| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.60/72 |
| Registreeritud | 24.09.2023 |
| Sünkroonitud | 01.01.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.60 |
| Sari | Kõrgendatud avaliku huviga alade dokumentatsioon |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Päästame Eesti Metsad |
| Saabumis/saatmisviis | Päästame Eesti Metsad |
| Vastutaja | Andres Lavrenov |
| Originaal | Ava uues aknas |
From: Liina Steinberg <[email protected]>
Sent: 24 September 2023 18:53:49
To: Lääne-Virumaa
Cc:
Subject: Ettepanekud Viitna metsatööde kavale
Tere! Edastan Päästame Eesti Metsad MTÜ ettepanekud Viitna metsatööde kavale ja palun hoida meid kui huvitatud keskkonnaühendust edasise menetlusega kursis. Lugupidamisega -- Liina Steinberg koordinaator / coordinator Päästame Eesti Metsad / Save Estonia's Forests +372 5160146
Seisukohad Viitna KAH-ala majandamise kohta Võttes arvesse, et
1) kõnealune mets (edaspidi viidatud kui Viitna asulamets) asub Viitna külas otse elumajade kõrval ning on kohalikele elanikele väga oluline kui müratõke, privaatsuse pakkuja, korilusmets ja puhkemets;
2) Keskkonnaõiguse Keskus on Päästame Eesti Metsad MTÜ tellimusel koostanud õigusliku analüüsi RMK uuendusraiete kohustuse kohta ning jõudnud mh järgmistele järeldustele1: a) Metsaseaduse sätetest ei tulene Riigimetsa Majandamise Keskusele sõnaselget
kohustust uuendusraiet (lage- ja turberaie) teha. Kuigi uuendusraie on de facto kõige efektiivsem metsauuendamise viis, ei kohusta ükski analüüsis mainitud õigusakt RMK-d seda tegema.
b) RMK põhiülesanne on talle majandada antud riigimetsa majandamine (MS § 48 lg 1). Metsa majandamise mõiste on defineeritud MS §-s 16: metsa majandamine hõlmab metsa uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja metsakaitset.
c) Vastuseks Päästame Eesti Metsad MTÜ 6.11.21 teabenõudele on RMK kinnitanud, et puudub õigusakt, mis välistaks püsimetsanduse riigimetsas;
3) Metsaseadusest2 tulenevalt on metsadel ökoloogline, majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne väärtus ning mets on defineeritud kui „ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust“;
4) 77% eestimaalastest pooldab riigile kuuluva tulundusmetsa majandamist püsimetsana3;
5) metsalinnustiku kompleksindeksi (53 liiki) trendi alusel vähenes Eestis perioodil 1983-2018 metsalinnustiku arvukus 26% võrra. Liigispetsiifiliste arvukushinnangute ja trendide alusel on metsalinnustiku arvukus käsitletud perioodil vähenenud keskmiselt 42 600 - 58 800 paari võrra aastas. Paiksete liikide, samuti okasmetsaliikide ja metsaspetsialistide arvukused näitavad suuremaid langusi, võrreldes rändsete, leht- ja segametsadega seotud liikidega ning generalistidega, mis viitab eelkõige kohalikele põhjustele ja mõjuritele meie metsamaastikus4.
6) Aastatel 1991-2008 ning enne seda, kui Eesti oli okupeeritud, oleks Viitna asulamets olnud seaduslikult kaitsemets ning tema majandamisele oleksid kehtinud ranged piirangud. Praegune olukord, kus kaitsemetsade kategooria on metsaseadusest kaotatud, on saanud kehtida ainult 15 aastat. Selle näol ei ole tegu metsamajandamise traditsioonilise praktikaga, vaid puidutööstuse survel sisse viidud muutusega.5
1 https://media.voog.com/0000/0036/5677/files/RMK%20uuendusraiete%20anal%C3%BC%C3%BCs_K6K_aprill %202022.pdf 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/MS 3 https://elfond.ee/uudised/metsauuring-2023 4 https://www.eoy.ee/hirundo/files/Nellisi_Volke_2019-1.pdf 5 https://www.kah-alad.ee/moisted/kaitsemets/
Teeme järgmised ettepanekud: 1) Välistada Viitna asulametsas igasugune uuendusraie, lähtudes sellest, et antud
asukohas on esmatähtis kaitsta metsa ökoloogilist, kultuurilist ja sotsiaalset väärtust. 15. septembril toimunud kaasamiskoosolekul väljendasid kohalikud elanikud selgesõnaliselt pahameelt ulatuslike uuendusraiete kohta Viitna ümbruskonna tulundusmetsades. Nii nagu nendes metsades raiudes ei arvestatud praktiliselt üldse muude kui majanduslike eesmärkidega, on õiglane ja tasakaalukas mitte suruda peale majanduslike eesmärkide saavutamist sellele väikesele tükile riigimetsast.
2) Lubada kokkuleppel kohalikega sanitaar- või valikraiet, mis piirduks ohtlike puude eemaldamisega, soovitavalt lumekatte olemasolul külmunud pinnasega. Kui raie teostatakse tungiva vajaduse korral muul ajal, tuleb see teostada pinnast kahjustavat rasketehnikat kasutamata.
3) Viia Viitna asulametsas läbi vääriselupaiga uuring, mille käigus saaks muuhulgas teha kindlaks kohad, mis võivad tulevikus kõige potensiaalsemalt vääriselupaigaks kujuneda, kui nad seda juba praegu ei ole.
4) Viia Viitna asulametsas läbi linnustiku-uuring ning teavitada tulemustest
kohalikke elanikke.
Lisaks nendele ettepanekutele toetame kohalike elanike seisukohti.
Liina Steinberg Päästame Eesti Metsad MTÜ koordinaator
Kutse Viitna kõrgendatud huviga metsaala pikaajalise metsatööde kava koostamise
arutelule
Anname teada, et RMK alustab Lääne Virumaal, Kadrina vallas, Viitna külas, Viitna
kõrgendatud huviga metsaalal (edaspidi KAH) asuva riigimetsa pikaajalise metsatööde kava
koostamist. Oleme kohaliku vallavalitsusega hinnanud, et tegemist on metsadega, mida kohalik
kogukond kasutab igapäevaselt ning soovime oma plaanid teiega eelnevalt läbi rääkida.
Koostasime selle ala piires olevate metsade kaardid ja iseloomustuse. Juhime tähelepanu, et
tegemist ei ole konkreetse metsatööde plaaniga, vaid metsaala üldise kirjeldusega. Viitna KAH
metsaala piiride ja seal paiknevate metsade kirjeldusega saab tutvuda RMK kodulehel.
Kutsume kohalikku kogukonda kohtumisele, et arutada üheskoos täpsemalt, millised oleks
võimalused metsatööde kõiki osapooli rahuldavaks korraldamiseks neil aladel.
Kohtume aruteluks Viitna bussijaama parklas 15. septembril 2023 kell 18.00, et edasi minna
lähedal asuvale Viitna KAH alale. Kuna viibime arutelul välitingimustes, siis soovitav kasutada
ilmastikule ja külastusobjektile vastavat riietust.
Juhul, kui Teil ei ole võimalik sel päeval osaleda, kuid soovite teha ettepanekuid metsatööde
plaanimise juurde, siis saatke need palun aadressile [email protected] hiljemalt
24. septembriks 2023 aastal.
Juhis metsatööde plaani kohta ettepanekute esitamiseks ja nendega arvestamiseks kõrgendatud
avaliku huviga metsaladel on kättesaadav RMK kodulehelt
Et teade võiks jõuda võimalikult paljude metsatöid puudutavate inimesteni, palub RMK
võimalusel levitada teadet kohaliku kogukonna ja elanike hulgas või edastada metsaülemale
kontaktid potentsiaalsetest huvilistest.
Kadrina Vallavalitsus
Rakvere tee 14, Kadrina vald
45201 Lääne-Virumaa
Meie 09.08.2023 nr 3-1.60/2023/72
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Lavrenov
metsülem
Tel +372 505 0991
E-post [email protected]
Kohtumise asukoht: Viitna Bussijaam
1
Lääne Virumaa Kadrina vald
Viitna
kõrgendatud avaliku huviga riigimetsa kirjeldus
Koostaja: Andres Lavrenov
7. august 2023
2
Hea metsahuviline!
Sinu ees on Viitna kõrgendatud avaliku huviga riigimetsa kirjeldus. Oleme kohaliku
omavalitsusega hinnanud, et kohalikud elanikud kasutavad seda metsaosa igapäevaselt ja
tegemist on kõrgendatud avaliku huviga (KAH) metsaga. Need on metsad, mille puhul RMK
arutab kogukonnaga läbi alal plaanitavad ja vajalikud metsatööd ning koostab järgmiseks
kümneks aastaks metsatööde plaani. Järgmise kümne aasta jooksul majandame ja kujundame
metsa selliselt, nagu plaanis kokku lepime.
Kuulame kohalike ettepanekuid tööde plaanimise mitmes etapis – nii enne metsatööde plaani
esialgse versiooni koostama hakkamist kui ka enne lõpliku plaani koostamist. Kaasamisest
metsatööde planeerimisel saab täpsemalt lugeda siit Kaasamine metsatööde planeerimisse.
Teated, metsa kirjelduse, metsatööde plaani, ettepanekud-kirjalikud vastused, protokollid
paneme samuti RMK kodulehele:
https://www.rmk.ee/metsamajandamine/metsamajandus/korgendatud-avaliku-huviga-alad.
Kuna oleme alustamas pikaajalise metsatööde plaani koostamise arutelu, oleme selle tarvis
esmalt koostanud metsaala üldise kirjelduse. Leiad siit ala asukoha kaardil, ülevaate
kaitstavatest ja majandatavatest metsadest alal ning metsade vanuselise ja puuliigilise jaotuse.
Arutame üheskoos, milliseid töid võiks ette võtta, et neid metsi saaks ka tulevikus samal moel
kasutada nagu praegugi.
3
Kaart 1. Ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa.
4
Viitna kõrgendatud avaliku huviga riigimetsa kirjeldus
Kõrgendatud avaliku huviga riigimetsa on Viitna ümbruses 3,2 ha. Kõik metsad nimetatud alal
on majandatavad metsad, kus metsa kasvatamine ja uuendamine toimub arvestades seadustest
ja säästva metsamajandamise sertifikaatidest tulenevate reeglitega.
Metsi majandatakse viisil, et oleks tagatud metsade uuenemine ja mitmekülgne kasutus ka
tulevikus.
Metsa majandamise kavaga hõlmatud metsadest enamiku moodustavad männikud 64,7%,
järgnevad kaasikud 35,3% (joonis 1).
Joonis 1. Ala kõigi metsade jagunemine puuliikide kaupa (%).
5
Viitna kõrgendatud huviga metsamaa alal on enamik puid vanusega rohkem kui 100 aastat
ning ületanud sellega enda küpsusvanuse. Metsaeraldisel 6 on keskmiseks vanuseks 105
aastat, metsaeraldisel 7 on vanuseks 117 aastat ja metsaeraldisel 8 on vanuseks 108 aastat (vt
tabel 1-3).
Metskond Kvartal Eraldus
Pindala
(ha) Peapuuliik Arenguklass
Lääne-Virumaa LB113 6 1,14 Kask Küps mets
Rinne Arv tk/ha Tagavara tm/ha
1 338 187 Iseärasused
vanus ebaühtlane
Koosseis
Rinne Osakaal Puuliik Vanus Kõrgus Diameeter Arv/ha Tekkeviis
1 50 Kask 107 20 24 218 Seemne
1 24 Sanglepp 87 21 28 76 Seemne
1 20 Mänd 122 24 35 35 Seemne
1 4 Haab 107 30 44 4 Võrse
1 2 Kuusk 122 22 30 5 Seemne
Tabel 1. LB133 eraldis 6 detailne kirjeldus.
6
Metskond Kvartal Eraldus
Pindala
(ha) Peapuuliik Arenguklass
Lääne-Virumaa LB113 7 0,58 Mänd Küps mets
Rinne Arv tk/ha Tagavara tm/ha
1 299 402 Iseärasused
Surnud puud 10 vanus ebaühtlane
Lamapuit 5
Koosseis
Rinne Osakaal Puuliik Vanus Kõrgus Diameeter Arv/ha Tekkeviis
1 50 Mänd 122 27 40 131 Seemne
1 46 Haab 112 29 35 153 Seemne
1 3 Kuusk 92 25 35 10 Seemne
1 1 Kask 92 23 31 5 Seemne
Tabel 2. LB133 eraldis 7 detailne kirjeldus.
7
Metskond Kv. Er. Pind Peapuuliik Arenguklass
Lääne-Virumaa LB113 8 1,51 Mänd Küps mets
Rinne Arv/ha Tagavara /ha
1 234 214 Iseärasused
Surnud
puud 20 vanus ebaühtlane
Lamapuit 10
Koosseis
Rinne Koef. Puuliik Vanus Kõrgus Diameeter Arv/ha Tekkeviis
1 34 Mänd 122 27 42 43 Seemne
1 25 Kask 92 24 30 68 Seemne
1 23 Kuusk 112 26 42 29 Seemne
1 12 Hall Lepp 47 21 21 78 Seemne
1 3 Sanglepp 92 23 28 10 Seemne
1 2 Haab 47 24 31 5 Võrse
1 1 Haab 92 27 47 1 Võrse
Tabel 3. LB133 eraldis 8 detailne kirjeldus.