapi
aruande koostamise raames. Üks ühele maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus kasutatud metoodika
ülevõtmist eriplaneeringu koostamisel ei pea KSH koostaja õigeks. Antud metoodika on kasutatav suure
pindalaliste alade temaatilisel planeerimisel, kuid eriplaneeringu koostamisel on võimalik aladele (eeskätt
väljavalitud alale) läheneda suurema detailsusega. Näiteks on teemaplaneeringus I kat kotkaste ja must-
toonekure püsielupaikade ümber arvestatud 2 km puhvriga. Tõmmates kõigi I kat kotkaste ja must-toonekure
püsielupaikade ümber 2 km välistava ala, saame me väga ulatusliku piirangu. Vaadeldes antud püsielupaiku aga
lähemalt, võib osutuda, näiteks et 1) reaalselt on püsielupaigaga kaitstav pesa hävinud, 2) antud püsielupaiga
lindude täpsemal uuringul selgub, et piiranguala peaks mõnes ilmakaares olema suurem, samas kui teises
ilmakaares on toitumisala oluliselt väiksem. Ka teemaplaneeringu KSH aruanne, ütleb: "Määratud puhvrite
vajalikkust ja täpset ulatust kaaluda igal üksikjuhul eraldi. Tegemist on maksimaalse ulatusega ja see võib
osutuda konkreetses situatsioonis oluliselt väiksemaks (kuni seadusekohase piiranguni)." Seega kuna tegu on
eriplaneeringu menetlusega, mis võimaldab hilisemates etappides vajadusel väga konkreetseid väliuuringuid
asukoha eelvalikuga selgitatud alal, siis on otstarbekas esialgu kaardistada alad suuremana ning järgmistes
etappides hakata neid vajadusel kitsendama. VTK ptk 3.1.4 esitati võrdlus teemaplaneeringu KSH aruandes
esitatud looduskaitseliste kauguskriteeriumite ja eriplaneeringu esialgsel kaardianalüüsil kasutatud
kauguskriteeriumite vahel.
VTK-s on arvestatud oluliselt vähem looduskaitseliselt olulisi tunnuseid kui kehtivas nende puhvrite kohta
koos selgituste ja põhjendustega, kui need on erinevad. Näiteks teemaplaneering “Tuuleenrgeetika”
rakendas LK I kaitsekategooria kotkaliikide ja must-toonekure püsielupaikade puhul “punast” (välistavat)
puhvrit 2 km raadiuses ja “kollast” (tõenäoliselt ebasobiv ala) puhvrit 5 km raadiuses, kõnealune
eriplaneering on igasuguste põhjendusteta kasutanud kümme korda väiksemaid puhvreid: “Linnustiku jaoks
olulised alad välistati sealjuures koos kaitse-eesmärkide tagamiseks vajalike minimaalsete puhvritega/---/
kotkaste ja must-toonekure püsielupaigad 200-500 m puhvriga.” teemaplaneeringus (mis on võetud
maakonnaplaneeringu koosseisu), rakendatud puhvrid erinevad kuni kümnekordselt või puuduvad üldse.
Palume koostada kõigi teemaplaneeringu “Tuuleenergeetika” kaardianalüüsis kasutatud tunnuste
võrdlustabel Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH VTK kaardianalüüsis kasutatavate looduskaitseliselt
oluliste objektide (tunnuste) ja nende puhvrite kohta koos selgituste ja põhjendustega, kui need on erinevad.
Võrdlustabel lisati VTK ptk 3.1.4. Märgime veelkord, et lähtudes eriplaneeringu etapilisusega ei ole otstarbekas
asukoha eelvaliku VTKs, ilma igasuguste uuringutega, määrata kõigi EELISes märgitud I kat kotkaste ja must-
toonekure pesade ümber 2-5 km välistavat ala. Seepärast soovitakse looduskaitselisi kitsendusi eriplaneeringu
ja KSH läbiviimisel järk-järgult täpsustada.
Lk 16 25st
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.
Seisukohad laekunud arvamustele.
VTK koostamisel ei ole kasutatud (ja seetõttu puudub ka viide) tööd “Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna
maismaa-alal maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamine: Analüüs linnustiku
osas teemaplaneeringuga kavandatavate objektidega kaasnevatest võimalikest mõjudest ja neid
leevendavatest meetmetest” (Kuresoo, A., Leito, A., Luigujõe, L. 2011. Eesti Maaülikool, Tartu). Nimetatud
töö sisaldab olulist teavet looduskaitseliselt oluliste linnuliikide rändepeatuspaikade, rändeteede jm kohta
neljas rannikumaakonnas, sealhulgas Lääne-Nigula valla territooriumil. Töös toodut ei ole lähteseisukohtades
ega KSH VTK-s arvestatud. Palume nimetatud töö arvesse võtta ning eriplaneeringu dokumente vastavalt
täiendada.
Nimetatud töö on üheks aluseks linnustikualase mõjuhinnangu koostamisel KSH I etapi aruandes. Viide tööle
lisati KSH VTK ptk 4.1. KSH I etapi aruande koostamisel, sh mõjuhinnangute andmisel, lähtutakse nii
andmebaasidest, piirkonnas eelnevalt tehtud uuringutest kui ka aladel tehtavatest välivaatlustest.
Nahkhiirtele avalduva mõju käsitlemisel tuleb lisaks KSH VTKs mainitud andmebaasidele juhinduda ka
EUROBATSi juhendist "Guidelines for consideration of bats in wind farm projects". Palume lisada juhend KSH
väljatöötamiskavatsuses viidatud alusmaterjalide loetelusse ning täiendada KSH väljatöötamiskavatsust
vastavalt juhendile, sh määratleda, millises etapis viiakse läbi juhendi kohased uuringud.
Vastavalt ettepanekule täiendati KSH VTKs ptk 4.1. Kuna eriplaneeringu ja selle KSH ülesehitus on etapiline, siis
on ka väliuuringute kavandamine etapiline. KSH I etapis on ette nähtud ülevaatlikud väliuuringud selgitamaks
alade põhimõttelist sobivust tuulepargi tarbeks ning kavandamaks täpsemaid uuringuid asukoha eelvalikuga
väljavalitaval alal detailse lahenduse KSH raames. EUROBATSi juhendist lähtutakse arvestades eriplaneeringu
protsesssi eripärasid.
Tulenevalt eeltoodud puudustest on Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) seisukohal, et dokumente “Lääne-
Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad” ja “Lääne-Nigula valla eriplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapp. Väljatöötamise kavatsus” tuleb oluliselt täiendada.
PlanS § 102 lg 2 sätestab, et avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtades ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsuses vajalikud muudatused. EKO hinnangul on vajalikud muudatused niivõrd olulised, et
enne järgmist etappi , milleks on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse
avaldamiseks, tuleb eelvaliku lähteseisukohad ja KSH VTK uuesti avalikustada. PlanS selles etapis
kordusavalikustamist sõnaselgelt ette ei näe, kuid selle läbiviimine järgib igati PlanS § 9 esitatud avalikkuse
kaasamise ja teavitamise põhimõtet.
KSH VTKd on täiendatud laekunud ettepanekute alusel. Peamiselt on täiendused seisnenud täiendavate
mõjuvaldkondade lisamises ja juba eelnevalt VTKs käsitletud teemavaldkondade täpsustamises. KSH VTKs
tehtud täiendused ei ole niivõrd suuremahulised, mis nõuaksid dokumendile uuesti avaliku väljapaneku
korraldamist. Kõigil ettepanekuid esitanud osapooltel on võimalik täiendatud VTKga ja laekunud ettepanekute
vastustega tutvuda. Samuti toimuvad ettepanekute arvestamist kajastavad avalikud koosolekud. Eriplaneering
ja selle KSH on oma olemuselt avalikud protsessid, seega kui osapooltel on täiendvaid ettepanekuid võib neid
esitada kogu planeeringu menetlusaja jooksul. Märgime, et seaduse kohase KSH I etapi aruande
kooskõlastamisele eelneb KSH aruande koostamine. KSH I etapi aruande koostamisse on EKO poolne panus
igati tervitatav.
EKO on ühtlasi seisukohal, et eriplaneeringu esimeses etapis on rikutud PlanS 99, mis käsitleb koostööd ja
kaasamist kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel. § 99 lg 2 ütleb sõnaselgelt, et
kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvaliku koostamisse kaasatakse valdkonna eest vastutav minister,
isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse
kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise
keskkonnamõju või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised
keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu. EKO kui valitsusväliseid
keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon on seisukohal, et sisulist kaasamist eelvaliku tegemisse
(VTK ptk 1.2) ei ole toimunud. Kaasamiseks ei saa lugeda teate edastamist avaliku väljapaneku kohta.
Eriplaneeringu menetlusel ei ole rikutud PlanS 99 nõudeid. Juhime teie tähelepanu, et lähteseisukohtade ja KSH
VTK avalikustamise näol on tegu eriplaneeringu asukoha eelvaliku koostamise ühe esimese toiminguga.
Lähteseisukohtades ja KSH VTKs esitatud potentsiaalselt sobilikud alad on esitatud arutelu avamiseks antud
objekti asukoha eelvaliku tegemisel. Alternatiivina oleks olnud võimalik VTKs esitada ainult info, et kaalumisel
on vastavalt algatamisotususele kogu valla territoorium. See aga oleks kohalikele elanikele andnud palju
ebamäärasema teabe objekti võimaliku paiknemise kohta. Asukoha eelvaliku tegemine ise toimub edasise
planeeringu ja KSH I etapi aruande koostamisel ja selle tegemisse kaasatakse PlanS § 99 lg 2 kohased isikud.
Asukoha eelvaliku käigus vaadeldakse esialgselt kaardistatud alasid täpsemalt ning leidakse koostöös
erialaspetsialistide jt huvipooltega aladest sobivaim. Sealjuures on selge, et edasise planeeringu (nii asukoha
eelvaliku kui detailse lahenduse koostamise) ja KSH-de käigus toimub alade oluline täpsustumine
(kitsendamine).
Lk 17 25st
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.
Seisukohad laekunud arvamustele.
Lisaks rõhutame, et väliuuringute läbi viimine nii linnustiku kui nahkhiirte osas on eriplaneeringus valituks, st
tuuleenergeetika arendamiseks sobilikeks osutunud aladel kindlasti vajalik, et saada alusandmed, mille põhjal
hinnata võimalikke muutusi seoses tuulikute rajamise ja tööga.
Seisukoht teadmiseks võetud. KSH I etapi käigus toimuvad ülevaatlikud linnustiku (läbiviija Andrus Jair, tööde
käigus konsulteeritakse vastavalt vajadusele teiste liigispetsialistdega) ja nahkhiirte inventuurid (läbiviija Matti
Masing) kõigil kolmel potentsiaalselt sobilikul alal. Antud inventuuride eesmärgiks on kontrollida andmebaaside
infot ning anda hinnang potentsiaalselt sobilike alade reaalse sobilikkuse osas (anda alade sobilikkuse
paremusjärjestus vastavalt tundlike linnuliikide ja käsitiivaliste arvukust arvestades). Välitöödega alustati 2020
kevadel ning need kestavad sügisrände lõpuni. KSH I etapi välitööde eesmärgiks on ühtlasi panna paika
välitööde vajadus detailse lahenduse KSH koostamiseks.
Traperii OÜ 25.08.2020
Meie ettepanek on laiendada arendusala „Ala 2“, et see hõlmaks endast ka kahte viimast kinnistut
(77601:003:0701; 77601:003:0702). Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses
esitatud kaartide ja informatsiooni põhjal on võimalik järeldada, et antud kinnistud jäeti „Ala 2“ välja
tõenäoliselt nii kaitsealuse liigi leiukoha ala tõttu kui ka arendusala terviklikusse säilitamise eesmärgil.
Tulenevalt asjaolust, et muuhulgas ka Eestis on rajatud tuuleparke kaitsealuste liikide leiukohtade
vahetusesse lähedusse ilma olulise negatiivse mõjuta (näiteks Virtsu II tuulepargi puhul), peame
asjakohaseks, et antud kinnistutele elektrituulikute paigutamise võimaliku mõju kaitsealuse liigi leiukohale
hinnataks planeerimisemenetluse hilisemas faasis kui selleks on kogutud rohkem teavet. Me ei pea
mõistlikuks välistada antud kinnistuid potentsiaalsest arendusalast „Ala 2“ niivõrd algses faasis puuduliku
teabe alusel. Potentsiaalse tuulepargi arendajana kinnitame valmisolekut ja huvi rajada elektrituulikuid antud
kinnistutele.
Potentsiaalselt sobilikud alad on kujunenud kaardianalüüsi alusel, mis ei arvesta kinnistute omandit, kuid võtab
arvesse muuhulgas kaitsealuste alade ja liikide teadaolevaid asukohti. Antud kinnistud on potentsiaalselt
sobilikust alast välja jäätud kuna ühel neist on teadaolev kaitsealuse liigi elupaik ja teine paikneb potentsiaalselt
sobilikust alast lahus. Arvestades kaitsealuse liigi tundlikust ei pea KSH koostaja antud kinnistute hõlmamist
potentsiaalselt sobilikku alasse põhjendatuks.
Piirsalu Küla Selts MTÜ 27.08. 2020
20
21
Lk 18 25st
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.
Seisukohad laekunud arvamustele.
3.1. Ülesande püstitus ei lähtu taotlusest. Taotluses on huvitatud isik nimetanud tuulepargi
põhiparameetreid, mis ei kattu lähteseisukohtades esitatuga. Eeldused ja seisukohad on põhjendamata.
3.1.1. Eelvaliku lähteseisukohtade koostaja on punktis 3 Eriplaneeringu asukoha eelvalikul käsitletavad
ülesanded alapunktis 3.1. Tehnilised nõuded asukoha eelvaliku tegemiseks toonud välja asukohavaliku
tegemise eeltingimused:
3.1.1.1.tuulepargi jaoks vajaliku ala suurus on ca 2500 ha;
3.1.1.2.tuulepark koosneb 17 kuni 30-st kuni 290 m kõrgustest tuulegeneraatoritest, tuuleparki
teenindavatest teedest, pargisisesest elektrivõrgust ja alajaamast;
3.1.1.3.liitumine teha 330 kV alajaama. Tuulepargi alajaama ja 330 kV alajaama vahelise õhuliini pikkus võib
olla kuni 15 km. Määrata liini trassi koridor;
3.1.1.4.planeeringu koostamisel arvestada keskkonnakaitseliste piirangutega, lähtudes piirangute
selekteerimisel seejuures konkreetse kaitsealuse objekti kaitse-eesmärgist;
3.1.1.5.tuulepark peab moodustama terviku (mitte koosnema lahustükkidest).
3.1.2. Ükski lähtedokument ei sisalda informatsiooni planeeritavate tuulikute arvu ja kõrguse kohta.
3.1.3. Selgusetud on tehniliste nõuete lähtealused nii ala suuruse kui liitumisvajaduse osas 330 kV
alajaamaga. Eestis on tänase seisuga 11 330 kV alajaama, ja nende hulka ei kuulu Risti 110 kV alajaam. Harku-
Lihula-Sindi kõrgepingeliini teemaplaneeringu menetlusest teada olevalt on planeeritud 330 kV alajaamad
sõlmpunktidesse Harkusse, Lihulasse ja Sinti, aga mitte Ristile. Seda kinnitab AS Elering põhivõrgu kaart. See
nõue kitsendab tuuleparkide rajamise võimalusi Eestisse oluliselt ja välistab nende rajamise kavandatavale
planeeringualale.
3.1.4. Lähteseisukohad sisaldavad nõuet arvestada vaid keskkonnakaitseliste piirangutega, lähtudes
piirangute selekteerimisel seejuures konkreetse kaitsealuse objekti kaitse-eesmärgist. Arvestamata on
maakasutust, majanduslikke mõjusid, elukeskkonda, sotsiaalseid, esteetilisi, ajaloolisi jms aspekte. Lisada nii
alade eelvaliku kui ka KSH väljatöötamise kavatsusse.
Palume täpsustada, mida soovitakse. Eriplaneeringu koostamist alustatakse võimalusel vastavalt arendaja
plaanidele ning neid on ka vastavalt kohalikule omavalitsusele ja osavallakogudele ning kogukonnakogudele
tutvustatud (olemas protokollid). Lähteseisukohtadega määratakse edasise töö tegemise põhimõtted, sh
täpsustatakse ka algatamisotsuses ning kavandatavat objekti puudutavat informatsiooni. P 3.1.3. Alajaama
ühenduse teemat täpsustatakse lähteseisukohtades ja KSH VTKs. Ühendus on võimalik teha 330 kV õhuliinile
rajatavasse 330 kV alajaama. Eelistada tuleb olemasolevate alajaamade asukohti - see on kõige
keskkonnahoidlikum lahendus.
Lähteseisukohtasid täiendatakse p 3.1.4 väljatoodu osas. KSH eesmärk on keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise
planeerimisdokumendi koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada
säästvat arengut. Antud KSH VTK on juba võtnud paljude mõjuvaldkondade osas laiema lähenemise kui KeHJS
seda ette näeb. Kõik KSH I etapi aruandes hinnatavad mõjuvaldkonnad koos selgitustega on esitatud VTK ptk 4.
3.2. Arusaamatuks jääb, millisel viisil on teostatud potentsiaalselt sobilike alade eelvalik. Selgitada ja
täpsustada, miks on sisse võetud alad 1 ja 3, kui on ilmne, et need sisaldavad ilmseid välistusi.
Palun selgitada, millised on välistused aladel 1 ja 3.
Töö koostamisel kasutati metoodikat, kus arvestati keskkonnakaitselisi piiranguid, teede jms tehnoobjektide
nõutud puhverstsoone ning lisati ka puhver elamualadega 1km. Nii leiti 5 ala, millest lisakriteeriumite abil valiti
välja 3 ala. Edasisel töö koostamisel võrreldakse erinevaid eelvalikualasid omavahel ja selgitatakse täiendavalt
võimalikke keskkonnamõjusid. Potentsiaalselt sobilike alade leidmiseks teostatud kaardianalüüsi metoodikat on
selgitatud KSH VTK ptk 1.2.
3.3. Põhjendamata on ala suuruse 2500 ha suuruse nõue. Põhjendada. 2500 ha suuruse nõue lähtus huvitatud isiku taotlusest ning vastavalt taotlusele analüüsitaksegi võimalikke
asukohtasid tuulikupargi tegemiseks.
3.4. Välistada Lääne-Nigula vald planeeringualana, kuna see ei vasta taotleja esitatud tingimustele. Planeering on algatatud kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsusega kogu valla territooriumil - ehk laiendas
planeeringuala võimalikult suureks, et kõik isikud oleksid kaasatud. Taotleja taotlus on sellisel puhul soovituslik.
3.5. Taotleja planeeringu lähtetingimuste muutmisel määrata tuuliku lähimaks võimalikuks kauguseks
elamumaa sihtotstarbega maaüksusest või muu sihtotstarbega maal paiknevast elamust vähemalt 3,5 km.
Ettepanek on teadmiseks võetud. Eriplaneeringu asukohavaliku ja selle KSH raames on võimalik järk-järguline
tuulikute ja elamute vahemaa täpsustamine lähtuvalt mõjude esinemisest.
Lk 19 25st
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.
Seisukohad laekunud arvamustele.
3.6. Määrata üksiktuuliku suurimaks võimalikuks kõrguseks mitte rohkem kui 190 m. Ettepanek on teadmiseks võetud, võimalusel palun esitada põhjendus, et miks peaks tuulik olema 190 m
kõrgune. Tehnoloogia arengu järgi ei ole mõistlik toota madalamate tuulikutega elektrienergiat, kuna need
pole nii efektiivsed, kui kõrgemad tuulikud. Kui tuulik juba ehitatakse, siis ta võiks olla võimalikult efektiivne,
muuhulgas võimaldab kõrgemate tuulikutega toota rohkem energiat sealjuures vähema müraga - kõrgema
tuuliku rootori kaugus maapinnast kaguemal, st müraallika vahemaa vastuvõtjaga suureneb veelgi. Seetõttu ei
ole praegu lähteseisukohtade staadiumis otstarbeks sellist piirangut määrata - piirangud peavad olema
põhjendatud, st miks valida vähem keskkonnasõbralik ehk madalam ja väheefektiivsem tuulik suurema ja
parema asemel. Edasise protsess raames toimub tuuliku kõrguse piirangu täpsustumine.
3.7. Määrata tuulikupargi suuruseks mitte rohkem kui 10 tuulikut. Ettepanek on võetud teadmiseks, palume täiendavat selgitust koos argumenteeritud põhjendustega. 17-30
tuulikut on lähtunud huvitatud isiku taotlusest ning vastavalt taotlusele analüüsitaksegi võimalikke asukohtasid
tuulikupargi tegemiseks.
3.8. Mitte välistada lahustükseid planeeringualasid. Tuulikupark on tehnoloogiliselt üks tervik - tuulikud seotakse tuulikuid ühendava alajaamaga, mis omakorda
ühendatakse põhivõrguga. Kehtib loogika, et mida vähem kaablite meetreid ja alajaamu, seda
keskkonnasõbralikum lahendus. Seetõttu ei ole otstarbekas siduda tuulikuid suurema maa-ala tagant.
3.9. Mitte arvestada 15 km kauguse piiranguga olemasolevast alajaamast (110 kV või 330 kV). 15 km määrang tuleneb huvitatud isiku taotlusest, mis omakorda on seotud sooviga, mitte teha pikka
ühendusliini, millega kaasneb oluline keskkonnamõju. Tulenevalt varasemast protsessist ning hetkeseisuga
olenevatest teadmistest seda parameetrirt ei muudeta, kuna pikem ühendusliin omab suuremat
keskkonnamõju.
3.10. Mitte planeerida tuulikuparke senise olulise inimtegevuse mõjuta aladele (metsamassiividesse) vaid
keskkonnarikkelistesse asukohtadesse (ammendatud karjäärialad vms).
Keskkonnarikkelised asukohad ei ole välistatud. Metsamassiivide välistamiseks palun esitada põhjendused,
miks neid peaks välistama. Praeguses staadiumis ei näe töö koostajad vastuolu tuulikute ja metsa säilimise
vahel (va raadamiseks hädavajalik ala). Lisaks aitab mets vähendada müra- ja visuaalset häringut.
3.11. Leida ja hinnata reaalseid alternatiive sealhulgas viia läbi nende KSH. Töö koostajad hindavad reaalseid asukohaalternatiive ja koostavad vastava mõjuhindamise.
4.1. Uuendada planeeringula lähteülesande revideerimise tulemusel muutunud KSH ruumilist ulatust. Palun ettepaneku tegijalt selgitust, mida on mõeldud. Planeeringu ja selle KSH ruumiline ulatus on kogu Lääne-
Nigula valla territoorium, hiljem juba täpsete alade võrdlemisel nende mõjude ulatus, mis võib ulatuda ka
väljapoole Lääne-Nigula valla territooriumi. Seda ulatust ei saa otsustega muuta ega suunata.
4.2. Arvestada, et praegusest lähteülesandest tuleneva planeeringuala ruumilise ulatuse mõjuala ületab
eriplaneeringu ruumilise ulatuse alast väljapoole. See tingib vajaduse kaasata planeeringu protsessi
mõjutatud omavalitsused ja mõjutatud aladele jäävad mõjutatud subjektid.
Lähtuvalt lähteülesandes ja VTKs esitatud kaasatavate isikute tabelile kuuluvad kaasatavate isikute hulka ka
naaberomavalitsused. Kõigil isikutel (olenemata nende elukoha omavalitsusest) on võimalik esitada
omapoolseid ettepanekuid kogu eriplaneeringu koostamise käigus.
Lk 20 25st
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.
Seisukohad laekunud arvamustele.
4.3. Ruumilise ulatuse kirjelduse koosseisus nimetatud riigihanke 217848 tehnilises kirjelduses loetletud
tingimused (otsitakse eriplaneeringuga asukohta tuulepargile, mis koosneb 17 kuni 30-st kuni 290 m
kõrgustest tuulegeneraatoritest, tuuleparki teenindavatest teedest, pargisisesest elektrivõrgust ja alajaamast.
Tuulepargi jaoks vajalikuala suurus on ca 2500 ha. Tuulepark liidetakse 330 kV alajaama ning tuulepargi
juures paikneva alajaama ja 330 kV alajaama vahelise õhuliini pikkus võib olla kuni 15 km) ei vasta
eriplaneeringu algatamise taotluses küsitule. Taotlus ei sisalda tuulikute arvu ega kõrgust. Mittesisaldavad
kitsendused kõrvaldada.
KOV eriplaneering on planeeringu viis, millega otsitakse olulise ruumilise mõjuga objektile asukohta ja asukoha
leidmisel koostatakse selle objekti detailne lahendus. Sellise objekti asukoha valikul ja edasisel planeerimisel on
mõju hindamise oluliseks sisendiks kavandatava objekti parameetrid. See on vajalik ka hankeobjekti
piiritlemiseks, et pakkuja saaks aru, mis on töö ülesanne ja ulatus. Ühtegi ORME objekti ei ole võimalik
planeerida ega selle mõjusid hinnata teadmata objekti tehnilisi näitajaid. Näiteks on väga erinev kas asukohta
otsitakse 3-le 35 m kõrgusele tuulikule või 30-nele kuni 290 m kõrgusele tuulikule, sest näiteks selliste
tuuleparkide maa-ala nõudlus ja ka planeeringu ja KSH koostamise töömaht on väga erinev. Sellest lähtuvalt on
(PlanS § 99. lg 3 kooskõlas olevana) KSH VTK koostamisse kaasatud ka huvitatud isik, kes on täpsustanud
soovitud objekti parameetreid. Kuna eriplaneeringu eesmärk on just konkreetsele objektile asukoha valimine,
siis ei ole otstarbekas otsida asukohta objektile, millel puuduvad mingidki parameetrid ja mis ei vasta soovitud
tingimustele. Planeeringu lõpptulemus peab olema aluseks ehitusprojekti koostamiseks ja ehitusloa
taotlemiseks, milleks peab olema konkreetne valmislahendus ning kehtestamisest 5 aasta jooksul peab
planeeritu valmis olema.
4.4. Arusaamatuks jääb eelanalüüsi metoodika välistusalade ja asukoha eelvalikualade määramisel. Hindaja
enda poolt välja toodud välistused välistavad alade I ja III kasutuselevõtu planeeringu seniste eesmärkide
saavutamiseks. Ometi on need toodud justkui võrdsed alternatiivid alale II. Tegemist on tahtliku
moonutamisega, mis annab võimaluse demonstreerida näilist demokraatiat, kuid pole seda tegelikult mitte.
Arendaja ilmne huvi on saavutada oma eesmärk alal II ja alternatiivid kannavad kattevarju eesmärki.
KSH koostaja jaoks olid VTK koostamise seisuga kõik 3 potentsiaalselt sobilikku ala leitud sama kaardianalüüsi
metoodikaga ja seega võrdsetel lähtepositsioonidel. KSH läbiviimise käigus (sh ametkondade,
erialaspetsialistide arvamuste kogumine ja välitööd) toimub järk-järgul alade piiride täpsustamine ja nende
sobilikkuse hindamine. KSH I etapi tulemus on hinnang alade sobivuse kohta (sobivuse paremusjärjestus).
4.5. Määrata välistuspuhvriks 2000 m elu- ja ühiskondlikest hoonetest. Mööndused lubada isikute nõusolekul
kinnisturaamatusse kantud kitsendusena
Ettepanek on teadmiseks võetud. Eriplaneeringu asukohavaliku ja selle KSH raames on võimalik järk-järguline
ala täpsustamine. Võimalusel palume täpsustada, milliseid kitsendusi ja ja kelle maaomandile kandeid
soovitakse, palume ka kontrollida selle soovi õiguspärasust ja teostatavust vastavalt AÕS-s sätestatule.
4.6.1. Määrata alade mõjualad ja esitada aladele mõjualade simulatsioonid kaardimaterjalina, vähemalt:
4.6.1.1. kõik dokumendi tabelites 1, 2 ja 3 nimetatud objektide osas.
4.6.1.2.allpool loetletud, inimesele, tema tervislikule ja emotsionaalsele seisundile, ainelis-materiaalsele
olukorrale, väärtushinnangutele mõjuvate asjaolude osas.
Tuuleparkidega kaasnevad mõjualad erinevad mõju liigiti. Selleks, et mõjude ulatust ja olulisust selgitada
viiaksegi läbi KSH. Antud KSH lisana on koostamisel kaardirakendus https://arcg.is/Duv9a2 Antud
kaardirakendusele kantakse KSH aruande valmimisel nende mõjude ulatus, mis on asukohavaliku etapis
ruumiliselt määratletav ja avalikult kuvada lubatav (I ja II kaitsekategooria liike puudutavaid andmeid ei ole
lubatud avaldada). Mõjuhindamine toimub vastavalt KeHJS-es sätestatule ja väljatöötamise kavatsuses
määratud lähtealustele.
4.6.2. Selgitada, millele tuginedes järeldub, et kaitseala tüüpi objektide suhtes avalduv mõju on
vähetõenäoline. Korraldada mõju hindamine.
KSH VTKs ei ole esitatud väidet, et kaitseala tüüpi objektidele avalduv mõju on vähetõenäoline. VTKs on
esitatud ülevaade kõigi potentsiaalselt mõjutatavate kaitsealade kaitse-eesmärgid ja lähtuvalt kaitse-
eesmärkidest antud hinnang, kas mõju võib esineda või mitte. Hindamisel on lähtutud asjaolust, et üksi
potentsiaalselt sobilik tuulepargi ala ei kattu kaitsealaga, seega ei ole võimalik kaitsealade terviklikkusele mõju
avaldamine. Vaadeldud on kaitse-eesmärgiks olevate elupaikade ja liikide kohta olemasolevat infot ning selle
põhjal antud hinnang, kas mõju avaldamine on tõenäoline. Lihtsustatult on mõju avaldamine tõenäoline
kaitsealadele, mille kaitse-eesmärgiks on linnuliikide või nahkhiirte kaitse. Alade puhul, mille kaitse-eesmärgiks
on taimede ja koosluste kaitse, mõju ei avaldata, sest mõju saaks avaldada kui muudetaks taimede/koosluste
kasvutingimusi (veereziim ja valgusreziim), kuid seda ei ole ette näha. Mõjuhindamine kaitsealadele, mille
puhul mõju ei ole välistatud, viiakse läbi valitud 3-le alale planeeringu järgmises etapis.
Lk 21 25st
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.
Seisukohad laekunud arvamustele.
4.6.3. Selgitada, millele tuginedes järeldub, et kaitsealustele taimeliikidele on mõju väljaspoole kasvukohti
paiknemisel objektide suhtes avalduv mõju on vähetõenäoline. Korraldada mõju hindamine.
Kaitsealustele taimeliikidele on võimalik negatiivse mõju avaldamine, kui nende kasvukohtades kavandatakse
otsest ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Tuulikute ja nendega seotud rajatiste
paigutamisel väljapoole kasvukohti on mõju avaldamine ebatõenäoline.
4.6.4. Hinnata ja uurida püsielupaikade ja projekteeritavate kaitsealuste objektidele ilmnevat mõju KSH-s. Antud mõjuvaldkondade hindamine on kajastatud KSH VTK ptk 4.2.. Püsielupaik on üks kaitseala alaliike ning
juhul kui piirkonnas paikneb projekteeritavaid kaitsealasid, siis on ka need antud peatükis esitatud.
4.6.5. Hinnata ja uurida kaitsealustele taimeliikidele ilmnevat mõju KSH-s. Taimestiku mõjuvaldkond on kajastatud KSH VTK ptk 4.1.
4.6.6. Inventeerida täiendavalt ehitustegevuse otsesele mõjualale jäävaid elupaiku ja taimeliike, Korraldada
KSH ja teha vajadusel ettepanekud nende kohase tasemega kaitse alla võtmiseks.
KSH koostaja ei pea asjakohaseks taimestiku inventuuride kavandamist KSH asukohavaliku etapis, sest antud
etapis ei ole teada tuulikute jt rajatiste asukohad ehk ehitusalune ala. Kõikide potentsiaalselt sobilike alade
tervikulatuses detailne taimekoosluste inventeerimine ei ole mõistlik ressursikasutus. KSH asukohavaliku etapis
lähtutakse EELIS andmebaasis ja metsaregistris olemasolevast infost ja KSH I etapi aruandes pannakse paika
inventeeringute jt uuringute vajadus KSH detailse lahenduse koostamiseks. Detailse lahenduse koostamise
käigus uuritakse läbi tuulikute ehitusalused alad.
4.6.7. Selgitada, millele tuginedes järeldub, et vääriselupaikadele avalduv mõju väljaspoole vääriselupaiku
paiknevate objektide suhtes avalduv mõju on vähetõenäoline. Korraldada mõju hindamine.
Metsakooslustele on võimalik negatiivse mõju avaldamine, kui metsakooslusele kavandatakse otsest
ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet) või ehitustegevust koosluse vahetusse lähendusse, mis
muudaks vee- või valgusreziimi. Kaardianalüüsis on metsa vääriselupaikade esinemisalad tuulepargi asukohana
välistatud ja seega otsest mõju ei esine. Kaudselt võib esineda vee- ja valgusreziimi muutus, mida saab hinnata
KSH detailse lahenduse etapis, sest on vaja teada kuhu tulevad ehitusalad.
4.6.8. Selgitada, millele tuginedes järeldub, et NATURA 2000 aladel olevate taimeliikide ja kooslustele
avalduv mõju vähetõenäoline. Korraldada mõju hindamine.
Natura aladel kaitstavatele taimeliikidele ja kooslustele on võimalik otsene negatiivse mõju avaldamine, kui
nende esinemisaladel kavandatakse ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Tuulikute ja
nendega seotud rajatiste paigutamisel väljapoole kasvukohti ja kooslusi on otsese mõju avaldamine
ebatõenäoline. Natura aladel paiknevate taimeliikide kasvukohad ja kooslused on esialgsel kaardianalüüsil
tuulepargi võimaliku asukohana välistatud. Kaudselt võiks esineda vee- ja valgusreziimi muutus, kuid sellise
mõjuala ulatus on kuni paarkümmend meetrit. Tuulikute vundamendi ala jääb kaugemale kui paarkümend
meetrit Natura aladel kaitstavate taimeliikide ja koosluste esinemisalast, sest tuuliku tiivik ei tohi ulatuda üle
potentsiaalselt sobiliku ala piiri. Seega on välistatud ka kaudse mõju esinemine Natura loodusalade kaitse-
eesmärgiks olevate taimede ja koosluste esinemisaldele.
4.6.9. Selgitada, millele tuginedes järeldub, et inventeeritud elupaikadele avalduv mõju on ebatõenäoline.
Korraldada mõju hindamine.
Vt eelmine vastus Natura alal esinev kaitse-eesmärgiks olev kooslus on Natura elupaik.
4.6.10. Uurida ja hinnata KSH-s sarnaselt põhjaveele veekogudele avalduvat mõju. Tuulepargi rajamisega ei kaasne lokaalset veetarvet või reovee teket. Veekogude kaitseks ehitustegevusega
kaasnevate mõjude eest kehtivad veeseaduse ja looduskaitseseaduse alusel veekaitse- ja ehituskeeluvööndid.
Teadaolevalt ei kavandata ehituskeeluvööndite vähendamist. Järgides ehituskeeluvööndite paiknemist ei ole
tõenäoline veekogudele avalduva olulise negatiivse mõju esinemine.
4.6.11. Uurida ja hinnata KSH-s planeeringu mõju soostikele. Mõjuvaldkond lisati VTK ptk 4.4.
4.6.12. Kirjeldada pärandkultuuri objekte kui kaitsevajadusega objekte, mitte kui soovitatavalt säilitatavaid.
Käsitleda KSH-s.
Pärandkultuuri objektid ei ole osteselt kaitsevajadusega objektid, neid ei ole kavandatud kaitse alla võtta. Mõju
hindamine kultuuripärandile, sh pärandkultuuri objektidele, on mõjuvaldkonnana kajastatud ptk 4.12.
4.6.13. Uurida ja hinnata tuulikute mõju liiklusohutusele nende nähtavusulatusala teedel. Teemavaldkond lisati KSH VTK ptk 4.16.
Lk 22 25st
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.
Seisukohad laekunud arvamustele.
4.6.14. Inventeerida ja hinnata KSH käigus planeeringuga kavandatava tegevuse mõjuala väärtuslikud vaated
ja väärtuslikud maastikud ning uurida neile avalduvat mõju. Lisanduvad vaated ja maastikud lisada valla
üldplaneeringule. Väär on väide mõju puudumisest.
Piirkonna väärtuslikud maastikud ja kauni vaatega teelõigud on määratud maakonnaplaneeringus. Väärtuslike
maastike ja kauni vaatega teelõikude täpsustamine on valla üldplaneeringu ülesanne. Eriplaneeringu KSH
ülesanne ei ole täiendavate väärtuslike maastike või kauni vaatega asukohtade määramine. Küll aga
teostatakse KSH käigus tuulepargi visualiseeringud vaatekoridorist, mida omavalitsus ja kohalik elanikkond
peavad olulisteks.
4.6.15. Kuna maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering on osutunud arendajale aegunuks ja
ebavajalikuks, siis ei saa eriplaneeringus lähtuda ka tõenäoliselt aegunud maakonnaplaneeringust juba
seetõttu, et käsitletud kujul maakonda enam ei eksisteeri. Seega peab eriplaneering revideerima kõiki
maakonnaplaneeringu käsitlusi väärtuste osas. Sama kehtib omavalitsuse kehtivate üldplaneeringute kohta,
mis on ilmselt aegunud ja milles kirjeldatud väärtused aja jooksul muutunud ja vajavad ümber hindamist.
Seda enam tuleb seda teha uue üldplaneeringu koostamise valguses vältimaks hilisemaid vastuolusid või
käsitlemata aspakte.
Eriplaneering tegeleb ORME objektile asukoha valiku ja hilisemas etapis selle detailse kavandamisega.
Eriplaneering saab seega nii maakonnaplaneeringut kui ka üldplaneeringut muuta ORME objekti osas. Asjaolu,
et eriplaneeringuga taotletakse ühe maakonnaplaneeringu aspekti muutmist ei muuda teisi
maakonnapalneeringu aspekte tühiseks. Eriplaneering on üldplaneeringu täiendamiseks määratud
planeeringuliik. Juhul, kui eriplaneering kehtestatakse enne üldplaneeringut, siis on võimalik kanda
eriplaneeringuga määratu üldplaneeringusse.
4.6.16. Mitte arvesse võtta kaugust lähimast 330 kV alajaamast kuna see pole KSH käsitluse subjekt. Tegu on selgelt KSH käsitluse objektiga. Tuulepargi kavandamisel ei ole oluline mitte ainult tuulepargi enda
asukoht, vaid ka trassikoridor, mis ühendab tuulepargi kohalikku alajaama elektrivõrgu alajaamaga.
Eriplaneeringu I etapp peab määrama ka ligikaudse trassikoridori ja seega KSH hindama ka selle rajamise
mõjusid.
4.6.17. Müra hindamisel kohaldada mitte indikatiivset hindamist, vaid teostada faktilised mõõtmised
simulatsiooniobjektidega.
Müratasemete hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 6.12.2016 määrusest nr 71 "Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Objektide puhul, mida alles
planeeritakse ei ole võimalik kohapeal läbi viia mõõtmisi, sest müraallikat, mida mõõta, pole olemas. Selliste
objektide puhul teostatakse arvutuslikku hindamist. Arvutuslikud müra leviku mudelid on koostatud halvimale
võimalikule olukorrale ehk hindavad reaalsusega võrreldes müra tasemeid pigem üle. Müra leviku mudelid on
koostatud lähtudes reaalsetest mõõtmisandmetest ja füüsika seadustest. Märgime, et KSH saab kavandada ka
hilisemat seiret, mis muuhulgas võib sisaldada tuulepargi rajamise järgset müraseiret - kohapealseid
müramõõtmisi. Seire soovitused määratakse KSH aruannetes.
4.6.18. Uurida ja hinnata mõju piirkonna mainele. Mõju piirkonna mainele ei ole KeHJS kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamise hindamisvaldkond,
ettepanekut arvesse ei võeta. Tunnetuslikult (Eesti kodanikuna) võib öelda, et nii Eesti kui ka teiste EL riikide
praktika põhjal on näha, et maine piirkonnas paraneb - eesrindlikult mõtlev ja tulevikku vaatav kogukond ja
keskkonnasõbralik roheenergiat tootev piirkond. Hea võimalus on kasutada ära põlevkivienergia asendamise
mõtet jms.
4.6.19. Viia läbi sotsioloogilised uuringud. KSH koostaja ei näe vajadust KSH VTKs määratud mõjuvaldkondade hindamiseks sotsioloogilise uuringu
läbiviimiseks. Ka teie ettepanekust ei selgu, mis oleks antud uuringu sisu.
4.6.20. Hinnata täiendavate uuringute vajadust. Läbi viidavad ja kasutatavad uuringud peavad olema
teaduspõhised.
KSH I etapi aruanne paneb muuhulgas paika uuringute vajaduse KSH detailse lahenduse koostamise etappi.
KSH I etapi aruande koostamiseks teostatakse ülevaatlikud linnustiku ja nahkhiirte inventuurid. Ülejäänud
uuringud teostatakse edaspidistes etappides, vastavalt teaduslikult määratud metoodikatele ja praktikatele.
Uuringute läbiviimist korraldavad erialaspetsialistid.
4.6.21. Hinnata majanduslikku mõju maavararessursile, mis on vajalik planeeringu eesmärkide täitmiseks. Majandusliku mõju hindamine strateegiliste võimalike majandusvaldkondade arengute vaates ei ole KeHJS
kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamise hindamisvaldkond. Tegemist on riiklikul tasemel strateegilise
teemaga. Samuti jääb selgusetuks, millisele küsimusele soovitakse vastust. Ettepanekut ei arvestata.
Lk 23 25st
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.
Seisukohad laekunud arvamustele.
4.6.22. Hinnata majanduslike mõjude koosmõju reaalväärtuses. Majandusliku mõju hindamine strateegiliste võimalike majandusvaldkondade arengute vaates ei ole KeHJS
kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamise hindamisvaldkond. Tegemist on riiklikul tasemel strateegilise
teemaga. Käesoleva planeeringu raames hinnatakse kavandatava tegevuse üldist majandusikku mõju
olemasolevasse kohaliku taseme toimimisse. Ettepanekut ei arvestata.
4.7. Määrata ja mudeldada kõikide inimesele, sealjuures mitte ainult tema tervisele avaldavate mõjude
ulatus ja esitleda seda mõjuala kaardina, kajastades vähemalt järgmisi mõjusid:
4.7.1. Tuulikute nähtavusala, arvestades eraldi tänast reaalset olukorda ja olukorda ilma varjavate
objektideta.
4.7.2. Müra leviala samatugevusjoontena tuulikute erinevate tööolude ja erinevate ilmaolude korral. Mitte
arvestada loodusliku mürafooni kui inimkõrvale omasega. Arvestada ekstreemsete seisunditega ja sellega, et
müra hajutav foon võib ajas väheneda (metsamassivide vähenemine). Arvestada, et tuulikute
amortiseerumine võib mürataset suurendada.
4.7.3. Varjutus, arvestades kalendaarse ja kellaajalise dünaamikaga.
4.7.4. Mõjud ja kitsendused majandustegevusele. Näidata samatugevusjoonena ala, millisel kitseneb maa-
alade senisele kasutusotstarbele omane või seniste kitsendustega mitte välistatud (majandus)tegevused.
Sealjuures võimalused paigaldada alale või ala mõjualale eriplaneeringuga kavandatavaid objekte.
4.7.5. Mõjud kinnisasjade väärtusele. Näidata samatugevusjoonena või tabeli kujul, olulise mõju korral
objektide kaupa kinnisasjade väärtuse langus või tõus.
Antud KSH lisana on koostamisel kaardirakendus https://arcg.is/Duv9a2 Antud kaardirakendusele kantakse
KSH I etapi aruande valmimisel nende mõjude ulatus, mis on asukohavaliku etapis ruumiliselt määratletavad.
Asukohavaliku etapis ei määrata tuulikute asukohti ja seega saavad müra, nähtavuse, varjutuse modelleeringud
olla indikatiivsed. Täpsemad hinnangud antakse detailse lahenduse koostamise etapis. 4.7.2 - tuulikute müra
hinnatakse lähtuvalt Eestis kehtivale tööstusmüra hindamise metoodikale ISO 9613-2. Majandustegevuse
kitsendamise käsitluse puhul võetakse aluseks olemasolev olukord - st et kui alal on maatulunduslik
maakasutus, mida ei muudeta, siis ei ole tegemist majandustegevuse kitsendamisega; kui alal on hoone, mida
ei ole enam võimalik sihtotstarbeliselt kasutada või piiratakse juurdepääsu alal, siis on tegemist kitsendusega.
Antud mõjuvaldkonna puhul puudub teadaolevalt metoodika hinnangu samatugevusjoontena esitamiseks.
Mõju hindamine kinnisvara väärtusele on KSH VTKs määratud, hindamine toimub erialakirjanduse ja teiste
riikide vastavate uuringute alusel. Eraldi kinnistute kaupa hindamist asukohavaliku etapis ei teostata.
4.8. Luua kompensatsioonimehhanismid isikutele laskuvate mõjude leevendamiseks ja kahjude hüvitamiseks.
Kompensatsioonimehanismid peavad olema õiglased ja leevendama mõjusid isiklikult neile, kellele mõjud
avalduvad. Kokkuleppel võib neid rakendada kogukondlikult.
Majanduslike kompensatsioonimehhanismide väljatöötamine ei ole KSH ülesanne, kuid KSH saab välja tuua
erinevad võimalused ja tüübid kompensatsioonimehhanismide jaoks. Samas on teada, et riik tegeleb
kompensatsioonimehhanismide väljatöötamisega. Kuni õigusaktidega kompensatsioonimehhanismide
määramise on kompensatsioonimehhanismide kokkuleppimine omavalitsuse ja huvitatud isiku vahelise
kokkuleppe küsimus.
4.9. Arvestada ehitusetapi mõjude hulka õhusaastest, maavarade kaevandamisest, vibratsiooni ning mõjud
elukeskkonnale.
KSH I etapi aruandes käsitletakse ehitusaegseid mõjusid (õhusaaste, müra, vibratsooon, ressursitarve, mõju
infrastruktuurile) ulatuses, mis on võimalik asukohavaliku etapi täpsusastet (ei ole teada tuulikute ja neid
ühendavate trasside täpsed asukohad ja maht) arvestades. Täiendati KSH VTK ptk 4.17.
4.10. Arvestada ja kajastada KSH-s, et kasutusetapi mõjud avalduvad kogu kasutusetapi vältel. Sealjuures on
mõjusid, mille mõju võib ajas leeveneda ja teisi, mille mõju võib suureneda.
Asjaolu võetakse arvesse KSH aruande koostamisel.
4.11. Arvestada sulgemisetapi mõjudega. Kirjeldada sulgemisetapi tegevused ja hinnata nende mõjud. Teemavaldkonda on asjakohane käsiteda detailse lahenduse KSH aruandes, kuid üldine reegel on, et pika
elueaga objektide puhul on otstarbekas hinnata sulgemisaegseid ja lammutusaegseid võimalikke mõjusid siis,
kui see aeg on nt 3-5 aasta kaugusel, sest siis tagatakse kogu protsessi vastaval ajal kehtivate
keskkonnanormide järgimine, sest tänasel hetkel me ei tea, millised normid kehtivad 30a pärast. Asukohavaliku
KSH I etapi aruandes ei ole teemavaldkond asjakohane, sest see ei erine asukohtade lõikes olulisel määral.
Lk 24 25st
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.
Seisukohad laekunud arvamustele.
4.12. Tagada maa korrastamise reservi moodustumine. Ehitusseadustiku praegu menetletavas eelnõus on vastav nõue ka kirjas - st ettevõte peab loataotlusega koos
esitama Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või
finantstagatist tõendava dokumendi. Garantii või finantstagatis peab katma kõikide taotletud tuulikute
lammutamise korraldamise ja maa korrastamise kulud. Reaalse reservi ehk tagatiste kogumine algab siis, kui
alustatakse lammutamise ettevalmistust- ka selleks kaalutakse keskkonnamõjude hindamise läbiviimist ja
koostatakse vastav kava. Muuhulgas on suurtel ettevõtetel ka majandustegevuse tõrke kindlustus, mis
vajadusel katab teatavad kohustused ja ärikahjud. Märgime, et KSH raames ei saa selliseid tagatisi nõuda.
Risti kogukonnakogu 27.08.2020
Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsusele ettepanekud:
1.uurida madalsageduslike vibratsioonide ja müra mõju inimese tervisele;
2.kaardistada täpsemalt varjutuse piirkond, arvestades pinnareljeefi;
3.uurida tuugenite mõju mets -ja koduloomadele.
1. Kajastatud KSH VTK ptk 4.7. ja 4.8. Arvestatakse KSH aruande koostamisel.
2.Kajastatud KSH VTK ptk 4.8. Arvestatakse KSH aruande koostamisel.
3.Mõjuvaldkond lisatud KSH VTK ptk 4.1.
Planeeringu lähteseisukohtadele ettepanekud:
1. Vältimaks konfliktsituatsioonide tekkimist konkreetsetes asukohtades, suurendada tuugenite minimaalset
vahemaad lähielamutest praeguse 1 km asemel kaugemale või siis loobuda elamutele lähimatest
positsioonidest.
2. Tuulikute kõrguse planeerimisel eelistada madalamat tuuliku laba tipukõrgust, kui planeerigu
lähteülesandes näidatud maksimaalne 290 m.
Ettepanekud on võetud teadmiseks ning neid analüüsitakse edasises protsessis. Eriplaneeringu asukohavaliku
ja selle KSH raames on võimalik kauguse elamutest järk-järguline ala täpsustamine lähtuvalt mõjude
esinemisest.
Martna osavallakogu 07.08.2020
Arutelul tehtud ettepanekud ala 3 osas:
1. Hinnata mõju sotsiaalsetele vajadustele – turismivaldkond (väikeettevõtted)
2. Hinnata mõju lindude rändele (lindude rändekoridorid)
3. Hinnata mõju nahkhiirte elupaikadele
4. Koostada mürakaart (müraringid, teedevõrgustik, majapidamiste asukohad)
5. Koostada visuaalid 290m ja 200-250m tuulikutega Niinja, Keskvere, Kabeli, Laiküla, Mõrdu ja Liivi külade
kohta
1. Mõjuvaldkond lisatud KSH VTK ptk 4.9. Mõju hinnatakse KSH aruande koostamisel.
2. Mõju linnustikule hinnatakse KSH aruande koostamisel, teemavaldkond esitatud KSH VTK ptk 4.1.
3. Mõju nahkhiirtele hinnatakse KSH aruande koostamisel, teemavaldkond esitatud KSH VTK ptk 4.1.
4. Mürakaardid koostatakse KSH aruande koostamisel, teemavaldkond esitatud KSH VTK ptk 4.7.
5. Edasises tööprotsessis koostatakse soovitud visuaalid, kuid kuna tuulikute täpsed asukohad ei ole teada, siis
need on illustratiivse tähendusega.
Kullamaa osavallakogu 07.08.2020
Arutelul tehtud ettepanekud ala 3 osas:
1. Hinnata mõju sotsiaalsetele vajadustele – turismivaldkond (väikeettevõtted)
2. Hinnata mõju lindude rändele (lindude rändekoridorid)
3. Hinnata mõju nahkhiirte elupaikadele
4. Koostada mürakaart (müraringid, teedevõrgustik, majapidamiste asukohad)
5. Koostada visuaalid 290m ja 200-250m tuulikutega Niinja, Keskvere, Kabeli, Laiküla, Mõrdu ja Liivi külade
kohta
1. Mõjuvaldkond lisatud KSH VTK ptk 4.9. Mõju hinnatakse KSH aruande koostamisel.
2. Mõju linnustikule hinnatakse KSH aruande koostamisel, teemavaldkond esitatud KSH VTK ptk 4.1.
3. Mõju nahkhiirtele hinnatakse KSH aruande koostamisel, teemavaldkond esitatud KSH VTK ptk 4.1.
4. Mürakaardid koostatakse KSH aruande koostamisel, teemavaldkond esitatud KSH VTK ptk 4.7.
5. Edasises tööprotsessis koostatakse soovitud visuaalid, kuid kuna tuulikute täpsed asukohad ei ole teada, siis
need on illustratiivse tähendusega.
22
24
23
Lk 25 25st
________________________________________________________________________________ Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod
90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank
Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank
Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor
Reg kood 75038598
LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS
Lugupeetud kaasatavad ja koostöö tegijad Meie 23.09.2020 nr 7-1/20-94-1
nimekirja alusel
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsus. Seisukohad laekunud arvamustele.
Lääne-Nigula vallavalitsus on kujundanud seisukohad Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha
eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse
avalikul väljapanekul laekunud arvamustele.
Seisukohad laekunud arvamustele on esitatud kaasasolevas tabelis. Avaliku väljapaneku tulemuste
avalikud arutelud toimuvad 28.09.2020 Risti koolimajas, 29.09.2020 Taebla vallamajas ning
30.09.2020 Kullamaal Goldenbecki majas, kõikjal on arutelu algusaeg kl 15.00.
Võimalik tagasiside palun saata e-aadressile [email protected].
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Heikki Salm
ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja
51910519
Lisa:
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Seisukohad laekunud arvamustele.
Kaasatavate nimekiri
Rahandusministeerium
Kaitseministeerium
Keskkonnaministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Siseministeerium
Maaeluministeerium
Keskkonnaamet
Lennuamet
Maa-amet
Maanteeamet
Muinsuskaitseamet
Päästeamet Lääne Päästekeskus
Politsei- ja Piirivalveamet Lääne prefektuur
Põllumajandusamet Hiiu-Lääne keskus
________________________________________________________________________________ Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod
90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank
Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank
Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor
Reg kood 75038598
Terviseamet Lääne talitus
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Veterinaar- ja Toiduamet Läänemaa Veterinaarkeskus
Veeteede Amet
Kaitseliidu Lääne malev
Lääne-Harjumaa Vallavalitsus
Saue Vallavalitsus
Märjamaa Vallavalitsus
Lääneranna Vallavalitsus
Haapsalu Linnavalitsus
Vormsi Vallavalitsus
Hiiumaa Vallavalitsus
Nõva Osavallakogu
Kullamaa Osavallakogu
Martna Osavallakogu
Noarootsi Osavallakogu
Risti Kogukonnakogu
Palivere Kogukonnakogu
Taebla Kogukonnakogu
Linnamäe Arenguselts MTÜ
Riigimetsa Majandamise Keskus
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Imatra Elekter AS
Elektrilevi OÜ
Eesti Lairiba Arenduse SA
Eesti Energia Aktsiaselts
Elering AS
TELIA EESTI AS
MTÜ Eesti Erametsaliit
AS Eesti Raudtee
Põllumajandusuuringute Keskus
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon
Valga Puu OÜ
OÜ Karo Mets
OÜ Eremka
OÜ Höbringi Metsad
Nicolas Marsh
Mare Kiis
Mari-Ann Kiis
Terje Lai
Elis Ainola
Tiina Kannistu
Elin-Külliki Kruusmaa
Rein Kruusmaa
Marje Viigipuu
Lea Lai
Siim Niit
Andre Oja
Heli Pahovski
Maris Hein
Urmas Sepp
Piret Riis
Eha Mänd
________________________________________________________________________________ Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod
90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank
Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank
Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor
Reg kood 75038598
Tiia Niit
Merili Salumaa
Ecce Erkmann
Raimo Rüütel
Kaja Rüütel