ELF - Vastuskiri seoses RMK FSC auditiga







SCS Global Services
Ülo Roop
[email protected]
[email protected]
13.08.2021 nr 178


Austatud Ülo Roop!

Esitame informatsiooni eelseisva Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) FSC resertifitseerimise tarvis, mis puudutab RMK tegevust säästliku ja FSC-standardiga litsentseerinud metsamajandajana. Toome välja erinevad tähelepanekud teemaplokkide kaupa. Samuti esitame oma täiendusettepanekud SCS-i Eesti ajutise FSC standardi eelnõu dokumendile (edaspidi FSC standard).

1. Kuivendussüsteemide rekonstrueerimise keskkonnamõju

FSC standardi kriteerium 5.5 näeb ette, et metsamajandusega seotud tegevused hoiavad, ja kus vajalik, parandavad metsa ökosüsteemi teenuseid, tuues eraldi välja veekaitse ja kalanduse temaatika. RMK kuivendussüsteemide rekonstrueerimise mahud on viimase 10 aastaga märgatavalt kasvanud nagu on toodud alloleval joonisel:


Joonis 1. Korrastatud maaparandussüsteemide pindala 2007-2018 (Põllumajandusamet 2019)

Samuti on RMK arengukavas kirjas, et kuivendussüsteemide rekonstrueerimistööd jätkuvad ka järgnevatel aastatel suures mahus. Kuivendussüsteemide projektidele teevad keskkonnamõju analüüsid RMK oma töötajatest ekspertid, kuid analüüsides ei käsitleta mitte mingil moel kuivendussüsteemide rekonstrueerimise kumulatiivset mõju veekogudele ja sellega seotud elustikule, mis on sedavõrd mastaapse tegevuse tõttu ulatuslik ja lähiaastatel oluliselt kasvanud. Seega ei täida RMK hetkel FSC kriteeriumit 5.5., mis eeldab ökosüsteemide väärtuse säilitamist vähemalt samal tasemel ning võimalusel nende parandamist.

Riigikontroll analüüsis 2020. aastal maaparandussüsteemide korrashoidmise jätkusuutlikkust (https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2503/language/et-EE/Default.aspx) ning leidis ühe järeldusena, et maaparandussüsteemide korrastamisel on seni liiga vähe tähelepanu pööratud veekogude ja põhjavee kaitsele.
Riigikontroll on samas auditis järeldanud veel järgmist:
“Pole tagatud, et maaparandussüsteemide rekonstrueerimisel või uuendamisel kaitsealade piirkonnas ei kahjustata kaitstavaid väärtusi, sest maaparandustöödest ning süsteemide toimimisest lähtuvat ohtu kaitstavatele väärtustele ei hinnata piisava põhjalikkusega. Seetõttu võib negatiivse keskkonnamõju leevendamine jääda ebapiisavaks.” Seega ei täida RMK hetkel FSC standardi indikaatoreid 6.1.3 ja 6.1.4., milles on toodud metsamajandaja kohustus piisava põhjalikkusega hinnata kuivenduse rekonstrueerimistööde keskkonnamõju ja mõju kaitstavatele loodusväärtustele.

Indikaator 6.1.3 viitab otseselt ettevaatuspõhimõttele, mille kohta säästva arengu sõnaseletus (www.seit.ee/sass/) ütleb järgmist: “1992. aastal ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil tunnustatud põhimõte, mille kohaselt tuleb keskkonnaga seotud riski vältida isegi siis, kui ei ole selge, kas tegevusega kaasneb keskkonnakahju ning milline on kahju arvatav ulatus ja iseloom. Riskide vältimine tähendab seda, et kui keskkonnamõju on eeldatavasti negatiivne ja/või keskkonnamõju pole teada, siis ei tule teha otsust, millega võetakse suuri riske.”
Seega ei tohi RMK ilma adekvaatselt ja põhjalikult keskkonnamõju hindamata kuivendussüsteemide suuremahulisi rekonstrueerimistöid FSC nõuetele tuginedes läbi viia.

Indikaator 6.1.4. viitab ka metsamajandaja kohustusele kaaluda plaanitud tegevuse erinevaid alternatiive, mida hetkel RMK oma keskkonnamõju analüüside käigus ei tee.

Indikaator 6.3.11 keelab metsamajandajal kuivendada kuivendusest seni mõjutamata metsi. Erinevate kuivendusprojektide keskkonnamõju analüüse sirvides leidub harva selliseid soo- ja soostunud metsi, mille puhul erimeetmeid rakendatakse. Näiteks saab tuua Kivijärve-Tooba kuivendusprojekti, kus juba siirdesoo-, raba- ja madalsoometsade pindala moodustas üle veerandi kogu kuivendusobjekti pindalast, ometi ei ole ette nähtud mitte ühtegi meedet soometsade seisundi säilitamiseks ja parandamiseks (Keskkonnamõju analüüs on leitav siit: https://media.rmk.ee/files/kivij2rve-tooba-kma.pdf). Rõhutame, et tegemist on vaid üksiknäitega.

Indikaator 6.4.6. keelab rekonstrueerida kaitsealuste soode piirikraave v.a. väga erandlikel juhtudel. Kuna kuivenduse keskkonnamõju hindamine on puudulik, alternatiive mõju hindamise käigus ei kaaluta, siis on tavalised ka kaitsealuste soode kraavide rekonstrueerimised. Toome paar näidet viimastest aastatest, kus ühel juhul on rekonstrueeritud kaitseala piirikraavi ja teisel juhul planeeritud kraav rekonstrueerida otse läbi kaitstava ala.


Joonis 2. Raadamisteatised Meleski soo servas, kaitstava ala kõrval. Tänaseks on kaitseala piirikraav rekonstrueeritud.



Joonis 3. Raadamisteatised Kargaja soo serval ja soos, mis on planeeritud otse läbi Peipsiveere looduskaitseala sihtkaitsevööndi.

Rõhutame, et nii Meleski kui Kargaja soode puhul on tegemist juhuslike näidetega, taolisi on üle Eesti mitmeid ja need vajavad auditi protsessi käigus terviklikku koondamist ning süsteemset analüüsi erinevate soo- ja soovikumetsade kasvukohatüüpide kaupa.

Ülaltoodud argumentatsioonile tuginedes saame väita, et kuivendussüsteemide rekonstrueerimistööde planeerimisel, selle keskkonnamõjude hindamisel ning tööde teostamisel ei järgi RMK FSC standardis toodud põhimõtteid.


2. Kõrge kaitseväärtusega metsade kaardistamine

Käesoleva aasta alguses avaldasime ülevaate riigimetsas viimase kümnendi jooksul hävinud seni kaardistamata vääriselupaikadest (https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/VEP%20raport%20ELF%2016.02.21.pdf).

Selgus, et hinnanguliselt on hävinud 5700 hektarit vääriselupaiku, kusjuures aastal 2019. aastal raiuti taolisi metsi varasematest aastate keskmisest pea kaks korda enam. FSC standard on kõrge kaitseväärtusega metsade osas sõnaselge - taolisi metsi ei tohi kahjustada, nende kaitseväärtusi tuleb suurendada ning neid mõjutavaid tegevusi tuleb käsitleda ettevaatuspõhimõttest lähtudes. RMK varasemates FSC auditites on tõstetud korduvaid parandusnõudeid vääriselupaikade vähese kaardistamise teemal, kuid kaardistamata vääriselupaikade hävimise kiirus näitab, et probleemi ei ole suudetud mitme aasta vältel lahendada ning vastuolu FSC nõuetega kõrge kaitseväärtusega metsade kaardistamise osas on jätkuv.

2020. aasta lõpus edastas Eesti Loodusuurijate Selts RMK-le nimekirja metsateatistega vääriselupaikadest ning ka rea selliseid vääriselupaiku, mis olid selleks hetkeks juba maha raiutud. Saadetud alad on välja toodud ülalviidatud analüüsi lisas 2. Need näited saadeti ka RMK eelmisele FSC audiitorile ning vajavad kindlasti käsitlemist RMK resertifitseerimise protsessis. Samuti on RMK varasemalt ligi pooled Loodusuurijate Seltsi esitatud vääriselupaigad vaidlustanud, mis läheb otseselt vastuollu FSC standardi indikaatoriga 9.2.2.


3. Suhtlus huvigruppidega

FSC standardi indikaator 5.5.3. kohustab metsamajandajat pidama huvigruppidega aktiivset dialoogi, kuid viimastel aastatel ei ole RMK teinud omalt poolt mitte ühtegi sammu, et keskkonnaühendustega dialoogi astuda.


4. Kogukondade kaasamine

KAH alade majandamiskavade koostamisel on mitmeid näiteid, kus RMK käsitleb kogukonna esindajana peamiselt kohalikku valla- või linnavolikogu või üksikuid RMK eesmärkide suhtes soodsalt meelestatud isikuid (nt külavanemaid, alevikuvanemaid) ning suhtleb KAH alade kokkulepete saavutamiseks esmajoones nende isikutega, kuigi nt volikogu või külavanem ei pruugi jagada kohalike MTÜ-de või teiste kogukonnaliikmetega metsade majandamise osas samu seisukohti. Näited: Haapsalu, Haanja, Sutlema, Häädemeeste, Kose jt

On juhtumeid, kus kogukonnaliikmed ei ole kokkulepete sisust üldse teadlikud, sest neid on sellest protsessist kõrvale jäetud (nt Sutlema) ning kursis on kokkulepete sisuga vaid üksik RMK poolt soositud esindaja.
Kose-Uuemõisas nt oli alevikuvanem raietega nõus, kuid kohalikega laiemalt koosolekut ei tehtud. Kui üks inimene tegi sel teemal kohalikus foorumis küsitluse, selgus, et paljud ei nõustunud lageraietega, millele alevikuvanem nö alla kirjutas.

Paljudes omavalitsustes on koostamisel üldplaneeringud, mille käigus tehakse samuti metsi puudutavaid otsuseid (nt rohealade, puhkealade, rohevõrgustike suhtes). Neis menetlustes viiakse läbi ka strateegiline keskkonnamõjude hindamine, sh avalikkuse kaasamine. RMK ei ole nõus külmutama metsamajandamiskavade koostamist nii, et omavalitsused saaksid üldplaneeringutes esmalt kõnealuste maa-alade funktsioonid ja perspektiivse maakasutuse läbi analüüsida ning neile omavalitsuse terviklikku arengut arvestavad kasutustingimused seada, millest omakorda lähtuda riigimetsa majandamisel. Sellisel viisil toimides ei arvesta RMK omavalitsuste ja kogukondade huvidega laiemalt.

Inimeste peamine mure RMK KAH alade raiete puhul on elukeskkonna kvaliteedi langus, mis tuleneb intensiivraietest (lageraie, turberaie). RMK keeldub KAH aladel majandamiskavasid koostades valdavalt kasutamast alternatiivseid raieviise (nt püsimetsandus), viidates, et Eestis ei ole püsimetsamajandamine võimalik (st majanduslikult kasulik). Ettepanekuid majandamise kohta küll küsitakse, st väärtused võivad saada osalejate abiga kaardistatud, kuid nende säilimisel kohalike elanike ettepanekuid üldjuhul ei arvestata, kuigi mõne ettepaneku taha on vastustes kirjutatud “arvestatud”. Paljudele kaasatud inimestele teeb tuska see, et nende poolt koostatud ja sageli hoolega põhjendatud ettepanekutele vastatakse tüüpvastustega copy/paste stiilis ning ei ole aru saada, kuidas nt ettepanekuga arvestamine kajastub tegelikult metsamajandamiskavas. Kõige probleemsem on, et üldjuhul ei arvestata ettepanekuid raieliikide osas. Kokkuleppele jõutakse peamiselt vaid nendes küsimustes, mis ei puuduta puude mahalõikamist (ladustamine, väljaveoteed, raieaeg jne). Paiguti kurdetakse kaasajate ülbe ja üleoleva suhtumise üle. Kohalikel inimestel on tekkinud küsimus, kas tegu saab olla kaasamisega, kui üks osapool kirjutab teisele ette seda, mida teine arvata võib ja mida mitte?

On näiteid korralduslike ettepanekute eiramisest. Nt Hiiumaal tehti kogukonna poolt ettepanek enne 2027. a raiet taas kokku tulla ja kokku leppida, mida siis raiutakse. Selles osas oli vastus lakooniline: kava kehtib niikaua kui kehtib, kogukonda teavitatakse töödest. Kogukond ei saanud aru, miks ei nõustutud enne raiet uuesti kokku tulema ja uuesti vastavalt looduses kujunenud olukorrale plaane läbi arutama. Samas on nt RMK juht Aigar Kallas 2020 septembris Haapsalu vallavolikogu ees esinedes eraldi rõhutanud, et olukord looduses muutub ja enne kaugemasse perioodi planeeritud raiete elluviimist vaadatakse olukord üle ja tehakse vajadusel uued kokkulepped (vt. A.Kallase ettekanne alates 33.minutist). Ilmselt kasutatakse koha peal inimestega suheldes erinevaid standardeid ja volikogudele ollakse kohati valmis rohkem vastu tulema kui kogukondadele.

Teise näitena – ühe piirkonna inimesed (nimed ELFile teada, kuid isikud soovisid jääda anonüümseks) arvestada raietööde korraldamisel külas toimuvate üritustega, pühadega ja võimalikult vähe külaelu häirida. Ettepanekut arvestati, see protokolliti. Lepiti kokku, et praaker suhtleb enne tööde alustamist külavanemaga. Tegelikult seda ei toimunud, külavanemaga eelnevalt ei suheldud ning raiet tehti mitmel päeval öisel ajal. Lärm oli selline, et inimesed ei saanud magada. Pärast kolmandat korda tähelepanu juhtimist enam öösel ei töötatud. Samuti tehti ettepanek raietöid mitte teostada lindude pesitsusajal, ajavahemikus 15.03.-31.07. Ettepaneku suhtes anti vastus: “Arvestame kava koostamisel. Majandustegevust plaanitakse vastavuses seadusandlike aktide ja RMK kevad-suviste raiete strateegiaga.” Raietöid alustati aga 05.07.2021. Seega tegelikult inimeste ettepanekuga ei arvestatud. Lubati ka arvestada kohtumisel metsaülema ja teiste RMK inimestega, et ühe vana taluhoovi juures säilitatakse vanad maani okstega kuused, kuid kohalike inimeste jaoks ootamatult olid need puud siiski maha võetud. Seda ettepanekut (tagantjärele kontrollides) kohalikud inimesed protokollist ei leidnud.

Kaasamiskoosolekute protokollimise probleemi on kirjeldanud mitmed kogukonnad - nt et RMK kodulehel avaldatud ja kogukonna poolt allkirjastatud protokoll sisult ei kattu (Pori küla); protokoll ei kajasta koosolekul tegelikult räägitut (sh kogukonna ettepanekuid) ja seetõttu kogukond keeldus seda allkirjastamast (Häädemeeste); protokollis ei sisaldu peamine kokkulepe majandamiskava koostamise peatamise kohta kaheks aastaks (Vääna); protokollis ei sisaldu kohalike põhjendusi, miks on oluline lageraietest loobuda (Kose).

Häädemeestel oli märkimisväärseid probleeme teavitamisega, samuti ei ole arvestatud kohalike elanike ettepanekutega, ei arvestatud raieliigi valikul planeeringu tingimustega ning juhtumi osas avati kohtuvaidlus, mille tulemusena kohtuotsusega raied peatati. Täpsem info: https://rannamannikud.ee/kes-me-oleme

FSC kriteerium 4.4. näeb ette metsade majandamise sotsiaalse mõju hinnangu koostamist, mille käigus tuleb välja töötada leevendavad meetmed kohalikele inimestele ja kogukondadele, keda metsamajandustegevus mõjutab. Hetkel ei ole RMK taolist mõjuhinnangut läbi viinud.


5. Raieplaanid metsise mängualadel

Viimase Eesti punase nimestiku hindamise kohaselt on metsis ohualdis liik, kelle asurkond on viimase 19 aastaga vähenenud 30%. Samuti märgitakse, et arvukuse languse põhjused ei ole lakanud. Peamised metsist ohustavad tegurid on lageraiepõhine metsamajandus ja intensiivne metsakuivendus. Alates 2020. aasta juunist on RMK võtnud metsise mängualadele lageraie- ja raadamisteatisi kokku üle 60 hektari. Teatiste numbrid koos lisainfoga on toodud allolevas tabelis:

Metsateatise number
Kvartali number
Töö kood
Pindla (ha)
50000403039
PI093
LR
1.61
50000417121
RS086
LR
2.36
50000439133
PA009
LR
1.15
50000439403
PA009
LR
0.51
50000444427
PI195
LR
1.35
50000461573
AT007
RD
33.46
50000464309
SO048
LR
1.63
50000464303
SO048
LR
0.79
50000464301
SO048
LR
1.63
50000464307
SO048
LR
0.61
50000471997
SO296
RD
16.82
Pindala kokku (ha)


61.92
FSC standardi indikaator 6.2.5.sõnastab, et ohustatud liikide pesapaikades raieid ei tehta, seega ei vasta RMK tegevus metsise mängualadel FSC nõuetele. FSC auditi käigus tuleb kindlasti kontrollida ka teisi raieplaane ohustatud liikide elupaikades (näiteks kanakull), metsis on ainult üks võimalik näide.

6. Raiemahtude jätkusuutlikkus

FSC standardi indikaator 5.6.1 teeb kohustuslikuks iga-aastase raiemahu arvestuse (annual allowable cut - AAC), mis peab tagama, et iga-aastased raiemahud ei ületaks metsa pikaajalist kasvu. Samuti ütleb FSC standardi kriteerium 5.6. et puidu ja muude metsasaaduste varumise maht ei tohi ületada taset, mida suudetakse püsivalt hoida. Oleme pikemalt RMK raiemahu jätkusuutlikuse teemal kirjutanud siin: https://www.err.ee/1057239/liis-kuresoo-kodumets-riikliku-metsapoliitika-tombetuules
Leiame, et RMK praegused raiemahud on vastuolus FSC kriteeriumiga 5.6.


Lisaks esitame oma tähelepanekud SCS-i Eesti ajutise standardi eelnõu dokumendile:

1. Indikaator 1.3.1. Lisades võiks olla toodud ka EL-i Loodus- ja Linnudirektiiv, sest hetkel on Euroopa Komisjon algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse, mis on oluline ka FSC kontekstis.
2. FSC 3. printsiibi rakendamisest Eestis – kuna rahvusvaheline FSC on leidnud, et 3. FSC printsiip Eestis kehtib, siis peab see kehtima ka Teie poolt Eesti oludele kohandatud ajutises standardis.
3. Kas indikaatoris 6.1.2. viidatud kaasatav looduskaitse spetsialist on mõeldud asutuse sisese või välisena? Objektiivsema tulemuse annaks see, kui mõju hindaks asutuseväline sõltumatu ekspert.

Oleme valmis Teiega kindlasti kohtuma, kui meie kommentaarid vajavad täpsemat selgitamist.



Lugupidamisega


Tarmo Tüür
Juhatuse esimees
/allkirjastatud digitaalselt/



Kontakt: Liis Kuresoo, [email protected]






Ülo Roop
SCS Global Services
[email protected]
[email protected] Teie: 11.08.2022
Meie: 05.09.2022 nr 180


Austatud Ülo Roop!

Esitame oma kommentaarid korralise FSC auditi tarbeks. Seekord keskendume peamiselt kuivendussüsteemide rekonstrueerimisega kaasnevatele mõjudele. Samalaadseid näiteid tõime juba eelmisel aastal RMK resertifitseerimise käigus. Paraku ei olnud teie eelmise hindamise käigus koostatud vastus sisuline ja jättis mitmed meie tähelepanekud käsitlemata.
Tõime eelmise aasta kirjas välja, et kuivendussüsteemide rekonstrueerimistööde planeerimisel, selle keskkonnamõjude hindamisel ning tööde teostamisel ei järgi RMK FSC standardis toodud põhimõtteid. Nendime, et olukord ei ole tänaseks muutunud ja kogunenud on uusi näiteid juhtumitest, kus kuivenduse keskkonnamõju ei ole piisavalt hinnatud ning kuivenduse käigus on juba kahjustatud olulisi loodusväärtusi.
Esmalt soovime juhtida tähelepanu asjaolule, et oma viimases auditis olete auditimeeskonnaga kontrollinud väiteid, mida me oma kommentaarides ei esitanud, samal ajal olete mitmed meie esitatud väited jätnud kontrollimata.
Näiteks olete oma auditi ülevaates kirjutanud, et veendusite auditimeeskonnaga, et uusi kuivendussüsteeme RMK ei raja, ometi pole me seda väitnud ning ekslikult viitate meile selle info andajana (lisas meiepoolsed kommentaarid eelmisest aastast).

Väited aga, mille me esitasime ja mida te kontrollinud ei ole, on järgnevad:
1. Väitsime eelmisel aastal, et RMK ei käsitle kuivendussüsteemide rekonstrueerimisprojektide keskkonnamõju analüüsides mitte mingil moel kumulatiivset mõju veekogudele ja sellega seotud elustikule, mis on sedavõrd mastaapse tegevuse tõttu ulatuslik ja lähiaastatel rekonstrueerimistööde kasvanud mahu tõttu oluliselt suurenenud. Seega viitasime, et RMK ei täida hetkel FSC kriteeriumit 5.5., mis eeldab ökosüsteemide väärtuse säilitamist vähemalt samal tasemel ning võimalusel nende parandamist.
Eelmise aasta auditi aruandes ei ole viidatud, et keskkonnamõju analüüsidest või kuivendussüsteemide rekonstrueerimisprojektidest oleks otsitud tõendeid kumulatiivse mõju hindamisest, seega ei ole meie väidet hinnatud.
2. Toome välja, et RMK tegevus ei vasta indikaatorile 6.1.4. SCSi ajutises metsamajandamise standardis.
Punkt 6.1.4. on sõnastatud järgmiselt:
“6.1.4 Non-SLIMF: Forest manager shall make a summary of the environmental impact analyses of road construction and reconstruction, construction of new drainage systems and reconstruction of current drainage systems and other activities of significant environmental impact available on the webpage of the forest manager or if it is not possible, on the web address www.fsc.ee. The summary must include the following: Location of activities; Description of comparable alternatives; Justification for the best alternative and description of measures mitigating the environmental impact.”
Indikaatoris on otsesõnu öeldud, et alternatiive tuleb kirjeldada ja võrrelda ning need peavad olema avalikustatud.
Viimases auditis olete alternatiivide osas kirjutanud järgmist:
“Erinevaid alternatiive arutletakse RMK siseselt ja koos Keskkonnaametiga ning Põllumajandus- ja Toiduametiga. Lõplik versioon koos kõikide poolte nõusolekuga on RMK kodulehel avalikult kättesaadav.”
Juhime tähelepanu, et alternatiivide kirjeldused ja valitud alternatiivi põhjendused ei ole avalikult kättesaadavad, mis tähendab, et indikaatoriga 6.1.4. seatud nõudeid ei täideta. Lisame kirjale ka Eesti Keskkonnaühenduste Koja kirjavahetuse seoses Rumba rekonstrueerimisprojektiga (RUMBA (PÜ-34/T) REK 2019 ja RABA TEE PIKENDUS“).
Samuti on alternatiivide kaalumise ja avalikustamise kohustus kirjas RMK metsakuivendussüsteemide majandamise strateegias, ptk 4.1 Metsakuivendussüsteemide rekonstrueerimise põhimõtted, p 4.1.3:
“Keskkonnamõjude analüüsi kokkuvõte avalikustatakse RMK interneti kodulehel ning kokkuvõte sisaldab endas rekonstrueeritava kuivendussüsteemi asukohta, alternatiivide kirjeldust ning parimaks peetud alternatiivi põhjendust ja keskkonnamõju leevendavate meetmete kirjeldust.”
Vastavat suunist pole meie hinnangul järgitud.
3. Tõime välja, et SCSi ajutine standard ei luba kuivendada kaitsealuste soode piirikraave:
”6.4.6 By at large boundary ditches of swamps under protection shall not be subject to reconstruction, maintenance or renovation except in case it is strictly necessary for the operation of the rest of the drainage system”.
Tõime näiteks Meleski soo ja kaitsealuse Kargaja raba, samuti rõhutasime, et need on vaid üksiknäited ja taolisi on üle Eesti palju. Meleski soo näidet te ei ole analüüsinud ning Kargaja raba puhul on vastus arusaamatu: ”Kargaja raba projektis on kirjas, et ainult ühelt poolt tammi renoveeritakse kraavid.”
Plaan on rekonstrueerida kraav otse läbi Kargaja soo, mis on kaitse all ning mis on EELISe infosüsteemi kohaselt Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisas loetletud elupaik 9080* (soostuvad ja soo lehtmetsad), mis on ühtlasi ka sealse Natura 2000 ala kaitse eesmärgiks. Teie auditi järeldustest ei selgu, kuidas olete jõudnud arusaamiseni, et taoline tegevus SCSi ajutisele standardile vastab.
Huvigruppidega konsulteerimisega seotud nõuded on toodud standardis FSC-STD-20-006 (V3-0), mille punkt 1.4.3. on sõnastatud järgnevalt:
“Information and opinions given by consulted stakeholders are evaluated objectively and meaningfully and affect the certification decision only in so far as they provide evidence of conformity or non-conformity with the requirements of the applicable Forest Stewardship Standard”.
Lähtuvalt FSC nõuetest tuleb huvipoolte sisendit sisuliselt analüüsida, paraku te seda eelmise aasta auditis teinud ei ole.
Lisaks eelmise aasta näidetele, mis on FSC nõuete valguses korralikult jäänud läbi analüüsimata, on käesoleval aastal ilmseks tulnud mitmeid uusi juhtumeid ja tõendeid, mis kinnitavad, et RMK kuivendussüsteemide rekonstrueerimistööd rikuvad mitmeid FSC nõudeid.
Toome mõned näited.
1. Eelmise aasta auditi kokkuvõttes väidate järgnevat: “kõik projektid kinnitatakse Põllumajandus- ja Toiduameti poolt ning projektile ei anta luba, kui keskkonnamõju hindamine ei ole piisavalt põhjalikult läbi viidud”
Käesoleval aasta juunis tühistas aga Tallinna Halduskohus PTA poolt väljastatud ehitusloa, sest keskkonnamõjude eelhinnang oli puudulik (https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=315181630). Siinjuures tuleb arvestada, et Keskkonnaamet tegi ettepanekud projekti KMH eelhinnangut täiendada, kuid seda ei tehtud. Kuigi ehitusloa väljastamise eest vastutab PTA, tulnuks RMK-l FSC sertifikaadi nõuetest lähtuvalt projekti korrigeerida, kuid seda ei tehtud.
2. RMK on koostanud Pallipere metsakuivenduse maaparandusehitiste ja teedevõrgu rekonstrueerimise ehitusprojekti, millel on oluline negatiivne keskkonnamõju metsisele ja Kõnnumaa loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele. Täpsemalt saab lugeda Eesti Keskkonnaühenduste Koja poolt RMK-le kevadel saadetud kirjast: https://media.voog.com/0000/0042/0647/files/5374_Pallipere%20metsakuivendusest.pdf
3. Nuutri jõe keemiline seisund muutus 2013. a heast 2019. a (siis toimusid Prählamäe kuivendussüsteemi rajamistööd) halvaks ja koondseisundi hinnang langes kesise pealt halvale (Vt: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kem_veemajanduskava). Massiivne kuivendussüsteemide rekonstrueerimine ja järjepidev keskkonnamõjudega mittearvestamine takistab Eestil täitmast Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi, mis näeb ette pinnaveekogude hea seisundi saavutamise.
4. Põhja-Kõrvemaa Natura 2000 loodus- ja linnualaga piirneva Kõrveveski maaparandusobjekti rekonstrueerimise ja seonduva tee-ehituse projekteerimisel taotlesid Keskkonnaamet ja PTA arendajalt ehk RMK-lt ala kaitse-eesmärgiks oleva esmatähtsa elupaigatüübi 910D* ja II kaitsekategooria ning Linnudirektiivi I lisa liigi metsise ekspertiisi, millest RMK on keeldunud, märkides, et KeA kirjas toodud ebaproportsionaalne tingimus ei saa olla takistuseks viidatud projekti ehitusloa taotluse menetlemisel. PTA poolt koostatud Natura eelhinnang koostatigi ilma ekspertiisita ning leiti, et kuivendamisel mõju ei ole, kuigi eelhinnangus anti RMK-le kohustuslikud juhised mõju leevendavate meetmete rakendamiseks. (vt PMAIS Avalik Vaade (agri.ee))

Rõhutame veelkord, et ülaltoodud juhtumid on üksiknäited, mis viitavad oluliselt suuremale probleemile RMK praeguses majandamispraktikas. Loodame, et käesoleva auditi käigus hindate meie kommentaare sisuliselt.



Lugupidamisega

Tarmo Tüür
juhatuse esimees
/allkirjastatud digitaalselt/

Kontakt: Liis Kuresoo, [email protected]


Lisad:
1. ELFi sisend RMK metsamajandamise tegevuse kohta, 13. august 2021;
2. RMK, Vastuskiri Pallipere metsakuivendusest, 9. mai 2022;
3. Vastuskiri Pallipere metsakuivendusest, 20. juuni 2022.







SCS Global Services
Ülo Roop
[email protected]
[email protected]
13.08.2021 nr 178


Austatud Ülo Roop!

Esitame informatsiooni eelseisva Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) FSC resertifitseerimise tarvis, mis puudutab RMK tegevust säästliku ja FSC-standardiga litsentseerinud metsamajandajana. Toome välja erinevad tähelepanekud teemaplokkide kaupa. Samuti esitame oma täiendusettepanekud SCS-i Eesti ajutise FSC standardi eelnõu dokumendile (edaspidi FSC standard).

1. Kuivendussüsteemide rekonstrueerimise keskkonnamõju

FSC standardi kriteerium 5.5 näeb ette, et metsamajandusega seotud tegevused hoiavad, ja kus vajalik, parandavad metsa ökosüsteemi teenuseid, tuues eraldi välja veekaitse ja kalanduse temaatika. RMK kuivendussüsteemide rekonstrueerimise mahud on viimase 10 aastaga märgatavalt kasvanud nagu on toodud alloleval joonisel:


Joonis 1. Korrastatud maaparandussüsteemide pindala 2007-2018 (Põllumajandusamet 2019)

Samuti on RMK arengukavas kirjas, et kuivendussüsteemide rekonstrueerimistööd jätkuvad ka järgnevatel aastatel suures mahus. Kuivendussüsteemide projektidele teevad keskkonnamõju analüüsid RMK oma töötajatest ekspertid, kuid analüüsides ei käsitleta mitte mingil moel kuivendussüsteemide rekonstrueerimise kumulatiivset mõju veekogudele ja sellega seotud elustikule, mis on sedavõrd mastaapse tegevuse tõttu ulatuslik ja lähiaastatel oluliselt kasvanud. Seega ei täida RMK hetkel FSC kriteeriumit 5.5., mis eeldab ökosüsteemide väärtuse säilitamist vähemalt samal tasemel ning võimalusel nende parandamist.

Riigikontroll analüüsis 2020. aastal maaparandussüsteemide korrashoidmise jätkusuutlikkust (https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2503/language/et-EE/Default.aspx) ning leidis ühe järeldusena, et maaparandussüsteemide korrastamisel on seni liiga vähe tähelepanu pööratud veekogude ja põhjavee kaitsele.
Riigikontroll on samas auditis järeldanud veel järgmist:
“Pole tagatud, et maaparandussüsteemide rekonstrueerimisel või uuendamisel kaitsealade piirkonnas ei kahjustata kaitstavaid väärtusi, sest maaparandustöödest ning süsteemide toimimisest lähtuvat ohtu kaitstavatele väärtustele ei hinnata piisava põhjalikkusega. Seetõttu võib negatiivse keskkonnamõju leevendamine jääda ebapiisavaks.” Seega ei täida RMK hetkel FSC standardi indikaatoreid 6.1.3 ja 6.1.4., milles on toodud metsamajandaja kohustus piisava põhjalikkusega hinnata kuivenduse rekonstrueerimistööde keskkonnamõju ja mõju kaitstavatele loodusväärtustele.

Indikaator 6.1.3 viitab otseselt ettevaatuspõhimõttele, mille kohta säästva arengu sõnaseletus (www.seit.ee/sass/) ütleb järgmist: “1992. aastal ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil tunnustatud põhimõte, mille kohaselt tuleb keskkonnaga seotud riski vältida isegi siis, kui ei ole selge, kas tegevusega kaasneb keskkonnakahju ning milline on kahju arvatav ulatus ja iseloom. Riskide vältimine tähendab seda, et kui keskkonnamõju on eeldatavasti negatiivne ja/või keskkonnamõju pole teada, siis ei tule teha otsust, millega võetakse suuri riske.”
Seega ei tohi RMK ilma adekvaatselt ja põhjalikult keskkonnamõju hindamata kuivendussüsteemide suuremahulisi rekonstrueerimistöid FSC nõuetele tuginedes läbi viia.

Indikaator 6.1.4. viitab ka metsamajandaja kohustusele kaaluda plaanitud tegevuse erinevaid alternatiive, mida hetkel RMK oma keskkonnamõju analüüside käigus ei tee.

Indikaator 6.3.11 keelab metsamajandajal kuivendada kuivendusest seni mõjutamata metsi. Erinevate kuivendusprojektide keskkonnamõju analüüse sirvides leidub harva selliseid soo- ja soostunud metsi, mille puhul erimeetmeid rakendatakse. Näiteks saab tuua Kivijärve-Tooba kuivendusprojekti, kus juba siirdesoo-, raba- ja madalsoometsade pindala moodustas üle veerandi kogu kuivendusobjekti pindalast, ometi ei ole ette nähtud mitte ühtegi meedet soometsade seisundi säilitamiseks ja parandamiseks (Keskkonnamõju analüüs on leitav siit: https://media.rmk.ee/files/kivij2rve-tooba-kma.pdf). Rõhutame, et tegemist on vaid üksiknäitega.

Indikaator 6.4.6. keelab rekonstrueerida kaitsealuste soode piirikraave v.a. väga erandlikel juhtudel. Kuna kuivenduse keskkonnamõju hindamine on puudulik, alternatiive mõju hindamise käigus ei kaaluta, siis on tavalised ka kaitsealuste soode kraavide rekonstrueerimised. Toome paar näidet viimastest aastatest, kus ühel juhul on rekonstrueeritud kaitseala piirikraavi ja teisel juhul planeeritud kraav rekonstrueerida otse läbi kaitstava ala.


Joonis 2. Raadamisteatised Meleski soo servas, kaitstava ala kõrval. Tänaseks on kaitseala piirikraav rekonstrueeritud.



Joonis 3. Raadamisteatised Kargaja soo serval ja soos, mis on planeeritud otse läbi Peipsiveere looduskaitseala sihtkaitsevööndi.

Rõhutame, et nii Meleski kui Kargaja soode puhul on tegemist juhuslike näidetega, taolisi on üle Eesti mitmeid ja need vajavad auditi protsessi käigus terviklikku koondamist ning süsteemset analüüsi erinevate soo- ja soovikumetsade kasvukohatüüpide kaupa.

Ülaltoodud argumentatsioonile tuginedes saame väita, et kuivendussüsteemide rekonstrueerimistööde planeerimisel, selle keskkonnamõjude hindamisel ning tööde teostamisel ei järgi RMK FSC standardis toodud põhimõtteid.


2. Kõrge kaitseväärtusega metsade kaardistamine

Käesoleva aasta alguses avaldasime ülevaate riigimetsas viimase kümnendi jooksul hävinud seni kaardistamata vääriselupaikadest (https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/VEP%20raport%20ELF%2016.02.21.pdf).

Selgus, et hinnanguliselt on hävinud 5700 hektarit vääriselupaiku, kusjuures aastal 2019. aastal raiuti taolisi metsi varasematest aastate keskmisest pea kaks korda enam. FSC standard on kõrge kaitseväärtusega metsade osas sõnaselge - taolisi metsi ei tohi kahjustada, nende kaitseväärtusi tuleb suurendada ning neid mõjutavaid tegevusi tuleb käsitleda ettevaatuspõhimõttest lähtudes. RMK varasemates FSC auditites on tõstetud korduvaid parandusnõudeid vääriselupaikade vähese kaardistamise teemal, kuid kaardistamata vääriselupaikade hävimise kiirus näitab, et probleemi ei ole suudetud mitme aasta vältel lahendada ning vastuolu FSC nõuetega kõrge kaitseväärtusega metsade kaardistamise osas on jätkuv.

2020. aasta lõpus edastas Eesti Loodusuurijate Selts RMK-le nimekirja metsateatistega vääriselupaikadest ning ka rea selliseid vääriselupaiku, mis olid selleks hetkeks juba maha raiutud. Saadetud alad on välja toodud ülalviidatud analüüsi lisas 2. Need näited saadeti ka RMK eelmisele FSC audiitorile ning vajavad kindlasti käsitlemist RMK resertifitseerimise protsessis. Samuti on RMK varasemalt ligi pooled Loodusuurijate Seltsi esitatud vääriselupaigad vaidlustanud, mis läheb otseselt vastuollu FSC standardi indikaatoriga 9.2.2.


3. Suhtlus huvigruppidega

FSC standardi indikaator 5.5.3. kohustab metsamajandajat pidama huvigruppidega aktiivset dialoogi, kuid viimastel aastatel ei ole RMK teinud omalt poolt mitte ühtegi sammu, et keskkonnaühendustega dialoogi astuda.


4. Kogukondade kaasamine

KAH alade majandamiskavade koostamisel on mitmeid näiteid, kus RMK käsitleb kogukonna esindajana peamiselt kohalikku valla- või linnavolikogu või üksikuid RMK eesmärkide suhtes soodsalt meelestatud isikuid (nt külavanemaid, alevikuvanemaid) ning suhtleb KAH alade kokkulepete saavutamiseks esmajoones nende isikutega, kuigi nt volikogu või külavanem ei pruugi jagada kohalike MTÜ-de või teiste kogukonnaliikmetega metsade majandamise osas samu seisukohti. Näited: Haapsalu, Haanja, Sutlema, Häädemeeste, Kose jt

On juhtumeid, kus kogukonnaliikmed ei ole kokkulepete sisust üldse teadlikud, sest neid on sellest protsessist kõrvale jäetud (nt Sutlema) ning kursis on kokkulepete sisuga vaid üksik RMK poolt soositud esindaja.
Kose-Uuemõisas nt oli alevikuvanem raietega nõus, kuid kohalikega laiemalt koosolekut ei tehtud. Kui üks inimene tegi sel teemal kohalikus foorumis küsitluse, selgus, et paljud ei nõustunud lageraietega, millele alevikuvanem nö alla kirjutas.

Paljudes omavalitsustes on koostamisel üldplaneeringud, mille käigus tehakse samuti metsi puudutavaid otsuseid (nt rohealade, puhkealade, rohevõrgustike suhtes). Neis menetlustes viiakse läbi ka strateegiline keskkonnamõjude hindamine, sh avalikkuse kaasamine. RMK ei ole nõus külmutama metsamajandamiskavade koostamist nii, et omavalitsused saaksid üldplaneeringutes esmalt kõnealuste maa-alade funktsioonid ja perspektiivse maakasutuse läbi analüüsida ning neile omavalitsuse terviklikku arengut arvestavad kasutustingimused seada, millest omakorda lähtuda riigimetsa majandamisel. Sellisel viisil toimides ei arvesta RMK omavalitsuste ja kogukondade huvidega laiemalt.

Inimeste peamine mure RMK KAH alade raiete puhul on elukeskkonna kvaliteedi langus, mis tuleneb intensiivraietest (lageraie, turberaie). RMK keeldub KAH aladel majandamiskavasid koostades valdavalt kasutamast alternatiivseid raieviise (nt püsimetsandus), viidates, et Eestis ei ole püsimetsamajandamine võimalik (st majanduslikult kasulik). Ettepanekuid majandamise kohta küll küsitakse, st väärtused võivad saada osalejate abiga kaardistatud, kuid nende säilimisel kohalike elanike ettepanekuid üldjuhul ei arvestata, kuigi mõne ettepaneku taha on vastustes kirjutatud “arvestatud”. Paljudele kaasatud inimestele teeb tuska see, et nende poolt koostatud ja sageli hoolega põhjendatud ettepanekutele vastatakse tüüpvastustega copy/paste stiilis ning ei ole aru saada, kuidas nt ettepanekuga arvestamine kajastub tegelikult metsamajandamiskavas. Kõige probleemsem on, et üldjuhul ei arvestata ettepanekuid raieliikide osas. Kokkuleppele jõutakse peamiselt vaid nendes küsimustes, mis ei puuduta puude mahalõikamist (ladustamine, väljaveoteed, raieaeg jne). Paiguti kurdetakse kaasajate ülbe ja üleoleva suhtumise üle. Kohalikel inimestel on tekkinud küsimus, kas tegu saab olla kaasamisega, kui üks osapool kirjutab teisele ette seda, mida teine arvata võib ja mida mitte?

On näiteid korralduslike ettepanekute eiramisest. Nt Hiiumaal tehti kogukonna poolt ettepanek enne 2027. a raiet taas kokku tulla ja kokku leppida, mida siis raiutakse. Selles osas oli vastus lakooniline: kava kehtib niikaua kui kehtib, kogukonda teavitatakse töödest. Kogukond ei saanud aru, miks ei nõustutud enne raiet uuesti kokku tulema ja uuesti vastavalt looduses kujunenud olukorrale plaane läbi arutama. Samas on nt RMK juht Aigar Kallas 2020 septembris Haapsalu vallavolikogu ees esinedes eraldi rõhutanud, et olukord looduses muutub ja enne kaugemasse perioodi planeeritud raiete elluviimist vaadatakse olukord üle ja tehakse vajadusel uued kokkulepped (vt. A.Kallase ettekanne alates 33.minutist). Ilmselt kasutatakse koha peal inimestega suheldes erinevaid standardeid ja volikogudele ollakse kohati valmis rohkem vastu tulema kui kogukondadele.

Teise näitena – ühe piirkonna inimesed (nimed ELFile teada, kuid isikud soovisid jääda anonüümseks) arvestada raietööde korraldamisel külas toimuvate üritustega, pühadega ja võimalikult vähe külaelu häirida. Ettepanekut arvestati, see protokolliti. Lepiti kokku, et praaker suhtleb enne tööde alustamist külavanemaga. Tegelikult seda ei toimunud, külavanemaga eelnevalt ei suheldud ning raiet tehti mitmel päeval öisel ajal. Lärm oli selline, et inimesed ei saanud magada. Pärast kolmandat korda tähelepanu juhtimist enam öösel ei töötatud. Samuti tehti ettepanek raietöid mitte teostada lindude pesitsusajal, ajavahemikus 15.03.-31.07. Ettepaneku suhtes anti vastus: “Arvestame kava koostamisel. Majandustegevust plaanitakse vastavuses seadusandlike aktide ja RMK kevad-suviste raiete strateegiaga.” Raietöid alustati aga 05.07.2021. Seega tegelikult inimeste ettepanekuga ei arvestatud. Lubati ka arvestada kohtumisel metsaülema ja teiste RMK inimestega, et ühe vana taluhoovi juures säilitatakse vanad maani okstega kuused, kuid kohalike inimeste jaoks ootamatult olid need puud siiski maha võetud. Seda ettepanekut (tagantjärele kontrollides) kohalikud inimesed protokollist ei leidnud.

Kaasamiskoosolekute protokollimise probleemi on kirjeldanud mitmed kogukonnad - nt et RMK kodulehel avaldatud ja kogukonna poolt allkirjastatud protokoll sisult ei kattu (Pori küla); protokoll ei kajasta koosolekul tegelikult räägitut (sh kogukonna ettepanekuid) ja seetõttu kogukond keeldus seda allkirjastamast (Häädemeeste); protokollis ei sisaldu peamine kokkulepe majandamiskava koostamise peatamise kohta kaheks aastaks (Vääna); protokollis ei sisaldu kohalike põhjendusi, miks on oluline lageraietest loobuda (Kose).

Häädemeestel oli märkimisväärseid probleeme teavitamisega, samuti ei ole arvestatud kohalike elanike ettepanekutega, ei arvestatud raieliigi valikul planeeringu tingimustega ning juhtumi osas avati kohtuvaidlus, mille tulemusena kohtuotsusega raied peatati. Täpsem info: https://rannamannikud.ee/kes-me-oleme

FSC kriteerium 4.4. näeb ette metsade majandamise sotsiaalse mõju hinnangu koostamist, mille käigus tuleb välja töötada leevendavad meetmed kohalikele inimestele ja kogukondadele, keda metsamajandustegevus mõjutab. Hetkel ei ole RMK taolist mõjuhinnangut läbi viinud.


5. Raieplaanid metsise mängualadel

Viimase Eesti punase nimestiku hindamise kohaselt on metsis ohualdis liik, kelle asurkond on viimase 19 aastaga vähenenud 30%. Samuti märgitakse, et arvukuse languse põhjused ei ole lakanud. Peamised metsist ohustavad tegurid on lageraiepõhine metsamajandus ja intensiivne metsakuivendus. Alates 2020. aasta juunist on RMK võtnud metsise mängualadele lageraie- ja raadamisteatisi kokku üle 60 hektari. Teatiste numbrid koos lisainfoga on toodud allolevas tabelis:

Metsateatise number
Kvartali number
Töö kood
Pindla (ha)
50000403039
PI093
LR
1.61
50000417121
RS086
LR
2.36
50000439133
PA009
LR
1.15
50000439403
PA009
LR
0.51
50000444427
PI195
LR
1.35
50000461573
AT007
RD
33.46
50000464309
SO048
LR
1.63
50000464303
SO048
LR
0.79
50000464301
SO048
LR
1.63
50000464307
SO048
LR
0.61
50000471997
SO296
RD
16.82
Pindala kokku (ha)


61.92
FSC standardi indikaator 6.2.5.sõnastab, et ohustatud liikide pesapaikades raieid ei tehta, seega ei vasta RMK tegevus metsise mängualadel FSC nõuetele. FSC auditi käigus tuleb kindlasti kontrollida ka teisi raieplaane ohustatud liikide elupaikades (näiteks kanakull), metsis on ainult üks võimalik näide.

6. Raiemahtude jätkusuutlikkus

FSC standardi indikaator 5.6.1 teeb kohustuslikuks iga-aastase raiemahu arvestuse (annual allowable cut - AAC), mis peab tagama, et iga-aastased raiemahud ei ületaks metsa pikaajalist kasvu. Samuti ütleb FSC standardi kriteerium 5.6. et puidu ja muude metsasaaduste varumise maht ei tohi ületada taset, mida suudetakse püsivalt hoida. Oleme pikemalt RMK raiemahu jätkusuutlikuse teemal kirjutanud siin: https://www.err.ee/1057239/liis-kuresoo-kodumets-riikliku-metsapoliitika-tombetuules
Leiame, et RMK praegused raiemahud on vastuolus FSC kriteeriumiga 5.6.


Lisaks esitame oma tähelepanekud SCS-i Eesti ajutise standardi eelnõu dokumendile:

1. Indikaator 1.3.1. Lisades võiks olla toodud ka EL-i Loodus- ja Linnudirektiiv, sest hetkel on Euroopa Komisjon algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse, mis on oluline ka FSC kontekstis.
2. FSC 3. printsiibi rakendamisest Eestis – kuna rahvusvaheline FSC on leidnud, et 3. FSC printsiip Eestis kehtib, siis peab see kehtima ka Teie poolt Eesti oludele kohandatud ajutises standardis.
3. Kas indikaatoris 6.1.2. viidatud kaasatav looduskaitse spetsialist on mõeldud asutuse sisese või välisena? Objektiivsema tulemuse annaks see, kui mõju hindaks asutuseväline sõltumatu ekspert.

Oleme valmis Teiega kindlasti kohtuma, kui meie kommentaarid vajavad täpsemat selgitamist.



Lugupidamisega


Tarmo Tüür
Juhatuse esimees
/allkirjastatud digitaalselt/



Kontakt: Liis Kuresoo, [email protected]








NEPCon OÜ
Toomas Tammeleht
[email protected] 22.07.2020 nr 194




Seoses RMK FSC korralise auditiga esitame rea näiteid, mis tõendavad FSC nõuete korduvat ja süsteemset rikkumist. Leiame, et alltoodud näidete varal on põhjendatud mitme suure parandusnõude avamine RMK metsamajandamise säästvamaks muutmiseks ja FSC nõuetele vastavaks viimiseks. Samuti juhime tähelepanu, et need on meile juhuslikult ettetulnud näited, mis on praktikas väga laialdased. Auditi käigus on audiitoritel võimalus taolisi näiteid ka ise lihtsa vaevaga leida.

1. RMK on süsteemselt ja massiliselt määranud raiesse VEPiks kvalifitseeruvaid alasid.

Vaatamata varasemates FSC auditites korduvalt tõstatatud probleemidele jätkub VEPiks kvalifitseeruvate alade raiesse määramine ja raie. Toome näiteid viimase aasta jooksul tuvastatud raiesse määratud VEPidest:

Hiiumaa, KD314-22 (kvartal-eraldis). Alal kasvab 160 aasta vanune siirdesoomännik (vt ortofoto all), mis on loodusliku struktuuriga. Alalt leiti kaks VEPi tunnusliiki ja lisaks üks II kaitsekategooria taimeliik.
RMK võttis alale lageraie teatise 1. veebruaril 2020.


Hiiumaa, KD492-7 ja 9. Vana, 120-130 aastane, majandamata ja looduslähedase struktuuriga soovikumets ja põhjaosas palukuusik, rohkelt surnud puitu, puude vanus ulatub üle 150 aasta. Alalt leiti kuus VEPi tunnusliiki.
RMK võttis alale lageraie teatise 18. detsembril 2019.
Hiiumaa, KD390-27, 34 ja 35. KD391-31. Põlismets. Looduslikus seisundis sooviku ja madalsoometsad, mida ei ole kunagi arvestatavalt raiutud. Väga esinduslik VEP, puude vanus ulatub üle 200 aasta. Alalt leiti viis VEPi tunnusliiki.
RMK võttis alale lagaraie teatise 18. detsembril 2019.

Hiiumaa, PU196-18. Alal kasvab 110 aasta vanune sooviku-segamets. Valdavalt põlismets, enamuses soovikumets, osaliselt palu-segamets, kogu alal põlispuid, puude vanus ulatub üle 200 aasta. Väga esinduslik VEP. Alalt leiti 13 VEPi tunnusliiki! Keskmisest VEPst leitakse 2-5 tunnusliiki.
RMK võttis alale lageraie teatise 18. jaanuaril 2020.

Võrumaa, SP039-1. Alal kasvab 110 aasta vanune kuuse-segamets. Koos kõrvaloleva eraldisega (SP035-4) moodustavad need väga esindusliku vääriselupaiga. VEPst leiti kaheksa tunnusliiki, sh väga haruldane tunnusliik lodutarjak.
RMK võttis alale lageraie teatise 9. jaanuaril 2020.

Põlvamaa, SV165-13 ja16. Alal kasvavad 110 aasta vanused mitmekesised kuuse-segametsad (vt ortofoto all), mis on majandamata ja kus on palju lamapuitu. Leiti üheksa VEPi tunnusliiki.
RMK võttis alale lageraie teatise 5. detsembril 2019.


Saaremaa, QE636-13 ja 19; QE796-30 ja 56; QE796-9 ja 11; QE799-2, 13 ja 24 (vt paiknemist ortofotol all). Neljas registreerimata vääriselupaigas kasvavad mitmekesised kuuse-tamme ja haava-segametsad. Puistus on mitmed laialehised puuliigid, leidub mitmeid põõsaliike. Erinevatest lageraiesse määratud VEPdest leiti väga palju tunnusliike, 9-11 liiki (ühest VEPst neli tunnusliiki).
RMK võttis alale lageraie teatised vahemikus 5. detsember 2019 kuni 23. jaanuar 2020.


Lageraie teatistega eraldised, kus on uued VEPid (punased) Kaali lähedal Saaremaal. Hallid laigud on olemasolevad VEPid.

Viimase aasta jooksul on RMK võtnud raieteatiseid ligi 90 eraldisele, mis vastavad vääriselupaiga tunnustele. Need kohad on loetletud allpool, kusjuures lageraiesse on neist planeeritud 55 eraldist. Varem on sarnaseid raieteatistega VEPi alasid leitud samuti kümneid. Raie liik: LR – lageraie, SR – sanitaarraie, VR – veerraie, RD – raadamine.

kvartal
eraldis
raie liik
maakond
teatise kuupäev
KD048
19
LR
Hiiumaa
22.10.2010
KD314
22
LR
Hiiumaa
1.02.2020
KD492
7
LR
Hiiumaa
18.12.2019
KD492
9
LR
Hiiumaa
19.12.2019
KD390
35
LR
Hiiumaa
18.12.2019
KD390
34
LR
Hiiumaa
18.12.2019
KD390
27
LR
Hiiumaa
18.12.2019
KD391
31
LR
Hiiumaa
18.12.2019
PU196
18
LR
Hiiumaa
18.01.2020
JG117
19
LR
Harjumaa
4.01.2020
JG015
30
SR
Harjumaa
4.04.2020
AN168
9
SR
Harjumaa
25.06.2019
AN168
18
SR
Harjumaa
7.07.2019
SA149
6
LR
Harjumaa
19.09.2019
SA149
8
SR
Harjumaa
8.10.2019
SA152
1
LR
Harjumaa
4.12.2019
SA152
2
LR
Harjumaa
19.09.2019
KV047
10
LR
Tartumaa
20.11.2019
TT201
35
LR
Tartumaa
23.12.2019
TT304
3
RD
Tartumaa
11.03.2020
KM101
20
LR
Tartumaa
6.11.2019
PE171
8
LR
Tartumaa
8.01.2020
PE015
14
LR
Tartumaa
12.12.2019
PE102
20
VR
Tartumaa
27.05.2019
PE117
1
SR
Tartumaa
18.11.2019
PE083
16
LR
Tartumaa
16.12.2019
CO096
7
LR
Tartumaa
20.01.2020
AA112
5
SR
Tartumaa
28.08.2019
AA308
10
SR
Valgamaa
3.03.2020
AA308
9
SR
Valgamaa
27.02.2020
AA064
25
SR
Valgamaa
14.01.2020
AA064
26
SR
Valgamaa
14.01.2020
AA111
10
LR
Valgamaa
20.05.2019
VL560
12
SR
Valgamaa
7.04.2020
VL542
4
SR
Valgamaa
26.12.2019
VL583
16
SR
Valgamaa
11.12.2019
VL585
4
SR
Valgamaa
9.12.2019
VL584
14
SR
Valgamaa
11.12.2019
VL481
8
SR
Valgamaa
14.11.2019
OP182
10
LR
Valgamaa
26.11.2019
OP182
9
SR
Valgamaa
26.11.2019
OP078
6
LR
Valgamaa
7.11.2019
TH010
3
LR
Valgamaa
19.03.2020
KR195
3
LR
Valgamaa
21.02.2020
AS023
22
LR
Võrumaa
25.02.2020
RS016
6
SR
Võrumaa
23.01.2020
RS016
7
SR
Võrumaa
18.01.2020
RS017
1
SR
Võrumaa
18.01.2020
RG077
6
LR
Võrumaa
4.09.2019
RG046
9
LR
Võrumaa
5.12.2019
RG046
4
LR
Võrumaa
5.12.2019
RG029
2
SR
Võrumaa
18.02.2020
RG029
3
SR
Võrumaa
18.02.2020
OR085
14
SR
Võrumaa
3.03.2020
OR085
23
SR
Võrumaa
3.03.2020
OR135
2
SR
Võrumaa
14.01.2020
OR174
9
SR
Võrumaa
19.11.2019
OR174
10
SR
Võrumaa
19.11.2019
SP096
5
SR
Võrumaa
22.01.2020
SP067
8
SR
Võrumaa
12.12.2019
SP067
10
SR
Võrumaa
11.11.2019
SP039
1
LR
Võrumaa
9.01.2020
SP034
8
LR
Võrumaa
4.01.2020
EV078
3
SR
Põlvamaa
31.03.2020
EV161
2
LR
Põlvamaa
5.11.2019
SV165
16
LR
Põlvamaa
5.12.2019
SV165
13
LR
Põlvamaa
5.12.2019
PA496
11
LR
Viljandimaa
22.01.2020
PA496
12
LR
Viljandimaa
22.01.2020
PA496
8
LR
Viljandimaa
22.01.2020
SJ152
7
LR
Pärnumaa
23.10.2019
VR009
26
LR
Pärnumaa
22.01.2020
VR328
15
LR
Pärnumaa
6.11.2019
QE799
2
LR
Saaremaa
4.01.2020
QE799
13
LR
Saaremaa
4.01.2020
QE799
24
LR
Saaremaa
4.01.2020
QE796
30
LR
Saaremaa
23.01.2020
QE796
56
LR
Saaremaa
23.01.2020
QE636
13
LR
Saaremaa
5.12.2019
QE636
19
LR
Saaremaa
5.12.2019
QE796
9
LR
Saaremaa
4.01.2020
QE796
11
LR
Saaremaa
4.01.2020
KH622
3
LR
Saaremaa
5.12.2019
KH050
28
LR
Saaremaa
14.01.2020
KH050
11
LR
Saaremaa
14.01.2020
QE166
6
LR
Saaremaa
4.01.2020
QE166
8
LR
Saaremaa
4.01.2020
QE166
7
LR
Saaremaa
4.01.2020







Lisaks saadeti RMK-le 2019. a alguses eksperdi poolt info, et LS161 eraldise 11 193 aastane kuusik kvalifitseerub esinduslikuks vääriselupaigaks. Vaatamata saadetud kirjale raiuti see kõrge kaitseväärtusega mets lagedaks. Järelepärimisest Keskkonnaametile selgus, et amet ei ole hinnanud, kas alal leidub vääriselupaiku või mitte, järelikult ei küsinud RMK Keskkonnaametilt kinnitust ala VEPiks mittekvalifitseerumise kohta. Seega raius RMK teadlikult esinduslikuks VEPiks kvalifitseeruva kõrge kaitseväärtusega metsa.

Toodud näited viitavad jätkuvale süsteemsele FSC nõuete rikkumisele. NEPConi FSC ajutise metsamajandamise standardi indikaatorit 9.1.2 ei ole suudetud metsamajandaja poolt täita ning kõrge kaitseväärtuse tuvastamiseks tehtud hindamised ei ole olnud piisavad. Kuna kõrge kaitseväärtusega metsi on sattunud ka raiesse, siis on rikutud printsiipi 9 tervikuna, mis näeb ette kõrge kaitseväärtusega metsade säilitamist või tunnusväärtuste tõstmist. Tegemist on FSC nõuete tõsise rikkumisega, millele oleme juhtinud mitu aastat tähelepanu, kuid siiani ei ole suudetud probleemi kahjuks lahendada.

RMK töötajate poolt on tänaseks vaidlustatud ligikaudu pooled Eesti parimate ekspertide kaardistatud VEPid, mis on leitud Eesti Looduseuurijate Seltsi veetud VEPide inventeerimise projekti käigus. VEPide jätkuv raiesse määramine on kriitilise tähtsusega probleem, mille lahendamiseks on koheselt vajalik pädevaid eksperte kaasates läbi viia välivaatlused aladel, mille RMK on jätnud VEPiks registreerimata vaatamata sellele, et alad vastavad metsakorraldusparameetrite põhjal VEPi kriteeriumitele.


2. Ohustatud, haruldaste, sh kaitstavate liikide elupaikade hävitamine ja kahjustamine.

NEPConi FSC ajutise metsamajandamise standardi indikaator 6.2.6 sätestab: „Raietöid ei tohi läbi viia haruldaste, ohustatud või hävimisohus lindude pesitsusajal ja –kohtades”. Ometi teostab RMK massiliselt uuendusraieid ohustatud linnuliikide metsise ja kanakulli pesituspaikades. Korralise FSC auditi käigus on vaja rakendada parandusnõudeid, mis praegu levinud praktikat FSC nõuetele vastavaks muudaks.
RMK ignoreerib kahjuks ekspertide soovitusi uuendusraieid ohustatud liikide pesitsuspaikades mitte teha. 2019. aasta detsembris palus Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjoni liige RMK-d mitte teha plaanitud lageraiet kvartali VD274 eraldistel 24, 25 ja 28, mis kattusid kanakulli (Accipiter gentilis) pesitsuselupaigaga (pöördumine lisatud). Palvele vaatamata raietöö teostati ning tänaseks laekunud kanakulli seiretulemuste andmetel on seal pesitsenud kanakull pesa hüljanud. Seega rikuti NEPConi ajutist FSC metsamajandamise standardi indikaatorit 6.2.6, samuti rikuti kogu kriteeriumiga 6.2 sätestatud põhimõtet, millega nähakse ette haruldaste, ohustatud või hävimisohus liikide ja nende elupaikade kaitse tagamine. Kanakull on hinnatud Eesti punases nimestikus ohualtiks liigiks vastavalt 2019. aasta hinnangule, sealjuures on ohustatuse tase võrreldes varasema hindamisperioodiga süvenenud.

3. Kuivendussüsteemide rekonstrueerimisel keskkonnamõju ebaadekvaatne hindamine

RMK viib kuivendussüsteemide rekonstrueerimisega seotud keskkonnamõjude hindamiseks läbi keskkonnamõjude analüüse. Leiame, et need reeglina alahindavad keskkonnamõjusid, mistõttu kaasneb rekonstrueerimisega oluliste loodusväärtuste kahjustamine. Oleme eelmise auditi käigus toonud Prählamäe kuivendussüsteemi rekonstrueerimise näite, kus keskkonnamõju analüüs on olnud puudulik. Seekord pöörame audiitorite tähelepanu Halliste-Maassaare-Teesoo metsakuivenduse maaparandusehitiste ning teede rekonstrueerimise ja ehitamise projektile, mis on plaanis rajada Soomaa rahvuspargi (RP) ja Kikepera looduskaitseala (LKA) piirile.
Soomaa RPis asuva Maassaare tee lõigu rekonstrueerimise ja teekraavide hooldusega kaasneb vee täiendav ärajuhtimine piirnevalt Natura alalt, sealhulgas alal kaitstavatelt esmatähtsatelt vana loodusmetsa (9010*), samuti soostuvate ja soometsade (9080*) elupaikadest, soostuvate metsaosadega vääriselupaigast ja mitmete kaitstavate liikide elupaigast, sealhulgas kuivendustundliku ohustatud (väljasuremisohus EN) II kaitsekategooria liigi laialehise nestiku elupaigast. Mõju Natura alale ja vääriselupaikadele kui kõrge kaitseväärtusega metsale või ka muule loodusväärtusele ei saa välistada, tuginedes asjaolule, et tee mulle ja/või kraavid on juba olemas ning et seetõttu on mõju ka juba avaldunud. Kraavide hooldamise tulemusena hoogustub vee ärakanne, mis paratamatult avaldab mõju ka Natura alale või muudele loodusväärtustele – olukord, et hooldustööde mõju Natura ala piiril/muu loodusväärtuse piiril lihtsalt katkeb, ei ole võimalik. Siinjuures juhime tähelepanu, et kraavide hooldamine, st nende puhastamine sinna kogunenud materjalist avaldab vee liikumist soodustavat mõju ka juhul, kui kraavi sügavust võrreldes projekteerimisaegselt kavandatuga ei suurendata.
Kvartalites KP100 ja KP101, mis piirnevad Soomaa RPga ja mis ei ole teetammiga rahvuspargist eraldatud, kaasneb kraavide hoolduse ja rekonstrueerimisega täiendav vee ärajuhtimine piirnevalt Natura alalt, sealhulgas alal kaitstavatest vana loodusmetsa (9010), siirdesoo- ja rabametsade (91D0), samuti soostuvatest ja soometsade (9080) elupaikadest, soostuvatest vääriselupaikadest ja mitmete kaitstavate liikide elupaikadest, sealhulgas kuivendustundliku ohustatud II kaitsekategooria liigi laialehise nestiku elupaigast. Soomaa RPga piirnevas lõigus kaasneb Räksi tee kraavide hooldusega täiendav vee ärajuhtimine piirnevalt Natura alalt, sealhulgas alal kaitstavatelt vana loodusmetsa (9010), siirdesoo- ja rabametsade (91D0) elupaikadest. Soomaa RP ja Kikepera LKA vahel paiknevate kvartalite KP102 ja KP103 lääneosas asuvad vaid paksul turbakihil kõdusoo ja rabametsad, mis moodustavad terviku piirneva ja ülejäänud osas taastamisse mineva Kauni rabaga. Tegu on metsisele (ohustatuse hinnang VU ehk ohualdis) tähtsa elupaigaga, kus on regulaarselt liiki vaadeldud, kuid alal on kaitstavad liigid inventeerimata ja arvele võtmata. Kraavide hoolduse ja rekonstrueerimisega sel alal kaasneb vee täiendav ärajuhtimine, mis takistab piirneva Kauni raba veerežiimi taastumist ja kahjustab kaitstavate liikide elupaiku. Tegu on suuresti metsakasvatuslikult mittesobivate paksul turbal asuvate metsadega, kus kuivenduskraavide rekonstrueerimine on vastuolus RMK kuivendussüsteemide majandamise strateegiaga: „Kvartalisiseseid kraave ei taastata, kui need ei ole süsteemis eesvooluks, ei oma tähtsust kuivendajana ega puidu kokkuveo seisukohast“.
Soomaa RPs Tipu sihtkaitsevööndis ja selle piiril asuva kraavi 413a rekonstrueerimisega kaasneb täiendav vee ärajuhtimine soostuvatest ja soometsade (9080) ja lamminiidu elupaikadest (6450), ühtlasi kuivendustundliku II kaitsekategooria liigi niidu-kuremõõk (ohustatuse hinnang VU ehk ohualdis) elupaigast. Rekonstrueeritav kraav läbib lamminiidu elupaika ja lisaks kuivendusmõjule toob planeeritud töö teostamine kaasa otsese kaitstava elupaiga hävitamise. Vääriselupaikade nr.133027, 204981, L00804, 133030, 133034, 204977 piiril või naabruses asuvate kraavide rekonstrueerimise ja hooldusega kaasneb vee täiendav ärajuhtimine vääriselupaikadest ja see toob kaasa nende kahjustamise. Soomaa RP Venesauna sihtkaitsevööndisse jääva kvartaliga SS258 piirnevate kraavide hooldusega kaasneb vee täiendav ärajuhtimine Natura alalt, sealhulgas alal kaitstavatelt vana loodusmetsa (9010), rohunditerikka kuusiku (9050), samuti soostuvate ja soometsade (9080) elupaikadest.
Halliste jõe Venesauna-Teesoo luhta läbivas lõigus kraavide 500a, 500b ja 600 rekonstrueerimine ja luhale settebasseini rajamine toob kaasa esindusliku lamminiidu elupaiga (6450) kahjustamise ja osalise hävimise. Samuti suurendab jõeni kraavide rekonstrueerimine Halliste jõkke sattuvat sette- ja hõljumikoormust, millega kaasneb allavoolu asuval piirneval Natura alal vee kvaliteedi halvenemine ja nii kaitstava jõeelupaiga kahjustamine. Kvartalis KP182 ja sellega piirnevate kraavide rekonstrueerimine toob kaasa vääriselupaigaks kvalifitseeruvatelt, arvele võtmist ootavatelt aladelt, kus esineb soostuvaid metsaosasid, täiendava vee ärajuhtimise ja vääriselupaikade kahjustamise. Soomaa RP kvartalite SS261 ja SS262 piirnevate kraavide rekonstrueerimisega kaasneb täiendav vee ärajuhtimine piirnevalt Natura alalt, sealhulgas alal kaitstavatelt vana loodusmetsa (9010), siirdesoo- ja rabametsade (91D0) elupaikadest. Kvartalites KP106, KP114, KP115, KP116, KP128, KP129, KP130, KP131 asuvad kuivendatud soometsad on osa piirnevast Tipu metsise mänguasurkonna elupaigast. Sellel alal kuivendussüsteemide rekonstrueerimine toob kaasa kuivendusmõju süvenemise ja metsise elupaikade kahjustamise, mis ühtlasi mõjutab negatiivselt Soomaa Natura alal kaitstavat asurkonda.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda on palunud RMK-d projektiga mitte edasi minna. EKO pöördumine on lisatud käesolevale kirjale. Projekti elluviimine kavandatud mahus kahjustaks oluliselt kõrge kaitseväärtusega metsi ning oleks ilmses vastuolus FSC printsiipides 6 ja 9 toodud põhimõtetega.

Juhime tähelepanu, et keskkonnamõju analüüsid koostatakse vastavalt RMK poolt koostatud metsaparanduse keskkonnamõju analüüsi juhendile, mis ei pea teeäärseid nõvasid ehk küvette ja vagukraave KMA objektiks. Samas planeeritakse neid rajatisi märgade metsade KKT-sse, mis on kuivendusest mõjutamata, näiteks on taolisi märgi metsi hulgaliselt Kuresoo ringtee projektis, kuid küvetite mõju ei hinnata: https://media.rmk.ee/files/kuresoo-teede-kma.pdf
Jätkuvalt on problemaatiline projektide asendiplaanide kuvamine RMK koduleheküljel, mis teeb seisukohtade kujundamise ja edastamise väga keerukaks. Näiteks on paslik taas tuua Kuresoo teede plaan: https://media.rmk.ee/files/kuresoo-teede-plaan.pdf

Toodud näited ei ole kindlasti lõplikud, auditi käigus on vaja hinnata kuivendustööde läbiviimise vastavust FSC nõuetele ja seada parandusnõuded, mis süsteemsed rikkumised peataksid. Samuti tuleb RMK-l oluliselt parandada kuivendussüsteemide rekonstrueerimisprojektide mõjuanalüüside kvaliteeti, mida peab samuti auditi käigus olulise probleemina tõstatama. Praegune praktika läheb vastuollu mitmete NEPConi ajutises metsamajandamise standardis toodud indikaatoritega, näiteks 6.2.5 „Majandustegevus kaitsevööndis peab olema läbi viidud selliselt et ei kahjustata ega seata ohtu ala või objekti kaitseväärtusi. „ 6.1.1 “MMO peab metsamajandamise planeerimisel hindama keskkonda häirivate tööde keskkonnamõjusid ja määratlema sobivad keskkonnamõju vähendavad meetmed metsamajandamiskavas.” 6.1.2 “Keskkonnamõju vähendavad meetmed peavad olema rakendatud metsatöödel (n. raietööde läbiviimisel niisketel ja liigniisketel muldadel peab rakendama meetmeid mullakahjustuste vältimiseks; pesitsusajal ei tohi metsatöödega häirida tundlike linnuliikide elupaiku jm). “


4. Ebakonstruktiivne suhtlus huvirühmadega.
Oleme NEPConile edastanud näiteid suhtlusest RMK-ga selle aasta veebruaris. Kuna toona erakorralist auditit siiski ei toimunud, saadame oma tähelepanekud ja vastused Teie poolt esitatud küsimustele uuesti:

Kas perioodil 21. oktoober 2019 kuni tänane päev
1. olete kohtunud RMK esindajatega?
EKO ei ole RMK esindajatega metsa teemal kohtunud.
1. on RMK võtnud Teiega ühendust?
RMK ei ole EKOga sel perioodil metsa teemal ühendust võtnud.
1. olete Teie võtnud RMK-ga ühendust või edastanud ettepanekuid vms?
Oleme esitanud RMK-le küsimusi, kuid ei ole vastuseid saanud. Näiteks:
Renno Nellis küsis 24. detsembril RMK-lt raiutud eraldiste kohta, kas neid kontrolliti ning miks need ei vastanud VEPi tunnustele. RMK küsimusele “miks” vastanud ei ole.
Indrek Tammekänd küsis infot RMK maaparandussüsteemide projektide avalikustamise kohta 14. oktoobril, vastust ei ole siiani tulnud. 
Siim Kuresoo küsis teabenõudega välja RMK-lt KAH alade ruumiandmed, kuid RMK keeldus neid saatmast. 
RMK-l on kohustus kõrge kaitseväärtusega alade määretlemisel konsulteerida keskkonnaorganisatsioonidega, seda praegu tehtud ei ole. 
Viidatud kirjad leiate manusest.
1. kas on veel mingeid juhtumeid seoses RMK-ga, millest me peaksime teadma?
1. RMK suhtlus kohalike elanikega on problemaatiline. ELF on sellest täpsemalt kirjutanud oma metsablogis: http://elfond.ee/mets/rmk-valetas-kose-kogukonnale  RMK peametsaülem väitis, et seadus ei võimalda liiga väikese rinnaspindala tõttu püsimetsandust rakendada, aga see väide on vale.
2. RMK avalikustas hiljaaegu kõrge kaitseväärtusega metsade seire raporti, milles on toodud range kaitsega ja majanduspiirangutega metsade pindalad (https://media.rmk.ee/files/KKVM_seire_2019.pdf). KAH alad ei kajastu kummagi kategooria all. Lisaks on keskkonnaminister kinnitanud RMK järgmise viie aasta uuendusraiete pindalad, mis moodustavad täpselt poole RMK küpsuslangist (https://www.riigiteataja.ee/akt/119112019013). Seega ei ole RMK-l võimalik kavandatud uuendusraiete mahtusid hoides KAH alasid lageraietest säästa.
3. RMK on esitanud oma vastuseisu muutmises olevale planeerimisseadusele (https://dhs-adr-kem.envir.ee/Display.aspx?ID=86568&Root=86568), kus toob välja, et: “Üldplaneeringuga tuleb lahendada lisaks rohevõrgustiku asukohale ja kitsenduste määramisele ka maaomanikele kitsendustest tuleneva saamata jäänud tulu hüvitamine” ja “Kui planeeringuga on võimalik seada maaomaniku vastuseisust hoolimata piiranguid lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele, siis ei ole kitsendustega metsa eesmärgipärane kasutamine enam võimalik ja planeering muutub metsaseaduse ees ülimuslikuks.” Need vastused näitavad selgelt, et RMK-l puudub tahe KAH aladel enda raietele piiranguid seada ja kohalikele kogukondadele vastu tulla.
4. RMK osaleb erinevate valdade planeeringuprotsessides ja rõhutab, et planeeringus säiliksid kõik raieliigid ning soovib koostada ise majandamiskavasid. RMK üldist kaasamiskultuuri vaadates tähendab see nende alade lageraieid, sest teisi raieviise süstemaatiliselt tõrjutakse. Lisatud kaks kirja - RMK kiri Väike-Maarja vallale ja Saku valla vastus RMK ettepanekutele.
5. RMK on edastanud kohalikule vabaühendusele kirju, kus nõutakse tõendeid, et ühing esindab kohalikke elanikke. "RMK tegeleb praegu Kose aleviku ümbruse riigimetsa majandamise kava koostamisega. Nimetatud kava osas oleme valmis pidama läbirääkimisi nende inimestega ja esindajatega, keda saab lugeda Kose aleviku kogukonna liikmete hulka. Palume esitada RMK-le Kose aleviku elanike enamiku volitus, millega on antud MTÜ-le Kose valla Loodusselts elanikkonna esindamise õigus." Kirjad lisatud manusesse. Selline käitumine on vastuolus punktiga 9.2.1. NEPConi ajutises FSC metsamajandamise standardis. 
Samuti sätestab standard, et “konsultatsioonid huvirühmadega peaks viitama sellele, et MMO arvestab järjekindlalt kõrge kaitseväärtusega metsadega ning kaitseb neid” RMK järgnevate aastate lageraieplaan ja suhtlusstiil kohalike elanikega ei viita sellele, et RMK KAH alasid kaitseks.

5. Metsamajandamisekvas ettenähtud nõuete mittejärgimine metsatöödel.

RMK metsamajandamiskavades (https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/metsamajandamiskavad) on kirjutatud, et järgitakse RMK metsakuivendussüsteemide majandamise strateegiat ja kevad-suviste raiete strateegiat. Viimases tuuakse välja, et perioodil 15. aprill kuni 15. juuni teostatakse sanitaarraieid ainult metsapatoloogide soovituste alusel. Sel aastal raiuti hulganisti üraskite poolt kahjustatud metsi, kuid metsakaitseekspertiisid olid tehtud vähem kui pooltel raiutud aladest. Taoline tegevus läheb vastuollu NEPConi metsamajandmise standardi indikaatoritega 6.1.1. ja 6.1.2.


Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Siim Kuresoo
SA Eestimaa Looduse Fond
juhatuse liige








Ülo Roop
BM Certification Estonia OÜ
[email protected]
Teie: 05.08.2023
Meie: 12.09.2023 nr 173


Vastuskiri

Seoses RMK korralise FSC auditiga anname teada, et sellel aastal me oma detailseid tähelepanekuid RMK tegevuse kohta ei esita.

Me ei ole rahul viimaste aastate auditi kvaliteediga: meie kommentaaridele on audiitor vastanud väga napilt või üldse mitte, samuti ei ole lahendatud siiani mitmeid süsteemseid probleeme, millele oleme varasemalt tähelepanu pööranud, eeskätt puudutab see kuivendussüsteemide laiaulatuslikku rekonstrueerimist.

Kirjale on lisatud meie kolme viimase aasta kommentaarid, milles välja toodud süsteemseid vajakajäämisi ei ole meie hinnangul tunnistatud ega mitmeid tänaseni lahendatud.



Lugupidamisega

Silvia Lotman
juhatuse liige







Lisad:
1. 194_20 ELFi kommentaarid RMK korralisele auditile
2. 178_21 ELFi sisend RMK metsamajandamise tegevuse kohta_13.08.2021
3. 180_22 ELF_FSC kommentaarid SCS