K O R R A L D U S

23. september 2023 nr 1-3/23/560

Tillniidu loodusala (Tillniidu looduskaitseala)

kaitsekorralduskava

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan Tillniidu loodusala (Tillniidu looduskaitseala) kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala

kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel,

kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada tegevuskava avaldamine

Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Kristi Pai

vanemspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

1

Keskkonnaamet 2023

Tillniidu loodusala (Tillniidu

looduskaitseala)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti

23.09.2023

korraldusega nr 1-3/23/560

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 4

2. Väärtused, kaitse-eesmärgid ja uuringud .................................................................................... 6

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ........................................................................... 9

3.1. Uuringud ...................................................................................................................... 100

Kasutatud allikad .......................................................................................................................... 11

3

Kasutatud lühendid

KE – jah/ei: liik või elupaigatüüp kas vastavalt on/ei ole nimetatud ala kaitse-eesmärgina

KeA – Keskkonnaamet

KliM – Kliimaministeerium

KKK – kaitsekorralduskava

LKA – looduskaitseala

LoA – loodusala

LoD – loodusdirektiiv

SKV – sihtkaitsevöönd

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine

(kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Kujunemise potentsiaal – SKV-s potentsiaal tulevikus elupaikade kujunemiseks potentsiaalsete

elupaikade arvelt

Metsavajakute ala – vanad metsakooslused (laane-, salu- ja soovikumetsad), mis on seni

ebapiisavalt kaitstud. Metsanduse arengukava 2020 näeb ette, et kõikide metsa tüübirühmade osas

peab olema tagatud metsade range kaitse vähemalt 10% tüübirühma pindalast.

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Tillniidu looduskaitseala (KLO000738)

Loodusala nimi Tillniidu loodusala (EE0020326) (joonis 1)

Pindala 403,7 ha, millest loodusala 347,2 ha

Asukoht ja piirid

Järva maakond Türi vald Jõeküla ja Kändliku küla ning Rapla maakond Kehtna vald

Kastna ja Koogiste küla

https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953559

Kaitsekord „Tillniidu looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri”

https://www.riigiteataja.ee/akt/121042021002

Koostaja nimi Kristi Pai

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Loodusala peamiseks väärtuseks on metsakooslused, mille soodne seisund tagatakse läbi loodusliku arengu. Tegevustest kavandatakse

alal läbi viia loodusliku veerežiimi taastamise uuring, et selgitada vajalikud taastamistegevused loodusalal.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi

ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Tillniidu (looduskaitseala) loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste

kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Tillniidu (looduskaitseala) loodusala ja elupaigatüübid (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga

juuni 2023).

6

2. Väärtused, kaitse-eesmärgid ja inventuurid

Tillniidu loodusalal leidub haruldasi ja ohustatud loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpe vanu

loodusmetsi (9010*) ning soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*). 2015. ja 2017. aastal toimunud

inventuuride käigus kaardistati (eksperdid Renno Nellis ja Taimo Türnpu) loodusalal 98 ha

elupaigatüüpi 9010* ja 66 ha elupaigatüüpi 9080*. Lisaks leidub kaitsealal 28,3 ha potentsiaalset

elupaigatüüpi 9010* ja 1,5 ha potentsiaalset elupaigatüüpi 9080*. Potentsiaalsed elupaigad ei vasta

veel elupaiga tunnustele peamiselt vähese surnud puidu ja lamapuidu koguse tõttu, mis on

kunagiste hooldusraiete mõju.

Loodusala kaitse-eesmärkide hulgast tuleb eemaldada elupaigatüübid liigirikkad madalsood

(7230), vanad laialehised metsad (9020*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050), sest viimaste

inventuuride põhjal on algselt kaardistatud elupaigatüüpide asemele määratletud elupaigatüübid

vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Liigirikkad madalsood

(7230) on loodusala kaitse eesmärgiks määratud ekslikult, sest seda elupaigatüüpi ei ole alal

inventeeritud.

Tillniidu LKA siseriiklikuks kaitse-eesmärgiks on must-toonekure ja väike-konnakotka ning nende

elupaikade kaitse. EELIS-e andmetel jääb kaitsealale kaks must-toonekure elupaika. Mõlemas

pesapaigas ei ole must-toonekurg aastaid pesitsenud, kuid must-toonekure kaitse tegevuskava

kohaselt tuleb jätkuvalt kaitsta ka neid elupaiku, kus linnud pole viimaste aastate jooksul

pesitsenud. Kuna pesad on olnud pikemat aega asustamata, siis ei määrata kavaga eesmärgiks

pesitsevate paaride arvu, vaid sobiva pesitsusala säilimine. EELIS-e andmetel jääb kaitsealale üks

väike-konnakotka asustatud elupaik.

Tillniidu LKA-l kaitstakse siseriiklikult ka metsavajakute alasid, mis kõik jäävad

sihtkaitsevööndisse. Kaitsealale jääb ligikaudu 106 ha metsavajakute alasid, millest u 13 ha

moodustavad laanemetsad, 73 ha salumetsad ja 20 ha soovikumetsad. Kuna metsavajakute alad ei

ole loodusala kaitse-eesmärgiks, siis neid väärtusi kaitsekorralduskavas ei käsitleta.

Tabelis 1 ja 2 on Tillniidu loodusala ja LKA kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse-eesmärgid

ja soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid. Samuti on tabelis

toodud kaitse-eesmärkide täitmist mõjutavad tegurid, negatiivsete tegurite ärahoidmise või

leevendamise meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused.

7

Tabel 1. Tillniidu loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused)

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Metsaelupaigatüübid

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

 33 ha / A

 47,2 ha / B

 17,8 ha / C

 28,3 ha / p

 Elupaigatüübi

säilitamine 80,2 ha

 Elupaigatüübi

seisundi parendamine

17,8 ha

 Kuivendamine  Loodusliku

veerežiimi

taastamise

ekspertiisi

koostamine

 Heas seisus

elupaiku on

säilinud 98 ha

 Kujunemise

potentsiaal

28,3 ha

 0,14 /

0,17

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad

(9080*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

 2,2 ha / A

 44,5 ha / B

 19,7 ha / C

 1,5 ha / p

 Elupaigatüübi

säilitamine 46,7 ha

 Elupaigatüübi

seisundi parendamine

19,7 ha

 Kuivendamine  Loodusliku

veerežiimi

taastamise

ekspertiisi

koostamine

 Heas seisus

elupaiku on

säilinud 66,1 ha

 Kujunemise

potentsiaal 1,5 ha

 0,18 /

0,18

Vanad laialehised

metsad (9020*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

 0 ha  Puudub  Eemaldada

kaitse

eesmärkide

hulgast

 Tegemist

teadusliku

veaga.

Elupaigatüüpi

ei ole loodualal

inventeeritud.

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel,

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk,

LoD – loodusdirektiivi lisa number,

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

8

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

 0 ha  Puudub  Eemaldada

kaitse

eesmärkide

hulgast

 Tegemist

teadusliku

veaga.

Elupaigatüüpi

ei ole loodualal

inventeeritud.

Liigirikkad

madalsood (7230)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

 0 ha  Puudub  Eemaldada

kaitse

eesmärkide

hulgast

 Tegemist

teadusliku

veaga.

Elupaigatüüpi

ei ole loodualal

inventeeritud.

Tabel 2. Tillniidu looduskaitseala kaitseväärtuste koondtabel (liigid).

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Siseriiklikud eesmärgid

Väike-

konnakotkas

(Aquila pomarina)

LKS – I, KE – jah,

LiD – I, LiA – ei

1 pesitsev paar 1 paari pesitsusala

säilimine

Elupaiga looduslikule

arengule jätmine

1 pesitsev paar  Elupaik asub SKV-s

Must-toonekurg

(Ciconia nigra)

LKS – I, KE – jah,

LiD – I, LiA – ei

Pesad asustamata,

liigi elupaikade

(leiukohtade)

pindalad 32,4 ja

58,2 ha

Liigile sobiv

pesitsusala

Koidula SKV-s on

säilinud

Elupaiga looduslikule

arengule jätmine

Liigile sobiv pesitsusala

Koidula SKV-s on

säilinud

 Mõlemad elupaigad

asuvad SKV-s

9

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus

täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on

kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse

hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Loodusliku veerežiimi taastamise

ekspertiisi koostamine Uuring KeA I 2025

Hooldus, taastamine ja ohjamine

2 Soostuvad ja soo-lehtmetsad

(9080*) seisundi parendamine 19,7 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu6

KeA I 20507

3 Vanad loodusmetsad (9010*)

seisundi parendamine 17,8 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

Kavad, eeskirjad

4 Kaitsekorralduskava andmete üle

vaatamine ja vajadusel uuendamine Tegevuskava KeA II

1 kord kümne aasta

jooksul

5 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse

hindamine Tegevuskava KeA II

1 kord kümne aasta

jooksul

6 Loodusala kaitse-eesmärkide

muutmine Tegevuskava KliM I 2024

6 Seniks jääb looduslikule arengule, kuni loodusliku veerežiimi taastamise ekspertiis on tehtud ja selguvad taastamistegevused. 7 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant.

10

3.1. Uuringud

Tillniidu loodusala on ülepinnaliselt kaetud kuivenduskraavidega, mis on mõjutanud

elupaigatüüpide seisundit. Kuivenduse negatiivset mõju elupaigatüüpide seisundile on tõdetud ka

2015. a ja 2017. aastal toimunud elupaigatüüpide inventuuride käigus. Seetõttu on vajalik

loodusalal läbi viia loodusliku veerežiimi taastamise uuring, mis peab selgitama vajalikud

taastamistegevused (nt kraavide sulgemine) loodusalal. Loodusliku veerežiimi taastamine aitab

tagada looduslike koosluste (eelkõige soometsade) seisundi paranemise.

Tegemist on I prioriteedi tegevusega, mida korraldab Keskkonnaamet.

11

Kasutatud allikad Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS). Keskkonnaagentuur.

https://www.eelis.ee/default.aspx?state=3;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=

ala&obj_id=-1587635712

Looduskaitseseadus (2004). https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023035

Metsaruum OÜ. (2017). Tillniidu loodusala elupaikade inventuuri aruanne.

Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava, 2018. Keskkonnaamet.

https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse#linnud

Natura aruandlus (2019). https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/

Nellis, R. (2015). Tillniidu looduskaitseala looduskaitseliste väärtuste ekspertiis ja

Natura metsaelupaigatüüpide inventuur.

Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura

2000 võrgustiku alade nimekiriˮ https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006

Vabariigi Valitsuse 16.04.2021 määrus nr 36 „Tillniidu looduskaitseala moodustamine

ja kaitse-eeskiri” https://www.riigiteataja.ee/akt/121042021002