From: Liina Steinberg <[email protected]>

Sent: 24 September 2023 18:53:49

To: Lääne-Virumaa

Cc:

Subject: Ettepanekud Viitna metsatööde kavale

Tere! Edastan Päästame Eesti Metsad MTÜ ettepanekud Viitna metsatööde kavale ja palun hoida meid kui huvitatud keskkonnaühendust edasise menetlusega kursis. Lugupidamisega -- Liina Steinberg koordinaator / coordinator Päästame Eesti Metsad / Save Estonia's Forests +372 5160146

Seisukohad Viitna KAH-ala majandamise kohta Võttes arvesse, et

1) kõnealune mets (edaspidi viidatud kui Viitna asulamets) asub Viitna külas otse elumajade kõrval ning on kohalikele elanikele väga oluline kui müratõke, privaatsuse pakkuja, korilusmets ja puhkemets;

2) Keskkonnaõiguse Keskus on Päästame Eesti Metsad MTÜ tellimusel koostanud õigusliku analüüsi RMK uuendusraiete kohustuse kohta ning jõudnud mh järgmistele järeldustele1: a) Metsaseaduse sätetest ei tulene Riigimetsa Majandamise Keskusele sõnaselget

kohustust uuendusraiet (lage- ja turberaie) teha. Kuigi uuendusraie on de facto kõige efektiivsem metsauuendamise viis, ei kohusta ükski analüüsis mainitud õigusakt RMK-d seda tegema.

b) RMK põhiülesanne on talle majandada antud riigimetsa majandamine (MS § 48 lg 1). Metsa majandamise mõiste on defineeritud MS §-s 16: metsa majandamine hõlmab metsa uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja metsakaitset.

c) Vastuseks Päästame Eesti Metsad MTÜ 6.11.21 teabenõudele on RMK kinnitanud, et puudub õigusakt, mis välistaks püsimetsanduse riigimetsas;

3) Metsaseadusest2 tulenevalt on metsadel ökoloogline, majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne väärtus ning mets on defineeritud kui „ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust“;

4) 77% eestimaalastest pooldab riigile kuuluva tulundusmetsa majandamist püsimetsana3;

5) metsalinnustiku kompleksindeksi (53 liiki) trendi alusel vähenes Eestis perioodil 1983-2018 metsalinnustiku arvukus 26% võrra. Liigispetsiifiliste arvukushinnangute ja trendide alusel on metsalinnustiku arvukus käsitletud perioodil vähenenud keskmiselt 42 600 - 58 800 paari võrra aastas. Paiksete liikide, samuti okasmetsaliikide ja metsaspetsialistide arvukused näitavad suuremaid langusi, võrreldes rändsete, leht- ja segametsadega seotud liikidega ning generalistidega, mis viitab eelkõige kohalikele põhjustele ja mõjuritele meie metsamaastikus4.

6) Aastatel 1991-2008 ning enne seda, kui Eesti oli okupeeritud, oleks Viitna asulamets olnud seaduslikult kaitsemets ning tema majandamisele oleksid kehtinud ranged piirangud. Praegune olukord, kus kaitsemetsade kategooria on metsaseadusest kaotatud, on saanud kehtida ainult 15 aastat. Selle näol ei ole tegu metsamajandamise traditsioonilise praktikaga, vaid puidutööstuse survel sisse viidud muutusega.5

1 https://media.voog.com/0000/0036/5677/files/RMK%20uuendusraiete%20anal%C3%BC%C3%BCs_K6K_aprill %202022.pdf 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/MS 3 https://elfond.ee/uudised/metsauuring-2023 4 https://www.eoy.ee/hirundo/files/Nellisi_Volke_2019-1.pdf 5 https://www.kah-alad.ee/moisted/kaitsemets/

Teeme järgmised ettepanekud: 1) Välistada Viitna asulametsas igasugune uuendusraie, lähtudes sellest, et antud

asukohas on esmatähtis kaitsta metsa ökoloogilist, kultuurilist ja sotsiaalset väärtust. 15. septembril toimunud kaasamiskoosolekul väljendasid kohalikud elanikud selgesõnaliselt pahameelt ulatuslike uuendusraiete kohta Viitna ümbruskonna tulundusmetsades. Nii nagu nendes metsades raiudes ei arvestatud praktiliselt üldse muude kui majanduslike eesmärkidega, on õiglane ja tasakaalukas mitte suruda peale majanduslike eesmärkide saavutamist sellele väikesele tükile riigimetsast.

2) Lubada kokkuleppel kohalikega sanitaar- või valikraiet, mis piirduks ohtlike puude eemaldamisega, soovitavalt lumekatte olemasolul külmunud pinnasega. Kui raie teostatakse tungiva vajaduse korral muul ajal, tuleb see teostada pinnast kahjustavat rasketehnikat kasutamata.

3) Viia Viitna asulametsas läbi vääriselupaiga uuring, mille käigus saaks muuhulgas teha kindlaks kohad, mis võivad tulevikus kõige potensiaalsemalt vääriselupaigaks kujuneda, kui nad seda juba praegu ei ole.

4) Viia Viitna asulametsas läbi linnustiku-uuring ning teavitada tulemustest

kohalikke elanikke.

Lisaks nendele ettepanekutele toetame kohalike elanike seisukohti.

Liina Steinberg Päästame Eesti Metsad MTÜ koordinaator